AS PRFoods

Ärinimi	AS PRFoods
Registrikood	1150713
Aadress	Pärnu mnt 141, Tallinn, Eesti
Telefon	+372 452 1470
Koduleht	prfoods.ee
Põhitegevusalad	Kalatoodete tootmine ja müük Kalakasvatus
Aruandlusperiood	1. juuli 2020 – 30. juuni 2021
Audiitor	KPMG Baltics OÜ

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS4
TEGEVUSARUANNE 8
ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST8
JUHATUS JA NÕUKOGU 20

AKTSIA JA AKTSIONÄRID22
VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD 25
ÜHISKONDLIK VASTUTUS28
VASTUTUS KESKKONNA EES 28
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 30
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 36
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 36
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 37
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 38
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 39

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 40
ÜLDINE INFORMATSIOON 40
ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED 40
FINANTSRISKID 54
JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD 60
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID61
NÕUDED JA ETTEMAKSED 62 VARUD 62
BIOLOOGILISED VARAD 62
TÜTARETTEVÕTTED64
EDASILÜKKUNUD TULUMAKS 65
MATERIAALNE PÕHIVARA 66
IMMATERIAALNE PÕHIVARA 67
RENDILEPINGUD68
INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED 70
VÕLAD JA ETTEMAKSED 73
SIHTFINANTSEERIMINE73
OMAKAPITAL73
SEGMENDIARUANDLUS 75
MÜÜDUD KAUPADE KULU 76
MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD 77
ÜLDHALDUSKULUD 77
TÖÖJÕUKULUD77
MUUD ÄRITULUD JA -KULUD 78 FINANTSTULUD JA –KULUD 78
TULUMAKSUKULUD78
TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 78
SIDUSETTEVÕTJAD80
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD 80
TEGEVUSE JÄTKUVUS 80
BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 81
TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA 82
JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE 86
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 87
KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK92

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

AS PRFoods ("Emaettevõte") ja tema tütarettevõtted (koos "Grupp") on kala kasvatamise, kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods aktsiad on alates 5. maist 2010 noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsi põhinimekirjas ja ettevõtte võlakirjad on alates 6. aprillist 2020 noteeritud NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.

Grupi põhiturg on Soome, kus oleme üks kolmest suuremast kalatöötlemisettevõttest. Pärast John Ross Jr. ja Coln Valley Smokery omandamist 2017. aasta suvel on ettevõttel müügikogemus 37 riiki Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.

Grupi põhitegevusteks on kalakasvandus ja kalatoodete valmistamine. Ettevõtte toodete põhivalikus on lõhe- ja vikerforellitooted. Ligi 2/3 vikerforelli töötlemisel tarbitavast kalast kasvatatakse oma kalakasvandustes Rootsi järvedes, Turu saarestikus Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kala kõrge kvaliteedi ja kindlad tarned. Ülejäänud vajamineva toorkala ostab Grupp valdavalt Norrast ja Taanist. Kalatoodete valmistamine toimub neljas moodsas tehases, mis asuvad Renkos ja Kokkolas (Soome), Saaremaal (Eesti) ning Aberdeenis (Suurbritannia).

Grupi ettevõtete tooteid müüme tunnustatud brändidena meie tegutsemisriikides ja peamine fookus on kõrgema lisandväärtusega premium-toodetel, läbi mille suurendada ettevõtte kasumlikkust.

Heimon Kala on pika ajalooga kaubamärk, saanud alguse Soomest ning olles seal üks armastatumaid kalatootjaid. Eestis on Heimon Kala tooteid müüdud 2018 aasta lõpust. Töötleme oma tehastes kõige rohkem vikerforelli ja lõhet, väiksemates kogustes ka siiga, ahvenat, koha, rääbist, räime ning heeringat. Hoiame kala alati aukohal – seda nii kasvatades kui töödeldes – seetõttu kasvatame enamuse oma punasest kalast ise ning suitsutame kala traditsioonilisel meetodil lepahakkega. Kuna meie tootevalik on üsna lai, siis sealt leiab meelepärast kogu perele – Eesti Parima Kalatoote tiitli pälvinud õrnalt soolatud forelliviilud, laste lemmikud forellikotletid või pidulikumaks puhuks forellimarja.

Grupp tegutseb aktiivselt uute toodete väljatöötamisega, muuhulgas, et avada uusi eksportturge. Oma brändi kujundamine on algusjärgus nii Skandinaavias kui ka mujal maailmas, mistõttu juhtkond eeldab, et ettevõtte kasvuaeg on veel ees.

Kasvatus Soome Rootsi Eesti Toorkala ost Soome Rootsi Norra Taani Tootmine Eesti Soome Suurbritannia Müük Soome Suurbritannia Eesti

TOOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA

MISSIOON

PRFoods toodab erinevaid maistvaid, tervislikke ja uuenduslikke kalatooteid. Oma kõrgekvaliteetsete toodetega oleme usaldusväärne partner nii lõpptarbijaile kui ka kauplustele. PRFoods on hooliv ja innovaatiline, sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasaegne. Meile on väga oluline keskkonnasõbralikkus - uuenduslike pakendiliinide ja -materjalide ning taastuvenergia lahendustega üritame minimeerida oma jalajälge keskkonnale.

VISIOON

Soovime olla parim ja tuntuim keskkonnasõbralikult kasvatatud toorkala vahendaja ja maitsvate kalatoodete tootja ja müüja Skandinaavia, Suurbritannia ja Baltikumi turul ning kõrge lisandväärtusega premium kalatoodete müüja ülemaailmselt.

STRATEEGIA JA EESMÄRGID

Olla kolme juhtiva kaubamärgi seas oma turgudel ja olla globaalselt tunnustatud premium mereandide bränd.
Saavutada EBITDA marginaal vähemalt 7%.
Jagada dividendideks kuni 30% iga-aastasest puhaskasumist.

TUGEVUSED

Kindel siht eesmärgistatult arenev organisatsioon ja kompetentsed töötajad.
Tuntus juhtivad kaubamärgid Skandinaavias, Baltikumis ja Suurbritannias.
Ajalugu ja kogemused meie tooted on Soome ja Suurbritannia turul tuntud olnud rohkem kui 30 aastat.
Jätkusuutlikkus geograafiliselt sobiv ulatus ning mitmekesine ja arenev tooteportfell.

RISKID

Põhitoorainete hinnavolatiilsus.
Private labelite osakaalu järsk suurenemine Soome sihtturul.
Oluline sõltuvus Soome turgu valitsevatest suurtest jaekettidest.
Bioloogiliste varadega seotud riskid.

GRUPI STRUKTUUR SEISUGA 30.06.2021

1) Grupp Avamere Kalakasvatus OÜ'd ei konsolideeri, kuna ei oma sidusettevõtja üle ei valitsevat ega olulist mõju
2) 64% Coln Valley Smokery Ltd osadest on JRJ & PRF Ltd omanduses ja 36% on John Ross Jr (Aberdeen) Ltd omanduses

Alates 01.01.2021 jätkas Osaühing Vettel oma tegevust ärinime Heimon Kala OÜ all. Ärinime muutus on seotud kontserni turundustegevuse ühtlustamisega.

Saaremere Kala AS omab lisaks 50%-list osalust ettevõttes Avamere Kalakasvatus OÜ ja AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.

Grupi olulisimad kaubamärgid on "PRFoods", "Heimon Kala", "John Ross Jr Aberdeen".

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

TEGEVUSARUANNE

ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Kontserni ajaloo kõige raskem aasta on lõppenud. Meid tabas rünnak kolmelt rindelt: ühelt poolt tekitas koroona pandeemia olukorra, kus vähenes samaaegselt nõudlus ja toorkala hind drastiliselt, mis viis brutomarginaali ja käibe vähenemisele. Me sisenesime kriisi kõrge finantsvõimendusega seoses hiljutiste ettevõtete ülesostudega ning pangad nõudsid agressiivselt laenuportfelli vähendamist. Kolmandaks ei suutnud ega tahtnud Heimon Kala Oy endine juhtkond reageerida muutustele, mistõttu kuhjusid probleemid sealses üksuses. Kõige kolme kriisiga samaaegne tegelemine suurendas oluliselt kontserni kahjumit, kuna olime sunnitud tegema otsuseid, mis tavaolukorras jäänuks tegemata.

Kõige selle tulemusena vähenes kontserni käive aasta baasil 25% 58,7 miljoni euroni (2019/2020: 78,3 miljonit eurot).

Lõpptulemusena saime ajaloo esimese EBITDA kahjumi summas 1,3 miljonit eurot (2019/2020: EBITDA kasum 1,9 miljonit eurot) ning puhaskahjumit 5,2 miljonit eurot (2019/2020: puhaskahjum 1,9 miljonit eurot).

EBITDA'd mõjutas oluliselt see, et toorkala hind tõusis järsult tingituna pandeemia piirangute kiirest leevenemisest, kuid samas Soomes müüdavate kalatoodete hinnad olid kinnitatud juba talvel, kui toorakala hind oli oluliselt madalam. See tekitas viimases kvartalis olukorra, kus olime sunnitud müüma osasid tooteid alla omahinna. Selle tegevuse lõpetamiseks vabastasime töölt sealse tegevjuhi ning teavitasime ka kliente kahjulike lepingute lõpetamisest.

Kui leida midagi positiivset, siis kontserni rahavoog äritegevusest oli positiivne 2 miljonit eurot ning perioodi rahavoog paranes 0,53 miljonit eurot. Samuti vähenes ettevõtte netovõlg ning me suutsime vähendada lühiajaliste kohustuste määra. Samuti tegi meie kalakasvatusüksus parema tulemuse ning on seega meie Skandinaavia äri selgroog. Suurim probleem on siiani, et Eesti riik pole lubanud alustada suuremahulise kalakasvatusega, mistõttu jäi eelmisest perioodist saamata märkimisväärne tulu.

Väga tubli oli meie Šotimaa üksus, kuigi nende kasumlikkus ja käive vähenes pea 30%, suutis John Ross Jr lõpetada aasta 1,4 miljoni eurose EBITDA'ga. Samuti tuleb kiita meie Eesti üksust, kes hoolimata HoReCa turu äralangemisest, on suutnud kuust kuusse tõsta jaetoodete müüki Eestis.

Kontserni töötajate arv vähenes aasta baasil ca 10%, kuid ilmselgelt ei vastanud Soome üksuse kulude vähenemine käibe ja marginaalide vähenemisele. Kokkuvõttes võib öelda, et Soome äriüksus on kogu probleemistiku alge.

PRFoodsi tegevuskava kriisist väljumisel on järgmine:

1. Vähendada ettevõtte laenukoormust läbi positiivse EBITDA ja omakapitali tugevdamise
1. Restruktureerida täielikult Soome üksus, sealhulgas võimalusel kas müüa või sulgeda kahjumlikud tegevused. Elimineerida Soome müügist kõik madalamarginaalsed tooted
1. Suurendada jaekaubanduse osakaalu UK, EL turgudel, sh koduturul Eestis.
1. Kontserni strateegiline fookus on kalakasvatusel, kui valdkonnal, mis on suutnud igal aastal olla kasumlik. Kontserni eesmärk on saavutada aastaks 2023 kalakasvatuse maht 10,000 tonni, mis peaks andma käivet ca 45- 50 miljonit eurot aastas.

Ettevõtte finantsstabiilsus ei ole lihtne, kus kontsernil oleks oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Samas peame arvestama, et 11 miljoni euro ulatuses võlakirju on võetud John Ross Jr ostmistehingu refinantseerimiseks ning John Ross Jr tulemused pole oluliselt kannatanud koroona tõttu, ettevõtte rahavoog on väga tugev ning ettevõte maksab regulaarselt dividende emaettevõttele, seega on olukord aktsepteeritav.

Kalakasvatus nõuab pikaajalist kapitali kalasööda ostmiseks, millega tegeleme. Eelmisel aastal olime sunnitud vähendama oluliselt käibekapitalis võõrvahendeid, mis tekitas omakorda pingelise olukorra tegevuse rahastamisel. Oleme vähendanud käibekapitali osakaalu tavaoperatsioonides, vähendades meie laojääke. Kõige olulisem on taastada kiiresti ettevõtte kasumlikkus vähendatud käibe olukorras ning likvideerida kahjumlikud üksused.

Olles karastunud nüüd juba teist aastat kestvas koroona-kriisis, teame, et jääda lootma välisele toele, ei ole jätkusuutlik ning kõik rasked otsused tuleb teha varem kui hiljem. Meie õnneks on kalaturg alanud aastal palju tugevam ning ennustatav ning nõudlus meie toodete järgi kasvav. Alanud finantsaasta eesmärk on kasum ning kõik seda takistavad tegurid tuleb eemaldada.

Lugupidamisega,

GRUPI VÕTMENÄITAJAD

VÕTMENÄITAJAD*

KASUMIARUANNE mln EUR (kui pole näidatud teisiti)	Valem / selgitus	2020/ 2021	2019/ 2020	2018/ 2019	2017/2018	2016/2017
Müügitulu	Müügitulu	58,7	78,3	85,7	94,9	51,1
Brutokasum	Müügitulu – müüdud kaupade kulu	5,0	9,6	11,9	13,2	3,9
EBITDA äritegevusest**	Kasum (Kahjum) enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust	-1,2	2,8	4,0	6,0	0,6
EBITDA	Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid ning põhivara kulumi- ja väärtuse langust	-1,3	1,9	1,7	4,4	2,0
Ärikasum (-kahjum)	Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid	-3,9	-0,7	-0,5	2,3	0,7
EBT	Kasum (-kahjum) enne tulumaksu	-5,0	-1,8	-1,2	1,4	0,5
Puhaskasum (-kahjum)		-5,2	-1,9	-1,5	1,0	0,2
Brutomarginaal	Brutokasum / Müügitulu	8,5%	12,2%	13,9%	13,9%	7,7%
Äritegevuse EBITDA marginaal	EBITDA äritegevusest / Müügitulu	-2,1%	3,5%	4,7%	6,3%	1,2%
EBITDA marginaal	EBITDA / Müügitulu	-2,1%	2,4%	2,0%	4,7%	3,8%
Ärikasumi marginaal	Ärikasum (-kahjum) /	-6,6%	-0,9%	-0,5%	2,5%	1,4%
EBT marginaal	Müügitulu EBT / Müügitulu	-8,5%	-2,2%	-1,4%	1,5%	1,1%
Netomarginaal	Puhaskasum (-kahjum) / Müügitulu	-8,8%	-2,4%	-1,7%	1,1%	0,4%
Tegevuskulude suhtarv	Tegevuskulud / Müügitulu	16,1%	13,4%	12,5%	10,5%	9,6%
BILANSS mln EUR (kui pole näidatud teisiti)	Valem / selgitus	30.06.2021	30.06.2020	30.06.2019	30.06.2018	30.06.2017
Netovõlgnevus	Lühiajal. võlakohustused + Pikaajal. võlakohustused – Raha	22,4	20,7	20,5	18,1	1,0
Omakapital		15,8	19,8	21,9	23,3	22,7
Käibekapital	Käibevara – Lühiajal. kohustused	-3,2	-4,0	-3,1	2,8	11,5
Varad		55,6	57,1	62,5	65,5	33,5
Likviidsuskordaja	Käibevara / Lühiajal. kohustused	0,8x	0,8x	0,9x	1,1x	2,3x
Omakapitali suhtarv	Omakapital / Varad	28,4%	34,7%	35,0%	35,6%	67,8%
Finantsvõimendus	Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg)	58,7%	51,1%	48,3%	43,7%	4,1%
Võlakordaja	Kohustused / Kogukapital	0,7x	0,7x	0,7x	0,6x	0,3x
Netovõlg/EBITDA äritegevusest	Netovõlg / EBITDA äritegevusest	-17,9x	7,5x	5,1x	3,0x	1,6x
Omakapitali tootlus	Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine omakapital	-29,0%	-9,1%	-6,5%	4,3%	0,9%
Varade tootlus	Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine varade maht	-9,2%	-3,2%	-2,3%	2,0%	0,6%

* konsolideeriv üksus on ainult valdusfirma ning moodustab ebaolulise osa Grupist, mistõttu konsolideeriva üksuse suhtarve pole välja toodud

** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust

MÜÜGITULU

Grupi 2020/2021. majandusaasta müügikäive oli 58,7 miljonit eurot ja võrreldes eelmise majandusaastaga langes käive 19,6 miljonit eurot ehk 25%.

Grupi suurimaks turuks on läbi aastate olnud Soome, kus Grupi müük majandusaastal moodustas 64,3% kogumüügist. Alates Suurbritannia kalaettevõtete soetamisest 2017. aastal on Grupi teiseks suurimaks turuks Suurbritannia, mille müük moodustab ca 13-15% Grupi kogumüügist. Eesti, suuruselt kolmanda turu osakaal võrreldes eelmise majandusaastaga on langenud 6,7%-le Grupi kogumüügist.

mln EUR	2020/2021	Osakaal, %	2019/2020	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Soome	37,7	64,3%	50,9	65,0%	-13,1	-25,8%	▼
Suurbritannia	9,0	15,3%	10,2	13,1%	-1,3	-12,4%	▼
Eesti	3,9	6,7%	7,0	9,0%	-3,1	-44,4%	▼
Muud regioonid	8,1	13,7%	10,2	12,9%	-2,1	-20,3%	▼
Kokku	58,7	100,0%	78,3	100,0%	-19,6	-25,0%	▼

GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

Soome müügikäive oli majandusaastal 37,7 miljonit eurot, vähenemine 25,8% võrreldes 50,9 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Soome käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 64,3% (2019/2020: 65,0% kogukäibest), kahanedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 0,7 protsendipunkti.

Suurbritannia müügikäive oli majandusaastal 9,0 miljonit eurot, vähenemine 12,4% võrreldes 10,2 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Suurbritannia käibe osakaal moodustas 2020/2021. majandusaastal kogukäibest 15,3% (2019/2020: 13,1% kogukäibest), suurenedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 2,2 protsendipunkti.

Eesti müügikäive oli majandusaastal 3,9 miljonit eurot, kahanedes 44,4% võrreldes 7,0 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Eesti käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 6,7% (2019/2020: 9,0% kogukäibest), kahanedes võrrelduna eelmise majandusaastaga 2,3 protsendipunkti.

Müük muudesse riikidesse oli majandusaastal 8,1 miljonit eurot ja see moodustas 13,7% kogukäibest (2019/2020: 10,2 miljonit eurot, osakaal 12,9% kogukäibest).

Alltoodud graafikutel on Grupi kahe peamise sihtturu käibe dünaamika viimase viie võrreldava perioodi lõikes. Grupi kolmanda suurima sihtturu – Suurbritannia – käibe dünaamikat sarnasel moel esitatud ei ole, kuna Suurbritannia üksused soetati 2017. aastal ja sellest tulenevalt ei ole võrreldavat 5-perioodilist graafikut käibe dünaamika osas.

TOOTESEGMENDID

mln EUR	2020/2021	Osakaal, %	2019/2020	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Kuum- ja külmsuitsutooted	27,2	46,3%	30,1	38,4%	-2,9	-9,7%	▼
Värske kala ja kalafilee	21,6	36,9%	35,7	45,6%	-14,1	-39,4%	▼
Muud kalatooted	9,9	16,8%	12,4	15,9%	-2,6	-20,7%	▼
Muu	0,03	0,1%	0,07	0,1%	-0,04	-56,5%	▼
Kokku	58,7	100,0%	78,3	100,0%	-19,6	-25,0%	▼

Majandusaasta kokkuvõttes oli kõige suuremaks tootegrupiks kuum- ja külmsuitsutoodete tootegrupp, mille müük oli 27,2 miljonit eurot ja see moodustas 46,3% kogumüügist kahanedes perioodide võrdluses 9,7%. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 30,1 miljonit eurot ja see moodustas 38,4% kogumüügist. Tootegrupi osakaal kogumüügis suurenes 7,9 protsendipunkti.

Värske kala ja kalafilee grupi müük langes võrreldes eelmise majandusaastaga 39,4%, oli perioodi jooksul 21,6 miljonit eurot ning see moodustas 36,9% kogukäibest. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 35,7 miljonit eurot moodustades 45,6% kogumüügist. Tootegrupi osakaal kogumüügis vähenes 8,7 protsendipunkti.

Muude kalatoodete müük oli 9,9 miljonit eurot ja moodustas 16,8% kogumüügist. Võrreldes eelmise majandusaastaga, kus tootegrupi müük oli 12,4 miljonit eurot ja osakaal 15,9%, langes müük 20,7%. Tootegrupi osakaal kogumüügis suurenes 0,9 protsendipunkti.

mln EUR	2020/2021	Osakaal, %	2019/2020	Osakaal, %	Muutus, mln EUR	Muutus, %	Mõju
Jaeketid	32,5	55,3%	33,4	42,7%	-1,0	-2,9%	▼
Hulgimüük	12,6	21,5%	25,7	32,8%	-13,1	-50,9%	▼
HoReCa	10,6	18,1%	16,7	21,4%	-6,1	-36,4%	▼
Muu	3,0	5,1%	2,4	3,1%	0,6	22,7%	▲
Kokku	58,7	100,0%	78,3	100,0%	-19,6	-25,0%	▼

KLIENDISEGMENDID

Kõige suurema osakaaluga müügist klientide lõikes moodustab müük jaekettidele, mille müük oli majandusaasta jooksul 32,5 miljonit eurot moodustades 55,3% kogumüügist. Eelmisel majandusaastal oli tootegrupi müük 33,4 miljonit eurot ja see moodustas 42,7% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis suurenes 12,6 protsendipunkti.

Hulgimüügi sekori käive moodustas 21,5% kogumüügist, mille müük oli majandusaasta jooksul 12,6 miljonit eurot. Eelmisel majandusaastal oli kliendigrupi müük 25,7 miljonit eurot ja see moodustas 32,8% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis vähenes 11,3 protsendipunkti.

HoReCa sektori käive oli 10,6 miljonit eurot ning see moodustas käibest 18,1%. Eelmisel majandusaastal oli HoReCa sektori müük 16,7 miljonit eurot ja see moodustas 21,4% kogumüügist. Kliendigrupi osakaal kogumüügis vähenes 3,3 protsendipunkti.

KULUD

	2020/2021	2019/2020	Muutus		2020/2021	2019/2020	Muutus
	mln EUR	mln EUR	mln EUR	Mõju	% käibest	% käibest	%-punkt	Mõju
Käive	58,69	78,29	-19,60	▼	100,00%	100,00%
Müüdud kaupade kulu	-53,73	-68,73	15,00	▲	91,55%	87,78%	3,77%	▼
materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu	-40,29	-54,65	14,36	▲	68,65%	69,80%	-1,15%	▲
tööjõukulud	-6,13	-6,74	0,61	▲	10,44%	8,60%	1,84%	▼
amortisatsioon	-2,17	-2,09	-0,08	▼	3,69%	2,67%	1,02%	▼
muu müüdud kaupade kulu	-5,14	-5,25	0,11	▲	8,77%	6,71%	2,06%	▼
Tegevuskulud	-9,47	-10,51	1,04	▲	16,13%	13,42%	2,71%	▼
tööjõukulud	-3,14	-3,85	0,71	▲	5,35%	4,92%	0,43%	▼
transpordi- ja logistikateenused	-3,22	-3,22	0,00	▲	5,49%	4,11%	1,38%	▼
amortisatsioon	-0,46	-0,45	-0,01	▼	0,78%	0,57%	0,21%	▼
reklaam, turundus ja tootearendus	-0,33	-0,51	0,18	▲	0,56%	0,66%	-0,10%	▲
muud tegevuskulud	-2,32	-2,48	0,16	▲	3,95%	3,16%	0,79%	▼
Muud äritulud/-kulud	0,31	0,52	-0,21	▼	0,53%	0,66%	-0,13%	▼
sh ühekordsed	-0,32	-0,63	0,31	▲	-0,55%	-0,80%	0,25%	▲
Finantstulud/-kulud	-1,09	-1,06	-0,03	▼	-1,85%	-1,36%	-0,49%	▼

MÜÜDUD KAUPADE KULU

Müüdud kaupade kulu 2020/2021. majandusaastal oli 53,7 miljonit eurot ja moodustas 91,6% müügikäibest (2010/2020: 68,7 miljonit eurot, 87,8% käibest). Müüdud kaupade kulud vähenesid võrreldes eelmise majandusaastaga 15,0 miljoni euro võrra.

