Ekspress Grupp

Annual Report (ESEF) • Apr 1, 2022

AS Ekspress Grupp 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900B52V1TUMW7FS54 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900B52V1TUMW7FS54 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:TreasurySharesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:OtherReservesMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900B52V1TUMW7FS54 2019-12-31 ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember iso4217:EUR iso4217:EUR xbrli:shares 2021 Inter aktiivne online aastaaruanne ASi Ekspress Grupp aastaaruandega saab tutvuda k a veebis: Lisaks infor matsioonile ettev õtte k ohta ja finantsadmetele sisaldab online aruanne täiendavat funktsionaalsust, sh videoid ja erine vaid v eebilinke. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 3 SISUKOR D ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 4 TEGEVUSA RUANNE .................................................................................................................. 5 HEA ÜHI NGUJUHT IMISE TAVA AR UANNE ......................................................................................... 67 TASUST AMISARUANN E .............................................................................................................. 81 KONSOL IDEERITUD R AAMATUPIDAMISE AASTAARU ANNE ....................................................................... 84 Juhat use kinn itus konso lideeri tud majandu saasta aru andele .............................................................. 141 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ............................................................................................. 142 2021. AASTA KASU MI JAOTAMI SE ETTEPAN EK ................................................................................ 147 JUHATUSE JA NÕ UKOGU DEKL ARATSIOON .................................................................................... 148 PEAMISED F INANTSNÄITAJAD 20 17 - 2021 ...................................................................................... 149 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 4 ÜLDAN DME D Aruande perio odi a lgus 1. jaanu ar 2021 Aruande perio odi l õpp 31. detse mber 2021 Ettevõtte nimi AS Ekspr ess Grupp Äriregis tri ko od 10004677 Aadress Pard a 6, Tallinn 10151 Asukoh amaa Eesti Va bariik Telefon +372 669 8381 E- mail egrupp@ egrupp. ee Koduleh ekülg www. egrupp. ee Põhiteg evusa la Meedia ja sel lega s eotud t egevus ( 581 4) Juhatus Mari - Lii s Rüüts alu Signe K uki n Kaspar H anni Nõukogu Priit Ro huma a Hans H. Luik Indrek Ka sela Aleksand ras Česnavičius Audi itor KPMG Baltics OÜ Majandu saasta aru anne ko osn eb te gevusaruan dest, hea ühingu juht imise tava ar uand est, tasustamis aruand est, konsolide eritud raamat upid amise a astaar uandest , ju hatuse k innituse st aru andele , sõltu matu van deaudi itori aruande st, kasu mi jaot amise ett epane kust j a juhatuse ning nõu kogu d eklarat sioonist . Do kument koosneb 150 leheküljest. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 5 TEGEV USARUANNE KONTSERN I PÕHITEGEVU S JA O LEMUS ............................................................................................ 6 JUHATUS E ESIMEHE PÖÖRDUMINE ................................................................................................ . 7 KONTSERN I STRATEEGIA JA EESMÄRGID .......................................................................................... 9 KONTSE RNI OLUL ISED ETTEV ÕTTED .............................................................................................. 10 MEIE MEEDIABRÄND ID .............................................................................................................. 11 MEEDIAKONTSERNI VASTUTUS Ü HISKONNAS .................................................................................... 12 DIGITALI SEERUV MEEDIAETTEVÕ TE .............................................................................................. 19 2021. AASTA TÄH TSAMAD SÜND MUSED .......................................................................................... 24 MEEDIA TUN NUSTUSED J A AUHINNAD 2021. AASTAL .......................................................................... 28 ÄRITEGEVU S ......................................................................................................................... 31 FINANTSN ÄITAJAD JA SUHT ARVUD ............................................................................................... 34 SEGMENTIDE Ü LEVAAD E ........................................................................................................... 35 KLIENDIKOG EMUS JA R AHULOLU ................................................................................................ . 42 TÖÖTAJA D ........................................................................................................................... 45 ÜHISKON NA JA SEKTORI ARE NDAMIN E ........................................................................................... 51 KESKKONNAMÕJU J UHTIMINE ..................................................................................................... 58 ASi EKSPRESS GR UPP AKTSIAD JA AKTSIONÄRI D ................................................................................ 63 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 6 KONTSER NI PÕHITEGEVUS JA OL EMUS Ekspress Grupp on enam kui 30 - aastase ajaloog a Baltimaad e juh tiv meediak ontser n, kuh u kuulub viis meediae ttev õtet E estis, L ätis j a Leedu s. Lisaks k uulub grupp i mitmeid p orta ale ja d igimee dialahen dusi p akku vaid ette võtte id. Kõikid es Balti riik ides k orraldatak se kult uuri - ja spordisündmu si ning mu id ürit usi ühisk ondliku lt olul istel teemad el. P eamine foo kus on pakku da nüüd isaegset e dig ilahend uste j a - tee nuste abil par imaid v õimalusi meediat arbijale , rek laamiklie nd ile ja k oostööpart nerite le.  Põhiteg evus : ajakirj anduslik u sisu t ootmine ja rekl aami müük dig itaalset ele pl atvormid ele te rves Baltikum is. Aj alehte de, ajakirjade ja raamatu te kirj astamin e Eest is.  P õhitege vusi t oeta vad in fotehnoloo gia are ndus, audiovi suaalse produk tsioon i lahend used , rek laamipindad e rent, paberväljaannete k ojukanne.  D igitaalset e ärisuund ade arenda mine: 2021. aastal v äljus kon tsern t rükiseg mendist , mille ga kont serni tulub aas muutu s suures osa s digit aalsek s. 2021. aast a lõpus andsid d igitaalse d toot ed/te enused 76% (2020: 70%) ko ntserni k ogukäib est.  P iletim üügiport aalide ja p iletimüüg ikoht ade h aldamin e Eestis j a Lätis.  Digit aalsetel väliekraanidel re klaami müü k Eesti s ja Lät is.  K asvab meelel ahutu süritust e j a temaatiliste konverentsid e korrald amise t ähtsus. Ekspress Grupi kliendid jagunevad kolme suuremasse grupp i:  m eediasi su tarbij ad (n ii jae - kui ka äriklie ndid) ,  r eklaami ostjad ,  teised grupi ette võtete teenus eid ostvad era - ja j uriidilise d klien did. 2021. aastal tugevdas Ekspress Gru pp oma po sitsioone k õikides t egev usvaldk ondades. A ruandeaast al jätk unud koroonav iiruse l evik mõj utas olul iselt g rupi et tevõt ete tööd , pannes p roovile eelkõig e meed iaväljaan nete töökorral duse j a muude t eenuste digit aalseks muut mise. ASi Ekspress Grupp aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 5.aprillist 2007. Suuraktsionär on Hans H. Luik, kelle kui lõpliku kasusaaja osalus läbi erinevate ettevõtete on 73,23%. Ekspress Grupp numbrites (jätkuvad tegevusvaldkonna d) AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 7 JUHATUSE ESIMEHE PÖ ÖRDUMINE Mari - Lii s Rüüt salu, juhatuse esim ees Ekspress Grupp on oma koduturg udel E estis, Lätis j a Leedus on üks peamisi avalik u inforu umi kuj undaj aid. Usume , et meie kvalit eetne töö aitab kaasa p arema ü hiskonn a loom isele tän a ja homme . 2021. a asta oli Ek spres s Gru pile ed ukas. C ovid - 19 pandeemia jätkumine ja suurenenud tähelepanu ühiskonnas toimuva v astu ho idis huv i klass ikali se ajakir jandu se vas tu k õrgel. Eelnev atel aast atel te htud invest eering ud ajakirj anikesse ja kval itee tse sisu t ootmisse on to onud me ile ed u. Se e väljen dub ee lkõige dig itelli mu ste hulga kasv u jätk umises. Aasta lõpu ks oli Ek spre ss Gru pi erine v atel ettevõtetel ligi 1 35 00 0 digit elli mu st . En im on dig itaalse s isu tel li musi Eestis, kus suurima d igite lli muste arvu saav utas Eksp ress Meedia. Õhtuleh t Kirjastu se digitaalset e tel li muste number näitas 2 021. aast al väga h ead kasv u. O n näha, et tu rul on luge jate huvi erinev a sisuga väl jaanne te vast u suur, mis lisab meile julg ust katset ada erinevat e formaat idega, et suurendad a digit elli must e numbrit ka järgne vatel aast atel. Pandee mia mõjud olid märga tavad ka 2021. aast al. Enim kann a ta sid piirang ute al l pile timüügi ettevõtted Lä tis ja Eestis. Kasut ades ära t eadm isi ja me ie teh noloogil ist pl atv ormi Läti piletiär is, av asime 2021. aasta k evadel Piletit asku nime lis e platv ormi ka E estis. T änu pan deemia le sai pile tite mü ük suure ma hoo si sse al les sügise l. Eelnev ast hoolimata lõp eta sid meie pilet iplatvor mid aast a head e tule musteg a tänu o skusel e pidev alt muu tuva olukorrag a kaas as käia j a are ndades t eatrit ele, k ontser disaalid ele ning teist ele ürit uste k orrald ajate t arbeks ol ulis i tehno loogilis i lahendu si. N eed are nduse d aitasid piiran gut e ajal k ülastaj aid haju tada või näite ks klien tide vaktsin eerimi sepasse kontr ollida. Digitaalse d välie kraanid on pand eemia ajal olnud ü hed enim kan natada saanu d ett evõt ted reklaam isektori s. Aast a teine pool näitas si i s ki klien tid e huvi t aastumist ka välime edias. Oleme nii Eestis k ui Lät is digit aalsete e kraanid e kasvatam ise la inel – aa sta algu ses osts ime nelj a digit aalse v äliek raanig a ette võtt e Riias. L isaks os alesi me mitmel R iia linnaval itsuse korrald atud hankel, millest võitsime k aks. T änu hang ete võidu le suure ndame oma j alajälg e Riia digitaal sete v äliekra anide t urul märg atavalt ja suud ame pakk uda klie ntide le edasp idi erine vaid form aate. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 8 Juunis t eavitas E kspres s Grup p trük ikoja AS P rintall mü ügist. Tehin g on koo skõlas ko ntsern i stratee giaga, mis keske ndub e eskätt digitaalse äri kasvat amisele . Kuna p abe rajakirj anduse osakaal on kont serni käib es järj est kahanev a osatähtsu seg a, siis ei ole trükik oja omamine pikas perspe ktiivis g rupile stratee giliselt oluline. Müüg ist vabane nud vah endeid kasutab kontse rn dig itaalse äri kasv uk s. Detsem bris ostis Ek spre ss Grupp Eestis mee diaett evõtt e Geenius Mee dia. G eenius Me edia on t ehnoloog ia - , au to - j a äriuudist ele ke skendu d meed iafirma, millel on juba t äna märkim isväär ne hulk digitaal seid t elli musi . Ühtl asi on tege mist nišiga, mida Eksp ress Gru pi välj aanded r egulaarse lt ei kat a. Geen ius Meedia j ätkab ost u järel iseseiv a meediae ttev õtten a. Geeniu se vee biportaal idel on ig akuiselt umbes 300 00 0 lugej at ning aasta lõp uks oli üle 4 000 maksva dig itellij a. Kokkuv õttes o li 2021. aasta k ontsern i jaoks ed ukas: vaatamata j ätkuv ale pand eemiale ja koroonaviiru sest tingit ud majandu se ebak indlusel e suu tis kont sern tug evdad a oma tu rupositsi ooni n ing par andad a olul iselt ka sumlikk ust. 12 kuu müü gitul u kasvas 202 0. aa staga võr reldes 20 % 53 , 5 miljo nile e urole j a puhaskasu m kas vas 61 % 4, 1 miljon i euro ni. Kontsern i digit aalset e tulu de osakaal m oodusta s detse mbri lõp us 7 6 % kogu käibest . Lisaks dig itellimu ste kasvule andis erak ordse tu lemuse sa avut amisele suur e panuse ka digit aalse rek laami kasv kõikide s riikid es. Se e on eel kõige sele tatav p andeem iast ting itud ärid e digit eerumise ga j a seet õttu k a suurema panust amiseg a digitaalse le r eklaami le. Ekspress G rupp lõi 202 1 . aast a l Eestis akt iivse lt kaas a Eesti M eediae ttev õtet e Liidu ( EML) tege vuses, mille ee smärgiks on suuren dada kon kuren tsi Ee sti meed iamaast ikul, võideld a turum oonutust e vastu ning su urendad a ajakirj andusv äljaanne te kät tesaadav ust Eest i inime stele. Sama fook us on ka Lät is j a Leedu s, kus l ööme aktiiv selt kaasa tööst usharu proble emide lahend amisel läbi me ie koh alike et tev õtete. Pik aajalised prob leemid on ettevõt ete võrdse k ohtle misega seot ud teemad – ül emaailmsete platv ormide mak sustamise teemad ja autoriõig usteg a seotud teemad. Kohalikel turgudel on sarnane olukord, k us kohalikud rahvusrin ghääl ingud panustavad digitaalse tesse toodet esse. Konkure ntsioluk orrast h innat es pole tege mist t urutõrk ega, mida oleks v aja maksu maksj ate rah aga lahend ada. Edumee lsena võib välja t uua Läti j a Leed u, ke s 2021. aastal aland asid käib emak su ka dig itaalset ele mee diato odete le 5% - le. Nii on Eest i Euroopas üks v äheseid r iike niivõr d kõrge käibemak suga dig itaalset ele mee diatoode tele (9%). Madalam käibemak sumäär ait ab kaasa m eediaet tevõ tete digipöörde le ning väärtust ab ajakirjan dust j a ajakirj a nikke tervik una. T ugev aj akirjan dus on tug eva demokr aatliku ü hiskon na alustal a. Viimase k ahe aasta t ulemus ed n äitavad, et oleme st rateegil iselt õige l tel. Et tevõtte käive ja kasu mlikkus o n kasvanud, samas olem e arendanud ja arenenud, juurutanud uusi tehnol oogiaid, lanssee rinud u usi toote id ja panust anud sisuli selt m eie meed iaette võte tesse. Meile on oluline, et ole ksime mee diavald konna suu nanäit ajad j a turuliid rid. S ee tag ab meile d igitaalsete tulud e ja k asumlikku se jätk uva kasv u. Täname nii meie lugej aid - vaata jaid - kuul ajaid, aktsi onäre ja kui ka kli ente usu ning toetuse eest meie grupi ettevõte tesse ! Lugup idamiseg a, Mari - Li is Rüü tsalu AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 9 KONTSER NI STRATEEGIA JA EESM ÄRGID Missioon  t eenida demokr aatiat Meie eesmärgid  Luua auh innatud sisu, mid a hind avad nii me ie luge jad ku i ka meediaek sperd id  O lla Baltik umi juh tiv dig ikirjast aja ( d igite llimuste, kasut usaj a ja tege like kasu tajat e arvu osas)  P akkud a jätk uvalt meie p aberkandj al kvalit eetseid meediav äljaand eid lug ejate le, kes väärtust avad sed a formaati  T egu tseda sot siaalset vast utus t silmas p idades n ing luua t ugev aid ja u saldusväärse id b rände  S uurend ada ett evõt te väärtust meie ak tsionäride jaoks Kontserni str ateegia Ekspress G rupp kesken dub nii olem asolev a digit aalse äri orgaan ili sele kasv ule ku i ka v õimalust e leidmise le ärimaht ude k asvatamisek s uut e omandam iste te el. Kon tserni eesmärk on suure ndada e ttev õtte väärt ust, l uues sünerg iat lisandu vate u ute äri teg evust e ja senise meediategevuse vahel. D igimeed ia segmen di s viime e llu kiire kasvu st rateeg iat, e esmärkide ks on tur u arend ami ne ning samaaegselt turuos a kasvatam ine. T rük imeedia s j älgime kulutõhusus t j a pakume t uru kv aliteet semat aj akirjand ust . Kontsern tu gevda b olem asole vaid põh itege vusi in veste eringu tega org aanili sse kasv u ja suurenda b lisak s digit aalse te tul ude osak aalu läb i meediag a poten tsiaalse lt hea d sün ergiat p akkuv ate te iste digit aalsete är ide . Nii meed ia ku i toetav ate dig itaalset e äride k asvu toeta b f inantsil ise lt opt imaalne inv estee ringut e jaot us, fin antsvõime nduse mõõ dukas ka sutamin e ning kasvue esmärke arv estav d ivid endip oliitika . Kontsern i strat eegia e lluviim isel on jätk uvalt meie eesmär k luu a auhinnat ud si su, mida hindav ad nii me ie lug ejad kui ka me ediaeksp erdid , olle s sam as Baltik umi j uhtiv digikir jastaj a nii dig itellimu ste, kulu tatud aja kui k a tege like kasutaj ate arv u poolest . Soovime edasp idigi p akkuda turu kvalit eetse imat trük imeediat lug ejask onnale , ke s väärtust ab seda f ormaat i. Ekspress G rupp on 2021. aast a jooksul läbi tein ud olulise muutuse , kon tsern võõrand as oma trüki teenuste äri tegevuse ning k eskend ub jätkuv alt väga tuge valt digit aalse äri tegevuse kasvule nii orgaanil iselt ku i ka uute omand amiste kaudu. Nõukog u poolt seat ud kontse rni pikaaj alised st rateeg ilised fin antsee smärgid on seotud är itege vuse kasv u, digite erimise, kasum likkuse ja divid endid e maksev õimega . Eesmärg i d põhinevad muutustel tegevuskeskkonnas, konku rentsimaa stikul ja ümbe rkuj undamis e st rateeg ia eden emisel. Ekspress Grupi pik aajalised stratee gilised finantseesm ärgid Eesmärk 2026. aasta lõpuks 2026 eesmärk 2021 tegelik D igitellimus ed Baltimaades > 340 000 134 947 Digitaalse t ulu os akaal >85% 76% EBITDA marg inaal >15% 15% Dividendi v äljamakse määr vähemalt 30% 37% AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 10 KONTSERN I OLU LISED ETTEV ÕTT ED AS Ekspress Meedia / Eesti Ekspr ess Meedi a ha ldab Ees ti kõ ig e mitmek ülgs emat ja lo etavama t intern etiporta ali Delf i, mi da küla sta b iga nädal üle 600 000 i nimese. Samuti annab Ekspress Meedia väl ja Eesti meediamaastiku ajalehtede (Eesti Ekspress, Maale ht, Eesti P äevaleh t) ja ajakir jade (Ma akod u, Eesti Nain e, Tervis+ , Oma Mait se, Anne&S tiil, Per e&Kodu, Kr ooni ka) l ipula evu. 2021. aastal avas ettevõte uue ärisuunana innovatiivse piletimüügikeskkonna Piletitasku. Delfi UA B / Le edu Delfi L eedu on ligi 1,4 miljoni iga kuise ja ena m kui 700 tuha nde igapä evase ka suta jaga inter netip ortaal. A/S Delfi / Läti Delfi Lä ti on tunnis tatud kõi ge usal dusvä ärs e maks ja armasta tuma ks meed iabränd iks Lätis. D e Ifi o n ena m kui 800 000 igakuise kasuta jaga L äti j uhtiv uudi step ortaal nii läti k ui ka vene k eeles. Geenius Meedia OÜ / Ees ti Geenius Meedia on kiiresti kasvav ettevõte, m is ehitab täpselt sihitud meediakanaleid, mille sisu on faktipõhine, aru saadav ja kasulik. Oleme müravabaks ja sõltum atuks platvormiks andekatele auto ritele, hinnat ud eksper tidele nin g ideedel e, mis teaduse ja teh noloo gia ab il el u paremaks mu udava d. SIA Biļeš u Paradīze / Läti Biļeš u Par adī ze halda b elek troonil ist piletim üügip latv ormi (bil esupa radize.lv ) ja piletimüü gikohti, müües nende k aud u üri tust e korralda jate ni mel pi leteid er ineva tele me elela hutusüri tustele . Ettevõ te on korra ldan ud pileti müüki i nter netis üle 1 5 aas ta ja on ü ks kahes t juhtivas t pileti teenuse p a kkujast L ätis. AS Õhtule ht Kirjast us / Eesti Õhtul eht Kirjast us annab vä lja ajaleht e Õhtuleht – suurima tiraažiga päev alehte Eestis n ing üle 485 000 igakuis e kasuta jaga u udis - ja meel elahutuspo rta ale. 2 018 . aasta 1. juu nil ühineti Ajakirjad e Kirjast usega , võttes üle rohkem kui 10 ajakirja, 2019. aast a lõpus ostis Õhtuleht K irjastus ajakirjad Tiiu ja Eesti Ajalugu. Õhtuleht Kirjastuse portfellis on kokku üle 120 000 tellimuse. Digital Matter U A B / E esti, L äti, Leed u Digita l Mat ter (endis e nime ga Adnet Med ia ) on suur im Ba ltiku mis teguts ev reklaa mivõ rgus tik, mis tegeleb nüüdisaegse RTB - rekla ami ni ng sihtgr uppi de ja kamp aania te opti meeri misega. SIA Altero / Eesti , Läti, Le edu Alter o on Bal tiku mi juhtiv finan tsvõ rdlus pla tvorm. Altero al ustas om a tegev ust Lätis 2 01 6. aa sta l, L eedus 2019. aastal ja E estis 2020. aastal. Alate s turule toomisest 2016. aasta juun is on enam kui 100 000 Altero klienti võrr e lnud tarbimi slaenud e, autolaen ude ja muud e toodet e fina ntspakkumi si. Babahh Media OÜ / E esti Baba hh Med ia pak ub tervikli kku valik ut video mater jali too tmise tee nustest r eaala jas ning sal vesta tud video s treaming ’u teenust, automatiseerimist ja videoarhiivi. Kinnisva rakeskk ond OÜ / Ee sti Kinnisvarakeskkond arendab koostöös kohal ike kinni svar aet tevõtet ega nüüdis aegs et kuulu tust eportaa li Kinnisvara24.ee. Linna Ekraanid OÜ / Eesti Linna Ekraanid on kiiresti kasvav välimeediaettevõte, mis e hitab ja haldab elektroonilisi välirekla ami pindu p aljudes p aikades üle ko gu Eesti. D Screens SI A / Läti D Screens on kiiresti kasvav välimeedia ettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu paljudes asukohtades Lät is. OÜ Hea Lug u / Ees ti Hea Lu gu on raa matukir jast us. Hea Lugu kir jastab ni i algupä rast kui ka tõlgit ud ilukir jandus t, ajaloor aamatui d, bio graafiai d ja memua are, las tekir jandus t, tea tmeki rjandus t ja pra ktilisi käsir aama tuid. Hea L ugu op ere eri b kaub amärk e Maailm ja Mõnd a, 1 00 Roo ga, Õ htuõpi k ja R aama t24. Raamatuid antakse välja k a e - ja a udiovormi ngus . AS Expr ess Post / Eesti Express Pos t on Eesti a inus aja kirja nduse vara hom mikus e kojukand e teenust pa kkuv ett evõt e , mis tegeleb lisaks ka otseposti ja kirjade kojuk andega. Kontse rni str uktuuri kuuluvate ettevõte te detail ne loetel u on esitatud k onsolid eeritu d raamatu pidamise aastaaru ande lis as 1 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 11 MEIE MEEDIABRÄN DID AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 12 MEEDIAKONTSERNI VASTUTUS ÜHISKON NAS Ekspress Grupp on Baltimaade juhtiv meediakont sern j a omab seetõt tu olulist rol li ühiskonn a eden dajana. Grupi meediav äljaand ed on kõig il k olmel kod uturu l olulised avalik u inforuu mi ku jund ajad. Lisades sell ele vast utuse märkimisv äärse su uruseg a tööandj ana, lasu b grup il kohustus j uhtid a kõiki ko ntserni et tevõtte id eetilise lt ja vastut ustund likult ning lu ua sõltumat ut, profession aalse t ja u saldusväärse t ajak irja ndusl ikku sisu. Kontse rni ette võtted peavad olem a juhitud ausalt, sead uskuule kalt ja ee tilisel t – see on grupig a seotud osap oolte ja laiem a avalikku se usaldu se alu seks. Laiema avalikku se ja Eksp ress Grup iga seot ud osapoolt e us alduse e elduse ks on, e t kont serni et tevõt ted on juhitud ausalt, seadusku ulekalt ja ee tiliselt . Kontsern is on kokk u lepit ud ühiskondlik ku mõj u ja vastut ust välje ndavad fookussu unad j a - tegevused, mi lles kontsern on võtn ud strat eegil ise rolli. Soovim e olla: Sõltum atu ja arenev sisulooj a - kõig ile kätt esaadav in fo mugavat e ja nü üdisaeg sete digilahe ndust e kaudu - loodav sisu on usald usvää rne, aj akirjan ikud sõltumat ud ja e etilised Ihaldu sväärne tööandja - prof essionaal ide hoid mine ja k asvatamine - võrd ne kohtle mine j a mitmeke sisuse väärt ust amine Vastutustundl ikult juhitu d ettevõte - kaasav ja ausamee lne ju htimine - jät kusuut liku are ngu eesmärk ide sead mine ja täitmine Ühiskonna eden daja - avat use ja osalu sdemokr aatia t oetamine - olulise ühiskond liku mõj uga t eemade käsitlemin e Meie sot siaalse vastutuse ja keskkonna - , so tsiaal - ja hea juhti mistav a (ESG) eesmärgid: 1. KESKKON NATEE MA : sead a kontserni j aoks eesmärgid ettevõtlu sega seot ud sotsiaalse vast utuse aspekt idele ning jälgida ja avalikustada neid koosk õlas parimate rahvusv ahelist e tavad ega. Keske nduda h eite - eesmärkid e täpsu stamise le. 2. SOTSIAALTEEMA: arendad a sotsiaalselt olulisi v õtmetee masid , mis võimal davad k ontserni ü ksuste l viia ellu alg atusi, e t aidata sü stemaat iliselt kaasa mõn e meie sotsiaal se väljak utse l ahendamise le, et luua instituts ionaalne vundament pare male ajak irjand usele, mis te eniks d emokraatiat . 3. HEA JUHTIM ISTAVA: viia a ruandlus koosk õlla ELi tak sonoomia av alikust amisnõuete ga. Oleme pühendunud jätkusuutlikkusele. Meie pühendumine jätk usuutlikkusele on esitatud meie keskkonnamõju juht imise ja sot siaalse v astutu se aruand es ning h ea ühing ujuhtimise tava a ru andes. Kontsern i aastaaru anne kajast ab k õigi nend e aspek tide ju htimispõhi mõtteid , näite id ja t ulemusi 202 1 . aasta koht a. Ekspress Grupi mis sioon on t eenida d emokraat iat. Selle täitmise eeld useks on keskk ond, mis ait ab inimeste l, et tevõt etel ja r iigijuhtid el teh a ühiskon na kestl ikkust tagavaid otsuseid . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 13 MEEDIA VASTUTUS SU URENEB Sarnaselt teiste meediaorg anisat sioon ideg a nii Eestis k ui ka maail mas on Ekspre ss Gru pp läbim as suuri muut u si. Meediae ttev õtete fookuse s on tood ete/t eenust e digit eerimine , mis seab ootused nii t öötaj ate kv alifikat sioonile kui ka inve steering utel e. Üh iskonna jät kuv j a üha teravam p olariseeru mine su urend ab surve t mee diamajad ele luu a ja esitada õig eaegse lt us aldusvä ärset ja kval iteet set ajak irjand uslikku sisu . Nen de kah e ülesand e edu kas elluv iimine aitab tag ada uud iste lug ejad nii täna kui k a homme. „ Ärevat el aegad el on ü hisk onna huvi meedi a vastu k indlasti suur em . Uuring ud nä itava d, et usald us meed ia vastu on tõusn ud ja sotsiaal meedi a platvo rmid e vastu l angenud nii meil kui ka mujal maai lmas. Täna äg ab sotsi aalmeed ia i seenda lo odud prob leemid e käes. Kl assikal ise ajak irjan duse u us tulemi ne on o lnud väga tugev. Teisalt on see pal judes r iik ides kaasa t oonu d rünnak uid j a süüd istu si nii ajaki rjand use kui ka ajaki rjani ke vastu .“ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspress Gr upi tegevjuh t Ajakirj anduslik u sisu l oomi sel j a ette võtet e juht imisel peav ad Ekspr ess Grup pi kuul uvad meediav äljaand ed arve sse võtma nii m eediasek tor is kui ka üh iskonnas t oimuv at:  d igite erimine on l äbiv märksõ na, k asvavad nõuded nii tehnilist ele lahe ndust ele ku i ka meediavälj aannet e töötaj ate osku stele, lugej atele peab info ole ma kerge sti leitav j a kasut atav erin evate s nutiseadme tes;  j ätku v koroonak riis lõhes ta s ühisko nda vee lgi, fakt ikontroll, tõese info esit amine ja tee made tasaka alustatu d kajast amine on meed iamajade kohustu s ja proov ikivi;  är ilised otsused suurend avad sünerg ia loomi st kont serni ä ride vah el, sama l ajal p eavad sisuturu ndus j a ürituste korrald am ine nin g erapool etu uu diste v oog olema meediat arbija j aoks selg elt erist atavad . „Tunnet usli kult ei ole u saldus meed ia vastu langen ud. Pigem on muut unud ko gu tähelepan u ahel ja t oimu b info killust umin e. Maai lmavaad et mõju tab see , kes, mida ja k us kan alis lo eb. Näi teks noor ed ei o le täna tradits ioonili se m eedia kas utajad.“ Tarmo P aju, Delfi tegevto imetaja Vaba ja tasak aalust atud ajak irjan dus Ajakirj andus p eab olema sõ ltumatu j a vaba. Poliitilise d seosed või pooleh oid, kell egi ärihuvid , isi klikud suhted või kasu, al tkäemak sud või mis igane s hüved ei tohi mõ jutada aj akirjanik e ja v äljaanne te tööd . Tasakaalu statud ajakirj anduse põhimõtt eid jär gitakse kõikide s kontse rni ettev õtet es. Sõna ant akse eri osapoolt ele v õrdses mahu s, võimaldat akse vastulau seid j a vajad usel vab andusi. Esit atud info on al ati all ikate st k ontrollit ud. Allika - j a konfid entsiaal suse kait se on iga aj akirjan iku va stutu s. Tun dlike te emade pu hul on ol uline tunne tada ee tilisuse p iiri. „Ajak irjan dusel on selge r oll ja peam e seda t äitma. Ki ndlasti tahame pak kud a tasakaal ustatu d ajaki rjand ust ja see t ähend ab, et peame vali ma, mi lli seid teemasi d ja k uidas k ajast ada. Kvalit eetse sisu ja tasaka alu pak kum ine on üh a olul isem ja samas k eerul isem väljaku tse.“ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspr ess Gru pi tegevju ht Krii s mõjutab m aailmame edia v abadust Viimast e uuring ute järg i andis koroonav iiruse p andee mia maailma aj akirjand usel e tugev a löögi. Piirid eta Ajakirj anike ( Repo rters sans f rontièr es – RSF) ig a - aastasest ajakirj andusv abaduse raport ist se lg us, et oluk ord on järsult halven enud n ing ajakirjand ust tõk estat akse täiel ikul t või osalisel t enam k ui kahes kolman dikus 180 st vaadeld ud riig ist. Koroo napande emiat kasu tatakse ajakirj anduse survest amise ett ekäände na ning eriti on ajakirj anike lig ipääs in fole, allikatel e ja võim alustele sündmusk ohalt t oimuvat k ajastad a piirat ud Aasia s, Lähis - I das ning Eu roopas. P arim on ajak irjan dusvab adus Norras, Soom es, Roo tsis ja T aanis. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 14 Maailma aj akirjan dusvab adus e ede tabel i järgi on Balti riikide me edia vab a – 2021. a asta tab elis asus Ee sti 15. k ohal (2020: 14) , Läti 2 2. (2020: 22) j a Leedu 28. kohal ( 2020: 28) . Läti j a Leedu positsioon e i muut unud, Eesti kuk kus ühe koha võrr a allapoo le. Sa mas t oodi raport is välj a, et Leedu s on ping ed valit suse ja aj akir janike vahel su urene mas, infot e i jagata j a valitsuse otsuse d ei ole tiht i läbipaist vad. Lätis satt usid uur imise alla ve nemeelse d kanalid , mis lõppes k anali su lgemise või uu diste e dastami se keel uga. Ee sti puh ul toodi v älja, et mitme l korral k asutat i seadusl ikku õigust k eelata k ohtuasj ade kajast amine, kuigi see oleks av alikkuse huvide s. Valitsu se liikmed ründasid ajakirj anikke verbaal selt j a keeld usid info t jagamast v õi kommen teerim ast . Kõik Eksp ress G rupi ajal ehe d, uu distep ortaalid j a ajakirj ad ku uluvad Eesti, L äti või Le edu aj akirjan duse eneser egulat siooni sõlt umatut esse organite sse – p ressinõuk ogud esse. Rahutud ajad kasvatav ad kaebuste hulka Ekspress Grup i välj aanded ja uudiste portaalid to odavad aasta j ooksul kümne id t uhandeid artikle id, reportaaž e, taskuh ääling usaat eid, tele saate id, fot osid. Ajak irjand uslikku sisu puud utavad k aebuse d on meediaäri p aratam atu ja lahutamat u osa. 2021. aast al esitat i Ekspre ss Gru pi Eesti me ediavälj aannet e vastu pressinõu kogusse 31 kaeb ust, neist Ek spress Mee dia väljaan nete v astu 26 j a Õhtu leht Kirj astuse v astu 5. T aunivaid ot suseid oli k okku ü heksa. Läti Del fi koht a kaebu si 2021. aast al ei esit atud. Leedu s tege leb ajakir janduse vastu su unatud kaebu stega kaks in stitut siooni, Delfi vastu on kaeb usi esitatu d regul aarselt ni i aval iku info e etika k omisjoni le ku i ka ajaki rjand useet ika inspek torile. Ta vapäraselt esit atakse p aar kaebu st kuus, k uid vaatamat a suurele hulgale kaebuste le on De lfi suutnu d end peaaegu k õigil juht udel ed ukalt kaitsta j a on pääse nud nii h oiatust est k ui ka karist ustest . Igasug useid rik kumisi võe takse k ontsern is tõsiselt . Võimalik e eksimust e vält imiseks kool itatakse ajakirj anikke pidev alt ja vaj adusel p eetak se toimetust es avat ud arut elusid. Kon tserni e esmärk on e nnetad a seotud osapoolte le kahju tekit amist, ame tlikke süüdist usi, koh tuvaid lusi ja k aristu si. Digitellim used näitavad uusi reko rdeid 2021. aastat iseloom ustas st abiil ne ja j ärjepide v kasv kõikide g rupi me ediaväljaan nete d igitel limustes. Sõltu valt väljaan dest p üstitasid rekorde id nii lug ejat e kui ka dig itellimuste arv. Eesti uu distep ortaalide digite llimuste aastane kasv oli en am kui 50%, samal a jal kasv as digit ellimu ste arv L ätis kaks j a Leed us neli k orda. Dig itellim uste j uurdek asv tuleb peamiselt uute klient ide arve lt ja on tõestu s sellest , et g rupi me ediavälj aanded on järj est en am kõnet amas neid lu gejaid , kes siiani e i ole ol nud Eksp ress Gru pi meed iaväljaann ete t ellijad . „Kui gi pab erlehe t ellij ate arv ajas v ähen eb, k atab selle langu se di gitel limust e juurdek asv, ni i et koo ndvaates o n Õht ulehe t ellijai d var asemast aast ast r ohk em.