Baltika

48510000I3W254YEMG75-2021-12-31-et.xhtml 48510000I3W254YEMG75 2021-01-01 2021-12-31 48510000I3W254YEMG75 2020-01-01 2020-12-31 48510000I3W254YEMG75 2021-12-31 48510000I3W254YEMG75 2020-12-31 48510000I3W254YEMG75 2019-12-31 48510000I3W254YEMG75 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000I3W254YEMG75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000I3W254YEMG75 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000I3W254YEMG75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000I3W254YEMG75 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 48510000I3W254YEMG75 2019-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 48510000I3W254YEMG75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 48510000I3W254YEMG75 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 48510000I3W254YEMG75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 48510000I3W254YEMG75 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000I3W254YEMG75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000I3W254YEMG75 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000I3W254YEMG75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000I3W254YEMG75 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 48510000I3W254YEMG75 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember iso4217:EUR iso4217:EUR xbrli:shares AS BALTIKA 2021. A MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE Ärinimi AS BALTIKA Äriregistri kood 10144415 Õiguslik vorm Aktsiaselts Juriidiline aadress Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti Telefon +372 630 2700 E-mail [email protected] Interneti koduleht www.baltikagroup.com Põhitegevusala Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp 01.01.2021 - 31.12.2021 Emaettevõtte nimi AS Baltika Kontserni kõrgeima ettevõtte nimi AS Baltika 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 2 SISUKORD BALTIKA GRUPP ....................................................................................................................................................... 3 MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED ........................................................................................................... 3 TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD ................................................................................................................. 3 JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE ........................................................................................................... 5 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................. 6 SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE ...................................................................................................................... 20 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE ............................................................................................................. 31 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................. 36 JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE ................................ 36 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE ................................................................................................ 37 KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE ................................................................................. 38 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ................................................................................................... 39 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 40 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................................................ 41 LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest ........................................ 41 LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud ............................................................................ 56 LISA 3 Finantsriskid ....................................................................................................................................... 57 LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid .................................................................................................................. 63 LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded .................................................................................................... 63 LISA 6 Varud ................................................................................................................................................. 64 LISA 7 Edasilükkunud tulumaks .................................................................................................................... 64 LISA 8 Muud pikaajalised varad ................................................................................................................... 65 LISA 9 Materiaalne põhivara ........................................................................................................................ 65 LISA 10 Immateriaalne põhivara .................................................................................................................. 66 LISA 11 Rendilepingud .................................................................................................................................. 67 LISA 12 Võlakohustused ............................................................................................................................... 68 LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused ........................................................................................... 70 LISA 14 Eraldised .......................................................................................................................................... 71 LISA 15 Omakapital ...................................................................................................................................... 71 LISA 16 Segmendid ....................................................................................................................................... 72 LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis .............................................................................................. 74 LISA 18 Müüdud kaupade kulu..................................................................................................................... 75 LISA 19 Turustuskulud .................................................................................................................................. 75 LISA 20 Üldhalduskulud ................................................................................................................................ 75 LISA 21 Tööjõukulud ..................................................................................................................................... 76 LISA 22 Muud äritulud ja –kulud .................................................................................................................. 76 LISA 23 Finantskulud .................................................................................................................................... 76 LISA 24 Tulumaks ......................................................................................................................................... 76 LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta ................................................................................................................ 77 LISA 26 Seotud osapooled ............................................................................................................................ 77 LISA 27 Tütarettevõtted ............................................................................................................................... 79 LISA 28 Saneerimine ..................................................................................................................................... 79 LISA 29 Tegevuse jätkumine ......................................................................................................................... 79 LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta ................................................................................. 80 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................................................................... 84 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK .......................................................................................................................... 91 JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON .......................................................................................................... 92 AS BALTIKA NÕUKOGU .......................................................................................................................................... 93 AS BALTIKA JUHATUS ............................................................................................................................................ 94 Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes ..................................................................... 95 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 3 BALTIKA GRUPP Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrändi Ivo Nikkolo ning lõpetab Baltmani ja Montoni kaubamärkide tegevuse. Baltika Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. Seisuga 31. detsember 2021 oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmel Baltikumi turul. Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinn börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ. MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED Baltika Grupi eesmärk on moe kaudu inspireerida, julgustada ja jõustada • Ambitsioonikas ja rahvusvaheline professionaalidest koosnev meeskond • Tugev nišitegija, kes mõistab piirkonna klientide vajadusi ja lähtub neist oma tegevuses • Õhuke organisatsioon, mis võimestab töötajaid, on paindlik ja annab seega võimaluse kiiresti tegutseda TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD 2021 2020 2019 2018 2017 Kasumiaruande näitajad, miljonites Müügitulu 11,8 19,5 39,6 44,7 47,5 Brutokasum 6,1 9,7 19,2 21,5 23,7 EBITDA 1,2 6,5 3,8 -2,9 1,9 Ärikasum -2,5 0,5 -4,5 -4,7 0,6 Kasum enne maksustamist -2,8 -0,2 -5,9 -5,2 0,1 Puhaskasum -2,9 -0,4 -5,9 -5,1 0,1 Muud näitajad Poodide arv jaevõrgus 34 61 82 94 95 Poodide arv kokku 34 61 82 117 128 Jae müügipind perioodi lõpus, m2 9 236 14 869 16 467 17 758 17 741 Töötajate arv (a. lõpp) 173 277 529 975 1 026 Müügitegevuse suhtarvud Müügitulude kasv -39,6% -50,8% -11,4% -5,8% 1,0% Jaemüügi kasv -42,4% -52,2% -7,4% -2,7% -0,5% Jaemüügi osatähtsus müügituludes 83,1% 89,7% 89,7% 86,0% 83,2% Ekspordi osatähtsus müügituludes 40,7% 49,0% 54,3% 55,1% 55,4% Brutorentaablus 52,0% 49,6% 48,5% 48,1% 49,9% Ärirentaablus -21,3% 2,7% -11,4% -10,5% 1,3% Maksueelse kasumi rentaablus -24,1% -1,2% -14,9% -11,6% 0,2% Puhasrentaablus -24,6% -1,9% -14,9% -11,4% 0,1% Varude käibekordaja 1,78 3,14 2,07 2,14 2,15 Finantsseisundi näitajad, miljonites2 Varad kokku 11,9 16,5 27,3 15,0 17,8 Intressi kandvad võlakohustused 9 10 20 9,0 6,7 Omakapital 0,3 2,7 3,2 0,1 5,2 Likviidsuskordaja 0,9 0,9 0,8 0,9 1,8 Võla ja omakapitali suhe 2802,9% 381,3% 624,3% 13660,8% 128,7% Netovõla ja omakapitali suhe 2606,0% 328,7% 1640,0% 12785,0% 115,1% 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 4 Omakapitali tootlus -200% -31,3% 3408,7% -138,0% 1,3% Koguvarade tootlus -21,7% -1,5% -21,4% -28,2% 0,3% Aktsia näitajad, EUR 1 Aktsiate arv (a. lõpp) 54 079 485 54 079 485 54 079 485 40 794 850 40 794 850 Kaalutud keskmine aktsiate arv 54 079 485 54 079 485 36 068 899 40 794 850 40 794 850 Aktsia hind (a. lõpp) 0,26 0,41 0,14 0,16 0,25 Ettevõtte turuväärtus, mln (a. lõpp) 14,1 22,2 7,3 6,7 10,4 Kasum aktsia kohta (EPS) -0,05 -0,01 -0,16 -0,13 0,00 Lahustatud kasum aktsia kohta (DPS) -0,05 -0,01 -0,16 -0,13 0,00 EPS muutus, % -670% 96% 23% 2981% 0% P/E suhe -5,2 -58,84 -0,88 -1,80 57,61 Aktsia bilansiline väärtus 0,01 0,05 0,02 0,00 0,13 P/B suhe 26 8,2 6,3 97,4 2,0 Dividend eelisaktsia kohta 0 0 0 0 0 Intressimäär 0% 0% 0% 0% 0% Eelisaktsia dividendid/puhaskasum 0% 0% 0% 0% 0% Dividendid aktsia kohta 0 0 0 0 0 Dividendimäär 0% 0% 0% 0% 0% Dividendid/puhaskasum 0% 0% 0% 0% 0% Ettepanek aktsionäride üldkoosolekule. 1 Kogu informatsioon AS Baltika aktsiate kohta on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Näitajate ja suhtarvude valemid - EBITDA = Ärikasum-amortisatsioon- põhivara mahakandmine - Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu - Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu - Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu - Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Müügitulu - Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulu÷Keskmised varud - Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused - Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused÷Omakapital - Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja raha ekvivalendid)÷Omakapital - Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmine omakapital - Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmised koguvarad - Ettevõtte turuväärtus = Aktsia hind (31 dets)×Aktsiate arv (31 dets) - Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv - Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (DPS) = Lahustatud puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv - P/E suhe = Aktsia hind (31 dets)÷Kasum aktsia kohta - Aktsia bilansiline väärtus = Omakapital÷Aktsiate arv (31 dets) - P/B suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Aktsia bilansiline väärtus - Dividendimäär = Dividendid aktsia kohta÷Aktsia hind (31 dets) - Dividendid/puhaskasum = Väljamakstud dividendid÷Puhaskasum (emaettevõtja osa) 12 kuu keskmine 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 5 JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 35 esitatud tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust. ____ Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 28. märts 2022 ____ Brigitta Kippak Juhatuse liige 28. märts 2022 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 6 TEGEVUSARUANNE TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Suur osa maailmast on aastatel 2020 ja 2021 seotud Covid-19-ga piirangutega ning seetõttu on globaalne moetööstus seisnud silmitsi erakordselt keeruliste tingimustega. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud seisakut hakkab tööstus taas oma jalgu alla saama. Vaatamata takistustele oli 2021. aasta keskpaigaks märke, et ajad on muutumas paremaks, eriti turgudel, kus vaktsineerimise tase oli kõrge. Kuid pandeemia on ainult suurendanud ebavõrdsust tulemustes, mis on viimastel aastatel muutunud püsivaks teemaks. Väike osa juhtivaid kaubamärke on oma pandeemiaeelse tulemustega samal tasemel ja mõnel juhul isegi ületab seda. Küll aga ei tohiks segi ajada ülemaailmse taastumisega. Paljud ettevõtted püüavad tulu suurendamise – ja mõnel juhul ka ellujäämise – nimel edasi tegutseda, kuna kriisist tingitud mõjud jätkuvad. Osad kaubamärgid, mis olid edukamad, mängisid hetkevajadustele – mugavus, välitegevused ja veebiostlemine – või meelitasid jõukamaid inimesi, kes suutsid kriisi mõjudega paremini toime tulla. Ettevõtted, kes ei suutnud nende turuomadustega kohaneda, olid pigem hädas ja pandeemia jätkudes kuni 2021 aastani nende kahjud kasvasid. Aastal 2021 oli ettevõtete kahjude (negatiivset majandustulemust teenivate ettevõtete) osakaal suurem kui kunagi varem. Tänavuses „Super Winners“ grupis domineerivad spordirõivaste kaubamärgid, luksuskaupade tootjad ja Hiina kodumaised ettevõtted, mis kõik ületasid laiemat turgu. Geograafilisest vaatenurgast vaadatuna taastas Hiina majandusaktiivsuse 2019. aasta taseme palju kiiremini kui ülejäänud maailm. Hiina nõudlust suurendas huvi kohaliku toodangu järgi, eriti luksussegmendis, kuna reisipiirangutega silmitsi seisvad tarbijad läksid üle kodumaistele alternatiividele. 2022. aastasse vaadates eeldavad mõned ülemaailmsed konsultatsioonifirmad kokkuvõttes, et globaalne moemüük ulatub 2021. aastal 96–101 protsendini 2019. aasta tasemest ja 2022. aastal 103–108 protsenti. Siiski eeldatakse, et üldine müük taastub järgmiseks aastaks. Aasta tootlus on geograafiliste piirkondade lõikes erinev. Tõenäoliselt on kasvu põhjuseks USA ja Hiina, kuna Euroopa jääb maha. Lisaks on rahvusvaheline turism endiselt madalseisus, jätkub tarbimise areng, tuues kaasa kasvava tähelepanu siseriiklikele kulutustele. Turukeskkond jääb siiski keeruliseks, sest logistiliste kitsaskohtade, tootmisviivituste, kõrgete saatmiskulude ja materjalipuuduse tõttu tuleb lahendada uusi probleeme. Need suurendavad veelgi sisendkulusid ning pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal on nihkes. Tõenäoliselt on tulemuseks klientidele kõrgemad hinnad. Turuliidrid on teinud ka mõned olulised sammud digitaalvaldkonnas, võttes kasutusele meetmeid keskkonnaalaste ja sotsiaalsete teemade osas ning keskendudes veel rohkem mitmekesisusele, võrdsusele ja kaasamisele. Samas peavad moeettevõtted tagama, et nad tegutsevad kõigi huvigruppide – sealhulgas klientide, töötajate, töövõtjate, investorite ja laiema ühiskonna – huvides. Paljud kaubamärgid edendavad ringluse ärimudelite, keskkonnasõbralikumate materjalide ja säästvamate tehnoloogiate poole. 1 1 MC Kinsey report " The State of Fashion 2022": https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/industries/retail/our%20insights/state%20of%20fashion/2022/the-state-of-fashion- 2022.pdf 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 7 2021. aasta AS Baltikale: tähtsamad faktid AS Baltika jaoks oli 2021. aasta kahtlemata seni üks raskemaid. Meie äritegevust mõjutas tugevalt kaupluste täielik sulgemine Lätis ja Leedus juba alates 2020. aasta detsembrist kuni vastavalt 2021. aasta maini ja juunini ning kaupluste täielik sulgemine Eestis 2021. aasta märtsist kuni mai alguseni. Vaatamata ebasoodsatele tingimustele lõpetas Grupp aasta 2 900 tuhat euro suuruse kahjumiga, mis sisaldab sealhulgas enam kui 190 tuhande euro suuruseid kulureserve, edasilükkunud tulumaksu kulu 60 tuhat eurot ning 877 tuhat eurot poodide sulgemisega seotud kulusid. Võrdluses ei kajastu saneerimiskavaga seotud ligikaudu 5 902 miljoni euro suurune tulu, mis mõjutas oluliselt meie 2020. aasta lõpptulemust kui ühekordne positiivne lisatulu. Grupi brutokasumi marginaal oli 52%, mis võrdub 6 120 tuhat eurot – eelmisel aastal oli brutokasumi marginaal 49,6% ning seda mõjutas suuresti enam kui 1 685 tuhat euro väärtuses Baltmani ja Montoni meesterõivaste laovaru, mis õnnestus meil tänu täiendavatele allahindlustele kauplustes 2021. aasta jooksul läbi müüa kaupluste võrgustikus ja seda eelkõige Eestis. Riigi abi mõjutas meie tegevuskulusid lockdown’i perioodil paraku vaid osaliselt. Lätis moodustas riigi abi ligi 109% kogu tegevuskuludest, Leedus ligikaudu 51% ning Eestis kahjuks vaid 21%. Keerulisele olukorrale vaatamata tasusime saneerimiskava järgsed maksed võlausaldajatele viivitusteta. Kõiki ebasoodsaid asjaolusid arvesse võttes on meie Grupp tänu tugevale, kohanemisvõimelisele ja kaasavale juhttiimile suutnud teha kaalukaid ja tõhusaid otsuseid. 2021. aastal täitsime täielikult eesmärgi sulgeda 95% oma kahjumlikest kauplustest. 2021. aasta detsembri lõpuks olime Baltikumis täielikult sulgenud 27 kauplust. 2022. aasta esimese poolaasta lõpuks on peamiselt Eesti üürileandjatega juba kokku lepitud 5 järgmise kaupluse sulgemine. 2021. aasta lõpus näitas Leedu pärast mitu aastat akumuleerunud kahjumit esimest korda kasumit. Ulatusliku kaupluste sulgemise otsese tagajärjena kandis meie Grupp 2021. aastal ligikaudu 877 tuhat eurot ühekordseid kulusid (st koondamised, leppetrahvid, lammutus- ja ümberehituskulud), mida ei saanud veel 2020. aasta lõpul prognoosida, sest puudusid sel hetkel kirjalikud kokkulepped rendileandjatega. Möödunud aasta olulisim strateegiline otsus oli uuenenud Ivo Nikkolo rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni lansseerimine, mis tähistas brändi äristrateegia olulise osa – ühele kaubamärgile ülemineku – lõpuleviimist. Uuenenud Ivo Nikkolo toodi turule 2021. aasta septembris, mil tutvustati uut brändi identiteeti, disainikäekirja ning varasemast suuremat fookust jätkusuutlikkusele. Tänu meie disaini- ja ostutiimide olulistele jõupingutustele õnnestus meil juba esimese hooajaga astuda suur samm jätkusuutlikkuse suunas. Jätkame looduslike kangaste uurimist, katsetamist ja lisamist oma tulevastesse kollektsioonidesse – hooaeg-hooajalt säästvamaks muutumine on pidev protsess, millesse panustame ka edaspidi. Kahtlemata mõjutas meie äritegevust ülemaailmne tarneahelate kriis. Ometi saame rõõmustada naisterõivaste ja aksessuaaride neljanda kvartali silmapaistva tulemuse üle, mil kasvatasime müügitulemust tegelike kaupluste võrdluses 2020. aastaga 60%. Ivo Nikkolo aksessuaaride kollektsiooni on meie Baltikumi kliendid soojalt vastu võtnud. Aksessuaaride kollektsiooni tulemus neljandas kvartalis oli +32% võrreldes 2020. aasta tegelikuga ning moodustab juba ligikaudu 16% meie naiste segmendi neljanda kvartali müügist. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 8 2021. aasta aprillis müüsime Montoni kaubamärgi Monton Sports spordirõivaste kaubamärki haldavale Hiina korporatsioonile Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd litsentsilepingu alusel, et müüa Montoni kaubamärgi all alles jäänud Montoni tooteid kuni 2023. aasta lõpuni. 