Kulugrupi "materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu" 40,3 miljoni euro (2019/2020: 54,7 miljonit eurot) suurusest summast suurima osa (ca 75%) moodustavad kulud toorainele (toorkala). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt pakendite ning kalade söödakulud.

Tootmistööliste ja kalakasvanduste personali palgakulu summas 6,1 miljonit eurot moodustas käibest 10,4% (2019/2020: 6,7 miljonit eurot, 8,6% käibest).

Muu müüdud kaupade kulu oli 5,1 miljonit eurot ja selle osakaal müügikäibest oli 8,8% (2019/2020: 5,3 miljonit eurot, 6,7% käibest). Muu müüdud kaupade kulu sisaldab kulutusi sooja- ja elektrienergiale, rendile, kommunaalkuludele ning kalakasvatuse ja -tootmisega seotud abitegevuskulusid.

TEGEVUSKULUD

Tegevuskulud oli 9,5 miljonit eurot ja moodustasid 16,1% müügikäibest (2019/2020: 10,5 miljonit eurot, 13,4% käibest) kahanedes 1,0 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Tegevuskuludest suurima osakaaluga on transpordi- ja logistikateenused 3,2 miljonit eurot (2019/2020: 3,2 miljonit eurot) ning tööjõukulud 3,1 miljonit eurot (2019/2020: 3,9 miljonit eurot). Nii tööjõukulude kui logistikakulude osakaal tõusid vastavalt 0,4 ja 1,4 protsendipunkti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

KASUMLIKKUS

Grupi 2020/2021. majandusaasta brutokasum oli 5,0 miljonit eurot e 4,6 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2019/2020: 9,6 miljonit eurot). EBITDA äritegevusest enne ühekordseid tulusid ja kulusid ning bioloogiste varade ümberhindlust oli -1,2 miljonit eurot e 4,0 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2019/2020: 2,8 miljonit eurot). Majandusaasta EBITDA oli -1,3 miljonit eurot e 3,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2019/2020: 1,9 miljonit eurot).

Ühekordsete tulude ja kulude kogumõju EBITDAle, äri- ja puhaskasumile oli -0,3 miljonit eurot (2019/2020: -0,6 miljonit eurot). Majandusaastal oli biovarade ümberhindluse mõju EBITDAle 0,3 miljonit eurot (2019/2020: -0,3 miljonit eurot).

2020/2021. majandusaasta ärikahjum oli 3,9 miljonit eurot (2019/2020: 0,7 miljonit eurot) ja puhaskahjum oli 5,2 miljonit eurot (2019/2020: 1,9 miljonit eurot).

Ärikasumi marginaal majandusaastal oli -6,6% (2019/2020: -0,9%) ja puhaskasumi marginaal -8,8% (2019/2020: -2,4%).

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Grupi konsolideeritud bilansimaht oli 30.06.2021 seisuga 55,6 miljonit eurot. Aasta varem sama perioodi lõpus s.o seisuga 30.06.2020 oli bilansimaht 57,1 miljonit eurot.

Grupi käibevarade maht oli 30.06.2021 seisuga 16,5 miljonit eurot (30.06.2020: 18,0 miljonit eurot). Grupi põhivarad olid kokku 39,1 miljonit eurot (30.06.2020: 39,1 miljonit eurot).

Lühiajalised kohustused olid 30.06.2021 seisuga 19,7 miljonit eurot (30.06.2020: 22,0 miljonit eurot). Pikaajalised kohustused kokku olid 20,2 miljonit eurot (30.06.2020: 15,4 miljonit eurot). PRFoods omakapital oli 15,8 miljonit eurot (30.06.2020: 19,8 miljonit eurot).

Majandusaasta lõpus oli Grupil rahalisi vahendeid 2,5 miljonit eurot e 4,5% bilansimahust (30.06.2020: 2,3 miljonit eurot, 4,0% bilansimahust).

Nõuded ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2021 3,5 miljonit eurot võrrelduna seisuga 30.06.2020, mil nõuded ja ettemaksed olid 3,6 miljonit eurot.

Varud olid majandusaasta lõpu seisuga 5,7 miljonit eurot, kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 2,2 miljonit eurot ehk tasemelt 7,9 miljonit eurot.

Bioloogilised varad olid 30.06.2021 seisuga 4,8 miljonit eurot (30.06.2020: 4,2 miljonit eurot), kasvades eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 0,5 miljoni euro võrra. Biomassi maht oli 30.06.2021 seisuga 846 tonni (30.06.2020: 945 tonni), mis on 99 tonni võrra vähem võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga.

Grupi materiaalne põhivara oli majandusaasta lõpu seisuga 15,3 miljonit eurot (30.06.2020: 16,2 miljonit eurot) ja immateriaalne vara 23,5 miljonit eurot (30.06.2020: 22,7 miljonit eurot). Materiaalne põhivara kahanes 0,9 miljonit eurot ja immateriaalne kasvas 0,8 miljonit eurot.

Grupi lühiajalised intressikandvad kohustused olid 30.06.2021 seisuga 7,3 miljonit eurot (30.06.2020: 10,6 miljonit eurot), kahanedes aastaga 3,3 miljonit eurot.

Võlad ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2021 kokku 12,1 miljonit eurot (30.06.2020: 11,1 miljonit eurot), kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kokku 1,0 miljoni euro võrra. Võlad hankijatele kasvasid 1,1 miljoni euro võrra, maksuvõlad kahanesid 0,3 miljoni euro võrra.

Pikaajalised intressikandvad kohustused olid majandusaasta lõpu seisuga 17,6 miljonit eurot (30.06.2020: 12,4 miljonit eurot) kasvades majandusaastate võrdluses 5,2 miljonit eurot.

Seisuga 30.06.2021 oli ettevõtte registreeritud aktsiakapital 7,7 miljonit eurot (30.06.2020: 7,7 miljonit eurot).

RAHAVOOD

PRFoodsi raha ja ekvivalendid olid 2020/2021. majandusaasta alguses 2,3 miljonit eurot ja lõpus 2,5 miljonit eurot, majandusaasta rahavoog oli 0,2 miljonit eurot. Eelmisel majandusaastal samal perioodil oli rahavoog -0,3 miljonit eurot.

Rahavoog äritegevusest 2020/2021. majandusaastal oli +2,0 miljonit eurot ja +4,5 miljonit eurot eelmisel majandusaastal. Investeerimistegevuse rahavoog oli majandusaastal -1,2 miljonit eurot ja eelmisel majandusaastal -2,1 miljonit eurot. Majandusaasta finantseerimistegevuse rahavoog oli -0,6 miljonit eurot võrreldes -2,8 miljoni euroga eelmisel majandusaastal.

PERSONAL

Majandusaasta keskmine töötajate arv oli 281 võrrelduna eelmise majandusaasta keskmise töötajate arvuga 318. Grupi tööjõukulud kahanesid 10,6-lt miljonilt eurolt 2019/2020. majandusaastal 9,3-le miljonile eurole 2020/2021. majandusaastal. Tootmise tööjõukulud olid 6,1 miljonit eurot (2019/2020: 6,7 miljonit eurot) kahanedes 0,6 miljonit eurot võrreldes eelmise majandusaastaga. Toetava personali palgakulud moodustasid aruandeperioodil kokku 3,1 miljonit eurot, mis on eelneva majandusaastaga võrreldes kahanenud 0,8 miljonit eurot (2019/2020: 3,9 miljonit eurot).

	2020/2021	2019/2020	2018/2019	2017/2018	2016/2017
Keskmine töötjate arv	281	318	361	368	196
Soome	79	81	92	92	39
Eesti	86	106	127	134	135
Suurbritannia	100	113	121	117	0
Rootsi	16	18	21	25	22
Tööjõukulud, tuh EUR	9 266	10 589	10 857	10 415	4 738
Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR	2,75	2,77	2,50	2,36	2,02

Töötajad valdkondade lõikes

Töötajad riikide lõikes

KALAKASVATUS

Grupi konkurentsieeliseks on vertikaalne integratsioon – kalakasvatus, tootmine ja müük. Ligikaudu 2/3 Grupi vikerforelli toorainest tuleb kontsernile kuuluvatest kalakasvandustest Rootsi järvedes, Turu piirkonna arhipelaagis Soomes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kiired ja usaldusväärsed tarned.

Vertikaalne integratsioon võimaldab kontsernil vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappidel ja ka suurendada kontrolli kalatöötlemise ja turustamise osas. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote kogu elutsükli jälgimisele. Lisaks kulude optimeerimisele võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist ning tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse.

KALA TURUHIND

Kalatootmissektor on äärmiselt sõltuv toorkala kättesaadavusest ja kala hinnast. Suurtootjad fikseerivad tootmisplaanid kolmeks aastaks ette, kuna lühiajalisemalt on kalakasvatuses tootmistsüklit keeruline ja kallis turuvajadustest lähtuvalt kohandada. Seetõttu on kalapakkumine maailmaturul lühiajaliselt suhteliselt jäik, samas turunõudlus nihkub mõnevõrra sõltuvalt hooajast. Pakkumise ja nõudluse pideva muutumise tõttu on toorkala hind pidevas muutumises. Täiendav mõju hindade amplituudile ja ettearvamatusele on kauba tarneahelate muutusel seoses viimastel kuudel äriprotsesse oluliselt mõjutanud viiruspuhanguga. Grupp tasakaalustab väliskeskkonna mõju ja kala hinna volatiilsust muudatuste kaudu ettevõtte tootmis- ja müügistrateegias.

KALA TURUHIND PERIOODI LÕPUS

Grupp jälgib lõhe ja vikerforelli turuhindu: lõhehindu Nasdaqi kauplemiskeskkonnast ja vikerforellihindu Akvafakta (Norra kalatööstusettevõtteid koondav ühing) kokkuvõtetest.

EUR/kg	30.06.2021	30.06.2020	30.06.21 vs 30.06.20	30.06.2019	30.06.21 vs 30.06.19	30.06.2018	30.06.21 vs 30.06.18
Lõhe	5,63	5,31	6,0%	5,74	-1,9%	5,82	-3,3%
Vikerforell	5,52	4,36	26,6%	5,76	-4,2%	6,47	-14,7%

Aruandeperioodi lõpu seisuga on lõhe turuhind võrreldes aastatagusega tõusnud 6,0% ja vikerforelli hind 26,6%. Kahe aasta taguse hinnaga võrreldes on lõhe hind langenud 1,9% ja forell läinud 4,2% odavamaks. Võrreldes perioodi lõpu hinda kolm aastat tagasi on lõhe hind langenud 3,3% ja forelli hind 14,7%.

Allolevad tabelid illustreerivad lõhe ja vikerforelli keskmisi hindu nädalate lõikes finantsaastast 2016/2017.

PERIOODI KESKMINE KALA TURUHIND

EUR/kg	2020/2021	2019/2020	2020/2021 vs 2019/2020	2018/2019	2020/2021 vs 2018/2019	2017/2018	2020/2021 vs 2017/2018
Lõhe	4,79	5,57	-14,0%	6,03	-20,5%	6,05	-20,8%
Vikerforell	4,72	5,14	-8,2%	5,92	-20,3%	6,32	-25,3%

Nii keskmine lõhe hind kui keskmine forelli hind langes aruandeperioodil võrreldes eelmise finantsaasta sama perioodiga vastavalt 14,0% ja 8,2%. Võrreldes keskmiste hindadega samal perioodil kaks aastat tagasi on lõhe ja forelli keskmised hinnad langenud vastavalt 20,5% ja 20,3% ning võrrelduna hindadega kolm aastat tagasi langenud vastavalt 20,8% ja 25,3%.

BIOLOOGILISED VARAD

Bioloogilisteks varadeks on PRFoodsi kalakasvandustes eluskaalus arvele võetud kalavarud, mille hulka kuuluvad vikerforell (Oncorhynchus mykiss) ja siig (Coregonus lavaretus).

Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast. Siia kalavarude hindamisel võetakse aluseks Soome Kalakasvatajate Liidu igakuine turuhinna uuring. Kui toorkala turuhind tõuseb või langeb, siis suureneb või väheneb vastavalt ka Grupi kalakasvandustes kasvatatavate kalade väärtus ning see avaldab vastavalt positiivsest või negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele.

AS PRFoods Rootsi kalakasvatus tütarettevõtja Överumans Fisk AB saavutas 2021 aastal olulise kohtuvõidu, kus Rootsi Maa- ja Keskkonnakohtu poolt tehtud otsuse kohaselt on ettevõttel õigus kasutada oma kalakasvatustes aastas kuni 3600 tonni sööta. Uue loa kasutusele võtmise korral 2022. või 2023. aastal suureneb juhtkonna hinnangul Överumans Fisk Ab käive võrreldes viimaste aastatega umbes 3,5 korda ja sõltuvalt kalahinnast peaks mahtude realiseerumisel tütarettevõtte käive ulatuma 13-15 miljoni euroni.

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES

	2020/2021	2019/2020	Muutus, tonnid 2020/2021 vs 2019/2020	Muutus, % 2020/2021 vs 2019/2020
Biomass* perioodi algul	945	987	-42	-4,3%
Biomass perioodi lõpul	846	945	-99	-10,5%
Toodangu arvele võtmine laos (eluskaalus)	1 973	1 933	40	2,1%

* Biomass - elusaine hulk ehk elusaine mass, millega iseloomustatakse elusaine kogust

Seisuga 30.06.2021 oli ettevõttel bioloogilisi varasid 846 tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid bioloogilised varad koguseliselt 99 tonni ehk 10,5%. Majandusaasta 12 kuuga võeti toodangut arvele 1 973 tonni, mis on võrrelduna sama perioodiga aasta varem 40 tonni ehk 2,1% rohkem.

BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG

	2020/2021	2019/2020	Muutus, mln EUR 2020/2021 vs 2019/2020	Muutus, % 2020/2021 vs 2019/2020
Bioloogilised varad, mln EUR	4,80	4,25	0,55	12,8%
Biomassi maht, tonnid	846	945	-99	-10,5%
Keskmine hind, EUR/kg	5,67	4,50	1,17	26,1%
Bioloogiliste varade ümberhindlus, mln EUR	0,31	-0,29	0,60	-207,0%

Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid 30.06.2021 seisuga 4,8 miljonit eurot võrreldes 4,2 miljoni euroga 30.06.2020. Biomassi keskmine hind oli 5,7 eurot kilo kohta võrrelduna 4,5 euroga kilo kohta võrreldava perioodi jooksul.

Arvele võetud toodang, tonnid

2016/2017 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 aastane muutus, %

Omakasvatatud kalad töödeldakse Heimon Kala Oy Soomes ja Heimon Kala OÜ'le Eestis kuuluvates tootmishoonetes.

JUHATUS JA NÕUKOGU

ASi PRFoods juhatus on üheliikmeline ja vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2.02.2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.

ASi PRFoods nõukogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Aktsiaseltsi põhikirja alusel kuulub juhatusse üks kuni neli liiget. 15. novembril 2017 toimunud nõukogu koosolekul otsustas nõukogu pikendada senise juhatuse liikme Indrek Kasela ametiaega 3 aasta võrra, kuni 15.11.2020. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University'st (1996) ja bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994).

Lisaks ASi PRFoods juhatuse liikme positsioonile kuulub ta juhatustesse peaaegu kõigis Grupi äriühingutes ning ka Gruppi mitte-kuuluvates äriühingutes (Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, ManageTrade OÜ ja NBLJK OÜ, jne). Ta kuulub nõukogudesse järgmistes äriühingutes: AS Toode, ELKE Grupi AS, ELKO Grupa AS, Salva Kindlustuse AS, Ridge Capital AS, AS Ekspress Grupp, Elering AS, SA Avatud Eesti Fond, Baltijas Apdrošinašanas Nams AAS. Lisaks on ta tegev mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes sh väljaspool Eestit.

AS PRFoods nõukogu on hetkel kuueliikmeline. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees Lauri Kustaa Äimä, nõukogu liikmeteks on Aavo Kokk, Harvey Sawikin, Vesa Jaakko Karo, Arko Kadajane ja Kuldar Leis.

Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Seaduse kohaselt on üldkoosolekud korralised või erakorralised.

Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. ASi PRFoods põhikirja kohaselt kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete ametiaeg lõppeb 11.12.2022.

Lauri Kustaa Äimä (sündinud 1971) omab magistrikraadi majandusteaduses University of Helsinki'st ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates asutamisest. Lauri Kustaa Äimä on KJK Capital Oy tegevdirektor ja asutajast osanik. Ta on juhtorgani liige äriühingutes Saaremere Kala AS, AS Baltika, AS Toode, ManageTrade OÜ, AB Baltic Mill, UAB Malsena Plius ning lisaks veel mitmetes Soomes, Inglismaal, Sloveenias ja Luksemburgis asuvates investeerimisega tegelevates äriühingutes ja fondides sh KJK Management SA, KJK Fund SICAV-SIF, KJK Fund II SICAV-SIF and KJK Fund III, Elan d.o.o. and Kaima Capital Oy, Amber Trust Management SA, Amber Trust II Management SA, Kaima Capital Eesti OÜ.

Aavo Kokk (sündinud 1964) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajakirjanduse erialal ning Stockholm University 1992. aastal panganduse ja rahanduse erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. Ta on juhtimisorgani liige erinevate äriühingutes, nt US Real Estate OÜ, OÜ Synd&Katts, Raldon Kinnisvarahalduse OÜ, AS Audentes, AS Lemeks, Crowdestate AS ning Creative Union AS.

Harvey Sawikin (sündinud 1960) on lõpetanud Columbia University ja Harvard Law School'i ja kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. 1994 aastal kaasasutas Harvey Sawikin fondihaldusettevõtte Firebird Management LLC, milles tal on tänini juhtiv positsioon. Harvey Sawikin on järgmiste ettevõtete / fondide Firebird Fund, Firebird New Russia Fund, Firebird Mongolia GP LLC, Firebird Republics Fund, Firebird Avrora Fund ja Amber Trust fondide juhtkonnas. Ta on New Yorki osariigi advokatuuri liige.

Vesa Jaakko Karo (sündinud 1962) lõpetas 1986. aastal Helsinki School of Economics'i magistrikraadiga (M.Sc) rahanduses ja rahvusvahelises turunduses ning talle omistati 1996. aastal licentiate (Econ) kraad majanduses. Ta kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta augustist. Ta on KJK Capital Oy nõukogu liige.

Arko Kadajane (sündinud 1981) on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2012. aasta maikuust. Ta on Ambient Sound Investments OÜ portfellihaldur ning OÜ Juniper ja OÜ Portfellihaldur juhatuse liige.

Kuldar Leis (sündinud 1968) lõpetas Tartu Ülikooli 1993. aastal krediidi ja rahanduse erialal ja omab ka diplomit piimatehnoloogia erialal. Kuldar Leis täitis ASi PRFoods juhatuse esimehe ülesandeid alates selle asutamisest kuni 15. maini 2013. Alates 2013. aasta maikuust kuulub ta ASi PRFoods nõukogusse. Ta on Saaremere Kala ASi, ASi Linda Nektar, AS Bercman Technologies ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Lisaks sellele on ta Rododendron OÜ, Solarhouse OÜ, MTÜ Põlva Tenniseklubi ja MTÜ Põlva Käsipalliklubi juhatuse liige.

Informatsioon nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta ning nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse on ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETELE NING NENDEGA SEOTUD ISIKUTELE JA ÄRIÜHINGUTELE KUULUVAD AS PRFOODS AKTSIAD SEISUGA 30.06.2021:

Juhtimiskohustusi täitev isik, sh tema lähikondne	aktsiate arv	osalus
Juhatuse liige – Indrek Kasela	1 613 617	4,17%
Nõukogu liige – Kuldar Leis	1 223 050	3,16%
Nõukogu esimees – Lauri Kustaa Äimä	125 000	0,32%
Nõukogu liige – Vesa Jaakko Karo	90 000	0,23%
Nõukogu liige – Arko Kadajane	8 928	0,02%
Nõukogu liige – Harvey Sawikin	0	-
Nõukogu liige – Aavo Kokk	0	-
Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad	3 060 595	7,91%

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

ASi PRFoods registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Kõik aktsiad on vabalt võõrandatavad ja üheliigilised, s.o omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust.

ISIN	EE3100101031	Emiteeritud väärtpabereid	38 682 860
Väärtpaberi lühinimi	PRF1T	Noteeritud väärtpabereid	38 682 860
Market	BALTIC MAIN LIST	Noteerimise kuupäev	5.05.2010
Nominaal	0 EUR	Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus	1 aktsia

ASi PRFoods aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010. Aktsial ei ole ametlikku turutegijat. ASi PRFoods aktsia kuulub OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi üldindeksi koosseisu.

AS PRFoods on kahel korral vähendanud aktsiate nimiväärtust väljamaksete tegemisega aktsionäridele: 2012. aastal vähendati nimiväärtust 10 eurosendi võrra ja 2015. aastal 30 eurosendi võrra. 26. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Aktsia arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot (nimiväärtus kuni 13. aprillini 2011 oli 10 Eesti krooni, kuni 3. septembrini 2012 oli 0,60 eurot ning kuni 2. oktoobrini 2015 oli 0,50 eurot).

AKTISAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS

Indeks / aktsia Tähis 30.06.2021 30.06.2020 Muutus ● PRFoods aktsia, EUR PRF1T 0,425 0,418 1,67% ● OMX Tallinn üldindeks OMXTGI ¹ 656,33 ¹ 219,97 35,77% 0 20 40 60 80 100 120 140 160 0,30 0,35 0,40 0,45 0,50 0,55 0,60 juuni 20 juuli 20 aug 20 sept 20 okt 20 nov 20 dets 20 jaan 21 veebr 21 märts 21 apr 21 mai 21 juuni 21 PRFoods aktsia hind ja võrdlusindeksid (vasak telg) ning kaubeldud aktsiate kogus nädalas (parem telg) Kaubeldud aktsiate arv, tuhat aktsiat PRF1T OMXTGI, 30.06.2020 = 0,418

Tallinna Börsi üldindeks tõusis 35,77% ning PRFoods aktsiahind tõusis 1,67%.

Allikas: Nasdaq Tallinn, PRFoods

KAUPLEMISSTATISTIKA

Kauplemisstatistika, EUR (kui pole näidatud teisiti)	12k 2020/2021	12k 2019/2020	12k 2018/2019	12k 2017/2018	12k 2016/2017
Avamishind	0,418	0,502	0,740	0,390	0,380
Kõrgeim	0,428	0,534	0,780	0,855	0,412
Madalaim	0,344	0,361	0,490	0,366	0,354
Viimane	0,425	0,418	0,534	0,740	0,390
Kaubeldud aktsiaid, mln tk	2,08	1,34	2,20	3,92	2,61
Tehingute arv, tk	6 737	2 313	1 762	2 574	1 120
Keskmine tehingumaht, aktsiat	309	579	1 248	1 522	2 335
Käive, mln	0,80	0,60	1,43	2,30	0,99
Turuväärtus, mln	16,44	16,17	20,66	28,63	15,09

2020/2021. majandusaasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega kokku 6 737 tehingut (12 kuud 2019/2020: 2 313 tehingut). Kokku vahetas perioodi jooksul omanikku 2,1 miljonit aktsiat (12 kuud 2019/2020: 1,3 miljonit aktsiat), mis moodustab 5,4% ettevõtte aktsiatest. Keskmine tehingu maht oli 309 aktsiat (12 kuud 2019/2020: 579 aktsiat).

Majandusaasta aktsiatehingute käive oli 0,8 miljonit eurot võrrelduna 0,6 miljoni euroga eelmisel 12-kuulisel perioodil. Kõrgeim hind majandusaastal oli 0,428 eurot ja madalaim 0,344 eurot ning võrreldaval perioodil aasta tagasi oli kõrgeim ja madalaim vastavalt 0,534 eurot ja 0,361 eurot.

Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2021 oli 0,425 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 16,44 miljonit eurot. Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2020 oli 0,418 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 16,17 miljonit eurot.

AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA NOTEERIMISEST S.O 5. MAIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2021:

	Indeks / aktsia	Tähis	30.06.2021	05.05.2010	Muutus
●	PRFoods aktsia, EUR	PRF1T	0,425	0,890	-52,25%
●	PRFoods korrigeeritud aktsiahind, EUR		0,822	0,890	-7,70%
●	OMX Tallinn üldindeks	OMXTGI	1 656,33	594,56	178,60%

ASi PRFoods aktsiakapitali väljamaksetega korrigeeritud aktsiahinna langus alates aktsia noteerimisest 2010. aastal on 7,7%. Tallinna Börsi üldindeks on sama perioodi jooksul tõusnud 178,60%. ASi PRFoods aktsia nominaalväärtuse vähendamisega 2012. ja 2015. augustis kokku 40 eurosenti aktsia kohta korrigeerimata aktsiahind on langenud 52,2%. Alates aktsiate noteerimisest on AS PRFoods dividendidena ja aktsiakapitali vähendamiskannetena aktsionäridele välja maksnud kokku 17,3 miljonit eurot.

TURUKORDAJAD

Suhtarvud	Valem	30.06.2021	30.06.2020	30.06.2019	30.06.2018	30.06.2017
Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales)	(Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu	0,66	0,47	0,48	0,49	0,31
Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja	(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest	neg	13,39	10,30	7,84	25,89
Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA)	(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA	neg	19,58	23,59	10,59	8,21
Hinna äritegevuse EBITDA kordaja	Turuväärtus / EBITDA äritegevusest	neg	5,87	5,18	4,80	24,33
Hinna EBITDA kordaja (Price/EBITDA)	Turuväärtus / EBITDA	neg	8,59	11,85	6,49	7,71
Hinna kasumi kordaja (P/E)	Turuväärtus / Puhaskasum	neg	neg	neg	28,65	77,37
Hinna omakapitali suhtarv (P/B)	Turuväärtus / Omakapital	1,04	0,82	0,94	1,23	0,66

Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga 30.juuni.

Müügitulu, EBITDA ja puhaskasum/-kahjum viimase 12 kuu jooksul.

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR

AS PRFOODS AKTSIONÄRID

	Aktsiate arv 30.06.2021	Osalus 30.06.2021	Aktsiate arv 30.06.2020	Osalus 30.06.2020	Muutus
ING Luxembourg S.A. (Esindajakonto)	24 258 366	62,71%	24 258 366	62,71%	-
Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ	1 613 617	4,17%	1 613 617	4,17%	-
Ambient Sound Investments OÜ	1 385 267	3,58%	1 385 267	3,58%	-
Firebird Republics Fund Ltd	1 277 729	3,30%	1 277 729	3,30%	-
OÜ Rododendron	1 219 589	3,15%	1 219 589	3,15%	-
Compensa Life Vienna Insurance Group SE	750 470	1,94%	750 470	1,94%	-
Firebird Avrora Fund, Ltd.	730 678	1,89%	730 678	1,89%	-
OÜ Iskra Investeeringud	377 874	0,98%	377 874	0,98%	-
Suurimad aktsionärid kokku	31 613 590	81,73%	31 613 590	81,73%	-
Muud aktsionärid	6 069 270	15,69%	6 069 270	15,69%	-
Oma aktsiad	1 000 000	2,59%	1 000 000	2,59%	-
Kokku	38 682 860	100,00%	38 682 860	100,00%	-

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR KATEGOORIATE JÄRGI, 30.06.2021

Aktsiate arv	Aktsionäride arv	% aktsionäridest	Aktsiate arv	% aktsiatest
1 … 1 000	1 332	62,7%	428 640	1,1%
1 001 … 10 000	676	31,8%	2 137 970	5,5%
10 001 … 50 000	90	4,2%	1 793 239	4,6%
50 001 … 100 000	13	0,6%	921 355	2,4%
100 001 …	15	0,7%	33 401 656	86,4%
Kokku	2 126	100,0%	38 682 860	100,0%

VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD

PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 tagatud võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods'i omanduses 4 926 võlakirja.

Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.

Seisuga 30.06.2021 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 (30.06.2020: 4 926 võlakirja) nominaalväärtuses 53.5 tuhat eurot (30.06.2020: 493 tuhat eurot).

07.05.2021 teavitas PRFoods, et plaanib kapitalistruktuuri parandamiseks allutatud konverteeritavate võlakirjade emissiooni, et tagada COVID-19 poolt põhjustatud negatiivsete mõjude sujuvam ning kiirem ületamine alanud 2021/2022 majandusaastal. Emissioon kinnitati järgmiste tingimustega: PRFoods emiteerib kuni 350 allutatud konverteeritavat võlakirja, maksimaalse kogunimiväärtusega kuni 3,5 miljonit eurot, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, intressimääraga 7% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 01.10.2025.

PRFoods-ga 01.03.2021 sõlmitud 1,0 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude ning osaliselt ka 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamise teel. Täiendav info tasaarvestuse kohta Lisas 14

Lisaks teavitas PRFoods tagatud võlakirjade (emiteeritud PRFoods 14.01.2020 emissiooni tingimuste kohaselt) lisaemissioonist mahus kuni 1,0 miljonit eurot, mille raames emiteeritakse kuni 10 000 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Lisaemissioon oli suunatud mitteavaliku pakkumisena PRFoods aktsionärile Amber Trust II S.C.A, refinantseerimaks viidatud aktsionäri poolt PRFoods-le antud investeerimislaenu seoses laenu tagasimaksetähtaja saabumisega.

Suunatud pakkumise raames märkis Amber Trust II S.C.A kõik 10 000 võlakirja. Võlakirja väljalaskehinnaks määras PRFoods juhatus 100,25 eurot võlakirja kohta, mille Amber Trust II S-C.A tasub täielikult enne Tagatud võlakirjade emiteerimist, tasaarvestades vastava väljalaskehinna PRFoods-ga 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva tasumata põhinõude ja osaliselt ka intressinõudega. Täiendav info tasaarvestuse kohta Lisas 14.

Seisuga 30.06.2021 on PRFoods emiteerinud 110 237 võlakirja, millest 110 000 on tagatud võlakirjad, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, koguväärtuses 11,0 miljonit eurot ning 237 on allutatud konverteeritavad võlakirjad, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, koguväärtuses 2,37 miljonit eurot.

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR

AS PRFOODS 7 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKKU

	Võlakirjade väärtus 30.06.2021	% kogumahust 30.06.2021	Võlakirjade väärtus 30.06.2020	% kogumahust 30.06.2020	Muutus
Swedbank Pensionifond K60	3 940 000	29,5%	3 940 000	39,40%	-
ING Luxembourg S.A. AIF esindajakonto	3 070 000	23,0%	0	0,00%	3 070 000
Swedbank Pensionifond K30	800 000	6,0%	800 000	8,00%	-
Rietumu Bankas JSC	750 000	5,6%	750 000	7,50%	-
AS SEB Bankas	505 300	3,8%	505 300	5,05%	-
Spring Capital Growth Fund 1	489 100	3,7%	469 200	4,69%	19 900
Compensa Life Vienna Insurance Group SE	475 800	3,6%	325 800	3,26%	150 000
Suurimad võlakirjaomanikud kokku	10 030 200	75,0%	6 790 300	67,9%	3 239 900
Ülejäänud võlakirjaomanikud	3 286 300	24,6%	2 717 100	28,4%	569 200
Oma võlakirjad	53 500	0,4%	492 600	3,7%	-439 100

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR VÕLAKIRJADE VÄÄRTUSE LÕIKES, 30.06.2021

Võlakirjade väärtus	Võlakirjaomanike arv	% võlakirjaomanikest	Võlakirjade väärtus	% võlakirjade väärtusest
1 … 1 000	94	35,3%	61 800	0,5%
1 001 … 10 000	91	34,2%	387 900	2,9%
10 001 … 50 000	60	22,6%	1 330 100	9,9%
50 001 … 100 000	9	3,4%	646 500	4,8%
100 001 …	12	4,5%	10 943 700	81,9%
Kokku	266	100,0%	13 370 000	100,0%

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

Usume, et vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Seetõttu on meile oluline ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Olles ümbritseva keskkonna osa, hoolime oma töötajatest, kogukonnast, koostööpartneritest, ühiskonnast ja loodusest.

Panustame jõudumööda Eesti kui purjetamise- ja mereriigi arengusse ning meresõidu traditsioonide taastamisse. Oleme Muhu Väina regati pikaajalised toetajad, samuti toetasime 2019 aastal Jääpurjetamise MMi. Muhu Väina regatil oleme ka oma meeskonnaga osalenud, jahil Reval Cafe Elisa Sailing, amatöörsportlaste meeskonna koosseisus. Jäähoki on soomlaste jaoks kahtlemata spordiala number üks ning kohalike ettevõtjate jaoks on oma linna klubi toetamine auasi. PRFoodsi Soome tütarettevõte Heimon Kala Oy on teinud pikaajalist koostööd Hämeenlinna jäähoki meeskonnaga ja panustanud Hämeenlinna jäähalli arengusse.

Samuti peame oluliseks kohaliku majanduskeskkonna ja kultuuriruumi

arengut – seda nii Eestis, Soomes kui ka Šotimaal ehk kõigis PRFoods asukohariikides ja koduturgudel. Oleme alates 2018 aastast aidanud MTÜd Visit Saaremaa, samuti panustanud MTÜd Eesti Kultuurikoda käekäiku, toetanud Hanaholmen Business Forumit Soomes, Glasgow kultuurinädalat Šotimaal ja Arvo Pärdi keskuse avamist.

Meie tulevik on lapsed ja sportlikud noored. Nende sihtgruppide tegevustele oleme õla alla pannud Eestis läbi Simple Session pikaajalise toetamise, lisaks olime abiks Tallinnas toimunud Sumo EM korraldamisele. Koostöös Postimees Grupiga oleme toetanud nende algatatud projekti 2018. ja 2019. aastail: Edukad aitavad puudustkannatavaid lapsi (MTÜ Koos Laste Heaks). Samuti oleme läbi Heateo Mõjufondi andnud 2017-2020 aastate jooksul tuule tiibadesse kuuele väga olulisele algatusele, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rahvatervisest kuni keskkonnani.

PRFoodsi suurim väärtus on meie enda töötajad. Lubame, et jätkame ka edaspidi oma töötajate kodukandi kultuuri ja majanduselu toetamist. Prioriteediks on anda oma panus erinevate noorte spordiürituste korraldamisele ja aidata puudustkannatavaid lapsi.

VASTUTUS KESKKONNA EES

Lähtume kalakasvatajate ning -töötlejatena kogu tootmisahela vältel jätkusuutliku tegevuse põhimõtetest. Seetõttu on meile väga oluline keskkonnasõbralik sööt, et see mõjutaks meid ümbritsevat keskkonda minimaalselt. Kasvatame oma Saaremaa kasvanduses ka karpe, mis puhastavad ja filtreerivad vett, vähendades kalakasvatuse keskkonnamõjusid. Meie eesmärgiks on Heimon Kala tootepakendites kasutada keskkonnasõbralikke materjale - kile ja plastik on osades toodetes kas asendatud papi ja puidumassiga või on kasutusel osaliselt taaskäideldav kile. Investeeringud tänapäevastesse pakkemasinatesse ja päikeseenergia kasutamisse aitavad meil seda kõike saavutada.

Grupile kuuluvad kalafarmid Rootsis, Soomes ja Eestis ning tootmisüksused Eestis, Soomes ja Suurbritannias. Nimetatud üksused avaldavad keskkonnale mõju. Säästvalt tegutseva ettevõttena oleme teadlikud meie globaalsest vastutusest loodusressursside ja kahjustamata keskkonna säilitamise eest, mistõttu püüame hoida meie tegevuste keskkonnamõjusid minimaalsetena ning vähendada veelgi enam oma ökoloogilist jalajälge võimalikult ökonoomse ressursside kasutamise kaudu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kalakasvanduste võimalik mõju loodusele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus mere- ja järvevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest.

Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mis väljastatakse 7-10 aastaks. Tegeleme keskkonna mõjude vähendamisega keskkonnaametnike range järelevalve all. Tagame asukohtade tasandil kalatootmise ja töötlemise kõigis põhietappides vajalike meetmete järgimise negatiivsete keskkonnamõjude maksimaalseks vähendamiseks. Lisaks aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmisega oma kalafarmides ja tootmisüksuste rajatistes. Lähtume oma investeeringutes kalakasvatuse vastava meetodi BAT (Best Available Technique) printsiipidest.

Oleme välja töötanud uue kalasööda retsepti, mille tulemusena väheneb lämmastiku emissioon vette 13,5% ja fosfori emissioon vette 30,3%. Töö selles valdkonnas jätkub ja järgmise aasta eesmärgiks on vähendada fosfori emissiooni vette 47,7% võrreldes standardsöötadega, kuna fosfori olemasolu on limiteeriv sinivetikate tekkel. Uus kalasööt oli 2019. suvel testimisel Saaremaal ja Rootsis ning tulemused on positiivsed.

Paigaldasime Saaremaale karbikasvatuse liinid maksumusega ca 40 tuhat eurot ning hetkel omandame kogemusi tööstusliku karbikasvatuse kohta Eesti rannikuvetes. Arvutuste kohaselt peaks karbikasvatus hetkel kompenseerima 20% kalakasvatuse lämmastiku ja fosfori emissioonist.

Soomes oleme välja töötanud täiesti uue heitvee puhastuse lahenduse kala rookimisel tekkiva heitvee puhastamiseks ning katsetused algasid 2019. oktoobris. Eesmärk on oluliselt tõhustada heitveest toitainete puhastamise efektiivsusust. Pärast katsetusi on kavas sarnased süsteemid juurutada ka Rootsis ja Eestis.

Soomes osalesime aastatel 2017-2018 CWPharma tehtud uuringus, milles analüüsiti merepõhja setteid ja uuriti inimtegevuse ning kalakasvatuse mõju merepõhja setetele, uuringu tulemused avaldatakse 2019 aastal.

Eelmisel majandusaastal investeerisime Rootsis 691 tuhat Rootsi krooni täisprofessionaalsete õlikorjeseadmete soetamiseks, et vältida kalasöödas sisalduva õli lekkeid vahetus läheduses asuvate majade randadesse.

Kõik meie kasvandused on varustatud moodsate veekvaliteedi seireanduritega ning kõikide kasvatuskohtade veeseire tulemused on pidevalt nähtavad pilveteenuse kaudu.

Osaleme aktiivselt erinevates innovatsiooni- ja keskkonnahoiuprojektides nagu UKIPOLIS (sette eraldusega sumba projekteerimine Läänemere oludesse) Soomes, "Sustainable cage farming" ("Jätkusuutlik sumbakasvatus") Taanis ja Läänemere äärsete riikide ühises kalakasvatajate töörühmas.

Rootsis oleme teinud viimasel majandusaastal mitmeid laiaulatuslikke keskkonnauuringuid koos sõltumatute osapooltega (maapealse kasvanduse väljundvee pidev seire, põhjasetete uuring sumbakasvatuse vahetus läheduses ja lähiümbruses), mille abil faktiliselt tõestada tänapäevaste kalakasvatuste vähest mõju keskkonnale ning ühtlasi saada kinnitust arvestuste paikapidavuse kohta. Siiani on analüüsi tulemused tõestanud, et keskkonnamõju on minimaalne ja meie varasemalt esitatud arvestused on pigem olnud konservatiivsed.

Oleme juba mitu aastat Soome Loodusvarade Keskuse (LUKE) innovatsiooni koostööpartner erinevate kalakasvatust puudutavate uuringute läbiviimisel, lisaks osaleme teist aastat Soome Loodusvarade Keskuse ja Soome Keskkonna Instituudi (SYKE) ühises uuringus, mille eesmärgiks on kalakasvatuse keskkonna mõjude mõõtmine Copernicus satelliidi abil.

Kalatoodete pakendajana on Grupp aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Grupi pakkematerjalid oleksid keskkonnasäästlikud. Muuhulgas peab Grupp silmas parandatud jätkusuutlikkust ja toidujäätmete vähendamist käsikäes parema toote pakendi välimusega jaekaubanduse riiulitel.

Eelmisel majandusaastal võeti kasutusele uuenduslik pakendilahendus, millega lisaks 70%-lisele jalajälje vähendamisele taaskasutuspõhimõtteid järgides, väheneb CO2 jalajälg täiendavalt ca 25% ja plastiku osakaal pakendis umbes 20%.

Plasti kasutamist on grupis vähendatud nii lõpptoodetes kui tootmisprotsessis:

Lõpptoote kilepakendeid on välja vahetatud õhemate vastu.
Tootmisprotsesse on reorganiseeritud sellisel, et pooltooteid vahepakendada vaja ei ole, seega tarvitatav kilepakendite kogumaht on vähenenud.

Plasti kasutab Grupp pakendamisel osaliselt endiselt edasi, kuid eelkõige selliste positiivsete omaduste kombinatsioonist tulenevalt nagu mitmekülgsus, tugevus, kergus, stabiilsus, mitteläbilaskvus ja steriliseerimisvõime. Plastiku kergus lihtsustab käitlemist kogu tootmisahelas ja selle tagajärjel on transportimisel vähem heitmeid.

Ka Grupi pakenditootjate valik lähtub väärtuste ühtsusest juhindudes keskkonnasäästlikkusest ja jätkusuutlikkusest.

Rahvusvahelise kalatoodete tootjana jätkame keskkonnamõjude vähendamiseks vajalike sammude astumist ka järgnevatel aastatel.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

AS PRFoods lähtub oma äritegevuse korraldamisel ettevõtte põhikirjast ja riiklikest õigusnormidest ning avaliku ettevõttena Tallinna Börsi nõuetest, Finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi poolt 2005. aastal välja töötatud Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Tallinna Börsil noteeritud äriühingud on kohustatud majandusaasta aruande koosseisus avaldama Hea ühingujuhtimise tava aruande, mille sisuks ja eesmärgiks on kirjeldada, kas ja kuidas ettevõte HÜT põhimõtteid järgib ning juhul, kui ei järgi, siis välja tuua, mida ei järgi ning selgitada mittejärgimise põhjuseid.

Ettevõtte Hea ühingujuhtimise tava aruanded on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee Juhtimise alajaotuses (http://prfoods.ee/prfoods/juhtimine/hyt-aruanne).

AKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE TEOSTAMINE

Kõikidel aktsionäridel on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolek viiakse läbi kohas ja ajal, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse. Üldkoosoleku kutses on näidatud aadress, millele aktsionär saab päevakorra punktidega seotud küsimused saata, samuti selgitatud, millistel tingimustel ettevõtte teavet ei väljasta ning kuidas aktsionär teabe mitte-väljastamise korral ettevõtte otsuse vaidlustada saab. Kooskõlas kõikide aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibiga hoidub kontrolliv aktsionär teiste aktsionäride õiguste kahjustamisest.

AKTSIONÄRIDE VÕRDSETE ÕIGUSTE SÄTESTAMINE PÕHIKIRJAS

Ettevõtte põhikirjas ei ole antud eri liiki aktsiatele selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.

AKTSIONÄRIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Kui emitendile on teada aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist, avalikustab emitent need. Emitendil puudub teave, et nimetatud kokkuleppeid oleks sõlmitud.

AKTSIONÄRI OSALEMINE ÜLDKOOSOLEKUL ISIKLIKULT VÕI ESINDAJA KAUDU

Ettevõte hõlbustab aktsionäride isiklikku osavõttu üldkoosolekust, kuid ei tee samas takistusi esindajate osalemisele ja hääletamisele üldkoosolekul. Emitent teavitab aktsionäri võimalikult täpselt üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja aadressist. Kui emitent korraldab aktsionäri esindamise üldkoosolekul ise või enda töötajate/esindajate kaudu, siis teeb ta seda sellisel viisil, et aktsionäri poolt hääletamise suhtes antud korraldused oleksid täidetud. Emitendi poolt valitud esindaja osaleb üldkoosolekul ja on aktsionäridele üldkoosoleku toimumise ajal kättesaadav.

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE JA AVALDATAV TEAVE

Üldkoosoleku kutse on kättesaadav ettevõtte kodulehel koos olulise teabega, mis üldkoosoleku päevakorras olevate punktide osas otsuse tegemiseks aktsionärile avaldada tuleb, sealhulgas kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste äramärkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt ning nõukogu ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös.

Üldkoosoleku kutse ja seonduvad materjalid koostatakse ja avaldatakse ettevõtte kodulehel nii eesti- kui inglisekeelsetena. Üldkoosoleku protokoll ja järelvaadatav koosoleku salvestus avaldatakse kodulehel koosoleku pidamise keeles.

Kui aktsionärid teevad sisulisi või nõukogu ettepanekust erinevaid ettepanekuid, siis see protokollitakse.

ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE SH ÜLDKOOSOLEKU OTSUSTE VASTUVÕTMINE KOOSOLEKUT KOKKU KUTSUMATA

PRFoods aktsionäride korraline üldkoosolek 14.12.2020 ja erakorraline koosolek 14.05.2021 toimus koosolekut kokku kutsumata vastavalt äriseadustiku §-le 2991. Ettepanek otsuste vastuvõtmiseks ilma aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsumata on tingitud COVID-19 pandeemiaga seoses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest koosolekute korraldamisele. Hääletamine toimus hääletussedelite esitamise teel, kus vastavalt äriseadustikule loetakse hääletamata jätmise korral, et aktsionär hääletas otsuse vastu.

Ettevõte tegi kogu info kättesaadavuse võimalikus PRFoods koduleheküljel www.prfoods.ee, kus aktsionäridel oli võimalik tutvuda üldkoosoleku materjalidega, otsuste eelnõudega ning muude üldkoosoleku dokumentidega. Aktsionäril oli võimalik otsuste eelnõude kohta tekkinud küsimused saata e-postile. Aktsionär sai oma hääle anda kas hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisega e-posti teel aadressile [email protected] hääletusperioodi jooksul või hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal esitamise või saatmisega AS PRFoods kontorisse aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti.

Aktsionäride erakorralise koosoleku poolt vastuvõetud otsused avalikustati börsiteatena PRFoodsi veebilehel.

JUHATUS JA JUHATUSE LIIKMETE VASTUTUSVALDKONNAD

Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad kinnitab juhatus või nõukogu. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ning juhataja täidab ühtlasi ka tegevdirektori töökohustusi ja vastutab ettevõtte strateegiliste valdkondade toimimise eest, sh sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide integreeritusest ettevõtte raamatupidamisprotsessides, nii igapäevastes kui perioodilistes. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees (v.a kui emitent kuulub samasse kontserni). Valdusfirma ASi PRFoods, millel puudub igapäevane äritegevus, juhatus on üheliikmeline, mis tagab valdusfirma parima ja tõhusaima juhtimise. Kalakasvanduste, -töötlemise ja müügiga tegelevate tütarettevõtete juhtkonnad on kuni neljaliikmelised vastavalt tütarettevõtete äritegevuse spetsiifikale ja vajadustele.

JUHATUSE LIIKMETE TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED

Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning HÜT aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Juhatajale makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tasu suurus ja tasustamise põhimõtted vaadatakse üle üks kord aastas. Juhataja tasu suurus on määratud juhatuse liikme lepinguga ja ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Juhatuse liikme tasustamiseks ei ole preemiasüsteeme s.o optsioone, pensioniprogramme jms. Juhatajal on õigus saada lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses.

JUHATUSE LIIKME OLULINE TEHING EMITENDIGA

Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea ühingujuhtimise tava aruandes. Vastavaid tehinguid majandusaastal ei toimunud.

NÕUKOGU KONTROLL JUHATUSE TEGEVUSE JA EMITENDI ÜLE

Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ning teostamise aja.