“ Erik Heinsaar , Õht uleht Kirjastu se juhatu se esi mees „Päevak ord a tõu seb jär jest enam olem asole va kli endi baasi d ifer entseeri mine. Juba varem o li näha, et luge jat e muu tmine digitellij aks käib mitm es j aos , esimese d tuha nded ja küm ned tuhande d ehk kriit ilis e hulga l ugejai d saime igapäe vastest uud istet arbij atest. N üüd t uleb nei d lugej aid kasvat ama hak ata j a saab teemasi d ki tsamaks aj ada. M uuta di git ellijak s ka spordi uudi ste lu geja või kultu urihuvi lise. Peame ain a akti ivsemalt otsi ma neid lugejagru ppe, k ellele me ei ole veel suut nud tek itad a tunnet, et peaks ik ka selle dig itelli muse ära t egema.“ Tarmo P aju, Delfi tegevto imetaja AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 15 Kontrol l kommen taar iumite üle suuren eb Komment aarium id on olul ine osa v eebiv äljaanne test, sest lu gejad saavad kaasa r ääkida n ende jaoks olul istel teemad el. Ek spress Gr upi meediavälj aanded propage erivad k omment aariumit e regist reerit ud ja sisse logitud kasutami st. E basobivat e kom mentaarid e eemal damisek s kasu tatakse inim - j a mas inmod ere erimist . Eesti uu distep ortaali Del fi vär skendat ud ku junduse ja mitmete muudat uste lan sseerimise ga aasta e simeses k vartalis uuend ati ka por taali komme ntaarium i haldusmo otorit , et eden dada sisulist vestl ust ja vähend ada ebak valitee tset kommentee rimis t. D elfi kommentaar iumi hald uses k asutatak se nüüd sest masi nõpet ja tänapäe vaselt automati seerit ud töö vahend eid. Leedu s tõi 202 1. aasta k aasa k omment eerimi se põhim õtet e muut mise. Sarn aselt välisr iiki de kog emuseg a kustu tavad Inte rneti Me edia Assots iats iooni ( ISA) liik med ko roonavii ruse v astu vak tsinee rimist k äsitlev ate ar tiklite ja vid eote nii anonüümse d kui k a registr eerit ud kasu tajat e kommen taarid, et aidat a kaasa Le edu v aktsinee rimisnäit ajat e parandam isele. Esime sena kä ivitas sell e Leed us Delf i, seej ärel jär gnesid t eised v äljaand ed 15min. lt, L rytas. lt, Madeinv ilniu s.lt, ve.lt ning ku tsusid oma vast utust undliku eesku juga liit uma ka t eisi riigi mee diakanale id. 2021. aasta lõpuks j õudis lõp ule De lfi komment eerimi spoliit ika muud atu s, mille k ohaselt saavad artik leid j a muud me ediasisu komment eerida v aid reg istreerit ud kasu tajad . Vihakõn e mõj utab ajakirj anike tööd Ühiskon dlikult keer ulistel ae gadel tõu sevad e sile mitmed sotsiaalsed valupu nktid . Seetõt tu on me edia ülesanne pakku da tasaka alustat ud ja õi get informat siooni v eelgi su urem . Eri osapo olte v astasse isud v õivad p inget e kasvad es muutud a järj est terav amaks ja seda oli 20 21. aastal n äha, kui suur enesid n ii verbaal sed kui ka f üüsilised rünnaku d meediamaj ade t oimetust e ja ajakirj anike v astu. S otsiaal meed ias teht i ülesku tseid De lfi ajak irjanik e füüsil iseks ründamise ks. „Meil on pal ju juttu olnud ano nüümse vihakõ ne kasvu st. Kind el on see, et oma t öötajai d me k aitseme ja paku me neile võ imali kul t palju t uge. Ee stis ja L eedus p alkasi me tur vamehed, sest äh vardu si oli väga palju . See aga ei tähend a, et lo obuk sime o ma ülesannet e täi tmi sest. P üüame sell e asemel r i ske maand ada, näitek s sulg es ime kom mentaariu mid ko roonavii ruse ja v aktsine erimise ga seot ud lugu del.“ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspress Gr upi tegevjuh t Selge p iir aja k irjanduse ja sisuturunduse vahel Sisuturu ndus j ätkab t õusute el, see seab nõu ded ja piirang ud kõik idele me ediamajad ele, sh grup i meediav äljaanne tele, et t agada usaldusv äärsus j a läbipa ist vus. Kon tsern on selgel seisukohal, et aj akirjan duslikk u sisu ei toh i mõjutad a reklaamik lientid e huv i, sisutu rundus või k ontsern i enda kommer tsüritu ste korr aldamine. Reklaam i ja meed iatoimet use t öö vahele tuleb tõmmata selg e piir, sisuturun dus ja mu u tasu ee st näidat av sisu pe ab olema är atuntav ja vast avalt märgist atud. Ee sti Mee diaett evõte te Liidu tasand il on paika p andud , millist ele krit eeriumit ele p eab sisutu rundu s vastama. Lisaks on meed iaette võtte d kinn itanud m ajasise sed ree glid, mis seav ad raam id makst ud m eediasi sule j a kirjel davad toetaj ate õig usi ja roll i. „Sise mis elt o leme ko kku leppi nud, kui palju võib sisuturu ndust olla, ja o leme väga h ool ikad. Selge märgi status j a erald i meesk ond ai tavad tasakaalu tagad a. Aj akirj anikel on tihti ka selle vastu aller gia, k ui keegi t uleb üt leb, et peak sid sellest või t ollest ki rjut ama. See on au küsimu s. Ek s mõned hall id al ad on, näitek s fot ograaf võib justkui m õlemat t eha – fotosid nii aj akirjandus liku kui ka sis uturund usa rtikl i juu rde. “ Argo V irke bau , Eksp res s Me edia juha tuse esimees AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 16 Olulis tel t eemad el rääkim ine loob v äärtust Meedia saab ja peab tooma avalikk use ett e ühisk onnas aktu aalsed j a proble emsed t eemad. Se e on meedia vastu tus. Ühiskon dlike v alupun ktide kajastamine j uhib t ähelep anu muutmist vajav atele ol ulistele protsessid ele, et ne id seejäre l positiiv ses su unas mõ jutad a. Meediav äljaanne te j a ajakirj anike ig apäevane töö on esit ada l ugej ale kajast usi tee made l, mis vaj avad üh iskonna tähele panu. Eraldi üle sanne on esitad a neid tee masid atrak tiivsel k ujul , et tagada lug ejate süv enemine , mis aitaks kaasa tuu a olulisi ühiskonda puudutavaid muutusi. Ekspress Grupi ajak irjanikud tõstat asid 2021. aastal mitmeid suure t ähtsusega teemasid, mis tekitasid ühiskondlikk u arutelu või tõi d kaasa silmapaistvaid muutusi. Eesti  Õh tuleh t avaldas m itu lug u endise st har idusmin istrist , keske rakondlase st Mail is Repsist , kes avalik uks tul nud juht umite j ärel oli su nnitud astum a tagas i fraktsi ooni juhi j a erakonna asee simehe k ohalt. Ühtlasi e i andnud erakond Mailis R epsile v õimal ust osaled a 2021. aasta kohalike l valim istel .  Eest i Ekspre ss palj astas t oonase peamin ister Jü ri Ratase oo tamatult hoolet u suhtu mise riigi rah akotti kõige k õrgemal tasemel.  Eest i Päevale ht tab as kõrge Ven e diplomaadi järje korravälise lt vak tsine erimise lt otse sündmusk ohal ajal , mil r avimitootj ad väh endasid järje st Eest isse saadetav ate koroonav aktsiin ide hulka.  Maaleh t ja Ee sti Ekspr ess paljast asid e ksperime ndi käigus, et ku igi tarbijal e räägitak se, e t tema sorteer itud p akendid suunata kse t aaskasutu sse, siis tege likkuse s läheb n eist suurem osa p õletus se . Erinevaid lahend usi on ni i riiklik ul kui k a ette võtete tasandil, kuid m uutuse d jäävad enamasti r aha tah a. Tarbij ate mot ivatsioon j äätm eid liigit i sort eerida kukk us aga ve elgi.  Eest i Päevale ht te gi laia u urimuse 4 300 Wag neri palgasõd uri ehk V enemaa p residendi Vl adimir Put ini salaja se palgaarm ee sõd urit e koht a ja koht us perek ondade ga, kelle läh edased o n Venemaa varj atud sõdades su rma saanu d.  Õh tuleh t võttis luub i alla Eesti metsad es toimu va ja Riigimet sa Majand amise Ke skuse tegev use. Andme id analüüs ide s sa adi kinnit ust, et riiklik statist ika ei vasta tõe le. Ko kku ilmu s metsan dusest kuus lug u. Uurimus n omineer iti Bonn ieri p reemiale.  Õh tuleh t avaliku stas juh tumi, kus rahvusraa matuko gu koondas v ähihaig e eaka n aise, ke s oli pea aasta aeg a haigusle hel olnu d. Se ega katkes naise haigushü vitis, kuid tegu polnud seaduse nõudega, vaid ametnike uue tõlge nduseg a. Õhtu lehe se kkumisel käsk is te rvise - ja töömini ster T anel Kiik k oondatule h aigusraha e dasi maksta.  Õh tuleh t avaldas mitu artik lit noort e s uitsiid ide teemal, sõna said n ii lapse kaotan ud vane mad, sõbrad ja lähed ased ku i ka psüh holoogid .  Kroonik a tõi avalik kuse e tte suunamu dijat est abielup aari kod uvägiv allajuh tumi, millest k irjutam ise käigus ait as autor k aasa ka väide tava ohv ri turvalisuse ta gamisele. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 17  Koost öös Lev ila ajakirj anikeg a val mis Eesti Päe valehe l kiriku ü hiskondl ikku j a poliitil ist mõj u uurinu d artiklit e sari "U su võim". Läti  Del fi oli esimen e, ke llele tu ntud Läti r okklaulj a Mara Holštein a - Upman e jag as oma väik ese poj a haiguse j a ravimise lugu, mis leidis l aialdast arutel u.  Nov embris ilmu s lugu se llest, kuidas 33 - aastan e mees suri koroon asse , kun a ei soovi nud en d vakt sineerid a. Artiklil oli ühisk onn as lai aldane vastuk aja ja se e julg ustas inimesi v aktsine erima. Lisaks aval das Del f i mitmeid p ikema id anal üüse vak tsinee rimise vajalik kusest , need said samut i laia kõlapin da.  Del fi palj astas konf likti Lät i olümpiak ulla j a korvp alliliid u juhat use liikme vahel, mis t õi kaasa muudat used liid u juh atuses.  Del fi tõi aval ikkuse e tt e loo vä g ivaldsest kunst ikriitiku st, ke lle käe all on kannatan ud mitme d tüdru kud. Art ikkel te kitas ühiskon nas tu lise arute lu perev ägivalla ü le. Leedu  Del fi tõi aval ikku se ett e skand aalse juh tumi, kus Leedu riiklik rau dtee - ettevõte A B Lietu vos Gelež inkeliai tegi ma ail ma ühele su urimal e väetis etootjal e, Valgeven e e ttevõttele Belaruska liji ette makse väe tiste ved amiseks, mida peagi rakend uvad U SA sankt sioonid ei oleks lu banud . Leed u valitsus t eata s valm isolekust skand aali t õttu t agasi astuda. Valitsus j ätkas si iski t ööd senise s koosse isus.  Del fi kirj utas, k uidas koos L eetu j õudn ud Valgev ene illegaalse te imm igrant idega on riiki saab unud mitukü mmend t errorism iga se otud in imest.  Delfi tõi avalikkuse et te loo Klaipėda elanik ust, kes ise rata stooli aheldat una ko rraldas en am ku i 500 miljoni euroni ulatuvat üle - Euroopali st narkoär i. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 18 2021 oli mõranem ise ja võiduku se aas ta Mar tin Šm utov, Õhtulehe peato imetaja Ühel meediaalasel koo sviibimisel küsiti minult, kas m eedia on süüdi ühisk onna lahku kasv amises j a kuidas me saaks pooled k okku õ mmelda? K ust üldse le ida Eesti s seda h äält , keda k õik või enamik u saldaks? Tänapä eval, kus samamoodi mõtlevad inimesed on vaid paari hiirekliki kaugusel ja nee d teised saab mõne klaviatuurik lõpsuga p aika panna, on ehk mõ ttet u loot a, et kasvam e taas üht emoodi mõ tlevak s ühisk onnaks, seda iseg i kõig e täht samates teemades. Tõsi, posit iivne o n, et pande emia ajal k asvas üle maail ma me edia us aldus väärsus j a kõrg eim on see Soomes. Nagu ühiskond e es, nii ajakirj andus j ärel või v astup idi? Aasta 2021 t ähistab aastat , ku s ajakirj andus, mis ig al pool rõhut ab avatu se ja andmet e või näitek s kohtul ahendit e kättesaadav use liht suse täh tsust, hakkas i se sulguma j a lõhestuma. Nii pole huvilistel ena m võimalik näha kõigi meediae ttevõtete digitellijate arvu, pole võimalik näh a sedagi, kui palju in imesi ühel v õi t eisel veebil ehel käib . Tiraaže kor d nagu hak atakse avald ama ja siis j älle mitt e. Kuidas n õuda kel leltk i avatu st, kui oled ise salatsev ja varjav ? Murenetud on ka sisemiselt. Lisaks varjamisele kasvas mullu lahku parima te ajakirjanike tunnustamine. Selle asemel, et t uua uued i deed senist e auhind ade tu gevdam iseks ja ü hiselt kasvamisek s, ast uti esimen e samm suu nas, et igal meediamajal on lõpuks oma auhinnalaud. See meen utab poksimaai lma ‒ kõ igil on oma raskekaalu tiitel ja mitt e keegi ei saa aru, k es on parim v õ i eelmise aast a välj apaistv aim. Pari ma selgit amine on ag a olulin e, sest see seab latid, mille ületamise suunas liikuda ‒ Eesti rekord on reeglina alati vi let sam kui maailm arekord. Needsam ad latid on Õ htuleht Ki rjastuse eduks oln ud erakor dselt t ä htsad, kuid v õib- olla peame uues olu korras ne ed enda j aoks ümber mõtestama v õi sellises t lähenemisest ü ldse loobuma . Kunik s ajalug u ei tõest a vastup idist, ol en veend unud , et nagu p oksis, ei võida sell est lahk u kasvami sest k eegi k a ajakirj anduses. Tõsi, nagu juhtus po ksis, v õib ajak irjand useski, ku i mitt e olla v alvas, tek kida olu kord, kus kõi gil meediamajadel on küll enda p arima ajakirjaniku tiitel, kuid rahamagnet ja tõeline staar tu leb sot siaalmeedia st või hoopis kuskilt mujalt. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 19 DIGITALISEERUV MEED IAETTEVÕTE Kaspa r Hanni, grupi arendus juht 2021. aa sta oli dig imeediale taask ordne k iire kasvu aasta – pande emiast alg use saanud turbok iirusel hoog ustun ud digital iseerum ine j ätkus. Aasta võib kokku võtta k olme peamise t rendig a:  t ugev kasv tasulise digisi su osas k õikidel me ie põhit urgud el, Ee stis, L ätis ja Le edus j ätkus;  2 021 pande emiala inete jätk uv mõju dig itaalse re klaami tu rul;  r eklaamikl ient ide pan deemia olukorrag a kohane mine ja rekl aamieel arvete liikumine digit aalsele reklaami le ning kauban duse e - k analitele . Aasta tag asi ootas ime tel limusp õhise ärim udeli la iema t levik ut meie põhiturg udel, sel lest tu lenev at kasvu digite llimuste s ehk t arbija k asvavat huv i kvalite etse ajak irjandu se vastu . Ootasime selliste t ellij ate hulga k asvu, kellel on mitu u udismeed ia digit ellimust erine vatelt pakkuja telt. Täna saame k innitad a, et n ii Eesti, Läti ja L eedu turud arenesid lõpp enud aast al oodat ud suunas. Ekspre ss Grup p, olles meie sihtt urgud el suurim dig itellimust e pakk uja uu dismeed ia osas, k asvatas dig itaal sete tellimu ste hu lka aast a jooks ul Balt i riikides k okku 62%. Delfi Läti j a Delfi Leedu t asulised d igitell imused j ätkasid samuti k iiret k asvu, kasvade s aastalõp u seisug a aast a varasem aga võrr eldes v astav alt 57 % ja 164 % . Arve stades d igitaalse si su tarb ijate koguarv u ning tänaseid tasul ise digisi su tarb ijate n umbreid , usume , et digite llimuste ärimudel it ootav ad ve el mitmeid k iire kasv u aastad. Uu dismeed ia on tänase l päeval positsioon is, ku s päevak ajaliste teemad ega ku rsis olemiseks ja oma maai lmapi ldi avard amisek s teeb üha enam in imesi end ale digit aalse uudismee dia tell imuse. Jätku valt on d igitaalse reklaami turu l Baltiku mi meed iamaj ade jaok s rahalise lt suurim ateks k onkuren tidek s rahvus vahelis ed interne tiplatvo rmid. 2 021. a astal o li suurte teh noloo g iaettevõ tete tegevus jätk uval t mitme tes rii kides ü le maailm a seadus andj ate ja k onkurentsi v aldkon na regu laatorite terava t ähelepanu all. Ehk ki regulaat orite tege vus globaalse te et tevõt ete osas võt ab tavap äraselt p alju ae ga, näe me ilmselt juba lähiaast atel tu rujõu AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 20 regul eerimisele ja ühisk ondli ke ja majan duslike mõjude tasaka alusta misele su unatud varasem ast otsust avamaid samme erine vates riik ide s. Ka m eie põhitur gudel on n äha esimesi mär ke p latvormid e huvist meediaorg anisat sioon ideg a parema koo stöö vastu . Lisaks on ül emaail msed p latv ormid läinu d digit aalses r eklaami s kont akthin na tõst mise tee d, mis omak orda väärtust ab ka k ohaliku uu dismeed ia platv ormidel p akutavaid re klaamivõ imalu si. Nii näg ime eelm isel aastal mit mel korral, kus nõud luse tip phet kede l tõstsid n äiteks n ii Goog le kui Fac ebook om a rekla amih innad võrreld es varase maga kuni kümnekordseks. 2021. aa sta jook sul oli meie põhitur gudel jätk uvalt ak tuaalne te ema riigi p oolt rahast atav ate ring häälingu asutust e tege vus digimee dia turu l. Et intern etis ed astavate uudiste ja digisisu t ootmise osas on eraõigusl ike me ediamajad e vahel p iisavalt tuge v konk urents j a tarbij ale paku takse laia v aliku t ajakir jandu slikk u sisu, ei o le riig ipoolne sekkum ine nen del tu rgude l kuidagi p õhjend atud. Eesti, Läti ja Le edu dig itaalse u udisme edia os as ei eksi steeri turumoonutus t, mida ri igid p eavad k asvava ee larveg a finan tseerit ud en dale ku uluvat e meediam ajade k audu lahend ama. Kuri oosumin a või ks välj a tuua v eel fak ti, k us Baltim aades on igas r iigis suu rim mee diaorg anisat sioon kohalik R ahvusrin ghää ling. Kui aga vaat ame Põhj amaades se, siis e i eksistee ri mujal situat siooni, k us eramee dia organis atsioon id jääv ad oma käibel t mitmek ordselt alla avalik - õiguslike le rin ghääl ing utele . Selle s erameed ia tulev iku osas olu lises k üsimu ses Eest i ja Lee du meed iaett evõte te pool t Euroopa Komisjo nile esit atud kae buseid jätkuvalt m enetletakse. Uuelt aastalt oo tame kv alite etse d igisisu nõu dluse ja pak kumise j ätkuv at tug evat k asvu, rohkem ja p aremat v alikut lugej ale. L isaks tell imuspõh ise ärimu deli j ätkuv leviku le oot ame tarb ijate p oolt dig isisu le te ht ud kulutuste k asvu, keskmist e tell imust e hindad e kasvu j a digit ellijat e voolav use vähene mist kogu turu lõ ikes. Inte rnetih iidude osas ootame re gulaator itelt v arasemast jõulise mat käit umist e hk võrd se oluk orra keht estamist k õikidel e turu osalistele. Sellega s eoses on plat vormid e tähe lepanu uuel aast al roh kem k ui kunag i varem suu na tud re gulat iivsete riskide maanda misele ja kohalike l tur gude l koostööv õimaluste arend amisele. Fookuses o n digilahenduste ja - teenust e arendamin e Ekspress G rupp on kasvav ja arenev m eediako ntsern, mis kohan dub oma lu gejat e, klien tide j a koostööp artner ite muutuv ate me ediatarb imise h arju muste j a vajad usteg a. Uute digitood ete j a - teenu ste aren damine n ing asjak ohase ja huv itava sisu loo mine on gr upi et tevõt ete igapäe vane t öö, et pakku da oma klien tidel e parimate tehno loogiliste võimalu ste abil mugavaim aid lahe ndusi j a uudisv äärtusl ikku sisu. „Meie digit ellij ate arv k asvab. Õpikõver , mi lle oleme vi imastel aastat el läbi nud , on ol nud vajali k ja seel äbi olem e kasvan ud dig itell imus te turul iidr iteks kõikide s Ba lti riik ides. See on tul evi kuaj akirjandus e mudel, mis hakk ab nüüd avaldu ma ka kon tserni majandu stul emuste s, sealhu lgas ak tsia h innas. “ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspress Gr upi tegevjuh t Digitaalse äri osak aal ja täh tsus kasvab n ing see mõj utab kõiki meed iaorgani satsioo ne maail mas, k es tahavad k a edaspid i meediat urul te gutse da. Fookuses o n olem asolev a klie ndi hoid mine ja u ute kl ient ide leid mine j a seda ni i digikan alite ku i ka pabe rvälj aannet e puhu l. Hoolim ata dig imeed ia suurene vast lev ikus t ei ole k uskile k adunud paberv äljaand ed, mis peavad samut i pakku ma kvalit eetset , ajak ohast j a huvit avat sisu. Kõik Eksp ress Grup i meediat ooted o n kätt esaadavad digikanalite s. Eest i tarbij ad saava d olulisemaid väljaan deid luged a tradit sioonilise lt ka paberil , Lätis - Leedu s on grup i meediaäri o lnud a lgusest peale digitaal ne. 2021. aa stal jät kus kõik ide Eksp ress Gru pi välj aannete digite llimuste kasv. S elle p eamine põ hjus on inimeste hoiaku te j a harjumuste muutu s: kval iteet se digitaalse sisu ee st ollakse valmis m aksma. Digite llimuste kasvu t oetas ül dine f oon mee diaturul – klassik aline, f aktid el põhin ev ja tasakaal ustat ud ajakirj andus on sotsiaalme edi a kõrval t õusnud t aas täht saimaks inf okandj aks. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 21 Meediap ortaal ide aren dus on ke sksel koh al, et pakk uda lugej atele parimaid digit eenuse id ja - toote id eri nutisead metes. Lisaks müüb Hea Lugu e - raamatu id ja hald ab e - p oodi Raamat 24 ja läbi s iduse ttev õtte au dioraamat ute k uulami seks mõeldud platv ormi digire ad.e e. Digital M atter ( endise nimega A dnet M edia) , Babahh Media, Kin nisvar a24, Biļešu Paradīze j a P iletit asku ongi d igiärid. Lin na E kraan id ja D Scr eens pak uvad re klaamip inda sid digit aalset el väliekr aanide l Eestis j a Lätis. „Jä lgim e kõik i teh noloog iliste lahendu ste are nguid, m is meie toode tele ja t eenustel e või ksid k aasa aid ata, näiteks masinõppetehnolo ogiad. Igasugune helitö ötlus ja keeletehnoloo giad on oluli sed suunad, hoiame end kur sis nii eesti , lät i, leed u kui ka vene keele lah endu steg a. Tark varaar endust e puhu l tahame al ati kasut ada pa rimat saadaolev at teh nol oogi at, mis ai tab meil ko gu protsessi ker gemini ellu vii a, sest see peab olema kiir e ja tööki ndel ning kasu tatav r eaalse s keskk onnas. “ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht Digimeedia toob u usi rekordeid iga kvartali ga  E k spress Gr upi dig itellimu ste h ulk kasv as 2021. aastal Bal ti riikide s kokku 62%.  E kspress Me edi a tasul iste dig itellimu ste a rv kasvas aast aga 51% ja o li 7 4 873 (2 020: 49 696), Õ htule ht Kirjastusel 52%, ulat udes 20 992 (2020: 13 82 0) tell imuseni.  L ätis kasva s digit ellimust e arv aastaga 57% ja oli 20 21. aast a lõpuk s 17 549 (202 0: 11 143) .  L eedu s oli digit ellimuste hulk aast a lõpus 1 7 433 (202 0: 659 5), kasvade s aastaga 164%.  K ontsern i digitaal sete tulud e osakaal on 76% käibest (2020: 70%) . Läti Del fi lugejare kordid Läti Del fi püst itas lugej arekordid kolmel järjestik usel päe val oktoobr is, mil kaj astati val itsuse ot suseid er iolukorr a kohta riig is.  18. oktoober – 835 000 külast ajat  19. oktoober – 745 000 külast ajat  20. oktoober – 714 000 kü lastaj at 18. o kto obril Lät i Delfit külastan ud lug ejate arv on suure m kui port aali ühe k uu ke skmine t avapärane lugej ate arv . „Dig itell ijat e lis andu mine mõju b pos itiivse lt Eksp res s Gr upi ma jandustu lem uste le ja kinnita b konts erni pik aajalise st rateegi lise su un a õigsu st. Di git ellimu ste kasvat amine o n meie o luli semaid eesmärk e, sest see annab gr upi meedi aväljaann etele d ifer entseer itu d ja järjest tugeva ma di gitaal se tulu baasi . Töö tame akti ivselt ka tehn ilist e lahend uste k allal, et tell imin e ja lugemin e olek s järjest mugavam . Mei e jaoks o n olul ine tel limu se eluea pi kendami ne, mi s saab tu lla ai nult köi tva ja mi tmekesi se sisu kaud u.“ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspress Gr upi tegevjuh t Ekspress Grupi me ediavälj aand ed on k õikidel k odutu rgudel dig itellimust es ju htival p ositsioon il. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 22 „2021 . aastal jätkasi me kas vamist j a inve steeri mist d igit oodetesse ning o leme olu lisel t laie ndan ud video sisu loomis t, mis on su ur strate egiline v aldkond Leedus. Me il on ne li vi deoplatv ormi – Delfi, Yout ube, Face book ja lin eaarne telekana l, mil lega oleme om a eesmärg id täit nud n ing näe me nii kä ibe kui ka kasuml ikk use k asvu.“ Vytaut as Ben okraitis, Lee du D elfi te gevjuh t Eesti D elfi u uele p latvormi le 2021. aa stal jõud is lõpule Ee sti De lfi viimine uuele platvor mile. Se lle te hnoloogil ise uu endamise t ingis t arbijate lugemish arjumu ste kolim ine j ärjest enam arvu tist mobiil i. U mbes kaks ko lmandikk u Delf i külastaj atest kasutab mobiilse adet, mistõtt u vaj as kõige enam u uendu si Delfi mob iilivaad e. De lfi värsk e platv ormi are ndami se ja eh itamise kallal tö ötas 18 k uu jook sul üle 30 inimese k õigis Balt i riikid es. Digiteerumine esitab uusi tehno loogilisi väljak utsei d Digi suun al töö on k ogu g rupi jaok s olnud konstant ne ja loomulik are ng, m is esitab v äljak utseid nii teh noloogili stele uuend ustele , sisemist ele prot sessidel e kui ka t öötajat e osk ustel e ja päd evusel e. Ekspre ss Grupi ar endusü ksus on järje pidev alt tur ule toon ud uusi innov aatil isi lah endusi, mis pak uvad l isaväärt ust me ie uud iste - j a müügip ortaalide kasutaj atele , sh lug ejat ele. „ Suu tsime väg a kiir esti reag eerid a valit suse seatud ti ngimustel e. Ku i otsust ati, et kultu urisü ndmust ele tu leb hakata m üüma i siku statud pilete id, et külastajai d saak s vajad usel tu vastad a, si is mei e jaoks o li see olu line arendu s. Mei e IT - osakon d tegi s elle kiire sti ära j a ü ritus te korral dajad ol id s elle ga väga rahu l. Hilj em lisasi me süste emile k a fun ktsioo ni, mi s suuti s COVID - i sertif ikaate l ugeda . See mõ jut as ko gu se ktorit tugeval t ja meie saime sel le ga hakk ama.“ Jānis Ķ uzul is, Biļešu Paradī ze tegevju ht Taskuhääli ng, vid eohääl ing, story’d Taskuh ääling ( podcast) kinni tas 202 1. aast al jõud salt ka nda. Erineva saat efor maadig a on Delf i taskuh ääling u valdko nna turu liider Ee stis. Tasku - j a videohääling tõusid pildile koroo nakriis i ajal j a mõned saate d on Delfi v iinud püsivalt video v ormi. Fun ktsionaal suse p oole peal t on Del fi arendanud näitek s Instag ramist tu ttavad st ory’ d. D elfi Tasku saat ed on k uulat avad k õikides su urem ates r akendu stes nag u Spot ify, iT unes, Soundc loud, G oogle p odcasts, Castbox jne . Audio jääb lähiaast atel k indlasti f ookuse sse, s eda nii t askuhääl ingu kui ka art iklite audiokuj ule v iimise näol. T austal k äib kõnet uvastu sroboti are ndam ine, mis ait aks se da tööd automatise erid a. Tulev ik on audio raamat Audiora amat tul eb vare m või hilj em jõul iselt. Eest is ilmub pr aegu väga p alju pabe rraamatuid , mille h ulk pe aks vähene ma. Sed a korra stab il mselt p aberi hinn atõu s. Audio raamat on jub a jõulise lt tul nud Põhjamaad e turu le, k us on suured platv ormid. E estis on lood ud ca 2 50 audior aamat ut, kuid Põ hjamaade suur edu annab loot ust kasv ule. Raadioku ulajan a on ee stlane Euroop a Liidus e sirinna s, see ga harj umus tek sti kuu lata on olemas. E - raamat k ukkus Eestis läb i, sest k riit iline hul k reisiv aid in imesi oli v äike. Audio raamat on viimase st ol uliselt erinev , sest pakub võimalu st kuu lata audior aamat ut j a teha samal ajal muid te gevu si. Uuenenud pl atvormid, digilahenduse d ja -t ooted Digitood ete ar endus sõlt ub suurest i tarbij ate oot ustest , samuti pann akse rõhk u toode te kasutaj amugav usele. Kõik tooted ja te enused peavad olema lig ipääset avad j a mugav ad kasu tada eri n utise admet est. Selle ks uuen datakse kõigi toodet e dig iväljun deid reg ulaarselt. 2021. aasta jook sul t ehti k ontsern iüleselt mitmed uuend used: De lfi läks uuene nud imag oga täiel ikult ül e uuele platv ormile, m illega jõud is lõpule suurproj ekt Delfi 2. 0; Õht uleht Kirj astus tõi turu le uue digipak eti, mille juurd e saab uue to otena v õtta ristsõnad ja mälumäng ud; lisaks käivit usid erinev ad AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 23 teemap ortaalid: raha, lap s, naised , kod u jne. Leedu De lfi lansseeri s peamisel t profe ssionaal seks k asutamise ks mõeldud digit ellimust e proje kti M360; Läti De lfi käivit as uu enenud tellimu ste pak eti Delfi+, mis sisald ab mit ut toodet. Kogemuste j agamine uues vormis IT on sekt or, kus mee skonnasise ne oskust eave j a kogemuste j agamine on ühises inf oruumis olemi seks häd avajalik . Kontsern isisese digipö örde k ontek stis on see veelg i olulise m. T änaseks on m uutun ud koosv iibimist e vorm. Ühises ruumis ko osolem ised on k olin ud ve ebike skkond adesse. Veebis k orrald atakse k a ühise id v irtuaalse id tiim ilõuna id. Toidut arnepl atvorm Wo lt võimald ab lahen dusi, k us iga mee skonnali ige saab t ellida e ndale sob iva lõuna k oju, ühiselt süüakse j a samal ajal ar utatakse töökü simusi. Sel le raames mängitak se ka erin evaid mänge , seega on mee skonnale loodud võimalused ühiseks aj av eetmisek s, et tugevd ada tiimit unnet ust ja meeskonn atööd. Reklaamiklie ndid digiteeruvad Riiklik e piirang ute suu renemis el ei läin ud majan dus 2021. aast al lukk u, nag u aasta varem, kuid nee d mõjutasid siiski kontse rni välire klaamie ttev õtteid ja pile tiärisid. Samal ajal on näha, et rekl aamikliend id on olukorrag a kohane nud ja rek laamiäri k asv kõik ides r iikid es näit ab, et su urem osa ettevõtte id on suutnud olukorra ga kohaneda, muutunud digitaal semak s, avanu d oma kaup lemisvi isid e - k analitele ning reklaamiv ajadu s on taastu nud . Grupi digiäride sünergia suureneb Eesti uu s piletimü ügiplat vorm Piletit asku käiv itus 202 1. aast a kevad el piiran gute taandude s ning võ eti nii ürit uste korraldaj ate k ui ka pile tiost jate p oolt häst i vastu. Pilet itasku pakub värsket ja mug avat ostukog emust piletiost jale ning t ehnoloog iliselt u ut tase t k orraldajal e. Pil etiplat vorm on he a näide d igita alsest äris t, mille l on selg e süner gia digimee diaga nin g mis sob itub k ontser ni tänasesse ükste ist toet avate d igiäride stratee giasse . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 24 2021. AASTA TÄHT SAMAD SÜNDMUSED JAANUAR  Lät i ette võte SIA D Scre ens ostis DIMAX I viie v älise digiek raaniga võ rgustik u Rii as, milleg a kasva s D Screen si võrgust ik nelj ateist küm nele d igiekraan ile. Kontsern jätk ab aktiiv selt väl imeediav õrgustik u invest eering uteg a nii Lätis ku i ka Eest is.  