2021. aastal liitsime vana AndMoreFashion e-poe platvormi uue Ivo Nikkolo e-poega. 2021. aastal moodustas meie e-poe müük 1 866 tuhat euroga 16% meie aasta kogukäibest. 2021. aastal lõpetasime Baltmani ja Montoni meesterõivaste kollektsioonide pakkumise ning alustasime laoseisu tühjendamist. Meesterõivaste laoseisu maht, mis 2020. aasta lõpus oli 1 685 tuhat eurot, on vähenenud enam kui 95% võrra, 2021. aasta lõpuks 87 tuhande euroni. Tuginedes müügiprognoosidele plaanime meesterõivaste laoseisu läbi müüa 2022. aasta I kvartali lõpuks. Prognoos 2022. aastaks: Oleme oma ootused ja eesmärgid 2022. aastaks selgelt defineerinud: • Keskenduda oma põhiturgudele (st Baltikumile), et maksimeerida jaemüügi KPI-sid • Edukalt avada ja käivitada esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplust 2022. aasta aprillis ja mais. Avame uued Ivo Nikkolo kauplused Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas Rotermanni kvartalis 2022. aasta aprilli keskpaigaks. Need avamised saavad olema meie jaoks olulised indikaatorid järgmiste kasvuplaanide jaoks ning näitavad meile selgelt, kuidas projekti järgmistele rahvusvahelistele turgudele edasi viia. • Uuendada täielikult meie e-kaubanduse platvormi ja ERP-süsteemi, et digitaliseerimisprotsessi veelgi hoogustada. • Viia Eestis 2022. aasta juuli lõpuks lõpule juba üürileandjatega kokku lepitud 5 kahjumliku kaupluse sulgemine. • Jätkata investeerimist meie poepersonali ja peakontori töötajate koolitamisse, et pakkude veelgi paremat omnikanali kogemust. Kõik 2022. aasta esimese nelja kuu jooksul tehtavad jõupingutused on täielikult pühendatud meie Grupi omakapitali tugevale taastamisele, et see vastaks kõigile äriseadustikus sätestatud juriidilistele nõuetele. Detailse plaani avalikustame täielikult ja arutame aktsionäridega läbi 26. mail 2022 toimuval aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 9 2021. AASTA MAJANDUSTULEMUSED Baltika Grupi 2021 puhaskahjumiks kujunes 2 900 tuhat eurot, mis sisaldab 190 tuhande euro suurust kulude reservi, 60 tuhande euro suurust edasilükatud tulumaksukulu ja 877 tuhat eurot ühekordseid kulusid, mis on seotud kaupluste sulgemistega ja muude tegevuskuludega. 2021 aasta jooksul on saanud kogu Baltikum ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust. 2021 aasta kokkuvõttes vähenes Baltika Grupi müügitulu 40% ja oli 11 770 tuhat eurot. Müügitulu kahanes e- poes 13%, jaemüük vähenes 42% ning äriklientide müük vähenes 69% pärast strateegilist otsust väljuda täielikult hulgimüügiärist. 2021. aastal oli jaemüük 9 785 tuhat eurot, mis on 42% vähem kui eelmisel aastal. Sellel vähenemisel on järgmised põhjused: grupi strateegilise otsusena lõpetada peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo; COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal (Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mis põhjustasid viivitusi meie toodetega, mistõttu ei jõudnud kaubad õigeaegselt poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021. Kõige enam vähenes müügitulu Lätis ja Leedus vastavalt 60% ja 50% ja Eestis oli vähenemine 30%. Müügid varieerusid kvartaliti, kuid esimese kvartali müügid langesid 65% seoses COVID-19 pandeemiaga ja kõige parema tulemuse näitas teine kvartal, mille müügid langesid vaid 13%. 2021. aastal kahanes Baltika Grupi veebipoe müügitulu 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Üle poole müügituludest tuleb Eestist. Grupi brutokasum oli 6 120 tuhat eurot, mis on 3 556 tuhande euro võrra vähem kui 2020. aastal. 2021. aasta brutokasumi vähenemine on tingitud müügitulu kahanemisest. Brutokasumi marginaal oli 52%, mis on 2,4 protsendi punkti kõrgem kui aastal 2020. Positiivne brutomarginaali kasv on tingitud sellest et Baltika Grupp müüs suuremas proportsioonis täishinnaga uusi tooteid ja vähem allahinnatud tooteid. Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 34%, mis on 5 036 tuhat eurot. See on seotud strateegilisest otsusest sulgeda 27 kahjumlikku poodi kogu Baltikumis, hoides sellega tegevuskulusid kontrolli all. Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab ettevõtte toetusi summas 1 070 tuhat eurot. Aasta lõpp sisaldab 2022. aasta kaupluste sulgemiseks tehtud kulude reservi 90 tuhat eurot ja varude allahindlust summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt 2020. aasta lõpptulemust. Turustus- ja üldhalduskulude järjepidev ning oluline vähendamine on üks osa Baltika Grupi käimasolevast restruktureerimisplaanist, mille tulemusena on peakontori turustus- ja üldhalduskulud vähenenud 240 tuhande euro võrra. Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot. Aasta puhaskahjum oli 2 900 tuhat eurot (eelmise aasta sama perioodi võrreldav summa oli 376 tuhat eurot). Lisaks olid kogu Grupi poodide sulgemistega seotud tegevuskulud ligikaudu 30% suuremad kui see, palju sai ettevõte erinevate toetusmeetmetega, mis omakorda avaldas negatiivset mõju meie aasta tulemustele hinnanguliselt 500 tuhat eurot. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 10 Baltika Grupp lõpetas aasta 614 tuhande euroga raha ja raha ekvivalentidena, kasutades aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 1 985 tuhat eurot (3 000 tuhat eurose limiidist). Baltika jätkab strateegia elluviimist – arendab kaasaegseid kvaliteetseid tooteid oma naistemoe brändis Ivo Nikkolo, mis on kättesaadav nii Eesti, Lätis ja Leedus ning meie e-poes. Tugev fookus on kindlasti ka aksessuaaridele, kus lai valik kvaliteetseid tooteid on saadaval kõikides poodides. AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED • AS Baltika nõukogu kiitis 15. juuni 2021. aasta koosolekul heaks AS Baltika tütarettevõtte Baltika Retail OÜ likvideerimise kava. Baltika Retail OÜ tegutses varem kinnisvara valdusettevõttena, kuid viimane sellega seotud leping lao osas lõppes 30. juuni 2021. Tehing on lõpule viidud 2021. aasta teises pooles. • AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi (CFO) ja juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil 2021. Uus grupi finantsjuht (CFO) Hellika Toome hakkas tööle 23. augustist 2021. Lisaks sellele oli AS Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme ametikohale, mis algas 1. juunil 2021 ja mille volitused kestavad 3 aastat. • Teises kvartalis leevendati COVID-19 piirangute teist lainet. Eesti kauplused olid täielikult avatud alates 3. maist, Leedu kauplused alates 29. maist ja Läti kauplused alates 3. juunist 2021. • AS Baltika sõlmis 13. aprillil laoteenuse lepingu Logistika Pluss OÜ´ga. AS Baltika hallatava lao rendileping lõppes 30. juuni 2021. Sellega viidi 1. juulist 2021 ellu viimane oluline vajalik muutus restruktureerimisplaanist – Baltika hakkas kasutama efektiivset ja mahtudele vastavat teenust, mis võimaldab saavutada olulist kulude kokkuhoidu. • AS Baltika sõlmis aprillis müügilepingu „Monton“ Euroopa kaubamärkide müügiks Shenzhen Maiteng International Apparel Co.Ltd´le, kes opereerib Monton Sports spordikaupadega. Kogu müügist saadav summa läks pangalaenu tagasimakseks, mille tagatiseks kaubamärk on panditud. Baltika Grupile jääb tasuta litsents müüa brändi „Monton“ kuni 2023. aasta lõpuni. • Seoses COVID-19 teise lainega kuulutas Eesti valitsus välja edasised piirangud ja sulges kõik Baltika Grupi poed nädalavahetusteks 6. märtsil 2021 ja täielikult 11. märtsil 2021. • Veebruaris 2021 esitas Kalaport OÜ Baltman OÜ vastu hagiavalduse, nõudes 70 tuhande euro suuruse üürivõla ja viiviste tasumist. Baltman OÜ hinnangul on üüri nõue Kalaport OÜ esitatud ulatuses põhjendamatu ning jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et üürileping on käesolevaks hetkeks lõppenud ja üürivõlgnevust Kalaport OÜ esitatud ulatuses ei eksisteeri. • AS Baltika aktsionärid võtsid 19. jaanuaril 2021 vastu järgmised otsused: kiita heaks aktsiaoptsiooni andmine AS Baltika juhatuse liikmele Flavio Perinile, välistada aktsionäride märkimise eesõigus optsioonilepingust tulenevate AS Baltika kohustuste täitmiseks emiteeritavate aktsiate osas ja muuta põhikirja selliselt, et aktsiakapitali saab suurendada kuni 5% võrra optsioonilepingu jaoks. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 11 ÜLEVAADE BRÄNDIDEST Brändide lõikes moodustas Baltika Grupi 2021. aasta müügist suurima osa Ivo Nikkolo 61%, Montoni osakaal oli 31% ja Baltmani osakaal 8%. Oluline Ivo Nikkolo kaubamärgi osakaalu muutus on tingitud ettevõtte uuest strateegiast loobuda Montoni ja Baltmani kaubamärkidest, mistõttu ei olnud peale Ivo Nikkolo ühelgi teisel brändil uut kollektsiooni. Monton ja Baltman Montoni müügitulu oli 2021. aastal 3 miljonit eurot, vähenedes aastaga 73% ehk 8,1 miljonit eurot. Baltmani müügitulu oli 0,7 miljonit eurot, vähenedes 63% ehk 1,3 miljonit eurot. Kontserni strateegia ja AS Baltika saneerimiskava kohaselt on otsustatud 2021. aasta teisest poolaastast lõpetada nii Montoni kui ka Baltmani kaubamärgi tegevus. See tähendab, et kõikidest kasumlikest Montoni kauplustest said Ivo Nikkolo kaubamärgi kauplused. 2021. aasta jooksul suleti enamus mittekasumlikud kauplused, aga ka Ivo Nikkolo kaubamärgile mittesobivaid kauplusi. Kaupluste sulgemisprotsess lõppeb 2022. aasta esimesel poolel. Baltmani kaupluste sulgemisprotsess algas juba 2020. aasta teisel poolel ja lõppes 2021. aasta lõpuks. 2021. aastal müüdi Montoni ja Baltmani kollektsiooni laojääke peamiselt sooduskampaaniate kaudu. Alates 2021. aasta teisest poolest esitleti neid kaubamärke peamiselt Eesti kauplustes ning aasta lõpuks vaid Tallinna Moetänav kaupluses. 2022. aasta jooksul müüakse Montoni ja Baltmani laojääke ainult Tallinna Moetänav kaupluses kuni kaupluse sulgemiseni 2022. aasta juulis. Ivo Nikkolo Ivo Nikkolo 2021. aasta müügitulu oli 5,9 miljonit eurot, mis kasvas mullusega võrreldes 200% ehk 3,9 miljonit eurot. Peamiseks müügikasvu põhjuseks oli ettevõtte uus strateegia jätkata vaid ühe kaubamärgiga. Ivo Nikkolo müük moodustab 61% Baltika Grupi jaemüügitulust. Samal ajal vähenes e-poe müügitulu 13%. Ivo Nikkolo moodustab Baltika Grupi e-poe müügitulust 53%, olles ainus bränd, mis jätkab Baltika Grupi portfellis. 2021. aasta lõpuks oli Ivo Nikkolo kaubamärk esindatud 34 kaupluses kogu Baltikumis. Tulenevalt ettevõtte strateegiast ja saneerimiskavast jätkas Baltika Grupp vaid Ivo Nikkolo kaubamärgiga varasemate Montoni või Mosaici kaupluste pindadel, mis vastasid kaubamärgi suuruse ja eeldatava kasumlikkuse nõuetele. Seetõttu suleti 2021. aasta jooksul kõik senised Ivo Nikkolo kauplused, välja arvatud Viru Keskuse kauplus Tallinnas, kuna selles pinnal avati 2021. aasta märtsi alguses Ivo Nikkolo aksessuaaride testpood. Samal ajal muudeti 30 Mosaici ja Montoni kauplust Ivo Nikkolo kauplusteks. Brändi logod poe fassaadil asendati Ivo Nikkolo logodega (vastavalt uuele Ivo Nikkolo kontseptsioonile) 2021. aasta augustis ja septembris – seni kandsid kauplused endiselt Montoni või Mosaici nime. Ivo Nikkolo relansseerimine 1994. aastal loodud Ivo Nikkolo bränd on aastakümnete jooksul kujunenud kohaliku naistemoe lipulaevaks ja tuntud brändiks kogu Baltikumis. Brändi algusaegadest alates on Ivo Nikkolo olnud tuntud kõrgekvaliteedilise tootepakkumise poolest – eeskätt kontori- ja ülerõivaste kategoorias. Ettevõtte restruktureerimise tulemusena 2020. aastal võeti vastu otsus jätkata vaid ühe naisterõivaste brändiga ning juba aasta hiljem tutvustas Baltika 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 12 Grupp uuenenud Ivo Nikkolot. Ivo Nikkolo disainitiimi juhib brändi peadisainer ja disainikäekirja juht Margot Vaaderpass, kellele lisaks kuuluvad meeskonda veel disainer ja tiimijuht Triin Kaiv, disainer Anna Aksjonova ning juunior disainer ja 3D disainer Timothée Gleize. Kevad-suve 2021 käsitleti kui üleminekuhooaega vanalt brändilt uuele, mil testiti ning tutvustati esimesi uueneva brändi aspekte juba ka klientidele. Lisaks võeti üleminekuhooajal kasutusele üha olulisemaks muutuv tootekategooria - aksessuaarid. Üleminekuhooaeg oli brändi vaatepunktist kahtlemata väljakutseterohke, kuna klientidele tutvustati uuenenud disainikäekirjaga Ivo Nikkolo toodet veel Montoni ja Mosaici kauplustes, segamini Montoni kollektsiooniga. Turundus- ja kommunikatsioonitegevustes panustas Baltika üksnes uue Ivo Nikkolo sõnumitele, et maksimeerida muudatusest teadlike olemasolevate- ning potentsiaalsete uute klientide hulka. Sügis-talv 2021 hooaja hakul lansseeris Baltika täielikult uuenenud Ivo Nikkolo brändi ning tutvustas selle uuenenud imagot ning rõiva- ja aksessuaarikollektsiooni. Brändiuuenduse raames sõnastati ümber Ivo Nikkolo missioon ja väärtused. Täielikult uuenenud Ivo Nikkolo missioon on naisi moe kaudu jõustada, julgustada ja inspireerida ning toetada nende iseseisvust, enesekindlust ja iseenda armastamise ilu. Ivo Nikkolo eesmärk on pakkuda naistele nii argipäevadeks kui pidulikemateks puhkudeks sundimatult stiilseid rõivaid ja aksessuaare, mis võimaldavad kandjal end sõltumata olukorrast kaunilt ent mugavalt tunda. Ivo Nikkolo väärtused AMBITSIOONIKUS Me mõtleme suurelt. Iga päev. Püüdleme alati parima poole. Kui ebaõnnestume, võtame kogetust õppust ja liigume edasi. Oleme siin, et julgelt eristuda ning meelde jääda. LÄBIPAISTVUS Me oleme usaldusväärsed ja autentsed. Võtame tõsiselt iga aspekti oma ärist ja kõiki koostööpartnereid. Oleme oma hoiakute ja tegevuse osas ausad ja avatud. VASTUTUSTUNDLIKKUS Me esindame vastutustundlikku ettevõtlust. Meie tegevusel on mõju paljudele inimestele ja valdkondadele. Seetõttu pühendume täielikult eetiliste, sotsiaalsete ja jätkusuutlike standardite loomisele ja hoidmisele. OPTIMISM Me leiame enda ümber muutuvas maailmas pidevalt uusi võimalusi. Väljakutsed on meie jaoks miski, mida koos ületada ning ühiselt selles protsessis ühiselt kasvada. Ivo Nikkolo peamised tugevused on mitmekülgne ja mugav toode, kaasaaegselt naiselik disainikäekiri, kvaliteetsed materjalid ja detailid, vastutustundlikult loodud toode ning mugav ja professionaalne omnichannel 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 13 kliendikogemus. Tootekategooriatest pannakse enim rõhku kleitidele, ülerõivastele, kudumitele, kingadele ja kottidele. MÜÜGITULU Müügitulu kanaliti EUR mln 2021 2020 +/- Jaemüük 9,8 17,0 -42% Äriklientide müük 0,1 0,2 -69% E-poe müük 1,9 2,2 -13% Muu 0,0 0,1 -46% Kokku 11,8 19,5 -40% JAEMÜÜK 2021 aasta jaemüük oli 9 784 tuhat eurot ehk 42% vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus. See on tingitud 27 kahjumliku poe sulgemisest. Jaemüük turgude lõikes EUR mln 2021 2020 +/- Eesti 5,9 8,4 -30% Leedu 2,3 4,6 -50% Läti 1,6 3,9 -60% Kokku 9,8 17,0 -42% Baltika Grupi suurim jaeturg oli jätkuvalt Eesti, mis suurendas oma osakaalu veel 11% võrra eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga, mis tõi piirangud ja poodide sulgemised aasta jooksul kõigis kolmes Balti riigis. 2021. aastal vähenes müügitulu kõigil kolmel Baltikumi jaeturul- Lätis 60%, Leedus 50% ja Eestis 30%. Seda mõjutab enim strateegiline otsus minna edasi ainult ühe brändi müügiga. Erinevalt 2020 aastast jätsid tugeva Eesti 60% Leedu 24% Läti 16% Turgude osatähtsus jaemüügis 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 14 jälje müügi kahanemisse ka globaalsed tarneprobleemid, mille tõttu ei jõudnud õigeaegselt poodidesse müügile sügis-talv kollektsioon. Samuti vähenes müügiefektiivsus kogu jaekanalis eelmise aastaga võrreldes -3%. Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m 2 kohta kuus, EUR) EUR/m2 2021 2020 +/- Eesti 107 120 -11% Leedu 103 90 14% Läti 103 116 -11% Soome 0 54 -100% Kokku 105 109 -3% POED JA MÜÜGIPIND 2021. aasta lõpu seisuga oli Baltika Grupil 34 kauplust kolmes riigis müügipinnaga 9 236m 2 . Jaekanal vähenes seoses poodide sulgemisega kõikidel Balti riikide turgudel. Leedus vähenes 2021. aastal poodide arv 11, Eestis 9 ja Lätis 7 võrra. Poed turgude lõikes 31.12.2021 31.12.2020 Keskmise pinna muutus Eesti 16 25 -27% Leedu 9 20 -35% Läti 9 16 -39% Poed kokku 34 61 Müügipind kokku, m2 9 236 14 869 -32% keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega E-POE MÜÜK 2021. aastal Baltika Grupi veebipoe müügitulu langes eelneva aastaga 13% ja oli 1 866 tuhat eurot. Ivo Nikkolo brändi veebipoe müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 53% ja oli 912 tuhat eurot, seetõttu võib 2021 aasta Baltika Grupi e-poe äri lugeda positiivseks. Siiski võib öelda, et aasta oli eelmisega võrreldamatu, sest alates septembrist 2021 hakati müüma ainult naisteriiete brändi Ivo Nikkolo. Peamine müügitulu langus tuli naiste Mainstream brändide arvelt 56% ja Baltmani brändi arvelt 24%. 2021. aasta kujunes Baltika Grupi e-poele märgiliseks aastaks, kuna keskendusime uuele Omni-kanalite strateegiale, mistõttu vähenes oluliselt allahindluskampaaniate tegemine ning keskenduti pigem täishinnaga toodete müügile. Keskmine allahindluse protsent vähenes eelmise aastaga 5 protsendipunkti võrra. Uus e-poe müügistrateegia keskendus vaid Ivo Nikkolo brändile ning on hea tõdeda, et Ivo Nikkolo keskmine allahindluse protsent vähenes 12 protsendipunkti võrra, mistõttu kasvas ka Ivo Nikkolo brutokasum e-poes 79%. 2021. aasta veebruaris toimus üleminek Andmorefashion.com veebipoest Ivonikkolo.ee ja Monton.ee veebipoodidele. Septembris suleti lõplikult ka Monton.ee veebipood ja jätkati ainult Ivo Nikkolo e-poega. Veebipoe üleminek hõlmas endas kogu e-poe disaini muutmist, et olla rohkem uue Ivo Nikkolo brändikontseptsiooni nägu. Samuti said kõik sotsiaalmeedia lehed koondatud Ivo Nikkolo brändi alla. 2021. aasta jooksul külastati Baltika Grupi e-poodi 1 599 745 unikaalse külastaja poolt, mis võrreldes eelmise aastaga on 29% rohkem ning külastusi kokku oli eelneva aastaga 2% rohkem ehk 3 412 935 korda. Enamus e- poe külastajatest (90%) olid pärit Baltikumist. Baltika Grupi keskmine kasutaja on 25-54 aastane, moodustades 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 15 41% kogu kasutajatest. 2021. aasta nägi ka järjekordset mobiilsete seadmete kasvu, kus külastuste osakaal tõusis 62%-lt 68%-le. Suurim osakaal müüki ehk 65% tuleb jätkuvalt aga arvutikasutajatelt. Baltika Grupi e-pood sai suurima osa külastusi veebireklaamide kaudu ning nende kasv võrreldes eelmise aastaga oli ka kõige suurem, külastus ekraanireklaamide kaudu tõusis lausa 512%. Eelmise aasta populaarseim orgaaniliste otsingute külastatavus langes teisele kohale ning vähenes eelmise aastaga 20%. Tasulise otsingu külastatavus tõusis 28%. E-kirjade kaudu külastamine kasvas 11%. LOJAALSUSPROGRAMM Ivo Nikkolo lojaalsusprogramm hõlmab kõiki Baltikumi kaupluseid ja e-poodi. Programm võeti kasutusele aasta 2014. aastal AndMore boonusprogrammi nime all, kuna koondas enda alla kõikide Baltika brändide lojaalsed kliendid. 2020. aasta lõpus viidi lojaalsusprogrammis sisse mitmeid olulisi muudatusi. Ivo Nikkolo lojaalsed kliendid saavad eksklusiivset informatsiooni uute kollektsioonide ning sooduspakkumiste kohta, neile kehtib tavapärase 14-päevase tagastusvõimaluse asemel 30-päevane toodete tagastamise periood ning mitmed personaalsed pakkumised – näiteks sünnipäevasoodustus. Seoses muudatustega ettevõtte strateegias ning üleminekuga ühele brändile toimus klientide ümberprofileerimine vastavalt Ivo Nikkolo klientideks (sh endised Montoni ja Mosaici kliendid) ning meesklientideks (sh Montoni ja Baltmani kliendid) 2021. aasta lõpu seisuga oli lojaalsusprogrammiga liitunud kliente kokku 561 024, sh liitus lojaalsusprogrammiga möödunud aasta jooksul 3 372 klienti. Püsiklientide ostumaht moodustas nii kauplustes kui ka e-poes keskmiselt 40% kogu müügist ning anonüümsete klientide ostumaht oli vastavalt 60%. Kui Eesti ja Läti turgudel on lojaalsete ja mittelojaalsete klientide ostude osakaal võrdsem, Eestis vastavalt 47% ja 53% ning Lätis 50% ja 50%, siis Leedus moodustavad märkimisväärselt suurema osa, 87%, mittelojaalsete klientide ostud. ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM Baltika Grupi brutokasumi marginaal oli 2021. aastal 52%, mis on 2,4 protsendipunkti kõrgem võrreldes eelmise aastaga (2020: 49,7%). 2021. aastal vähenes müügitulu 39,6% ja brutokasum 52%. Ettevõtte brutokasum oli 6 120 tuhat eurot ehk 3 556 tuhat eurot vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus (2020: 9 676 tuhat eurot). Baltika Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid aastaga 5 036 tuhat eurot ja olid 9 551 tuhat eurot (2020: 14 587 tuhat eurot). Suure osa kulude vähenemisest ehk 909 tuhat eurot (-22% vs 2020) moodustas Baltika Grupi peakontori regulaarsete püsikulude vähendus. Jaeturu kulud vähenesid aastaga 3 578 tuhat eurot ja olid 6 343 tuhat eurot, milles sisaldub ühekordseid kulusid summas 877 tuhat eurot ning ühtlasi sõlmiti leping professionaalse laoteenuse pakkujaga, mis toob kulude kokkuhoiu, kuna laokulu on otseses seoses laokauba mahtudega. Muu äritulu oli aastal 2021 summas 926 tuhat eurot, mis sisaldab mitmeid ettevõttetoetusi summas 1,070 tuhat eurot. Aasta lõpp sisaldab kulude reservi summas 90 tuhat eurot, mis on tehtud 2022 suletavate poodide tarbeks ning varude allahindlus summas 100 tuhat eurot. 2020 aasta võrdluses sisaldub reorganiseerimiskavaga seotud erakorraline tulu 5 902 tuhat eurot, mis mõjutas ühekordse lisatuluna positiivselt meie 2020. aasta lõpptulemust. Aasta finantskulud olid summas 330 tuhat eurot ja tulumaksukulu 65 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega summas 80 tuhat eurot. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 16 FINANTSSEISUND Seisuga 31 detsember 2021 on Baltika Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 614 tuhat eurot (1 427 tuhat eurot seisuga 31 detsember 2020). See näitab, et ettevõte on kasutanud arvelduskrediiti 1 985 eurot aasta lõpu seisuga (31.detsember 2020 0 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte ja suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF allutatud laenu summas 500 tuhat eurot. Laen kanti AS-le Baltika üle 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastati antud summat muu lühiajalise nõudena. Aasta lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 2 491 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 976 tuhande eurot ehk 28% võrra. Suurim vähenemine tuleneb valmistoodangu ja ostetud kaupadest summas 2 456 tuhat eurot. Baltika Grupp on võtnud proaktiivse positsiooni praeguses muutlikkus turusituatsioonis ja veendunud, et ei toimuks varude üleostmist. Põhivara soetati 369 tuhande euro eest ja kulum oli 588 tuhat eurot. Põhivara jääkväärtus on võrreldes eelmise aasta lõpuga vähenenud 329 tuhande euro võrra ja oli 1 486 tuhat eurot. Vara kasutusõigus oli seisuga 31. detsember 2021 seisuga 5 956 tuhat eurot. Varasaldo vähenes kulumi summas 3 133 tuhat eurot ja lepingu lõpetamisega seotud kulude võrra summas 1 150 tuhat eurot, kuid suurenes uute lepingute võrra 1 040 tuhat eurot. 31. detsembril 2021 oli kogu võlakohustus 8 745 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega võlakohustuste vähenemist võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2020: 10 341 tuhat eurot) 1 596 tuhande euro võrra. Grupi võla vähenemine on peamiselt seotud saneerimiskavast tulenevate võlausaldajate nõuete restruktureerimisega. Seisuga 31. detsember 2021 oli ettevõtte omakapital 312 tuhat eurot. Kuigi omakapitalis 31.detsembri 2021 seisuga kajastub täiendav allutatud laen summas 500 tuhat eurot, ei ole Baltika Grupi omakapital siiski vastavuses Äriseadustikust tuleneva 50% aktsiakapitali nõudega. Baltika juhatus ja nõukogu on välja töötamas üksikasjalikku plaani, kuidas tagada omakapitali puudujäägi täitmine 2022 aastal. RAHAVOOG Baltika Grupi 2021. aasta äritegevuse rahavood olid 1 430 tuhat eurot ja on vähenenud võrreldes eelmise aastaga (2020: 4 861 tuhat eurot). Sarnasetult eelmise aastaga tuleb enamus positiivsest rahavoost varude taseme vähendamisest, 3,201 tuhande euro võrra. Finantseerimistegevusest 369 tuhat eurot (2019: 503 tuhat eurot) suunati põhivara investeeringuteks. Aasta jooksul teostati laenukohustuste tagasimakseid summas 293 tuhat eurot. Raha ja raha ekvivalendid muutusid perioodi jooksul kokku 813 tuhat eurot (2020: 1 163 tuhat eurot), mis tähendab, et ettevõte lõpetas aasta omades 614 tuhat eurot raha ja raha ekvivalente. INIMESED Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2020 (277). Seoses poodide sulgemisega ja turu kontori inimeste arvu kahanemisega on jaekaubanduses töötavate inimeste arv 67 inimese võrra väiksem. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 17 Baltika Grupi töötajatele arvestati 2021.a töötasusid summas 3 999 tuhat eurot (2019: 6 198 tuhat eurot). Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud ulatusid 453 tuhande euroni (2020: 289 tuhat eurot). 2022. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID Majanduskeskkond Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv pärast kiiret taastumist. 2021. aasta 8%ne kasv asendub 2022. aastal 2,8%ga. Aeglustumine toimub eeskätt seetõttu, et madalseisust väljumisega seotud lühiajaline kasvukiirendus möödub. Ühest küljest viib madala võrdlusbaasi väljataandumine järgmiste aastate majanduskasvu potentsiaalse kasvu lähedale, teisalt põhjustavad kasvu raugemist ka kiirenenud hinnakasv, pakkumispoolsed piirangud ja pensionisüsteemi muudatuste mõju. Kuigi koroonaviiruse omikrontüvi on viinud nakatunute arvu väga kõrgele ning ka haiglate koormus selle tagajärjel suureneb, ei prognoosita sellest olulist lööki majandusele. Ettevõtetel on seisvat ressurssi ja ka pankade laenutingimused püsivad soodsad. Lisaks elavdavad prognoosiperioodil ajutiselt nõudlust ja seeläbi ka majandust ulatuslik eelarvestiimul ja kohustusliku teise pensionisamba kaotamise tagajärjel tarbimiseks kasutatavad säästud. 975 529 277 173 0 500 1000 1500 2018 2019 2020 2021 Töötajate arv Tootmine Jaekaubandus Peakontor Eesti 48% Leedu 24% Läti 28% Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2021 seisuga 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 18 Paindliku tööturu tõttu on hõive järsult vähenenud ning abi tuleb suunata töötute aitamisele. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. Ettevõtted on koroonaviiruse tõkestamiseks seatavate meetmetega suurel määral kohanenud ning need mõjutavad hõivet peamiselt valdkondades, kus kontakte on palju ja kaugtöö pole võimalik. Ettevõtete soov töötajaid juurde värvata on suur ning juba praegu ennast ilmutav tööjõupuudus ei leevene vaatamata sellele, et tööjõus osalemine lähiaastatel kasvab – suurem tõenäosus leida sobivat tööd ja paremaid palgapakkumisi toovad tööturule tagasi sealt vahepeal lahkunud inimesed. Tööjõupuudus, tarbijahindade hoogne tõus, töökoormuse kasv ja miinimumpalga suurenemine kiirendavad palgakasvu. Kui prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,8%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2022. aastal vahemikku 0,4%–6%. Suur määramatus välisnõudluses muudab ebakindlaks ka Eesti majanduse väljavaate. Tarbijahindade kasv, mis detsembriks kiirenes 12,2 protsendini, oli viimase 25 aasta kiireim. Nii nagu enamikes teistes Euroopa riikides, oli selle põhjuseks peamiselt kõrgele tõusnud energiahinnad. Kõrged energiahinnad tõstavad üha rohkem ka teiste kaupade ja teenuste hindu, samas kui tugev nõudlus ja jätkuvad tarnehäired avaldavad täiendavalt survet hindade kasvule. Tarbimine kasvab koos sissetulekutega, kuid inflatsioon vähendab inimeste tegelikku ostujõudu. Elanikkonna sissetulekute kasv ja teenuste piiratud kättesaadavus on aidanud kaasa jaemüügi kasvule. 2021. aasta esimese üheteistkümne kuu kokkuvõttes kasvas jaemüük võrreldavates hindades Leedus ja Eestis võrreldes 2020. aastaga enam kui 10% võrra, kuid Lätis kasvas jaemüük vaid 1,8%. Viimase kümne aasta jooksul on jaekaubanduse areng kõigis Balti riikides olnud peaaegu identne, kuid tänavu on jaekaubandus Lätis kasvanud oluliselt aeglasemalt kui Leedus ja Eestis. Leedu ja Eesti majanduskasv on 2021. aastal olnud veidi parem kui Lätis ning Eestis on tarbimist hoogustanud inimeste võimalus oma pensioni teise samba säästud välja võtta. Samas on palgakasv Balti riikides sarnane ja majapidamiste hoiused on 2021. aastal suurenenud 16–21% võrra. Balti riikide vahelised erinevused jaemüügis on seega peamiselt tingitud epidemioloogilistest kaubanduspiirangutest, mis on Lätis olnud ulatuslikumad kui Leedus või Eestis. Nimetatud sündmused omavad olulist negatiivset mõju Baltika Grupi tuleviku tegevustele ning finantsseisundile, kuid nende mõju ulatust on keeruline hinnata. Tuleviku majanduslik olukord ning selle mõju Baltika Grupi tegevusele võivad erineda juhtkonna ootustest. Baltika Grupp 2022. aasta peamiseks eesmärgiks on finantsstabiilsuse hoidmine ja 2019. aastal alustatud restruktrueerimiskava lõpule viimine. Tegevusplaani peamised osad on: • Finantsstabiilsuse hoidmine Rahavoogude juhtimine eriti esimeses ja teises kvartalis 2022. aastal kui pandeemia mõjud võivad veel jätkuda: hoida kulud kontrolli all, rääkida läbi kaubanduskeskustega et kahjumid oleks nendega jagatud ja planeerida ettevaatlikult varude seisu. • Tegevuskulude vähendamine Vähendada tegevuskulusid veelgi võrreldes 2021. aastaga. See peaks tulema nii jaeturgude kulude vähenemisest, mis on tingitud poodide sulgemisest, aga ka peakontori kuludest, kus aasta lõpuks saavutatud püsikulude tase ei tohiks edaspidi tõusta. • Ivo Nikkolo edukas uute poodide lansseerimine 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 19 Avame esimesed 3 uut Ivo Nikkolo kontseptsioonipoodi 2022. aasta aprillis ja mais. Meie uued kauplused avatakse Riia Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes ning Tallinnas Rotermanni kvartalis. Need uued avamised saavad otsustavateks ärilisteks näitajateks tulevasteks kasvuplaanideks ning näitavad selget plaani, kuidas saame projekti edasi viia avastades uusi rahvusvahelisi turge. • E-poe müükide kasv Suurendada e-poe müüke läbi partnerite ja investeerida aasta lõpuks uude e-poe platvormi, mis oleks paindlikum ja lihtsam ning suudaks kõikidele kasutajatele tagada omanäolise kasutuskogemuse, lubamaks Grupil liikuda ka ise uutele turgudele E-poe müügid peaksid kasvama 15%-ni kogumüükidest. • Parandada kasutajakogemust Investeerida enda töötajatesse suurendamaks oma võimekust ja koolitada poetöötajaid edastamaks kõikidele klientidele ühtlane ja omanäoline kliendikogemus. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 20 SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE Baltika Grupi äritegevuse alus on läbipaistev käitumine. Oma igapäevategevuses peab Grupp oluliseks sotsiaalset vastutust ning keskkonnamõjude juhtimist. Grupi tegevusega seotud looduskeskkonna (tootmine, tarne, materjali- ja ressursikäsitlus) ja sotsiaalsete aspektide (töötajad, inimõigused, läbipaistev juhtimine) põhjalikum kajastamine aastaaruandes kinnitab tahet neis valdkondades üha rohkem sisuliselt panustada. Baltika Grupp aitab mitmete erinevate projektide kaudu kaasa ühiskondlikult oluliste valdkondade edendamisse. Keskkonna mõõde on integreeritud Baltika Grupi juhtimissüsteemi ning erinevate üksuste igapäevatööd korraldatakse võimalikult keskkonnasäästlikult. Ettevõte hoolib oma töötajatest ning on võtnud nende väärtustamise strateegiliselt oluliseks teemaks. Baltika Grupi eesmärk on tagada, et tarneahelas jälgitaks läbivalt Baltika Grupi poolt seatud sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid põhimõtteid ja nõudeid. TÖÖTAJAD Baltika Grupp on rahvusvaheline, mitmekesisust ja erinevaid kultuure ja rahvusi toetav organisatsioon. Me hindame läbipaistvust ja usaldatavust suhtlemises töötajatega. Baltika Grupis töötas 2021. aasta 31. detsembri seisuga 173 inimest, mis on 104 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2020 (277). Kokku töötas jaekaubanduses 133 (31.12.2020: 225) ning peakontoris 44 (31.12.2020: 52) inimest. Turgudel töötavate inimeste arv jaotus järgmiselt: Eestis 64 (31.12.2020: 146), Lätis 33 (31.12.2020: 52) ja Leedus 37 (31.12.2020: 79). 2021. aastal töötas Baltika Grupis: • 94% naisi ja 6% mehi; • 7 erineva emakeele kõnelejat ja töökeeltena on pidevalt kasutuses 5 keelt; • Keskmine vanus oli 41,2, sealhulgas noorim oli 17,5 ning vanim 71; • Keskmine staaž oli 8,3 aastat, sealhulgas pikim 46 aastat. Baltika Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes Töötajaid 31.12.2021 osatähtsus % Mehi (%) Naisi (%) Tööle asunud 2021 Lahkunud 2021 Baltika AS 40 22,5% 3,8% 18,7% 26 63 Jaekaubandus 133 77,1% 1,7% 75,4% 45 128 Eesti 64 30,2% 0,6% 29,7% 12 31 Leedu 32 26,3% 0,2% 26,1% 13 37 Läti 37 19,7% 0,6% 19,1% 20 60 BALTIKA GRUPP 173 100% 6% 94% 71 191 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 21 Muudatused organisatsiooni struktuuris 2021. aastal vähenes Baltika Grupi töötajaskond 37% võrreldes eelmise aastaga, peamiselt seoses saneerimisstrateegiast tuleneva kesklao ja mitmete kaupluste sulgemistega kõikidel turgudel. Baltika Grupi juhatusest lahkus märtsis finantsjuht Triinu Tarkin ning juhatusega liitus 1. juunil Grupi kauaaegne müügi- ja kaubastamisjuht Brigitta Kippak. Juhatus keskendus kogu aasta vältel ettevõtte jätkusuutlikule ärimudelile viimisele, jätkates 2020. aastal alustatud organisatsioonilisi muutusi ning kaasates juhttiimi mitmeid uusi juhte - augustis täienes meeskond uue finantsjuhi ja uue sisseostujuhiga ning neljandas kvartalis asusid Eesti ja Leedu jae-organisatsioone juhtima mitmekülgse kogemusega uued jaekaubanduse juhid. Baltika Grupp tööandjana 2021. aasta esimeses pooles kujundasid Baltika suhteid oma töötajatega Lätis ja Leedus ulatuslikud riiklikud kaubanduskeskuste sulgemised, mis vähemal määral kevadel ka Eesti kauplusi puudutas. COVID-19 viiruse lainelise leviku tõttu suunas Baltika aeg-ajalt kohustuslikule kodukontori režiimile ka kontorite töötajad. 2020. aastal sisse töötatud digitaalseid suhtlusmeetodeid kasutati järjest suurema harjumuspärasusega ning vajadusel abistati töötajaid kodukontori töökeskkonna sisseseadmisel. Produktiivsuse kasv paindliku töökoha ja -aja valikul on ka 2022. aasta prioriteetide seas. 2021. aastal uuendati ja lihtsustati kaupluste juhtimisstruktuuri ning täpsustati töötajate rolliootuseid. Suvel töötati välja ja võeti kasutusele uus Teenindusstandard, mis aitab töötajail paremini mõista nende tööle pandud ootuseid. Oluliselt tõhustati kauplusetöötajate koolitusvõimalusi, viies sisse uus e-koolituste programm, mis võimaldas ka pikematel sulgemiste perioodidel koolitustegevusega tegeleda ja seeläbi töötajaid aktiivse ja kaasatuna hoida. 2022. aastal plaanitakse kõige selle najal veelgi süstemaatilisemalt töötajate isiklikku arengut juhtima asuda. Ettevõtte töötajate arvu kahanemise, ettevõtte saneerimismenetlusest tulenevate kärbete ja ülemaailmse pandeemiaga seotud raskuste ühiseks ületamiseks alustati aasta lõpus Grupi ühiste väärtuste värskendamise projektiga, milles saavad sõna kõik töötajad. Pühendumuse ja töömotivatsiooni turgutamiseks loodi juba 2021. aastal uusi ühiseid traditsioone ning kaasati töötajaid neid puudutavate otsuste tegemisse. KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE Baltika Grupis suunavad müügitegevust, poodide opereerimise tavasid ning kliendisuhtlust järgnevad põhimõtted. • Kliendikommunikatsioon ning turundus- ja reklaamitegevused lähtuvad grupisiseselt kokku lepitud tegevussuunistest. • Baltika Grupp järgib kõiki koduturgude seadustest tulenevaid norme. 2021. aastal sai oluliseks uuenenud Ivo Nikkolo strateegia ja kontseptsiooni rakendamine müügikanalites ning tehti mitmeid olulisi samme Grupi uue strateegia klientideni viimiseks. • Uue Ivo Nikkolo brändi lansseerimisega seoses suleti või nimetati ümber endised Montoni ja Mosaici kauplused. • Septembris 2021 said kauplused brändi relansseerimise raames uued Ivo Nikkolo logod ning värskenduskuuri enne lõpliku kontseptsiooni ellu viimist. • 2021. aastal muudeti kaupluste pindade plaane kogu Baltikumis omavahel võimalikult sarnaseks ning samadel alustel opereeritavaks. Kaupluste visuaalne käekiri ning väljapanekute strateegia said olulisi parandusi, et pakkuda klientidele veelgi mugavamat ostlemiskogemust. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 22 • Partneragentuurilt Schwitzke võeti vastu uue poekontseptsiooni projekt, mis on hetkel implementeerimise faasis – 3 esimest uue kontseptsiooni poodi avatakse Tallinnas Rotermanni kvartalis, Riias Spice ja Riga Plaza kaubanduskeskustes. • 2021. aastal alustati põhjalikku klienditeeninduse taseme tõstmise projekti, mille käigus loodi uued teenindus-standardid, mis kehtivad kõikides Baltika Grupi kauplustes alates 2021. aasta suvest. Kõik kaupluste töötajad läbisid mitmeid koolitusi selleks, et standardeid omandada ja ellu viima asuda. • Detsembris viidi läbi ka esimene testostude laine uue teenindustaseme hindamiseks, mille tulemusel 2022. aastal personaalseid teenindusoskusi parandama asutakse. • Toodete tagastusprotsess sai põhjaliku analüüsi ja parandused, et saada jooksvalt infot selle kohta, milliseid tooteid tagastatakse ning mis põhjustel. Informatsiooni tagastustest ning põhjustest on äärmiselt oluline arvesse võtta nii kollektsiooni loomisel kui ka müügikanalite ning klienditeekonna parendamisel. • Ülemiste Keskuse kaupluses avati koostöös Cleveroniga testimiseks esimene click & collect testkapp. Click & collect teenus on oluline osa uuest Ivo Nikkolo poekontseptsioonist. • 2021. aastal kasvatati veelgi koostööd jaeturgude ning Baltika Grupi müügi- ja turundusmeeskonna vahel, et protsessid oleksid efektiivsemad ja paindlikumad, müügiorganisatsioonid paremini koolitatud ning kliendikogemus veelgi parem. Klientide poolt Baltika Grupi klienditeenindajateni jõudev igapäevane tagasiside toodetele ja kollektsioonidele jõuab Baltika Grupi peakontorisse regulaarsete raportite kaudu. Samuti saavad kliendid anda tagasisidet läbi klienditoe e-maili, chati või helistades klienditoe telefonile – sealtkaudu laekub väärtuslikku tagasisidet nii toodetele kui ka Baltika Grupi poodide teenindusele. Kliendikaebuste menetlemine (sh tagastused ja vahetused) on eelkõige jaekaubanduse eesliini pädevuses. Toodete kvaliteedi tagasiside jaoks on loodud eraldi protsess ja infosüsteem, mille abil kogutakse info jaeorganisatsioonide klientidelt ning suunatakse Baltika Grupi kvaliteediosakonnale. E-maili ja telefoni teel edastatud kaebuste ajalugu salvestatakse automaatselt ning kaebusi lahendatakse Baltika Grupis juhtumipõhiselt. Kui mõnes valdkonnas esineb kaebusi sagedamini, siis juhitakse sellele tähelepanu ka vastava valdkonna juhile. INIMÕIGUSED Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. Selle tagamiseks on Baltika Grupi ootused oma tarnijatele kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual). Põhimõtete loomisel on Baltika Grupp lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud Eetilise Kauplemise Põhimõtete Koodeksist (International Code of Ethical Trading Initiative (ETI)), mis on asutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organisation, ILO) poolt. Antud põhimõtted hõlmavad erinevaid inimõiguste aspekte, muuhulgas: • tööaja normeerimine, • turvaliste ja hügieeniliste töötingimuste tagamine, • õiglase töötasu tagamine, • diskrimineerimise keelustamine, • lapstööjõu keelustamine. KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS Baltika Grupi positiivse kuvandi toetamiseks ja ühiste eesmärkide täitmiseks on Baltika Grupp pikalt tegelenud moe- ja rõivatööstuse ning möödunud aastast ka kaubanduse juhtimise kvaliteedi arendamisega. 2021. aastal andsid Baltika Grupi juhid ja spetsialistid loenguid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitele. Aastaid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 23 Majanduskooli ja Baltika Grupi vahel toiminud praktikasüsteem on pandeemia käigus pidurdunud, kuid siiski said kaks moedisaini ja kaubanduse erialade tudengit omandada ka 2021. aastal praktilisi teadmisi Baltika Grupis. Baltika Grupp lähtub sponsorluse, heategevuse ja kogukondlike tegevuste puhul Baltika Grupi väärtustest ja sponsorluspõhimõtetest. Baltika Grupp soovib olla vastutustundlikult tegutsev ühiskonnaliige ja panustada Eesti moedisaini ja rõivatööstuse arendamisse, valdkonna hariduse kvaliteeti ning disainmõtlemise innustamisse. Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Grupi strateegilise otsusega minna edasi vaid ühe naisterõivaste brändiga, vähendati juba aasta tagasi oluliselt sponsorlusprojekte nii grupi tasandil kui kohalikel jaeturgudel. Baltika on Montoni kaubamärgi alt Eesti Olümpiakomiteed toetanud alates 2004. aastast, mil Montoni disainerid on loonud Eesti sportlastele olümpiamängude esindusrõivaid. Spetsiaalselt olümpiamängudeks valminud kollektsioone on Eesti sportlased uhkusega kandnud nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris, Londonis, Sotšis kui ka Rio de Janeiros. Kuna Tokyo 2020 olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, esitles ka Monton kollektsiooni vahetult enne olümpiamängude algust, olgugi et selleks hetkeks Montoni kaubamärgiga enam aktiivselt ei tegeletud. Tokyo 2020 erikollektsioon kandis nime „Helisev mets“ sümboliseeris metsa olulisust nii Eesti kui Jaapani kultuurikontekstis ning kahe pealtnäha erineva kultuuri usku metsa ning elavasse loodusesse. Kampaania raames tehti koostööd Eesti olümpiakoondislaste Magnus Kirdi ja Epp Mäega, kes olid olümpiakollektsiooni esindusnägudeks. Juba mitmendat aastat toetab Baltika Eesti edukaimat õpilasfirmat, mis esindab Eestit Euroopa parimate õpilasfirmade võistlusel. Ka sel aastal osales Baltika esindaja Eesti parima õpilasfirma konkursi žüriis ning võitjavõistkonnale, kelleks 2021. aastal osutus õpilasfirma Spotter, pandi auhinnaks välja rõivakomplektid Euroopa finaalvõistlusel osalemise tarbeks. Kuna 2021. aasta tõi endaga kaasa palju ümberkorraldusi poepindadel ning uuendusi brändi kontseptsioonis, alustasime koostööd Punase Ristiga, et anda uus elu kasutuseta jäänud poemööblile. Baltika vanade brändide paberkotid leidsid aga väärt kasutust Toidupanga kaudu. KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE Keskkonnaaspektide üldine juhtimine Baltika Grupi jaoks on oluline moeloomisega seonduvate keskkonnamõjude (nt ressursikasutus, kemikaalid ja jäätmed) minimeerimine nii tarneahela juhtimises, peakontoris kui ka kauplustes. Selleks, et tagada tarneahelas läbipaistvus ja jälgitavus on välja töötatud Baltika Grupi ja tarnijate vahelist koostööd reguleeriv dokument Tarnija Käsiraamat (Supplier Manual). Tarnija Käsiraamat sätestab eetilise ja vastutustundliku hanke põhimõtted (kattes sealhulgas ka keskkonna aspektid). Peamised keskkonnaga seotud aspektid, mida Tarnija Käsiraamat reguleerib, on: • prügi vähendamine ja selle keskkonnasõbralik käsitlemine, • tarnijate energia- ja loodusressursside kasutamise optimeerimine, • tootmisüksustes õhu-, müra- ja lõhnatasemetega arvestamine, • kemikaalide kasutamise vähendamine ning rahvusvaheliste-, riiklike- ning sektoripõhiste praktikatega arvestamine, • vee kasutamise vähendamine ja reovee keskkonnasõbralik käsitlemine. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 24 TARNEAHELA JUHTIMINE Baltika Grupp käsitleb tarnijaid kui oma strateegilisi partnereid. Tihe koostöö ja pühendunud suhted kõikide väärtusahelasse kaasatud partneritega on Baltika Grupi jaoks olulise tähtsusega toodete loomise, nende kestvuse ning kvaliteedi tagamiseks. See eeldab pikaajalisi vastastikusele usaldusele ja avatusele rajatud suhteid, pühendumist ja ärieesmärkide kooskõlastamist, mis on loodud ja hoolega hoitud ühiseid väärtusi ja tulevikunägemust silmas pidades. Baltika Grupi tarneahel on globaalselt esindatud. Üks meie peamisi 2021. aasta teisel poolel seatud eesmärke oli veelgi rõhutada tarneahelas meie tootmispiirkondade ja füüsiliste kaupluste läheduse olulisust. Lähedus võimaldab meil kohandada oma tootepakkumist muutustega ning adapteerida tootmistaset vastavalt nõudlusele, mis osutus eriti oluliseks 2021. aastal ja on tõusev trend ka tuleval aastal. Lisaks on see võimaldanud meil vähendada üleliigsete kaupade tootmist ning aidata kaasa vastutustundlikule varude haldamisele, mis on kooskõlas nii meie äri- kui ka jätkusuutlikkuse eesmärkidega. Baltika Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. COVID-19 pandeemia tõttu väljakutseid pakkuv olukord on veel enam kontsentreerinud meie tähelepanu töötajate heaolule. Suhtleme oma tarnijatega regulaarselt, analüüsime koos müüke, hindame tootmisvõimsusi ning teeme pidevat koostööd tarnijatega, et nende olukorda paremini hinnata. See on võimaldanud meil mõista nende vajadusi ning pakkuda vajalikku tuge. Oleme viinud läbi auditeid kontrollimaks oma tootmispartnerite töötajate tervise ja ohutusega seotud oluliste ennetusmeetmete rakendamist seoses COVID-19-ga. Pikaajalise koostöö loomiseks tarnijatega jagame Baltika Grupi Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual) väljendatud põhiväärtusi. Baltika Grupi tarnijad peavad enne ärisuhte alustamist nõustuma järgima Tarnija Käsiraamatus väljatoodud tegevusjuhendit, mis määratleb reeglid tagamaks toodete valmistamise kõrgeimate kvaliteedi- ja ohutusstandardite järgi. Uue tarnija valiku protsess toimub samuti vastavalt kvaliteedi- ja usaldusväärsuse kriteeriumidele. Vastutustundliku tootmise tagamiseks teeb meie Kvaliteedi- ja Sisseostuosakond visiite auditeerimaks olemasolevaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid, kus hinnatakse kriteeriumitele vastavust. Teostame järelevalvet tagamaks, et tootmisettevõtted, millega töötame, vastavad Grupi kirjeldatud tervise- ja ohutusstandarditele ning kohalikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele. Koolitame oma tarnijaid, toetame neid meie standardite ja nõuete rakendamisel ning teeme koostööd pideva täiustamise nimel. Baltika Grupp on Tarnija Käsiraamatus väljatoodud protsesside ja reeglistiku protseduuride järgimise protsessi arendanud ja tugevdanud ning jätkab seda ka 2022. aastal. Kureeritud tarnijate võrgustiku hoidmine on üks Baltika Grupi edu aluseid ja meie eesmärkide saavutamiseks olulise tähtsusega. Investeerime jätkuvalt oma suhetesse tarnijatega, et täiustada tarneahela kõiki valdkondi. TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE Baltika Grupi tootepakkumist täiustatakse pidevalt, et vastata klientide ootustele. Tarneahela arendamine on Baltika Grupi tootearenduse üks olulisemaid osasid, kindlustamaks klientidele parim pakkumine ja suurendamaks kättesaadavust kõigis kanalites. Seetõttu teostame tootmisprotsesside hooajalisi ülevaatusi, et teha kindlaks peamised võimaluste ja täiustamise valdkonnad. Kiirus ja paindlikkus tarneahelas on 2021. aastal saanud veelgi tähtsamaks ning need aspektid muutuvad edaspidi veelgi olulisemaks. Baltika Grupi Sisseostuosakond koostöös Logistikaosakonna ja partneritega on veelgi tõhutanud protsesse tagamaks, et õige toode oleks saadaval õigel ajal õiges kohas ja õige hinnaga. Tõhusamad protsessid suurendavad meie täpsust ja aitavad seeläbi kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 25 Tootearendusosakond on ka pidevas kontaktis kaupluste ja jaemüügimeeskondadega, korraldades kaupluste külastusi ja vahetades tagasisidet, mis võimaldab meil reageerida, tabada klientide eelistusi ja vastavalt kohaneda. Tegeleme aktiivselt üha jätkusuutlikumate materjalide ja tootmisprotsesside otsimisega, mis aitab kaasa kvaliteedistandardite tõstmisele ja ringmajanduse mudeli edenemisele ettevõttes. Baltika Grupi jätkusuutlikkuse standardite ja nõuete täitmise tagamise nurgakivi on jälgitavus. 2022. aastal keskendutakse veelgi enam jälgitavusele erinevatel tootmistasanditel ja protsessides. See võimaldab meil tagada vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, mis puudutavad meie toodete valmistamiseks kasutatavaid materjale ja tehaseid. Baltika Grupis on eriti kõrgelt hinnatud toodete kvaliteet, seega täiustame pidevalt oma kvaliteedijuhtimise ja - kontrolli protsesse. Kvaliteetne rõivas on pikema elueaga ning võimaldab korduvalt kasutamist ja ringlust, mis on rõiva- ja moetööstuses üks olulisemaid keskkonnategureid. Oleme täielikult juurutanud ja integreerinud oma tootearendusprotsessi 3D-arenduse. See on vähendanud füüsiliste näidiste arvu ja muutnud protsessi paindlikumaks. Seega on vähenenud ka ajakulu, tootearendusele kuluvate materjalide hulk ja transportimise kulu, muutes kokkuvõttes tootearendust veelgi keskkonnasõbralikumaks. MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS Baltika Grupp väärtustab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja seetõttu on oluliselt suurendanud jätkusuutlike ja taaskasutatud materjalide osatähtsus kollektsioonide loomisel. 2022. aastal jätkab Ivo Nikkolo jätkusuutliku kollektsiooni strateegia arendamisega. Ivo Nikkolo on alati väärtustanud kvaliteeti ning selle nimel panustanud ajas kestvale disainile ning toote kõrgele ja vastupidavale kvaliteedile. Lisaks pööratakse tähelepanu materjalidele valikule ning üheks oluliseks kriteeriumiks on keskkonnasõbralikkus. 2022 kevad-suvises kollektsioonis on looduslikke ning jätkusuutlikke materjale kokku 50% ulatuses. Looduslikest materjalidest on 2022 talvise ning suvise hooaja kollektsioonis esindatud vill, kašmiir, siid, puuvill ning lina. Jätkusuutlikest materjalidest kasutatakse orgaanilist puuvilla, Tencel’it, taaskasutatud polüestrit ning ülerõivaste insulaatorina jätkatakse Sorona kasutamist. Sünteetiliste materjalide kasutamisel välditakse võimalusel petrooleumil baseeruvaid materjale nagu näiteks polüester, eelistades tselluloosi baasil tooraineid nagu näiteks viskoos. Aksessuaaride kollektsiooni materjalivalikust on suurem enamus naturaalsed nagu nahk, vill, puuvill, siid ning kašmiir, pakkudes parimat mugavust, istuvust ning vastupidavust. Osad meie partnerid kasutavad nahka, mis on saanud kuldse standardi Leather Working Group poolt. Keskkonnasäästlikku mõtteviisi rakendatakse ka toodete pakendamisel. Näiteks: • Ivo Nikkolo rippuvad pabersildid on tehtud ümbertöödeldud paberist. • Baltika Grupp ei osta reeglina ise transpordipakendeid, vaid kasutatakse hankijatelt kaubaga ettevõttesse tulnud pakkekaste. Tarnijatele on pakendeid puudutavad juhtnöörid kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual); Lisaks mööbli ja pakkematerjalide taaskasutusele peetakse oluliseks ka laojääkide ja materjalide tõhusat kasutamist (näiteks kanganäidiseid jagatakse suures osas kunstikoolidele ja lasteaedadele). 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 26 KORRUPTSIOON Korruptsiooni teema on Baltika Grupis reguleeritud Baltika Grupi kodukorraga. Kodukorras reguleeritakse valdkonnad nagu siseteabe väärkasutamine, insiderite mõiste ja neile laienevad kohustused, äri- teenindus- ja tootmissaladuse hoidmise ja haldamise küsimused. 2021. aastal ei registreeritud Baltika Grupis ühtegi korruptsioonijuhtumit ega ausa konkurentsi, eetikanormide vms kokkulepete rikkumist. BALTIKA AKTSIA AS Baltika aktsia on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. aastal. Tallinna Börs kuulub maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ. NASDAQ loodi 2008. aasta alguses, mil NASDAQ Stock Market viis lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Börsikontsern pakub kauplemise, börsitehnoloogiate ja noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid 50 riigis ning omab 3 500 noteeritud ettevõtet kliendina. Baltika aktsial ei ole ametlikku turutegijat. Alates 2005. aastast kehtib küll uutele börsil noteeritavatele ettevõtetele nõue sõlmida teatud perioodiks vastav leping, kuid pikemat aega börsil noteeritud aktsiate suhtes pole osutunud vajalikuks vastavat lepingut sõlmida või seda pikendada. Aktsiad AS Baltikal on kokku 54 079 485 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot. Lihtaktsiad AS Baltika lihtaktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas ning omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust. Kõik järgnev informatsioon AS Baltika aktsiate kohta (aktsia näitajad, hind, kauplemine, aktsionäride struktuur jne) on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta NASDAQ sümbol: BLT1T ISIN: ISIN EE3100145616 Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus: 1 Väärtpaberite arv: 54 079 485 Nimiväärtus: 0,1 eurot Häälte arv aktsia kohta: 1 Aktsia hind ja kauplemine 2021. aastal langes Baltika aktsia hind -15% 0,26 euroni, Grupi turuväärtus on aasta lõpu seisuga 14,06 miljonit eurot. Samal perioodil tõusis Tallinna Börsi üldindeks, OMX Tallinn, 5%. Aktsia kauplemisajalugu EUR 2017 2018 2019 2020 2021 Kõrgeim hind 0,33 0,28 1 0,544 0,465 Madalaim hind 0,25 0,16 0,1 0,08 0,25 Keskmine hind 0,29 0,22 0,55 0,18 0,2 Aasta lõpu hind 0,25 0,16 0,14 0,41 0,26 Muutus % -10% -36% -16% 204% -15% Kaubeldud aktsiaid 2 607 312 5 597 022 5 116 639 3 315 068 2 244 400 Käive, mln 0,75 1,04 0,86 0,61 0,78 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 27 Indeksid Balti- ja Põhjamaades on NASDAQ börsidel kasutusel ühtne indeksite struktuur. NASDAQ OMX Balti indeksiperekonda kuuluvad üldindeks, kaubeldav indeks, võrdlusindeks ja sektoriindeksid. Indeksid arvutatakse eurodes ning hinna- (PI) ja/või tulususindeksina (GI). Kõik indeksid arvutatakse ahelindeksina ning need annavad võrdluse eelmise kauplemispäeva hinnatasemega. Kõigi Balti indeksite, v.a sektorindeksite algväärtus on 100 ning alguskuupäev 31. detsember 1999. Sektorindeksite algväärtus on 1000 ning alguskuupäev 30. juuni 2011 Tallinna Börsi üldindeksi alguskuupäev on 3. juuni 1996. 2021. aasta veebruari seisuga kuulus Baltika aktsia järgmiste üldindeksite koosseisu: Indeks Kirjeldus Tüüp Lühend OMX Tallinn GI Tallinna Börsi üldindeks Tulususindeks OMXT OMX Baltic GI Balti börside üldindeks Tulususindeks OMXBGI -50% 0% 50% 100% Muutus eelmise aasta lõpust Baltika aktsia ja tulususindeksite aastane muutus OMXBBGI muutus (%) BLT1T muutus (%) OMXT muutus (%) 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 28 Aktsionäride struktuur 2021. aasta lõpu seisuga oli AS Baltikal 2 615 aktsionäri. Aasta jooksul suurenes aktsionäride arv 485 võrra. AS Baltika suurimaks aktsionäriks on KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A. kontol), millele kuulus 2021. aasta lõpu seisuga 89,7% Baltika noteeritud lihtaktsiatest. AS Baltika aktsionäride nimekiri on kättesaadav Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (www.e-register.ee). Suurimad aktsionärid, 31.12.2021 Aktsiate arv Osalus ING LUXEMBOURG S.A. 48 526 500 89,73% AS Genteel 1 297 641 2,40% Clearstream Banking AG 1 069 624 1,98% AB SEB BANKAS 303 945 0,56% Kaima Capital Eesti OÜ 231 578 0,43% SWEDBANK AS, LATVIA 152 922 0,28% Tarmo Kõiv 143 000 0,26% PAAVO KAIS 105 000 0,19% Teised 2 249 275 4,17% Kokku 54 079 485 100% AS Baltika suurimateks aktsionärideks on rahvusvahelised investeerimisfondid ja muud juriidilised isikud, kes omavad ligikaudu 97% AS Baltika aktsiatest, eraisikutele kuulub ligikaudu 3% aktsiatest. Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2021 Aktsiate arv Osalus Juriidilised isikud 52 292 324 96,70% Eraisikud 1 787 161 3,30% Kokku 54 079 485 100% Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2021 Osalus Aktsionäride arv Osa üldarvust Aktsiaid kokku Hääleõiguse % > 10% 1 0,04% 48 526 500 89,73% 1,0 - 10,0% 2 0,08% 2 367 265 4,38% 0,1 - 1,0% 14 0,54% 1 214 865 2,25% < 0,1% 2 598 99,35% 1 970 855 3,64% Kokku 2 615 100% 54 079 485 100% 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 29 Aktsiakapital Baltika aktsiakapital oli terve 2021 aasta jooksul 5 407 949 eurot. Kuupäev Emissiooni vorm Emissiooni hind, EUR Lisandunud aktsiate arv Aktsiate arv kokku Aktsiakapital nimiväärtuses EUR '000 Ülekurss EUR '000 31.12.2015 40 794 850 8 159 496 31.12.2016 40 794 850 8 159 496 01.06.2018 Aktsia nimiväärtuse vähendamine -4 080 -496 31.12.2018 40 794 850 4 079 0 31.03.2019 40 794 850 4 079 0 06.05.2019 Aktsia nimiväärtuse suurendamine 36 715 06.05.2019 Aktsiate vahetamine -36 715 365 -36 715 22.05.2019 4 079 485 4 079 0 27.05.2019 Aktsia nimiväärtuse vähendamine -3 671 15.08.2019 4 079 485 408 0 16.08.2019 Aktsiaemissioon 5 000 000 50 000 000 50 000 000 5 000 0 31.12.2019 54 079 485 5 408 0 31.12.2020 54 079 485 5 408 0 31.12.2021 54 079 485 5 408 0 Dividendid Baltika Grupi dividendipoliitika järgi ei maksta dividende, kuni Baltika Grupp on saavutanud tugeva finantspositsiooni ning piisava investeerimisvõimekuse. Tugeva finantspositsiooni üheks näitajaks on netovõla ja omakapitali suhe alla 50% ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu (raha ekvivalendid miinus kasutatud arvelduskrediit miinus lühiajalised laenukohustused on üle 1% aktsiate koguarvust). Lisaks sõltub tegelik dividendimäär Baltika Grupi rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest. Eesti 7% Luksemburg 90% Saksamaa 2% Leedu 1% Aktsionäride struktuur riikide lõikes, 31.12.2021 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 30 Kui eelpool nimetatud finantspositsioon on saavutatud, täpsustab Baltika Grupp konkreetse kasumist dividendiks makstava määra. Kuivõrd 12. aprilli 2019 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt päevakorrapunkt 7 juures vähendati Baltika aktsiakapitali lihtsustatud korras kahjumi katmiseks, siis aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi. AS Baltika on saneerimises ja seniks kui pole saneerimiskava täidetud, ei ole lubatud aktsionäridele dividende maksta. Baltika Grupp teenis 2021. aastal 2 900 tuhat eurot puhaskahjumit. Baltika Grupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku sel aastal lihtaktsiate omanikele dividende mitte maksta. Ka eelmisel aastal dividende ei makstud. Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia näitajad. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 31 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning ettevõte ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta. Börsiettevõtetele kehtib „täidan või selgitan“ nõue alates 1. jaanuarist 2006. AS Baltika lähtub oma äritegevuses riiklikest seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub AS Baltika oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib AS Baltika suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid. Lisaks on antud täiendavat informatsiooni 2020. aastal toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kohta ning selgitatud AS Baltika juhtimise põhimõtteid. HÜT punkt 1.3.2. Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. AS Baltika ei jälginud seda nõuet 2021. aastal seoses COVID-19 pandeemiaga. Üldkoosolek peeti koosolekut kokku kutsumata ja seetõttu ei olnud kohal ka ei juhatust, nõukogu ega audiitorit. HÜT punkt 1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet). Aktsionäridele toimus 2021 aastal 2 üldkoosolekut – esimene hääletusperioodiga 13.-19.01 ning teine hääletusperioodiga 14-21.04, mõlemad ilma kokku kutsumata. Esimesel üldkoosolekul hääletas üks aktsionär paberkandjal koha peale tulles, ülejäänud digitaalselt ning teisel üldkoosolekul hääletasid kõik digitaalselt (e-kiri digiallkirjastatud hääletussedeliga). HÜT punkt 1.3.4. Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva teemana ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus. AS Baltika üldkoosolek, mis võttis vastu otsused koosolekut kokku kutsumata, võttis vastu kasumi jaotamise otsuse eraldiseisva teemana. HÜT punkt 2.2.7. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemia- süsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Juhatuse tasustamine ning muud kompensatsioonid on sätestatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. AS Baltika ei avalda juhatuse liikmete tasusid eraldi tulenevalt lepingute konfidentsiaalsusest. Küll aga avaldab AS Baltika oma vahe- ja aastaaruannete juurde kuuluvates tegevusaruannetes vastaval aruandeperioodil nõukogule ja juhatusele arvestatud tasud kokku. 2021. aastal ulatusid need 453 tuhat euroni. Juhatuse liikme lepingutes fikseeritud juhatuse liikmete lahkumishüvitused ulatuvad 0-6 kuupalgani sõltuvalt juhatuse liikmeks oldud perioodist. Juhatuse esimehe tulemuspalk sõltub EBITDA´st eeltingimusega, et ärikasum on positiivne. Juhatuse liikme tulemuspalk on seotud isiklike eesmärkide täitmisega ja Grupi tulemuseks kasumi saamisega, 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 32 eeltingimusega ka isiklike eesmärkide täitmisel on kasum. Baltika Grupp avaldab juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma raamatupidamise aastaaruande lisas 26. 19. jaanuaril 2021 aktsionäride üldkoosolekul heaks kiidetud aktsiaoptsiooniprogramm on suunatud AS Baltika juhatuse esimehele. HÜT punkt 3.2.5. Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved). 27. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks nõukogu liikmete töö tasustamise tingimused. Nõukogu liikmete tasu suuruseks on nõukogu esimehel 650 eurot kuus ja nõukogu liikmel 400 eurot kuus. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. HÜT punkt 3.3.2. Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. Vastavaid huvide konflikte 2021. ega 2020. aastal ei esinenud. HÜT punkt 5.6. Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab AS Baltika kogu olulise ja hinnatundliku informatsiooni esmalt börsisüsteemi kaudu ning kohtumistel ja pressikonverentsidel piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga. Kogu avaldatud informatsioon on kättesaadav ka Baltika Grupi kodulehel (www.baltikagroup.com). Emitendi pädevuses ei ole teiste aktsionäride osalemise võimaldamine kohtumistel institutsionaalsete investorite ja analüütikutega. Tagamaks kohtumiste erapooletust kehtivad institutsionaalsetele investoritele sisereeglid, mis ei luba AS Baltika kohtumistele kolmandaid osapooli. HÜT punkt 6.2. Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine. AS Baltika põhikirja järgi valitakse audiitor(id) üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. AS Baltika 21.aprillil 2021 toimunud üldkoosolek valis AS Baltika 2021 majandusaastate audiitorkontrolli läbiviijaks AS-i PricewaterhouseCoopers. 2021. aasta sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastaja on vastutav vandeaudiitor Eva Jansen-Diener. Audiitorbüroo valik tehakse vastavalt parima kvaliteedi ja hinna suhtele saadud auditipakkumistest – audiitori sõltumatus on tagatud järgides Euroopa Liidu börsiettevõtetele kehtivaid rotatsioonireegleid. Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule, mille sõlmimise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldab Baltika Grupp Äriseadustiku kohaselt nõutud info (§ 294 lõige 4), mille hulka ei kuulu audiitori tasu. Lisaks ei avalikustata audiitori tasu, kuna taolise sensitiivse informatsiooni avaldamine ohustaks audiitorühingu konkurentsipositsiooni (HÜT punkt 6.2.1.). 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 33 Seaduse järgi haldavad audiitorühingu lepingut rahvusvahelised auditeerimisstandardid, audiitortegevuse seadus ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglid, mis ei sätesta audiitori poolt märgukirja esitamist Hea Ühingujuhtimise Tava mittejärgimise kohta. Seetõttu puudub AS-l Baltika audiitorühinguga sõlmitud lepingus vastav punkt ning audiitor antud märgukirja ei esita (HÜT punkt 6.2.4.). Raamatupidamisseadus §24² lg 4 Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes. AS Baltika ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, kuna AS Baltika peab oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati AS Baltika parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest jäädes see juures sooneutraalseks ja mittediskrimineerivaks. JUHTIMISPÕHIMÕTTED JA TÄIENDAV INFORMATSIOON AS Baltika on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek Üldkoosolek on AS Baltika kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul AS Baltika majandusaasta lõppemisest. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui AS Baltika netovara vastavalt auditeeritud andmetele on alla seaduses lubatud piiri ja korralise üldkoosoleku toimumiseni jääb üle kahe kuu või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise päeva seisuga kell 08.00. Aktsionäride üldkoosolek toimus 2021 aastal koosolekut kokku kutsumata ja hääletamine toimus 19.jaanuaril2021. Üldkoosoleku otsustele andis hääle 4 aktsionäri, kelle aktsiad esindasid 48 761 186 häält ehk 90,17% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär ei hääletanud siis ta loeti vastu hääletanuks. Üldkoosolek kinnitas Baltika Grupi juhatuse liikme aktsiaoptsiooni andmise, aktsionäride märkimise eesõiguse välistamine ja põhikirja muutmise. Teine aktsionäride üldkoosolek toimus 21.04.2021, kus kinnitati Baltika Grupi 2020. majandusaasta aruanne, kahjumi/kasumi jaotamine, nõukogu liikmete volituste pikendamine ja audiitori nimetamine ning tasustamise kord. Aktsionärid, kellele kuulub oluline osa AS Baltika lihtaktsiatest 2021. aasta lõpu seisuga olid KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A kontol; (89,73%). Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. AS Baltika ei ole teadlik aktsionäride omavaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist. Nõukogu Nõukogu planeerib AS Baltika tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. 2021. aastal toimus kokku 11 korralist nõukogu koosolekut ja enamus nõukogu liikmeid osalesid koosolekutel. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 34 AS Baltika nõukogul on põhikirja järgselt kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. AS Baltika aktsiaid omab Lauri Kustaa Äimä 231 578 lihtaktsiat ehk 0,4% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta lõpu seisuga. Nõukogu liikmed ei oma, lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud raamatupidamise aruandes seotud osapoolte lisas, üle 5% investeeringuid ettevõtetes, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid. Auditikomitee AS Baltikal on moodustatud auditikomitee, millele on kinnitanud töökorra Nõukogu. Auditikomitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi. Komitee kohustuseks on teha ettepanekuid nimetatud küsimustes probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks. Auditikomitee annab oma tegevusest aru nõukogule ning selle liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kahest kuni viiest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. AS Baltika 2021. aasta auditikomitee liikmed on Maigi Pärnik-Perniku ja Marin Käärik-Antoni. Auditikomitee liikmete tasu on 150 eurot kuus. 2021. aastal kogunes auditikomitee kahel korral. 19. veebruar 2021 andis finantsjuht ülevaate eelneva majandusaasta tulemustest ning vaadati üle auditi protsessi kommentaarid. 22. märts 2021 kaardistati hetke olukord ja tutvustati audiitorbüroode järgmise majandusaasta pakkumisi. Avaliku huvi üksuste tegevusaruandes audiitori teenuste kohta avalikustatav info AS Baltika audiitor ei ole kontsernile 2021. aasta jooksul osutanud lisateenuseid. Juhatus Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS Baltika igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nõukogu määrab juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Iga juhatuse liige võib AS Baltikat esindada kõigis õigustoimingustes. Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus: • analüüsib Grupi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske; • koostab vastavad sise-eeskirjad; • töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised; • korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist. Juhatus teeb oma parima, tagamaks et Grupi emaettevõte ja kõik temaga samasse Gruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte. Põhikirja järgselt võib AS Baltika juhatusel olla kaks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmete tagasikutsumine. Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt Äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 35 AS Baltika juhatus koosneb kahest liikmest: Flavio Perini ja Brigitta Kippak. Nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi juhatuse liikme ja finantsjuhi positsioonilt Triinu Tarkini tema sooviavalduse alusel alates 4.juuni 2021. Nõukogu valis 1.juuni 2021 koosolekul samast päevast alates uueks juhatuse liikmeks operatiivjuhiks Brigitta Kippaki. Brigitta Kippak ei kuulu ühegi muu ettevõtte juhatusse ega nõukogusse, omab AS Baltika 1 575 lihtaktsiat ehk 0,0029% AS Baltika aktsiakapitalist 2021. aasta lõpu seisuga. Juhatuse liikmed ei oma lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud seotud osapoolte lisas raamatupidamise aruandes, üle 5% investeeringuid ettevõtetesse, kes on Baltika Grupi tehingupartnerid. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 36 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JUHATUSE DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Juhatus kinnitab lehekülgedel 36 kuni 84 esitatud AS Baltika 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: 1. aastaaruande koostamisel kasutatavad raamatupidamise arvestuspõhimõtted ning teabe esitusviis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; 2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3. Grupp on jätkuvalt tegutsev. ____ Flavio Perini Juhatuse esimees, tegevjuht 28. märts 2022 ____ Brigitta Kippak Juhatuse liige 28. märts 2022 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 37 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE Lisa 31.12.2021 31.12.2020 VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 4 614 1 427 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 5 696 318 Varud 6 2 491 3 467 Käibevara kokku 3 801 5 212 Põhivara Edasilükkunud tulumaksuvara 7 80 140 Muu pikaajaline vara 8 172 111 Materiaalne põhivara 9 855 1 218 Vara kasutusõigus 11 5 956 9 199 Immateriaalne põhivara 10 631 597 Põhivara kokku 7 694 11 265 VARA KOKKU 11 495 16 477 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 364 252 Rendikohustis 11 1 692 3 127 Võlad hankijatele ja muud kohustused 13,14 2 438 3 019 Lühiajalised kohustused kokku 4 494 6 398 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 2 425 874 Rendikohustis 11 4 264 6 493 Pikaajalised kohustused kokku 6 689 7 367 KOHUSTUSED KOKKU 11 183 13 765 OMAKAPITAL Aktsiakapital nimiväärtuses 15 5 408 5 408 Reservid 15 4 431 3 931 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum) -6 627 -6 250 Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) -2 900 -377 OMAKAPITAL KOKKU 312 2 712 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 11 495 16 477 Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 38 KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA KOONDKASUMIARUANNE Lisa 2021 2020 Müügitulu 16,17 11 770 19 480 Kliendiboonuste eraldis 14,17 0 250 Müügitulu peale kliendiboonuste eraldist 11 770 19 730 Müüdud kaupade kulu 18 -5 650 -10 054 Brutokasum 6 120 9 676 Turustuskulud 19 -8 084 -12 234 Üldhalduskulud 20 -1 467 -2 353 Muud äritulud (-kulud) 22 926 5 442 Ärikahjum -2 505 531 Finantskulud 23 -330 -761 Kahjum enne maksustamist -2 835 -230 Tulumaks 24 -65 -147 Aruandeperioodi puhaskahjum -2 900 -377 Aruandeperioodi koondkahjum -2 900 -377 Tava puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist 25 -0.05 -0.01 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta, EUR aruandeperioodi puhaskahjumist 25 -0.05 -0.01 Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 39 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2021 2020 Rahavood äritegevusest Ärikahjum -2 505 531 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning väärtuse langus 18,19,20,22 3 601 4 631 Kahjum (kahjum) põhivara müügist ja mahakandmisest -148 130 Muud mitterahalised korrigeerimised 500 -3 770 Muutused käibekapitalis: Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus 5,7,8 -379 414 Varude saldo muutus 6 976 4 177 Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus 13 -581 -1 099 Makstud intressid ja muud finantskulud -34 -120 Rahavood äritegevusest kokku 1 430 4 894 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine 9,10 -369 -503 Põhivara müük 0 43 Rahavood investeerimistegevusest kokku -369 -460 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 0 3 550 Laenude tagasimaksed 12 -293 -116 Arvelduskrediidi saldo muutus 12 1 985 -990 Kapitalirendi ettemaksed -8 -1 Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa 12 -3 284 -5 096 Rendikohustuse tagasimaksed, intress 12 -274 -618 Rahavood finantseerimisest kokku -1 874 -3 271 Rahavood kokku -813 1 163 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 1 427 264 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 614 1 427 Raha ja raha ekvivalentide muutus -813 1 163 Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 40 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo 31.12.2019 5 408 4 045 -6 250 3 203 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -377 -377 Kokku aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -377 -377 Allutatud laenu suurendamine 0 3 111 0 3 111 Allutatud laenu vähendamine 0 -3 225 0 -3 225 Saldo 31.12.2020 5 408 3 931 -6 627 2 712 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -2 900 -2 900 Kokku aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -2 900 -2 900 Allutatud laenu suurendamine 0 500 0 500 Saldo 31.12.2021 5 408 4 431 -9 527 312 Lisainformatsioon aktsiakapitali ning omakapitali muutuste kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 41 kuni 84 on konsolideeritud finantsaruannete lahutamatud osad. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 41 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest Üldine informatsioon Baltika Grupp, mille emaettevõte on AS Baltika, on rahvusvaheline rõivakaubandusgrupp, mis arendab ja opereerib rõivabrände: Ivo Nikkolo, Monton ja Baltman. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi- ning jaekaubanduse. 2021. aasta lõpu seisuga oli Baltikal 34 kauplust kolmel turul (2020. aasta lõpu seisuga 61 kauplust neljal turul), mis paiknevad Eestis, Lätis ja Leedus. Baltika Grupi töötajate arv 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli 173 (31. detsember 2020: 277). AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. AS Baltika suuraktsionär ja ainus, kellele kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 15), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol). AS Baltika (edaspidi: Emaettevõte) (äriregistri number: 10144415, aadress: Valukoja 10, Tallinn, Eesti Vabariik) on registreeritud Eesti Vabariigis ja 2021. aasta jooksul tegutses Eestis, Lätis ja Leedus. 2021. aastal 31. detsembril lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete (edaspidi: Grupp) OÜ Baltika Retail, OÜ Baltman, SIA Baltika Latvija, UAB Baltika Lietuva, konsolideeritud finantsnäitajaid (Grupi struktuuri vaata lisast 27). AS Baltika juhatus kinnitas ja allkirjastas käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande 28. märtsil 2022. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks Emaettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek. Koostamise alused Grupi 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaruande koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud arvestusperioodide puhul, välja arvatud juhtudel, kui on viidatud teisiti. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Muudatused olulistes arvestuspõhimõtetes Välja arvatud allpool kirjeldatu, on käesolevates finantsaruannetes kasutatud arvestuspõhimõtted samad, mida rakendati Grupi konsolideeritud finantsaruannetes 31. detsembril 2020 lõppenud aasta seisuga. „COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevatest tingimustest on täidetud: rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 42 kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist. Muudatusel on mõju Grupile ja 2020. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi jooksul saadud rendisoodustused juba kajastatud. „COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) 2020. aasta mais anti välja IFRS 16 muudatus, mis andis rendilevõtjatele vabatahtliku praktilise abinõu hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus, mille tulemusel vähendatakse rendimakseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021, käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Muudatus, mis anti välja 31.mail 2021, pikendas praktilise abinõu kuupäeva 30. juunist 2021 kuni 30. juunini 2022. Muudatusel on mõju Grupile ja 2021. aastaaruandes on antud muudatust aruandeperioodi jooksul saadud rendisoodustused juba kajastatud. Uued raamatupidamisstandardid Välja on antud uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis on kohustuslikud kontserni aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem, ning mida kontsern ei ole varem vastu võtnud. „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju. „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks.Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 43 IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju. IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) AS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Kontsern hindab, et selle finantsaruannete muudatuste rakendamine ei avalda olulist mõju. Puuduvad muud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel kehtivad ja millel oleks eeldatavasti oluline mõju kontsernile. Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Grupi aastaaruandes konsolideeritud. Tütarettevõte on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 44 Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Gruppi kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kõikide Gruppi kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Grupi arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Grupi arvestuspõhimõtetele. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused). Välisvaluuta Arvestus- ja esitlusvaluuta Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtte ja Baltikumis ning Soomes registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded Grupi välismaiste tütarettevõtete finantsnäitajate konverteerimine esitlusvaluutasse toimub alljärgnevalt: • varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeva kursiga; • tulude ja kulude konverteerimisel kasutatakse aruandeperioodi (kuu) keskmist välisvaluuta kurssi (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel); • konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse omakapitalis eraldi real. Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga. Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes. Välisvaluuta arveldused Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud vastava keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud vastava keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil real „Muud äritulud (-kulud)“ (lisa 22). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil real „Finantskulud“ (lisa 23). Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning kuni kolmekuulisi deposiite. Arvelduskrediit kajastatakse finantsseisundi 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 45 aruandes lühi- või pikaajaliste laenukohustuste koosseisus, olenevalt lepingu sisust ja tähtajast. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvarad Klassifitseerimine Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande); • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes „Muudes ärituludes/(kuludes)“. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ja 2021. aasta jooksul olid Grupi kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias. Omakapitaliinstrumendid Grupil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Finantsvarade väärtuse langus Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest. Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 46 Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt: • nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; • raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; • kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Laenud ja nõuded Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel. Väärtuse languse põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina. Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes „Muude ärikulude real“. Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha. Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv-üldkuludest (tootmishoonete ja - seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 47 Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud kulud. Materiaalne põhivara Põhivarana kajastatakse Grupi oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kaupluste rendipindadel tehtud kapitaalremondi maksumus amortiseeritakse kas rendiperioodi või vara kasuliku eluea jooksul sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul: • hooned ja rajatised - rendipindadega seotud põhivara 5-7 aastat; • masinad ja seadmed 2-7 aastat; • muu inventar 2-10 aastat. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Igal bilansipäeval hindab juhatus, kas on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad põhivarade väärtuse võimalikule langusele. Juhul kui need eksisteerivad, määrab juhatus põhivara kaetava väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav väärtus on väiksem vara bilansilisest maksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla kaetava väärtuseni. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel „Muud ärikulud“. Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud ja -kulud“. Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus) Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kaubamärgid ja litsentsid Omandatud kaubamärgid ja litsentsid võetakse finantsseisundi aruandes arvele soetusmaksumuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ja neid kajastatakse jääkväärtuses. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil ja varad amortiseeritakse nende kasuliku eluea (5-50 aasta) jooksul. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 48 Tarkvara ja infosüsteemid Tarkvara ja infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud väljaminekud kajastatakse perioodi kuludes. Väljaminekud, mis on otseselt seotud Grupi poolt kontrollitava tarkvara või infosüsteemidega, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ja millest tõenäoliselt saadakse enam kui ühe aasta jooksul majanduslikku tulu, mis ületab tehtud kulutused, võetakse arvele immateriaalse varana. Väljaminekud sisaldavad tarkvara arendamisega seotud töötajate palgakulu ja arendamisega otseselt seotud osa üldkuludest. Infosüsteemide ja tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (3-10 aasta) jooksul. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus tasutud soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel – identifitseeritavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning vähemusosaluse osa õiglases väärtuses. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Äriühenduse soetamise käigus tekkinud firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud aruandes immateriaalse varana. Erinevus omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel (negatiivne firmaväärtus) kajastatakse kasumiaruande kirjel „Muud äritulud“. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele. Igal bilansipäeval (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab firmaväärtuse väärtuse võimalikule langusele) viiakse läbi vara väärtuse languse test ning vajadusel hinnatakse firmaväärtus alla tema kaetavale väärtusele (kui see on väiksem bilansilisest maksumusest). Põhivara väärtuse langus Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, vaid kord aastas testitakse vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasuliku elueaga varade (maa) puhul hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad vara väärtuse võimalikule langusele. Selliste asjaolude esinemise korral leitakse vara kaetav väärtus ning võrreldakse seda vara bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil leitakse kaetav väärtus kas iga üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv majandusüksus). Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas vara kaetav väärtus on tõusnud. Allahindluse tühistamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 49 Rendilepingud Grupp kui rentnik Grupp on kõikides rendilepingutes rentnik. Grupp rendib erinevaid hooneid ja äripindasid ning arvutitehnikat, väiksemaid masinaid ja seadmeid poodidesse. Rendilepingud on enamasti sõlmitud fikseeritud perioodiks, keskmiselt 5 aastaks, ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Grupp arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Grupp muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral. Esmane mõõtmine Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: ● rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; ● kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid; ● kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; ● rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on Grupp: ● kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; ● korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 50 Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud: a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi muutuvad maksed. Grupi osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed; c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel; d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt: a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile; b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele. Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 51 a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Grupp on kasutanud standardites IFRS 16 42 A ja 42 B sätestatud erandit, kusjuures otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevaid muudatusi ja kõigi järgmiste tingimuste täitmist ei loeta rendimuudatuseks. a) rendimaksete muutuse tulemuseks on renditasu muudetud tasu, mis on põhimõtteliselt sama või väiksem kui vahetult eelnenud renditasu; b) rendimaksete mis tahes vähendamine mõjutab ainult makseid, mis algselt olid tasumisele kuuluvad 30. juunil 2022 või varem (näiteks rendisoodustus vastaks sellele tingimusele, kui selle tulemusel väheneksid rendimaksed 30. juunil 2022 või enne seda ja rendimaksed suureneksid ka pärast 30. juuni 2022); ja c) ülejäänud rendilepingu tingimusi ei muudeta. Grupp on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete, väiksemate masinate ja seadmete rendilepingud. Kohustused töövõtjate ees Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Restruktureerimise ja kohtuvaidlustega seotud kohustustest ja tasudest tulenevad eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui: Grupil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus; on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulevaste tegevuskahjumite katteks eraldist ei kajastata. Mitmete sarnaste kohustuste korral määratakse ressurssidest loobumise tõenäosus kindlaks vaadeldes sarnaseid kohustusi kui ühte tervikut. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 52 Eraldised kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike väljaminekute nüüdisväärtuses, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Kohustuse suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna. Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenukohustused, võlakirjad ja muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui Grupil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Netoarvestused Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netomeetodil. Aktsiakapital Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena real „Ülekurss“ või selle puudumisel real „Eelmiste perioodide jaotamata kasum“. Eelisaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus, kui nad vastavad omakapitaliinstrumendi mõistele või kui nad moodustavad liitfinantsinstrumendi, mis sisaldab omakapitali mõistele vastavat komponenti. Eelisaktsiate väljastamisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitaliinstrumendi puhul omakapitalist mahaarvamisena ja liitfinantsinstrumendi puhul proportsionaalselt kohustisest ja omakapitalist mahaarvamisena. Liitfinantsinstrumendid Emiteeritud liitfinantsinstrumendid võivad koosneda (i) konverteeritavatest instrumentidest, mida omanik saab vahetada aktsiakapitali vastu, kusjuures emiteeritavate aktsiate arv ei muutu vastavalt muutustele nende õiglases väärtuses ja (ii) eelisaktsiatest, mis annavad selle omanikule dividendi eesõiguse ja hiljem instrumendi vahetamise lihtaktsiaks. Liitfinantsinstrument kajastatakse eraldi kohustuse ja omakapitali komponendina vastavalt lepingu tingimustele. Liitfinantsinstrumendi kohustise komponent võetakse esmalt arvele sarnase, kuid omakapitaliinstrumendiks konverteerimise võimaluseta finantskohustise õiglases väärtuses. Nimetatud summa kajastatakse edaspidi finantskohustusena korrigeeritud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud otsesed tehingukulutused) kuni kohustuse lõppemiseni aktsiateks konverteerimise või summade tagasimaksmise teel. Omakapitali komponendi suuruseks on instrumendi kui terviku õiglase väärtuse jääk pärast kohustise komponendi õiglase väärtuse maha arvamist. Omakapitali komponendist arvatakse maha otsesed 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 53 tehingukulutused. Omakapitali komponendi bilansilist väärtust edaspidi ei korrigeerita. Liitfinantsinstrumendi emiteerimisega seotud otsesed tehingukulutused jaotatakse instrumendi kohustise ja omakapitali komponentide vahel nende esialgsete bilansiliste maksumuste proportsiooni alusel. Muud reservid Reserve, mis ei ole finantsinstrumentide omakapitali komponendid, moodustatakse vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele. Reservide arvelt võib katta eelnevate perioodide kahjumeid ja neid võib kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muudest reservidest ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Jaemüük Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule. Üldiselt tasub klient kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel (oodatava kulu meetod), mis põhineb eelneval kogemusel, ja tulusid kajastatakse müügitehingu perioodil tulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus) ja õigust tagastatud kaubale. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama. Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Grupil on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või asendada vigane toode. 31 detsember 2021 ja 31 detsember 2020 seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist. Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse. E- kaubandus Tulu kajastatakse siis, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile, st kui klient aktsepteerib nende kaupade tarnimist. Tulu kajastatakse saadud tasu väärtuse järgi. Tegelikke ja eeldatavaid müügitulusid loetakse osaks iga müügitehingu koguhinnast. Hulgimüük Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Kaupade tagastamise tõenäosust hinnatakse portfelli tasemel eeldatava väärtuse meetodil, mis põhineb eelneval kogemusel. Selle eelduse ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 54 Kui Grupp osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse. Muu Grupp osutab teenuselepingute alusel õmblusteenust muutuva hinnaga baseerudes tunnitasul. Müügitulu kajastatakse summas, mille osas Grupil on õigus arve esitada. Klientidele esitatakse arveid iga kuu või tööde lõpetamisel ja tasu kuulub maksmisele arve esitamise hetkel. Juhul, kui Grupi poolt osutatud teenuste maht ületab saadud makseid, siis kajastatakse lepinguline vara. Juhul, kui saadud maksed ületavad osutatud teenuste mahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus. Finantseerimise komponent Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Intressitulu ja -kulu Intressitulu (-kulu) on kajastatud kasumiaruandes kõikide finantsinstrumentide osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Efektiivse intressimäära meetodit kasutatakse finantsvara või -kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks või intressitulu/- kulu jaotamiseks teatud kindlale perioodile. Efektiivne intressimäär on määr, mis diskonteerib eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsinstrumendi eeldatava eluea finantsvara või -kohustuse bilansilise väärtuseni. Efektiivse intressimäära arvutamisel võetakse arvesse kõik finantsinstrumendi lepingulised tingimused, välja arvatud tulevikus antavad/saadavad allahindlused. Arvutusse kaasatakse kõik olulised pooltevahelised lepingust tulenevad tasutud või saadud teenustasud, mis on efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks, tehingukulud ja muud täiendavad maksud või mahaarvamised. Kui finantsvara või rühm sarnaseid finantsvarasid on vara väärtuse languse tõttu alla hinnatud, kajastatakse neilt tekkivat intressitulu, kasutades sama intressimäära, millega diskonteeriti tuleviku rahavoogusid leidmaks vara väärtuse langusest tekkinud kahju. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui intressi laekumine ei ole kindel, kajastatakse intressitulu kassapõhiselt. Intressitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel „Finantstulud“. Segmendiarvestus Ärisegmendid on Grupi osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt Grupp võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle Grupi jooksvate otsuste langetaja poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamise ja hinnata segmendi tulemuslikkust. Segmendiaruandlus on kooskõlas Grupi jooksvate otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja AS Baltika juhatus. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 55 Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks Ettevõtte tulumaks Eestis Vastavalt kehtivale seadusandlusele ettevõtete kasumit Eestis ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ning maksubaasi ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumilt ja muudelt tütarettevõtete reservide omandamise järgsetelt liikumistelt, välja arvatud juhul, kui Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao. Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad. Ettevõtte tulumaks teistes riikides Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80. Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31. detsembri 2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi. Uue maksuseaduse tõttu ei ole enam maksubaaside ning varade ja kohustuste bilansilise maksumuse vahel erinevusi ning seetõttu ei teki Lätis tütarettevõtjate suhtes edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi. Kõik varasematel perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused kajastati 2017. aastal ja sellega seotud tulumaksukulu / -tulu kajastati kasumiaruandes või muus koondkasumis / omakapitalis muu koondkasumiaruande kaudu kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade / kohustuste osas. tulu / omakapital. Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste pealt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao. Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad. Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksuga. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 56 Ettevõtte tulumaksu määrad 2021 2020 Leedu 15% 15% Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud finantsaruandes kajastatud vara ja kohustuste bilansiliste väärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukahjumist. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja kohustused on tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline. Puhaskasum aktsia kohta Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta. LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Grupp kasutab teatud juhtudel eeldusi ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud varadele ja kohustustele järgmise aruandeperioodi jooksul. Juhatuse eeldusi ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud: need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, sealhulgas eeldustel tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise kohta, mis arvestades olemasolevaid tingimusi oleksid tõenäolised. Lisaks eeldustele kasutab juhatus teatud arvestuspõhimõtete rakendamisel hinnanguid. Hinnangud, millel on oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud informatsioonile ja eeldused, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse varade ja kohustuste bilansilise väärtuse korrigeerimise järgneval aruandeperioodil, on: varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6, 18), rendiarvestusega seotud hinnangud ja otsused (lisa 11) ja firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine (lisa 10). Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 6) Varude hindamisel lähtub juhatus parimast talle teadaolevast informatsioonist arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmiskauba puhul (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2021 seisuga 2 456 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 3 337 tuhat eurot) selle neto realiseerimisväärtusest ning võimalikust neto realiseerimismaksumusest. Materjali hindamisel (bilansiline väärtus koos allahindlusega 31. detsember 2021 seisuga 2 tuhat eurot ja 31. detsember 2020 seisuga 0 tuhat eurot) lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel. Rendiarvestuse hindamine - lepingute renditingimuste määramine (lisa 11) Renditud vara ja finantskohustiste arvutamine sõltub rendiperioodist. Baltika Grupp määrab rendiperioodi üürilepingu katkestamatuks tähtajaks koos kõigi perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu pikendamise võimalusega, kui on mõistlikult kindel, et seda kasutatakse, või perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu lõpetamise võimalusega kui on üsna kindel, et seda ei kasutata. Kontsern hindab, kas pikendamise teostamine on mõistlikult kindel (nt rendiperiood, kaupluse asukoht, rendiparandused jms). Grupp kaalus lepingute 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 57 uuendamisel rendilepingute perioodi pikendamist. Pärast mitmete oluliste tegurite kaalumist jõuti järeldusele, et kasutatakse rendilepingute pikendamise võimalust. Pärast alguskuupäeva hindab Baltika Grupp üürilepingu tähtaega uuesti, kui toimub oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on tema kontrolli all ja mõjutab tema võimet kasutada (või mitte kasutada) pikendamise võimalust (lisa 11). Juhtkond on eeldanud, et iga renditud vara kasutatakse rendilepingu perioodil või lühemat aega, kui on olemas lepinguline võimalus ja kokkulepitud plaan rendilepingu kasutamine varem lõpetada. Firmaväärtuse testimine (lisa 10) Juhatus on Grupi tütarettevõtte SIA Baltika Latvija soetamisel tekkinud firmaväärtuse hindamiseks läbi viinud vara väärtuse languse määramise testi. Raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisel on arvesse võetud tuleviku rahavood lähtuvalt planeeritud jaemüügimahtudest. Tuleviku rahavood on diskonteeritud tulumääraga, mis on rakendatav konkreetsel turul sarnases tööstusharus. Juhul kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest maksumusest, hinnatakse firmaväärtus alla kuni kaetava väärtuseni. Firmaväärtuse allahindlusvajaduse testimine on esitatud lisas 10. LISA 3 Finantsriskid Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Emaettevõtte juhatuse hinnangul on kõik riskid Grupi jaoks olulised. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist. Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Tururisk Valuutarisk 2021. ja 2020. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar). Euroopa Rahaliitu kuuluvate maadega kaubeldakse eurodes. Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine: Keskmised kursid 2021 2020 USD (USA dollar) 3.55% 2,03% Muutus bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes oli järgmine: Bilansipäeva kursid USD (USA dollar) -6.84% 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 58 Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 4), nõuded ostjatele (Lisa 5) ning võlakohustused (Lisa 12) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 13) on ka välisvaluutas ning seetõttu valuutariskile avatud. Kui välisvaluuta bilansipäeva kursid (USD) euro suhtes 31. detsember 2021 seisuga oleksid tugevnenud/nõrgenenud kuni 6%, oleks mõju Grupi aruandeperioodi kasumile +/-0,2 tuhat eurot. (2020: +/-7 tuhat eurot tugevnenud/nõrgenenud). Välisvaluuta kursside võimaliku mõju arvutamisel 2021. aasta tulemusele lähtuti eeldusest, et USD/EUR kursi tõenäoline võimalik kõikumine ei ületa +/-6%. Valuutakursside võimaliku muutuse mõju kasumile/kahjumile monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindlusest Mõju 2021 Mõju 2020 Võlad hankijatele -0,2 -7 Kokku -0,2 -7 Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Riski vähendamiseks kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks. Intressirisk Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu. Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 2 341 tuhat eurot ja seisuga 31. detsember 2020 summas 778 tuhat eurot kandsid kuue kuu Euribor-il põhinevat fikseeritud intressimäära. Ülejäänud pikaajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2021 summas 4 264 tuhat eurot (31.detsember 2020 6 493 eurot) on IFRS 16 kohaselt kajastatud rendikohustuste nüüdisväärtus, mille diskonteerimisel on kasutatud keskmist intressi 5%. Intressiriski mõju Grupi majandustulemusele analüüsitakse regulaarselt. Analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maandamiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate positsioonide uuendamine ja alternatiivne finantseerimine. 2021. aastal langes 6 kuu Euribor aasta alguse tasemelt -0,526% aasta lõpul tasemele -0,546%. 2022. aasta alguses on Euribor kõikunud -0,5% piires. Majandusanalüütikute hinnangul ei ole Euribori intressimäärade olulist tõusu 2022. aastal ette näha. Kui ujuva intressimääraga võlakohustuste intressimäärad oleksid aruandeperioodil olnud ühe protsendipunkti võrra kõrgemad eeldusel, et muud muutuvad tegurid oleksid jäänud konstantseks, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 9 tuhat eurot väiksem (2020: 10 tuhat eurot tulem väiksem). Kui intressimäärad oleksid olnud 0,1 protsendipunkti võrra madalamad, oleks Grupi aruandeperioodi puhastulem olnud 1 tuhat eurot suurem (2020: 1 tuhat eurot tulem suurem). Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus ebaoluline. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 59 Hinnarisk Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Krediidirisk Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele. Raha ja raha ekvivalendid Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides peamiselt krediidireitinguga „A“ hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi. Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu lõikes 1 31.12.2021 31.12.2020 A 343 1 381 B 239 12 Kokku (lisa 4) 582 1 393 1 Krediidireiting on antud pikaajalistele deposiitidele. Andmed pärinevad Moody’s Investor Service kodulehelt. Nõuded Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 5) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31. detsember 2021 oli 41 tuhat eurot (31. detsember 2020: 230 tuhat eurot). Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks. Grupi käibekapital on rendiarvestuse tulemusena aasta lõpu seisuga negatiivne. IFRS 16 -st tulenevalt kajastatakse seisuga 31.detsember 2021 järgmise 12 kuu rendimaksed lühiajaliste kohustustena, samas kui rendivara on oma olemuselt põhivara. Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, võlakirjade emiteerimine, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi. Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31. detsember 2021 oli 1 015 tuhat eurot (31. detsember 2020: 3 000 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2022. aastal. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 60 Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2021 Diskonteerimata rahavood 1 Saldo 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Kokku Laenud (lisa 12) 2 2 781 93 275 2 436 2 804 Rendikohustis (lisa 11) 5 956 721 1 809 4 277 6 806 Võlad hankijatele (lisa 13) 1 032 1 010 11 11 1 032 Muud finantskohustused (lisa 13) 148 148 0 0 148 Kokku 9 917 1 971 2 095 6 724 10 789 Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31. detsember 2020 Diskonteerimata rahavood 1 Saldo 1-3 kuud 3-12 kuud 1-5 aastat Kokku Laenud (lisa 12) 2 1 101 5 241 869 1 115 Rendikohustis (lisa 11) 9 620 1 058 2 703 6 650 10 411 Võlad hankijatele (lisa 13) 1 044 979 20 45 1,044 Muud finantskohustused (lisa 13) 60 60 0 0 60 Kokku 11 825 2 102 2 964 7 564 12 630 1 Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi. 2 Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale. Tegevusrisk Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid. Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega. Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele. Grupi ärimudel oli kallis ja püsikulude osatähtsus suur, mis tegi reageerimise väliskeskkonna mõjudele ja nõudlusele raskeks. Seetõttu on Grupp lõpule viimas muudatusi ärimudelis, juhtimisstruktuuris, protseduurides ja infosüsteemides. Grupp on muutmas oma hankebaasi, sulgenud oma tootmisüksused ning oluliselt vähendanud püsikulusid ja jätkab sellega. Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 61 Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda. Grupi ostjad võivad samuti mõjutatud olla ebasoodsast finants- ja majanduskeskkonnast, mis võib omakorda avaldada mõju nende võimele tasuda oma võlgasid. Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad samuti omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta- ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes. Koroonaviiruse mõju COVID-19 viiruse levik ja sellega seoses kehtestatud piirangud mõjutasid Grupi majandustulemusi juba 2020. aasta kevadel. Balti riikides rakendati 2020. aasta märtsis laiaulatuslikult erinevaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid ja need tõid kaasa drastilisi muutusi tarbijate eluviisis ja majanduskeskkonnas, mõjutades seeläbi Grupi igapäevast tööd. Alates 2020. aastast on tekkinud COVID-19-ga seotud uus risk, s.o. kaupluste sulgemise oht riigis kehtivate piirangute tõttu. Baltika Grupi 2021. aasta majandustulemust mõjutasid nii kevadel kui sügisel COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Läti ja Leedu kauplused olid aasta algusest kuni kevadeni täielikult suletud, Eesti kauplused ligi kaks kuud. Kauplused avati täielikult Leedus 2021. aasta 19. aprillist, Eestis 3. maist ning Lätis 3. juunist. 2021. aasta teises pooles COVID-19 piirangud jätkusid ja Läti kauplused suleti taas alates oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani. Sealt edasi olid poed kuni 21. detsembrini avatud ainult tööpäevadel. E-pood on samal ajal töötanud kogu perioodi vältel. Tervisekriisiga seotud riskid varieeruvad erinevatel tingimustel, mis võivad Grupi tulemusi mõjutada: kas mõnel kauplusel on sissepääsud tänavalt, kas tütarettevõte ja/või kontsern kvalifitseerub valitsuse toetuse saamiseks, kui kaua on kauplused 2021. aastal suletud riiklike piirangute tõttu. Nimetatud risk mõjutab laovarude juhtimist, kulude haldamist jne. Koroonaviiruse mõjudega on seotud müügi vähenemine (vt lisa 17), üürikulude vähenemine valitsuse toetuste abil (vt lisa 19) ja palgafondi vähenemine valitsuse toetuse kaudu (vt lisa 19 ja 20). 2020. aastal oli oluliseks riskiks koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tarnete ebakindlus Hiinast, mis on üks Baltika Grupi suuremaid hankeriike. Antud riski vähendati märkimisväärselt tarnides 2021. aastal rohkem lähiriikidest. Viiruse levikust tingitud mõjud majanduskeskkonnale võivad kaasa tuua mitmeid erinevaid finantsriske. Kasvada võib tururisk, kui üldise riskitaseme suurenemine toob kaasa intressimäärade kasvu. Oluliselt võivad kasvada likviidsusrisk ja kapitalirisk, kui majanduskeskkonna halvenedes väheneb operatiivtegevuse rahavoog ning likviidsuse tagamiseks tuleb leida muid instrumente. Baltika Grupp jälgib järjekindlalt muutuvaid riskihinnanguid ja analüüsib viiruse mõju pidevalt. Juhtkonna hinnangul ei realiseeru koroonaviirusest tulenevad riskimõjud 2022. aastal selliselt, mis seaks ohtu grupi tegevuse jätkuvuse Kapitali juhtimine Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi. Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 62 Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist. Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest. Pikaajaline eesmärk netovõla ja omakapitali suhtele on alla 50%. Grupp jälgib ka teisi näitajaid, milleks on netovõla ja EBITDA ning netovõla ja aktsiakapitali suhe. Netovõla ja omakapitali suhe 31.12.2021 31.12.2020 Intressikandvad võlakohustused (lisa 12) 8 745 10 341 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 4) -614 -1 427 Netovõlg 8 131 8 914 Omakapital 312 2 712 Netovõla ja omakapitali suhe 2 606% 329% Õiglane väärtus Grupi hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisad 4-5, 8) ja kohustuste (lisad 12-14) bilansilised väärtused 31. detsember 2021 seisuga ja 31. detsember 2020 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest. Nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele ja võlad hankijatele on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele. Ujuva intressimääraga pikaajaliste võlakohustuste intressimäär muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele, mistõttu kohandatakse võlakohustustele õiglase väärtuse arvutamisel rahavoogude mudelis kasutatud diskontomäära. Grupi riskimarginaalid ei ole aruandeperioodil oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele. Fikseeritud intressimääraga pikaajalised laenud kajastatakse diskonteeritud nüüdisväärtuses, diskonteerides tuleviku lepingulisi rahavooge, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Grupile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Grupp kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele: • Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas. • Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal. • Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel. Lisainformatsiooni võlakohustuste bilansilise väärtuse ning intressimäärade kohta vaata lisast 12. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 63 LISA 4 Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha kassas 32 34 Pangakontod ja üleöödeposiidid 582 1 393 Kokku 614 1 427 Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes. Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3. LISA 5 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjatele, neto 41 230 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 100 79 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh 47 1 Käibemaks 47 1 Muud lühiajalised nõuded 2 508 8 Kokku 696 318 1 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sisaldavad kaupluste ettemakstud renti ja kindlustust, ettemakseid infotehnoloogia teenuste eest ning muid sarnaseid kulusid. 2 Muud lühiajalised nõuded sisaldavad kogunenud intresse, Paypal makseid (e-pood), kaardimakseid, maksekeskuse nõudeid. Seisuga 31. detsember 2021 olid Baltika Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 696 tuhat eurot, suurenenud eelmise aasta lõpuga 378 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav- SIF vahelise 31.detsember 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen kantakse AS Baltikale üle 23.veebruaril 2022. Kuni laenusumma laekumiseni on antud summat muude lühiajaliste nõuete all. Nõuded ostjatele geograafiliste (kliendi asukoht) regioonide ja maksetähtaegade lõikes 31.12.2021 Balti regioon Ida-Euroopa regioon Muud regioonid Kokku Maksetähtaeg tulevikus 35 0 0 35 Kuni 1 kuu üle tähtaja 0 0 0 0 1-3 kuud üle tähtaja 4 0 0 4 3-6 kuud üle tähtaja 0 0 0 0 Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja 0 2 0 2 Kokku 39 2 0 41 31.12.2020 Balti regioon Ida-Euroopa regioon Muud regioonid Kokku Maksetähtaeg tulevikus 213 0 0 213 Kuni 1 kuu üle tähtaja 0 0 0 0 1-3 kuud üle tähtaja 6 0 0 6 3-6 kuud üle tähtaja 0 0 0 0 Rohkem kui 6 kuud üle tähtaja 9 2 0 11 Kokku 228 2 0 230 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 64 Hulgimüügi klientide puhul põhineb krediidikontroll järgmistel tegevustel: krediidisumma jälgimine, ajalooline maksekäitumine ja muud faktorid. Nõuded ostjatele ja muud nõuded on kõik eurodes. Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3 ja 2. LISA 6 Varud 31.12.2021 31.12.2020 Kangas ja furnituur 2 53 Kangas ja furnituur allahindlus 0 -53 Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks 2 556 3 587 Valmistoodangu ja ostukauba allahindlus -100 -250 Ettemaksed hankijatele 33 130 Kokku 2 491 3 467 Lisaks valmistoodangu ja ostetud kauba allahindlusele summas 100 tuhat eurot (31.12.2020: 250 tuhat eurot), et viia varud bilansipäeva seisuga neto realiseerimisväärtusesse, kajastas Grupp 2021. aastal inventuuride puudujääkidest ja muudest mahakandmistest tekkinud kulu summas 143 tuhat eurot (2020: 169 tuhat eurot). Kangale ja furnituurile tehtud allahindlus summas 0 tuhat eurot (31.12.2020: 53 tuhat eurot). Varude allahindlused ja mahakandmised kajastati kasumiaruandes real „Müüdud kaupade kulu“. LISA 7 Edasilükkunud tulumaks Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2021 Kokku Edasilükkunud tulumaksuvara Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt 1 0 Edasilükkunud maksukahjumilt 80 Kokku 80 Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh 80 pikaajaline osa 80 Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24) -65 Edasilükkunud tulumaks seisuga 31. detsember 2020 Kokku Edasilükkunud tulumaksuvara Põhivaralt ja maksuperioodi erinevuselt 1 0 Edasilükkunud maksukahjumilt 140 Kokku 140 Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh 140 pikaajaline osa 140 Edasilükkunud tulumaksutulu (kulu) (lisa 24) -140 1 Tulumaksu kohustus on tasaarveldatav tulumaksu varaga ühes riigis/ettevõttes, mistõttu on kajastatud tulumaksu vara. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 65 Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksuvara realiseerumine sõltub tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline. Grupp kajastas 31.12.2021 finantsseisundi aruandes Leedu tütarettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara, mis tekiks edasikantavatelt maksukahjumitelt ning muudelt maksuperioodi erinevustelt, mida on võimalik kasutada tulevaste kasumite maksuvähendusena. Edasikantavaid maksukahjumeid ja muid maksubaasi erinevusi saab kasutada piiramatu aja jooksul Leedus, et katta 70% aasta maksukasumist. LISA 8 Muud pikaajalised varad Muud pikaajalised varad 31.12.2021 31.12.2020 Pikaajaline rendi ettemaks 1 172 111 Kokku 172 111 1 Pikaajalised rendi ettemaksed on seotud Grupi jaekaubandusega tegelevate tütarettevõtete rendilepingutega. LISA 9 Materiaalne põhivara Hooned, rajatised Masinad, seadmed Muu inventar Ettemaksed, kasutusele võtmata põhivarad Kokku 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 746 1 004 4 235 5 7 990 Akumuleeritud kulum -1 987 -856 -3 464 0 -6 307 Jääkväärtus 759 148 771 5 1 683 Soetatud 126 64 109 35 334 Müüdud ja maha kantud -17 -71 -67 0 -155 Põhivara allahindlus 40 0 0 -40 0 Kulum -317 -47 -280 0 -644 31.12.2020 Soetusmaksumus 2 384 937 3 703 0 7 024 Akumuleeritud kulum -1 794 -843 -3 169 0 -5 806 Jääkväärtus 590 94 534 0 1 218 Soetatud 28 47 118 35 228 Müüdud ja maha kantud -15 -13 -62 0 -90 Kulum -278 -31 -192 0 -501 31.12.2021 Soetusmaksumus 2 412 984 3 821 35 7 252 Akumuleeritud kulum -2 087 -887 -3 423 0 -6 397 Jääkväärtus 325 97 398 35 855 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 66 LISA 10 Immateriaalne põhivara Litsentsid, tarkvara ja muu Kauba- märgid Ette- maksed Firma- väärtus Kokku 31.12.2019 Soetusmaksumus 885 643 46 154 1 728 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -763 -429 0 0 -1 192 Jääkväärtus 122 214 46 154 536 Soetatud 96 0 73 0 169 Müüdud, maha kantud, alla hinnatud -7 0 -46 0 -53 Amortisatsioon -23 -32 0 0 -55 31.12.2020 Soetusmaksumus 974 643 73 154 1 844 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -786 -461 0 0 -1 247 Jääkväärtus 188 182 73 154 597 Soetatud 141 0 0 0 141 Müüdud, maha kantud, alla hinnatud 0 0 -73 0 -73 Ümberhindamine 0 53 0 0 53 Amortisatsioon -58 -29 0 0 -87 31.12.2020 Soetusmaksumus 1 115 643 0 154 1 912 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus -844 -437 0 0 -1 281 Jääkväärtus 271 206 0 154 631 Kaubamärgid jääkväärtuses 206 tuhat eurot (31. detsember 2020: 182 tuhat eurot) on Grupi poolt soetatud Ivo Nikkolo kaubamärk, mille järelejäänud amortisatsiooniperiood on 5 aastat. Bilansipäeval hinnati kaubamärgile varasemalt määratud amortisatsioonimäära põhjendatust. Juhtkonna hinnangul oli esialgselt määratud amortisatsioonimäär liiga konservatiivne ega võtnud arvesse, et Ivo Nikkolo kaubamärgi puhul on tegemist AS Baltika põhikaubamärgiga. Esialgselt määratud amortisatsioonimäär oli 5%, pärast hinnangu muutust 2%. Firmaväärtuse kaetava väärtuse test Firmaväärtust, mille bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 154 tuhat eurot (31. detsember 2020: 154 tuhat eurot), kontrollitakse väärtuse languse hindamiseks igal bilansipäeval. 31. detsember 2021 seisuga määrati SIA Baltika Latvija raha genereeriva üksuse kaetav väärtus lähtudes kasutusväärtuse arvutustest. Kasutusväärtuse leidmiseks koostati viie aasta detailsete maksustamiseelsete rahavoogude prognoos. Alates kuuendast aastast kuni lõpmatuseni kasutati rahavoogude prognoosideks eeldatavat kasvumäära. Kasutusväärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Baltika Latvija Seisuga 31. detsember 2021 2020 Firmaväärtuse bilansiline väärtus 154 154 Müügi efektiivsuse kasv 1 2,0% 2,0% Kasv 2 2% 1,7% Brutomarginaal 3 57% 56% Diskontomäär 4 11,2% 10,2% Kaetava ja bilansilise väärtuse vahe 698 4 826 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 67 1 Juhatus määras kindlaks keskmise aastase müügi efektiivsuse kasvu ruutmeetri kohta viieks aastaks. 2 Prognoosides kasutatud rahavoo kasvumäär alates aastast 2025. 3 Juhatus määras brutomarginaali vastavalt ajaloolisele marginaalile ja vastavalt ootustele järgnevate aastate marginaalile. 4 Rahavoogude prognoosides kasutatud tulumaksueelne diskontomäär (WACC). Diskontomäära muutus tuleneb vastava regiooni tegevusala indikaatorite muutusest. Eeldatavad kasvumäärad, mida kasutati tuleviku rahavoogude prognoosides, on tuletatud kogemustel põhinevast kasvumäärast vastavas tegevusharus ning juhatuse ootusest järgnevate aastate kasvumäärale vastavas regioonis. Diskontomäärana kasutati tulumaksueelset kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis võtab arvesse konkreetse turu ja tegevusala spetsiifilised riskid. Baltika Latvija SIA väärtuse languse testi tulemusena selgus, et kaetav väärtus ületab raha genereeriva üksuse bilansilist maksumust ning seega puudus vajadus allahindluse kajastamiseks. LISA 11 Rendilepingud Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik Finantsseisundi aruandes kajastatud summad Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega: Vara kasutusõigus Büroopinnad Äripinnad Kokku 1. jaanuar 2021 Jääkväärtus 714 8 485 9 199 Lisandumised 0 1 040 1 040 Lõppenud rendilepingud 0 -1 150 -1 150 Kulum -189 -2 944 - 3 133 Jääkväärtus 31.12.2020 525 5 431 5 956 Grupp rendib erinevaid büroo- ja äripindasid. 31.12.2021 31.12.2020 Rendikohustis Lühiajaline rendikohustis 1 692 3 127 Pikaajaline rendikohustis 4 264 6 493 Rendikohustis kokku 5 956 9 620 Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 3. Kasumiaruandes kajastatud summad Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid: 2021 2020 Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 23) 274 618 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 68 Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20) -875 -1 270 Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20) 3 140 5 252 Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20) 55 85 Muutuvate rendimaksetega seotud kulu, mida ei ole arvestatud rendikohustiste mõõtmisel (kajastatud tegevuskulude all, lisad 18-20) 4 10 Kokku 2 598 4 695 2021. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 3 558 tuhat eurot (IFRS 16) (2020: 5 714 tuh eur). LISA 12 Võlakohustused 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised võlakohustused Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 356 227 Kapitalirendi kohustused 8 25 Kokku 364 252 Pikaajalised võlakohustused Pikaajalised pangalaenud 356 778 Pikaajaline arvelduskrediit 1 985 0 Muud pikaajalised laenud 84 96 Kokku 2 425 874 Kokku võlakohustused 2 789 1 126 Võlakohustused on fikseeritud eurodes. Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 3). Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenumakseid summas 293 tuhat eurot (2020: 116 tuhat eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 330 tuhat eurot (2020: 761 tuhat eurot), kaasa arvatud intressikulu vastavalt IFRS 16’le kajastatud rendikohustustelt. Baltika Grupp oli kasutanud aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 1 985 tuhat eurot (3 000 euro suurusest limiidist), kasutamata arvelduskrediit oli 2021 aasta lõpus 1 015 tuhat eurot (31.12.2020: 3 000 tuhat eurot). Muutused 2020. aastal 2019.a. novembris allkirjastasid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF täiendavalt 1 000 tuhat eurot laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimakse kuupäev on 2022.a. mais. Laen võeti kasutusele 2020. aasta esimeses kvartalis. Vastavalt 19. juunil 2020 kinnitatud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamise kavale pikendati arvelduslaenu lepingut (summas 3 000 tuhat eurot) kuni 31.12.2023 ja muudeti investeerimislaenu tagasimaksegraafikut viisil, et tagasimakseid tehakse alates 2021. aasta juunist kuni detsembrini 2023. Augustis sõlmisid ettevõtte suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika laenulepingu uue muudatuse, mille kohaselt annab KJK Fund Sicav-SIF 2 550 tuhande euro suuruse laenu intressimääraga 6% aastas ja tagasimaksekuupäev on 2024.a. detsembris. Laen kanti üle septembris 2020. Detsembris allkirjastati laenulepingu muudatus, mille kohaselt alates 2020. aasta detsembrist on ülalnimetatud 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 69 2 550 tuhande euro suurune laen intressita, tagasimaksekuupäev ei ole fikseeritud ning liigitatakse seetõttu allutatud laenuks, mis on kajastatud omakapitalis. Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2021 Saldo Keskmine riskipreemia Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) 2 697 EURIBOR +2,00% Kokku 2 697 Grupi intressikandvad laenud seisuga 31. detsember 2020 Saldo Keskmine riskipreemia Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor) 1 006 EURIBOR +2,0% Kokku 1 006 Grupi pangalaenude tagatisvara Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 olid Grupi pangalaenude tagatiseks panditud järgmised varad: • kommertspant vallasvarale; • kaubamärgid; • tütarettevõtete aktsiad ja osakud; • pangakontodel olevad rahalised vahendid. Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2021 seisuga oli 4 437 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 2 491 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 855 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 477 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 614 tuhat eurot. Panditud varade bilansiline maksumus 31. detsember 2020 seisuga oli 6 555 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 3 467 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 218 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 443 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 1 427 tuhat eurot. Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3. Finantseerimistegevusest tekkinud kohustuste muutused 31.12.2020 Rahavood Uued liisingud Ümber klassifit- seeritud omakapitali Muu 31.12.2021 Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 227 -293 0 0 422 356 Arvelduskrediit 0 1 985 0 0 0 1 985 Muud lühiajalised laenud 25 -8 0 0 -9 8 Pikaajalised pangalaenud 778 0 0 0 -422 356 Rendikohustis 9 620 -3 558 1 040 0 -1 146 5 956 Muud pikaajalised laenud 96 0 0 0 -12 84 Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused kokku 10 746 -1 874 1 040 0 -1 167 8 745 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 70 31.12.2019 Rahavood Uued liisingud Ümber klassifit- seeritud omakapitali Muu 31.12.2020 Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 698 -117 0 0 - 354 227 Arvelduskrediit 990 -990 0 0 0 0 Muud lühiajalised laenud 43 -43 0 0 25 25 Pikaajalised pangalaenud 424 0 0 0 354 778 Rendikohustis 17 779 -5 714 1 713 0 -4 158 9 620 Muud pikaajalised laenud 64 3 550 0 -2 700 -818 96 Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused kokku 19 998 -3 314 1 713 -2 700 -4 951 10 746 Muud summad sisaldavad saneerimise käigus kohustuste vähendamisi, ümberklassifitseerimiste mõju pangalaenude ja kapitalirendi kohustuste pika- ja lühiajaliste osade vahel aja möödumise tõttu; laenu lepingutasu kapitaliseerimise ja amortisatsiooni mõju ning kogunenud, kuid veel maksmata intressi ning rendilepingute lõppemisi. LISA 13 Võlad hankijatele ja muud kohustused 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 1 032 1 044 Maksukohustused, sh 759 1 203 isiku tulumaks 68 164 sotsiaalmaks ja töötuskindlustus 329 406 käibemaks 361 633 muud maksud 1 0 Võlad töövõtjatele 1 329 391 Ostjate ettemaksed 57 98 Muud viitvõlad 140 35 Muud lühiajalised võlad 16 18 Kokku 2 333 2 789 1 Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust. Maksuhalduril on õigus kontrollida Gruppi kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Riikides, kus Grupp tegutseb, võib maksuseadusi, mis kehtisid või sisuliselt kehtisid aruande perioodi lõpus, erinevalt tõlgendada. Seega võib Grupi maksuarvestust ning formaalset tõendusmaterjali vaidlustada vastavate maksuametite poolt. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes 31.12.2021 31.12.2020 EUR (euro) 1 045 940 USD (USA dollar) 3 122 Kokku 1 048 1 062 Lisainformatsiooni vaata ka lisast 3. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 71 LISA 14 Eraldised 31.12.2021 31.12.2020 Muu eraldis 1 105 230 Kokku 105 230 Muutused 2020. aastal 2020. aastal vähendas Grupp kliendiboonuste eraldist 250 tuhande euro võrra (2019: 81 tuhat eurot). Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a. Kliendiboonuste eraldise tühistamine kajastati kasumiaruande real „Kliendiboonuste eraldis“. Muu eraldis lühikirjeldus 1 Muu eraldis sisaldab vastavalt 2021 ja 2022 aastal kaupluste sulgemistega seotud kulude reservi. LISA 15 Omakapital Aktsiakapital 31.12.2021 31.12.2020 Aktsiakapital 5 408 5 408 Aktsiate arv (tk) 54 079 485 54 079 485 Aktsia nimiväärtus (EUR) 0,10 0,10 Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Aktsiate arvu muutus Aktsiate arv Aktsiate arv 31.12.2020 54 079 485 Aktsiate arv 31.12.2021 54 079 485 Seisuga 31. detsember 2021 ja 2020 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 seisuga on kõigi emiteeritud aktsiate eest tasutud. Reservid 31.12.2021 31.12.2020 Muud reservid 4 431 3 931 Muutused aastal 2020 Vastavalt 19. juunil 2020 heaks kiidetud võlausaldajate nõuete ümberkorraldamiskavale vähendati KJK-Fund SICAV-SIF laenu 4 045 tuhandelt eurolt 820 tuhandele eurole. 30. detsembril allkirjastati KJK Fund SICAV-SIFi ja tema valdusettevõttega sõlmitud laenulepingute muudatused ning summas 3 931 tuhat eurot klassifitseeriti allutatud laenudena. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 72 Muud reservid summas 3 931 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2020 ja 4 045 tuhat eurot seisuga 31. detsember 2019 on KJK Sicav-SIF-i intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata. Muudatused aastal 2021 Reservi suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF vahel 31.detsembril 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund Sicav-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen laekus AS-le Baltika 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastus antud summa muu lühiajalise nõudena. Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2021 Aktsiate arv Osalus 1. ING Luxembourg S.A. 48 526 500 89,73% 2. AS Genteel 1 297 641 2,40% 3. Clearstream Banking AG 1 069 624 1,98% 4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted 231 578 0,43% 5. Teised aktsionärid 2 954 142 5,46% Kokku 54 079 485 100% Aktsionäride struktuur seisuga 31. detsember 2020 Aktsiate arv Osalus 1. ING Luxembourg S.A. 48 526 500 89,73% 2. AS Genteel 1 297 641 2,40% 3. Clearstream Banking AG 1 070 500 1,98% 4. Juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähikondsed Nõukogu liikmetega seotud ülal nimetamata ettevõtted 231 578 0,43% 5. Teised aktsionärid 2 953 266 5,46% Kokku 54 079 485 100% Grupi emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Seoses aktsiakapitali suurendamise kandmisega äriregistrisse augustis 2019 suurenes KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A. AIF ACCOUNT kontol) osalus Baltika AS’s ning temast sai kontrolli omav aktsionär (osalus 89,73%). LISA 16 Segmendid Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte AS Baltika juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel. Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele. Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad: • Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 73 majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama tootmise protsessi ning turustusmeetodit. • E- kaubanduse segment - sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja jaekauplustes on täpselt samad kaubad. E-POS-süsteem võimaldab tarbijal teha ostu jaekaupluses ka siis, kui vastavat toodet või sobivat numbrit pole poes saada. Pärast ostmist toimetatakse toode sarnaselt e-poes tehtud tellimusele kliendi valitud pakiautomaati, parandades seeläbi toodete kättesaadavust. • Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele (hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsioonipartnerid), materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8’s toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud „Kõik muud segmendid“ kategooriasse. Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude asukohast. Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide ja brändide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole. Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 Kasutusõiguse varade ja rendikohustuste mõõtmine ja kajastamine. Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites: Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info Jaekaubanduse segment E-pood segment Kõik muud segmendid 1 Segmendid kokku 2021 ja seisuga 31 Dets 2021 Müügitulu (grupiväline) 9 785 1 866 120 11 770 Segmendi kasum 2 -435 129 31 -275 sh põhivara amortisatsioon -412 -23 0 -435 Segmendi varud 1 915 0 0 1 915 2020 ja seisuga 31 Dets 2020 Müügitulu (grupiväline) 16 996 2 152 333 19 481 Segmendi kasum 2 -653 381 74 -198 sh põhivara amortisatsioon -618 -4 0 -622 Segmendi varud 2 643 0 0 2 643 1 Kõik muud segmendid sisaldavad kaupade hulgimüüki, frantsiisimüüki, konsignatsioonimüüki, materjali ja õmblusteenuse müüki. 2 Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 74 Segmendi kasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga 2021 2020 Segmentide kasum -275 -198 Jagamata kulud 1 : müüdud kaupade kulu ja turustuskulud -1 689 -2 360 üldhalduskulud -1 467 -2 353 muud äritulud (-kulud), neto 926 5 442 Ärikasum (-kahjum) -2 505 531 1 Jagamata kulud on emaettevõtte ja tootmisettevõtete kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele. Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega 31.12.2021 31.12.2020 Segmendi varud kokku 1 915 2 643 Emaettevõtte varud 576 824 Varud finantsseisundi aruandes kokku 2 491 3 467 Segmendi põhivara (v.a finantsvarad ja edasilükkunud tulumaksuvara) jagunemine asukoha järgi 31.12.2021 31.12.2020 Jaekaubandus 758 1 269 Emaettevõte 728 692 Kokku 1 486 1 961 LISA 17 Müügitulu ja kliendiboonuste eraldis 2021 2020 Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu 9 785 16 995 Kaupade müük hulgi- ja frantsiisikaubanduse kanali kaudu 73 245 Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu 1 866 2 153 Muu müük 47 87 Kokku 11 770 19 480 Kliendiboonuste eraldis. Boonusprogramm tühistati 31.detsembril 2020 a. Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes 2021 2020 Eesti 6 976 9 906 Leedu 2 029 4 977 Läti 2 665 4 346 Soome 5 98 Venemaa 32 46 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 75 Ukraina 17 30 Saksamaa 0 11 Austria 22 1 Muud riigid 24 65 Kokku 11 770 19 480 LISA 18 Müüdud kaupade kulu 2021 2020 Kauba- ja materjali kulu 5 815 9 934 Varude allahindluse muutus (lisa 6) -165 120 Kokku 5 650 10 054 LISA 19 Turustuskulud 2021 2020 Tööjõukulud 1 3 059 5 267 Põhivara kulum (lisa 9-11) 3 493 5 361 Rendikulud (lisa 11) 2 -264 -442 Reklaamikulud 578 612 Kommunaalteenused ja valvekulu 190 314 Kütuse, kütte- ja elektrikulud 195 302 Infotehnoloogia kulud 206 156 Kaardimaksete kulud 54 91 Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud 61 69 Sidekulud 34 60 Lähetuskulud 9 27 Muud müügikulud 3 470 417 Kokku 8 084 12 234 1 Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna valitsused on saanud toetusi valitsuse poolt või makstakse vähem, kuna töötajad saavad otse valitsuselt sissetulekuid. 2 Kasutusrendi (üüri) kulu on negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja valitsuste toetuseid makstud üüride eest. 3 Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud jaeturgude administreerimisega. LISA 20 Üldhalduskulud 2021 2020 Tööjõukulud 1 940 931 Põhivara kulum (lisa 9-11) 108 591 Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud 89 409 Infotehnoloogia kulud 192 177 Kütuse-, kütte- ja elektrikulud 9 60 Panga teenustasud 54 36 Rendikulud (lisa 11) 4 10 Muud üldhalduskulud 2 71 139 Kokku 1 467 2 353 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 76 1 Tööjõukulud hõlmavad kulude vähendamist, kuna on saadud toetuseid või makstakse vähem, kuna töötajad saavad valitsuselt palgatoetust. 2 Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning muid teenuseid. LISA 21 Tööjõukulud 2021 2020 Tööjõukulud 3 124 4 911 Sotsiaalmaksud 875 1 287 Kokku 3 999 6 198 Grupi palgakulud vähenesid riiklike palgatoetuste tõttu 2021.aastal 319 tuhat eurot. Palgakulusid mõjutas ka restruktureerimisega seotud töötajate arvu märkimisväärne vähenemine võrreldes 2020. aastaga. 2021. aastal oli keskmine töötajate arv Baltika Grupis 223 (2020: 393). LISA 22 Muud äritulud ja –kulud 2021 2020 Kasum (kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest -115 -131 Muud äritulud 1 1 213 5 721 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -12 -45 Trahvid, viivised ja maksuintressid 0 -38 Muud ärikulud -160 -65 Kokku 926 5 442 1 Muud äritulud AS Baltika saneerimisest. Lisainformatsiooni vaata lisa 28. LISA 23 Finantskulud 2021 2020 Intressikulu -330 -761 Kokku -330 -761 2021. aasta intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 274 tuhat eurot (2020: 619 tuhat eurot). Lisainformatsiooni vaata lisa 11. LISA 24 Tulumaks 2021 2020 Edasilükkunud tulumaksu tulu (-kulu) (lisa 7) -61 -140 Maksukulu -4 -7 Tulumaksu kulu kokku -65 -147 Grupi kasumilt nominaalse maksumääraga arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis on esitatud alltoodud tabelis. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 77 Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2021 Kokku Kahjum enne tulumaksu -2 835 Nominaalne tulumaksumäär 0-20% Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus -61 Tulumaksukulu -4 Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7) -65 Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31. detsember 2020 Kokku Kahjum enne tulumaksu -230 Nominaalne tulumaksumäär 0-20% Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus -140 Tulumaksukulu -7 Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 7) -147 LISA 25 Puhaskasum aktsia kohta Tava puhaskasum aktsia kohta 2021 2020 Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat) tk 54 079 54 079 Puhaskahjum (tuhat) EUR -2 900 -377 Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta EUR -0,05 -0,01 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta, mis on esitatud eespool. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud korrigeerides summasid, mida kasutati tava puhaskasumi aktsia kohta leidmisel, võttes arvesse lahustava toimega instrumentide intressi- ja muid finantseerimise kulusid ning kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu, mis lisanduksid eeldusel, et kõik lahustava toimega instrumendid konverteeritakse aktsiateks. 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud perioodidel puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid. AS Baltika Nasdaq Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli 2021. aastal 0,33 eurot (2020: 0,14 eurot). LISA 26 Seotud osapooled Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 „Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine“ määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust. Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks: 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 78 • omanikke, kellel on oluline mõju, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 15); • juhatuse ja nõukogu liikmeid 1 ; • eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid; • ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed. 1 Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus. Tehingud seotud osapooltega Ostud 2021 2020 Teenused juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevatelt ettevõtetelt 9 24 Kokku 9 24 Nii 2021. kui ka 2020. aastal ostis AS Baltika seotud osapooltelt peamiselt juhtimisteenuseid. Saldod seotud osapooltega 31.12.2021 31.12.2020 Võla- ja intressikohustused (lisa 12, 13, 15) 3 992 3 992 Kokku 3 992 3 992 Kõik tehingud nii 2021. kui ka 2020. aastal ning saldod seotud osapooltele seisuga 31. detsember 2021 kui ka 31. detsember 2020 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud 2021 2020 Juhatuse liikmete töötasud (ilma sotsiaalmaksuta) 440 278 Nõukogu liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta) 13 11 Kokku 453 289 31. detsembri 2021 kui ka 31. detsembri 2020 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget. Muudatused juhatuses 2021. aastal AS Baltika nõukogu kutsus 1. juunil 2021 toimunud koosolekul tagasi Triinu Tarkini Grupi finantsjuhi (CFO) ja juhatuse liikme ametikohalt pärast tema tagasiastumist. Triinu Tarkini ametiaeg lõppes 4. juunil 2021. Lisaks sellele on AS Baltika nõukogu nimetanud Brigitta Kippaki uuele operatiivjuht (COO) ja juhatuse liikme ametikohale, kelle volitused algasid 1. juunil 2021 ja kestavad 3 aastat. Muudatused juhatuses 2020. aastal 11. märtsil toimunud nõukogu otsuse kohaselt on Flavio Perini AS Baltika uus tegevjuht ja juhatuse liige alates 1. maist 2020. AS Baltika juhatuse liikme Mae Leyrer leping lõppes 22. mai 2020.a. Juhatuse liikme Maigi Pärnik- Perniku leping lõppes märtsis 2020 ja seda pikendati vastavalt nõukogu 11. märtsi otsusele 22. maini 2020.a. Alates 1. detsembrist 2020 oli AS-i Baltika Group finantsjuht Triinu Tarkin juhatuse liige. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 79 Muudatused nõukogus 2020. aastal 16. augustil 2020 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek tagasi kutsuda nõukogu liikme Tiina Mõisa. LISA 27 Tütarettevõtted Tütarettevõte Asukohamaa Tegevusala Osalus 31.12.2021 Osalus 31.12.2020 OÜ Baltika Retail Eesti Likvideerimisel 100% 100% OÜ Baltman Eesti Jaekaubandus 100% 100% SIA Baltika Latvija 1 Läti Jaekaubandus 100% 100% UAB Baltika Lietuva 1 Leedu Jaekaubandus 100% 100% 1 Osalus läbi tütarettevõtte. LISA 28 Saneerimine AS Baltika taotles saneerimismenetluse alustamist Harju Maakohtus 25. märtsil 2020 ja 26. märtsil 2020 otsustas kohus algatada saneerimismenetluse. 30. aprillil 2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks saneerimiskava. 20. mail 2020 võtsid võlausaldajad vastu AS Baltika saneerimiskava. Kohus kiitis AS-i Baltika saneerimiskava heaks 19. juunil 2020. Vastavalt saneerimiskavale on suuremate restruktureerimismeetmetega lõpule viidud edukalt alustatud strateegiline pööre eesmärgiga vähendada püsikulusid, rakendada kohaldatavaid COVID-19 meetmeid ning kaasata täiendavat finantseerimist ja restruktureerida võlausaldajate nõudeid. Juhtkonna hinnangul on ettevõtte tegevuse jätkuvus tagatud saneerimiskava järgselt. Saneerimiskava kinnitamisega kajastas Grupp muudes ärituludes (-kuludes) tulusid kohustuste vähendamisest 4 585 tuhat eurot. Kohustiste vähendamist kajastati erinevates bilansirühmades: lühi- ja pikaajaliste laenude, ostjate ja muude võlgade ning allutatud laenu real omakapitali reservides. Saneerimisega seoses muudeti investeerimislaenu tähtaega, misjärel tagasimakse - summas 1 101 tuhat eurot toimub tagasimaksegraafiku järgselt juunist 2021 kuni detsembrini 2023. Panga arvelduskrediiti, bilansipäeval kasutamata limiidiga 3 000 tuhat eurot, saab kasutada kuni 31.detsembrini 2023. Tootmispindade kasutusõiguste varade varasem allahindlus summas 1 320 tuhat eurot tühistati, kuna selle kaetav väärtus ei olnud saneerimiskava kinnitamise järel enam langenud allapoole bilansilist maksumust. 2021 aasta detsembris tehti saneerimiskava esimesed kanded võlausaldajatele summa 15 tuhat eurot. LISA 29 Tegevuse jätkumine 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli Grupi omakapitali kogumaht 312 tuhat eurot ja see ei ole kooskõlas Eesti äriseadustikus sätestatud nõudele. Seadusele vastamiseks peaks omakapital olema vähemalt 2 704 tuhat eurot. Grupi käibekapital on negatiivne - 31. detsembri 2021. aasta seisuga ületasid lühiajalised kohustused käibevara 693 tuhande euro võrra. Omakapitali vähenemise põhjused tulenevad järgmistest asjaoludest: grupi strateegilise otsusena lõpetada peavoolu brändide Mosaic, Baltman ja Montoni müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga, Ivo Nikkolo; COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimesel, teisel ja neljandas kvartalis 2021.aastal (Läti teine täielik sulgemine oli oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani, sealhulgas kõik nädalavahetused 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 80 kuni 21. detsembrini); 27 kahjumliku poe sulgemine kogu Baltikumis ja ülemaailmsed tarneprobleemid, mistõttu ei jõudnud kaubad õigeaegselt meie poodidesse ja seda eelkõige septembris 2021. Ettevõtte rahastamiseks allkirjastati 18. veebruaril 2022. aastal Baltika ASi ja KJK Fondi vahel garantiikiri, milles lubatakse Baltika ASile viivitamatut rahalist toetust finantsraskuste korral, tingimusel, et ettevõtte juhatus on esitanud selleks põhjendatud taotluse ja vastavalt olukorrale on nõus investeerima lisavahendeid, mis tagavad ASi Baltika tegevuse jätkumise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest. KJK Fond kui AS Baltika enamusaktsionär toetab otsuste vastuvõtmist, mis on vajalikud selleks, et AS Baltika omakapital oleks hiljemalt 31. detsembriks 2022 kooskõlas Eesti äriseadustikuga. Baltika ja tema aktsionär KJK Fund SICAV-SIF on sõlminud laenulepingu, mis jõustus 31. detsembril 2021. aastal ja mille kohaselt annab KJK Fund SICAV-SIF Baltikale laenu põhisummas 500 tuhat eurot. Seisuga 31.detsember 2021 on laen kajastatud omakapitalis muude reservide all. Nimetatud laen on tähtajatu, intressita ja tagatiseta. See laen kantakse AS Baltikale üle 2022. aasta veebruaris ja seda kajastatakse omakapitali suurendamiseks. Ülaltoodust tulenevalt eksisteerib oluline ebakindlus, mis on seotud sündmuste või tingimustega, mis seavad äriüksuse tegevuse jätkamise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest kahtluse alla ning sellest tulenevalt ei pruugi äriüksus suuta oma varasid realiseerida ja kohustusi täita normaalse äritegevuse käigus. Juhtkond siiski usub kõikidele faktidele tuginedes, et Grupi tegevus on jätkuv ning aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse seisukohalt. LISA 30 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele. Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 81 Emaettevõtte finantsseisundi aruanne 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 0 664 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 2 098 1 169 Varud 676 1 074 Käibevara kokku 2 774 2 907 Põhivara Investeeringud tütarettevõtetesse 863 863 Muud pikaajalised nõuded 408 414 Materiaalne põhivara 97 95 Vara kasutusõigus 284 555 Immateriaalne põhivara 477 443 Põhivara kokku 2 129 2 370 VARAD KOKKU 4 903 5 277 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlakohustused 356 244 Rendikohustis 85 227 Võlad hankijatele ja muud võlad 1 423 803 Lühiajalised kohustused kokku 1 864 1 274 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 2 420 857 Rendikohustis 358 443 Muud kohustused 52 75 Pikaajalised kohustused kokku 2 830 1 375 KOHUSTUSED KOKKU 4 694 2 649 OMAKAPITAL Aktsiakapital nimiväärtuses 5 408 5 408 Reservid 4 431 3 931 Jaotamata kahjum -6 596 -6 865 Aruandeperioodi puhaskasum -3 034 154 OMAKAPITAL KOKKU 209 2 628 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 4 903 5 277 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 82 Emaettevõtte koondkasumiaruanne 2021 2020 Müügitulu 6 113 9 891 Müüdud kaupade kulu -5 402 -8 578 Brutokasum 711 1 313 Turustuskulud -2 228 -2 685 Üldhalduskulud -1 496 -2 113 Muud tegevustulud 139 92 Muud erakorralised tulud 0 5 047 Muud tegevuskulud -28 -227 Ärikahjum -2 902 1 427 Allahindlus investeeringutelt ja nõuetelt tütarettevõtetele 0 -1 165 Intressikulud, neto -132 -108 Puhaskahjum -3 034 154 Aruandeperioodi koondkahjum -3 034 154 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 83 Emaettevõtte rahavoogude aruanne 2021 2020 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) -2 902 1 427 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; väärtuse langus ja kasum (-kahjum) põhivara müügist, mahakandmisest 648 981 Muud mitterahalised korrigeerimised 500 -5 045 Äritegevuse nõuete ja ettemaksete muutus -923 2 009 Äritegevuse kohustuste ja ettemaksete muutus 406 -3 118 Varude saldo muutus 398 2 649 Makstud intressid -34 -120 Rahavoog äritegevusest kokku -1 907 -1 217 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine -158 -197 Põhivara müük 0 30 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -158 -167 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 3 550 Laenude tagasimaksed -293 -117 Arvelduskrediidi saldo muutus 1 985 -990 Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa -232 -361 Rendikohustuse tagasimaksed, intress -59 -42 Rahavoog finantseerimistegevusest kokku 1 401 2 040 Rahavoog kokku -664 656 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 664 8 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 0 664 Raha ja raha ekvivalentide muutus -664 656 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 84 Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo 31.12.2019 5 408 4 045 -6 865 2 588 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 154 154 Muud reservid 0 -114 0 -114 Saldo 31.12.2020 5 408 3 931 -6 711 2 628 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus -863 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 947 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020 2 712 Aruandeperioodi koondkahjum 0 0 -3 034 -3 034 Muud reservid 0 500 0 500 Saldo 31.12.2021 5 408 4 431 -9 745 94 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus -863 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 1 081 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 312 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid. LISA 31 Bilansipäevajärgsed sündmused 24. veebruar 2022 aastal algas sõjategevus Ukrainas, millest tulenevad võimalikud majanduskahjud. Baltika Grupp käsitleb nimetatud sündmust bilansipäevajärgseks mittekorrigeerivaks sündmuseks. Aruande koostamise seisuga ei ole Ukrainas toimuv sõjategevus Grupile olulist mõju veel avaldanud, aga on väga tõenäoline, et negatiivne mõju tulevikus nii kogu globaalsele kaubandusele kui grupile võib olla esialgselt arvatust suurem. Baltika Grupi 2022.a tegevust ja finantstulemusi mõjutavad kõige enam transporditeenuste hinnatõus, kauba tarneaegade pikenemine ning piiratud tarbimine olukorrast heidutatud klientide poolt. 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 85 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 86 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 87 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 88 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 89 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 90 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 91 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK AS Baltika juhatus teeb ettepaneku 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta kahjum summas 2 900 tuhat eurot jaotada järgmiselt: Eelmiste perioodide jaotamata kasum -2 900 Kokku -2 900 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 92 JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON Juhatus on koostanud AS Baltika 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande. AS Baltika nõukogu on tutvunud juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja sõltumatu audiitori järeldusotsusest, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride üldkoosolekule. ____ ____ Flavio Perini Jaakko Sakari Mikael Salmelin Juhatuse esimees, tegevjuht Nõukogu esimees 28. märts 2022 28. märts 2022 ____ _____ Brigitta Kippak Reet Saks Juhatuse liige Nõukogu liige 28. märts 2022 28. märts 2022 ____ Lauri Kustaa Äimä Nõukogu liige 28. märts 2022 _______ Kristjan Kotkas Nõukogu liige 28. märts 2022 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 93 AS BALTIKA NÕUKOGU JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu esimees alates 23.05.2012, nõukogu liige alates 21.06.2010 KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0 REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Farmi Piimatööstus, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0 LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2021: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel) 1 KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019 KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses,Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 94 AS BALTIKA JUHATUS FLAVIO PERINI Juhatuse esimees, tegevjuht Juhatuse liige alates 2020, Grupis alates 2020 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 31.12.2021: 0 BRIGITTA KIPPAK Juhatuse liige Juhatuse liige alates 1. juuni 2021, Grupis alates 1997 Kõrgharidus majandusteaduskonnast (Tartu Ülikool) Baltika aktsiaid 31.12.2021: 1 575 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (tuhandetes eurodes) 95 Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes Kood Nimetus 2021 2020 46421 Rõivaste ja jalatsite hulgimüük 4 210 7 677 47911 Jaemüük posti või Interneti teel 1 866 2 152 46151 Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine 0 52 68201 Muu renditulu 23 10 46191 Muu hulgimüük 10 0 14131 Muud õmblusteenused 3 0 6 113 9 891

AI Terminal

More from Baltika

Talk to a Data Expert