NÕUKOGU LIIKME TASUDE AVALDAMINE

Üldkoosoleku määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi HÜT aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitis ja muud makstavad hüved). ASi PRFoods aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on valida ja kinnitada nõukogu koosseis ja volituste aeg. Vastavalt ASi PRFoods põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Aktsionäride üldkoosolek on kinnitanud nõukogu liikmete tasumäärad järgnevalt: nõukogu esimehe tasu 1 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe tasu 750 eurot kuus ning nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ette nähtud ei ole.

NÕUKOGU LIIKME OSALEMINE NÕUKOGU KOOSOLEKUTEL

Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see Hea ühingujuhtimise tavas eraldi ära.

HUVIDE KONFLIKTI OLUKORRAD

Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktist ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad tihedat koostööd tegutsedes vastavalt põhikirjale ning äriühingu ja selle aktsionäride huvides. Vastavaid huvide konflikte 2020/2021. majandusaasta jooksul ei esinenud.

INFO EMITENDI KODULEHEL

Emitendi kodulehel on aktsionäridele kättesaadavad lisaks HÜTis toodule ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad. Muud üldised suunad ja olulised teemad on ära toodud juhatuse tegevusaruandes.

EMITENDI KOHTUMISED AJAKIRJANIKE JA ANALÜÜTIKUTEGA

Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avalikustamise kuupäevi. Ettevõte lähtub alati oma tegevuses aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik info avalikustatakse esmalt Tallinna Börsi süsteemis, seejärel Finantsinspektsiooni ja firma kodulehtedel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajadusel lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. Ettevõtte juhatus ei pea oluliseks erinevate aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. See reegel kehtib kõikide kohtumiste korral, sh vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist.

EMITENDI AUDIITOR

ASi PRFoods aktsionäride 14.12.2020 toimunud üldkoosolek kinnitas ettevõttele 2020/2021. majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ.

Vastavalt audiitorteenuse lepingule audiitorühing auditeerib konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (sh tütarettevõtjate raamatupidamise aastaaruannet).

Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule. Lähtuvalt Audiitortegevuse seadusest vahetatakse täitevaudiitorit vähemalt iga seitsme aasta järel.

JUHTORGANID

AS PRFoods on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

ÜLDKOOSOLEK

Aktsionäride üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on põhikirja muutmise ja uue kinnitamise, aktsiakapitali suuruse muutmise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja ettevõtte tegevuse lõpetamise, jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, eeldades vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsionäride häälte heakskiitu. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui ettevõttel on netovara alla seaduses lubatud piiri või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

ASi PRFoods 2020/2021. majandusaasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 14.12.2020 koosolekut kokku kutsumata andes oma hääle vastavalt üldkoosoleku teates avalikustatud infole. Koosolekul hääletas 6 aktsionäri või nende volitatud esindajat, kelle aktsiatega oli esindatud 24 420 640 häält, mis moodustas 64,81% häälte üldarvust. Seega oli koosolek pädev võtma vastu otsuseid koosoleku päevakorras olnud küsimustes. Koosolekul osales ASi PRFoods juhatus.

Korralise üldkoosoleku päevakorras oli 2019/2020. a majandusaasta aruande kinnitamine, kahjumi katmise otsustamine ja audiitori kinnitamine järgnevaks majandusaastaks, sh audiitori tasu määramine.

ASi PRFoods 2020/2021. majandusaasta aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 14.05.2021 koosolekut kokku kutsumata. Koosolekul osales PRFoods juhatus ning erakorralise koosoleku päevakorras oli põhikirja muutmine seoses konverteeritavate võlakirjade emiteerimisega, kus võlakirjadest tulenevate nõuete PRFoodsi aktsiateks konverteerimise võimaluse tagamiseks oleks PRFoods nõukogul õigus suurendada aktsiakapitali ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Teise punktina oli päevakorras aktsionäride eesõiguse välistamine märkida uusi aktsiaid emiteeritud võlakirjade konverteerimisest aktsiakapitali. Otsused võeti vastu 75,57% häälteenamusega.

Kõikides üldkoosoleku päevakorras olnud küsimustes võttis koosolek vastu otsused vastavalt nõukogu poolt tehtud ettepanekutele. Informatsioon otsuste vastuvõtmise ja sisu kohta avalikustati pärast koosoleku lõppu NASDAQ Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee.

NÕUKOGU

Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Vastavalt ASi PRFoods muudetud põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek edaspidi kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe. Nõukogu esimees vastutab nõukogu töökorralduse eest ja tal on võrdse häälte arvu korral otsustav hääl.

Aruande koostamise hetkel kuuluvad ASi PRFoods nõukogusse järgmised liikmed: Lauri Kustaa Äimä (alates asutamisest), Kuldar Leis (valiti 29. mail 2013. a), Aavo Kokk (valiti 5. mail 2009. a), Harvey Sawikin (valiti 5. mail 2009. a), Vesa Jaakko Karo (valiti 17. augustil 2009.a) ja Arko Kadajane (valiti 29. mail 2012. a). Kõigi praeguste nõukogu liikmete ametiajad lõpevad 11.12.2022. Nõukogus on neli sõltumatut liiget – Aavo Kokk, Vesa Jaakko Karo, Kuldar Leis ja Arko Kadajane. Nõukogu esimees on Lauri Kustaa Äimä ning aseesimees on Kuldar Leis.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt ASi PRFoods tegevusest ja finantsseisust ning nõukogu andis juhatusele vajalikke suuniseid ning toetas juhatust igapäevase majandustegevuse korraldamisel. Nõukogu liikmete teenistuslepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ei teki Grupil suuremat hüvitise maksmise kohustust, kui on seadusega ette nähtud. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte nõukogu liikmetele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 3,74% (seisuga 30.06.2020: 3,74%) ettevõtte aktsiatest.

JUHATUS

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Põhikirja järgselt võib ASi PRFoods juhatuses olla üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse esimehe valimine, tema ettepanekul juhatuse liikmete ametisse nimetamine ning tagasi kutsumine. Juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. AS PRFoods juhatus on üheliikmeline, vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2. veebruarist 2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.

Juhatuse pädevus ja volitused on reguleeritud äriseadustikuga ja ära toodud ettevõtte põhikirjas, muid erisusi või kokkuleppeid ei esine. Juhataja saab tasu vastavalt ametilepingule, lisaks on tal õigus saada ka lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Pensioniga seotud õigusi juhatuse liikmel/juhatajal ei ole. Juhataja vastutab äritegevuse korraldamise eest Grupi tasemel ja täidab ühtlasi ka tegevdirektori tööülesandeid. Tütarettevõtetes tagab äritavade järgimise kohalik juhtkond. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte juhatuse liikmele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 4,17% (30.06.2020: 4,17%) ettevõtte aktsiatest. Detailsem informatsioon nõukogu ja juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemiste nagu ka aktsiaosaluste kohta ASis PRFoods on ära toodud ettevõtte kodulehel.

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGU JA JUHATUSED

Alljärgnevalt on toodud ASi PRFoods omanduses olevate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 30. juuni 2021.

Ettevõte	Juhatus	Nõukogu
Saaremere Kala AS	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh	Kuldar Leis, Lauri Kustaa Äimä, Emil Metsson
Heimon Kala OÜ	Indrek Kasela, Dagni Viskus, Raivo Polding
Heimon Kala Oy	Indrek Kasela, Margus Rebane, Risto Parkkila
Överumans Fisk AB	Indrek Kasela, Margus Rebane
JRJ & PRF Ltd	Indrek Kasela, Vesa Jaakko Karo, Christopher Charles Leigh, Louise Victoria Leigh-Pearson
John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson
Coln Valley Smokery Ltd	Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson
OÜ Redstorm	Margus Rebane, Riho Kilumets

TÄIENDAVAD JUHTIMISORGANID JA KOMITEED

Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ning praktilist vajadust täiendavate juhtimisorganite loomiseks ei ole olnud. 2010. aastal moodustas aktsiaseltsi nõukogu ettevõttes auditikomitee, kelle ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ja audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust ning esitada nõukogule ettepanekuid ja soovitusi seaduses sätestatud küsimustes. Alates 2017. aasta novembrist on komitee esimeheks Aleksander Zaporožtsev ja liikmeteks komiteesse alates 2010. aastast kuulunud Aavo Kokk ja Mairi Paiste. PRFoods nõukogu pikendas käesoleval majandusaastal seniste auditikomitee liikmete Aleksander Zaporožtsev, Mairi Paiste ja Aavo Kokk volitusi kuni 15.11.2023. Majandusaastal oli auditikomiteel neli koosolekut.

MITMEKESISUSPOLIITIKA RAKENDAMINE ETTEVÕTTES

ASi PRFoods juhtkond peab oluliseks ettevõttes hästi toimivat töökeskkonda ettevõtte kõikidel tasanditel. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks jälgitakse, et ettevõttes töötaksid nii juhtkonna kui töötajate hulgas eri soost, eri rahvusliku tausta ja erinevate kogemustega vastava ala professionaalid.

INFORMATSIOONI HALDAMINE

Börsiettevõttena lähtub AS PRFoods avatuse ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning GDPRiga sätestatud nõuetest. Börsireglemendis nõutav info avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse toimunud faktilist informatsiooni. Investorite ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõte kodulehel alajaotused, mis muu avalikustatava informatsiooni hulgas sisaldavad börsiteateid, majandusaruandeid, presentatsioone.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR '000	Lisa	30.06.2021	30.06.2020
VARAD
Raha ja ekvivalendid	5	2 500	2 276
Nõuded ja ettemaksed	6	3 512	3 578
Varud	7	5 691	7 884
Bioloogilised varad	8	4 795	4 249
Käibevara kokku		16 498	17 987

Edasilükkunud tulumaksuvara	10	38	54
Pikaajalised finantsinvesteeringud		302	232
Materiaalne põhivara	11	15 300	16 179
Immateriaalne põhivara	12	23 460	22 672
Põhivara kokku		39 100	39 137
VARAD KOKKU		55 598	57 124

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad kohustused	14	7 325	10 611
Võlad ja ettemaksed	15	12 124	11 132
Sihtfinantseerimine	16	207	211
Lühiajalised kohustused kokku		19 656	21 954

Intressikandvad kohustused	14	17 561	12 368
Võlad ja ettemaksed	15	0	190
Edasilükkunud tulumaksukohustus	10	1 861	1 920
Sihtfinantseerimine	16	746	873
Pikaajalised kohustused kokku		20 168	15 351
KOHUSTUSED KOKKU		39 824	37 305

Aktsiakapital	17	7 737	7 737
Ülekurss		14 007	14 007
Oma aktsiad		-390	-390
Kohustuslik reservkapital		51	51
Realiseerimata kursivahed		559	-366
Jaotamata kasum (kahjum)		-6 723	-1 654
Ettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		15 241	19 385
Mittekontrolliv osalus		533	434
OMAKAPITAL KOKKU		15 774	19 819
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU		55 598	57 124

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Müügitulud	18	58 692	78 292
Müüdud kaupade kulu	19	-53 727	-68 710
Brutokasum		4 965	9 582

Tegevuskulud		-9 468	-10 509
Müügi- ja turustuskulud	20	-6 389	-7 060
Üldhalduskulud	21	-3 079	-3 449
Muud äritulud/-kulud	23	309	519
Bioloogiliste varade ümberhindlus	8	311	-291
Ärikasum (-kahjum)		-3 883	-699
Finantstulud/-kulud	24	-1 085	-1 062
Maksustamiseelne kasum (kahjum)		-4 968	-1 761
Tulumaks	25	-193	-134
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		-5 161	-1 895

Aruandeperioodi puhaskasumi (-kahjumi) jaotus:
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-5 069	-1 718
Mittekontrolliv osalus		-92	-177
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) kokku		-5 161	-1 895

Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse:
Valuutakursi vahed		925	-152
Kokku koondkasum (-kahjum)		-4 236	-2 047

Aruandeperioodi koondkasumi (-kahjumi) jaotus:
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa		-4 144	-1 870
Väikeaktsionäridele kuuluv osa		-92	-177
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku		-4 236	-2 047


Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	17	-0,13	-0,04
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	17	-0,11	-0,04

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Rahavoog äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)		-5 161	-1 895
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	11, 12	2 625	2 532
Kasum põhivara müügist ja mahakandmisest		-79	44
Muud mitterahalised muutused		2 131	325
Muutused nõuetes ja ettemaksetes	6	82	1 709
Muutused varudes	7	2 193	4 096
Muutused bioloogilistes varades	8	-546	675
Muutused kohustustes ja ettemaksetes	15	521	-2 734
Makstud ettevõtte tulumaks	10	210	-240
Rahavoog äritegevusest kokku		1 976	4 512

Rahavoog investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	11, 12	263	45
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine	11, 12	-1 542	-1 942
Sihtfinantseerimine varade soetuseks	16	126	0
Muude finantsinvesteeringute ost ja müük		0	-20
Tütarettevõtte omandamine, neto saadud raha	9	0	-131
Saadud intressid		0	-5
Rahavoog investeerimistegevusest kokku		-1 153	-2 053

Rahavoog finantseerimistegevusest
Arvelduslaenu muutus	14	-2 466	-843
Saadud laenude tagasimaksed	14	-319	-10 324
Saadud laenud	14	2 803	161
Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed	13	-704	-593
Võlakirjade emiteerimine	14	660	9 416
Oma võlakirjade müük		429	0
Makstud intressid	14	-1002	-583
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku		-599	-2 766

Rahajäägi kogumuutus		224	-307
Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses	5	2 276	2 583
Raha ja raha ekvivalentide muutus		224	-307
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	5	2 500	2 276

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

EUR '000	Aktsia kapital	Ülekurss	Oma aktsiad	Kohustuslik reserv kapital	Realisee rimata kursi vahed	Jaotamata kasum (-kahjum)	Kokku	Mitte kontrolliv osalus	Omakapital kokku
Saldo seisuga 30.06.2019	7 737	14 007	-390	51	-214	64	21 255	611	21 866
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	0	0	0	-1 718	-1 718	-177	-1 895
Muu koondkasum (-kahjum)	0	0	0	0	-152	0	-152	0	-152
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku	0	0	0	0	-152	-1 718	-1 870	-177	-2 047
Saldo seisuga 30.06.2020	7 737	14 007	-390	51	-366	-1 654	19 385	434	19 819
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	0	0	0	-5 069	-5 069	-92	-5 161
Muu koondkasum (-kahjum)	0	0	0	0	925	0	925	0	925
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku	0	0	0	0	925	-5 069	-4 144	-92	-4 236
Muud liikumised	0	0	0	0	0	0	0	191	191
Saldo seisuga 30.06.2021	7 737	14 007	-390	51	559	-6 723	15 241	533	15 774

Täiendav informatsioon lisas 17.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

ÜLDINE INFORMATSIOON

AS PRFoods ("emaettevõte") ja tema tütarettevõtted (koos "Grupp") on kala kasvatamise ja kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods on 23. detsembril 2008 Eesti Vabariigis registreeritud äriühing. ASi PRFoods aktsiad ja võlakirjad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. ASi PRFoods suurim aktsionär on Amber Trust II S.C.A (vt LISA 17). Käesolev konsolideeritud aruanne on juhatuse poolt allkirjastatud avaldamiseks 15. novembril 2021. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks emaettevõtte nõukogu ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek.

ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

ASi PRFoods 2020/2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud bioloogilised varad ja müügiootel finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses.

ASi PRFoods arvestus- ja konsolideeritud aruande esitusvaluutaks on euro (EUR). Kõik aruandes esitatud summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole märgitud teisiti.

Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud alltoodud arvestuspõhimõtetest, mida on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes märgitud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab Grupi raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisas 4.

UUED VÕI MUUDETUD RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSE STANDARDID JA NENDE TÕLGENDUSED

Kontsern hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. juulist 2020.

Standardite IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ning IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

Muudatustega täpsustatakse ja ühtlustatakse mõiste "oluline" määratlust ning antakse juhiseid, mis aitavad parandada selle kohaldamise järjepidevust IFRS standardites.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 9 "Finantsinstrumendid", IAS 39 "Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine" ja IFRS 7 "Finantsinstrumendid: avalikustatav teave" muudatused

Muudatused on kohustuslikud ja neid kohaldatakse kõigi selliste riskimaandamissuhete puhul, mida mõjutab otseselt pankadevaheliste laenuintressimäärade (IBOR) reformist tulenev ebakindlus. Muudatustega kehtestatakse ajutine vabastus teatavate riskimaandamisarvestuse nõuete kohaldamisest. Eesmärk on vältida seda, et IBOR-i reformi mõjul riskimaandamisarvestus lõpetatakse. Peamised muudatustega kehtestatud vabastused on seotud järgmiste nõuetega:

suure tõenäosuse nõue
riski komponendid
ettevaatavad hinnangud
tagasiulatuv efektiivsuse test (IAS 39)
rahavoogude riskimaandamise reservi ümberliigitamine.

Muudatustega nõutakse ettevõtetelt ka investoritele lisateabe esitamist oma selliste riskimaandamissuhete kohta, mida otseselt mõjutab reformiga seotud ebakindlus.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

Muudatustega kitsendatakse ning täpsustatakse äri mõistet. Samuti võimaldavad need muudatused anda lihtsustatud hinnangu selle kohta, kas äriühenduse raames omandatud tegevused ja varad on olemuselt varade kogum või äri.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

SENI VEEL JÕUSTUMATA STANDARDID, TÕLGENDUSED JA AVALDATUD STANDARDITE MUUDATUSED

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 30. juunil 2021 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.

Standardi IAS 12 muudatused: samast tehingust tulenevate varade ja kohustistega seotud edasilükkunud tulumaks

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega piiratakse esmakordse kajastamise erandi kohaldamisala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tulenevad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendi ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmakordsel kajastamisel.

Rentide ja kasutuselt kõrvaldamise kohustistega seotud edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustised tuleb kajastada alates varaseima esitatud võrdlusperioodi algusest ning kumulatiivse mõju kajastamiseks korrigeeritakse jaotamata kasumit või muud omakapitali kirjet selle kuupäeva seisuga. Kõigi muude tehingute puhul kohaldatakse neid muudatusi tehingutele, mis toimuvad pärast varaseima esitatud perioodi algust.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud.

Standardi IAS 1 muudatuste kohaselt peavad ettevõtted oluliste arvestuspõhimõtete asemel avalikustama olulise teabe arvestuspõhimõtete kohta.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 8 "Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega määratletakse mõiste "arvestushinnangud" ja lisatakse standardisse IAS 8 muid täiendusi, millega täpsustatakse vahet arvestuspõhimõtete muutuste ja hinnangute muutuste vahel. See vahetegemine on oluline, kuna arvestuspõhimõtete muutusi rakendatakse üldjuhul tagasiulatuvalt, aga hinnangute muutusi kajastatakse muutuse toimumise perioodil.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IFRS 16 muudatused: COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustuste kajastamine pärast 30. juunit 2021

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. aprillil 2021 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine, sealhulgas raamatupidamise aruannetes, mida ei ole seisuga 31. märts 2021 heaks kiidetud.

Muudatustega pikendatakse ühe aasta võrra vabatahtliku erandi kohaldamist, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevate rendisoodustuste kajastamist. Esialgne erand kehtestati 2020. aasta mais ja kontsern on seda rakendanud.

Rentnik rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt ja kajastab nende esmakordse rakendamise kumulatiivset mõju nende esmakordse rakendamise aruandeperioodi jaotamata kasumi algsaldos.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp)

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:

muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja
riskimaandamisarvestus.

Rahavoogude määramise aluse muutus:

Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu.

Riskimaandamisarvestus:

Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades:

Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist.
Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud.
Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse.
Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada.

Avalikustamine

Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kontserni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardite IFRS 10 ja IAS 28 muudatused "Investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine"

Euroopa Komisjon otsustas muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata. Muudatustega selgitatakse, et sidusettevõtte või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad äri:

kasum või kahjum kajastatakse täielikult siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis moodustavad äri (olenemata sellest, kas see asub / need asuvad tütarettevõttes või mitte), ning
kasum või kahjum kajastatakse osaliselt siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri (isegi juhul, kui need varad asuvad tütarettevõttes).

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.

Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.

Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.

Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.

Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad

nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka
osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.

Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid.

Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.

IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust:

• IFRS 9 "Finantsinstrumendid" muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja

vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).

IFRS 16 "Rendilepingud" muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.
IAS 41 "Põllumajandus" muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Muud muudatused

Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.

VALUUTAARVESTUS

Arvestus- ja esitusvaluuta

Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõte ja Eestis registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanne on koostatud eurodes.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta (emaettevõtte ning Eestis ja Soomes asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga või vastava riigi keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad bioloogilised varad; lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel.

Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded

Grupi välismaiste tütarettevõtete koostatud aruannete ümberarvestamisel esitusvaluutasse rakendatakse järgmisi põhimõtteid:

Kõigi välismaiste tütarettevõtete varad ja kohustused on ümber arvestatud bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursiga;
Tütarettevõtete tulud ja kulud on ümber arvestatud aasta kaalutud keskmise vahetuskursiga (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel).
Konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali kirjel "Realiseerimata kursivahed".

Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.

Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes.

KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED

(a) Tütarettevõtjad

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena.

Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab Grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.

Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Hilisemaid muutusi tingimusliku tasu õiglases väärtuses, mis on liigitatavad varaks või kohustuseks, kajastatakse vastavalt IAS 39-le kas kasumiaruandes või muus koondkasumis. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei mõõdeta ümber ja selle järgnevat arveldamist arvestatakse omakapitalis. Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.

Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest Grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.

Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused. Soetusmaksumust korrigeeritakse, et peegeldada muudatusi seoses muutustega tingimuslikus tasus.

(b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao

Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena - see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.

(c) Tütarettevõtjate müük

Kui Grupp kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui Grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.

(d) Sidusettevõtjad

Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle Grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20-50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.

Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa.

Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja Grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui Grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta Grupi edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui Grupil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.

Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab Grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real "Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt".

Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud "ülespoole" või "allapoole" suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.

INFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE PÕHIARUANNETE KOHTA

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 30 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduslaen) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduslaenu kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste intressikandvate kohustuste hulgas.

FINANTSVARAD

Klassifitseerimine

Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes "Muudes ärituludes/(kuludes)". Seisuga 1. juuli 2020 ja 30. juuni 2021 ja 2020/2021 majandusaasta jooksul olid Grupi finantsvarad klassifitseeritud kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:

nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Laenud ja nõuded

Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel.

Väärtuse langus põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.

Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes "Muude ärikulude real". Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.

Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

FAKTOORING

Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Regressiõigusega faktooringud kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele intressikandvatele kohustustele.

Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Bilansis kajastatakse seda õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil.

VARUD

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).

Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud hinnangulised kulutused.

MATERIAALNE PÕHIVARA

Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.

Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:

•	Ehitised	5-50 aastat
•	Masinad ja seadmed	2-20 aastat

Sõidukid 4-13 aastat
Inventar, sisseseade ja tööriistad
Sisseseade ja tööriistad 2-12 aastat
Infotehnoloogia seadmed ja tarkvara 3-5 aastat - Muu inventar 5 aastat
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.

Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse antud objekti soetusmaksumuses perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks.

Materiaalse põhivara objektid, mis juhtkonna hinnangul müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".

IMMATERIAALNE VARA

Immateriaalset vara (kaubamärgid, load, liitumistasud, patendid, litsentsid, tarkvara) kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja piiramatu kasuliku elueaga varaks.

Piiratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.

Immateriaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:

•	Kaubamärgid	20 - 50 aastat
•	Load ja liitumistasud	3 - 50 aastat
•	Tarkvara litsentsid	5 aastat

Kaubamärkide kasulikud eluead on määratud, tuginedes juhtkonna hinnangule nende varade poolt raha genereerimise perioodi eeldatava pikkuse kohta. Lubade (kalakasvatus ja – hukkamisload) ja liitumistasude ning tarkvara litsentside kasuliku tööea puhul on aluseks võetud varade kasutusõiguse kestvus.

Piiratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, kuid selle väärtuse kontrollimiseks viiakse kord aastas (või sagedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.

PÕHIVARA VÄÄRTUSE LANGUS

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.

BIOLOOGILISED VARAD

Bioloogilist vara kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, on tõenäoline, et Grupp saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Bioloogilised varad s.o vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) varud, kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevara rühmas eraldi kirjel "Bioloogilised varad".

Bioloogilised varad on rühmitatud nende valmidusastme järgi, mis on olulised turuhindade kujunemisel. Arvestuspõhimõtted igale bioloogiliste varade klassile on määratud alljärgnevalt:

• Kalamaimud (viljastatud kalamari ja kuni 250 g kalamaimud)

Kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud kalamaimude biomassi maht ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval.

• Noorkalad (250 g kalamaimud kuni püügikõlblikud kalad)

Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg, ja neid kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses. Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses.

Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Juhul, kui on tõenäoline, et tulevasest müügist laekuvad rahavood katavad nii soetusmaksumuse kui ka sellele hiljem lisanduvad kasvatuse ja müügiga seonduvad kulutused, kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Vastasel korral hinnatakse noorkalad alla nende hinnangulise netorealiseerimisväärtuseni. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

• Püügikõlbulikud kalad (klassifitseerimine noorkaladest püügikõlbulikeks kaladest toimub vastavalt kaalule)

Kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel (soetamisel või ümberklassifitseerimisel noorkaladest) kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomassi maht, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval ehk kõige hilisem sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga, eeldades, et tehingupäeva ja bilansipäeva vahel ei ole toimunud olulisi muutusi majanduskeskkonnas. Piirkondades, kus ei eksisteeri välisturuhinda, põhineb hinnang siseturu hindadel. Hindade määramisel lähtutakse kvaliteediklassist (kõrgem või tavaline).

Müügikulutusteks loetakse tasusid vahendajatele, riigilõivusid ja mittetagastatavaid maksusid. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel.

Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse bilansipäeval vastavalt õiglase väärtuse hinnangu muutusele.

Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi kirjel "Bioloogiliste varade ümberhindlus". Bioloogilisest varast saadav toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses miinus hinnangulised müügikulutused.

RENDIARVESTUS

IFRS 16 kohaselt kajastab Grupp enamiku rendilepingutest kasutusõiguse vara ning rendikohustusena, st need rendid kajastuvad Grupi bilansis.

Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid.

Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Grupp IFRS 16 rendi definitsiooni.

Kasutusrendiks klassifitseeritud rendilepingute rendikohustuse mõõtmisel diskonteeris Grupp rendimakseid, kasutades selleks alternatiivset laenuintressimäära. Rentniku alternatiivne kaalutud keskmine intressimäär on 2%.

Grupp kui rentnik

Grupp kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Grupile rendiperioodi lõpus üle või kui vara kasutusõiguse jääkväärtus viitab sellele, et Grupp plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse vara kasutusõigus alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Grupi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara ning rendikohustust teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Grupp diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Grupp leiab alternatiivse laenuintressimäära kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:

fikseeritud rendimaksed;
muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näiteks inflatsioon, EURIBOR);
renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel);
garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus).

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Rendikohustust arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Grupp muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed.

Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjuste tõttu, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui vara kasutusõiguse bilansiline maksumus on vähendatud nullini.

Grupp on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Grupp kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

FINANTSKOHUSTUSED

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, noteeritud võlakirjad, forward, put ja call optsioonid) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes tasumisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg saabub vähem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Intressikandvaid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena intressikandvaid kohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingutes sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud varade ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuludena.

ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui Grupil on enne bilansipäeva toimunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (seaduslik või lepinguline); on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid moodustavatest ressurssidest loobumist; kuid kohustuse lõplik summa või tasumistähtaeg pole täpselt teada.

Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldised kajastatakse diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldisena.

Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades (lisa 28).

TULUMAKS JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKS

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad Grupi varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.

Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse.

Samuti tekib Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui Grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat s.o saab blokeerida kasumi jaotamise otsuseid, kontrollib Grupp kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi

väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Kuna Grupp sidusettevõtte dividendipoliitikat ei kontrolli, siis ei kontrolli ta ka maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.

Grupi Eesti ettevõtted

Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumilt makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumist väljamakstavatelt dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20/80 (2020. aasta: 20/80) väljamakstud netodividendidest. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Kuna tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, ei teki ajutisi erinevusi maksustamisväärtuste ning varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse vahel, mis võiksid põhjustada edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse.

Grupi välismaised ettevõtted

Rootsis, Soomes ja Suurbritannias on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.

Välismaiste tütarettevõtete puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.

Rootsis kehtiv tulumaksumäär alates 01.01.2021 on 20,6% (2020. aasta: 21,4%), Suurbritannias kehtiv tulumaksumäär 19% (2020. aasta 19%) ja Soomes kehtiv tulumaksumäär on 20% (2020. aasta: 20%).

TULUDE ARVESTUS

Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Hulgimüük

Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Grupi hulgimüük hõlmab kala ja kalatoodete müüki. Toiduainetele omaselt on realiseerimise aeg lühike ja kaupade tagasiostu kohustus puudub, samuti ei anta toodetele pikaajalist garantiid. Tegemist on suures osas fikseeritud tasuga müügiga. Tasu muutva komponendi, näiteks müügimahust sõltuva boonuse, puhul kajastatakse müügihinna korrigeerimine müügituluga samas perioodis.

Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Intressitulu ja dividenditulu

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

SEGMENDIARUANDLUS

Raporteeritavad ärisegmendid on identifitseeritud lähtuvalt sisemisest kõrgemale äriotsustajale regulaarselt esitatavast aruandlusest. Grupi kõrgemaks äriotsustajaks, kes vastutab ressursside jaotamise eest ja hindab ärisegmentide tulemust, on emaettevõtte nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid.

Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada. Vaata ka lisa 18.

AKTSIAKAPITAL

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena. Emaettevõtte poolt tagasiostetud omaaktsiad kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel "Omaaktsiad"). Omaaktsiatega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse omakapitali muutustena.

KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

PUHASKASUM AKTSIA KOHTA

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse, jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvu ei ole kaasatud ettevõttele kuuluvaid oma aktsiaid. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu lahustavate potentsiaalsete aktsiate mõjuga.

KOHUSTUSED TÖÖVÕTJATE EES

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga.

Grupp teeb makseid kohustuslikesse riiklikesse määratud maksetega pensionifondidesse, mida kajastatakse kuluna koondkasumiaruandes (Emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete puhul sisaldub vastav kulu sotsiaalmaksukulus). Grupil ei ole juriidilist ega faktilist kohustust lisaks eelnimetatud maksetele maksta muid pensioni- või sarnaseid makseid.

SIHTFINANTSEERIMINE

Sihtfinantseerimine kajastatakse õiglases väärtuses siis, kui eksisteerib piisav kindlus, et Grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Kulude sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse pikaajalise kohustusena ning kajastatakse tuluna kasumiaruandes soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

FINANTSRISKID

Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning Grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist.

Peamine roll riskide juhtimisel lasub emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on Grupp kaasanud Grupi finantsüksuse, mis tegeleb nii emaettevõtte kui tema tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega.

Finantsinstrumendid liikide kaupa

FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2021

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Kokku
Raha ja pangakontod	5	2 500	2 500
Nõuded ostjate vastu	6	2 984	2 984
Muud nõuded	6	73	73
Kokku		5 557	5 557

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2021

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	Kokku
Intressikandvad kohustused	14	22 193	0	22 193
Rendikohustused	13	2 693	0	2 693
Võlad hankijatele	15	7 049	0	7 049
Muud kohustused	9, 15	0	2 707	2 707
Võlad seotud osapoolte ees	15	31	0	31
Muud võlad	15	571	0	571
Kokku		32 537	2 707	35 244

FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Kokku
Raha ja pangakontod	5	2 276	2 276
Nõuded ostjate vastu	6	2 721	2 721
Muud nõuded	6	93	93
Kokku		5 090	5 090

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	Lisa	Korrigeeritud soetusmaksumuses	Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande	Kokku
Intressikandvad kohustused	14	19 871	0	19 871
Rendikohustused	13	3 108	0	3 108
Võlad hankijatele	15	5 903	0	5 903
Muud kohustused	9, 15	190	2 546	2 736
Võlad seotud osapoolte ees	15	139	0	139
Muud võlad	15	510	0	510
Kokku		29 721	2 546	32 267

30.06.2021 ja 30.06.2020 seisuga ei olnud Grupil finantskohustust õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumi.

Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa Grupi äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske omab olulist mõju Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest.

Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk, sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja õiglase väärtuse risk.

KREDIIDIRISK

Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul kui kliendid ei täida oma lepingujärgseid kohustusi. Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini.

Krediidiriski minimeerimiseks hinnatakse potentsiaalse tulevase lepingupartneri maksevõimet lähtudes Krediidiinfost, Maksuametist või muudest avalikest allikatest saadavast informatsioonist. Kõikide lepingupartneritega sõlmitakse toodangu ostu-müügi lepingud ning maksetähtaeg võimaldatakse vaid usaldusväärsetele partneritele.

Finantsvara krediidiriski hindamisel alates esmasest kajastamisest kuni krediidikahjumite hindamiseni võtab Grupp arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb Grupi ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud (sh majanduskasvu prognoos, turuintressimäärade prognoos) infot. Grupp eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 90 päeva ning kliendi poolt laekumist kinnitav tegevus puudub.

Maksimaalne krediidirisk, mis tekib Grupi nõuetest ostjatele on toodud allpool:

NÕUDED OSTJATELE

EUR '000	Maksetähtaeg saabumata	Allahindamata üle tähtaja kuni 90 päeva	Allahindamata üle tähtaja üle 90 päeva	Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	Kokku
30.06.2021	2 506	373	105	0	2 984
30.06.2020	2 484	112	125	35	2 756

Grupi kliendibaas on stabiilne ja pikaajaline ning senine maksekäitumine ei ole andnud alust kuni 90 päeva üle tähtaja laekumata nõudeid alla hinnata. Käesoleva aruande koostamise ajaks on enamus nõuetest laekunud.

NÕUDED OSTJATE VASTU (MAKSETÄHTAEG SAABUMATA) RIIKIDE JÄRGI

EUR '000	30.06.2021	30.06.2020
Soome	856	540
Suurbritannia	1 105	899
Eesti	545	1 045
Nõuded ostjate vastu kokku	2 506	2 484

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides, Suurbritannias ja Skandinaavias krediidireitinguga vähemalt "A" hinnatud pankasid ja finantsasutusi.

Vabu rahalisi vahendeid seisuga 30.06.2021 hoiti järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), OP Corporate Bank, Bank of Scotland Plc, Danske Bank A/S (Rootsi filiaal) ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service'i kohaselt aruande koostamise seisuga olid vähemalt "A".

Seisuga 30.06.2020 hoiti vabasid rahalisi vahendeid järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), OP Corporate Bank, Bank of Scotland Plc, Nordea Bank Finland Abp, Danske Bank A/S (Rootsi filiaal) Nordea Bank Finland Abp ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service'i kohaselt olid seisuga 30.06.2020 vähemalt "A".

LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk tekib siis kui Grupp ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Grupil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.

Grupi eesmärk on hoida Grupi finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist.

Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaen, võlakirjade emiteerimine, kliendinõuete faktooring, kliendi- ning tarnelepingute pidev monitooring.

Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi investeerimislaene või rendilepinguid. Juhtkond peab likviidsusriski jälgimist oluliseks, vajadusel on võimalik katta täiendav kapitalivajadus osa arvelduslaenuga või laenuportfelli refinantseerimisega. Bilansipäeva seisuga oli arvelduslaenu kasutusele võetud summas 5 474 tuhat eurot (30.06.2020: 7 940 tuhat eurot) (lisa 14).

Pank on väljastanud bilansipäeva järgselt kinnituskirja seisu 30.06.2021 erititingimuste ehk laenu kovenantide mittevastavuse kohta, kus pank on kinnitanud, et vaatamata eelmainitud finantskovenantide rikkumisele pikendab pank arvelduslaenu lepingut ja arvelduslaenu ennetähtaegset tagastamist ei nõu (lisa 14). Arvelduslaen on seisuga 30.06.2021 kajastatud lühiajalisena.

Grupi käibekapital oli seisuga 30.06.2021 negatiivne: lühiajalised kohustused ületavad käibevarade taset 3 158 tuhande euro võrra (30.06.2020: 3 967 tuhat eurot). Negatiivse käibekapitali põhjustas mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemine eelmisel finantsaastal, millest peamised olid müügimahtude langus Soome turul. Lühiajalised kohustused seisuga 30.06.2021 sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 2 707 tuhat eurot (30.06.2020: 2 546 tuhat eurot) mittekontrolliva osaluse väljaostu kohustuse õiglane väärtus ettevõttes JRJ & PRF Ltd (lisa 9).

Diskonteerimata finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes

EUR '000	alla 3 kuu	3 kuni 12 kuud	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Intressikandvad kohustused	5 766	1 125	12 852	723	20 466
Rendikohustused	157	475	1 675	468	2 775
Tasumata võlad ja muud kohustused	7 347	3 011	0	0	10 358
Kohustused kokku	13 270	4 611	14 527	1 191	33 599

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2021

FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	alla 3 kuu	3 kuni 12 kuud	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Intressikandvad kohustused	129	13 577	9 486	182	23 374
Rendikohustused	128	723	1 800	591	3 242
Tasumata võlad ja muud kohustused	6 115	2 983	190	0	9 288
Kohustused kokku	6 372	17 283	11 476	773	35 904

Intressi rahavoogude arvestuse aluseks on bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäärad.

VALUUTARISK

Valuutakursirisk tekib siis, kui äritehingud ning varad ja kohustused on fikseeritud valuutas, mis ei ole ettevõtte arvestusvaluuta. Grupi tegevus toimub Eestis (valuuta EUR), Soomes (EUR), Suurbritannias (GBP) ja Rootsis (SEK). Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse Grupi kõik olulised välislepingud eurodes. Grupil puuduvad olulised pikaajalised nõuded ja kohustused välisvaluutas, mis ei ole seotud euroga. Kõik olemasolevad pikaajalised rendilepingud on olulises osas sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena.

Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.2021 vastavalt alusvaluutale

EUR '000	Lisa	EUR	SEK	GBP	Kokku
Raha ja pangakontod	5	2 100	15	385	2 500
Nõuded ostjate vastu	6	1 668	0	1 316	2 984
Muud nõuded	6	34	37	2	73
Finantsvarad kokku		3 802	52	1 703	5 557
Intressikandvad kohustused	14	-21 779	0	-414	-22 193
Rendikohustused	13	-2 085	-151	-457	-2 693
Võlad hankijatele	15	-4 889	-657	-1 503	-7 049
Muud kohustused	9, 15	0	0	-2 707	-2 707
Finantskohustused kokku		-28 753	-808	-5 081	-34 642
Valuuta netopositsioon		-24 951	-756	-3 378	-29 085

Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.2020 vastavalt alusvaluutale

EUR '000	Lisa	EUR	SEK	GBP	Kokku
Raha ja pangakontod	5	1 510	9	757	2 276
Nõuded ostjate vastu	6	1 755	0	966	2 721
Muud nõuded	6	73	0	20	93
Finantsvarad kokku		3 338	9	1 743	5 090
Intressikandvad kohustused	14	-18 983	0	-888	-19 871
Rendikohustused	13	-2 373	-185	-550	-3 108
Võlad hankijatele	15	-4 610	-358	-935	-5 903
Muud kohustused	9, 15	0	0	-2 546	-2 546
Finantskohustused kokku		-25 966	-543	-4 919	-31 428
Valuuta netopositsioon		-22 628	-534	-3 176	-26 338

Grupp jälgib püsivalt valuuta netopositsioonide suurust hindamaks valuutakursi kõikumisest tuleneva muutuse suurust. Võttes arvesse Grupi peamise valuuta – euro – ja teiste valuutade suhtelist stabiilsust, muude valuutade kui euro osakaalu ning ka Grupi tegevust ja tegevusmahtusid Rootsis ja Suurbritannias vastavad valuuta netopositsioonid Grupi tegevusele s.o potentsiaalsest kursimuutusest tulenev arvuline mõju on ebaolulises suurusjärgus.

Seoses Brexitiga hindas grupp teatavat avatust valuutariskile, kus Brexitiga kaasnevad arengusuunad olid teadmata. Sellisel kujul valuutariski, mis oleks tinginud tuletisinstrumentide kasutamise, aset ei leidnud. Grupis kasutatavate valuutade osas on juhtkond seisukohal, et Grupp ei ole olulises osas Suurbritannia Rootsi krooni valuutariskile avatud ja seetõttu ei ole kasutanud finantsinstrumente kindlustamaks ennast tulevikus äritehingutest ja varadest ning kohustustest tekkida võivate valuutariskide vastu.

Informatsioon valuutakursi kasumite ja kahjumite kohta on esitatud lisades 23 ja 24.

INTRESSIRISK

Grupp kasutab pika- ja lühiajaliste laenude korral EURIBORi baasintressil põhinevat intressimäära. Intressiriskide juhtimisel võrreldakse regulaarselt intressimäärade muutustest tulenevaid võimalikke kahjumeid nende maandamiseks tehtavate kuludega.

Juhul kui seisuga 30.06.2021 ujuva intressimääraga intressi-kandvate kohustuste intressimäär oleks 0,1 protsendipunkti võrra suurem või väiksem, siis oleks intressikulud 88 tuhande euro (30.06.2020: 120 tuhande euro) võrra väiksemad või suuremad. Ujuva intressimääraga intressi-kandvad kohustused on sõltuvalt instrumendist seotud 6 kuni 12 kuu EURIBORiga või Suurbritannia keskpanga baasintressimääraga.

Allpool on toodud kokkuvõte Grupi avatud intressiriskist seisuga 30.06.2021 ja 30.06.2020

SEISUGA 30.06.2021
EUR '000	Lisa	alla 1 aasta	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Fikseeritud intressimäär
Intressi kandvad kohustused		920	14 540	595	16 055
Ujuv intressimäär
Intressi kandvad kohustused		6 405	2 298	128	8 831
Kokku	14	7 325	16 838	723	24 886

SEISUGA 30.06.2020

EUR '000	Lisa	alla 1 aasta	1 kuni 5 aastat	üle 5 aasta	Kokku
Fikseeritud intressimäär
Intressi kandvad kohustused		1 500	9 486	0	10 986
Ujuv intressimäär
Intressi kandvad kohustused		9 111	2 700	182	11 993
Kokku	14	10 611	12 186	182	22 979

KAPITALIJUHTIMINE

Grupp loeb kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. 30.06.2021 seisuga oli omakapital kokku 15 774 tuhat eurot (30.06.2020: 19 819 tuhat eurot). Grupi põhimõtteks on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga säilitada usaldusväärsus aktsionäride, võlausaldajate ja turu silmis ning tagada Grupi jätkusuutlik areng. Pikas perspektiivis on Grupi eesmärgiks kasvatada aktsionäride tulu ning tagada võimekus maksta dividende.

Kapitalistruktuuri säilitamiseks või parandamiseks võib Grupp reguleerida aktsionäridele makstavat dividendide summat, tagastada kapitali aktsionäridele, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid võla vähendamiseks.

Kapitalistruktuuri parandamiseks emiteeris PRFoods allutatud konverteeritavad võlakirjad, et tagada COVID-19 poolt põhjustatud negatiivsete mõjude sujuvam ning kiirem ületamine alanud 2021/2022 majandusaastal.

Grupp peab oluliseks optimaalse omakapitali struktuuri tagamist. Seetõttu jälgitakse, et Grupi omakapitali osakaal varadesse oleks minimaalselt 35% (30.06.2021: 28,4%, 30.06.2020: 34,7%) ning intressikandvate kohustuste suhe varadesse ei ületaks 25% (30.06.2021: 44,8%, 30.06.2020: 40,2%). Intressikandvate kohustuste suhe varadesse on ületatud seoses tütarettevõtete soetamiseks võetud laenudega ning võlakirjade emissiooniga. Võlakirjade emissioonid on oluliselt parandanud kapitalistruktuuri kuid COVID-19 poolt põhjustatud mõjudest majanduskeskkonnale ja sealhulgas Grupi äritegevusele lõpetas Grupp möödunud majandusaasta kahjumiga.

ASga SEB Pank sõlmitud arvelduslaenu lepingus on sätestatud tingimused, millele Grupi finantstulemused peavad vastama. Aruandeperioodi jooksul ületati arvelduslaenu kasutamise piirmäära, minimaalse EBITDA ja laenu maksevõimekuse (DSCR) tingimusi. Seisuga 30.06.2021 on pank väljastanud kinnituskirja eritingimuste ehk laenu kovenantide mittevastavuse kohta, kus pank on kinnitanud, et vaatamata eelmainitud finantskovenantide rikkumisele pikendab pank arvelduslaenu lepingut ja arvelduslaenu ennetähtaegset tagastamist ei nõu. Arvelduslaenu kohustus summas 5 474 tuhat eurot on seisuga 30.06.2021 kajastatud lühiajalisena (lisa 14).

COVID-19 pandeemia loodetust aeglasem taandumine ning pandeemia jätkuvad mõjud on lisaks PRFoods 2019/2020 majandusaastale omanud negatiivset mõju ka PRFoods 2020/2021 majandusaastal, mis omakorda mõjutab PRFoods võimekust täita tingimustes sätestatud finantskinnitusi käimasoleval majandusaastal. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid.

Võlakirjaomanikud kinnitasid, 24.05.2021 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2020/2021 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks.

Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab Grupp kapitali jälgimiseks võla- ja omakapitali suhet. See suhtarv leitakse netovõla jagamisel kogukapitaliga. Netovõla arvutamiseks lahutatakse koguvõlast (konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude summa) raha ja selle ekvivalendid.

EUR '000	Lisa	30.06.2021	30.06.2020
Intressikandvad kohustused kokku	14	24 886	22 979
Miinus: Raha ja raha ekvivalendid	5	2 500	2 276
Netovõlg		22 386	20 703
Omakapital kokku		15 774	19 819
Kogukapital (netovõlg + omakapital)		38 160	40 522
Netovõla ja kogukapitali suhe		59%	51%

FINANTSINSTRUMENTIDE ÕIGLANE VÄÄRTUS (LISAD 5, 6, 9, 15)

Grupi juhtkonna hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused seisuga 30.06.2021 ja 30.06.2020 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Raha ja pangakontod, nõuded ostjate vastu, muud nõuded, võlad hankijatele ja muud võlad realiseeruvad 12 kuu jooksul või on arvele võetud vahetult enne bilansipäeva ning seetõttu nende õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustust hinnatakse iga-aastaselt. 30.06.2021 seisuga on mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus kajastatud lepingu allkirjastamise hetke väärtuses. Grupi pikaajalised intressi-kandvad kohustused (peamiselt noteeritud võlakirjad) kannavad fikseeritud intressimäära, seega on pikaajaliste finantskohustuste õiglane väärtus võrdne nende bilansilise väärtusega.

JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD

Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid hinnatakse pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnangud, mis avaldavad olulist mõju finantsaruannetes kajastatud informatsioonile, ning eeldused, mis võivad põhjustada olulisi muudatusi varade ja kohustuste bilansilises väärtuses järgneval aruandeperioodil, on: bioloogiliste varade koguste ja õiglase väärtuse hindamine (lisa 8), varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 7), firmaväärtuse hindamine ja immateriaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 12), materiaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 11).