ASi Ek spress Gru pp nõu kogu liige Pe eter Saks e sitas tagasia stumis avalduse . Eksp ress Grup i nõukog u jätk ab neljal iikmeli ses koossei sus: P riit Rohu maa (esime es), Hans H. L uik, I ndrek Kasela ja Alek sandras Česnavič ius.  AS Ek spress Gr upp avaldas 20 20. aasta IV kvart ali digite llimuste tulemu sed, mille kohaselt kasvas digitaal sete t ellimust e hulk 2020. aast al Balt i riikides kokku 73% ja ul atus aasta lõp us 81 254 - ni.  Lee du Delfi k äiv itas erilah end uste osak onna, e t pakku da klien tidele reklaam iteen useid nii G oogle Ad s platv ormil kui ka so tsiaalmee diavõrg ustike s, et jõ uda võimal ikult suu re sihtr ühman i. Osako nda ju hib valdko nna tun nustatu d eksp ert Romual d Nareik o. VEEBRUAR  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2020. aasta IV k vartali ja 12 kuu konsolid eerit ud aud iteerimat a vahearu ande.  Lee du Del fi tähist as 21. sünn ipäeva ür ituseg a Delfi Titans 202 1, mida kan ti üle nii De lfi uud isteport aalis kui ka De lfi TV telekanal il. MÄRTS  Del fi lanssee ris Eest is uue kuju nduse ja mit me muudat usega p ortaali, kus lis aks visua alile uu endat i kogu p ortaali te hnoloog iat ja toimet use sisemisi tööriist u.  Vare m kahte e ri tellim ust omanud Läti De lfi digite llijat est klie ndid v iidi üle t uumakamale kogutellimusele D elfi+, mis hõlmab mitut toodet .  Aasta e simese s kvar talis t ühistat i Lätis koroonap andeem ia tõtt u kõik kul tuurisün dmused , mis mõjut as enim gru pi seals e pilet imüügip latvormi tegevust. APRILL  ASi Ek spress Gru pp nõu kogu k innitas 202 0. aasta majandu saasta aru ande . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 25  AS Ek spress Gru pp aval ikusta s 2021. aa sta I kv artali digite llimuste tulemu sed, m ille kohaselt kasvas gr upi digitaal sete t ellimust e hulk I kv artalis Balt i riikides kokku 16% (aastane k asv 74%) ja ulat us märtsi lõp us 94 639 - ni.  Riia lin nale ku uluva k innisv ara rendiõig uste t eise enampak kumise v õitis SIA D S creens. Rendile ping hõlmab 91 R iia linnale k uuluv at reklaam ipinda j a hanke v õit võimald ab suure ndada re klaamipind ade võrgust ikku r ohkem k ui 100 obj ektini.  AS Ek spress Gru pp aval ikusta s 2021. aa sta I kv artali konsolide eritud audite erimat a vah earuand e.  Lansse erit i Piletit asku – uus piletimü ügiplat vorm Eestis, mis leidi s kiiresti n ii ürit uste ko rraldajat e kui ka pilet iostjat e heak skiidu. MAI  Eesti Meediaettevõtete Liidu internet ikasutajat e uuring ust selg us, et kõige loetav am Eesti intern etike skkond o n Delfi, mida loeb uu ringu j ärgi 68% Eesti ela nikest. Õhtulehte lo eb 24% Eesti elanike st.  Lät i Delfi k äivitas kolm anda, ärivaldk onna uud iseid hõlmava p rojekt i, mis pak ub sisukaid ma jandu suudiseid ja lisav ä ärtust D elfi dig ipaket i tellijatele.  Lee du De lfi korraldas viis päe va kest nud innovat siooni - ja tehnoloogiakonverent si LOGIN, kus esines ül e 150 o ma valdk onna e ksperd i ja mi s oli jälgit av kõikid es Lee du suurim ates meediap ortaal ides. JUUNI  15. j uunil kinn itasid ASi Ek spress G rupp ak tsionärid 2020. aa sta majand usaast a ar uande.  Pik endati n õukogu liikme Al eksand ras Česn avičiu se volitusi nõu kogu liikme na kuni 16.06.2025. JUULI  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2021. aasta I I kvart ali d igite llimuste t ulemuse d, mille k ohaselt k asvas digitaal sete t ellimu ste hul k aastaga Balti r iikides kokku 76% ja ulatus juuni lõpus 11 0 253 - ni.  AS Ek spress Gru pp sõlmis ASiga S EB Pank laenule pingu te muud atused , milleg a piken das laenud e täht aega ja v ähend as igakui ste tagasim aksete summat. Lisaks sõlmi s grupp ASiga SEB Pank uu e laenu leping u, mille ga refin antsee rib AS Citade le Banka lae nu summ as 2, 1 miljonit eurot.  ASi Ek spres s Grupp nõukog u piken das juh atuse liik me Signe K ukini vol itusi kun i 31. de tsembrin i 2 024.  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2021. aasta II kv artali ja I poo laasta konsol idee ritud au ditee rimata vahearu ande.  Raamat ukirj astus H ea Lugu viis oma e - poe uuele platv ormile, mil lega saavut as autonoo msuse j a sõltum atuse gr upi ettevõ tetest. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 26 AUGUST  KJK Fund SI CAV - SIF müüs k õik talle k uuluvad 4 002 052 ASi Ekspre ss Grupp aktsiat OÜ - le HHL Rühm. Võõrandat avad aktsiad mo odust asid 13% kõ ikide st ASi Ekspress G rupp aktsiat est. Tehingu järgse lt on Hans Luige osalus ASis E kspress G rup p kokk u 73,23%. S EPTEMBER  Kooskõ las ASi Ek spress Gru pp 13.07.202 1 erakorral ise üldkooso leku ot susega all ki rjastasid AS Ekspre ss Grupp ja OÜ Trükitung 3. septembril 2021 müügile pingu , mille k ohaselt müüb Ek spress Gru pp kõik en dale ku uluvad Printalli aktsiad Trük itung O Ü - le.  Pre ssinõukog u uuek s esimeh eks valit i Õht ulehe peatoime taja Mar tin Šmut ov.  Värske uuringu kohaselt on Delfi enimtuntud veeb iportaal L eedus, mida spon taanselt nimetas esimesena 56% uu ringus osale nutest . Te isel kohal on 15min.lt , mida n imetas 2 4% vastan utes t.  Lät i alustas De lfi plus d igite llimust e müük i Circle K tanklat es.  Baltik umi t urund uskonve rentsil Baltic Brands Forum tunnu stati Lät i Delfit kui B altikumi a rmast atuim at meediab rändi. OKTOOBER  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2021. aasta I II kv artali digite llimuste tulemu sed, mille kohaselt kasvas digitaal sete t ellimust e hulk v õrreld es eelmise aastag a Balti ri ikides ko kku 75% j a ulatu s septe mbri lõpu s 121 874 - ni.  13. oktoobr il kinn itas AS i Eksp ress Grup p nõuk ogu kontse rni divid endip oliitika, mille kohase lt maksab grupp alates 2022. aast ast d ivide ndina v älja väh emalt 30% aast akasumist ting imusel , et p õhitegev use rahasta misek s ja uut e strate egilist e invest eering ute tege miseks on p iisavalt rah ali si vahene id.  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2021. aas ta III kvartali ja 9 kuu konsolid eeritu d audit eerimata v ahearu ande.  Õh tuleh t Kirjast us lõpet as 1997. aasta st ilmun ud Linnaleh e välj aandmise k oroonap andeem iast t ingitud reklaamik äibe m ärkim isväär se langu se tõtt u. Linnaleh e viimane number ilmus 29. oktoob ril .  Lee du Del fi käivit as uue dig itellim uste pr ojekt i M360, mis pakub eksklu siivs et sisu e elkõige turun dusvald konna pr ofession aalidele , et aid ata neil tuge vdada oma e rialaseid tead misi valdkon na ekspe rtide n õuannet e abil. NOVEMBER  Nov embrist al ustas Ee sti Eksp ressi peat oimet ajana Merili Nik kolo. L ehe sen ine peat oimetaj a Erik Mo ora jätk ab samas välj aandes üh iskonn ateemad e vastu tava toimetaj ana.  4. n ovembr il võtsid A Si Eksp ress G rupp ak tsion ärid vastu ot suse mak sta erak orra liselt d ividen de seoses ASi Print a ll müügig a 3 028 287 eurot ehk 10 senti ü he aktsia koh ta. DETSEMBER  Eksp ress Meed ia jõud is Äripäeva k oostatud meediaettevõtete TOPis esimesele koha le, Õhtuleht Kirjastu s pälvis II koha.  AS Ek spress Gru pp ostis m eediaet tevõ tte Gee nius Meedia O Ü, e t kasvatad a dig itaalset me edia äri ja laiened a nišši, mida grup i väljaan ded se ni regul aarselt ei k atnud . Geenius Me edia OÜ jätkab tehing u järel e raldiseisva m eediaet tevõ ttena ning AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 27 selle asut ajad He nrik Ro onemaa ja S iim Saidla osalevad ak tiivsel t ett evõtte juhtimises j a igapäev atege vuses.  Kirj astus He a Lug u jõud is Äripäe va kirj astuste TOPis I I kohale.  AS Ek spress Gru pp aval ikustas 2021. aasta IV k vartali digite llimuste tulemu sed, mille kohaselt kasvas digitaal sete t ellimust e hulk v õrreld es eelmise aastag a Balti riik ides ko kku 62% (I V kvartalis 8% ) ja ul atus detsemb ri lõpus 134 94 7 - ni.  ASi Ek spres s Grupp nõukog u piken das juh atuse liik me Mari - Lii s Rüüt salu volit usi ku ni 31. detse mbrini 2 025. aastal . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 28 MEEDIA TUN NUSTUSED JA AUHINNAD 2021. AA STAL EESTI 2021. a asta märt sis ku uluta ti välj a Eesti Meedia - ettevõtete Liidu konkursi „Ajakirja nduspreemiad 2020 “ võitj ad. Nend e hulgas oli palj u Eksp ress Grup i töötaj aid ja v äljaande id:  E kspress Me edia ajak irja nikud p älvisid Ee sti Meediae ttev õtete Liidu ajakir jandu sauhindad e jagamise l kolm kõig e kõr gemat kohta. Aasta ajakirj anikuk s kuulut ati Hol ger R oonemaa Ekspre ss Meedia u urivast t oimetuse st, no ore ajakir janiku preemia p älvis Greet e Lehepuu Eest i Ekspress ist ja elutööp reemia sa i Rein Raudvere Maal ehest.  Üle riigili ste leh tede arv amuse kate gooria pr eemia pälvis Ann - Marii Nergi Ee sti Päeval ehe LP - s 4. j uulil ilmun ud arvamuseg a " AUTORIKÜLG | Ann - Mar ii Nergi: vanglak aristus koh tuistung i kajast amise eest? Luba ge vast u vaield a! ", milles k irjut as sellest , kuidas aj akirjan dust t õrjut akse täht said kohtu istunge id kaj astamast j uriidil ise nüans iga, mid a kohtu d meele ldi kasut avad, ja 4. det sembril D elfi Ärilehes ilmunud l ooga " Aj akirja nduse võit. Riigikohus ot sustas: Sadama ist ungite ka jastamise keelamine oli vale ", mil le ki rju tas, ku idas riigik ohus nõustus Eesti Päe valehe ga selles, et Tallin na Sadama kohtu asjas ja k orruptsioo niku ritegu des üld isemalt on avalik hu vi alat i suure m, see ga peav ad olema k a istung ite kaj astamise keela mise arg umendid väga kaalukad . Üh tlasi tüh istas riigiko hus, pär ast poolet eise aast ast p rotsess i erinev ates kohtu astmete s, Tall inna Sada ma istung itel k eht inud kajast amiskee lu.  O lemuslo o preemia v õitis T oivo Tänav suu 12. veeb ruaril Eest i Ekspressis ilmunu d loo „ A g u Uudelepa viimased päevad: "Võtsin kogu jõu kokku, et lastega veel hüvasti jätta ". Kopsuväh idiagnoos i saanud Ag u Uud elepale pakkusid arst id elu lootust v eel aastak s. Mees e las neli aast at. T änavsuu k irjut as, mis andis pe reisale nii palj u eluj õudu j a lootust .  Suurte lehtede koroonakülgede võitja on Eesti Ekspressi s 5. au gustil ilmunu d " Ta rtu koroona hullu lõbusad seikl used Eest imaal ", mis on lauamäng ja milles sa ab rännata l äbi Eesti, nakatad es võimalik ult palju sid koroonav iiruse ga, aut or on T armo Ra jamet s ja illust ratsio onid te gi Heiki Er nits .  Suurte lehtede avatud rühm a või tja on Ees ti Ekspressi s 25. märt sil ilmunu d kü lg " Meil tõuseb! ", autor T armo Raj amets . Kujundus v iitas humo orikalt palkade tõusmisel e. Kuj undu skonkur si rahalise peapre emia võit is suurt est l ehte dest Ee sti Eksp ress 25. märtsil ilmun ud sama kü ljega. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 29  Dig itööde k ategoo ria võitj a on Eest i Päeval ehes ilmunud " Sai nae rda ja nutta. Draamateater 100 ", mille aut orid on Liisi V iskus, Imb i Võrel, A nna Plukk ja Mart Nigola . Lugu on põnevate multime edial ahendu stega t agasivaade teatri värvikal e ajaloole .  Parima olemusf oto auhinn a sai Stanislav Mo škov Õhtu lehest fotosee riaga “ Rah vus ba llett k arantiinis ”. LÄTI  Delfi proj ekt „Ko d.lv“ pälvis L äti Ajak irjanike Liidu parima võõrk eelse p rojek ti auhinn a, kok ku nomineer iti kahe ksa Delf i tööd. Ru s.delfi. lv ajakirj anike mu ltimeed iapro jek tis „Kod. lv“ pü üti lahti muu kida nn lätlaste kood i – mis neid mõjut ab (muusik a, matu sekombe d, milli seid män ge mängitak se, Lät i kino mõj u jne) .  Esimest korda sai Lät i Delfi t öö auh innatud loovuse j a reklaamik onku rsil „Adwor ds“. Heateg evusproj ekt „Tugeva d tuge vamaks“ (" Stiprini stip ros") võitis teise koha ette võtt e sotsiaalse vast utuse j a jätk usuutlik kuse k ategoor ias.  Baltik umi t urund uskonve rentsil Baltic Brands Forum tunnustati Läti Delfit kui Baltikumi ar masta tuimat meediabrändi.  Del fi ajakir janik La ine Fed otova nomine eriti Lät i Ajakirj anike Assot siats ioon i Noor ajak irjanik 20 21 tiitlile . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 30 LEEDU  21. sünnipäe va galal an dis Leedu De lfi Tita anide auhinna in imeste le, k es oma eesk ujug a murravad stereot üüpe ning t õmbavad t ähelep anu olulist ele avalikel e nähtu stele j a sündmuste le. Teist e seas pälvisid au hinn a ajakirj anik ja p oliitikak ommenta ator Kęstut is Girni s pikaaj alise panuse e est Lee du ühiskonn a valupu nktid e kajastam isel ning Aukse Mickienė, nakkushaiguste osakonna juht Leedu Terv ishoiuüliko olis enn astoh verdav a töö eest .  Nel jandat aastat k orralda s Leedu rahandusm iniste eriu m konku rsi, e t selg itada välj a parimad Eu roopa L iidu inve ste eringu te kasut amisega seotud kajastu sed Le edus, et analüüsida j a muut a tõhusamak s ELi st ruktu urifond ide kasut ust. Tänavu hinnati p arimak s Delfi aj akir janik u Edgar Savi ckase töö.  Del fi kolumn ist Rimvydas Valatka pälvis R omas Sakadolsk ise aj akirjand usau hinna er akordse arvamus ajakirj anduse e est. Rimvyd as Valatka avaldab igal püh apäeval D elfis oma arv amuse olul isemat est poliitil istest ja sotsia alsete st küsimu stest. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 31 ÄRITEGEVUS TULEMUSTE KOKKUVÕTE Kooskõl as ASi Ekspre ss Grup p 13.07.202 1 erakorr alise ül dkoosole ku otsuse ga allkir jasta sid AS E kspress Gru pp ja OÜ Trükit ung 3. se ptembril 202 1 müüg ileping u, mille k ohaselt mü üs Ekspre ss Grupp 100%lise os aluse tütarettevõ ttes Printall AS . T ehing v iidi lõpu ni seisuga 6. sep temb er 2021. 2021. a asta kons olidee ritud m ajand usaast a aruand es on esitatu d andme d jätk uvate te gevu svaldk ondade k ohta, ku s lõpetat ud te gevusval dkonnan a tulud ja kul ud kajast atakse ko nsolid eeritu d koond kasumiar uandes e raldi real „Ka sum/ - kah j um lõpetatud tege vusval dkonna st“. Kuni müüg ini moodu stas Pr intal l AS'i ärit egev us trük iteen uste segme ndi, mid a käesole vas aru andes kaj astab k ontsern lõpet atud t egevusv aldkonn ana. Maj andusaasta ar uande k oond kasumiar uandes j a segme ndi üle vaadet es on jät kuvat e tege vusvald kondad e võrdlusan dmed k orrigee ritud. Kon solideerit ud bil ansis ja rahav oogude s vastaval t IFRS - i nõuetele korrige erimisi t ehtu d ei ole. Trükit eenust e segmend iga seotud v arad on bilansis se isuga 31. 12.2020 end iselt rid a - realt k onsolidee ritud, kuna Printall AS ei vastan ud seisuga 31. 12.2020 mü ügioote l varaks k lassifit seerim ise kriteeriumitele. Alljärg nevad andmed on esitat ud ainult jätk uvate t egevusvaldk ondade kohta, juh ul kui ei ole viid atud t eisiti. MÜÜGITULU 2021. aast a konsolid eeritu d müüg itulu j ätkuv atest tege vusvaldk ondadest oli 53,5 mil jonit e urot (2020: EUR 44, 5 miljonit eurot ). Müügitulu k asvas 2021. aastal aastag a 20%. Nii reklaa mitul ud kui d igitel limust e tulu d on kasv anud. Kontsern i digit aalset e tulu de osakaal moodu stas 20 21. aasta l õpus 76% ko gukäibe st ( 2020. aast a lõpp: 70% koguk äibest) . Dig itaalsed t ulud suur enesid 31% võrreld es eelm ise aasta sa ma per ioodig a. KASUMLIKKUS 2021. aa sta konsol idee ritud EBI TDA j ätkuvat est teg evusv aldkondade st oli 8, 24 miljonit eurot (2020: 5, 92 miljonit eurot) . 2021. aastal ka svas E BITDA 39% võrreld es eelmi se aast aga n ing EBIT DA margin a al oli 15, 4% (2020: 13,3%) . Kasumlik kust on aidanud tõsta tu gev veeb ireklaami j a digite llimuste müük n ing madala k ulubaasi h oidmin e kõikid es Balti ri ikides. 2021. aasta joo ksul on k ontser n saanud C OVID - 19 pande emia mõju st ting ituna üh ekordse id riiklik ke abimeet meid Lät is 0,41 milj oni euro e est piletim üügipl atvormi teg evuse suht es, kus ür itused jäet i ära peaaeg u 7 - kuu j ooksul. 2020. aastal ol id ühek ordse d COVID - 19 pan deemia mõju st saanud r iiklik ud hüv itised Ee stis ja Lät is kokku 0,9 miljonit e urot. 2021. aasta k onsolid eeritu d puh askasum jät kuvat est te gevusvaldk ondade st oli 4,13 milj onit euro t (2020: 2, 57 miljonit eurot) , mis on võrreld es 2020. aast a sama perio odiga 1, 57 miljonit eurot ja 61% kõrgem. 2021. aasta 32,2 37,9 44,7 44,5 53,5 2,53 2,04 4,90 5,92 8,24 62% 65% 68% 70% 76% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 10 20 30 40 50 60 2017 2018 2019 2020 2021 mEUR Müügitulu j a EBIT DA Müügitulu EBI TDA Digit aalse t ulu osa kaal AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 32 puhaskasu mit mõ jutab ühekordse finantst uluna k ajastat ud 0,4 mil jonit eur ot pilet imüügiplat vormi ostu hinna tasumata t ulevik u kohu stuse osa õig lase v äärtuse k orrigee rimise e est ( 2020: 0,7 miljonit eur ot) . RAHAPOSITSIOON Aruande perioodi l õpus ol i kontse rnil vab u rahalis i vahend eid 11, 0 miljonit eurot ja om akapitali 53 ,7 miljon it e urot (57% bil ansimahu st). Võrreldavad andmed 2020. aasta 31. detse mbri seisug a, mis sisaldavad ka trük iteen uste segmen ti, olid vastaval t 6,3 milj onit e urot ja E UR 54,6 milj onit eu rot (58% bilansimahu st) . Seisu ga 31. det sember 2021 oli kont serni net ovõlg 11,3 m iljonit eu rot (31. detsemb er 2020: EUR 15. 9 miljonit e urot). Se isuga 31. de tsember 2021 seisu ga mõju tas rahapos itsioon i positiiv selt P rintall AS 'i osaluse müügist laekun ud netorah a 6,3 milj onit eur ot (sh tasu ti enn etähtae gselt AS - ile SEB Pank laenul epingu st tulen ev Print all AS'i lae nujääk summas 2,06 m iljon it eurot , vt lisa 18) . Laekun ud raha kasutat i osaliselt e rakorr alise div idend imakse te gemisek s (3,03 miljo nit euro t) ja Geen ius Meedia ost uks viim ases kv artal is. DIVIDENDID JA D IVIDENDIPOL IITIKA Seoses Pr intall AS mü ügiga mak sis kontse rn 2021. aasta nov embris erak orralisi d ividen de 10 eu ro senti ak tsia koht a kogusu mmas 3,03 m iljonit eurot. Kontsern i juhat us tee b ett epaneku m aksta 20 21. majan dusaa sta pu haskasu mi arve l aktsionä ridel e divide ndide na välja 5 e urosent i aktsia koh ta, kok ku 1, 51 miljonit eurot, mis t eeb d ividen dimääraks 37% ( arvut atuna pu haskasum ilt jätk uvatest tegev usvaldk ondade st) ja div idend i tootlu seks 3,2% . AS Ekspre ss Grupp nõukog u on kinnit anud kon tserni d ividendip oliitika, mille koh aselt maksab Ek spress Gru pp alat es 2022. aa stast div idend idena väl ja vähe malt 30% aa stakasu mist . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 33 Signe Kukin, grupi finantsjuht 2021. aa sta oli Eksp ress G rupi j aoks tug ev ja rek ordiline. Aastaga kasvasid t ulud v iiendiku võrra j a EBITDA moo dustas 8,24 milj onit eu rot, mis on 39% r ohkem k ui eelmisel aast al. Puh askasum (j ätku vast äritegev usest) mood ustas 4, 13 milj onit eurot, mis on 61% su urem ku i 2020. aast al. Grupi me ediaär id olid j ätkuv alt väg a eduk ad ning ületasid meie ootusi d igirek laami j a dig itellimu ste tul ude osa s. Ekspress Grupil on erinev ad digibrändid ja maailmat asemel meed iamajad Balt i riikide s, mis iga p äev võime stavad tuhand eid inime si nende igapäev aelus, et toe tada usal dusele j a läbipaist vusel e rajatu d ühisk onda. 2021. aa stal oli kon tsern i jaoks ol uliseks t ehingu ks trük iteen uste ärit egev usest väl jumine , ASi Printal l võõrand amine. Ettev õte sai mü ügist 6, 3 miljonit e urot vab a raha ning samaaegse lt kõrv aldas mit testr ateeg ilise vaj aduse invest eerida ig al aastal trükik oja varad esse. Kon tserni j aoks on v õtmetäh tsuseg a kesken duda oma strat eegial e ning omada piis avalt re ssursse , et toetad a digit aalse äriteg evuse orgaanilist kasvu j a uute ett evõte te omandamist . Meil on rõõm näh a, et Ekspre ss Grupp , mille tulud est 76% t uleb ju ba digit aalsest äriteg evusest , on mu utumas d igita alseks turuliid riks. O sana meie st rate egiast o mandas kont sern 20 21. aasta l õpus niš imeediap ortaal i Geeniu s Meedia, et laiendad a haare t alter natiivse te l ugejate ni ja mit mekesist ada meie p oolt pak utavat sisu. Kasvuamb itsioon ide e lluviimin e ja d igimeed iale ülem inek vajab invest eering uid, mis on seotud eeskät t toode te ja tehnoloogiaga ning turunduse ga. T oodete j a tehnoloogia maksumu s on peam iselt seot ud tööj õukuludeg a, mis on oluliselt kasv anud j a mida soo vime h oida ta sakaalu s tulev aste tulud e kasvu ga. Ne nde kulude tekk imine loob ajutise kõrge ma kulud e baasi, mil lest sõltumat a on meie e esmärgik s jät kuvalt hoida kasu mlikkus e tase t. 2021. a astal pö örasime suurt tähele panu hoid maks t asakaa lus kon tserni l ikviid susposit sio oni. Muu tsime AS - iga SEB Pank sõlmit ud lae nulepin guid ja re finant seerisime AS - lt Cit adele bank a võetud laen u, mis kokku p arandas et tevõt t e iga - aasta st rahav oogu 1, 7 milj oni euro v õrra. Lae nutäht aega p ikendat i 5 aasta võr ra 2026. aasta juu lini ning laenumarg inaal id lang esid vah emikku 1,75% - 1, 9% (v arem kuni 3,9 %). Omame täiend avalt 3 milj oni euro su urust arveld uskred iidi, mis tag ab vajalik u likviid suspuhv ri edas isek s tege vuseks, n ing mis oli aasta lõpu s kasutu sse võtmat a. Nagu k õikjal maailm as, on COVI D - 19 pan deemia av aldanud olulist neg atiivset mõju Balt i riikide majan dustel e, ku id riikide j ärkjär guline taasavam ine ja digip öörde k iirenemine eri majan dusharud es on toonud kaasa kiire t aastumise ja loonu d palj udele meie et tevõtetel e uusi võim alusi. Kuig i t eatav eb akindl us jääb p üsima k a 2022. aast al, on m eie äriteg evuse k asv viimase k ahe aasta jook sul ja pr ognoosid B alti t urgud e jaoks ju lgustav a d. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 34 FINANTSNÄITAJ AD JA SUHTARVUD Kasumli kkuse näi tajad (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Muut us % 2019 2018 2017 Jätkuv ad tegevusv aldko nnad Müü gitul u 53 516 44 514 20% 44 717 37 879 32 180 EBITDA 8 240 5 924 39% 4 904 2 041 2 528 EBITDA m arginaal (% ) 15,4% 13,3% 11,0% 5,4% 7,9% Ärikas um /(kahj um) 4 864 3 071 58% 2 337 850 1 766 Ärirentaablus ( %) 9,1% 6,9% 5,1% 2,0% 4,9% Intr ess ikulud (709) (860) 18% (1 085) (721) (653) Ühise ttevõtet e kas um /(ka hjum) kapi talios aluse m eetodil (281) 102 - 376% (38) (273) (2) Perio odi p uhaskasu m jät kuvat est tegevusv aldkonda dest 4 133 2 566 61% 755 (614) 991 Puhasre ntaa blus (%) - jätk uvad tegevusv aldkonna d 7,7% 5,8% 1, 7% - 1,6% 3, 1% Varade tootlus (%) ** 2,4% 2,7% 1,6% 0,0% 4, 2% Omakapitali tootlus (%) ** 4,1% 4,9% 2,8% 0,0% 6,1% Kasutatud kapitali tootlus (ROCE ) (%) 6,6% 4,1% * 3,7% * 1,9% * 5,1% * Puhas kas um ( - kahjum) akt sia kohta jä tkuva test t egevusv aldko ndades t (eur odes ) Tavakasum aktsia k ohta 0,14 0,09 0,0 3 (0,02) 0,03 Lahus tun ud kasu m aktsia ko hta 0,13 0,08 0,0 3 (0,02) 0,03 * Aast atel 2020 - 2017 on kas utatu d kapi tali tootluse (R OCE) (% ) suhta rv a rvuta tud EBIT i baa sil, m is sisal dab ka EBITit l õpetatud tegev usval dkon dadest. ** Varade tootl use (% ) ja oma kapi tal i tootlus e (%) suhtarv ud on arvut atud puhaskasu mi baasil, mis si saldab ka puhas kasum it lõp etatu d tegevus val dkonda dest. Bilanss (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12.2020 Muutus % 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Perioodi lõpu seisuga Käibevara 20 553 18 482 11% 19 472 13 831 13 827 Põhivar a 73 705 75 695 - 3% 75 935 62 907 62 130 Vara d k okku 94 258 94 177 0% 95 407 76 738 75 957 sh raha ja pangak ontod 10 962 6 269 75% 3 647 1 268 1 073 sh firmav äärtus 45 576 43 085 6% 42 628 37 969 37 969 Lühia jalis ed kohus tused 20 947 18 945 11% 21 647 12 186 8 372 Pikaa jalised ko hustused 19 619 20 613 - 5% 22 137 14 118 15 091 Koh ustu se d kokk u 40 566 39 558 3% 43 784 26 304 23 463 sh võlakohustused 22 219 22 202 0% 24 342 15 474 15 257 Omakap ital 53 692 54 619 - 2% 51 622 50 434 52 494 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 35 Finan tssuhtarv ud (%) 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Omakapitali osakaal ( %) 57% 58% 54% 66% 69% Võla ja omakapitali suhe (%) 41% 41% 47% 31% 29% Võla ja kapit ali suhe (%) 17% 23% 29% 22% 21% Koguv õla ja EBIT DA suhe 2, 70 3, 17 3, 59 3, 63 2, 44 Likviidsuskordaja 0, 98 0, 98 0, 90 1, 13 1, 65 * Aast atel 2020 - 201 7 on k o guvõ la ja EBI TDA suhe ar vutatu d EBI TD A baasil, mis sisald ab ka E BITDA 'd lõpet atud tegevu svaldko nnast. Tsü klilisu s Kontsern i kõiki te gevu svaldk ondi iseloomu stab tsüklil isus ja k õikumine , mida p õhjust ab üldiste m ajandust ingimust e ja tarb ijate k äitumise m uut umine. Kontsern i tulusid mõj utavad negat iivselt m ajandusar engu ae glust umine võ i majandu se surut isse lange mine n ii kodu - ku i ka eksporttu rgude l. See aval dub nii jaesek torile su unatud reklaamik ulude ü ldise s vähen emises k ui k a teiste r ekla amika nalite e elista mises. Samuti m õj utab t ulusid j aetarb ijate tarbimish arju muste mu utumin e. Hooaj alisus Kontsern i reklaam imüüg i tu lud sõlt uvad olu listest hooajalis test kõikumist est. Müüg itulu tase on k õrgeim ig a aasta teises j a neljand as kvartal is. Nimet atud tul ud on madalaimal t asemel ko lmandas kv artalis. T ulud on suu remad neljan das kvar talis, se st tarbijad kulut avad jõulu eelsel periood il rohkem, milleg a kaasne b ka reklaam ile teh tud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on kli entide kulutu sed reklaamile tavalisel t kõige väiksemad , samut i pärast jõulu - j a uusaastap idustu si aast a esime stel ku udel. R aamatumüü k on kõig e aktiiv sem aasta viim ases kv artali s. Ajaleh tede ja aj akirj ade tellimin e ja jaemü ügitul u ei kõigu nii pal ju kui rek laamitulu . Suvep eriood on t avaliselt siiski vaiksem j a kooli alg usega se pte mbris suur enevad ka tell imused j a jaemüü k, mis t avaliselt kestab kuni jär gmise suvep uhkust e periood ini. SEGMENTIDE ÜLEVAADE Alates se ptemb erist 202 1 teg utseb kon tsern ainu lt ühe s jätkuv as tege vusseg mendis - meediaseg mendis. Meedia se gment hõlmab Kon tser ni teg evust E estis, L ätis ja Leed us. Siia k uuluvad online uudispor taalid e ja ku ulutu ste portaalid e halda mine, rek laamimüü k oma p ortaal ides üle Baltikumi n ing ajale hted e, aj akirjade , klie ndi - j a 31,8 37,2 44,2 43,7 52,1 3,73 3,35 5,97 6,60 8,93 62% 65% 68% 70% 76% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 10 20 30 40 50 60 2017 2018 2019 2020 2021 mEUR Meediaseg mendi müügit ulu ja EBITDA Müügitulu EBI TDA Digit aalse t ulu osa kaal AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 36 reklaamle hted e ning r aamatute kirjast amine ja v äljaandm ine Eestis n ing dig itaalse v älireklaami mü ük Eest is ja Lätis. Sa muti hõlmab me ediaseg ment teh noloogia - j a innovat siooni konve rentsi „L ogin” kor ralda mist Le edus , elektroonilise piletim üügipl atvormi h aldami st Lät is ja Ee stis ning sisuloom e pr odukt sioonistuud iot Lee dus. Segmentid e peamised finantsn äitajad ( jätku vad tegevusvald konnad ) (tuha ndetes EUR) Müüg itulu 2021 2020 Muut us % 2019 2018 2017 Meed iasegmen t 52 093 43 728 19% 44 218 37 248 31 753 sh tu lu kõikide st digit aalsetest ja online kanalit est 40 453 30 9 63 31% 30 534 24 561 19 9 63 % tulu kõiki dest digitaalsete st ja online kanalit est 78% 71% 69% 66% 63% Kesks ed tegevus ed 4 118 2 761 49% 2 076 2 341 2 486 S egme ntid evahelis ed elimineerimised (2 695) (1 975) (1 577) (1 710) (2 058) KONTSERN KOKKU 53 516 44 514 20% 44 717 37 879 32 180 % tulu kõi kides t digi taa lsetes t ja online kanalit est 76% 70% 68% 65% 62% (tuha ndetes EUR) EBITDA 2021 2020 Muutus % 2019 2018 2017 Me e diasegmen t 8 927 6 601 35% 5 966 3 355 3 729 Kesks ed tegevus ed (669) (720) 7% (1 150) (1 492) (1 201) Segme ntideva helised elimineerimised (18) 43 90 179 0 KONTSERN KOKKU 8 240 5 924 39% 4 906 2 042 2 528 EBITD A margi n aal 2021 2020 2019 2018 2017 Me e diasegmen t 17% 15% 13% 9% 12% KONTSERN KOKKU 15% 13% 11% 5% 8% Finan tssuhtarv ude leid mise l kas utatud va lemid EBITDA Kasu m enne i ntresse, makse, mat eriaals e ja imma teriaals e põ hivar a kulu mit. EB ITD A ei hõlma va ra väärtus e langust , mida kaja sta taks e perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust. EBIT Kasu m enne i ntress e ja maks e. EBITDA marg inaal (%) EBITD A / müügi tulu x 100 Ärirentaablus ( %) Ärikas um / müüg itul u x100 Puhasr entaabl us (%) – jätk uvad tege vusva ldkonnad Puhaska sum jä tkuva tes t tegevus va ldkond adest ar uandes / m üügitulu x1 00 Puhaska sum /(ka hjum) ak tsia k ohta (EPS ) Puhaskasum / keskmine aktsiate arv Omakapitali osakaal ( %) Omakapital / (kohustused + omakapital) x100 Võla ja omakapitali suhe (%) Intressikandv ad võlakohustused / omakapital x 100 Võla ja kapit ali suhe (%) Intre ssikandvad v õlakohustu sed – raha ja p angakon tod (netov õlg)/ (neto võlg + oma kapi tal) x 100 Koguv õla ja EBIT DA suhe Intressikandvad võlakohustused / EBITDA Intres sid e ja laen umaks ete katt ekordaja (DSCR) EBITDA / (intressi - ja põhiosamaksed) Likviidsuskordaja Käibevara / lühiajalised kohustused Vara de tootlus ROA (%) Puh askasum / keskmine varade jääk x 100 Omakapitali tootlus ROE (%) Puhaskasum / keskmine omakapital x 100 Kasu tatud kapita li tootl us (ROCE) (%) EBIT / (koguvara - lü hiajali sed kohus tused) x 1 00 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 37 ME E DIASEGMENT DIGITEERUM INE Digite erumine on üks olul isemaid ja k õige k iiremini kul gevaid megatr ende, mis se ab välj akutse id kõikid ele meediamaj adele üle maa ilma, sh kontse rni ett evõt etele j a seda nii t ehnoloog ilise võime kuse, töötaj ate kompet entsid e kui k a lugejat e ja klient ide ootust e kont ekstis. Me ediavälj aanded peavad lugejat ele pakku ma järje st uusi ja p õnevama id lahe ndu si ja vorme ajakirj andus liku sisu e sitam iseks nu tis eadmet es; inv estee ringud tehno loogiasse peavad tagama t oodete /teen uste j ärjepideva t oimimise; töötaj aid mõju tab ko mpete ntside v ajadu se kasv. „Mee diamaja j aoks on sa ma olulise d nii aj akirja ndusliku sisu loom ine kui ka tehno loogil ised a rendustö öd. Kui varem oli IT pigem mee diaär i to etav tu gifunk tsioo n, siis enam se e nii ei ole. Vaadates, ku i palju aren du si teevad m eediaet tevõ tted Eesti s ja mujal maailmas I T - valdko nna s, on n ad pigem dig imajaka d.“ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht „Vä lime edia on va ldkond, kuh u digitee rimin e ei vee l ole jõudn ud. Kui üh el hetke l ka svas rekl aa miklie ntide vajadus osta r ohkem vä ljundeid e - kanalites, sii s arvati ka, et keegi ei hakk a mobi ili rek laami o stma. Seej ärel toimu s rev olutsioon nutisea dmetes. Nü üd jä äb oodat a, mil lal digi teerimin e m urrab end välimeed ias se. Tah ame olla valmi s, ku i see toi mub, j a tahame ol la vald kon n a turul iidrid.“ Mihke l Luks , Linna E kraanid OÜ tegev juht ÜHISKONNA P OLARISEERUMI NE Paaril vii masel a astal on te ravalt tund a andnud üh iskonna j ärjest suurene v lõhest umine. Av alikult esinetak se väga jäikade seisukoh tad ega, su ureneb surve, et in imene pe ab valima selge maailm avaate lise poole. Seda on juht inud poliitil ine olu kord ( liberaalid vs. konse rvatiivid ), koroon aviiruse st tu lenev (vak tsineer ija vs antivak ser) j a ka ühiskond likud t eemad ( nt samaso oliste ab ielu, abordike eld vms) g rupi ett evõtete koduturg udel , lähiriikid es ja k a mujal maailm as. 2021. aast al jõ udsid ne ed suundu mused ka re aalsete t agajärg eden i, kui kasvas d igite llimuse lõpet ajate h ulk põhjend usega, et meediaväl jaande d kajast avad seisu kohti/a rvamus i, mis nende maailmav aate ga ei ühti. See pan eb meedia p roovile, sest t uleb h oolega jälg ida, e t sisu oleks t asakaalus j a sõn a saaksi d k õik pooled. „Ajak irjan duse t ähtsus su ureneb k ogu maailmas. Sot siaalmeedi a ei ol e suut nud hakk ama saad a kon tro lliga oma sisu üle. Seda su urem rol l on ajak irjand usel ja k a ühisk ond eeldab meed ialt suuremat vastutu st. Usald us meedi a vastu o n oluli selt k a svanud. “ Mari - Lii s Rüütsalu , Ekspr ess Gru pi juhat use esim ees TASULINE DIGITA ALNE MEEDI ASISU Kogu dig imeed ia liigub tasul ise sisu p oole. Tasu lisest dig itellimu sest on saan ud uus n ormaalsu s, inimese d on üha rohkem v almis kval iteet se ajakirj andusl iku sisu eest mak sma. Maksv at digit ellij at väärtu statakse järje st enam, pakku des tall e sobivaid lisatoot eid j a - teenuseid. „2021 . aa sta kõige s elgem trend, m is jooks eb l äbi kõigi mee diama j ade ja ka meie , on tulum udeli ja fooku se selge muu tus tasu lisel e sisu le. S ee t ähen dab dig isisu ja digitell ijat e es iletõstm ist. Nii se lge t foo kust e i ole meil k unagi varem o lnud, et iga tö ötaja taj ub, et digi tellija o n kõig e oluli sem. Sel lega on k aasnenud aastan e edulug u, sest d igitellimu ste ja digitulude mõt tes on lä inud üle ootuste hästi.“ Tarmo P aju, Delfi tegevto imetaja Ekspress Grupp i, kui Balt imaade juht ivat meed iakontse rni, mõj utavad peale r egioonis t oimuv a ka globaalse d tren did. Meediase ktorit l aiemalt mõj utavad kolm suuremat üleilmal ist tre ndi. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 38 „Koh alik meedia on saanud vi imasel aj al pal ju usal dusv äärsust juur de ja see t rend tugevneb . Dig imeedi al läheb h ästi ja i nimesed on tasul ise to ote suh tes soosi vamad . Tell itak se kohal ikku ajak ir jandu stoodet , ehk iseg i mitu t, toet atakse k valiteet set sisu j a saadak se aru , et Faceb ook ei o le info saam isel tõ e alli kas, selleks o n sõlt umatu d meed iaorgani satsio oni d. Inst agram, Faceb ook ja Ti kTok o n jätku valt tu gevad, aga ühisk onnas ak tsept eerit akse o makeelse t kvali teets et a jakirja ndust prae gu olulis elt rohke m kui näit eks kolm aastat tagasi. “ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht 2021. aast a meed iasegmen di müügitul u oli 52, 1 miljon it eur ot (202 0: EUR 43,7 milj onit eu rot) . Müü gitulu kasvas 19 % võrreld es eelmise aasta ga . M üüg itulud e kasvu taga on ak tiivne online re klaamit urg, mis jätk ab kasvu trend i võrreld es tradit sioonili ste me ediakanal iteg a. IV kvart alis kasvas Balt imaade online re klaamit urg rohke m kui 20% võrd luses eelmise aa sta sa ma perio odiga. Trükime edia rek laam on oln ud raskust es ja me usume, et see ei saavuta C ovidi - eelset taset. Kok kuvõtte s ei ole r eklaamiturg Balt i riikide s kasvanud . Samas on d igikanal id tõ usutee l võrrelde s teiste reklaamik anal itega, mis on meie hinnang ul jät kuv tre nd ka tule vikus. 2021. aast a l õpus moodu stas k ontsern i digitaal set e tulud e osakaal 76% kog ukäibe st (31. 12. 2020: 70%) . 2021. aasta EBI TDA oli 8, 9 milj onit eu rot (2020: 6, 6 miljon it eurot). Võrreld es eelmise aas t aga suurenes EBITDA 35 %. Seda mõj utasid p ositiiv selt t ugev veebirek laam, dig itellim used j a kont serni üle selt hoit ud kon trollitu d kulu baas. 2021. aa stal mõju tas EBI TDA - d positiivse lt ka COVID - 19 pand eemia mõj ust ting ituna ühekord ne riiklik abimeed e Lätis 0,41 milj oni eurot piletim üüg iplatv ormi tege vuse su htes, kus ürituse d jäet i ära peaaeg u 7 - kuu jooksul ( 2020: 0,9 miljonit eurot E estis ja L ätis) Kõige enam on CO VID - 19st tingit ud er iolukord m õjutan ud Läti pile timüüg iplatv ormi. 2020. aasta IV kv artalis kuulu tati välj a erioluk ord ja jäet i ära kõik sündmu sed. Er iolukord kestis L äti ku ni 4. a prillini 2021, kuid k armid piirangu d keh tisid kun i 2021. a asta juu ni keskp aigani. Kui III k vartalis e namus ü ritusi to imu s, siis alat es 11. ok toobrist keht estati L ätis taas eriol ukord j a 21. oktoob rist 2021 15. nov embrini jäe ti Lätis t äiendava p iirangun a ära kõik kontse rdid j a teatrid olid suletu d. Alate s 15. nove mbrist 2021 on avaliku d üritu sed lub atud, kuid end iselt keht ivad olulised piirang ud. Omikron i variandi le vimise ja se lle seotud arengut ega teist es riikide s ning arv estade s epidemioloogid e p rogno ose o tsustas L äti 6. j aanuaril 2022 pikend ada eriolu korda 2 8. ve ebruarini 2 022. A l ates 1. märts 20 22 leevendat i piirang uid Lätis j a kuni 1 000 külasta jale m õeldud ürituse d on lub atud siseruu mides. Alates ap rillist 2021 sisene s kontse rn pilet imüügik eskk onnaga Piletit asku ka Eest i turul e. Pil etimüüg iäri laiendam isega Ee stisse jätkab kon tsern oma senist strat eegiat , mille e esmärg iks on suure ndada d igitaal sete tulud e osakaalu ja leid a uute ärisu undad e ning ol emasoleva me ediate gevu se vahel tekkivat sünergiat . Soovime pakku da mugavaimat platv ormi nii pile tiostj ale kui ür ituste korr aldajat ele. Plat vorm võe ti 2021. aasta j ooksul häst i vastu ning k ontsern jätkab oma strate egiat ja suure ndab oma t uruosa 2022. aastal. Läti välim eedi a ette võte S IA D Scre ens, mis v õitis I pool aastal R iia linn ale k uuluv a kinn isvara re ndi õiguste enampak kumise, jätkab aktiivselt digit aalse väliek raaniv õrgu are ndamist. Hanke v õit võimaldab ette võttel suurendada oma võrgustikku rohkem kui 100 objektini ning osaleda turul nii suurte kui k a väikest e ekraaniv õrgust ikega, mis kata vad kõik i Riia linna ol ulise maid mag istraale. Uued ekraanid paigaldatak se 2022. aasta lõpuks. 2021. aasta d etsemb ris, AS Ekspr ess Grup p omandas 100% lise osalu se meed iaette võtte s Geenius Me edia OÜ. Omandam ise eesmä rk oli digit aalse meed iaäri kasv atamin e j a laienemine nišši, mida kon tserni v äljaande d seni regul aarselt ei k ata. Ek spres s Grupi j a Gee nius Meed ia ühine eesmärk on pakkud a edaspi digi geenius.ee lu gej ate le köitvat sisu. T ehing u järel jätk ab Gee nius Meed ia OÜ tegu tsemist erald iseisv a meedi aette võtt ena. Ek spress G rupi kontse rn paku b Geenius M eediale sün ergiat me ediaäri t oet avates f unktsioo nides, mis annab k iiresti aren evale ette võtte le oluliselt suurema kasvu poten tsiaali. Geen ius Meedia OÜ t ulemuse d kaasatakse kont serni kon solideerit ud kasumi aruandes se alate s 2022 . aastast . Ühiset tevõt e Õhtul eht Kirjast us AS, mis on oluline m eediaett evõte Eest i turul , on kajastatu d kont serni tu lemustes kapital iosalu se meet odil ühe reana finant stulud es. Õ htule ht Kirjastu s AS - i 2021 . aast a müüg itulu oli 13,9 milj onit eurot ( 2020: 13,4 milj onit eurot ). AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 39 DIGITELLIMUS ED Digite llimuste detailn e ülev aade: (digitellimuste arv) 31.12.2021 31.12.2020 Muutus % AS Ekspress Meedia 74 873 49 696 51% AS Õhtul eht Kir jastus 20 992 13 820 52% Geenius Mee dia OÜ 4 100 1 931 112% Delfi AS (Läti ) 17 549 11 143 57% Delfi U AB (Leed u) 17 433 6 595 164% Ekspress Grupp kokku 134 947 83 185 62% ASi Ekspre ss Gru pp dig itaalset e t ellimuste hulk k asvas v õrrel des eel mise aastag a Balt i riik ides kok ku 62% j a ulatu s detsemb ri lõpus 134 94 7 - ni.  E estis uud istepor taali D elf i, Eesti P äevaleh te, M aalehte , Eest i Ekspress i ja mitm eid p opulaarse id aj akirju kirjast ava ASi Eksp ress Meed ia digit ellimuste hulk kasvas v õrrelde s eelmise aast aga 51%, ulat udes 74 873 - ni.  50% - liselt Ekspress G rupile kuu luva ASi Õ htule ht Kirj astus dig itellimu ste hu lk kasvas võrre ldes ee lmise aastaga 5 2%, ul atudes 2 0 992 - ni.  G eeniu s Meedia OÜ , mis kuulub alat es 17. det sembrist 2021 Ekspress G rupi k ontsern i, digite llimuste ar v kasvas võr reldes e elmise aastag a üle 2 k orra, ulat udes 4 100 - ni.  L ätis kasva s Delf i A/S - i dig itaalse te te llimuste hulk v õrreldes ee lmise aast aga 57%, ulatud es 17 549 - ni.  L eedu s kasvas Del fi digit ellimust e hulk v õrreld es eelmise aastag a üle 2 korr a, ulatu des 17 4 33 - ni. 2021. aast al jät kus dig itaalsete tellimu ste kasv k õigis Ekspr ess Grup i peamiste s väljaan netes j a tegevusr iikides. Digite llimuste juurd ekasv t uleb peamise lt uut e klientid e arvelt. Kõige kiiremat kasvu näit asid Läti j a Leedu, kus seni on digit ellijat e arv oln ud väi kesem. Aastase s võrdl uses jä tkas k iiret kasv u ka Eest i tur g, ku id viimases k vartali s aeglust us kasv su urimat e tell ijate ar vuga k analites. Näeme siisk i mõõduk a kasvu j ätkumis t ka Ee stis. Digitaalse te te llijat e lisand umine mõj ub po sitiivselt Eksp ress Gru pi majand ustule must ele kun a pakub online reklaami müügi k õrval st abiils et t ulubaasi j a kinnit ab grup i pikaajali se strat eegilise suuna õigsust. 0 2000 0 4000 0 6000 0 8000 0 100000 120000 140000 160000 dets .19 märts.20 juuni.20 sept .20 dets .20 märts.21 juuni.21 sept .21 dets .21 Digitellimused AS Eksp res s M eed ia AS Õhtuleht K irjastus Del fi AS (L äti) Del fi UAB (Leedu) Eksp ress Grupp (Bal tiku m) ko kku AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 40 KINNISVARAPORTAAL 2021 aasta o li Eesti k innisv araturul t ormilin e. Se lle tulemu sena vähe nes kõik ides Eest i kinnisv araport aalid es kuulu tuste ar v aastat aguse ajaga. Samas suut is Kinn isvar a24. ee keerulise st turu olukorr ast hool imata k indlu stada kuulu tuste ar vu poole st oma teist p ositsio oni turul . Kuigi kuulutuste arv Kinnisva ra24. ee portaal is vähene s, suu rene s kodule he kül astajate arv 1 1% võrra. See ilme stab hästi in imeste su urenen ud huv i kinnisv ara vast u. Samu ti mõj utas kü lastajat e arvu k asvu e dukad Kinnisvara2 4.ee brändituntus e suurenemine. IV kvar talis kesk endus K innisva ra24.ee meeskond kodul ehe kasutaj amugav use paran dami sele . Kuna e namus kod ulehe külastaj aid eel istab kinnisvar a otsida m obiilt elefon i vahen duse l, siis läks I V kvart alis t öösse Kinn isvar a24. ee uus mobiiliv aade. Uu e lahend use eesmärk on pakk uda kasut ajate le vee lgi kasutaj amugavam at ke skkond a ja täpsemaid otsingu tulemu si. TRÜKITEENUST E SEGMENT (lõp etatud tegevusvaldkon d) 2021. aa sta sept embris müüs AS Ekspress G rupp 100%lise osaluse t ütare ttev õttes P rintall AS . Kuni müügini moodustas Printall AS'i ärite gevu s trükit eenust e segme ndi, mille tulud koo snesid nii p aberi - kui k a trükk imise tee nuse müügit ulude st. Trük iteen uste segme nti kaj astatakse 2021. aasta k onsolidee ritu d majan dusaasta aruand es lõpet atud tegevusval d konnana nin g antud se gmend i tulud ja kulud kajast atakse konsolide erit ud koondk asumiaru andes eral di real „Kasu m/ - kahj um lõpe tatud tegev usvaldk onnast“. Aktsiate müügil epingu põhitin gimused on alljär gnev ad:  ak tsiate müügile ping p õhineb e ttev õtte väärt usel ( E nterprise Value) , milleks on 10 miljonit eurot , millele aktsiate üleand mise se isuga li sandub e ttev õtte vab a raha ja mill est lahu tatakse laenuk ohust used;  o stuhinn ast 1 milj on euro t sõlt ub Prin talli 2025. majandu saast a tulem ustest , kusj uures 0, 7 miljonit eur ot sellest moodustab ajatat ud makse kuni et tevõ tte 2025. maj andusaa sta tu lemuste selgum iseni;  E kspress G rupp j a Print all jätkav ad koostöö d. Seisuga 6. september 2021 lõpuni viidud tehingu tulemus ena on kontserni kahjum t egevusvaldkonna müügist 2, 2 miljonit eurot ning kontserni net orahavoog 6,3 mil jonit eurot. Müügitehingu mõju kontserni finantsaruannetele on detailse malt too dud lisa s 21. 0 5000 1000 0 1500 0 2000 0 2500 0 3000 0 jaan .19 veebr .19 märts.19 apr.1 9 mai.1 9 juuni.19 juuli .19 aug.1 9 sept .19 okt.1 9 nov.19 dets .19 jaan .20 veebr .20 märts.20 apr.2 0 mai.2 0 juuni.20 juuli .20 aug.2 0 sept .20 okt.2 0 nov.20 dets .20 jaan .21 veebr .21 märts.21 apr.2 1 mai.2 1 juuni.21 juuli .21 aug.2 1 sept .21 okt.2 1 nov.21 dets .21 Kuulutuste arv kuude lõikes City24 KV Kinnisvara24 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 41 FINANTSR ISKIDE JUH TIMINE Finantsr iskide j uhtim ine on oluline ja lahut amatu osa ko ntserni är iprotse sside j uhtimise l. Juh tkonna võimel ident ifitsee rida, mõõt a ja kont rollida e rinevaid riske on oluline mõju kon tserni k asumlik kusele . Risk on kontsern i juht konna d efinee ritud kui v õimalik ne gatiivn e kõrval ekalle oodat avast fin antstul emuse st. Kontsern i teg evuseg a kaasnevad mit med f inantsrisk id, mille st olulise mat mõju avaldav ad krediidir isk, likviidsu srisk, tururisk (sh v aluutak ursi risk, intressi määrari sk ja h innarisk) , t egevusr isk ja kap italirisk. Kontser ni riskij uhtimise alus eks on Tallinna Bör si, Fin antsin spekt siooni j a teiste regulat iivsete organit e seatud nõuded , üldisel t aktse ptee ritud raamatup idamisst anda rdid j a hea tava ning kont serni ja te ma tütaret tevõt ete sisemise d regu latsioon id ja poliit ika. Risk ide ju htimine kontserni t asandil s isaldab riskide määr atle mist, mõõt mist j a kontrol limist. Kontse rni risk iju htimise sü stee m keske ndub f inantst urgud e ett emääramat usel j a võimal uste leid misel sellest tulen evate potent siaalsete negat iivsete mõjude minimeerim iseks k ontsern i finant ste gevuse le. Peamine r oll riskide juht imisel l asub kont serni emae ttev õtte ja tü tarett evõtet e juhatu stel. Kontser n hindab ja piirab riske süst emaati lise risk ihald use kaud u. Kontse rni finan tsüksus t egel eb kontse rni juhtk onna volit usel nii emaettevõ tte kui ka tüta rettevõtete finan tseeri misega ja sellest otsesel t tuleneval t likviid susrisk i ja intressi määrari ski hald amise ga. Ü hisett evõtet es teost atakse risk ijuht imist k oostö ös ühisett evõt ete t eise aktsionä riga. Rohke m teave t riskij uhtimise kohta on avalikust atud konsoli deerit ud raamat upidam ise a as taaruand e lis as 4. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 42 KLIEND IKOGE MUS JA RAHULOLU Ekspress G rupi j aoks on oluline kontse rni kuuluv ate ette võtete k lientid e rahulolu, paku tavate teen uste vastavus kliend i ootuste le ja v ajadust ele ning kliend ile antu d lubad uste täpn e täitmin e. Ekspress Grupi e ttev õtete kl iendid j agun evad kolmek s suuremak s grup iks:  m eediakan alite sisu tarbij ad,  e ri portaal ide te enuste tarbij ad;  r eklaamikl iend id. Selles p eatük is käsitleme klie ndikog emuse j a rahulolu puhul e elkõig e digik analite sisu tarb ijate, pabe rväljaan nete tellij ate j a üksikmüü gist ost jate h innang ut ko ntserni tegevusele. Endiselt mõjut as koroo nakriis olulise lt rekl aamim üüki, k uid uue muu tuse t õi ühiskonn as ase t leidn ud vast asse is eelkõig e vakt sineerim ise po oldaj ate j a vastaste vahel , ke llest v iimased asu sid n äitama om a suht umist meediav äljaanne tesse t elli muste st loobu des. Usaldusväärse in fo kõrval vajatakse põ nevat sisu Jätku nud kor oonakriis is oli mee diamajad e ülesann e pak kuda k oroonauud iste j a laialt lev ivate v aleuud iste ümberl ükkamise k õrval põ nevat, mitmek esist j a positiivse laad iga sisu . Igap äevaste uudislugu de kõrv al soovivad lugej ad teemak äsitlusi eri v aldkon dadest : sport , kultu ur, rohet eemad. Lisak s peab kog u meediasisu ole ma kätte saadav iga k liendi j aoks talle sob ivas kan alis ja form aadis. Populaa rsust k ogus en disel t tasku hääling , 2021. aastal tõu sis tug evalt esile ka v ideosisu. „Klie ndiba asi dife rent see rimine on n üüd ü ks tähts amaid fookus eid, ku idas edas i minna . Ühiskondl ikult kaaluk ad l ood, palj astused ja pol iiti kute korr uptsi oon, õõvastavad k ri milood – sealt tuleb üles lei da see miski, mis klie nti pae lub. Sisu mõtte s tähen dab see, et peame l eid ma uusi allik aid ja t eistmo odi l ähenemisi , pea me o ma kl ienti tundma õppima , kes n ad on in imeste na, mida tee va d, mis n eile meel dib? Kr iitiline kli endib aas on lood ud, n üüd saame hak ata k liend ibaasi kasvat ama ja vald ko ndade kaupa ki tsamaks ajama. “ Tarmo P aju, Delfi tegevto imetaja Ekspress Grupi me ediaettevõtete digitelli muste hulk kasvas võ rreldes 2020. aasta ga Balti riikides kokku 62% ja u latus 2 021. aasta dets embri lõpus 13 4 947 tellija ni . Digit elli muste arvu kasv 2021 . aas tal võrreldes 2020. aastaga Digit elli muste arv 2021. a asta lõpus Ekspress Meedia 51% 74 873 Õhtul eht Kirjas tus 52% 20 992 Geenius Mee dia (ko ntsernis ala tes 2021. aasta detsembrist) 112% 4 100 Läti Delfi 57% 17 549 Leedu D e lfi 164% 17 433 Ligi 2000 üh ekordse t artik li dig itellimu st teh ti Delf i kokku võttele , mis rääkis b logij a Triinu - L iisi ja te ma abikaa sa Justini v ahel t oimunu d kodu vägival last. Se e oli neli kor da enam, kui eel mise rekor dartikl i loetav us. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 43 „Leed us on di git ellimu sed jõudsal t kasvam as, L ätis t uleb h arjum us digi teenust e eest m aksta aegl asem alt. Seal aga o ngi ajak ir jandu s Eestiga v õrr eldes nõ rgemas s eisus. Eest is on p aberaj akirjand us suht eliselt tugev, Leedu s pole e nam ühteg i iga päev ilmu vat pa b erlehte. See ann ab eeli se dig iplatvo rmi ja - meed ia usal duse suhtes, kuid harju mus di gitelli muste eest maksta l ätlast el j a leedul astel pu udu b. Siisk i ol eme mõlemas r ii gis dig itelli mustega he al posi tsio onil ja kasv on o lnud pär is korr alik. “ Mari - Liis Rüütsa lu, Ekspress G rupi j uhatu se esimees Digi maai lm loob t eenu ste aren duse le uued võimalu sed Meediak ontsern ina soov ib Ekspre ss Grupp p akkuda o ma lugejat ele alat i kõige kiiremin i ajakohast , kv aliteet set ja põnev at sisu nüü disaegse te ja p alju v õimalusi loov ate dig ikanal ite kaud u (mob iil, ve eb, video, audio) . „Kli endi le lisaväärt use lo omi ne on o lnud mei e põhist rateegi a. S elleks p eame otsi ma eri nevaid segmente j a forma ate , et klien dile t õestada , miks ta l isaks uud iste lu gem isele pea b meie tel lija olem a. Digite lli muste pakett ide sü steemi lo omine on mei e tegevuse su ur str ateegil ine alus. “ Argo V irke bau , Eksp res s Me edia tege vjuht 2021. aasta ol i digima ailma kasv u poolest mitmek ülgne. Digite llimuste k õrval tõusid esile ka erine vad tooted /teen used, mida onlin e - p latvormid el olemas olevat ele klient idele kinnista miseks ja tu levast ele klie ntide le atrakt iivsuse l oomisek s pakku da j a seda nii E estis, Lätis k ui Leed us. Le edus on k okk u 4 vide oplatv ormi – D elfi , Youtu be, Fac ebook j a lineaar ne te lekanal, mis paku vad rohk elt v õimalusi or iginaal se vid eosisu loo misek s. Ol uline suund ol i nn kiire infotarb imis e popu laarsuse tõu s, eel kõige st ory´de j a lühiv ideote näol. Uudiskirjad tee vad info tarbi mise l ihtsamaks Mitmed grupi e ttevõt ted Eestis k äivitas id dig itellij atest k lientid ele mõe ldud u udiskirj ad, mis vastav alt formaadile on kas:  m asintöö tlusel l oodud ül evaad e päev a loetu imatest u udiste st;  t oimetu se töötaj a koostat ud üle vaade j a kokk uvõte olul isemat est kaj astuste st. Ekspress M eedia kl iendid saav ad v alida kok ku ühe ksa uudisk irja vah el (päev a loetumad või tähtsamad uudised , nädal a kokku võte, põhjalik analüüs t eatu d tee mal, prak tiliste nõuanne tega u udiskiri v ms). Õ htuleht saadab d igitell ijate le igahomm ikuse u udiskirj a loet umate ar tiklite ga. Läti Del fil on dig itellij atele mõe ldud u udiskirj ad toimetaj a valitu d olulise ma artikl iga ja k okkuv õte nädala enimloet ud uu distest . Lee dus saadab Del fi kord nädalas t oime taja val itud art iklite ga. Iseteen i nduse kõrval püsib aktiivne suhtl us klienditeenindusega Tarbij a kasutaj amugav ust paku b Ekspr ess Grup p klien tidele EkspressKont o abil – ük s kasutaj akonto, mida lug eja saab kasutad a kõigi Ek spres s Grupi me ediaport aalid e jaoks. 2021. aa stal laiend as Eksp ress M eedia olu liselt t asulist videosisu : korv palliklu bi Kalev/ Cra mo mängu de otseülekanded, tenn isemängud e ja WRC ralli ülek anded , retseptiv eeb. Lisaks lin astus esi mest ko rda samaaeg selt nii k inodes k ui ka Delfi v ideoke skkonnas d igitel lijate le uhiuu s mänguf ilm, Pe eter Reb ase „Tulilin d“. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 44 Ekspress G rupi me ediavälj aand ed pe avad olulise ks teadlik ku klie ndirahul olu kaar distami st ja - kog emuse kuju ndamist, sest see tag ab uute, tarb ija ootu stele ja v ajadustel e vastav ate tood ete/teenu ste aren damise, m is on omakorda e elduse ks luge jate arvu suurend amisele. Kliendi j aoks vaj alike mugavate lahendu ste loomin e, klie ndile pühendumine ja tema kuulamine on võimalus konkurentidest eristuda. Kliendisu htluse s on olu line roll ise teenin duske skkonnal , mis näite ks Eestis on lehed .ee. Kliend id saavad an tud keskk onnas teh a tellimu si nii dig ikanalit e kui ka p aberväl jaanne tele j a pakett idele. Iseteenind uskeskk onna leh ed.e e keskmin e külast uste arv kuus oli 20 21. aast al 147 076 j a uni kaalsete külast ajate arv kuus 52 15 1 seade t . Kiire, p ersonaalne ja reaalaj as suhtl emine on klie ntide jaoks oluline . Kuig i digikanalit e täht sus infotar bimise osas järje st suure neb, kasutat akse ope ratiivsek s klie ndite enin dusega su htlemise ks p igem te lefoni. Näite ks Ekspre ss Meedia k liendid pöördusid 2021. aast al kliend iteenin duse p oole 104 195 kor ral, neist 62 722 ehk 60% olid pöördu mised telef oni teel ja 41 473 eh k 40% olid e - kirjad . Eesmä rke aita b seada kliendi rahulolu m õõtmine Ekspress Grupi e ttevõtt ed haldavad k ogu terv ikliku klie ndikog emuse loo mise ahelat , mis hõlmab nii sisulo omet, trükik valite eti, k analite k ättesaadav ust kui k a kliend iteen indust . Tagasiside t kog uvad kõik k liendig a otsekon taktis olevad kontser ni ett evõtt ed, et pak kuda e daspidi k lientid e soovidele ja ootu stele v astavaid t ooteid /teenu seid.  Sis u. Ekspress M eedi as jälgit akse klient ide rahu lolu kog u tasulise sisuga ja se da nii dig ite llimuste k ui ka üksiku artikli ostnute puhul.  T eenindus. Eksp ress Meed ia on kont serni suurim a välj aanne te arv uga et tevõte, mis puutub klient idega kokku eri etappid es ning kogu b tagasisidet nii välj aanne te sisu ku i ka tellimise, teenind usprot sessi, digike skkonn a tehnil ise poole j a pabe rlehe k ojukande kohta.  Le vi. Expre ss Posti eesmärk on toimet ada välj aanded klientide le õige l ajal (varahomm ikul k e ll 7.30) ja eesmärk on hoida h ilinem iste või pre tensioon ide määr alla 1% kogu Ekspre ss Grupi v äljaa nnete kojuk ande tiraažist . 202 1. aast al saavu tat i tule museks 0, 52 % (2020: 0,77%, 2019: 0,85%, 2018: 0,73% ; 2017: 1, 05%).  Digit eenused. Vide oStarsi j a Digit al Matt eri klien tide t agas iside kü sitluste koh aselt oli k ummag i ette võtte klient i de rahulol u 2021. aast al 80%. Andmek aitse Ekspress G rupi e ttev õtted haldavad suu ri kliend iand mebaase ning ü ha komple ksse maks muu tuva v eebime edia kontse rnina te advust atakse and mekaitse ga seot ud riske. Kliendiand mete t urvalise kogumise , hoidmise ja töötle mise ning v äliste pah atahtlik e rünn akute vastu k aitsmise prot sessid on kirj a pandud ja rakend atud. Jätku b töötaj ate an dmekait sealane k oolitamin e, nõu stam ine j a toetamin e. Eksp ress G rupi me ediavälj aannet e veebilehtedel on eral di andmeka itse rub riik, k ust leiab hõl psasti üld tingimu sed, an dmekait seting imused , kü psiste kasutami se põh imõtted ja volit atud an dmetöö tlej ate nimek irja. Suuremaid isiku andmet e rikkum isega seot ud kaasusi, mis ole ksid pääd inud k ontserni e ttevõt ete jaok s süüdimõist va otsuseg a, 2021. aastal Ek spres s Grupi kontser nis ei esine nud. „Kui on tunda, et süst eemis k urit arvit use moti vatsio on kasvab , si is peame o lema veel tub limad, et seda ära hoid a. Näi teks kui kommentaar ium i akti ivsus k asvab ja sed a pro ovit akse jär jest osavam alt är a kasut ada. Igasugu seid süstee me mõeld akse välj a, o tsit akse nn hal li ala, kus to imetad a, mei e peame selleg a kaas a liik uma ja ajas k iir esti ar enema.“ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht Ekspress Meedia lu gejat e soovit usindek s NPS ( Net Promot er Score) ehk ku i tõenäolise lt olek sid nad valmis mee diat oodet oma l ähed astele so ovitam a, oli 2021. aastal 5 7,53 ( 2020: 45, 63). Olulise k asvu tõ i lugejate rahulo lu nii tood ete sisu ku i kliend iteenin duseg a. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 45 TÖÖTAJA D Ekspress G rupp on tööand jaks rohk em kui 1400 töötaj ale (s h ühiset tevõt ete tööt ajad) , kes igapäev ase püh endun ud tööga ait avad ell u viia g rupi missioon i ja e esmärk e. Tip ptasem el töövah endid , paind lik t öökorra ldus j a toetav me eskond on olulin e osa mot ivee riva töök eskkon na loomise st. Kontser ni ett evõte tes väärt ustatak se kõiki t öötaja id sõltumat a amet iposit sioonist , olulin e fooku s on olema solev ate tö ötajate motivat siooni h oidmise l ja järe lkasvu tagamisel . 2021. aa stal tööt as kon tser ni ett evõte tes (sh ühiset tevõt ted 100%) kokku keskmiselt 1422 (2020: 1590, 2019: 1609) töötaj at. Ü ks tööt ajate arv u vähene mise põhj us on en am ku i 200 tö ötajag a Printal li trü kikoj a müük ar uandea astal. Meeste ja naiste tasakaal t oimet ustes j a teist es üksust es on viimaste l aastat el püsin ud sarnane – umb es 60% naisi j a 40% mehi. Ette võtet e juhtid e seas oli mehi 59% ja naisi 4 1% (2020: 55% ja 45% ). Töövaidlu si oli 2021. aastal ko ntsernis k okku 4 (2020: 4, 2019: 4). Töötaj ate voo lavus Eksp ress G rupi et tevõt e tes oli 2021. aastal k eskmiselt 1 9% (2020: 23%, 2019: 34%), mis on oluli selt paranen ud võrre ldes v arasemat e aastate ga. Kohandumine jätkuva kriisiga Koroonap andee mia tõi 20 21. aastal k ontsern i et tevõt etes ter avalt esil e kaks olu list t eemat:  p ikaajali se pan deemia mõj u tööt ajate v aimsele t ervisele ;  t öötajat e füü siline tu rvalisus s eoses rün nakut ega ajak irjanik e vast u. 2019. aasta lõ pul algu se saanu d koroon aviirusest põhju statud kriis on kog u perioodi j ooksul toonu d lainet ena kaasa töötaj ate haig estumisi, ett evõte te töö ü mberko rraldami se ja töö tajate kaugtööle suunamise, palkad e ajut ise vähend amise, v aktsine erimise vaj aduse j a kõige selle taustal ühiskond liku surv e ja in fovajaduse olulise k asvu. Töötaj ate vaim se terv ise toet amisek s loodi 20 21. a astal kõikide ko ntserni kuuluva te ettev õtete töötajatele võima lus kasutad a spetsial istide abi. Psü hholoog iga rääk imine on ano nüümn e ja t öötajad o n selle abimee tme väg a hästi v astu võtnu d. Eest i töötaj ad kasutav ad võimalu st psühh oloogiga rääkid a olulise lt enam k ui Läti v õi Leed u töötaj ad. „Sel aast al oli tund a, et k ogu meedi asekto ri s oli oluko rd olul iselt t eravam, ajaki rjani kke rü nnati i segi füüsi lisel t. And sime om a töötajat ele soovi tusi , k uidas sell ega hakk ama saad a. L õime k äed pro jektig a Võõr as Sõber , ku hu on koon dunud Eesti par emad psü hholo ogid. Nad pak uvad psühho loogi lise nõust amise te enust viiel päeval näd alas T alli nnas, Tar tus ja k a Sk ype´i vahend usel. Teenus on meil t õesti popu laarne. See on anonüü mne, n ime ei k üsita, mis lisab turvat unnet. “ Tiina Paju, Eks pres s Me edia pers onal ijuht Tööt ajate rahul olu püsib Ekspres s Grupi ettevõte te töö tajate ra hulolu (mõõdetu d vii es ettevõt tes, mille töö tajate arv kokku hõl mab po ole kogu k ontsern i töötaj ate arvust ) 2021. aast al veidi su ure nes võrre ldes ee lmise aast aga, mis n äitab, e t tööt ajad hindavad kriis is teht ud juht imisotsu seid, mil le peamin e fo okus oli tö ökohtad e säilita misel ja k valitee tse ajakirj anduslik u sisu p akkumis el. E ttevõt ted invest eeriv ad nii tööv ahendit esse ku i ka töötaj atesse , kont serni brän did on m aineed etabe lite tip us ja see loo b eeld used t öötajat e lojaalsusele . Palkade taset ja v õrdset koh tlemist palg aturul jälgit akse turu - uuring ute ab il. Esimest kor da osales Eksp ress Mee dia Fontese palgauu ringus, misjärel v iis ett evõtte palg atasem e turu olukorral e vast avaks. Töö - j a tulemu stasu ning soodustu ste süst eem on ig a grupi ette võtte en da kujundada. Hüved ena pakut akse soodustu si ja toet usi tervise edend amiseks nin g pere kondlik eks sün dmuste ks, võimal datakse paindl ikku t ööaega. Meeskon natunn etuse kasvatam ise ks t oimuvad ü hisür itused, sageli k oos pere dega. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 46 Vajaduspõhised koo litused Töötaj ate aren gu - ja koolit usvaj adused se lgitat akse välj a iga - aast aste l arengu vestlu stel, mille ee st vastu tab iga ette võte iseseisv alt. K ontsern iülese lt on are nguve stluse l äbinud k es kmiselt 68% (2020: 59%) töötaj atest. Ekspress Meedias on arengu vestlu se läbinud 90% töötaj atest, L eedu Delfis 85%. K ontserni e maett evõtt es, Läti De lfis, Hea Lugu, Linna Ek raanides, Digit al Matte ris ja D Scr eensis on k õik tööt ajad re gulaarset el aren guve stluste l osalenud . Kontsern i suuri ma töötaj ate arv uga meed iaett evõte on Ekspress Me edia. Kü sitluse k ohase lt hind avad mee diamaja töötaj ad oma tööa lase id osku si väga k õrgelt , aastat ega on kasvanu d rahulol u nii õp pimis e - k ui ka en esetäien damise võimalu stega. 202 1. aast al oli kool itust e fooku ses peamise lt  v aimne te rvis ja t öötajat e heaolu;  d igiosku sed (an dmete visualis eerimine, sotsi aalmeedi a, sisu turu ndus) ;  k übert urvalisu s ja füü siline tu rvalisu s (esmaab i ja tule ohutu s);  aj akirj andusee tika. 60% Ekspre ss Mee dia tööt ajat est osales aast a jooksul ajaki rjan duseet ika või me edia va stutu se tee malisel koo lituse l. Leedu Delfis ol i see osakaal 6 5%, L äti Delf is ning Õ htul eht Kirjastuse s umbes 10% . Töötaj ate liik umine org anisatsio oni see s on kõrge lt hinn atud. Inf o vabade st ametik ohtadest j õuab t öötajat eni enn e avaliku k onkursi v äljaku uluta mist. Ekspress Meedia käivitas üldhariva talendiakad eemia Ekspress Meedia p ersonal iosak ond ku tsus 2021. aastal ellu talend iakadeem ia, kuh u suunat i iga osakonn a koolitu sfondist 30% j a mille r aames kutsu ti rääk ima eri vald kondade spetsial iste, e t suure ndada t öötajat e motivat siooni. Igas ku us toimu s kuni k olm loeng ut ja nee d olid avatu d kõikid ele hu vilistel e. Koolit ustel k äsitlet ud teemad olid üld harivad, näitek s vaimse t ervise t oetamine või IT - koolitu sed majasise se di gipöörd e toet amiseks. 2021. aa stal toimu s talend iak adeemias e ri teemad el 17 koo litust , näit eks  v aim ne tervis  u uriva aj akirjand use semin arid välisesin ejate ga  k uidas kirj utad a teaser’ e id?  D- Day – digit aalsed tre ndid t urunduse s  k uidas and a tagasi sidet?  k uidas tul la toime st ressiga?  k uidas te lefonig a moment e tabad a ?  te istmoodi v eebilood , mis ülla tavad lug e jat Uute tööta jate o otused tööand jale on järjest suu remad Viimased kaks a astat on t oonu d olulisi areng usuund i tööturu le. Ühe st küljest kaotasid palju d inimesed koroon akri isi tõtt u töö, mis l aiendas po tentsiaal set e töötaj ate hu lka, t eisalt olid väg a palju d rahul v õimalust ega, mida pakk us koduk ontoris t öötamine, ning mid a nüüd j ärjest e nam soovitak se. Pain dlik tö öaeg ja kod ukont oris töötamin e on saanud uu eks no rmaalsu seks, mida uue d tööle kand ideerij ad ju lgelt küsivad või sõltuv alt ametikoh ast eeld useks pe avad. „Ei saa öeld a, et värb amine o leks li htsamak s läinu d. Inim esed on väg a vali vad, kandid aadi d on jär jest nõud liku mad. Mei e oleme meed iamaj a, kõ ik ei saa 1 00% k odust töötad a. Peame suu tma väg a kiir esti reageer ida j a info voos o lema, seetõ ttu t ahaksim e, e t inime sed käiks id en amiku aja st kontori s.“ Tiina Paju, Eks pres s Me edia pers ona lijuh t AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 47 „Tööj õu struktu urne puu dus on so tsia aln e tre nd, m is mõjut ab IT - valdk onda väga t ugevalt. Uu si inime si on meil keeru line lei da. Oleme su nnitu d uus i töötaja id võtma kas koolip ingist võ i siis i lma kogem usteta inime si sekto rist väljastpo olt , kes õpih imul ised ja ke llel on olemas võim ekus, ning õ petame n ad ise väl ja. Pan eme olul ist rõ hku sellel e, et võ imali kul t hästi hoida olem asolev aid t öötaj aid. “ Priit Kuuse or g, IT a renduso sakonna juh t „Oleme täna olu kor ras, kus töök oht võib mõnd a aega olla täi tmata, sest ot sime sin na täp selt õi get i nimest. Toime tuse põh ifunkts ioonid on tä idetud, a ga spet siifilis te osku ste ga in imes t on väg a kee ruline le ida. Toimet us peak s olema võ imal iku lt mit mekesin e, aga uu e töö taja lei dmi sel ei pea r apsima. Hästi o n tööt anud suverep orteri te süsteem - võtame suvel si sse, koo litame, aitame j a oleme juur es ning sellest seltsko nnast o n igal aast al k eegi t ööle j äänud, et ennast üles ehi tada. Ajak irjani ku töö o n põnev, aga se da on kee ruline nul lis t al usta da, kui pu uduv ad ni i teadmis ed, oskus ed, allika d kui ka ajalool ine m älu. “ Marti n Šmu tov, Õ htulehe pe atoim etaja Aktiivne töö järelkasvu nimel Kiirelt mu utuv ates tööt uru ti ngimu stes on mot ive eritud järelk asvu tag amine oluline. Ek spress Mee dia n ing Läti j a Leedu Delfi t eevad aktiivse t koost ööd üliko olideg a, et tutv ustada Ek spress G ruppi t ööand jana (v t täpse malt peatü kist „Üh iskonna j a sektori ar endam ine“ lk 51 ). 2021. aastal p akkus Eksp ress Grup p 86 (2020: 58, 2019: 53) praktik andile võimalu st saad a töökog emust nii aj akirj anduse, turun duse kui k a keeletoimet use vallas. Ekspr ess Meedias ol i 2021 . aastal 36 prakt ikanti ( 2020: 25) , ke llest viis j äid tööle, Õht uleht Kirjastu ses oli prak tikan te 14 (2020: 11) , Läti De lfis 18 (2020: 10) ja Le edu Delfis 16 ( 2020: 5). Kogemuslug u 1 - praktikandi st töötajaks „Töö ajak irjand uses ei ole minu jaok s kunagi o lnud eraldi eesm ärk või iseg i mitte unistus, kuigi mo tivatsioon ikirjas kinnit asin ilmsel t va stupid ist. Kui j uunik uus esimest korda Eksp ress Mee dia maj a uksest sisse astusin, ei olnud mul ei kogemu st ega iseg i mitte ette kuju tust sellest , kuidas k eskmine ajak irjanik välja näh a võiks. Ol i vaid põnev us ning aimdus, e t kui kirj utamine ning maailma s toimuv minu jao ks ühtviisi hu vitavad ja meel divad on , ei saa otsek ui midagi valesti minna. Se ega tu li prakt ika Ekspr ess Meed ias minu j uurde täiesti juhusl ikult j a isegi ootamat ult. Kuigi mee dia ja t öö uudistet oimetaj ana ei olnud kunag i varem midagi, mid a oleksin p laaninud või endale e esmä rgik s seadnud , siis pool aastat hilj em ol in jõud nud tõde museni, et küllap m a lihtsalt ei osanud selle st unist ada. Miks n ii? Sest v ähemalt p raeguse s hetkes on Ekspress Meedia min u ja oks unistu ste täit umine. Ekspress Meedia k ui ett evõte on julgu stav ja inspir eeriv. Kolleeg id suure pärasem ad, k ui oskaksin ü ldse k üsida. Uudist etoimet aja või aj akirja niku t öö ei ole mid agi, mida t uled hommikul t ükitöö na tege ma nii, et lük kad ke ll 17.00 enda j ärel ukse kinni – p igemini ei jät a amet e ga sellega k aasnev v aimustus j a soov kõik e enda ü mber t eada ja märgata s ind maha e i päe val e ga ööl. En t selle st pole l ugu. Ekspress M eedia s tunne n ma, et ei käi päe vagi t ööl, sest sellele kõigele siin k uulub k a minu süda. J ust see on põhj us, m iks otsu stasin k õhklu steta jääda. Veelg i en am – k ui vaja, langet aksin sell e otsuse kas või iga p äev uu esti.“ Mari - Lii s Truu sööt, D elfi väli suudist e suvep rakti kant, alat es 01.11.21 eri lahen dust e ja sisut urund use toi metaja, alates 01.01. 22 väli suudist e reporte r- toimeta ja AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 48 Kogemuslug u 2 – Läti Delfi töötaja m itmen d at põlve “Minu suur im mõju taja oli is a, kes on De lfis tööt anud jub a 14 aastat ja nii k aua kui ma mäletan , on t a alati väga positiivse lt rääk inud e ttev õttest, k uidas Del fi oma töötaj atest h oolib ja kuid as ta oma kollee gideg a i gapäev aselt suuremat e eesmärk ide nime l tööt avad, et ühiskon da paremaks mu uta. T ulin De lfisse prakt ikale, veet sin turun dusosakonn as 2 ku ud ja t undsin, et se e on koh t, kus ma kunag i tahan t öötad a. Ka ndide erisin ka De lfi Br and Studio sse, ku id minu õnn eks ma seda ko hta ei saanu d, sest mul avan es võimalus asu da t ööle Del fi turu ndusosakon d, mis sobibki mulle par emini. Olen väga tänu lik El isele j a Ko nstant īnsile, kes on andnud m ulle võimaluse siin tööt ada ja samal ajal ü likool is õpp ida. Usun, et minu kohalolu ait ab ka Delfil k asvada ja meediavä ljaan dena Lät is arened a. Meedial on ülisuur mõju ühiskonnale – kuidas in imesed inform atsioon i käsitl evad, kuidas n ad oma arv amusi kuju ndavad . Korrektn e keelekasut us, f aktide l põhinevad ja hästi kirjut atud ar tiklid ait avad lu gejaid inf ormeerid a ja õpetad a.„ Elza Strautmane, Läti Delfi praktikant, tänane turundusosakonna pro jektijuht „Usun siiral t, et m inu prak tika aeg Del fis o li elu muutva t ähtsuseg a ja see sai juht uda vai d seet õttu , et mi nu juht oli mo tiveer itud , kannatl ik ja soo vis õp etada. Jäin peale p rakt ikap erioo di tööle, sest tu ndsin , et tahan tagasi an da nei d ressu rsse j a energi at, m is min u õpetami sele läk s. Li saks – Delfi on Läti üks mõjukam aid meedi akanalei d ja si in tö ötamine on väga au s ees. O len ar u saanud , et meedi a roll ühi skonn as on li htsalt insp ireeri da tege ma v äikesi mu udatus i. Ja kui see ei ol e võima lik, siis t ule ks vähe malt püüda m itte kah ju teha ja all ikai d kon tro llida, arvamu slugu sid k rii tilisel t hinnata j a mitt e ajaki rjand use stand a rdeid al la v iia pres site ateid ümber ki rjuta des. Laine Fedo tova, L äti Delf i praktik ant, tänane r eport er „Tuli n Delfi sse prak tikan diks, sest mu sõ br ad olid sam uti o ma pr aktika si in teinu d ja andsi d väga h ead tagasisi det ettevõt te ko hta. E simesel kolm el kuu l sain väärt usli kke t eadmi si turundu se väär tusest mee diasektoris ja raken dasi n oma te oree tilis i te admis i erinev ate proje ktide elluv iimis eks. Ol en väga rahul, et Delfi juht kond m ärkas min u pot entsiaal i ja pak ku s lepingul ist töö d. Seega ei mõelnu d ma k aua, sest ma väga nau din siinse t töök eskkond a, eri nevate pr ojek tidega tö ötami st ja ko lleege. “ Diana S kuž insk aitė, p raktikant, tänan e Leed u Delf i pr ojekti juht müügi osako nnas „Otsu stasin D elfisse j ääda, sest ol in vai mustun ud si insest posit iivsest t öök ultuuri st, ett evõtte su htum isest tööt ajatess e, in spir eerivast meeskon nast, mi tmek ülgset est võ imalust est õ ppi da ja arened a pro fessio naalid e käe all j a nägin su urep ärasei d tu l eviku väljavaat eid . Justi nas Arlau skas, Leedu Delfi TV ajaki rjani k ja prod utsent Nelj ast Delf i stipen diumi pälv inud Lät i Ülikoo li tude ngist k olm jätkasid oma karjäär i Delf i ajakirj aniken a: Laura Se līna Puķ e, L aine Fed otova j a Lita Lūse. Laine Fedotova n omineerit i Läti Aj aki rjanike Assotsiat siooni N oor aj akirjani k 2021 t iitlile. Ekspress Meedia p älvis 2021. aast al parim a tööan dja tiit li tud engit e s eas. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 49 Stipend ium toeta b töötajate en esea rengut 2021. a astal ta astus t avapära ne t oetus g rupi et tevõt ete töötaj atele - Han s H. Luig e nim eline k oolitus stipen dium, mille ab il saav ad töötaj ad om a silmaring i arendad a ja l äbida sell iseid t äiendu skoolitus i, mis ei ol e otsese lt seotu d nende töövaldkonnaga. 2021 . aastal ant i stip endiumit välja kolmel k orral kokku 46 töötajale ( 2020: 29 ). Stipen diumid j agune sid ett evõtet e vahel järgmiselt :  E kspress Meedia – 11  Õ htuleht Kirj astus – 10  E kspress Grupp – 5  Linna Ek raanid – 2  D elfi L äti – 3  D elfi L eedu – 15 Näitek s läbiti H ans H. Lu ige stip endiu mi raames j ärgmised koolitu sed:  t öötajat e brän dingu m eistriklass  d igirek laami kol mekuul ine ko olitusp rogram m  av aliku e sinemise koolitus  sisu turun duskoo litus N ew York Timesi me ediakool is  k eeleõpp eprogrammid, I T - koolitu sed, v isuaal - j a fotokoolitused jpm. Jätku s 2017. aastal käivitu nud ja 2020. aastal uue ndatu d Ekspr ess Grup i aktsiao ptsio oniprogr amm võtmet öötajat ele, mille ee smärk on tu nnustad a ja väärt ust ada ett evõtt e juhtiv atel posit sioonide l töötav aid inimesi , an des neile optsioone ettevõ tte aktsiat e omanda miseks. O ptsioon iprogram mi pikk us on kolm aast at ja optsiooni s aajat el on õigu s omand ada aktsi aid opt sioonid e välj astamise hetk el keh tiva aktsiate nimiv äärtuseg a. Töötervis hoid ja - ohutus Igapäe vase ohu tu ja ter vist toet ava tööke skkonn a loomine on t ähtis j a seda aitab tag ada reg ulatsioon idest lähtumine. Olulist tähelepanu pööratakse kontoritehnika ja tööruumide ergonoomikale. Kodukontorisse suundunud töötaj atele v õimaldati so ovi korral k a töö te gemisek s vajalik ud vah endid (sh kon toritool, laud, arv uti, te lefon jms) . „Võim aliku d tööterv ishoiuga seotud r iskid t ulene vad l ähitul eviku s ka ugtööst. Pea me kin dlaks te gema, ka s inime se kaugt öö tö ökoht on turva line, kas tool on e rgonoom iline . Pra egu nõuab seadus, e t kon trolliks ime mid agi, mid a on või matu kont roll ida. Ku i üks ini mene on kau gtöö l, on ük s asi, aga kui üle poo le tööt ajatest on ko dus, s iis see on mida gi hoo pis m uud. Riiklikul tasan dil ta suks norm id üle vaada ta.“ Marti n Šmu tov, Õ htulehe pe atoim etaja Kontserni ettevõt etes oli ke skmine haig uspäev ade osakaal , mil in imesed e i saanud oma t ööülesand eid puu dumise tõtt u täita, 1, 8% (2020: 2, 1%) kõigi tööt ajate p laneerit ud summeer itud t ööajast. Tööõnnet usi oli 2021. aast al 6 (2020: 12, 2019: 22) , mis kõik olid ajakirja n ike vast u suunat ud verb aalsed või f üüsilised rünnak ud (j uhtu mid leidsid aset Läti ja L eedu Delfis), surmaga lõp penud tööõnn etusi ko ntsernis ei oln ud (202 0: 0, 2019: 0). AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 50 Turval isuse tag amiseks o n vaba lig ipääs toi metust esse tak istat ud, lisak s palgat i kontse rni Ee sti meed iaväljaan nete toimetu stesse t urvameh ed ni ng aj akirjanik e täien davaks kindl ustund e andmisek s on kont sern sõlmin ud r iski - j a õnnetusjuhtumi kindlustused. „Aastat läbi v teema on o lnud sisemi se tasaka alu lei dmine. Sell eks, et ise endaga h akk ama saada, tuleb ka ise e ndaga te geleda. Pol iitil ine oluk ord, kas vakt sine erida või m itte vaktsine erida, inime ste üldine heaolu j a tur valisus – see o n tuln ud t öötaja te tasan dile. Milli sed r eeglid tul eb kehte stada, e t kedagi tö ötajate st ei diskri mine eri ks? K atsumus on jääda t ööand jana no rmaal seks, et kõik t ööt ajad tunn eksid en nast hoi tuna j a olek s turval ine. “ Tiin a Paju, AS Ekspr ess Meed ia per sonali juht Mitmeke sisus ja inimõigused Ekspress Grupp i kuuluv ates e tte võtet es tööt avad eri e makeel e ja ku ltuurit austaga in im esed. Olulin e on kõik ide töötaj ate võr dne j a aus koht lemine. Inimõigu ste j a mitmeke sisuse te ema on pe amise lt käsit letud värbami se konte kstis, k us jälg itakse rang elt võr dse kohtle mise print siipe . Diskrim ineerim ine soo, rassi, e makeele , poliit iliste v eendumuste ega vanuse a lusel ei ole lubatud üheski konts erni ettevõtt es. 2021. aa stal ei reg istree ritud k ontsern i ette võtet es ühteg i diskrimin eerim ise juht umit. „Tänap äevan e töö keskko nd on tei stsug une ku i näitek s 15 aastat t agasi . Need trend id muu tuvad pika aja jooks ul. Ki ndl ast i on võ rdõigus likkus r ohkem päeva korra l. Me edia o n suh telisel t nü üdisa egne va ldkond kogu aeg olnu d, sest see on al ati näht aval. Mina o len gr upi juhat uses olnu d vi is aastat ja mei l on ko lm juhat use liige t, ke lle st ka ks on naised. See ei ole p robleem o lnud. Samas näen, et näitek s noorte j a vanemate o lijate ootu sed võ i maailmad põrk uvad.“ Mari - Lii s Rüütsalu , AS Ek spress Gr upp t egevjuht „Tööt ajate po olest o n Delfi toimet us väga mi tmekesi ne. Meil on töö taja, kes o n noore m kui De lfi ettevõt tena, ja mei l on k a üle 60 - aastas eid ini mesi tööl . Tõsi o n, et jär jest rask em on palg ata noo ri ini mesi, sest me ei m õista nende ma ailma j a nii on väga r aske tööt ada.“ Konst antin Kuzik ov, L äti Delf i ju hatuse esi mees AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 51 ÜHISKONNA JA SE KTORI ARENDAMI NE Baltimaad e juh tiva mee diakon tsern ina tead vustame oma r olli k õikide k odutu rgude majandu se ja üh iskonna arengu s. Meie mee diavälj aanded E estis, L ätis ja Leedus on olu lised infoallik ad ja av aliku info ruumi kuj undajad suurele osale elanikk onnast. Välja annet e ajakoh ane, k valitee tne j a mitme kesine sisu nin g ajak irjan ike pü hendu nud tö ö aitab kaas a parema üh iskonn a loomise le. Lisaks põh iteg evuse le toet avad me ediakont serni ku uluvad väljaan ded üh iskonna s olul isi tee masid koo stööproj ekt ide kaudu. Ekspr ess Grup i ettevõtt ed pan ustavad ühiskond a peamiselt kolmel tasand il: 1. professio naalse j a usaldu sväär se ajak irjandu sliku si su loomis ega; 2. valdko nna arvamus liidr i rolli s avalike sõn avõtt ude, erialaliit ud e ja harid usasutu ste kau du; 3. ühiskonn a pikaaja lise are ngu toetamise ga sisul iste kog ukonn aproje ktide ja asjak ohaste t oetust egevuste abil. Meediavälj aannete sisu on professio naalne ja usaldusväärne Meedia ro llist j a vastu tusest on pike malt kirj utatu d peatük is „Ekspress Gr upi vast utus ühiskonnas“ lk 12 . Järel kasvu tag avad stipe ndiumi d, pro grammid, k oolit amine Juht iva meed iakontser nina o n Eksp ress Grup p võt nud vald konnas e estkõn eleja r olli ja panustab seeläbi se ktor i arengu sse ja j ätkusuu tlikku se kasvu.  G rupi me ediavälj aanded teev ad aktiiv set koost ööd har idusasut usteg a kõigi s kolmes r iig is: Eestis T artu Ülikooli j a Tallin na Ülikoo liga, Leed us Vilniuse Ül ikoolig a, Lät is Läti Ülik ooli, St ockholmi Kõrg ema Majandu skooli, R iia Stradin i Ülik ooli ja Vid zeme Ülik ooliga, et parandad a eelkõig e noorte t eadlik kust ajakirj anduseg a seotu d karjää rivalik utest ja võimalu stest.  1 2 n oort ajakirj anikku lõpe tasid 2021. aasta l Vidzeme Ülik ooli, Baltimaad e Meedia O ivakesk use ja Inte rnewsi k ursuse #St orygram. Kursuse r aames said noore d ajak irjaniku d kolmes Balti riig is – Laisve sTV (Lee du), Delf i (Läti) , Kurze mnieks (Lät i) ja ERR (Eest i) – kogenud ajakirj anike kõrv al õppides oman dada praktil ised ajak irjand use ja mu ltimeed ia oskused .  E kspress G rupp j ätkab ajakirj anike en esearen gu toe tamist Hans H. L uige st ipendiu mi toe tusel. 2021. aa stal anti stip endium i välja k olmel k orral kok ku 46 töö tajale.  L ätis toet as Delf i noori ajakir janikk e ja tule vasi meed iatarbijaid stipen diumiga. 2021. aastal sai kak s ajakirj andust udeng it 5 000 euro suu r use st ipendiu mi. Del fi Pl us digit ellimuse k äim asolev a kool iaasta l õpuni said lisak s kõik Lät i Ülikool i Si htasut use stipe ndiumi sa ajad.  L eedu Delfi mak sis ajak irjani kele t oetust , et näidata üh iskonnale ajakirj aniku töö vää rtust atust olu lisust ühiskonna ed endamise l.  G rupi et tevõte te juhid, mee diaväljaann ete p eatoimet ajad, ajakirj anikud , IT ja teiste äriük suste t öötajad annavad loengu id ja käivad noortele rääk imas aj akirjanik u el ukutse st ja ajakirj anduss ektorist laiemalt . Ülikoolid es ant akse loe ngui d meed ia ja kommu nikat siooni t eemade l, toime tuste s võe takse v astu ekskur sioone, osal etak se tud engiü rituste l ja messid el. Pal jude st kont serni ette võtet es töövarj udeks ja praktik antide ks käinu d noort est saav ad hilje m Ekspre ss G rupi t öötajad . Pike malt on uu te tööt aja t e kasvatam isest rääg it ud peat ükis “Töötaj ad ” lk 45. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 52 Aktiivne osalemine eria lavõrgustikes Kontsern i ette võtt ed ja nen de töötaj ad kuj undavad meediase ktori t ulevik utren de ja räägiv ad aktiiv selt k aasa sekt ori arengu s, osaled es järg miste koh alike j a rahvusv ahelist e organ isatsio onide t öös:  E esti Mee diaett evõte te Liit (ja selle organisat siooni kau du ka News Med ia Europe liikme sus) – ( Ekspre ss Meedia AS ja Õh tuleht Kir jastus AS )  I ntern et Med ia Associati on (Le edu De lfi)  T he In ternat ional Fact - Checking Network , IFCN (Leedu Delfi)  L äti Aj akirjanik e Liit (Latv ijas Žu rnal asoc iācij a) (L äti Del fi)  T he In ternat ional New s Media Associat ion - INMA  E esti Pre ssifotog raafid e Liit  E esti Pe rsonalij uhtimise Ühing PARE ( Ekspre ss Meedia, Express Po st)  U N Global C ompact (Leedu Delf i)  E esti Äriing lite As sotsi atsioon - EstBAN (em aettevõte ) Väljaannete sisuline töö ühisko ndlikult olulistel teemade l Ekspress Grupi me ediav äljaan ded mängivad Eestis, Lätis j a Le edus olu list ro lli üh iskondlik e v alupun ktide ja tee made tõstat amisel n ing kaj astami sel. 202 0 . aast al töötas Ek spre ss Mee dia välj a ühiskond likult olul ised fook usteem ad, mis seo ti mee diamaja su urem ate brändid ega j a mis on suure mate turund uskampaan iate aluse ks v ähemalt k olme aasta j ook sul, sh aru andeaast al. Ekspress Meedia v äljaanne te fook ustee mad on j ärgmised:  D elfi – liiklussu rmade arv u väh endamine  E esti Eksp ress – k oduväg ivalla väh endamine  E esti Naine – vaimn e terv is  E esti Päe valeht – keskkond ja jätkusuutlikkus  M aaleht – maaelu v äärtust amin e AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 53 Ekspress Grupi m eediavälj aanded peav ad olu liseks t õstatada ühi skonnas olul isi teemasid, kajastada neid põhjalikult, et positiivsed muutuse d saaksid alguse. 2021. aastal v äärivad esi le tõs tmist jär gmised tee mad ja al gatused . Eesti  2021. aastal k orraldas Eesti Päevaleht kolmandat korda arv amusvõ istluse „ M is saa b homme? ”. Kokku laekus 52 a rtiklit, 1000 - eur ose pe aauhinn a võitis loomaökoloog Kun ter Tätt e, kes küsis oma artikli pealkir jas „Aga mik s ei või vae susest p õgene da?”. Tätt e esitas oma arv amusart iklis ju lge tee si, et kliimamu utust e põhisüü dlast el ehk rikaste l tööstusr iikide l oleks aus hak at a kliimap agulas i vastu võtma, sest ju st nemad on kliim apagul aste hädad es palju ski süüdi.  Kirj astus Hea Lugu k uulutas väl ja ajalool iste romaan id e konkursi , kuhu ootab põnevaid lugusid usutav ate te gelaste ga, kes aitavad läh edale t uua olulisi sü ndmusi, nähtu si, is ikuid aj aloos. Võit jad kuulu tatakse välja 23. aprillil 2022.  Juu lis alustas Delf i sot siaalka mpaani a ja üle skutseg a " Vaktsineeri. End. Kohe . ", et anda oma p anus võitluse s kiire lt kasv ava ko lmand a koroon alaine ga ja aidata ka asa v aktsinee ritute osaka alu kasv ule Ee stis. Sotsiaal kampa ania ee smärk ol i julgu stada j ust neid inimesi k iirelt t egut sema, kes k õhklev ad või on vaktsin eerimi st mingil m uul kui t ervislik ul põhj usel edasi lük anud.  Ajak irja Oma Maitse ja Elamusstuu dio korrald atav Black F ood Fe stiva l pidi t oimu ma 6. nov embril, kuid lükku s pandee mia tõtt u edasi. Selle gipoole st ei jäänud head mait sed Tall innas se toomat a. Rist ikhein a kohvik u ja Ch aga kaasabi l viis id ko rraldajad Mustam äe haiglas se koroon ahai geid rav ivatel e meditsiin itööt ajate le head ja paremat.  Ann e & Stiil käivit as sotsia alk ampaania “ Sinu elu. Sinu reeglid . Sin u piir . ” se ksuaal se ahist amise v astu, mille raa mes kut sus luge jaid üle s jagama om a lugus id olukord adest, kus täh elepan ust sai ah istamin e. Kogemusi jagade s ja oma lugusid rääkides s aab ühiskond aimu, k us on piir ahistamise ja tähe lepanu osutami se vahel . Kampaani a k utsub ü les eelkõig e seadma en da jaoks k onkree tseid piire , kust ei lasta kellel gi teise l üle ast uda.  Sep tembr i alguses t oimunud Anne & Stiili n aistele suunatu d inspirat sioonik onver ent sil „ Sinu elu. Sinu reeglid. Sina loed. ” astu sid ül es peaminist er K aja Kallas, Test lio asutaj a Kristel Kruust ük, Funderb eami asutaja K aidi Ruusa lepp ja palju d teised , kes jagasid oma karjäär ialase id pöörd epu nkte ning insp ireerisid naisi el ama parem ini ja t eadli kumalt.  Te ist kord a korraldas Eesti Päevaleht koroonakonvere ntsi „ Uus norma alsus j a lõputu kohane mine “, kus sel k orral k eskend uti teem adele ning inim estele , kes v iimase 12 kuu jooksul on enim viiruse t õttu k annatan ud, ol nud ramb ivalguse s või trotsinu d kriit ikat.  Kolman dat kord a korrald as Maaleht koostöös Eesti Metsa - ja Puidut ööstuse L iidug a metsak onve rents i , kus räägit i metsat ööstuse p anuse st rohep öörde j a kliimaneu traalsu se saav utam isel. Konvere nts koon dab aasta oluli semad p unktid ühele lav ale teadlast e ja ettevõtete kaudu, kellel o n val dkonna s tähti s rol l.  Ok toobri alg uses toim us Kul tuurikat las Eest i Ekspressi aj akirjan ike kokk u pand ud esimene krimifest ival , mis tõi k okku põnevu se ja krim ilugud e austajad ning sp etsiali stid pol itseist, ajakirj anduse st ja krimik irjand use vallast . Festivali laval e sitles id kõnele jad sen iavalda mata de taile n äiteks sarimõ rv ar AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 54 Juri Ust imenko t abamisek s käivitat ud politse ioperat sioon ist, aga k a narkokau bandu sega võitle vate p olitseinik e tööst .  Maaleht valis koostö ös Põllumaj andus - Kauband uskojag a 21. korda aast a põllumee st . Sel korral j õudis tiit el esi mest kor da lih aveiseka svatu sse. 2021. a asta põl lumehe ks kuul utat i Topi t alu pere mees Andres V aan, ke s on aastatega ar etanud Topi Mõisa OÜs üh e uhkema limusiini t õuk arja ja tõu snud üh eks suuremak s tõumate rjali müü jaks Eest is. To pi karjas on 400 limu siini t õugu ma helihav eist, kes suvit i hooldav ad Mats alu loodus kaitse ala Kas ari jõe kallaste l.  2020. aastal k äivitas Eesti Päev aleht esimese meediav äljaand ena Eesti s kliimar ubr iigi ja võtt is tööle k liimarepo rteri, et sisu k audu suu rendad a inimeste teadlik kust k liimapr oble emideg a seonduv ast ja tee mat avad a. 2021. aast a sep tembr is läbis rubr iik uuend uskuuri ja muutus laiap õhjali semak s Rohepor taalik s , e t vald konda puud utav e lanikel e ve el kerg emini kät tesaadav aks teh a. Läti  Del fi toimet aja Jānis B agātais oli kutsutud Läti investeeringute ja arenguagentuuri (LIAA) ning majandu sminist eerium i korr aldat ava, L äti vanim a ja maineka ima maj andusko nku rsi „Eksp ordi - ja innovat siooni auhind 2 021“ ž üriisse.  Delfi oli peamine meediap artner mit mel ürit usel, sh arvamusfestivalil Lampa , kus Delf i viis läbi k aks arutelu ja te gi festival ist otseü lekand eid.  Nov embris kor raldas Läti Delfi kampaania , mille fookuse s olid Delf i ajakirj anikud ja nen de roll ühiskonn as toimu va k ajast amisel. Ka mpaan ias rõhutat i, kui o luline rol l on Delf i lugej al ajakir janike igapäev atöös. Sotsiaalka mpaania mõj u suur eneb Nelj andat aast at kogu s Läti Delfi detsembr is heate gevusl iku anne tuskamp aaniaga „ Tugevused ja tugev ad “ anne tusi pe redele , kes peav ad igap äevaselt AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 55 hooldama oma haig eid l ähe dasi. Sel aastal ol i fookuses koduteenuste tähtsus nendele pere d ele. 2021. a asta det sembriks oli an netaj atel ko gunen ud 107 000 eurot ja kamp aania jätku s j aanuari lõp uni. Annet uskampaan ia võitis 2 021. aast a Adword sil parima PR - kampa ania t iitli e ttev õtte so tsiaalse vastut use ja j ätkusu utlikk use kat egoorias. Lisaks selgus Delfi uuringust, et  so tsiaalk ampaan ia näht avus on varase ma aastaga võ rreld es oluli selt p aranenud , mis viitab e dukale kommuniak tsio onile;  v õrreld es varasema a astag a mainitak se Delfit heate gevu sliku annetu skampaani a „Tuge vused ja t ugevad“ t oetajana olulise lt rohkem;  an netu skampaan ia toetab De lfi bränd i main et ü hiskondl ikult olu li ste te emade kajast ajana. Leedu  Del fi jätk as 2019. aast al käivitu nud sotsiaalk ampaan iaga “ Ä rge kissitage silmi ” („Než VAIRUO K!“), mill e e esmärk on juhtida tähele panu mob iiltelef onide k asutamisel e autoju htimise aj al.  “Idee Leedule” algatust korral danud meesk ond j ätkas 2021. aa stal tööd Leedu äri - , avalike - , po liitiliste ja meediap artnerit e ühe ndamisel alg atuse „ Jätkusuutl ik Leedu “ ( Tvari L ithuania) nime all. Selle raam es tutv ustati av alik kusele j ätku suutlik u ettevõtlus e ja jätkusuutl ikkusega se otud asp ekte , väljak utseid ja raken dusmee tmeid e ri suhtlu svahend ite ja p latvormide jaoks. Projekt i käigus mõõd etakse ja uuritak se, ku idas Leed u inimesed tajuv ad jät kusuut likkust , millise id bränd e nad pe avad jät kusuu tlikuk s. Koos De lfi luge jate ga kogut akse kok ku jätk usuutlikum ad ideed ja järgid es Rootsi uu ringuf irma SB Insig ht rahv usvahe lisi tavasid, püüt akse Sust ainable Bran d Inde x uuring ut laiend ada üleriig iliselt . Proj ekti e lluviija on L eedu Delfi uudist eportaal koost öös ül eriiklik u ja koh aliku meediag a, hõlmat es ka sot siaalmee diakan aleid. Kõik kajast used märg istatakse vast ava tähise ga, mis lu bab kogu sisu tasuta e dasi jag ada teist esse kanal itesse . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 56 Veebipo rtaalide inits iatii v enesetappu de enne tustö ö tõh ustami seks Leedu suurimad u udiste port aalid al lkirjast asid me moran dumi, et muu ta tug evamaks e neset appe p uudut avat ennet ustööd. Leed u elanike vaimse tervise näitajad on kor oonapand eemi a tulemu sena olu liselt h alvene nud. D elfi, lrytas. lt, 15min .lt, tv3.lt, Mad einviln ius.lt, ve.lt ja kaunas. kasvykst a.lt t oimetu sed ning Leedu uudist evahet usplatv orm Etap lius. lt sõlmisid k oostö öleping u, et panna p aika ühtse d reeg lid, kuid as meediav äljaand ed kajast avad ene setapu katsei d ja e nesetap pude sooritamist. Uud isteport aali De lfi pe atoimetaj a Kęst uti s Cemnolon skise sõnul on en esetap ud ja ene setapu katsed kahjuks en diselt päevakorral j a tegu on tundliku teemaga. "Pikaajal ise tr endina on nende arv ukus kü ll vähenemas, kuid muret t eeb pand eemiape riood, mil elanikk onna vaimne tervis o n halven enud. Ootama ta, millal vastut avad riigi asutu sed mid agi välj a pakuv ad, v õtame inits iatiiv i enda k ätte. Hindame v astutu stund likult se da, e t avaliku lt kät tesaadav inf o võib inime si mõjut ada, mi stõttu on oluline pakku da hästi esit atud in fot ja vast utust undlik ult valit ud sõnast ust, mis ei võimaldaks su itsiid e ja suit siidikatse id romanti seerida, ” rääk is ta. Sotsiaalkampaania turvalisemaks liiklemiseks Nelj andat aast at viis Del fi 2021. aasta suv el Eestis l äbi eduka sot siaalkamp aania „ R ooli s ei loe “, mis kutsu b ül es roolis oll es mitte kasuta ma nu tiseadme id ja j uhib liik lejate tähele panu nu tijoob e ohtlik kusele . Tran spordiame ti iga - aastane uu ring ütleb , et kui telef oni käes ho idmine j a kasut amine r ooli taga on Eest i autoj uhtide seas pisut vähene nud, siis kasvanu d on a utoj uhtid e arv, kes auto t juhtides r ooli tag a tele foniga p ilte - vide oid tein ud. D elfi on võtnu d eesmärgik s kirjut ada teema av amiseks ja se lle tõsid use mõistmise ks inim este lu gusid, nii õnnet ustest ku i ka õnnelik est pääse miste st ja saadud õp petu ndidest, jagada statistikat , vid eo - ja pildimat erjali. Kleeb ised “Ro olis ei loe” oli võ imalik igal sõid ukiju hil oma aut o tagakl aasile pai gutad a ja kutsud a seeläbi ka kaasliik lejaid n utite lefoni tarbimat a liikle ma. Sot siaalm eedias saab oma kogem usi ja üle skutse ga liitumist välj endada t eemaviit es #rooli seiloe. Leedu Delfi sotsiaalk ampaan ia “ Ärge kissitage silmi ” („N ežVAI RUO K!“) ku tsub juba aastaid üles rool is olle s mit te telef oni kasut ama. Tän avu hõlmas kamp aania muu hulgas t elesaade t „Parim ad kuulsustest telefonidega autojuhid“, Leedu Delfi lug ejate koge muslugusid autoõnne tuste st, mis t ulene sid roolis te lefoni kasut amisest , 30 - minu tilist õppef ilmi koolide le, mis k äsitle s roolis tek stisõnum ite saat mise oh tlikku st, näd alast välj akut set ju htida au tot ja sel ajal mitt e tel efoni k asutada. Delfi uurin gu koh aselt on sot siaalk ampaania t õhus, seda on näin ud 46% v astanut est. Uuring us osalenu te sõnu l on rekl aami sõnum selge j a arusaad av ja ärg itab oma k äitumist muut ma. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 57 Ühiskondl ikult olulise d teem ad jõuav ad raamat utesse Grupp i kuulu v kirjastu s Hea Lug u otsib raamat ute v äljaand misel tee masid, mis ühiskon da k õnetak sid. Viimase l ajal on tug evamalt esile tõu snud kliimate emalise d tek stid ja ökoloog ia. Samut i jõuavad ühisk onnas akt uaalse d teem ad, näitek s koolikiu s, last eraamat ut esse. Eesti Last ekirj anduse Ke sku s reast as pea 800 aast al 2020 il munud teost, mille se ast leit i t unnust use vääril ised ole vat 16 lastera amatut ja seitse noorte teost. Lasteraam atute k ateg oorias pälvis t unnust use H ea Loo välj a antud Leedu aut ori Marius Marcinkevič iuse „Võlujärv“ (ill Lina Dūd aitė, tõlk inud Tiiu Sandrak) , mis toob esile ü hise keele leidmise ja ükst eise toe tamise olu lis use vaat epunk tide e rinevuse korral. Ameerikl ase R ob Harrel li jutu stus „Vid usilm “ kajast ab aga haig usi (nii v aim seid kui k a füüsilisi) ja ne ndega toim etule kut. „Sell iste r aamatut ega võib õnnest uda, aga või b ka mi tte õnnest uda. Olul ine on, et eesti k eele õpet ajad märka ksid neid raamat uid. T egelikult piis ab ra ama tu elusp idamis eks kahe st - ko lmest k oolist , kus õp etajad on seda märganu d ja lu gemisek s soovi tavad. “ Tiin a Kaalep, Hea Lu gu teg evjuht Kokku an dis Hea Lu gu 2021. aastal välj a 74 uut tiitlit ja 34 kord ustrük ki. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 58 KESKKONNAMÕJU JUHTIMINE Ettevõtet e tegevuse m õju keskkonn ale, sel le tead vustamin e, mõõt mine ja e esmär gipäran e vähe ndamine on vastut ustund liku et tevõtl use osa. Kon tserni e ttevõt ted peavad järj est enam arv estama nii seadu sandl ike, ühiskond like ku i ka ett evõte tes kok ku lep itud kesk konnamõj u vähe ndami st puud utavat e ootu stega. Meediak ontsern ina on E kspress G rupi kõig e suure m keskkonn amõju se otud p abervälj aannet ega, nende mat erjali tootmise , trük kimise j a transpor diga. „Kesk konnah oiu teema on üha o luli sem. K indlast i jääb alati alles t eatud hul k skept ikuid , kui d järjes t rohk em inim esi mõt leb sell e peale. Paljud es or ganisat sioon ides n äib kesk konnaho id keerulisel t teo statava ülesand ena, aga kui seda t eadlik ult ei ar enda, si is olukor d ka ei muutu. S uurtes asjades peame ühi selt tegut sema, et iga ük sikisi ku panus ann aks t unda. Kind lasti muutub asi paremak s gen eratsi ooni vahetuseg a, aga praeg u tul eb in imesi n ügida, et hakk ame tegema ja teemegi , aga t eeme k oos. “ Kaspar Hanni, Ekspr ess Gr upi ar endusju ht Kontse rni ettevõ tetest esi mesena võttis om a ke skkonn amõju vähend amise tead likult ees märgiks Ek spre ss Meedia, hinnate s 2021. aastal k ogu o ma väärtu sahel a kliim amõju ning seades ee smärke jalaj älje vähend amiseks. Teiste s kontse rni ett evõte tes seisab keskkonn aaspekt ide kaard ista mine nin g kesk konnap laani loomine ees. Ekspre ss Meed ia plaan kl iimam õju vähe ndamisek s 2021. aast al hind as Ekspres s Me edia esimest korda oma t egev usest tul enevat kliimamõj u, ku i hinnati ära kog u väärtusah elaü lene k asvuhoon egaasid e jalaj älg 202 0. aast a kohta. Põhj alik analüü s and is ülevaat e, millin e on ettevõtte tegevus te kli imamõ ju ehk mi s o n suur emad kasvhoon egaa side jalaj älje allikad j a kuidas se da mõju vähend ada. Ekspress Meedi a 2020. aasta k asvuh oonegaa side e missio oni maht oli 330 4 tonn i CO2 - ekvivalenti 1 . 2021. aa sta kohta ette võte om a kliimamõju analüü sinud e i ole. 2020. aast a analüü si kohase lt tuleb Eksp ress Mee dia peamine k liimamõj u skoop 3 e missioonidest (kok ku 89, 1% kogumõj ust) , sh ee lkõige pabervälj aannet e jaoks p aberi to otmise st ja tr anspord ist trü kiko tta (57 ,0% kog umõjust ), väljaan nete t rükkim isest (8, 1%) n ing valmis t rükist e transp ordist ( 13,9%) . Olu line skoop 3 emissioon ide allik as on k a ettevõtte töötaja te tööle - ja kojusõit ude mõj u ( 8,0% kogumõjust ). Detailn e Ekspre ss Meedia 2 020. aasta kliim amõju analüü s on leit av ASi Eksp ress Meed ia kodul ehelt . 1 Eksp ress Meedia kliim amõj u on arvu tatu d järg ides rahvusv ahel iselt tun nustatud j a enimkasutat ud kasv uhoonegaasid e raporteer imise standar dit „GHG Protoco l Corpora te Acconti ng and Reporti ng Standa rd“. Standar d hõlmab sei tsme kasvuhoon egaas i heitkogus te hinda mi st – s üsinikdiok siid (CO 2), metaa n (CH4), di lämma stiko ksi id (N2O ), fluoros üsi vesin iku ü hendi d (HFC), perf luoros üsi niku ü hendid (PFC ), vää velhe ksafluo riid (S F6) ja lämmast iktrifluor iid (NF3). T ulemuse d on väljendatu d CO2 - ekvivalentid es, mis on universaaln e kasvuhoonegaas ide mõõtühik ni ng peegeldab n ende erin evat potentsia ali globaals e soojenemis e tekitami sel. Arvutust es k asut atud glob aalse so ojenemise po tentsi aali v äärtused põ hinevad ÜRO valitsu stevahe lise kliima muutus te paneeli (IPCC) raport itel ning arve stavad kasv uhoonegaaside mõju atm osfääris 100 - aastasel perioo dil. Emissioo nifaktorite t uvastamisel kas utati erialas eid ja t unnustatud and mebaase (nt. Ecoinv ent), rahvusvahelist e uuring ute rap orteid ja teaduskirjandust, r ii klikke k asvuhoonegaaside inv e ntuur aru andeid, tarn ijate andmeid ja m uid a sjako haseid allik aid. Tööt ajate liikumise mõjude hindami seks kor raldati ettevõtte tööta jate se as anonü ümne vee biküsitlu s, millele vast as 27% tööta jates t ning mille tulemus i laie ndati kogu ettevõttele. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 59 Emissiooni hulk (ton ni CO2 - ekvivalent i) Osa kaal kogum õjus Skoop 1 emissioonid: ettev õtte s õiduki te kütu s 13,2 0,4% Skoop 2 emissioonid: ettev õtt e oste tud el ektri - ja so ojuse nergia 346,4 10,5% Skoop 3 emissioonid: siss eost etud tooted ja teenused (sh paber , väl jaannete tr ükkimine ja transp ort, ta rbit ud vesi , veebi maj utuse ja - hald usega s eotud elek ter), ärireisid 1 , tööta jate lii kumin e, kontor i ja trükis te jäätmed , kütust e ja energia kaud ne mõju 2 944,4 89,1% Tabel: Ekspress M eedia 2 0 20. aast a kl iimamõj u ülevaa de sko opide ka upa. Peamised rohe pööret toetavad tegev ussuunad meediasektoris Ekspress Meedia on define erinud peamised rohepöör de vald konnad , kus oma p anuseg a positiivset mõju saavu tada (täht suse j ärjekor ras): 1) Roheline sisu. Meediavälj aannet e teg elik võim lu ua ühiskonna s reaalset keskk onnaal ast muut ust pe itub sisus. 2021. aast al kasvas l ugej ate huvi ro hetee malise sisu vast u märkim isvä ärselt. Nüüd on ül esanne saada sed a protse ssi süste em semaks n ing kuj undada välj a prakt ika, kui palju rohe teemad est kir jutad a, mis kõik selle tee ma alla kuul ub ning k uidas koon dada kõik rohe teemad kokku , et Eksp ress Meedia ole ks rohet eemade l eestk õnelej a. 2) Digitran sformat sioon. Digiteerumine on oluline k ahel suunal: esitek s, kuid as vähen dada pab ertood eteg a seonduv at kesk konnamõj u, n ing te iseks, k uidas ar endada k asvava m ahu ju ures dig itooteid väiksem a keskk onnamõju ga (arv estade s n - ö dig iprügi). 3) Rohe line kont or. Kontori kesk konnamõj u pide va jälgimise j a v ähendamise ga kaasne b kulu de kokku hoid, loodusre ssurss ide sää stev k asutamine, jäätm etekk e vähe nemine ning töökesk konna t ervislikum aks muut umine. Samas on se e ka kõig e suure m võim alus mõj utada r ohelis elt mõtlema e ttev õtte t öötajaid, saada n ing hoid a enda j uures k õige p aremad tal endid n ing viia r ohetead likku s ka töötajat e kodu desse j a pered eni. Rohep ortaa lid too vad keskko nnat eemad lugeja teni Keskkon natee madele k eskend unud p ortaalid o n loodud nii Eest i Päeval ehe ( roheport aal. delfi. ee), Geeniu s Meedia (rohe.g eenius.ee) ning Leedu Delfi ( delfi.l t/gryn as/ ) juu rde. Koos se llega on t ekkin ud vajad us äratad a ajakirj anikes huvi roh eteem adel kirj utamis e vast u, et avada lug ejat ele just ne id aspek te, kus p eitub et tevõ tete ja ü hiskonna tegelik keskkonnamõj u. Rohepööre on selg elt väl ja murdmas kesk konnak aitsest m ajand use ja rah anduse k üsimuse ks. Igat v aldkon da tule ks vaadat a keskk onna - ja kliimaa spekt i kaudu , sest t änased k liima j a elurikk usega se otud t eemad puudu tavad k õiki eluv aldkon di. Kv aliteet ne sisu laie ndab roh eportaal ide lug ejaskon da k õikidele meediamaj ade sihtgru ppide le. 1 A rvestades, et 2 020. aastal vähen es koroonap andeemiaga seotu d piir angutest tulene valt ärirei side a rv võrrel des varasemate aastat ega märkim isväärs elt, si is hinnati analüüsi k äigus k a 2019. aasta äri reiside k liimam õju. 2 020. aas ta ärireisi de kliimamõju oli 10, 2 tonni CO2 - e kvival enti nin g 2019. a ast al 104, 2 tonn i CO2 - ek viva lenti, st 2019. aasta ärireisid oleks id moodustan ud ligikau du 3% kogu ettev õtte klii mamõjust. Ambitsioonikas eesmä r k: Ekspress Me edia eesm ärk on vähend ada oma kasvuh oonegaa side j alajälge 2026. aastak s 50% ja 2 031. aastak s 80% võrre ldes 2020. aasta mõjuga. Lisa ks on et tevõte seadn ud kval itat iivs ed eesm ärgid keskkonnateemalis e meediasisu , digit ransfo rmatsi ooni ni ng roheli se kont ori t egevuss uunda des. Täpse teg evus plaa ni koostamine on Ekspr ess Meedi a järgmine samm. Rohemissioon: Eks press Meedia soo vib suur endada rohetea dl ikkust Eesti ühiskon nas, pakkude s teemakohast sisu luge jaid huvi taval viisil j a olles ise roh eteemadel eesku juks. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 60 Meediamaj ade k ohustus on võtta vast utus ja inf ormeerid a ühiskon da olulist est rohe teemadest , uurid a ja rääkida sellest , kus on rohekü simustes teg elik mõj u, muutu se koht ja vast utus. Eesti Päe valeht käivit as esimese Eesti me ediavälj aande na kesk konnat eemade le pühe ndatu d rubriig i. Alg selt kliimar ubriigi n ime kan dnud alamleh t muud eti 20 21. aast al rohe portaal iks, m is annab täp semalt ed asi, mil lega on teg u. Portaal on omakord a jaotatud alam rubriikid eks: energ ia ja transp ort, ringmaj andus, lood us, kliimak riis. Nüüdse ks on mit mel rubr iigil püsit oetaj ad. „Sel a astal uuen dasim e oma kliim arubriik i, m illes t tegim e er aldi r oheportaa li. Näem e, et va ldkonn a vastu on huvi n ii lug ejatel ku i ka ettev õ tetel t oetajaten a. Tema atik a kasv ja ro heteemade t oomin e ühe katu se alla ha akub väga meie k ui meed iamaja v astutu sega ü hisk onna ees. “ Argo V irke bau , Eksp res s Me edia juha tuse esimees Rohetiig er aitab tööt ajate mõttemaa ilma muuta Ekspress M eedia os aleb R ohetiig ri Akadee mia progr ammi 202 1. aasta le nnus. M itmeku ise ja reg ulaarset e kohtu mistega p rogrammi ee smärk on õppid a parem ini hin dama ja tar galt v ähenda ma oma organ isat siooni keskk onnamõju . Laiemal t on Rohe tiigri alg atuse m issioon vald kondad e ülese koostö öplat vormi ab il luu a tasak aalus majandu smudel E estile j a maailm ale. „Oleme väga ho ogsalt R oheti igri projek tis sees, sest püü ame vähend ada o ma keskk onna j alajäl ge. Juhtk onna t asandil oleme o tsustanu d, et kõi k peavad sel less e panusta ma. Tee ma on maai lma s nii aktua alne, me peame kurs is olem a, mis toim ub. Võ tsime s elleks t ööle eral di inim ese ja kui m e rohet eemadest väljap oole k ir jutame, siis peame k a sise miselt tegut sema. Oleme va remgi üht - teist te inud, aga nüüd võtam e kogu valdko nna tük kid eks laht i ja panust ame nii ajalisel t ku i ka rahali selt. Käimas o n etteval mist av faas, kuid as majasi seselt töö tajate ho iak uid mu uta.“ Tiina Paju, Eks pres s Me edia pers ona lijuh t Milli ne on ajak irjani ku tööpäe va digi taalne jalaj älg? Eesti Päe valehe ajakirj anik Ane tte P arksepp kaardistas d igikorist uspäev a eest vedaj a Karl Gust av Adamsoog a umbkau dse Eest i Päevale he ajak irjanik u hariliku päeva d igit aalse jalaj älje. Selle ks pidas An ette ühe päeva j ooksul päevik ut, k uhu märk is kõik te gevu sed, mid a nutise admete s tegi. Alustad es Twit teri lu gemisest ning lõp etade s töömeilid e saat mise, peamini stri int ervj ueerimise j a TikT oki vid eote v aatamiseg a. Selgu s, et kesk konnat eemade le kesk endun ud ajak irjanik u päevan e digit aalne j alajäl g on pop ulaarte aduslike le artiklit ele j a erinevat e uuringut e mõõdiku tele tug inede s ligikaudu 5 kilog rammi CO2 - ekviva lenti 1 . See on võrreldav 26 - kilomee trise Tallinn ast Kei lasse autos õidu e missioon iga. Ku i üldistad a ühe t üüpilise t ööpäev a kogemu s teiste legi päevad ele, sõ idaks ajak irjani k nädala j ooksul j ustku i 182 kilomeet rit Tal linnast Tartu sse. Aast a kohta t oodaks üks ajakirj anik umb es 1,8 to nni CO2 - ekv ivalent i heidet, mis on võrreldav ü he inimese le nnureisi k liimamõj uga Tal linnast Los Ange lesse. 1 Arvutu se meto odik a ei tugine am etlikule k asvuhoonegaasid e jalajälje h ind amise stand ardile, mida kasutat i Eks p ress Meedia ettev õtte aastase kliimamõju h indami sel. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 61 Paber väljaann ete keskko nnamõj u Grupi meediaettevõtete paberv äljaannete t rükk imine on ko ntse rni suuri m keskk onnam õju fak tor. S elleks, et t agada keskk onnasääst lik pab ervälj aanne te trü kkimine , läht uvad kont serni kuu luvad m eediaet tevõtt ed jär gmisest. 1. Tiraaži o ptimeerimine. Konts erni ettevõtted o ptimeer ivad vä ljaann ete tiraaže müüginu mbrite progno osimisel, et v ältida jaemü üki minev ate nu mbrite ületrükk i. Müümat a pabe rväljaan nete osak aal on kontse rni kahes suuremas meediae ttev õtte s u mbes 50% kogu jaemüüki paisatud tiraaž ist. Ettev õtted saadav ad kogu müümata k oguse p aberi ümb ertöötamisse. 2. Keskkonnateadlik trükiteenuse osutaj a. Oluliseks ar gumend iks on t rükikoj a Printa ll, k us kont serni väljaan ded t rükitak se, kvalit eetn e tehnoloog ia, tõh usad prot sessid, l oodust sääst ev lähe nemine, keskk onnasert ifikaad id ja - standardid, mis 2021. aast al uuen dati: I SO 14001 kesk konnaj uhtimise stand ard, jätk usuutlik ult maj andatu d metsast pär it pabe ri kasuta mist näit avad FSC ® ja PEFC ™ Chain of Cust ody sertifik aadid, Nordic Ec oLabe l ökomärg is tootmi sprotse ssi koht a. 3. Pabermaterjali valik. Kont serni trü kitee nuse part ner Pr intall kasu tab pab erit, mille tootmise ks on kasutat ud pu idujääk e, mis eh itusp uiduk s ei kõlba, ent võimald ab küt teks k asutami se asem el pabe rtoode te kaudu r ohkem lisav äärtust l uua. P rintall k asutab p eamiselt P õhjamaade st oste tud pabe rit, mill est 95% oli sertifit seerit ud või mu ul vi isil ke skkonnasõb ralik ult to odet ud ( sh kogu ajakirj apaber on FSC või PEFC sertifik aadig a). 4. Trükiste tootmise jäätmed. Tr ükitee nuse osut aja sõnul lähe b paarkü mmend p rotsenti t ootmises vältim atult lõ i ke varude ks ja seadist useks, muus osas otsit akse säästuvõim alusi. 98% kõik idest j äätmet est läheb t aaskasutu sse. Euroopa Liidu ke stliku rahastuse taksono omia Euroopa Liid u rohel eppe e esmärkid e elluv iimisek s võttis Eu roopa Komi sjon 2020 . aastal vastu k estlik e majandu stege vuste klassifit seerimi ssüste emi ( „taksono omiamää rus“) eesmärgig a soodu stada erase ktor i invest eering uid kest likesse m ajandu stege vustesse . 1 Tak sonoomiamä ärus seab k indla d nõud ed ning teh nilised sõelumi skritee riumid majand usteg evuste le, mis aitak sid kaa sa Euroop a Liidu keskk onnaeesmär kide t äitmise le. 2 2021. a asta apr illis võ eti vast u tak sonoomiam ääru se kliim aee smärkide d elege eritud akt („kl iimaakt “), mis s ätest ab tehnil ised sõelu miskrit eeriu mid ühe ksa majand ussekt ori teg evust ele. 3 Nende kri teeriumitega keskenduti majandu stege vuste le ja sekt oritele , millel o n suurim võimalu s panust ada Euro opa L iidu kliimae esmärk ide saavutam isse. L ähtut i majan dusteg evust e kasvuhoon egaaside koguh eitest või pote ntsiaalist t oetad a kasvuho onegaa side väl timist , sidumist või pik aajalist s äilit amist. Taksonoo miamäär us ei k ohaldu k õikidele majand usvaldkond adele, vaid kesk endub suu rima keskk onnamõju ga tegevustele, millek s on hetkel lo etud: 1. Metsam ajandus 2. Keskk onnakait se ja ke skkonn a taast amiseg a seotud tege vused 3. Tootmine 4. Energia 5. Veev arustus, kanalis atsio on, jäätme - ja saast ekäitlu s 6. Transp ort 7. Ehitus- ja k innisvaraal ane t egev us 8. Teav e j a kommunik atsioon 9. Kutse - , te adu s - j a teh nik aalane tegevu s Taksonoo miamäär usest tulen eb Euroop a Liidu d irekti ivi 20 14/95 /EL (NFR D) k ohuslaste le, sh AS ile Ekspr ess Gr upp, nõue aval ikustad a kolm ta ksonoom iaalast tulemu snäita jat . 2021. aast a aruande s on tu lemusnäit ajate ks 1 Euroopa Pa rlamen di ja Nõukogu m ä ärus (EL) 202 0/85 2. 2 Eur oopa Liidu ke skkonnae esmär gid on kliima muutus te leeven damine, kli imamuutus tega koha nemine , vee ja mer eressursside ke stlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajand usele, saast use väl timine ja tõrje, el urikkuse ja ökosüsteemi de kait se ja t aastam ine. 3 Klii maakt (Komis joni delegee ritud määr us C(202 1) 2800 fi na l ) hõl mab maj andustegevusi j ärgmistes sekto rites: m etsam ajandu s, kesk konnak aitse ja keskk onna taast amine, tootmine, energ ia, ve evarustus, kanalisat sioon, jäät me - ja saastek äitlus, tran sport, ehit us ja k innisvaraal ane teg evus, teav e ja kommunika tsioon, kuts e - , tea dus - ja tehnikaalane t egevus. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 62 taksonoom iamääru seg a kaetu d käibe, kapit alikulud e ja t egevusk ulude o sakaal kogu käib est ning koguk apitali - j a tege vusku ludest . Järgmisel ar uandlusp erioo dil tule b aru andlusk ohuslast el rapor teeri da tak sonoomiam ääruse ga kooskõla s olevat est te gevu stest saadud käibe o sakaalu n ing kooskõlas ole vate t ege vusteg a seotud kapit ali - ni ng tege vusku lude osakaalu. Vastav us Euroopa Liid u kestl iku rahastus e taksonoom iaga Taksonoo miaal astest t egev ustest tegeleb AS E kspress Grup p gru pisiseselt andmet öötluse j a veebihostinguga (NACE/EMT AK 63111) , kuid ei pak u teen ust väl istele k lientid ele. Seetõt tu puudub ASil Eksp ress Grup p taksonoom iamääru seg a käsit letud müügit ulu. Tu ginede s Euroopa Kom isjoni 2. vee bruari 2022 j uhiste le, ei av alda A S Ekspress Grupp sisetarbim iseg a seotu d summade kohta. Ekspress G rupi t aksonoom iaal aste te gevu stega seotu d konsolide eritud kapitali - ning te gevusku lude osak aal jääb alla 1% kogu kapitali - ning kogut egevuskulu dest. Arvest ades, et aastaaruann e koost atakse olulisu se print siipi arv estade s, hindame, et tak sonoomiaal ased kulud ei ole kontserni v aates olulised . See tõttu rap orteer ime neid k apitali - ja tege vusku lusid tak sonoomiam ääruseg a käsit lemata k uluden a. Hetkel on kontserni andme tööt luse j a veebihostinguga se otud teg evuse müügik äive, k apital ja te gevu skulud loetud taksonoom ia sõelum iskr iteeri umite le mitt evastav aks. AS Eksp ress Grup p on alustanu d tege vuskava l oomist, hindamak s võimalu si vii a kon tserni an dmetööt luse j a veebihostinguga seotud te gevuse t aksonoomi ale vastav aks täiend ades võt memõõdik uid. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 63 ASi EKSPRESS G RUPP AKTSIAD JA AKTSIONÄR ID Seisuga 31. detsemb er 2021 ASi Ekspre ss Grupp ak tsiakapita l on 18 478 105 eurot (31.12. 2020: 18 478 105 eurot ) ja see koosnes 30 79 6 841 akts iast ( 31.12.2020: 30 796 841 akt siat) nominaalv äärtuseg a 0,60 e urot akt sia kohta. Kõik akt siad on ü hte li iki ja omandip iirang ud pu uduvad . Seltsil puudu vad spe tsiifi list kon trollõ igust and vad ak tsiad ja selt sil puud ub teav e kokkulep ete k ohta akt sionäride h ääleõigust e piirang ute k ohta. Seltsi põ hikirjast ei tule ne piirangu id selt si aktsi ate v õõrandami sel. Ak tsiaselt si ja ak tsion äride vahelist es lepin gute s pu uduvad samuti akt siate võõrandam ise piir angud. Aktsion äride omav ahelist es lepin gute s on need se ltsile t eada vaid selles ul atuses, mis on seotud väärtp aberite pantimis ega nin g mis on av alik teav e. Aktsionäride struktu ur sei suga 31.12.2021 E esti Väärtp aberite K eskregistri andme tel Nimi Aktsi ate arv % Hans H . Luik ja tema k ontrol li all olevad et tevõtted 22 552 672 73,23% Hans H. Luik 7 963 307 25,8 6% OÜ HHL Rühm 14 589 36 5 47, 37% LHV Pank ja LHV Varah alduse poolt h allatavad fondid 2 541 583 8,25% Juhatus e lii kmed ja ne nde lähi kondlased * 131 554 0,43% Ülejää nud väikea ktsionär id 5 057 060 16,42% Omaaktsiad 513 972 1,67% KOKKU 30 796 841 100,0% ASi Ekspres s Grupp ja tema olulis emate tü tare ttevõ tete ju hat use li ikmed ASi Ekspre ss Gru pp juhatuse volitu sed on sät estatud äris eadust ikus ning need on piir atud et tevõ tte põhik irjas määratu d ulatu ses. Juhatuse ja nõukogu l iikmete om anduses olevad a ktsiad Mari - Lii s Rüüt salu omab 36 92 4 aktsiat . Kaspa r Hann i omab 18 4 62 akt siat. Signe K ukin ei oma aktsiaid. Hans H. L uik omab 7 9 63 307 aktsiat ja OÜ HHL Rü hm omab 14 589 365 ak tsiat, Hans H. L uige kui lõpl iku kasus aaja osalus AS - i s Ekspre ss Grupp on 73,23 % ( 22 552 672 akts iat). 29.06.202 1 sõlmiti lep ing, mille tulemusel võõrandas KJK Fu nd SICAV - SI F kõik tal le kuul uvad 4 002 052 ASi Ekspre ss Grupp aktsiat O Ü - le HHL Rühm. Võõrand atavate akts iate ar v moodust as 13,0 0% kõik ide st ASi Eksp ress Grup p aktsiate st. T ehing viidi lõpu ni ja aktsiat e omand l äks üle 12. august il 2021. aast al. Tehingu tulemusel suurenes Hans Luige osalus ASis Eks press Grupp kokku 73,23%ni – O Ü HHL Rühm osa lus suurenes 47,37% - ni ( 14 589 36 5 aktsi at) j a Hans Luig e osalus jäi samaks 25, 86% (7 963 30 7 akts iat). AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 64 Aktsionäri de jaotus kate gooriate lõikes Eesti Väärtpaberite K eskregistri andmetel 31.12.202 1 31.12.2020 Katego oria Aktsionäri de arv Aktsi ate a rv Aktsionäride arv Aktsiat e arv Eraisikud 4 379 9 975 908 2 996 10 206 842 Muud e ttevõtted 265 15 911 697 206 11 471 638 Muu d fina ntsasutus ed 39 548 005 40 621 907 Krediidiasutused 10 1 555 786 12 5 606 461 Kindl ustus - j a pensionifondid 7 2 805 026 7 2 889 574 Mitte tulu ndus ühin gud 2 419 2 419 KOKKU 4 702 30 796 841 3 263 30 796 841 Aktsionäri de geograafili ne jaotus Eesti Vää rtpaberite Keskregistri a ndmetel 31.12.202 1 31.12.2020 Riik Aktsio näride arv Aktsi ate arv Aktsionäri de arv Aktsi ate arv Eesti 4 649 29 574 316 3 219 25 820 834 Soome 16 32 298 12 35 773 Leedu 6 197 614 6 265 390 Saksamaa 6 38 317 4 34 218 L äti 5 90 305 6 110 860 Šveits 2 190 668 0 0 Itaalia 2 1 607 2 1 607 Belg ia 2 1 010 2 1 010 Austr a alia 2 611 0 0 Taani 2 101 2 101 Suurbr ita nnia 1 322 573 1 373 812 Luksemb urg 1 144 811 3 4 147 511 Rootsi 1 98 757 1 3 167 Mo na co 1 92 196 0 0 Holland 1 5 000 0 0 Ameerika Ühendriigid 1 4 599 1 500 Kanada 1 1 000 1 1 000 Hispaania 1 757 1 757 Iirimaa 1 201 1 201 Port ugal 1 100 1 100 KOKKU 4 702 30 796 841 3 263 30 796 841 krediid i - asutu sed 5,1% kindlust us - ja pensi oni - fondid 9,1% muud ettevõtted 51,7% muud finan ts - asutu sed 1,8% eraisik ud 32,4% 31.12.2021 kredi di - asutu sed 18,2% kindlust us - ja pensi oni - fondid 9,4% muud ettevõtted 37,2% muud finan ts - asutu sed 2,0% eraisik ud 33,1% 31.12.2020 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 65 AS - i Ekspress Grupp a ktsiainfo ja dividendipoliitika Väärtpaberiinfo ISIN EE3100016965 Väär tpab eri lühi nimi EEG1T Nime kiri /segme nt BALT IC MAIN LIST Emiten t Ekspre ss Grupp (EEG) Nominaal 0,60 EUR Emiteer itud väärtpabe reid 30 796 841 Note eritud vää rtpaber eid 30 796 841 Note erimis e kuupäev 05.04.2007 Dividendipoliitika Okto obris 2021 kin nitas AS'i Ek spress G rupp n õukogu kontse rni divid endip oliitika, mille koh aselt mak sab Ekspre ss Grupp alates 2022. aastast div idend ina välja v ähemalt 30% aast a puhas kasum ist. Ekspress G rupi kap itali str uktuu r peab ol ema tug ev ja jät kusuutlik , et säilitada soov itud t egevusv abadus j a kasutad a ära maj anduse e rinevat e tsük lite kasvuv õimalusi. Kontse rni üle sanne on hoida konse rvat iivse t kapit ali jaotu st, and maks e ttev õtte le paindlikk ust vastata u ute in veste eringut e tege misel võõrk apital i kaasami seks e sitatavat ele nõu etele . Kasvu toe tamiseks o n Ekspre ss Grupp sead nud eesmärg iks tag ada kont serni ja in vestorite seisukohast optimaaln e investeeringute, la enude tag asimakset e ja k asumi jaot amise t ase. Kontsern maksab div idend idena v älja vähemalt 30% eelmise aast a kasumist ting imusel, e t põhiteg evuse rahasta misek s ja uut e strate egilist e invest eering ute t egemise ks on pii savalt rah ali si vahe neid. Nend el aastate l kui majandu s aeglust ub või kui r ahavood on muu del põhj ustel väiksem ad, v õib kontsern dividend imäära väh endad a või otsustad a divide ndi mitt e mak sta. Dividendid 2021. aastal m aksis kon tsern se oses Print all AS'i müü giga aktsion äride le erakor ralise d ividen dina välj a 10 euro senti ühe akt sia koht a, mis t eeb k okku 3, 03 miljon it eur ot. A ktsionä ride ot sused v õeti va stu erakorral ist ül dkoo solekut kokku k utsumata 04. novem ber 2021. Õ igus d ividend idele oli 19. nov embri l 2021 aktsiar aamat usse kantud aktsionä ridel j a div idendid maksti ak tsionär idele v älja 23. novemb ril 2021. Kooskõl astatult nõukog uga t eeb ko ntserni j uhatu s ette paneku mak sta 2021. majand usaa sta puh askasu mi arve l aktsionä ridele divide ndide na väl ja 5 eurose nti akt sia koh ta, kokku 1,51 milj onit euro t, mis tee b divid endimää raks 37% (arv utatu na puhask asumil t jät kuvat est tegev usvaldk ondadest) ja div idend i tootlusek s 3,2%. Väärtpabe ri kauplemisaj alugu 2017 – 2021 Hind (EU R) 2021 2020 2019 2018 2017 Avami shi nd 0, 79 0, 83 1, 03 1, 26 1, 32 Sulge mishind 1, 56 0, 80 0, 83 1, 04 1, 25 Kõ rge im 1, 90 0, 86 1, 03 1, 38 1, 37 Madalaim 0, 77 0, 59 0, 72 0, 99 1, 21 Keskmi ne 1, 17 0, 68 0, 86 1, 20 1, 30 Kaubeldud aktsiaid, tükkides 3 166 936 2 886 728 762 202 751 026 538 175 Käiv e, miljoni tes eurodes 3, 72 1, 95 0, 66 0, 90 0, 70 Turuvä ärtus bila nsipä eval, miljo nites eurod es 48 , 04 24 , 48 24 , 58 30 , 99 37 , 25 Aktsia hinna ja ka sumi suh e (P/E) 21 , 42 9, 76 17 , 64 4 701 , 36 11 , 84 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 66 Ekspress Grupi ak tsia ( EEG1T) hind e urodes n ing kau plemiss tatistik a NASDAQ Tallinn a bör sil alat es 1. j aanuar 2 017 kuni 31. d etsemb er 2021. Aktsiahin na võr dlus (% ) Nasd aq Tallin na börsi ind eksiga p eriood il 1. j aanuar 201 7 – 31. detsembe r 2021. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 67 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE HEA ÜHI NGUJUHTI MINE JA ST RUKTUUR ......................................................................................... 68 KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR ............................................................................................ 71 AKTSI ONÄRIDE ÜLD KOOS OLEK .................................................................................................... 71 NÕU KOGU ........................................................................................................................... 73 JUHATUS ............................................................................................................................ 75 TÜTARE TTEVÕTETE N ÕUKOGUD J A JUHA TUSED ............................................................................... 76 AUDITIKOMITEE ..................................................................................................................... 77 ARUANDL US JA FINANTSAU DIT ................................................................................................... 77 HUVIDE KON FLIKT JA SISETEABE KÄSITLEMINE ................................................................................. 77 MUU IN FORMATSIOON .............................................................................................................. 78 VASTAVUSE DEKLARATSIOO N HEA ÜHINGUTAVA SOOVITUSELE .............................................................. 