BIOLOOGILISTE VARADE KOGUSTE JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 8)

Bioloogiliste varade õiglase väärtuse hinnang hõlmab endas alati teatud hinnangutega arvestamist, kuigi Grupil on nende faktorite hindamiseks olemas sisemised eksperdid. Biomassi koguseline maht ise kujutab hinnangulist suurust, mis põhineb järve/merre lastud noorkaladel, nende eeldataval kasvul ja suremusel, mille aluseks on perioodil täheldatud suremuse koefitsient. Mahtu korrigeeritakse rookimiskadude võrra. Grupp testib biomassi, viies vähemalt kord aastas läbi reaalse kalavarude kontrollkaalumise. Grupp on teostanud kalavarude kontrollkaalumised Soomes aprilli ja mai jooksul ning Rootsis mai ja juuni jooksul. Bilansipäeva seisuga ei ole jätkuvalt võimalik inventeerida kuna juuni lõpus vee temperatuur liiga kõrge ning kaalumine põhjustab suurema suremuse. Biomassi hindamiseks kasutati arvestuslikku meetodit, mille tulemused ei ole eelnevatel perioodidel olulisel määral erinenud reaalselt kontrollitud kogusest. Ilmastikutingimuste ja protsessi ajamahukuse tõttu pole füüsilist inventuuri võimalik teostada bilansipäeva seisuga.

Kalade biomassi määramiseks kasutatakse järgnevat mudelit:

lõppbiomass = algbiomass + kaladele antud sööt / sööda koefitsient – hukkunud kalad

Grupp kasutab biomassi arvestamiseks spetsiaalseid arvutiprogramme ning ettevõtte enda poolt väljatöötatud veebipõhist programmi (Soome merekasvatused). Grupp lähtub hinnangute tegemisel oma parima teadmiste kohaselt tuginedes varasematele kogemustele. Kevadiste inventuuride puhul mõjutab tulemust talvitumise ajal tekkinud kadu (kalade suremus), mis viimaste aastate jooksul on olnud maksimaalselt 8,4%, mis on võetakse majandusaasta lõpu seisuga kalavarude hindamisel arvesse.

Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid bilansipäeva seisuga 4,8 miljonit eurot (30.06.2020: 4,2 miljonit eurot). Bioloogiliste varade ümberhindamise positiivne muutus oli 0,3 miljonit eurot (2019/2020: -0,3 miljonit eurot). Lõppenud majandusaastal ei olnud Grupis bioloogiliste varade mahakandmist, küll aga 2019/2020. aasta jooksul teenis Grupp bioloogiliste varade maha kandmisest 24 tuhat eurot kahjumit.

VARUDE NETOREALISEERIMISVÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 7)

Varude hindamisel lähtub juhtkond talle teadaolevast informatsioonist, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ning võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse määratlemisel valmiskauba puhul lähtutakse selle müügipotentsiaalist ning netorealiseerimisväärtusest. Tooraine ja materjali hindamisel lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel; lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse nende valmidusastmest, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta.

2020/2021. aasta jooksul teenis Grupp varude mahakandmisest 25 tuhat eurot (2019/2020: 38 tuhat eurot) kahjumit.

FIRMAVÄÄRTUSE HINDAMINE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 12)

30.06.2021 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi kahes segmendis, kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete noteeritud ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve.

Väärtuskordajate valiku tegemisel on võetud arvesse müüki, mis näitab ettevõtte turuosa suurust ja mahtu ning EBITDA, mis on väljendab vaba rahavoo genereerimise võimekust. Eelpool tulenevast on ettevõte omistanud väärtuskordajatele osakaalud, mis on kirjeldatud lisas 12, kus juhtkond peab oluliseks turuosa ja mahu taastamist ja säilitamist ning võttes arvesse asjaolu, et võrdlusbaasis ei ole kontserniga sarnase turukapitalisatsiooniga võrreldavaid ettevõtteid, siis väärtuskordajate selline kasutamine vähendab võrdlusgrupi suuruse erinevusest tulenevat mõju.

Juhtkond on firmaväärtuse osas teostanud seisuga 30.06.2021 kaetava väärtuse testi. Soome, Rootsi ja Eesti segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2021 seisuga 6 422 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2020/2021. ja 2019/2020. aastatel alla ei hinnatud.

Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2021 seisuga 8 104 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2020/2021 aastal ega 2019/2020. aastal alla ei hinnatud.

Juhtkond on määranud ja hinnanud immateriaalse vara kasutusea, võttes arvesse äritingimusi ja -mahte, antud valdkonna minevikukogemusi ning tulevikuperspektiive. Immateriaalse vara bilansiline väärtus kokku oli 23 460 tuhat eurot seisuga 30.06.2021 (30.06.2020: 22 672 tuhat eurot).

MATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 11)

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasutusiga, tuginedes tootmise mahule ja tingimustele, antud valdkonna minevikukogemustele ja tulevikuperspektiividele.

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

EUR '000	Lisa	30.06.2021	30.06.2020
Sularaha kassas		14	28
Pangakontod		2 486	2 248
Raha ja pangakontod kokku	3	2 500	2 276

NÕUDED JA ETTEMAKSED

EUR '000	30.06.2021	30.06.2020
Nõuded ostjatelt	2 161	2 170
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	0	-35
Regressiõigusega faktooritud nõuded	823	586
Muud nõuded	73	93
Ettemakstud kulud	211	217
Maksude ettemaksed	241	547
Muud ettemaksed	3	0
Nõuded ja ettemaksed kokku	3 512	3 578

Kuna nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on oma olemuselt lühiajalised, peetakse nende bilansilist väärtust võrdseks õiglase väärtusega. Arvelduslaenu ja noteeritud võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant hõlmab ka nõudeid, vt lisa 14. Ostjate nõuete aegumiste analüüs on esitatud lisas 3.

VARUD

EUR '000	30.06.2021	30.06.2020
Tooraine ja materjal	2 211	2 954
Lõpetamata toodang	2 094	1 341
Valmistoodang	1 310	3 201
Ostetud kaubad müügiks	76	388
Varud kokku	5 691	7 884

2020/2021 finantsaastal oli Grupi kahjum varude mahakandmisest 25 tuhat eurot. 2019/2020 majandusaastal 38 tuhat eurot. Laenutagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka varusid (lisa 14).

BIOLOOGILISED VARAD

EUR '000	30.06.2021	30.06.2020
Kalamaimud	737	570
Noorkalad	1 673	2 464
Püügikõlbulikud kalad	2 385	1 215
Bioloogilised varad kokku	4 795	4 249

Bioloogilised varad olid seisuga 30.06.2021 kokku 846 (30.06.2020: 945) tonni, mille bilansiline väärtus oli 4 795 tuhat eurot (30.06.2020: 4 249 tuhat eurot). Majandusaasta jooksul võeti toodangut arvele 1 973 tonni (2019/2020: 1 933 tonni).

Grupp kasvatab oma Soomes, Rootsis ja Eestis asuvates kalakasvatustes vikerforelli (Oncorhynchus mykiss). Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast /Allikas: http://www.akvafakta.no/.

Real "Juurdekasv" kajastuvad kapitaliseeritud kulud, mis on tehtud seoses noorkalade püügikõlblikeks kaladeks kasvatamisega ja mistõttu kasumiaruandes kajastub eraldi reana vaid kasum (kahjum) bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest.

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Bioloogilised varad perioodi algul	4 249	4 924
Ostetud	1 195	573
Juurdekasv	5 079	5 299
Õiglase väärtuse muutus	311	-291
Toodangu arvele võtmine	-6 120	-6 212
Maha kantud	-	-24
Müüdud kalamaimud ja eluskala	-4	-27
Kursivahe	85	7
Bioloogilised varad perioodi lõpul	4 795	4 249

Grupp hindab bioloogilisi varasid õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav.

Kalamaimude õiglase väärtuse hindamisel on kasutatud ostupakkumiste hinda ja biomassi mahtu, mis seisuga 30.06.2021 oli 98 tonni (30.06.2020: 75 tonni). Kui biomassi maht oleks 1% väiksem siis oleks kalamaimude õiglane väärtus bilansipäeval vastavalt 7 tuhat eurot madalam, kui biomassi maht oleks 1% suurem siis oleks kalamaimude õiglane väärtus bilansipäeval vastavalt 7 tuhat eurot kõrgem.

Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg. Seetõttu kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega. 30.06.2021 hindas juhtkond, et noorkalade netorealiseerimisväärtus ei ole oluliselt madalam kui soetusmaksumus. Seetõttu kajastati noorkalad 30.06.2021 ja 30.06.2020 seisuga finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses.

Püügikõlblikud kalad hinnatakse õiglases väärtuses võttes arvesse turul noteeritud analoogsete varade hinda, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga.

Juhtkond kasutas lisaks turuhinnale õiglase väärtuse määramiseks järgmiseid sisendeid:

Rookimiskulud 6% (30.06.2020: 8%)
Realiseerimisel tekkiv kadu 15% (30.06.2020: 15%)
Õiglases väärtuses kajastatud püügikõlbulike kalade biomassi maht 547 tonni (30.06.2020: 337 tonni)

VÕIMALIK MÕJU PÜÜGIKÕLBULIKE KALADE ÕIGLASELE VÄÄRTUSELE SISENDITE MUUTUSE KORRAL:

EUR '000	Turuhind		Realiseerimisel tekkiv kadu			Rookimiskulud		Biomassi maht
	+1%	-1%	-1pp	+1pp	-1pp	+1pp	+1%	-1%
30.06.2021	+24	-29	+26	-29	-29	+26	+24	-24
30.06.2020	+19	-19	+13	-13	+3	+27	+18	-42

TÜTARETTEVÕTTED

Majandusaastal ei ole äriühendusi toimunud.

Tütarettevõtja	Asukohariik	Osalus 30.06.2021	Osalus 30.06.2020	Tegevusala	Omanik
Saaremere Kala AS	Eesti	100%	100%	Kalaettevõtete Grupi valdusfirma	AS PRFoods
Heimon Kala OÜ	Eesti	100%	100%	Kalatoodete tootmine	Saaremere Kala AS
Heimon Kala Oy	Soome	100%	100%	Kalakasvatus, kalatoodete tootmine ja müük	Saaremere Kala AS
Överumans Fisk AB	Rootsi	100%	100%	Kalakasvatus	Heimon Kala Oy
JRJ & PRF Limited 1	Šotimaa	85%	85%	Kalaettevõtete grupi valdusfirma	Saaremere Kala AS
John Ross Jr. (Aberdeen) Limited	Šotimaa	100%	100%	Kalatoodete tootmine ja müük	JRJ & PRF Limited
Coln Valley Smokery Limited	Suurbritannia	100%	100%	Kalatoodete tootmine ja müük	64% JRJ & PRF Limited 36% John Ross Jr. (Aberdeen) Limited
Redstorm OÜ 2	Eesti	51%	51%	Kalakasvatus	Saaremere Kala AS

¹ Grupp on sõlminud forward lepingud, mille alusel on võimalik omandada 100% ettevõttest

² Osaluse eest on tasutud osamaksete kaupa. Majandusaastal 2019/2020 tasuti viimane osamakse 131 tuhat eurot

Alates 01.01.2021 jätkas Osaühing Vettel oma tegevust ärinime Heimon Kala OÜ all. Ärinime muutus on seotud kontserni turundustegevuse ühtlustamisega.

Osalusprotsent tütarettevõtjate omakapitalis võrdub hääleõigusega. Tütarettevõtjate aktsiad ei ole börsil noteeritud.

John Ross Jr (Aberdeen) Limited, Coln Valley Smokery Limited

19.07.2017 toimus ASi PRFoods erakorraline aktsionäride koosolek, kus aktsionärid kiitsid heaks enamusosaluse soetamise ettevõtetes John Ross Jr (Aberdeen) Limited (JRJ) ja Coln Valley Smokery Limited (CVS). Tehingu kohta on lisainfo leitav ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee. Tehingu täitmise kuupäev oli 21.07.2017.

JRJ on Šotimaa juhtiv käideldud lõhe turustaja ning premium segmendi traditsiooniliselt suitsutatud lõhe tootja. JRJ omab Kuningliku garantii tunnustust ning müüb oma tooteid nii Suurbritannias kui 36 riigis üle maailma. CVS omab premium lõhebrändi Inglismaal ning varustab mitmeid juhtivaid restorane, hotelle, segmendi jaemüüjaid ja spordivõistluseid. Saaremere Kala AS tütarettevõte JRJ & PRF Ltd omandas 100% osaluse ja kontrolli ettevõttes John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja 64% osaluse ning 100% kontrolli ettevõttes Coln Valley Smokery Ltd. JRJ & PRF Ltd asutati äriühenduse eesmärgil, ettevõtte aktsiatest 85% kuulub Saaremere Kala AS'le ning 15% müüjatele C. Leigh ja V. Leigh-Pearsonile.

Tehingumaksumus 85%-lise kontrolli omandamiseks oli 14 690 tuhat eurot, millest 11 746 tuhat eurot maksti tehingu täitmisel. Ajatatud makse Andrew Leigh'le oli planeeritud 6 kuud peale tehingu täitmist ja oli 840 tuhat eurot. Jennifer Leigh'ga allkirjastati sümmeetriline put ja call optsioonileping 33% osaluse üleandmiseks ettevõttes John Ross Jr (Aberdeen) Ltd 12 kuud peale tehingupäeva. Optsiooni fikseeritud väljaostuhind oli 2 103 tuhat eurot tehingupäeva kursiga. Jennifer Leigh allkirjastas loobumisdokumendi kõikide John Ross Jr (Aberdeen) Ltd deklareeritud dividendide kohta. Kuna omandatava ettevõtte üle kontroll ja riskid läksid Grupile üle tehingupäeval, siis Jennifer Leigh mittekontrollivat osalust finantsaruannetes ei kajastata.

Mittekontrolliv osalus ettevõttes JRJ & PRF Ltd

Saaremere Kala AS sõlmis 2017. aastal 15% mittekontrolliva osaluse väljaostmiseks ettevõttes JRJ & PRF Ltd müügi- ja ostuoptsiooni sisaldava lepingu, mis oma tingimustelt on sisuliselt forward leping vähemusosaluse väljaostmiseks. Seetõttu äriühenduse hetkel mittekontrollivat osalust ei kajastatud ja juhtkonna hinnangul saavutati 100% kontroll omandatud ettevõtete üle. Forward lepingu väljaostusumma ei ole fikseeritud, vaid sõltub omandatud ettevõtete finantstulemustest. Kohustuse õiglane väärtus seisuga 30. juuni 2021 on 2 707 tuhat eurot (30.06.2020: 2 546 tuhat eurot), kohustuse õiglase väärtuse muutus on kajastatud kasumiaruandes. Kohustuse alusvaluuta on Suurbritannia nael ja saldo muutus võrreldes

eelmise bilansipäevaga on tingitud valuutakursi muutusest. Kohustuse õiglase väärtuse leidmisel on kasutatud sarnast metoodikat, sisendeid ja juhtkonna hinnanguid, mis firmaväärtuse testis Suurbritannia segmendi turuväärtuse leidmisel.

Samuti väljastas Suurbritannia valdusühing JRJ & PRF Limited 2017ndal aastal John Ross Jr. (Aberdeen) Limited ja Coln Valley Smokery Limited omandamistehingute raames nimetatud ühingute müüjatele Christopher Leigh'le ja Victoria Leigh-Pearson'ile valdusühingu võlakirju kokku väärtuses 433 tuhat eurot tehingupäeva kursiga. Võlakirjade alusvaluutaks on Suurbritannia nael ja need kannavad intressi 4% aastas. Võlakirjad realiseerimine on seotud forward lepingu täitmisega.

Saaremere Kala AS omandas JRJ ja PRF Ltd poolt eelpool nimetatud võlakirjad väärtuses 431 tuhat eurot tehingukuupäeval 31.12.2020 kehtiva kursiga.

Juhtkonna hinnangul on sõlmitud lepingu näol sisuliselt tegemist forward lepinguga, kuna:

Sümmeetrilisi call ja put optsioone on võimalik realiseerida 2020-2022 lõppevate majandusaastate auditeeritud raamatupidamise aruannete heakskiitmisele ja allkirjastamisele järgnevalt või peale väljumise sündmust.
Victoria Leigh-Pearson'il ja/või Christopher Leigh'l on sõltuvalt ettevõttest töölt lahkumise tingimustest õigus saada 80-100% nende aktsiate ja võlakirjade õiglasest väärtusest.

2020/2021. aasta jooksul maksti dividende mittekontrolliva osaluse omanikele summas 177 tuhat eurot seoses Grupi sisemise dividendide jagamisega John Ross Jr (Aberdeen) Ltd ettevõttest (2019/2020. aasta jooksul maksti dividende mittekontrolliva osaluse omanikele summas 239 tuhat eurot). Dividendikulu kajastati muudes ärikuludes (lisas 23 muude äritulude-kulude hulgas).

EDASILÜKKUNUD TULUMAKS

EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU VARA

EUR '000	Maksukahjumid	Muud	Kokku
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2019	3	38	41
Mõju kasumiaruandele	13	0	13
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2020	16	38	54
Mõju kasumiaruandele	-16	0	-16
Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2021	0	38	38

EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU KOHUSTUS

EUR '000	Kiirendatud tulumaksu amortisatsioon	Õiglase väärtuse muutus	Muud	Kokku
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2019	13	504	1 493	2 010
Mõju kasumiaruandele	-13	-86	-34	-133
Mõju muule koondkasumile	0	-2	45	43
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2020	0	416	1 504	1 920
Mõju kasumiaruandele	0	-68	-37	-105
Mõju muule koondkasumile	0	7	39	46
Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2021	0	355	1 506	1 861

MATERIAALNE PÕHIVARA

EUR '000	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu põhivara	Lõpetamata ehitised, ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 30.06.2019	13 586	18 238	1 021	199	33 044
IFRS 16 esmakordne rakendamine	1 423	156	0	0	1 579
Korrigeeritud 01.07.2019 algsaldo	15 009	18 394	1 021	199	34 623
Soetatud	281	504	5	1 536	2 326
Ümberklassifitseeritud	80	532	21	-633	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	-489	-1 706	-233	0	-2428
Realiseerimata kursivahed	-41	21	4	0	-16
Soetusmaksumus 30.06.2020	14 840	17 745	818	1 102	34 505
Soetatud	15	579	21	680	1 295
Ümberklassifitseeritud	6	1 352	2	-1 360	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	0	-881	-13	0	-894
Realiseerimata kursivahed	182	229	6	0	417
Soetusmaksumus 30.06.2021	15 043	19 024	834	422	35 323

Akumuleeritud kulum 30.06.2019	-6 010	-11 736	-763	0	-18 509
Aruandeperioodi kulum	-767	-1 255	-212	0	-2 234
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	523	1 525	398	0	2 446
Realiseerimata kursivahed	1	-26	-4	0	-29
Akumuleeritud kulum 30.06.2020	-6 253	-11 492	-581	0	-18 326
Aruandeperioodi kulum	-855	-1 361	-48	0	-2 264
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	0	726	12	0	738
Realiseerimata kursivahed	-8	-161	-2	0	-171
Akumuleeritud kulum 30.06.2021	-7 116	-12 288	-619	0	-20 023

Jääkmaksumus 30.06.2019	7 576	6 502	258	199	14 535
Jääkmaksumus 30.06.2020	8 587	6 253	237	1 102	16 179
Jääkmaksumus 30.06.2021	7 927	6 736	215	422	15 300

Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 13. Aruandeaastal võeti põhivarana arvele (ilma ettemakseteta) varasid summas 1 295 tuhat eurot (2019/2020: 2 326 tuhat eurot), seal hulgas soetati varasid renditingimustel summas 1 005 tuhat (2019/2020: 359 tuhat eurot). PRFoods grupi ettevõtjatel puudusid seisuga 30.06.2021 ja 30.06.2020 siduvad kohustused materiaalse põhivara soetamiseks.

IMMATERIAALNE PÕHIVARA

EUR '000	Firma väärtus	Kaubamärgid, patendid	Load ja liitumistasud	Tarkvara litsentsid	Ettemaksed	Kokku
Soetusmaksumus 30.06.2019	14 173	8 695	1 032	611	542	25 053
Soetatud	0	0	1	41	211	253
Ümberklassifitseeritud	0	0	306	0	-306	0
Müüdud ja mahakantud põhivara	0	-230	-9	-167	0	-406
Realiseerimata kursivahed	-136	-128	0	0	3	-261
Soetusmaksumus 30.06.2020	14 037	8 337	1 330	485	450	24 639
Soetatud	0	0	9	15	193	217
Ümberklassifitseeritud	0	0	470	0	-470	0
Realiseerimata kursivahed	481	460	20	0	8	969
Soetusmaksumus 30.06.2021	14 518	8 797	1 829	500	181	25 825

Akumuleeritud kulum 30.06.2019	0	-1 195	-413	-476	0	-2 084
Aruandeperioodi kulum	0	-199	-45	-54	0	-298
Müüdud ja mahakantud põhivara kulum	0	230	7	170	0	407
Realiseerimata kursivahed	0	7	1	0	0	8
Akumuleeritud kulum 30.06.2020	0	-1 157	-450	-360	0	-1 967
Aruandeperioodi kulum	0	-211	-91	-50	0	-352
Realiseerimata kursivahed	0	-33	-13	0	0	-46
Akumuleeritud kulum 30.06.2021	0	-1 401	-554	-410	0	-2 365

Jääkmaksumus 30.06.2019	14 173	7 500	619	135	542	22 969
Jääkmaksumus 30.06.2020	14 037	7 180	880	125	450	22 672
Jääkmaksumus 30.06.2021	14 518	7 396	1 275	90	181	23 460

30.06.2021 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi kahes segmendis, kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve.

Õiglase väärtuse leidmiseks on rakendatud tööstusharu keskmisi väärtuskordajaid tütarettevõtete tegelikele majandusnäitajatele. Soome, Rootsi ja Eesti segmendi väärtuse testides kasutati 2019/2020 turukordajaid EV/Sales1 1,9 ja EV/EBITDA2 12,3. Kuna segmendi 2020/2021 EBITDA oli COVID pandeemiast tingituna negatiivne, siis ei anna EV/EBITDA turukordaja usaldusväärset infot segmendi varade kaetava väärtuse kohta. Sellest tulenevalt kasutati segmendi kaetava väärtuse testimisel EV/Sales kordajat. Tulenevalt segmendi negatiivsest EBITDA-st kasutati turu keskmisest EV/Sales kordajast (2,0) kaks korda madalamat kordajat 1,0. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 45,2 miljonit eurot (2019/2020: 36,0 miljonit eurot). Segmendi bilansiline väärtus oli 30,0 miljonit eurot (2019/2020: 31,6 miljonit eurot), mis arvutati järgmise valemi abil: Põhivara+Firmaväärtus+Käibevara-Lühiajalised kohustused-Raha.

Soome, Rootsi ja Eesti segmendi 30.06.2021 ja 30.06.2020 teostatud testi tulemusena leitud kaetav väärtus on suurem kui bilansiline väärtus. EV/Sales baasil arvutatav kaetav väärtus oleks võrdne segmendi bilansilise väärtusega EV/Sales kordaja 0,66 puhul.

Lisaks kaetava väärtuse testile on PRFoods juhtkond võrrelnud segmendi osade varakogumite (sh kalakasvatuse õigused) väärtust nendele varadele tehtud ostupakkumistega. Pakkumiste tingimused ei viita sellele, et kogu segmendi varade väärtus võiks olla vähenenud alla nende bilansilise väärtuse.

Suurbritannia segmendi väärtuse testides kasutati turukordajaid EV/Sales1 2,0 (2019/2020: 1,9) ja EV/EBITDA2 13,7 (2019/2020: 12,3). Lähtuvalt sellest, et ettevõtte väärtuse loomisel peetakse võrdselt oluliseks vaba rahavoogu ja turuosakaalu, anti EV/EBITDA ning EV/Sales kordajatele 50%line osakaal. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 22,7 miljonit eurot (2019/2020: 24,8 miljonit eurot). Segmendi bilansiline väärtus oli 18,0 miljonit eurot (2019/2020: 16,9 miljonit eurot), mis arvutati järgmise valemi abil: Põhivara+Firmaväärtus+Käibevara-Lühiajalised kohustused-Raha.