79 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 68 HEA ÜHINGUJUHT IMINE JA STRUK TUUR Ekspre ss Grupi ett evõtet e juhtimine koroonapandee mias Ka 2021. aastal oli grup i ettevõt ete teg evuse suu rim mõjutaj a pandee mia mõõtmed võtnud k oroonaviiru se levik . Viiruse t eise ja k olmanda lai ne aj al oli tööko rralduse ü mberko rraldam ine küll lihtsam, kuid olu liselt an dis tund a jätk uvast k riisiolukor rast tu lenev töötaj ate vaimne v äsimus . „Ini mesele on väg a oman e märk imi sväärne k ohanemi svõim e. Uu te oluk ordad ega saame k iir esti hak kama. Meil ei ole mõtet hellit ada end mõ ttega, et nüüd on t ervisekr iis läbi. Tegelik ult ei o le ja me peamegi selle situ atsioo niga h akkama saa ma ni ng arvesta ma sel lega k õi kjal, sed a nii äris kui k a eraelus. “ Mari - Lii s Rüüt salu, E kspress Gr upi tegevjuh t  2 021. aast al jätk unud k riisis ituatsioon is suut is kon tsern e duk alt te gutse da. Sarn aselt vara sema a astaga o li olulisel kohal kontserniülene ja et tevõtet esisene info liikumine ja avat ud suhtlus, t eiseks oli fook uses töötaj ate vaimn e terv is ja sell e toet amine.  T öötamine koduk ontoris oli k õikidele soovijat ele kät tesa adav , piirang ute l eeven edes said soov ijad ta as kontorisse naast a ja osas ettev õtet es raken dati kon torite o salist täit uvust.  T oetasime grupi e ttev õtteid, mida 202 1. aasta v iirusel aine d tugev amalt mõj utasid ( Lätis ke htisid ol uliselt rangemad piirang ud märki misv äärselt p ikema aja j ooksul) .  J ätkasime investe eringu tega n ii toode tesse ku i ka sisus se ja meie inimeste sse. Lisaks toob koroon apande emia k aasa pikem aajali sed mõj ud, m ille ulat ust on v õimatu prog noosida:  K riisioluk orrast tulen evalt su unati tö ötajad k odukon torisse ja palj ud eelist avad ka peale piirang ute tühist amist k odus tööt amist. S ee seab o rganisats iooni le välj akutse uutes t ingimust es hakkama sa ada, k ui meeskon navaimu tagamin e ja ühise ee smärgi n imel töö ta mine on raske, sest meeskond puutub kokku väga vähe v õi ei puut ugi nin g samal ajal tuleb tagad a tööprot sesside ef ektiiv sus.  I nimesed , kel lele väg a sobib k odukon tori tööv orm, ei soovi en am kandid eer ida nend ele ametiposit sioon idele , kus k ontoris t öötamin e on eeld useks. See võib t ekitad a olulise t ööjõupu uduse t eatud valdko ndades.  P ikaajali se kriis i mõju in imest e vaimsele tervise le – mitme aasta vält el on inim esed pid anud h akkama saam a kiire tö ö ümberk orrald usega, laste koduõp pega, pide va hir muga nak atumise ees, vaktsin eerimise ga se otud ühiskond liku sur vega, üleriig iliste piiran gute ga, mis k õik on p ärssinu d tavap ärast ja tasakaa lustat ud elurütmi. Ekspress Grupp i kuuluv ad meediav äljaande d koost öös te iste Eest i Meediae ttev õtet e Liidu liikme tega tulid r iigile app i ja pan id koroonav iiruse vastu v aktsine erimise kampaani ale õla all a. Näd ala jook sul kutsu ti tasut a reklaamip indad el üles Eesti inime si vakts ineerim a. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 69 „2021 . aastal tööt asime CO VID - 19 märgi all. Lät i on ol nud sul etud 19 kuud, aga o leme hakk ama saanu d. Suures ti tänu fa ktile, et ol em e osa Eks pres s Grupi st . Me ei ole töötaj aid ko onda nud, me olem e hoi dnud tööta jat e pa lga tase meid ja s ee kõ ik on t änu g rupi pol iitikale , mis l asi meil seda te ha. Lisaks riigi ab i, mis on ol nud Lät is 202 1. Aastal ol uli sel koh al. Samal aj al oleme t einud väga pal ju tö öd: täi elik ult uu endanud oma e ttevõtte brändi ja restruktu reer inud s isemise d prots es sid; jõu dnud uuen dada oma IT - süsteem e nii pilet imüüg iks k ui ka kor raldaj atele mõe ldud lahen dustes. Se e on olnu d meie p eamine eesmär k tu lla krii sist välja tu gevam ana, k ui me sin na sisen esime. Usun, et oleme sed a saavut anud . K ahjuks on kriis o lnud pik em, kui o odatud, aga ko he kui kul tuuri sekto r avatakse, oleme val mis teg uts emiseks. “ Jānis Ķ uzul is, Biļešu Paradī ze tegevju ht Läbipa istvus kõikide s tege vustes on fookuses Kriisis ituatsio onis muut ub õig eaegne ja usaldusv äärne mee diasisu v eelgi o lulisemaks. Seda näitasid aastad 202 0 ja 2021, ku i lugej anumbrid teg id järjest uu si rekord eid. Trad itsioon iline aj akirjand us mu utus inf o kätt esaadavu se konte kstis sotsi aalme ediast j a te istest al ternat iivse test in fokan alitest olulise maks. Meediav äljaand ed te gid suur i pingu tusi, e t lükata ümbe r internet is leviv aid valeu udiseid , andes lug ejale mõist a, millisei d kan aleid tasu b usaldada. Usald usv äärse maine loo mine j a hoidmin e on Eksp ress Grup i ett evõtete jaoks oluli ne. See eeldab peamisel t ajakirj andusee tika põ himõtet e, aga ka üld iste käit umisno rmide j a seaduste laitmatu t j ärgimist k õikidelt grupi ettevõtete töötaja telt. Ekspress Grupp lähtub oma äritege vuse k orraldamise l kõik idel kod uturg udel (Ee sti, Läti ja L eedu) keh tivate st riiklike st regu latsioon idest, et tevõtt e põhikirj ast, bö rsiette võtte na Nasdaq Tallinna b örsi nõuet est, hea ühingu juht imise tava ( HÜT) juhistest nin g aktsion äride j a investo rite võrd se koht lemise p rintsiibist . Kont sernis valitseb nullt olerant s huvide konflik ti, k orrupt iivse käit umise j a ebaau sa konkure ntsi suh tes. Eetikakoo deks seab meediamaja de tööle kindla alus e Grupi me ediaet tevõt ted lähtuv ad oma tege vuses riik like meed iaette võtet e liitude k oostatud e etikak oodeksit est, lisaks rak endav ad Eesti, Läti ja Le edu me ediamaj ad ett evõttep õhiseid e etika - ja käit umiskoode kseid. Ajakirj anike j a meediae ttev õtjat e ajakir jandu slikku t egevust , nen de vab adusi, õig usi ja kohust usi, ag a ka tagat isi regul eerivad mitmed se adused , nagu and mekaitse , avalik u teabe j a teised rel evantse d õigusnormid . Olu kordad es, mis ei ole re gulee ritud, lähtu takse otsuse id teh es ühiskon dlik ust huv ist ja au suse põh imõttest toimet uste p õhiselt. 2021. aastal loodi kont serni - ülene käit umiskoodeks Ekspress G rupis on juhat use poolt kin nitatu d käitu miskood eks, mis k ohaldub kõigi ASi Eksp ress Grup p ning tema tütar - , ühis- ja siduse ttev õtete t öötajat e suhte s, sõltu mata nen de amet ikohast org anisatsio onis j a töösu hte iseloomu st. Käit umisko odeks an nab ju hised töö tajate ig apäevasek s äriala seks suh tlemi seks et tevõt tes ning see peeg eldab ak tsept eeritav at käitumi snorm i. Käitu miskood eks sis aldab p õhimõt teid töötaj ate, k oostööpart nerite , klient ide, se adusek uulek use ja ühisko nna suuna l laiem alt. Käitumi skoodek s ei asend a ajak irjandu seetik a koodek sit, v aid täien dab sed a. Ühtse käitumise tagam iseks tu tv ustatak se kont serni ett evõt etes u utele töötaj atele ärif ilosoof iat, käit umisk oodeks it, ajakirj andusee tikat , allikak aitse - , m üüg i - ja turund usküsimusi, personal ipõhim õtteid ja muud ett evõtt e juhtimiseg a seotud ning ig apäevase ks tööks v ajalikk u taust ainfot. Väärkäitum ise kahtlus est t eavitamine Kontsern on loonud ja te inud k odulehe l huvig ruppide le avalikult kätt esaadav aks turv alise ja k onfide ntsiaal se teavit amiskan ali, m ille kaud u saab an da v ihjeid või teat ada v äärkäitum isest se oses Ekspre ss Gru pi käit umisko odeksi rikkumise , kont serni muude tege vuspõhimõ tete või reeg lite v õi õigusakt ide jär gimise ga. Konf ident siaalsu se tagamisek s haldab teavit amisk analit v älispartne r (Whist leB) . Teav itused ed astatakse krüptee ritud ü henduse k audu ja neid kaitstak se paroolig a. Kõik i väärkä itumi sest te avitami si käsitlet akse r angelt konf identsiaal selt. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 70 Avat ud juhtimine loob usa ldust Organ isatsioon isise se suhtl use alu seks on ük smeelne , aus j a hooliv käit umine. Kriis iolukorr as vee lgi enam o n oluli sel kohal j uhtkon na avatu d suhtl emine t öötajat ega. O lulisi otsu seid komm unikee ritak se kõiki dele t öötaj atele, juhtk ond selgit ab otsust e taust a, tööt ajate v astuvõ tlikku st jälg itakse kesk astme j uhtid e tasandil . Kontsern i tasandi l toimub regu laarne inf ovahet us nii Ekspr ess Grup i emafirma j uhatuse kui ka t ütarette võtet e ju htide v ahel, et tag ada läbip aistvus e elkõig e suuremah ulis te t ehingu te, muud atuste j a otsuste p uhul. Seaduskuule kas ja s õltumat u juhtimine Ekspress G rupi et tev õtted ega kont serni võt meisikud ei toet anud 2021. aastal mitt e ühe gi poliit ilise erakon na tegevus t ega saanud k a ise erakondad elt võ i valitsusasutu ste lt muud varj atud rahast ust pe ale turu tingimu stel ost etud reklaamip indad e, v alitsuse k riisilee vendu smeetme te kau du jag atud v õi avaliku lt kõigil e soovij atele k ättesaad avate projektipõ histe toetuste. 2021. aastal ei reg istreerit ud Eksp ress Gru pis mitte ühte gi seadu ste või mu ude re gulatsioo nide rik kumisest tulene vat rahalist trahv i ega karist ust (v. a pressinõukog u otsuse d, mis on kaj astatu d aruande peatükis „M eediakon tserni vastut us ühiskon nas“) . Kontserni j uht imisstruktuur: Kontsern i juht imisstr uktuu r katt ub kont serni j uriidilise st rukt uuriga. A kt s i onä ride ül dkoos ol e k A udi tikomi te e N õukogu Juha t us T ü t ar et t ev õ t t ed ja t ei s ed ko n ts e r n i e tte võ tte d AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 71 KONTSER NI JURIIDILINE STR UKTUUR Seisuga 31. detsemb er 2021 k uulub k ontserni 21 et tevõtet (31.12. 2020: 22). Kontserni st ruktuu ri kuuluv ate ette võtet e detailn e loete lu on esitat ud aruand e lisas 1. Muudatuse d kontserni j uriid ilises struktu uris 2021. aa sta juu lis omand as AS Ek spress Gru pp 100%lise osaluse Babahh Me dia O Ü - s, mis tegeleb videotootmise, meedia j a infrast ruktu urilahe ndust e müüg iga. Se ni kuulu s ASile Ekspre ss Grupp 49% ett evõtte st. 2021. aasta se ptemb ris müüs AS E kspress G rupp 100%lise osaluse tütare ttev õttes Prin tall AS. Ju htkond otsu stas müüa Printall AS'i, se llek s et välj uda äri sekto rist, mi s ei vasta k o ntsern i stratee giale j a kus on suur inv esteer inguv ajadus. Tehin gu tulemu sena vab aneb kapit al kontse rni dig ivaldkon na kasvu rahastami seks, t äiendav informatsio on vt lisa 21 . 2021. aast a sept embris sõlm isid A Si Ekspre ss Grupp 100% line tütare ttevõtte A/S Delfi 10 0%lised tütar ettevõtte d SIA Biļešu Paradīz e j a SI A Del fi T ickets Service üh inemislep ingu, lep pides kokku, et SIA Biļešu Paradīze k ui üh endav ühing omandab k õik SIA Delf i Ticket s Servic e varad j a kohu stuse d. Ü hinemislep in g sõ lmiti ee smär giga liht sustad a kont serni juht imis - ja j uriidilist struk tuuri. Ühine mine viiak se lõpun i järgmise 6 kuu j ooksul. 2021. aasta d etsemb ris, kon tsern omandas 100%l ise osalu se mee diaett evõt tes Geenius Meed ia OÜ. Omand amise eesmärk ol i digita alse meedi aäri k asvat amine ja l aienem ine n išši, mida Ek spre ss Grupi v älj aanded se ni regu laarselt ei kata. Ekspre ss Grupi j a Ge enius Me edia üh ine ee smärk o n pak kuda ed aspidigi geenius.ee lug ejate le köitv at sisu. Tehin gu järe l jätkab Geeniu s Meedia OÜ tegut semist eral diseisv a meediae ttev õtten a. Eksp ress Grup i kont sern pak ub Geen ius Meedial e sünerg iat m eediaäri t oetavat es fun ktsio onide s, mis annab kiire sti aren evale ett evõttele oluliselt suurema k asvupot entsi aali. AKTSION ÄRID E ÜLDKOOS OLEK Üldk oosolek on A Si Ekspre ss Gr upp k õrgeim j uhtimisor gan. Kor raline üld koosol ek toimu b ük s kord aast as mitt e hilje m kui kuu e kuu jooksul pärast maj andusa asta lõpp u ett evõtt e asukoh as (Pard a 6, 10151 Tall inn, Eesti Vabariik ) . Erakorr aline üld koosolek kuts utak se kokk u seaduse s sätesta tud juhtud el. 2021. aast a mais ASi Eksp ress G rupp ju hatus esit as aktsionärid ele et tep aneku võtt a vastu otsu sed üld koosolek ut kokku kutsumata ÄS § 299 1 alu sel. J uhatuse ette panek oli aj endatu d soovist vält ida füü silisi kog unemis i koroonap andeem ia ting imuste s. Te ade otsust e vastuv õtmise k ohta avald ati 20.05. 2021 bö rsi infosüst eem is ja selt si veeb ilehel n ing 21. 05.2021 ajal ehes LP Eesti Päe valeht . 15.06.20 21 ASi Ek spres s Grupp aktsionärid võtsid vastu j ärgmised otsused :  A Si Ekspre ss Grupp 2020. maj andu saasta aru ande kin nita mine.  2 020. aasta kasu mi j aotamise ettepan eku kin nitamine. Jaotada 2 509 578 e urot j ärgmiselt : suure ndada kohust uslikku reservk apital i 125 47 9 euro võ rra ja kand a üle jäänud 2 384 099 eurot eel miste periood ide jaotamat a kasu misse.  N õukog u liikme Aleksand ras Č esnavičiu se v olitust e pike ndamine nõukog u liikme na kun i 16. 06.2025. ASi Ekspre ss Grupp erakorr alin e aktsion äride üldkoosol ek toimu s 13. j uulil 2021 ak tsiase ltsi asu kohas. Koosol ekust võtsid o sa kõik ju hatuse liikme d ja nõu kogu esimee s. Üld koosolekul :  O tsust ati anda Ek spress Gr upi ju hatusele nõusolek ja volit ada Eksp ress Grup i juhat ust sõlmi ma aktsi ate müügile ping, mille ko haselt mü üb Eksp ress Grup p kõik e ndale k uuluv ad Print alli (reg istrikood 100927 01) aktsiad T rükit ung O Ü - le ( registrik ood 1625 3878) , mis o n Eksp ress Grup i nõukog u li ikme Han s Luig e kontrol litav äriü hing . Akt siate müü gilepin g sõlmitak se järg mistel p õhiting imuste l: • ak tsiate müügile ping p õhineb e ttev õtte väärt usel ( Enterp rise Value ), mill eks on 10 milj onit eurot , millele ak tsiate ü leandmi se seisuga lisan dub et tev õtte vaba r aha ja mille st lahut atakse laenukohustused; AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 72 • o stuhinn ast 1 milj on euro t sõltub Printal li 2025. maj andus aasta tule mustest , kusj uures 700 00 0 eurot se llest moo dustab ajatatud m akse kun i ettevõ tte 2025. maj andusaast a tulem uste selgumise ni; • E kspress G rupp j a Print all jätkav ad koostö öd.  O tsust ati anda Ek spress Gr upi j uhatu sele õigu s määrata ak tsiate m üügile pingu ü lejäänu d ting imused vastaval t oma äran ägemi sele, pidade s silmas Eksp ress Gru pi hu ve.  O tsust ati volit ada Ekspre ss Grupi j uhatu st sõlmima kõik i tehin guid n ing tege ma kõiki toiming uid, m is on vajalik ud akt siate müü gilepin gu sõ lmimisek s ja täit miseks. 2021. aasta ok toobri s ASi Eksp ress Grup p juhatu s esitas akt sionäridel e ett epanek u võtta vastu otsused üldkoosol ekut kokku kutsumata ÄS § 299 1 al usel. T eade otsu ste vast uvõtmise kohta av aldati 13. 10.202 1 börsi inf osüst eemis ja se ltsi veeb ilehel n ing 14. 10.2021 ajal ehes Eest i Päeval eht. 04.11.20 21 ASi Ek spres s Grupp aktsionärid võtsid vastu j ärgmised otsused :  E rakorr aline div idendid e maksmine seoses ASi Pr intall müü giga: mak sta aktsion äridele d ividen didena v älja 3 028 287 eurot ehk 10 ( kümme) sent i ühe aktsia koh ta. 2022. aast a jaanu aris ASi Ek spress Gru pp juhat us esitas ak tsion äridele e ttep aneku v õtta vastu ot sused ül dkoosolek ut kokku kutsumata ÄS § 299 1 al usel. T eade otsu ste vast uvõtmise kohta av aldati 20. 01.202 2 börsi inf osüst eemis ja se ltsi veeb ilehel n ing 21. 01.2022 ajal ehes Eest i Päeval eht. 11.02.20 22 ASi Ek spres s Grupp aktsionärid võtsid vastu j ärgmised otsused :  ASi Ek spress Gru pp akt siaoptsioonip rogra mm kinnit amine ko gumah us kuni 371 0 00 optsioo ni täht ajaga mai 2023, mis võim aldab Ekspre ss Grup il täita 17. 12.202 1. a sõlmit ud Gee nius Mee dia OÜ o sade ostu - müügilepinguga võetud kohustuse. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 73 NÕUKOG U Ettevõtte te gevust ja juhtim ist kor r ald ab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu. Nõuk ogu planee rib ett evõt te tegevu st ja korraldab se lle ju htimist ning teost ab järelev alvet ju hatuse te gevuse ül e. Kontrol li tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolek ule. Nõuk ogu tööd k orraldab nõuk ogu esimee s. Nõuk ogu peamisek s ülesand eks on k ontserni olulisemate strate egilist e ja takt ikaliste ot suste k innitamin e nin g kontsern i juhat use tege vuse k ontrollimin e. Nõuko gu ju hindub oma t egev uses ette võtte p õhikirjast , üldko osoleku su unistest ja seadusand luse st. N õukogu k oosolekud t oimuvad t avali selt kor d kvart alis, muu del ju htudel l ähtutak se kont serni vajadu stest n ing otsu seid te hakse v astavalt vajadu sele ka e - kirja te el. Vastavalt põhikir jale ko osneb nõukog u kolme st kuni seit smest liik mest. Liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Nõukogu liikmed v alib üld koosolek viiek s aastaks. 17. ju unil 2020 toim unud ak tsionär ide üld koosole kul val iti nõuk ogu uue ks liikmeks P riit Roh umaa nin g otsust ati muut a nõukog u liik metele tasu maksm ise kord a. Alat es 17. j uunis 202 0 makstakse nõukog u liik mele Priit Rohum aale k uutasu 1 00 0 e urot. T eiste le nõuko gu liikme tele t asu ei makst a. ASi Ekspress G rupp nõukog u valis nõukogu u ueks esimehe ks ja audit ikomitee liikmeks P riit Roh umaa alat es 19. j uunist 2020. Eksp ress Gru pi nõuko gusse kuulu b alates 11 . jaanu arist 202 1 neli li iget. Nõukog u pidas 202 1 . aastal neli koosol ekut. Hans H. Luik an d Indr ek Kasela e i võtnud osa kumbki ü helt koosolek ult . Ülej äänud nõu kogu l iikmed osale sid kõig il koosol ekut el. Koosol ekut k okku k utsumat a võeti vas tu kolmteist o tsust. Priit Rohumaa (ametisse nim etatud kuni 16.06.2025)  N õukog u esimees j a auditik omitee liige, nõukogu s alates 17.06. 2020.  V iru Keemia G rupp AS, juhatuse esimees aastatel 2009 - 20 15  N õukoj a esimees ettev õttes Arengus eire Keskus  N õukog u liige e ttevõte tes Tallinn a Vesi AS, Tallinn a Tehnik aülik ooli v ilistlask ogu, Euroopa Äri inglit e võrg ustik Brü sselis, Eesti Äriinglit e võrg ustik, Nutsh ell Invest OÜ  O mandanu d aastal 1 998 en erge etika alal magistrik raadi T allinn a Tehn ikaülikoo lis ja aastal 200 4 rahvusv ahelise s ärij uhtimises magistrik raadi Est onian Busin ess School ´is.  A Si Ekspre ss Grupp aktsiate arv: -. Hans H. Luik (ametisse nim etatud kuni 20.05.2024)  N õukog u ja aud itikomite e liig e, nõ ukogus alates 1. 0 6.2004  O Ü HHL Rühm j uhatuse liige  O Ü Minig ert juh atuse liig e  L õpetan ud Tart u Ülik ooli ajakirj anduse eriala 19 84. aast al.  AS - i Ekspre ss Grupp aktsiate arv: 22 552 672 ( 73,23 %). AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 74 Indrek Kasela (ametisse nim etatud kuni 20.05.2024) – sõl tumatu nõ ukog u lii ge  N õukogu l iige alates 20. 06.2014  Fo ndivalit sej a Amber T rust partn er  J uhatu se esimees A S - is PRFoo ds  N õukogu liige äriühingutes AS Toode, ELK E Grupi AS , EPhaG AS ja Salva K indlust use AS  Lõpe tanud 1996 New Yorgi Ülikooli õiguste aduse mag istrin a. Baka laureuse kraad i omandanu d Tartu Ülikool is 1994, om ab tunnistust EL - i õiguse s Uppsala Ü likoolist .  AS - i Ekspre ss Grupp aktsiat e arv: - . Aleksandras Česnavičius (ametisse nimeta tud kuni 1 6.06.202 5 ) – sõl tumatu nõ ukog u lii ge  N õukogu l iige alates 26. 10.2016  C entral European Media Ent erprises L td. Rumee nia regioon i direkt or  D elfi Le edu juh atuse e simees aastatel 2 011 – 2013  O mandanu d 2010. aasta l mee dia alal doktor ikraadi Vi lniuse Ü likool is.  AS - i Ekspre ss Grupp aktsiat e arv: - . 15. j uunil 202 1 piken dati Ale ksandras Česn avičiu se volit usi nõukogu liikmen a kuni 16.06. 2025. ASi Ekspre ss Grupp nõukog u liige Peet er Saks, ke s oli ASi Ekspress Gru pp nõuk ogu liige a l ates 26. okt oober 2016, astus 11. jaanuari l 2021 t agasi Ekspress G rupi nõu kogu k ohalt. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 75 JUHATUS Ettev õtte juhatuse volituse d on säte statud ärisead ustiku s ning need on piiratu d ett evõtte põhikirj as määrat ud ulatuse s . Ju hatus on kohustatud tegut sema majand uslikult kõige otstarb ekamal viisi l, läh tude s ettevõt te ja kõikide aktsionä ride p arimatest huvide st ning t agades ett evõtte jätk usuutl iku areng u vastavalt seatud ee smärkide le ja stratee gial e. Juhat us ja nõu kogu tee vad ett evõtte h uvide parimaks t agamise ks igakü lgset koost ööd. Juhat use liikme d valitak se ametisse kuni v iieks aastaks. Juhatu se liikmet e valimisek s ja tagasiku tsumi seks on v ajalik nõukogu lihthäälteenamus. Juhatuse li ige võib juha tusest tagasi ast uda, t eatad es sellest nõukog ule üks ku u ette. Ekspress G rupi j a juhat use liikmet e vahel pu uduvad kokkulepp ed, mis käsit leksid h üviti si seoses väär tpabe ritur u seaduse 1 9. peat ükis sätestat ud ak tsiaselt si üle võtmi sega. Vastavalt põhik irjale koosneb ju hatus üh est kun i viiest liikmest . Ekspre ss Grupi j uhatu s on kolme liikmel ine. Mari - Liis Rüütsalu ( ametis kuni 31.12.202 5 )  Juhat use esime es ja gr upi t egev juht alat es 01.01. 2017, 27. detse mbril 20 21 piken dati volit usi ju hatuse liik men a kuni 31. 12.202 5.  AS - i Eksp ress Meed ia tege vju ht 2015 – 2016  AS - i Delf i tegevj uht 2012 – 2015  AS - i Estravel turu ndus - j a arendusdire ktor 1998 – 2012  Lõpet anud Ee sti Majan dusju htide Inst ituud i 1998. aastal ette võtte maj anduse e rialal ja Tar tu Ülikool i Pärnu koll edži 1995. aastal ett evõtlu se ja ärijuht imise erialal  AS - i Eksp ress Grup p akt siate arv: 36 924 Kaspar Hanni ( ametis kuni 19. 12.2023)  Juhat use liige alates 18. 12. 2017 volitu stega k uni 3 aast at, 10. detse mbril 2020 pik en dati volit usi järg miseks k olmek s aastak s, grup i arendu sdirekt or  Eesti Äriin glite Assotsi atsi ooni j uhatuse liige alat es 2017  Microso fti tark varava stavuse juht Balti riikid es 2015 – 2016  Microso fti suur klient ide osako nna j uht Balt i riikides 201 1 – 20 15  Lõpet an ud Est onian Busine ss Scho oli ärij uhtimise mag istr ikraad iga 2002. aastal. Õppin ud inf otehnol oogiat T allinna T ehnikaü likool is  AS - i Eksp ress Grup p akt siate arv: 18 462 Signe Kukin (a metis kuni 31.12.202 4)  Juhatu se liige alat es 01.08.2018, 27. juulil 2021 piken dati vol itusi ju hatuse liikmena ku ni 31.12. 202 4, g rupi fin antsdire ktor  2012 - 2017 A S Merko Eh itus, grup i finant sjuht  2001 - 2011 U nited Utilit ies Int ernation al Ltd e rinevat el positsi oonidel E estis, Suur britann ias ja Ar aabia Ü hende miraatides  1997 - 2001 Deloitt e, aud iitor  Lõpet anud T allinna T ehnikaü likool i majandu se eria la 1999. aastal (d iplom iõpe)  2004 Asso ciati on of Ch artere d Ce rtified Account ants – ACCA, kog emuste ga liige (Fellow Memb er) - FCCA  AS - i Eksp ress Grup p akt siate arv: - AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 76 27. ju ulil 2021 pik endat i Sign e Kukini v olitusi j uhatu se liikm ena kun i 31.12.202 4. Ü htlasi piken dati Sig ne Kuk ini volituse d ASi Eksp ress Gru pp kontse rni kuul uva 100% - lise tüt arette võtt e ASi Ekspress Me edia nõu kogu liik mena ku ni 31.01.202 6. 27. de tsembril 2021 pikend ati Mari - L iis Rüüt salu volit usi j uhatuse liikmena k uni 31.1 2.202 5. TÜTARETTEVÕ TETE NÕUKOGUD JA JUHATUSE D ASi E kspres s Grupp tüta rettevõ tete nõukogude volitused ja vastut us tulenev ad nende põh ikirjast ning kontse rnisisest est re eglite st. P õhikirja m uutmine toimu b va stavalt är iseadu stiku s säte statul e. Nõu kogud on üldj uhul moodus tatud vastava tüta rettevõtte põhios anikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõuko gu li ikmetes t. O lulisemat e tüt arett evõte te nõukogud e koosole kud toimuv ad taval iselt kor d kvartalis, muudel juh tudel läht utakse kontser ni vaja dustest, tüta rettevõtte põhi kirjas t j a õigu saktides t. Tütarette võtete nõ ukogu liikme tele üldjuhu l eraldi t asu ei makst a. Tütarette võ tte juha taja või juhatuse li ikme nime tab ametiss e tütarettevõ tte nõuko gu. All järgneva lt on too dud ASi Ekspress G rupp 100%lises o manduses o levate olulisem ate tütare ttevõt ete nõuk ogud ja juh atused seisuga 31. detsemb er 2021: ETTEVÕTE NÕUKOGU JUHATUS Ekspress Meedia A S (15 31 8 685) Hans L uik (esime e s), Mari - Liis Rüütsalu, Kaspar Hanni , Sig ne Kuk in Argo Virk ebau ( esimees ) Urmo Soonvald, Tarvo Ulejev, Erle Laak - Sepp, Piret Põldoja Delfi U AB (4 038 076) Mari - Liis Rüüt salu (esimees), Kaspar Hanni, Sig ne Kuki n Vytautas Benokrait is SIA Biļešu Paradīze (682 5 49) Mari - Liis Rü ütsalu (esi mees), Si gne Kuki n, Konsta ntins Kuz ikov s Jānis Ķuzulis (esimees), Jānis Daube Delfi A/ S (Läti ) (3 987 81 7) Mari - Liis Rüüts alu (es im ee s), Ka sp ar Hanni , Signe Kuki n Konsta ntins Kuz ikov s (es ime e s), I ngus Bērzi ņš, A natolijs G olub ovs Ekspress Finants OÜ (18 26 8 942) - Mari - Liis Rüüt salu (esimees), Kaspar Hanni , Sig ne Kuk in * Põh itütar e ttev õ ttes e maettev õttele kuu luva om akapit ali summa seisu ga 31. detsember 2021 on n äida tud sul gudes . ** Põhikir ja a lusel nõukogu p uudub, n õukog u rolli täida b SIA Delfi Ticket S ervi ces juha tus. Muudatuse d kontserni t ütare ttev õtete juhtimis es 18. mail 2021 AS i Ekspress Me edia nõu kogu ot sustas ku tsuda alates 15. augu stist 2021 seose s lapsehoo lduspuh kuseg a ajutise lt ju hatusest tagasi Karin Vene. Samast aj ast valit akse ju hatuse liik meks Pir et Põldoj a tähtaj aga 15. v eebruar 2023. Pire t Põld oja hakk ab vastutama et tevõt te äriarend use vald konna ee st. Alates 15. augustist 2021 t egut seb ASi Ekspress M eedia j uhatus järg mises koosse isus: Argo Virke bau (ju hatuse esime es), E rle Laak - S ep p , T arv o U le j ev, Ur mo Soonvald ja Pire t Põldo ja. 27. aug ustil 2021 pik endas AS Ekspress G rupp oma 100% - ise tüt arettev õtte ASi Eksp ress Meed ia nõukog u liikmete Hans Luig e ja Mar i - Liis R üüts alu volit usi kun i 2. sep temb rini 2026. ASi Ek spress Me edia n õukogu jätk ab endise s neljal iikmeli ses koos seisus: Hans Luik (esime es), Mari - Liis R üütsal u, Sig ne Kukin ja Kaspar H anni. 23. nove mbri l 2021 ASi Ek spre ss Meedia n õukogu otsusta s pi kendad a juhat use liikm e Urmo Soon valdi v olitus i kuni 31. jaanuarin i 2025. Ettev õtte ju hatus jätk ab end ises viieliik melises koo sseisus: Argo Virk ebau (j uhatuse esimees) , Erle Laak - Sep p, Urmo Soon vald, Tarvo Ulej ev ja Piret Põldoj a. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 77 AUDITIKOMITEE Auditik omitee on nõukog u nõuand ev org an raamat upida mise, au diitorkon trol li, risk ijuh timise, sise kontr olli ja - audite erimise , järe levalve teostamise j a eelarv e koostamis e vald konnas n ing nõuk ogu tegev use sead uslikkuse osas. Alates 20 17. aa stast on au dit ikomitee liige Han s Luik . Alate s 19.06.20 20 on aud itik omite e liige P riit Roh umaa. Auditik omitee l iikmete le tasu ei makst a. A RUANDLUS JA FINANTSAUDIT Adekv aatse j a õigeaeg se informat siooni s aamine on kval itee tsete juhtimisot suste aluse ks. O luline on tagada, et aruandlu s olek s faktip õhine, aga k a ett evaatav . Nii on p arimate teadm iste põh jal või malik juht ida riske n ing muu ta ne ed võim alustek s võrreld es konku rentid ega. Ettevõt te aruandlu se saab li igitada k ahek s: a) f inantsaru andlus j a b) juht imisaruan dlus. Finants aruandlu s koosneb ASi Ek spress Gru pp kontse rni kuuluv ate et tevõte te konsolid eeritud majand usnäitaj aid koondav atest v ahearuan netes t nin g majand usaast a aruan dest , mis on av aliku statud läbi Nasdaq Tall inn börs i infosüst eemi ning on kät tesaad avad kõ ikidele aktsion ärid ele kui k a pote ntsiaalset ele inv estorit ele ja e ttev õtet analüüs ivatel e analüüt ikute le. Juht imisaruand lus on see vast u suunat ud et tevõtt e siseseks k asutuse ks. Kohan e on eristada mit mekül gseid tege vusnäit ajaid käsit levat aruand lust, mis ke skendu b nii är isegment ide ku i erine vate kontser ni ett evõte te tulemu slikkuse le ning invest eeritu d kapit ali tootlik kusele . Aruand luse täiu stamin e on pi dev p rotsess, mille käig us vaadatak se kokk ulepit ud ee smärkide sa avut amist mõj utavaid näitaj aid. Ju htimis aruand lus sisald ab muuh ulgas eelarve id ja p rognoose , mida AS E kspress G rupp e i avalikust a. Finants auditi t eostami sel läh tutak se rahvu svahelist est aud iteerimise standard ite st (I nternation al Stand ards on Auditin g). Aud iitori valib ja kinnit ab aktsion äride üld koosol ek. Audiit or valitak se taval iselt kolmeks aast aks, se ejärel korraldat akse uu s hang e. Valik ukrite eriumit eks on aud iti meesko nna kogemus, audiitorbüroo maine, kuulumine rahvusv aheli sse võrgu stikku , audiitori s õltumat us ja t eenust e hind. Aktsion äride üld koosolek ul kinnit ati aast atek s 2020 - 2023 k ontsern i audiitor ik s OÜ KPMG Baltics. Läti e ttevõtte id audit eerib kohalik audiitor büroo ja ühisettevõte t AS Expr ess Post au ditee rib Ernst & Young Baltic AS. 2021. aasta aud itit e (sh k õik ühiset tev õtted ) tasud on summas 87 tuhat e urot (2020: 74 tuhat e urot). Kontsern ile on olu line finan tsaudit i teostaj a sõltum atus ja huv ide konf likti tek kimise vältimin e. Le iame, et 202 1 . aastal on finant saudit i teost amine ol nud koosk õlas re gul atiivset e normide ga, rah vusv ahelist e standa rdite ga ja püstit atud oot usteg a. Töö tulemusi t utvu stas KPMG kahe s etapis: a) v aheaudit i raames j a b) lõppau diti osas enne sõltuma tu v andeaud iitor i aruand e välj astamist. HUVIDE KONFLI KT JA SISETE ABE KÄSITL EMINE Siseteab e nõue tekoh ane käs itlemine on olul ine, et kait sta ak tsionär ide huv e ning taga da aktsiat e au s ja õig lane kauple mine. K õigile akt sionäri dele ja poten tsiaalsete le uut ele aktsion äridele p eab ole ma õigeaeg selt, järjep idevalt ja võrd setel t ingimust el kät tesaadav olulin e inform atsi oon ASi E kspres s Grup p ja te ma tütaret tevõt ete k ohta. ASil Ekspr ess G rupp ja tema tütaret tevõt etega seot ud isikute l on oma ametiko hast tul eneval t teatud aeg adel ja juht udel vältimat ult roh kem te avet kont serni koh ta, k ui seda on in vestor itel ja avalikku sel. Se llise info väärka sutuse vältimise ks ole me kont serni ette võtet es kehte stanud "Siset eabe h oidmise j a avaldamise n ing siset eabe alu sel tehing ute t egemise sise reegli d" ( edaspid i siseteabe reeg lid). Siseteab e reeg lid hõlm avad endas aru andluse süsteem i, mille koh aselt tö ötajad, kes t ööülesand eid täit es võ ivad sat tud a huvid e konfl ikti, e sitavad oma majandu shuvid ning kinnit avad ene sehindam isega o ma sõltum atust. ASi Ekspre ss Grup p juh atuse ja nõu kogu liik mete p uhul on tegemist siseteab e info k asutaj ateg a (nn insaide ritega) , kes on all kirjastan ud vast ava kinn ituse j a on teadliku d ASi Ekspre ss Grupp siseteab e reeglit est ning on koos oma AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 78 lähikond seteg a regist reeritu d ett evõtte in saiderite nimekirj as. Samu ti on ins aiderit e nime kirjas re gistre erit ud emaett evõtt e finantsv aldkon na töötaj ad, kes p uutuvad ko kku kont serni konso lideerit ud majand usnäit ajateg a ning olulisem ate t ütaret tevõt ete juhatuse ja nõuk ogu liikmed koos raamatu pidami sinfo koo stami se ja esit amise eest vastuta vate töö tajatega. Seisuga 31. 