30.06.2021 ja 30.06.2020 teostatud testi tulemusena leitud kaetav väärtus on suurem kui bilansiline väärtus. Juhul, kui väärtuse testides kasutatud turukordajad oleksid 20,7% madalamad (2019/2020: 31,8%) ehk EV/Sales 1,6 (2019/2020: 1,3) ja EV/EBITDA 10,9 (2019/2020: 8,4), oleks kaetav väärtus võrdne bilansilise väärtusega.

¹ Enterprise Value / Sales ehk Ettevõtte väärtus / Müügitulu
² Enterprise Value / EBITDA ehk Ettevõtte väärtus / EBITDA

RENDILEPINGUD

Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Vt lisa 11.

Grupp rendib muuhulgas varasid, mida loetakse väheväärtuslikeks esemeteks (varad, mille väärtus uuena on alla 5 000 EUR). Grupp on otsustanud mitte kajastada nende rentide puhul kasutusõiguse vara ning rendikohustusi. Samuti ei ole Grupp kajastanud kasutusõiguse vara ning rendikohustusi lühiajaliste rendilepingute puhul (alla 12 kuud).

Allpool on esitatud teave rendilepingute kohta, mille suhtes Grupp on rentnik.

KASUTUSÕIGUSE VARAD

EUR '000	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Kokku
Saldo 30.06.2019 seisuga	0	0	0
IFRS 16 esmakordne rakendamine	1 423	156	1 579
Ümberklassifitseeritud kapitalirent	0	2 176	2 176
Saldo 01.07.2019 seisuga	1 423	2 332	3 755
Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu	-201	-813	-1 014
Kasutusõiguse vara lisandumised	0	359	359
Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine	0	0	0
Saldo 30.06.2020 seisuga	1 222	1 878	3 100
Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu	-195	-930	-1 125
Kasutusõiguse vara lisandumised	53	952	1 005
Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine	-28	-109	-137
Saldo 30.06.2021 seisuga	1 052	1 791	2 843

KASUMIARUANDES KAJASTATUD SUMMAD

EUR '000	Kokku
2020/2021 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi
Rendikohustustelt arvestatud intress	93
2019/2020 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi
Rendikohustustelt arvestatud intress	53

Rendilepingute pikendamise võimalused

Mitmed masinate ning seadmete ja veealade rendilepingud sisaldavad endas pikendamise võimalusi, mida Grupp saab kasutada enne lepinguperioodi lõppu. Enamike lepingute puhul peab Grupp teavitama pikendamise optsiooni kasutamist vähemalt üks aasta enne lepinguperioodi lõppu. Teatud lepingute puhul pikeneb rendiperiood automaatselt enne lepinguperioodi lõppu. Pikendamise võimalusi saab kasutada ainult Grupp, rendileandjal puudub selleks õigus. Grupp hindab rendilepingu alguskuupäeval, kas on tõenäoline, et Grupp rakendab pikendamise võimalust või mitte.

Rendikohustused

EUR '000	2020/2021
Rendikohustused seisuga 30.06.2020	3 108
Lisandumine aruandeperioodil	295
Katkestatud aruandeperioodil	-28
Tasutud põhiosamaksed	-682
Rendikohustused seisuga 30.06.2021	2 693
kuni 1 aasta	614
1-5 aastat	2 079

Rendimaksete tulevane intressikulu	-92
Rendikohustuse minimaalsed rendimaksed	2 785

INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED

EUR '000	Lisa	30.06.2021	30.06.2020
Rendikohustused	13	614	827
Arvelduslaen		5 474	7 940
Investeerimislaenud		514	1 844
Muud laenud		723	0
Lühiajalised intressikandvad kohustused kokku		7 325	10 611

Rendikohustused	13	2 079	2 281
Võlakirjad aktsionäridele	9	0	433
Noteeritud võlakirjad		12 852	9 053
Investeerimislaenud		1 942	601
Muud laenud		688	0
Pikaajalised intressikandvad kohustused kokku		17 561	12 368
sh makseperiood 1-5 aastat		16 370	12 186
sh makseperiood üle 5 aasta		1 191	182

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Intressikandvad kohustused perioodi algul		22 979	23 042
Saadud laenud		4 214	161
Arvelduslaenu muutus		-2 466	-843
Võlakirjad aktsionäridele		-440	0
Noteeritud võlakirjad		3 799	9 053
Rendikohustused	13	-415	1 916
Faktooringukohustuse muutus		0	-9
Valuutakursist tulenev väärtuse muutus		7	-8
Intressikandvate kohustuste tagasimaksed		-2 792	-10 333
Intressikandvad kohustused perioodi lõpul		24 886	22 979

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Intressikohustus perioodi algul		427	100
Arvestatud intress		919	880
Makstud intress		-1 002	-553
Intressikohustus perioodi lõpul	15	344	427

Arvelduslaen

ASil Saaremere Kala on sõlmitud arvelduslaenu leping AS-iga SEB Pank. Arvelduslaenu summa aruandeperioodi alguses oli 8,0 miljonit eurot, mida vähendati aruandeperioodi jooksul 2,35 miljoni euro võrra. Seisuga 30.06.2021 oli arvelduslaenu summa 5,65 miljonit eurot ning arvelduslaenu oli kasutusele võetud 5,5 miljonit eurot (30.06.2020: 7,9 miljonit eurot).

Alates 05.07.2021 on arvelduslaenu summa 4,5 miljonit eurot, intressimääraga 6-kuu EURIBOR + 3,0%, tähtajaga 31.08.2021. Alates 01.09.2021 on arvelduslaenu tähtaeg 31.10.2021 ja intressimäär 6-kuu EURIBOR + 6,0%.

Lõppenud majandusaastal oli intressimäär 6-kuu EURIBOR + 2,5% kuni 30.11.2020 ning alates 01.12.2020 6-kuu EURIBOR + 3,0% (2019/2020: 6-kuu EURIBOR + 2,5%). Aruandeperioodi jooksul maksis Grupp arvelduslaenu intressi summas 189 tuhat eurot (2019/2020.aastal 208 tuhat eurot).

15.07.2021 jõustus kontsernikonto eraldumisleping, millega arvati arvelduslaenu kasutajana sealt välja Saaremere Kala AS tütarettevõtjatena sinna kuulunud Heimon Kala OÜ ja Redstorm OÜ.

Seisuga 30.06.2021 on pank väljastanud kinnituskirja eritingimuste ehk laenu kovenantide mittevastavuse kohta, kus pank on kinnitanud, et vaatamata eelmainitud finantskovenantide rikkumisele pikendab pank arvelduslaenu lepingut ja arvelduslaenu ennetähtaegset tagastamist ei nõu.

Arvelduslaenu tagatisteks on hüpoteegid summas 13,7 miljonit eurot, kommertspant summas 4,8 miljonit eurot, ASi PRFoods garantii summas 5 miljonit eurot ning Saaremere Kala ASi, Heimon Kala Oy ning Överumans Fisk AB 100%-line aktsiapant.

Investeerimislaenud

PRFoods sõlmis 14.07.2017 enamusaktsionäriga Amber Trust II S.C.A. investeerimislaenu summas 1,5 miljonit eurot tütarettevõtete ostu finantseerimiseks intressimääraga 5% kalendriaastas. Laenu intressikohustus seisuga 22.06.2021 oli 214 tuhat eurot. 01.03.2021 sõlmis PRFoods 1 miljoni euro suuruse sildfinantseerimislaenu enamusaktsionäriga Amber Trust II S.C.A. käibekapitali tugevdamiseks ning kalakasvatuste mahu finantseerimiseks. Sildfinantseerimislaenu intressimäär oli 7% ning tagasimakse tähtaeg 31.12.2021. Laenu tasaarvestamise kuupäevaks 22.06.2021 oli intressikohustuse summa 21 tuhat eurot.

Vastavalt PRFoods juhatuse otsusele tasaarvestati investeerimislaenu ja sildfinantseerimislaenu lepingust tulenev laenu põhiosa koos kogunenud intressiga Amber Trust II S.C.A'le suunatud mitteavaliku Tagatud võlakirjade emiteerimise tulemusel tekkinud Tagatud võlakirjade väljalaskehinna tasumise nõudega ning aktsionäri poole märgitud allutatud konverteeritavate võlakirjade väljalaskehinna tasumise nõudega. Seisuga 22.06.2021 tasaarvestati investeerimislaenu ning sildfinantseerimislaenu põhiosad vastavalt 1,5 miljonit eurot ja 1 miljon eurot. Kogu ulatuses tasaarvestati sildfinantseerimislaenu intressikohustus summas 21 tuhat eurot ja osaliselt investeerimislaenu intressikohustus summas 191 tuhat eurot. Tasaarvestuse tulemusena tasus PRFoods 14.07.2017 laenulepingust tuleneva intressikohustuse jäägi summas 22,5 tuhat eurot Amber Trust II S.C.A'le pangaülekandega.

Heimon Kala Oy poolt OP Corporate Bankist (OP Yrityspankki Oy) 2015. aastal võetud investeerimislaenu (algne laenusumma 1,6 miljonit eurot) põhiosa jääk seisuga 30.06.2021 oli 0,25 miljonit eurot (30.06.2020: 0,5 miljonit eurot). Laenu intressimäär on 12-kuu EURIBOR + 2,00% ja laenu lõpptähtaeg on 31.08.2022. Laen on tagatud Kokkola (Soome) kinnistu hüpoteegiga.

John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd-l on 3 investeerimislaenu Bank of Scotland Plc-st, mille jääk seisuga 30.06.2021 oli 0,41 miljonit eurot (30.06.2020: 0,46 miljonit eurot). Laenude tagasimakse tähtajad on vahemikus 5 aastat kuni 13 aastat ning intressimäärad 2,65%; 3,5% ja 4,2% + UK Bank Base rate. UK Bank Base rate oli vastavalt Suurbritannia keskpanga otsusele kuni 01.08.2018 0,50% ja alates 02.08.2018 0,75%.

Heimon Kala OÜ sõlmis 22.10.2020 laenulepingu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme "COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele" raames Saaremaal asuva tehase automatiseerimiseks. Investeerimislaenu summa on 1,0 miljonit eurot tähtajaga 6 aastat, laenu lõpptähtaeg 30.09.2026. Laenu intressimääraks on kuni 30.09.2022 on 2,5% aastas ja edaspidi 4,5%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2021 on 989 tuhat eurot. Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant OÜ Heimon Kala varadele ning AS PRFoods'i 100%-ne garantii.

Kalakasvatus ettevõte Redstorm OÜ sõlmis 04.01.2021 investeerimis- ja käibekapitalilaenu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme "COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele" raames. Investeerimislaenu summa on 193 tuhat eurot ja käibekapitali finantseerimislaenu summa 610 tuhat eurot, laenude lõpptähtaeg 31.12.2026. Laenu intressimääraks on kuni 31.12.2022 on 2,75% aastas ja edaspidi 4,75%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2021 on 803 tuhat eurot, laenu põhiosa tagasimaksete periood algab jaanuar 2022. Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant OÜ Redstorm varadele ning AS PRFoods'i garantii summas 0,5 miljonit eurot.

Võlakirjad

PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods'i omanduses 4 926 võlakirja.

Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.

Seisuga 30.06.2021 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 (30.06.2020: 4 926 võlakirja) nominaalväärtuses 54 tuhat eurot (30.06.2020: 493 tuhat eurot).

Tagatud võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR)), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama. Võlakirjaomanikud kinnitasid, 24.05.2021 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2020/2021 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid. Täiendav info lisa 3.

Mitteavaliku pakkumise raames märkisid investorid kokku 237 allutatud konverteeritavat võlakirja, kogunimiväärtusega 2,37 miljonit eurot. Teiste investorite seas esitasid märkimisavaldused ka PRFoods aktsionärid, kes märkisid kokku 217 konverteeritavat võlakirja kogunimiväärtusega 2,170 miljonit eurot, millest 171 konverteeritavat võlakakirja, kogunimiväärtusega 1,71 miljonit eurot jagati aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille märkimishinna tasub viimane PRFoods-ga 01.03.2021 sõlmitud 1,0 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude ning osaliselt ka 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamise teel.

Kooskõlas PRFoods nõukogu 14.05.2021 otsusega viidi läbi tagatud võlakirjade suunatud mitteavalik pakkumine aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille tulemusena märkis Amber Trust II S.C.A. kõik suunatud mitteavaliku pakkumise raames pakutud 10 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, ennetähtaegse lunastamise õigusega ning fikseeritud intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Tagatud võlakirjade väljalaskehinna, milleks PRFoods juhatus määras 100,25 eurot tagatud võlakirja kohta, tasub Amber Trust II S.C.A. tasaarvestuse korras, tasaarvestades selle 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest investeerimislaenu lepingust tuleneva tasumata põhinõudega.

Amber Trust II S.C.A poolt märgitud tagatud võlakirjad ja allutatud konverteeritavad võlakirjad tasaarvestati järgmiselt:

Tagatud võlakirjade väljalaskehind summas 1002,5 tuhat eurot tasaarvestati 14.07.2017 sõlmitud investeerimislaenu põhiosaga (1,5 miljonit eurot), mis tähendab, et investeerimislaenust jääb tasaarvestusest välja AT II C.S.A nõue 711,0 tuhat eurot, millest 497,5 tuhat eurot moodustab laenu põhiosa ja 213,5 tuhat eurot intressiosa.
Konverteeritavate võlakirjade väljalaskehind summas 1,710 miljonit eurot tasaarvestati 01.03.2021 sõlmitud sildfiantsserimislaenu põhiosaga 1,0 miljonit eurot ja kogunenud intressiga summas 21 tuhat eurot ning tagatud võlakirjade tasaarvestusest välja jäänud laenunõudega 711,0 tuhat eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb Amber Trust II S.C.A'l PRFoods'i vastu üles 14.07.2017 laenulepingust tulenev intressinõue summas 22,5 tuhat eurot, mille PRFoods tasus Amber Trust II S.C.A'le pangaülekandega.

Tagatud võlakirjade ja konverteeritavate võlakirjade intressikohustus seisuga 30.06.2021 oli 304 tuhat eurot (30.06.2020: 261 tuhat eurot), mis maksti võlakirjaomanikele välja vastavalt 22.07.2021 ja 01.10.2021.

Võlakirjade emiteerimise tingimuste kohta on detailne info avaldatud börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis.

VÕLAD JA ETTEMAKSED

EUR '000	Lisa	30.06.2021	30.06.2020
Võlad hankijatele	3	7 049	5 903
Võlad töövõtjatele		903	865
Muud lühiajalised kohustused	9	2 707	2 546
Intressivõlad	14	344	427
Muud võlad		258	222
Maksuvõlad, sealhulgas:		863	1 169
Sotsiaalmaks		158	122
Käibemaks		366	740
Üksikisiku tulumaks		101	136
Tulumaks		98	102
Muud maksud		140	69
Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku:		12 124	11 132

Muud pikaajalised kohustused		0	190
Pikaajalised võlad ja ettemaksed kokku:		0	190

Muud lühiajalised kohustused sisaldab seisuga 30.06.2021 mittekontrolliva osaluse väljaostukohustust summas 2 707 tuhat eurot (30.06.2020: 2 546 tuhat eurot).

SIHTFINANTSEERIMINE

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi algul		1 084	1 321
Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimised		246	221
Valuutakursist tulenev väärtuse muutus		-5	-5
Perioodi jooksul tulusse kantud müügikäibe vähenemise- ja tööjõukulude hüvitis	23	-189	-221
Perioodi jooksul tulusse kantud investeeringute sihtfinantseering	23	-204	-232
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi lõpul		932	1 084
sh tuludesse kantav osa 1 aasta jooksul		207	211
sh tuludesse kantav osa 2-17 aasta jooksul		746	873

Grupile on sihtfinantseeringuid eraldatud Grupi kalakasvatuse ja töötlemise investeeringuteks Rootsis ja Soomes ning ka investeeringuteks kalatootmisüksustesse Soomes, Suurbritannias ja Eestis. Aruandeperioodi jooksul tuludesse kantud sihtfinantseering 204 tuhat eurot (2019/2020: 232 tuhat eurot).

Covid-19 tingitud eriolukorra tõttu kasutas Grupp valitsusepoolset sihtfinantseerimist tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks summas 189 tuhat eurot (2019/2020: 221 tuhat eurot).

OMAKAPITAL

Seisuga 30.06.2021 oli ettevõttel 38 682 860 aktsiat (30.06.2020: 38 682 860), sealhulgas 1 000 000 oma aktsiat (30.06.2020: 1 000 000 oma aktsiat).

Oma aktsiad

Alates 01.07.2014 alustati oma aktsiate tagasiostuprogrammiga kooskõlas 29.05.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsustega, mille kohaselt ostetakse tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 31.05.2017. Esialgne oma aktsiate tagasiostuprogrammi viidi lõpule ja täideti 18.05.2016. 26. mail 2016 toimunud korraline üldkoosolek võttis vastu otsuse olemasoleva tagasiostu programmi laiendamiseks, mille kohaselt ostetakse veel täiendavalt tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 29.05.2019. ASi PRFoods juhatus sõlmis 14. juunil 2016 ASiga SEB Pank teenuse osutamise lepingu aktsiate tagasiostuprogrammi läbiviimise jätkamiseks. Seisuga 30.06.2020 on AS SEB Pank ASi PRFoods nimel ja arvel omandanud kokku 1 000 000 oma aktsiat keskmise hinnaga 0,4915 eurot aktsia kohta

Tagasiostu programmi viiakse läbi kooskõlas 29.05.2014 ja 26.05.2016 toimunud ASi PRFoods aktsionäride üldkoosolekute otsustega ja Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2016. a määrusega (EL) nr 2016/1052, millega täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi.

Aktsiakapitali vähendamine

mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks, mille arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot. Ühtlasi jõustus ettevõtte põhikirja uus versioon, mille kohaselt on minimaalne aktsiakapitali suurus 7 000 000 eurot ja maksimumaktsiakapitali suurus on 28 000 000 eurot.

24.05.2021 aktsionäride otsusega muudeti põhikirja punkti, kus nõukogul on kolme aasta jooksul alates põhikirja muudatuse jõustumisest õigus suurendada Aktsiaseltsi aktsiakapitali nõukogu 14.05.2021. a otsuse alusel emiteeritud konverteeritavate võlakirjade konverteerimiseks vajalikus mahus. Nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 3 500 000 euro võrra. Nõukogu võib otsustada aktsiakapitali suurendamise mitterahaliste sissemaksetega. Põhikiri on kättesaadav ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.

Bilansipäeva seisuga üle 5% osalust omavate aktsionäride nimekiri

ING LUXEMBOURG S.A., JÄRGMISTE AKTSIONÄRIDE AKTSIATE VALDAJA

EUR '000	Aktsiate arv 30.06.2021	Osalus 30.06.2021	Aktsiate arv 30.06.2020	Osalus 30.06.2020
Amber Trust II S.C.A	14 813 540	38,3%	14 813 540	38,3%
Amber Trust S.C.A	5 381 370	13,9%	5 381 370	13,9%
KJK Fund SICAV-SIF	4 063 456	10,5%	4 063 456	10,5%
Kokku	24 258 366	62,7%	24 258 366	62,7%

Kasum aktsia kohta

Kasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtja aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena.

	2020/2021	2019/2020
Ettevõtte omanike vahel jagunev puhaskasum (-kahjum) EUR '000	-5 069	-1 718
Keskmine aktsiate arv (tuhandetes)	38 683	38 683
Kasum (Kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,13	-0,04

Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,13	-0,04
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	-0,11	-0,04

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 19.12.2019 toimunud üldkoosolekul otsustasid aktsionärid katta 2018/2019. majandusaasta kahjumi summas 1 472 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Aktsionärid otsustasid 30. novembril 2018 toimunud üldkoosolekul kanda reservkapitali 2 850 eurot grupi 2017/2018. majandusaasta kasumi arvelt.

Dividendid

ASi PRFoods aktsionärid otsustasid 30. novembril 2018 toimunud üldkoosolekul maksta jaotamata kasumi arvel dividende summas 386 829 eurot s.o 0,01 eurot aktsia kohta. Dividendide väljamakse tehti 5. aprillil 2019 summas 377 tuhat eurot. Tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku lõppenud majandusaasta eest dividende mitte maksta.

Mittekontrolliv osalus

Mittekontrolliva osalusena kajastatakse OÜ'le Fodiator kuuluvat 49%-list osalust Osaühingus Redstorm. Vaata ka lisa 9.

SEGMENDIARUANDLUS

Grupi segmendid on määratletud emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsitavatest aruannetest lähtuvalt. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärivaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes. Grupi juhtkonna jaoks on finantstulemuste jälgimisel ja vahendite eraldamisel olulisema kaaluga informatsiooniks aruanded geograafiliste piirkondade lõikes, seega on see jaotus aluseks ärisegmentide määratlemisel. Kahte ärisegmenti, kala segmenti ja muid segmente käsitletakse võrdlusperioodide andmete kajastamisel koos, kuna muude segmentide osakaal äritegevusest on marginaalne. Muude segmentide osakaal oli aruandeaastal 0,1% ja 2019/2020. majandusaastal 0,1%.

Alates 2017/2018. majandusaastast eristab Grupp kahte geograafilist segmenti: i) Soome, Rootsi ja Eesti segmenti ja ii) Suurbritannia segmenti.

		2020/2021			2019/2020
EUR '000	Soome, Rootsi, Eesti	Suurbritannia	Kokku	Soome, Rootsi, Eesti	Suurbritannia	Kokku
Segmendite väline müük	45 196	13 496	58 692	62 793	15 507	78 300
Segmentide vaheline müük	0	0	0	0	-8	-8
Müügitulu kokku	45 196	13 496	58 692	62 793	15 499	78 292
Bioloogiliste varade ümberhindlus	311	0	311	-291	0	-291
EBITDA*	-3 166	1 908	-1 258	164	1 669	1 833
EBITDA äritegevusest enne biovarade ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusid**	-3 334	2 085	-1 249	846	1 908	2 754
Amortisatsioonikulu	-2 151	-474	-2 625	-2 044	-488	-2 532
Ärikasum/-kahjum	-5 317	1 434	-3 883	-1 880	1 181	-699
Finantstulud ja -kulud	-938	-147	-1 085	-893	-169	-1 062
Tulumaks	-26	-167	-193	112	-246	-134
Puhaskasum/-kahjum	-6 281	1 120	-5 161	-2 661	766	-1 895
Segmendi varad	35 624	19 974	55 598	37 834	19 290	57 124
sh käibevara	13 871	2 627	16 498	15 428	2 559	17 987
sh bioloogiline vara	4 795	0	4 795	4 249	0	4 249
sh põhivara	21 753	17 347	39 100	22 406	16 731	39 137
Segmendi kohustused	35 384	4 439	39 823	32 697	4 607	37 304
Segmendi materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus	1 431	81	1 512	2 069	510	2 579

* EBITDA - ärikasum, mida on korrigeeritud põhivara amortisatsiooni ja väärtuse languse kuluga

** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust

MÜÜGIKÄIBE JAGUNEMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Soome	37 701	50 871
Suurbritannia	8 967	10 245
Eesti	3 906	7 023
Muud regioonid	8 118	10 153
Kokku	58 692	78 292

PÕHIVARADE JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Suurbritannia	17 808	17 165
Soome	10 103	10 762
Estonia	8 345	8 543
Rootsi	2 504	2 381
Kokku	38 760	38 851

Tabelis kajastatakse põhivarad v.a finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtetesse.

TULU KLIENTIDELT, KELLE KÄIVE ÜLETAB 10% KONSOLIDEERITUD MÜÜGITULUST

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Klient 1	13 284	14 189
Klient 2	19 369	12 867
Kokku	32 653	27 056

MÜÜDUD KAUPADE KULU

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu		-40 291	-54 650
Tööjõukulud	22	-6 125	-6 737
Amortisatsioon		-2 165	-2 087
Muud müüdud kaupade kulud*		-5 146	-5 236
Müüdud kaupade kulud kokku		-53 727	-68 710

* Muude müüdud kaupade kulude hulka kuuluvad tootmise ja kalakasvatuse varadega seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ning muud kulud ja allhanketeenused.

MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Reklaam, turundus ja tootearendus		-327	-534
Transpordi- ja logistikateenused		-3 152	-3 150
Tööjõukulud	22	-1 120	-1 549
Laoteenus		-91	-130
Amortisatsioon		-330	-341
Kommunaalteenused		-194	-179
Lühiajaliste rendilepingute kulud		-226	-200
Muud müügi- ja turustuskulud*		-949	-977
Müügi- ja turustuskulud kokku		-6 389	-7 060

* Muude müügi- ja turustuskulude hulka kuuluvad kinnisvaraga seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ja muud teenused.

ÜLDHALDUSKULUD

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Tööjõukulud	22	-2 021	-2 303
Amortisatsioon		-130	-104
Konsultatsiooni- ja nõustamisteenused*		-136	-197
Informatsiooni- ja kommunikatsiooni teenused		-63	-78
Juriidilised teenused		-41	-26
Transpordikulud		-69	-69
Lähetus- ja esinduskulud		-34	-96
Muud üldhalduskulud**		-585	-576
Üldhalduskulud kokku		-3 079	-3 449

* 2019/2020. aasta majandusaasta jooksul on Grupp tasunud audiitortasusid kokku 95 tuhat eurot (2019/2020: 140 tuhat eurot) ning 41 tuhat eurot (2019/2020: 75 tuhat eurot) muude piiratud kindlustandvate töövõttude ja muude nõustamisteenuste eest.

** Muude üldhalduskulude hulka kuuluvad allhanketeenused, pangateenused, kontoriga seotud kulud, kindlustuskulud, personaliga seotud kulud ja muud kulud.

TÖÖJÕUKULUD

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Palgakulud		-7 680	-8 804
Sotsiaalmaksud		-1 586	-1 785
Tööjõukulud kokku	19, 20, 21	-9 266	-10 589
Töötajate arv perioodi lõpul		262	274
Aasta keskmine töötajate arv		281	318

Tööjõukulud on kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruande ridadel "Müüdud kaupade kulud", "Üldhalduskulud" ja "Müügi- ja turustuskulud".

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Töölepingu alusel töötavatele isikutele makstud		-8 340	-9 508
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud	26	-926	-1 081
Tööjõukulud kokku		-9 266	-10 589
Töölepingu alusel töötavate töötajate keskmine arv		262	274
Juhtimis- või kontrollorgani keskmine liikmete arv		16	16
Aasta keskmine töötajate arv		281	361

MUUD ÄRITULUD JA -KULUD

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Kasum / Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest	11, 12	74	51
Tulu sihtfinantseerimisest	16	393	453
Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud		120	164
Muud äritulud/-kulud		-278	-149
Muud äritulud/-kulud kokku		309	519

FINANTSTULUD JA –KULUD

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Intressitulu	3	9
Muud finantstulud	74	27
Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud	139	-62
Intressikulud	-1 288	-995
Muud finantskulud	-13	-41
Kokku	-1 085	-1 062

TULUMAKSUKULUD

EUR '000	Lisa	2019/2020	2019/2020
Kasum (Kahjum) enne maksustamist (konsolideeritud)		-4 968	-1 761
Tulumaksu kulu /-tulu		314	254
Edasilükkunud tulumaksu kulu / tulu	10	-121	-120
Mõju kasumiaruandele		193	134

TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele.

Seotud osapooled on:

olulist mõju omavad aktsionärid (ASi PRFoods suurim aktsionär on rahvusvaheline investeerimisfond Amber Trust II S.C.A.);
nõukogu liikmed ja kõikide Grupi ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed;
eelpool loetletud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

Grupi ulatuses on aruandeperioodil teostatud ostu- ja müügitehinguid seotud osapooltega järgnevates mahtudes:

Osapoole nimi EUR '000	Tehingu liik	2020/2021 Ost	2020/2021 Müük	2019/2020 Ost	2019/2020 Müük
Nõukogu- ja juhatuse liikmetega seotud ettevõtted	teenused	208	7	77	3
Kokku		208	7	77	3

Kõik seotud osapoolte vahelised tehingud on juhtkonna hinnangul teostatud turuhindades ja turutingimustel.

Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu. Seotud osapoolte vastu olevaid nõudeid ei ole aruandeperioodil alla hinnatud.

Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu, kohustused on kajastatud tabelis all:

Osapoole nimi	Kreeditor	Võlad ja ettemaksed	Võlg 30.06.2021 EUR '000	Võlg 30.06.2020 EUR '000
Amber Trust II S.C.A.	Aktsionär AS PRFoods	Lühiajaline investeerimislaen ja intressid	0	1 639
Amber Trust II S.C.A.	Aktsionär AS PRFoods	Võlakiri ja võlakirja intress	2 680	0
Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ	Kohustus	Võlakiri ja võlakirja intress	98	0
Christopher Leigh	Aktsionär JRJ & PRF Ltd	Võlakiri	0	277
Victoria Leigh-Pearson	Aktsionär JRJ & PRF Ltd	Võlakiri	0	156
Christopher Leigh	Kohustus	Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus	1 732	1 629
Victoria Leigh-Pearson	Kohustus	Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus	975	917
Kokku			5 485	4 618

ASi PRFoods ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmete ning teiste juhtkonna võtmeisikutele arvestati hüvitisi koos tööjõumaksudega alljärgnevalt:

EUR '000	Lisa	2020/2021	2019/2020
Lühiajalised hüvitised	22	926	1 081
Kokku		926	1 081

ASi PRFoods juhatuse ja nõukogu liikmed ettevõttelt pensioniga seotud õigusi ei saa. Juhatuse liikmetel on õigus saada lahkumishüvitist. ASi PRFoods maksimaalne kulu lahkumishüvitise maksmisest koos maksudega on 83 tuhat eurot (30.06.2020: 83 tuhat eurot).

SIDUSETTEVÕTJAD

Avamere Kalakasvatus OÜ (50% osalus)

18.01.2019 registreeriti äriregistris ettevõte Avamere Kalakasvatus OÜ, mis on Saaremere Kala ASi sidusettevõte. Aruandeaastal esitas sidusettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforellikasvatuse kompleksi rajamiseks.

AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (20% osalus)

AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Seisuga 30.06.2021 oli ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus bilansiline väärtus 218 tuhat eurot (30.06.2020: 148 tuhat eurot).

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD

Tingimuslikud kohustused seoses hüpoteegi seadmisega Soome Tolliameti kasuks

Soome Tolliameti kasuks on seatud hüpoteek summas 84 tuhat eurot. Tehingu eesmärgiks on igapäevase äritegevuse sujuvam korraldamine Tolliametile pidevate ettemaksete vähendamise teel.

Juhatuse hinnangul on Soome Tolliameti kasuks seatud hüpoteegi tagatisvara realiseerimine vähetõenäoline.

Tingimuslikud kohustused seoses maksuametitega

Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast Eestis ja Soomes, kuni 6 aasta jooksul Suurbritannias ning kuni 7 aasta jooksul Rootsis ja vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. 2020/2021. ja 2019/2020. aastatel ei viidud läbi maksuauditit. Grupi emaettevõtja juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.

TEGEVUSE JÄTKUVUS

COVID-19 pandeemia

2020/2021 majandusaastal mõjutasid kontserni tegevust ja finantstulemust jätkuvalt COVID-19 poolt põhjustatud pandeemia ja selle loodetust aeglasem taandumine ning erakordsed mõjud, mis pandeemia ning selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on kaasa toonud majanduskeskkonnale. Koroonamõju ja selle tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed on kalatööstusele ning ka kontserni tegevusele, likviidsuspositsioonile ja majandustulemustele märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Samas on majanduskeskkond 2021. aasta teise pooles selgelt paranenud ja oleme saanud toodangu hindu tõsta.

Majandustulemuste ja finantspositsiooni parandamiseks oleme:

tõstnud toodangu hindu
vähendanud toodete sortimenti ja loobunud kahjumlikest toodetest
vähendanud tegevuskulusid

Lisaks on plaanis:

võõrandada aasta jooksul Soome kalakasvatusäri, et vähendada kontserni laenukoormust
vajadusel võõrandada muid varaobjekte ja õigusi, mille omand ei ole äri toimimiseks otseselt vajalik
restruktureerida võlgnevusi, mille käigus teha võlausaldajatele ettepanekuid maksetähtaegade pikendamise ja summade vähendamise osas

Juhatuse hinnangul on kontsern jätkuvalt tegutsev ettevõte ja puudub märkimisväärne kahtlus majandusüksuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama.

BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

AS PRFoods

Allutatud konverteeritavate võlakirjade omanikel oli ajavahemikus 01-30.09.2021 võimalik taotleda temale jaotatud võlakirjade konverteerimist PRFoods aktsiateks võlakirjatingimustes fikseeritud konverteerimishinnaga. Seisuga 01.10.2021 ei ole PRFoods allutatud konverteeritavate võlakirjade aktsiateks konverteerimise pakkumist investorid vastu võtnud. Järgmine võimalus konverteerimisoovist teada anda on ajavahemikus 01-30.03.2022.

PRFoods on palganud Oaklins Baltics'i viimaks läbi PRFoods tütarettevõtete hinnastamise ja võimaliku müügi protsessi.

John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd.

01.07.2021 sõlmis John Ross Jr. (Aberdeen) laenulepingu Santander UK Plc'ga summas 1,5 miljonit briti naela (1,7 miljonit eurot), laenu tagasimakse tähtaeg on 4 aastat ning laenu intressimäär 3,5% + UK Bank Base rate. Antud laenuga refinantseeritakse Bank of Scotland Plc-st võetud 3 investeerimislaenu, mille lõppjääk seisuga 30.06.2021 oli 0,35 miljonit briti naela (0,4 miljonit eurot) ning realiseeritakse Saaremere Kala AS ja Suurbritannia valdusühingu JRJ & PRF Limited vahel sõlmitud optsioonileping, mille tulemusel Saaremere Kala AS omandab 15% valdusühingu JRJ & PRF Limited aktsiatest. Laenu tagatiseks on hüpoteek John Ross Jr. (Aberdeen) varadele.

TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA

Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.

Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed Grupi emaettevõtte kohta), on investeeringuid tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus.

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR '000	30.06.2021	30.06.2020
VARAD
Raha	1 064	609
Lühiajalised finantsinvesteeringud	3 360	0
Nõuded ja ettemaksed	1 785	988
Käibevara kokku	6 209	1 597
Investeeringud tütarettevõtetesse	10 378	10 378
Pikaajalised finantsinvesteeringud	11 818	14 348
Materiaalne põhivara	5	5
Immateriaalne vara	310	347
Põhivara kokku	22 511	25 078
VARAD KOKKU	28 720	26 675

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused	0	1 500
Võlad ja ettemaksed	413	453
Lühiajalised kohustused kokku	413	1 953

Võlakohustused	12 852	9 053
Pikaajalised kohustused kokku	12 852	9 053
Kohustused kokku	13 265	11 006

Aktsiakapital	7 737	7 737
Ülekurss	14 007	14 007
Kohustuslik reservkapital	51	51
Oma aktsiad	-390	-390
Jaotamata kahjum	-5 950	-5 736
Omakapital kokku	15 455	15 669
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU	28 720	26 675

KOONDKASUMIARUANNE

EUR '000	2020/2021	2019/2020
Müügitulu	146	146
Brutokasum	146	146

Tegevuskulud
Turundus- ja müügikulud	-6	-26
Üldhalduskulud	-448	-619
Muud äritulud/-kulud	8	1
Ärikahjum	-446	-644

Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt	70	17
Finantstulud/-kulud	16	140
Maksustamiseelne kasum (kahjum)	-214	-341

Tulumaks	0	0

Puhaskasum (-kahjum)	-214	-341

Kokku koondkasum (-kahjum)	-214	-341

RAHAVOOGUDE ARUANNE
EUR '000	2020/2021	2019/2020
Rahavoog äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)	-214	-341
Korrigeerimised:
Põhivara kulum	49	21
Kasum (Kahjum) põhivara müügist	-24	-4
Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt	-70	-17
Muud mitterahalised muutused	-251	-140
Muutused nõuetes ja ettemaksetes	-30	6
Muutused kohustustes ja ettemaksetes	56	-523
Rahavoog äritegevusest kokku	-484	-998

Rahavoog investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük	24	5
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine	-13	-44
Antud laenud	-1 010	-9 360
Antud laenude tagasimaksed	250	360
Saadud intressid	253	110
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	-496	-8 929

Rahavoog finantseerimistegevusest
Saadud laenud	1 000	0
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed	0	-22
Võlakirjade emiteerimine	1 062	9 416
Makstud intressid	-627	0
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku	1435	9394

Rahajäägi kogumuutus	455	-533

Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses 609 1 142 Raha ja raha ekvivalentide muutus 455 -533 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 064 609

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

EUR '000	Aktsia kapital	Ülekurss	Oma aktsiad	Kohustuslik reserv kapital	Jaotamata kasum (kahjum)	Omakapital kokku
Saldo 30.06.2019	7 737	14 007	-390	51	-5 395	16 010
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						15 625
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2019						21 257
Kohustusliku reservkapitali moodustamine	0	0	0	0	0	0
Makstud dividendid	0	0	0	0	0	0
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	0	-341	-341
Kokku muutus	0	0	0	0	-341	-341
Saldo 30.06.2020	7 737	14 007	-390	51	-5 736	15 669
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						14 094
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2020						19 385
Aruandeperioodi koondkahjum	0	0	0	0	-214	-214
Kokku muutus	0	0	0	0	-214	-214
Saldo 30.06.2021	7 737	14 007	-390	51	-5 950	15 455
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus						-10 378
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil						10 164
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2021						15 241

Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele on jaotatava omakapitali määramisel aluseks korrigeeritud konsolideerimata omakapital.

JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Juhatus kinnitab lehekülgedel 8 kuni 86 esitatud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos "Grupp") 2020/2021. majandusaasta konsolideeritud aruande koostamise õigsust ja täielikkust ning kinnitab oma parimas teadmises, et:

konsolideeritud aruande tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Grupi äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust;
konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt;
konsolideeritud auditeeritud aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi varasid, kohustusi, finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
AS PRFoods ja tema tütarettevõtjad on jätkuvalt tegutsevad.

Indrek Kasela Juhatuse liige 15. november 2021

Sõltumatu vandeaudiitoriaruanne

AS PRFoods aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt PRFoods ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30. juuni 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. juuli 2020 - 30. juuni 2021) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Oleme auditeerinud lehekülgedel 36 kuni 85 kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab:

konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 30. juuni 2021;
konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Sõltumatus

Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.

Auditi ulatus

Kuna oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest, siis oleme vastutavad ka kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Seoses sellega määratlesime kontserni üksustes läbiviidud töö liigi lähtuvalt kontserni üksuste majanduslikust olulisusest ja/või riskiprofiilist.

Kontserni audiitoritena määratlesime Kontserni 9 ettevõttest 7 ettevõtet märkimisväärseteks Kontserni üksusteks. Nendeks üksusteks, mille puhul teostasime täismahus auditi, olid AS PRFoods, Saaremere Kala AS, Heimon Kala OÜ, Heimon Kala OY, JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja Coln Valley Smokery Ltd.

Üksustes Redstorm OÜ ja Överumans FISK AB viisime läbi valitud kirjete auditi Kontserni tasemel.

Ülejäänud individuaalselt mittemärkimisväärse üksuse suhtes viisime läbi analüütilised protseduurid Kontserni tasandil, et kontrollida oma hinnangut, et üksusega ei seondu märkimisväärseid oluliste väärkajastamiste riske.

Lisaks muule kontrollisime Kontserni tasandil konsolideerimise protsessi.

Kontserni konsolideeritud müügitulu kaetus täismahus auditiga on 100% ja konsolideeritud varade kaetus teostatud täismahus auditi protseduuridega on 90%.

Finantsaruandluse audit viidi läbi märkimisväärsetes Kontserni üksustes AS PRFoods, Saaremere Kala AS ja Heimon Kala OÜ ning valitud kirjete auditid ettevõtetes Redstorm OÜ ja Överumans Fisk AB KPMG Eesti auditi meeskonna poolt. Finantsaruandluse auditi Heimon Kala OY üksuses viis läbi KPMG Soome. Finantsaruandluse auditi üksustes JRJ & PRF Ltd, John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja Coln Valley Smokery Ltd viis läbi KPMG võrgustiku väline audiitor. Kontserni auditi meeskond andis üksuste audiitoritele juhised selle kohta, missuguseid valdkondi tuleb kontrollida, ja määratles informatsiooni, mis tuli esitada Kontserni auditi meeskonnale. Suhtlesime üksuste audiitoritega regulaarselt ja vaatasime üle auditi dokumentatsiooni, kui pidasime seda vajalikuks.

Eespool nimetatud protseduuride teostamine Kontserni üksuste tasandil ja täiendavate protseduuride teostamine Kontserni tasandil andis meile piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, et kujundada oma arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Bioloogiliste varade kajastamine
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid 4 ja 8.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga 30. juuni 2021 on kajastatud bioloogilised varad summas 4 795 tuhat eurot, mida on	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat:
detailsemalt kirjeldatud lisas 8. Olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse	• Hindasime, kas Kontsernis rakendatud bioloogiliste varade arvestuspõhimõtted on vastavuses standardiga.
tõttu on bioloogiliste varade kajastamine üheks peamiseks auditi asjaoluks ja nõudis auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Isegi väikesed muutused kasutatud sisendites võivad oluliselt	• Analüüsisime bioloogiliste varade hindamist, sealhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust.
mõjutada bioloogilise vara väärtuse hinnangut ning seeläbi ka Kontserni majandustulemust.	• Kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni hindasime eelkõige järgnevate juhtkonna

Bioloogilised varad koosnevad peamiselt Kontserni Soome ja Rootsi kalakasvatustes kasvavatest kaladest. Kalamaimude õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud nende biomass ja kaalutud keskmine turuhind. Turuhinna määramisel on kasutatud ostupakkumiste hinda. Püügikõlbulike kalade õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomass, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind ehk sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga. Aktiivse turu puudumisest tulenevalt kajastatakse noorkalasid soetusmaksumuses. Soetusmaksumust võrreldakse noorkalade neto realiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Firmaväärtuse hindamine	hinnangute põhjendatust: - biomass, - turuhinnad, - müügikulud, - rookimiskaod ja noorkalade püügikõlblikuks kasvatamisega kaasnevad kulud, hindamaks nende võimalikku väärtuse langust. • Kontrollisime üle juhtkonna poolt koostatud õiglase väärtuse arvutuse. • Hindasime bioloogiliste varadega seotud avalikustatud informatsiooni piisavust.

Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid 4 ja 12.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas

juuni 2021 on kajastatud firmaväärtus summas 14 518 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 12. Firmaväärtuse hindamine oli oluliseks auditi asjaoluks, kuna firmaväärtus moodustas aruandekuupäeva seisuga 26% Kontserni varadest ja firmaväärtuse kaetava väärtuse testimine baseerub juhtkonna hinnangutel. Jätkuv COVID-19 pandeemia on suurendanud varade väärtuse hindamise ja testimisega seonduvat ebakindlust. Kontserni juhtkond kasutab firmaväärtuse kaetava väärtuse testimisel turukordajaid, millega kaasneb juhtkonna hinnangute tegemine nii ettevõtete võrdlusgrupi moodustamisel, kui ka võrdlusgrupi andmete tõlgendamisel. hõlmasid muuhulgas järgnevat: • Hindasime, kas läbi viidud firmaväärtuse kaetava väärtuse testid on vastavuses IAS 36 nõuetega. • Kaasasime KPMG hindamisspetsialisti, et kontrollida muuhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust. • Kontrollisime üle juhtkonna koostatud firmaväärtuse kaetava väärtuse arvutuse. • Hindasime firmaväärtusega kohta avalikustatud informatsiooni piisavust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub Kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie vandeaudiitori aruandele.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. Reg no 10096082. asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 19. detsembril 2019 auditeerima AS-i PRFoods seisuga 30. juuni 2020 kuni 30. juuni 2022 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult kaks aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 30. juuni 2020 - 30. juunil 2021.

Me kinnitame, et:

meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 15. november 2021

Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446

Lembi Uett Vandeaudiitori number 566

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee

KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK

ASi PRFoods juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta 30. juunil 2021 lõppenud majandusaasta kahjum summas 5 069 tuhat eurot järgmiselt:

a) kohustusliku reservkapitali arvelt 51 tuhat eurot;
b) ülekursi arvelt 5 018 tuhat eurot.

Indrek Kasela Juhatuse liige 15. november 2021

AI Terminal

PRFoods

2223_rpt_2021-11-26_651d42ef-8c61-4d79-88eb-8b692a519053.pdf

AS PRFoods

ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Kasvatus Soome Rootsi Eesti Toorkala ost Soome Rootsi Norra Taani Tootmine Eesti Soome Suurbritannia Müük Soome Suurbritannia Eesti

TOOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA

MISSIOON

VISIOON

STRATEEGIA JA EESMÄRGID

TUGEVUSED

RISKID

GRUPI STRUKTUUR SEISUGA 30.06.2021

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

TEGEVUSARUANNE

ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST

JUHTKONNA KOMMENTAAR

GRUPI VÕTMENÄITAJAD

VÕTMENÄITAJAD*

MÜÜGITULU

GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

TOOTESEGMENDID

KLIENDISEGMENDID

KULUD

MÜÜDUD KAUPADE KULU

TEGEVUSKULUD

KASUMLIKKUS

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

RAHAVOOD

PERSONAL

Töötajad valdkondade lõikes

Töötajad riikide lõikes

KALAKASVATUS

KALA TURUHIND

KALA TURUHIND PERIOODI LÕPUS

PERIOODI KESKMINE KALA TURUHIND

BIOLOOGILISED VARAD

BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES

BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG

Arvele võetud toodang, tonnid

JUHATUS JA NÕUKOGU

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AKTISAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS

KAUPLEMISSTATISTIKA

AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA NOTEERIMISEST S.O 5. MAIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2021:

TURUKORDAJAD

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR

AS PRFOODS AKTSIONÄRID

AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR KATEGOORIATE JÄRGI, 30.06.2021

VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR

AS PRFOODS 7 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKKU

VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR VÕLAKIRJADE VÄÄRTUSE LÕIKES, 30.06.2021

ÜHISKONDLIK VASTUTUS

VASTUTUS KESKKONNA EES

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

AKTSIONÄRIDE ÕIGUSTE TEOSTAMINE

AKTSIONÄRIDE VÕRDSETE ÕIGUSTE SÄTESTAMINE PÕHIKIRJAS

AKTSIONÄRIDEVAHELISED KOKKULEPPED

AKTSIONÄRI OSALEMINE ÜLDKOOSOLEKUL ISIKLIKULT VÕI ESINDAJA KAUDU

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE JA AVALDATAV TEAVE

ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE SH ÜLDKOOSOLEKU OTSUSTE VASTUVÕTMINE KOOSOLEKUT KOKKU KUTSUMATA

JUHATUS JA JUHATUSE LIIKMETE VASTUTUSVALDKONNAD

JUHATUSE LIIKMETE TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED

JUHATUSE LIIKME OLULINE TEHING EMITENDIGA

NÕUKOGU KONTROLL JUHATUSE TEGEVUSE JA EMITENDI ÜLE

NÕUKOGU LIIKME TASUDE AVALDAMINE

NÕUKOGU LIIKME OSALEMINE NÕUKOGU KOOSOLEKUTEL

HUVIDE KONFLIKTI OLUKORRAD

INFO EMITENDI KODULEHEL

EMITENDI KOHTUMISED AJAKIRJANIKE JA ANALÜÜTIKUTEGA

EMITENDI AUDIITOR

JUHTORGANID

ÜLDKOOSOLEK

NÕUKOGU

JUHATUS

TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGU JA JUHATUSED

TÄIENDAVAD JUHTIMISORGANID JA KOMITEED

MITMEKESISUSPOLIITIKA RAKENDAMINE ETTEVÕTTES

INFORMATSIOONI HALDAMINE