12.20201 on ett evõtt e insaider ite reg istris r egistre eritud 48 püsivat juurd epääsu omav at isik ut (31.12. 2020: 58 isik ut). Kontsern peab in saide rite arv estu st vastav alt väärt paber ituru seaduse s ja NASD AQ Tallin n re glemen dis sätest atud nõuet ele ning k omisjoni rak endusmääru sele (EL) 2016/3 47, 10. märts 2016, millega k ehtestat akse rake nduslik ud tehnil ised stan dardid se oses insaid erite nimekirj ade täpse vormingu ja ajakohast amiseg a kooskõlas Euroop a Parlamend i ja nõu kogu määru seg a (EL) nr 596/2014. Meile t eadaolev alt ei esin enud 202 1. majand usaasta l ühte gi sisete abe väärk asutam ise t unnust ega juht umit ega huvide konfl ikti eg a ole teht ud turut ingimust est erin evaid teh inguid seotud o sapoolte ga. AS Eksp ress Grupp nõukog u ja juha tuse liikmete ot sesed osa lused t eistes ett evõtet es: NI MI SEOTUD ETTEVÕTE Priit Rohum aa OÜ Nuts hell In vest, OÜ Nut shel l Man agemen t, Nut shell Ven tures OÜ , Osaühi ng Inverso ra, High Hea t OÜ Hans H . Luik Alisel OÜ, Osaühi ng Minig ert, H HL Rühm Osa ühing, O saühi ng Brevar d, Iiruk OÜ, Lui gepoeg OÜ , Lind Rü hm OÜ , Iefe Inves t OÜ, Irist O Ü, F idens Inv est OÜ, OÜ Vilipäev, Siireviire OÜ, Sisne Invest OÜ, Sisne Inves t Latvia O Ü, P restante OÜ, Lind Living OÜ, Haep OÜ , OÜ Obj ekt Üks , Südi OÜ Indr ek Kas ela osaühi ng Jõgis oo Pi im, JU TA KASE LA HA MBARAV I OSAÜHIN G, O saü hing Manip enny, Lind ermann, Bi rnb aum ja Kase la OÜ, OÜ M ust Käsi 2, L A24 Holding OÜ, Noble Cafe 2 OÜ, KellyBar OÜ, Bergman 100x100 Osaühing, Saue 3K Capital OÜ, OÜ Ühinenud Inglid, UA Management Assets OÜ, Noblessneri Izakaya OÜ , Fine, W ood and Co mpany O Ü, Ki no Sõp rusk ond O Ü, Laevas elts Runb jarn OÜ Aleksandras Česnavičius - Mari - Liis Rü üt sal u EREMEL OÜ, TÜ Norg Kaspar Hanni ITS Capital OÜ, Ballpark Ventures OÜ Sign e Kuki n OÜ Augitis Ettev õtte nõu kogu ega j uhatuse liik metel ei ole osalusi e ttev õtet es, mis teg utsevad AS Eksp ress Gru pp kont serni põhite gevu salal. Ülevaad e 2021. maj andus aastal t ehtu d tehin gute st seotu d osapoolte ga on e sitatud raam atupid amise aa staaru ande lisas 31. MUU INFORMAT SIOON Kontsern i ülevõt mise k orral väärtp aberit uru seadu se 1 9. pe atüki k ohaselt on AS i Exp ress Post p raegu sel kaasakts ionär il ASil Postim ees G rupp õigu s omandada õig lase hinn aga ühiset tevõt te 50% osalus Ek spress G rupilt. Samasug une õig us on ka Ek spre ss Grupil ASi Post imee s Grupp aktsion äride muut use ko rral vast aval t aktsion äride omav ahelisele lep ingule . Täie ndav teave AS Express P ost koht a on avaliku statud konsoli dee ritud raamat upidami se aastaaru ande l isas 32 . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 79 VASTAVUSE DEKL ARATSIOON HEA ÜHIN GUTA VA SOOVITU SELE Hea ühin guju htimise t ava (HÜT ) on juhiste kogum, mis on mõe ldud järg imiseks ee lkõi ge börsie ttev õtetele . HÜTi sätete täitmine ei ole kohu stuslik, et tevõtt el on kohu stus avalikust ada j a põhjen dada kas ja mill ises ulatu ses HÜT i ei järg ita. Börsie ttev õtete le kehtib „täidan või selgit an“ nõ ue. AS Ekspre ss Grupp lähtub oma ärit ege vuses sead ustest ja õigusnorm idest , börsie ttev õttena Nasd aq Tallin na börsi nõuet est ning arvest ab oma t egev uses olul ises osa s hea ü hinguj uht imise tava j uhisei d. P raktilist el kaalut lustel järgit akse mõnin gaid so ovitusi osalise lt. HÜT pun kt 2.2.7 Iga j uhatuse li ikme põhipalk, tulem ustasu, lahkum ishüvitus, talle ma kstavad muud hüved ning pr eemia süsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiv eerivad tunnused ja riski tunnused) avaldat akse sel ges ja ü heselt arusa adavas vo rmis em itend i veebil ehel nin g hea üh ingu juht imise t ava aruand es. Avald atavad an dmed on sel ged j a üheselt aru saadavad, kui n eed välj endavad otseselt kulut use suur ust emitendile või tõ enäolise ku lutu se suurust avaliku stamise päe va seisu ga. Kontsern avalda b j uhatu se liikmete põhipal g a, tulemustasu , lahku mishüvit i sed j a m u u d hüve d ning preemiasü ste emid ja nende olulis ed tunnuse d tasust amisaru ande s. Konsolid eerimi sgru p i kõigi juhat uste liik mete (k .a tütare ttevõt ete tegev juhtk onna) tasu k oosneb kuu palgast ja aastapree miast. Mõn ikord ant akse k asutada k a amet iaut o. Aastap reem ia sõltu b teat ud eesmärkid e täitm isest, mis on igal aast al erinev ad, sõltuv alt ett evõtte poolt järgmisek s aastak s seatud strat eegilist est ee smärkide st. Aastapre emiad v õivad mood ust ada kuni 5 0% juhat use liikm ete j a tegevju htkon na aastapal gast. Juunis 201 7 kinn itas akts ionär ide üld koosolek v õtmet öötaj ate akt siaoptsi oonisk eemi . Nimetatu d skee mi alusel vä ljastat i ligi 1 300 000 aktsiao ptsio oni, mille st igaük s an dis õiguse saada t asuta ühe et tevõtt e aktsia. Opt siooniskeem kestis nov emb rist 2017 ku ni märt sini 2021. 2020. aa sta sept embris kin nitas ak tsion äride üld kooso lek uue aktsiaopt sioonip rogr ammi pe rioodiks 20 21 - 20 23, mis on suunatud AS - i Ekspre ss Gr upp j a temag a samasse k ont serni ku uluvat e äriüh ingut e teg evju htkonnale . Seisu ga 31.12.20 21 on ant ud pro grammi raa mes kokk u väljast atud 1 0 64 tuhat optsiooni, millest ig aüks ann ab õiguse omand ada ühe e ttevõtte aktsia ostuhinnag a, mis on op tsioo nide väljast amise het kel ke htiv ak tsiate n imiväärtu s. Konsolid eerimi sgrup pi kuul uvate k õikide juhat uste liik metele (sh tüt arette võtet e tegevjuh tkond adele) mak stakse leping u lõpp emisel ja l õpetamise l kompe nsatsioon i vast avalt tema ame tilepin gus et tenähtud tingim ustele . Juhat use liikmet e ja te gevj uhtkond ade lahkumish üviti sed k uuluvad üldj uhul väl jamaksmisel e, ku i lahk umise on algatan ud ette võte. Ku i juhatuse või tegev juhtk onna liige kutsut akse tagasi ol ulise põh juset a, tuleb sõltuva lt tööta tud a jale ette teatad a kuni 3 k uud ja tasuda täiendav alt kuni 8 ku u palg a ulatuses lahkum ishüvit ist. Juhul kui ju hatuse l iige või teg evj uht lahkub ametist omaenda in itsiatiiv il või j uhul , kui t a kutsu takse j uhatuse st tagasi olul ise põh juseg a, siis üldj uhul kom pensatsi ooni ei maksta. Juhat use liikme tele mak stud t asude ü ldsumma j a lahk umishü vitised ning ak tsiaopts ioonip rogramm on avalik ustatu d lisades 2 8 ja 31 . Muid hü vesid j uhatuse liikmet ele määrat ud ei ole . HÜT pun kt 2.3.2 Nõukogu otsustab em itendi j a tema juhatu se liikme või tema lähed ase või t emaga seotu d isikug a tehtav ate emit endi jaoks oluliste tehingute tegemis e ja määrab se lliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhat use liikme, tema lähed ase või t ema ga seotud isiku j a emiten di vahel avaldat akse hea üh ingu juhtim ise tava aruandes . 2021. aa stal kont serni j a juhat use liikme te vah el olulisi t ehin guid e i teht ud. HÜT pun kt 3.2.5 Üldk oosolekul määratu d nõukog u liik me tasu su urus ja maksmi se kord aval dataks e emitendi hea ühingujuhtimise tava aru andes, t uues eral di välja p õhi - ja l isatasu ( sh lahku mishüvi tus ja mu ud makst avad hüv ed ). AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 80 2021. aasta l makst i emiten di ja kon tserni t ütar - , ühis - ja siduse ttev õtete nõu kogu liik metele t asu kokku 12 tuhat eurot. Mu id h üvesid nõukog u liikmete le määr atud ei ole. Mitmeke sisusp oliitik a AS Ekspre ss Grupp on se isukoh al, et töötaj askonna m itm ekesisus r ikastab ärite gevu st. AS E kspress G rupp p akub võrdseid võim alusi ja võ rdseid õig usi kõig ile, sõl tumat a soos t, r ahvusest , et nilisest p äritol ust, v anusest, seksuaal sest orientat siooni st, so olisest id ent iteed ist või usut unnist usest. Mitmek esisuse üld põhimõ tted kehtiv ad juhtorg ani liikmet e valiku l. Kontsern i juhat use ja n õukogu liikmet e valimi se tule musena p eab nõuk ogu j a juhatuse lii kmete k oosseis olema kontse rni juh timiseks p iisavalt mitmek esine, mis võimaldab erinev ate kogem uste ja tead miste laiald asemat integ reerimist juht organite töösse. Kon tserni j uhatuse ja nõukog u moodust amisel pöör ab AS Eksp ress Grup p tähelepanu, et selle koos seis oleks lis aks tead mistele ja ko gemust ele piisav alt la iaesind uslik ka lähtu valt v anusest, soost, g eograaf ilisest päritolu st, hariduse st ja t öökogemu sest. 2022. aa sta konsol idee ritud v ahearuand ed aval dab kon tser n alljärg neval t: KUUPÄEV SÜNDMUS 12. jaanuar 2022 2021. aasta IV kvartali digitellimuste tulemused 22. veebruar 2022 2021. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata vahearuanne 01. aprill 2022 Auditeeritud 2021. aast a majandusaasta aruanne 12. aprill 2022 2022. aasta I kvartali digite llimus te tulemus ed 29. aprill 2022 2022. aasta 3 kuu ja I kvartali auditeerimata v ahearuanne 12. juuli 2022 2022. aasta II kvartali digitellimuste tulemused 29. juuli 2022 2022. aasta 6 kuu ja II kvartali auditeerimata vahearuanne 12. oktoober 2022 2022. aasta III kvartali digitellimuste tulemused 31. oktoober 2022 2022. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 81 TASUSTAMI SAR UANNE Tasustami se põh imõtteid tut vustat akse akt sionärid ele 20 22. aasta I I kvart alis to imuval korral isel akts ionär ide üldkooso lekul ( konkr eetne kuupäev ja kell aaeg täp sustami sel). Tasustamissü ste emis kir jeldat akse Ek spress Gru pi nõukog u, kom iteede ja juhat use liikmet e tasust amise põ him õtteid ning t asustamisree glite kinn itamise , hind amise ja elluviim isega seotud o tsusta misprotse ssi. T asust amise p õhimõtt ed keh tivad n eli aast at. T asustamis süstee mi koostami sel on v õetud ar vesse Eesti v äärtpabe ritu ru seaduse s (§ 135 3), H ea Ühing uju htimise Tavas ( punkt 2.2. 7) ja aktsionä ride õig uste d irektiiv is (E L 2017/828, artikk el 9b) toodud soovitusi. Tasust amise põhimõt ted on suunisek s ja juhtdokumendiks tulevaste tasustami s kokkulepete k innit amisel . Peamised finan tsnäitajad ( jätkuvad + lõpetatud te gevusvaldkonn ad ) ( tuhand etes EUR ) 2021 2020 Muutus 2019 2018 2017 Müü gitul u 65 083 63 243 3% 67 456 60 489 54 070 EBITDA 9 444 7 004 35% 6 772 4 263 6 261 Digitellimuste arv 134 947 83 185 62% 50 049 29 431 21 545 Konts erni palga kul u kokk u (bruto) 24 985 23 199 8% 22 834 19 462 17 878 Keskmi ne kuupalk (br uto ) tööta ja koh ta 2,24 2,00 12% 1,93 1,77 1,67 Keskmi ne tööta jate arv 837 876 - 5% 896 839 820 Ekspr ess Grup i juha tuse lii kmete ta su (b ruto): Mari - Liis Rüütsalu – juhatu se es imees alates 01.01.2017 225 205 10% 144 144 120 Sign e Kuki n – finantsdirektor alates 01.08.2018 163 138 19% 98 41 - Kaspar Hanni – arendusdirektor alates 18.12.2017 131 91 43% 72 72 3 Peamised finan tsnäitajad (jä tkuvad tegevu svaldk onnad) (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Muutus Müü gitul u 53 516 44 514 20% EBITDA 8 240 5 924 39% Digitellimuste arv 134 947 83 185 62% Konts erni palga kul u kokk u (bruto) 22 410 19 169 17% Keskmi ne kuupalk (br uto ) tööta ja koh ta 2,33 2,13 10% Keskmi ne tööta jate arv 719 674 7% Ekspr ess Grup i juha tuse lii kmete ta su (b ruto): Mari - Liis Rüütsalu – juhatuse esimees alates 01.01.2017 225 205 10% Sign e Kuki n – finantsdirektor alates 01.08.2018 163 138 19% Kaspar Hanni – arendusdirektor alates 18.12.2017 131 91 43% Ülevaade tasustami sest Ekspress Grupis Jätkame jätk usuutlik u tulu kasvat amisele suunatu d strat eegia elluv iimist, kasut ades dig ipöördeg a loodud võimalusi. Meie ee smärgiks on k asvatad a aktsion äride var a väärtu st läbi t ulude ja kasumlikk use kasv u. Eksp ress Gru pp arendab ja laiend ab oma senist äriteg evust nin g otsib kasvu võimalus i uute s digitaal setes äriv aldkond ades. K ontsern i tasustam ispõhi mõtet e eesmär giks on eden dada pik aajalist f inantsed u, ko nkurentsiv õimet ja luu a aktsionäridel e väärtust . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 82 Kontsern on seadn ud eesmär gik s põhje ndatud, tasakaalus j a ko nkuren tsivõimel iste tasu sta mispaket tide ab il värvat a ja hoida t ööl ande kaid töö tajaid, kelle l on meie äritege vuse jaok s võtmet ähtsus. Kogu ettevõ ttes vaadat akse töötaj ate t öötasud re gulaarse lt ü le, et kind lustada t öötasude konku rentsiv õime turu l ning v ärvata j a hoida tale nte. Nõukogu ja komite ede liikmet e tasustamin e Otsustamisprotsess Nõukog u liikmet e tasustami se kinn itab akt sionäride ü ldko osolek. Erinevates komiteedes t ehtud töö eest tasu ega lisatasu ei maksta. Nõukog u liikmed ei ole äriü hing uga t öösuhtes. Tasustami ne 2 021. aastal 17. ju unil 2020 toim unud ak tsion äride k orralise üldko osolek u otsuse al usel makst akse nõukog u esimehe le Priit Rohumaale tasu na 1 000 e urot kuus ( 12 000 eur ot aas tas). Nõukog u ülej äänud l iikmete le tasu e i makst a. Revisj onikomisj oni Audit ikomit ee töös osalemise ee st muid t asusid ei mak sta. Juhatuse liikm ete tasust amine Otsustamisprotsess Juhatuse li ikmete t asustam ispõh imõtete koostami se eest vastut ab nõuk ogu. N ende põhimõt ete ee smärgipär asuse tagamisek s valmi stab nõu kogu ett e ja teeb ettep anekuid t asustamisree glite muutmise ks. Ju hatuse l iikmete tasustam ise ja j uhatu se liikmet e te enistusle pingu te muu d tingimused otsustab nõukog u. Tasustami spõhim õtte d esitat akse üld koosolek ule vast uvõtmise ks vähe malt kord iga nelj a aasta jär el, samut i juhu l kui tasu stamis süstee mis teha kse olu lisi muu datusi. Huvid e kon flikti vältimisek s hall atakse tasusta mist täp selt mää ratl etud protsessid e kaudu, tagades, et mitte ükski inimene e i oleks kaasatu d enda tasustam ist pu udutav asse otsustu sprotses si. Tasu komponendi d Juhat use liikme te tasu k oosne b järg mistest e lement idest: põhip alk, ig al aastal v äljamakst av lüh iajalin e motiva ts i oonipake tt, pikaajali ne mot ivatsioon ipake tt akt siate ja muu de hüvitist e näol. T asus t amine Ekspress Gru pis Loob a ktsionäridele väärtus t läbi tulude ja kasumlikkuse kasvu Motiveerib töötaj aid ning aitab värvata ja hoida tipptal ente Edendab strateegia elluviimist ja juhtimist läbi võtmetulem uste On v astutustundlikult juhitud, paindlik j a kooskõlas meie pikaajaliste finantseesmärkidega T asu k omponendi d Põhip alk: peab olem a mõistlik, tasakaalustatud, konkurentsivõimeline ja moodustama põhiosa töötajale makstud kogutasust Lühiaja line motivat siooni süsteem : r ahaline , strateegia st lähtu v preemia konkreetsete iga - aastaste eesmärkide saavutamise eest Pikaaj aline motivat siooni süsteem : ühtlustab juhatuse liikmete huvid aktsionäride huvidega aktsiaoptsioonide väljastamise kaudu Muu: mitterahalised hüvi tised kooskõlas üldise turutavaga, näiteks mobiiltel efon, sülearvuti, am etiauto või autohüvitis jne. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 83 Juhat use lepin gud kehtiv ad tavalisel t 3 - 5 aastat . Maksima alne lah kumishüv itis moodu stab 6 - 9 kuu p õhipalg ast. Üldj uhul raken datakse lahkumish üviti se per ioodil konk urent sikeeld u j a lahkumishüv itise vähend amist reg uleeriv aid sätteid . Lühiaj aline mot ivatsio onisü ste em koosne b kuni 6 k uu põh ipalg ast, mill ele võib l isandu da nõukogu poolt kinnitatud ühekor dne pr ojektip õhine preem ia. Tule musnäitaj ad ja lü hiajalise motivatsio onisü ste emi eesmärg id määrab nõukog u igal aast al. V äljamak sed te hakse all es pära st sed a, kui v älisaud iitor o n kontr ollinud e ttev õtte finant saruand eid. T asud 2021. aasta osas sisa ldavad arvest atud , kuid veel mitt e välja makstu d tasusid su mmas 178 tuhat eurot. Pikaajal i ne motiv atsioon isüst eem on juhatuse liikmete le optsioonip rogramm ide aluse l pakut avad akt siad. Aktsiaopt sioone väljast atak se ig a aasta lõpu s, k uid neid saab realise erid a alles 3 aas ta mööd umisel opt sioon i väljast amisest . Tasustami ne 2 021. aastal Ekspress Grupi j uhatu se liikm ete t asustamine 2021. aast al (t uhande tes eur odes): Nimi Positsioon Põhipalk (FS) Motivatsioonitas u (SH I) FS / SHI suhe Tasu d kokku Mari - Liis Rüütsalu CEO 144 81 64/36 225 Sign e Kuki n CFO 105 59 64/36 163 Kaspar Hanni CDO 92 38 71/29 131 Kokku 341 178 66/34 519 Teiste st kont serni et tevõt etest juh atuse liik metel e tasusi d ei makst ud. 2021. aasta eest makstakse lühiajal is e motivat sioonisü stee mi raames p reemiat nõukogu poolt 202 1 . aast a alguses se atud aast a ee smärkide saavutam ise eest. Väljamaksed teostak se 2022. aastal. Nende e esmärkide võtme kompone ntidek s olid EBITDA , puhask asum, digitu lude osak aal nin g olema soleva är iteg evuse ja võimalik e uu te ärite gevu se omandami steg a seotud stratee giline tegevus. Kontser ni juhat use akt siaopts ioonip rogra mmi akts iate arvu muutu s 2021. aa stal on allj ärg nev: Nimi Välja teeni mata optsioonid 31 dets ember 2020 Uued v äljastat ud optsioonid 2021 Välja teenitu d optsioonid 2021 Välja teeni mata optsioonid 31 dets ember 2021 Mari - Liis Rüütsalu 0 80 000 - 26 667 53 333 Sign e Kuki n 0 54 667 - 18 222 36 445 Kaspar Hanni 0 40 000 - 13 333 26 667 Kokku 0 174 667 - 58 222 116 445 Nimi Välja teenitu d optsioonid 31 de tsembe r 2020 Reali se eritu d optsiooni d 2021 Välja teenitu d optsioonid 2021 Välja teenitu d optsioonid 31 dets ember 2021 Mari - Liis Rüütsalu 36 924 - 36 924 26 667 26 667 Sign e Kuki n 38 140 0 18 222 56 362 Kaspar Hanni 18 462 - 18 462 13 333 13 333 Kokku 93 526 - 55 386 58 222 96 362 Nõukogu l eiab, e t tasustamin e akt siaoptsio onilepin gute kaudu soo dustab v äärtuse loomist k ontsern is ning e t nende leping ute mõj u ette võttele ja aktsionär idele on positiiv ne. 2017. aa sta juu lis kinnit as aktsio näride üldkoo solek võt metööt ajatel e suunat ud akt siaopt sio oniprogr ammi. Antud aktsiaopt sioon iprog rammi õig ustatud isikul on õigus välj astatu d optsioon e realisee rida pärast kolme aast ase perioo di möödumi st alate s talle optsioo ni välja an dmisest. Aktsiaoptsi oonide alusel sa adavad ak tsiad ant akse juhtivtöö tajatele ü le tasuta. Signe Kuk inile välj astatu d optsioo nid on re aliseer itavad 202 2. aast al. 2020. aa sta sept embris kin nitas ak tsion äride üld kooso lek uue aktsiaopt sioonip rogr ammi pe rioodiks 20 21 - 20 23, mis on suunatud AS - i Ekspress Gru pp tege vjuhtk onnale. Iga optsioon annab õigu se omand ada ühe ettevõt te aktsia ostuhinn aga, mis on opt siooni de väl jastamise h etke l keht iv aktsiat e nim iväärtus. Mari - Liis Rüütsalule, Sig ne Kukin ile ja Kaspar H annile v äljast atud op tsioonid on real iseeritav ad 2024 . aast al. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 84 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolid eerit ud bilan ss ............................................................................................................ 85 Konsolideeritud koondkasumiaruanne ........................................................................................... 86 Konsolid eerit ud omakap itali mu utust e aruanne ............................................................................... 87 Konsolid eerit ud rahav oogude aruanne .......................................................................................... 88 KONSOL IDEERITUD RAAMAT UMIDAMISE AAST AARUANDE LISAD ............................................................... 89 Lisa 1. Ü ldine in formatsi oon .................................................................................................. 89 Lisa 2. R aamatupid amise a ruan de koost amisel kasut atud ar vest uspõhimõ tted ........................................ 90 Lisa 3. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud ......................................................................... 107 Lisa 4. Finan tsrisk ide juht imine ............................................................................................ 109 Lisa 5. R aha ja pan gakont od ................................................................................................ 114 Lisa 6. Nõu ded j a ettemak sed .............................................................................................. 114 Lisa 7. Nõu ded ost jate vastu ................................................................................................ 114 Lisa 8. Ettevõtt e tulumaks ja edasi lükkunud tulumaks .................................................................. 115 Lisa 9. Muu d lühiaj alised n õude d ........................................................................................... 115 Lisa 10. Varu d ................................................................................................................. 116 Lisa 11. Äriü hendu sed ........................................................................................................ 116 Lisa 12. Muud nõuded ja investeeringud ................................................................................... 116 Lisa 13. Ü hisett evõtt ed ...................................................................................................... 1 17 Lisa 14. Sid usett evõtt ed ..................................................................................................... 119 Lisa 15. Mat eriaaln e põhiv ara ............................................................................................... 120 Lisa 16. Im mater iaalne põh iva ra ........................................................................................... 121 Lisa 17. Võl ad ja et temak sed ............................................................................................... 124 Lisa 18. Pan galaenu d ja lae nuk ohustu sed ................................................................................. 124 Lisa 19. R endile pingud ....................................................................................................... 126 Lisa 20. Segmendiaruanne ................................................................................................... 127 Lisa 21. Lõp etat ud teg evusv aldkond ....................................................................................... 129 Lisa 22. Mü ügitul u ............................................................................................................ 130 Lisa 23. Müüdud toodangu kulu ............................................................................................. 131 Lisa 24. Turunduskulud ....................................................................................................... 131 Lisa 25. Ü ldhaldu skulud ...................................................................................................... 131 Lisa 26. K ulud liik ide jär gi ................................................................................................... 132 Lisa 27. Mu ud äritu lud ....................................................................................................... 132 Lisa 28. Ak tsiaop tsioon iskeem id ............................................................................................ 133 Lisa 29. O makapital .......................................................................................................... 133 Lisa 30. T ingimusl ikud varad ja koh ustused ............................................................................... 134 Lisa 31. T ehingu d seotu d osapoolt ega ..................................................................................... 135 Lisa 32. Bil ansip äevajär gsed s ündmu sed .................................................................................. 137 Lisa 33. Fin antsin format sioon emaet tevõt te koh ta ...................................................................... 138 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 85 Konsolideeritud b ilanss (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31.12.2020 Lisa d VARAD Käibev ara Raha ja raha ekvivalend id 10 962 6 269 5 Nõud ed ost jate vastu ja muud nõ uded 9 323 9 450 6 Ettev õtte tuluma ksu nõud ed 2 7 Varud 266 2 756 10 Käibev ara kokku 20 553 18 482 Põhivara Muud nõ uded ja in vesteeri ngud 1 671 982 12 Edas ilükku nud tulumaks u vara 42 30 Inves teering ud ühise ttevõ tetess e 1 011 1 661 13 Inve steer ingud sid usett evõtet esse 2 210 2 253 14 Materiaalne põhiv ara 7 964 14 134 15 Immateriaalne põhivara 60 807 56 635 16 Põhi vara kokku 73 705 75 695 VARAD KOKKU 94 258 94 177 KOHUSTUSED Lühiaj alise d kohu stus ed Võlako hustused 3 201 3 613 18 Võlad ja ettem akse d 17 664 15 251 17 Ettev õtte tuluma ksu kohus tused 82 81 Lühiaj alise d kohu stus ed kok ku 20 947 18 945 Pikaaja lised kohustu sed Pikaajalised v õl ako hu stu se d 19 018 18 589 18 Muud pikaajalised kohustused 601 2 024 Pikaaja lised kohustu sed kokk u 19 619 20 613 KOHUSTUSED KOKKU 40 566 39 558 OMAKAPIT AL Vähe musosa lus 140 126 Emae ttevõtt e oma nikele k uul uv kapi tal ja r eservid: Aktsiakapital 18 478 18 478 29 Üle kur ss 14 277 14 277 Omaaktsiad (384) (209) Reservid 1 920 1 758 29 Jaotamata kasum 19 261 20 189 Emae ttevõtt e oma nikele k uul uv kapi tal ja r eservid k okk u 53 552 54 493 OMAKAPITAL KOKKU 53 692 54 619 KOHUSTUSED JA OMAKAPI TAL KOKKU 94 258 94 177 Aruande lisad lehekülgedel 8 9-1 40 on k onsolidee ritud raa mat upidami se aasta aruande lahu tamatu osa. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 86 Kons olidee ritud koo ndkasumiaruanne (tuha ndetes EUR) 202 1 2020 Lisad Jätkuv ad tegevusv aldko nnad Müü gitul u 53 516 44 514 22 Müü dud t oodangu k ulu (39 674) (34 013) 23 Brut okasum 13 842 10 501 Muud ä ritul ud 929 1 691 27 Turund uskulud (2 359) (1 905) 24 Üldhaldu skulud (7 435) (6 930) 25 Muud ä rik ulud (113) (286) Ärik asum / (kahjum ) 4 864 3 071 Intres si tulud 35 28 Intr ess ikulud (709) (860) Muud fi nantstul ud/(kulud ) 339 634 Kokk u fina ntstulud/ (kulud) (335) (198) Kasum /(ka hjum) ühisett evõt ete aktsi atel t ja osad elt (281) 102 13 Kasu m/(k ahju m) siduset tevõtete a ktsiatel t ja osad elt 161 (129) 14 Kasu m /(ka hjum) enn e tulumak sustamis t 4 409 2 846 Tuluma ks (276) (280) 8 Aruand eperiood i kasu m /(ka hju m) jätk uvate st tegevusvaldko ndadest 4 133 2 566 Aruand eperiood i ka sum /( kahjum ) lõpe tatud tege vusvaldko nnast (1 876) (30) 21 Aruand eperiood i kasu m /(ka hju m) 2 257 2 536 Aruand eperiood i ka sum /(kah jum) , mis on om istatav Ema ettev õtt e aktsi onärid ele 2 243 2 510 Vähe musosa lusele 14 26 Koondka sum /(kahju m) kokku 2 257 2 536 Aruand eperiood i koo ndka sum /(k ahj um), mis on omi st atav Ema ettev õtt e aktsi onärid ele 2 243 2 510 Vähe musosa lusele 14 26 Puhas kas um ( - k ahjum) aktsia kohta j ätkuvate st tege vusva ldkonda dest (eurodes) Tavakasum /( - kahj um) aktsi a kohta 0,14 0,09 29 Lahus tun ud kasu m /(kahj um) akts ia koh ta 0,13 0,08 29 Puhas kas um ( - kahjum) akt sia kohta ( eurodes ) Tavakasum /( - kahj um) ak tsia kohta 0,07 0,08 29 Lahus tun ud kasu m /(kahj um) akts ia koh ta 0,07 0,08 29 2020. aast a andmed on korrigee ritud j a kajastav ad rida - r ealt kon solideer ituna ainu lt jät kuva teg evuse tulemu st (vt lisa 21) . Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolid eeritu d vahe aruand e lahut amatu osa. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 87 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Emae ttevõtt e oma nikele o mista tav osa Vähem usosalus Omak apita l kokk u (tuha ndetes EUR) Aktsi akapit al Üle kurss Oma - akts iad Reserv id Jaota mata ka sum Kokku Saldo 31.12. 2019 17 878 14 277 (22) 1 688 17 701 51 522 100 51 622 Kohus tusliku res ervkapi t ali s uurend amine 0 0 0 70 (70) 0 0 0 Emiteeritud aktsiakapital 600 0 0 0 0 600 0 600 Omaaktsiate ostmine 0 0 (600) 0 0 (600) 0 (600) Aktsiaoptsioonid 0 0 413 0 39 452 0 452 Tehingud oman ikega ko kku 600 0 (187) 70 (31) 452 0 452 Muu d muutu sed 0 0 0 0 9 9 0 9 Aruand eperiood i p uhaskas um /(ka hjum) 0 0 0 0 2 510 2 510 26 2 536 Aruand eperiood i koondka su m /(k ahjum) kokku 0 0 0 0 2 510 2 510 26 2 536 Saldo 31.12.2020 18 478 14 277 (209) 1 758 20 189 54 493 126 54 619 Kohus tusliku res ervkapi t ali s uurend amine 0 0 0 126 (126) 0 0 0 Omaaktsiate ostmine 0 0 (446) 0 0 (446) 0 (446) Aktsiaoptsioonid 0 0 271 36 (17) 290 0 290 Maks tud divid endid 0 0 0 0 (3 028) (3 028) 0 (3 028) Tehingud oman ikega ko kku 0 0 (175) 162 (3 171) (3 184) 0 (3 184) Aruand eperiood i p uhaskas um /(ka hjum) 0 0 0 0 2 243 2 243 14 2 257 Aruand eperiood i koondka su m /(k ahjum) kokku 0 0 0 0 2 243 2 243 14 2 257 Saldo 31.12. 2021 18 478 14 277 (384) 1 920 19 261 53 552 140 53 692 Lisainf ormats ioon omak apital i muu tuste kohta on toodud Lisas 29. Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolid eerit ud vahe aruan de lahut amatu osa. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 88 Konsol ideer itud rahavoogu de ar uanne (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Lisad Rahavood äritegevu sest Aruandeperioodi ärikasum 3 060 3 078 20 Korrigeerimised: Põhiva ra k ulum 4 162 3 968 15,16 (Kas um)/ - k ahju m põhiv ara mü ügist, mahak and mises t ja väärt use langus est (10) 986 Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus 36 0 28 Kahju m lõpetat ud tegevus vald konna müü gist 2 077 0 21 Ärit egev use ra havood: Ärit egev usega seotud n õuete ja ettemaks et e muu tus (1 599) 3 274 Varud e muutus (33) 375 Ärit egev usega seotud k oh ustus te ja ett emakset e muutus 1 464 (1 201) Rahavood põhi tegevusest 9 157 10 480 Maks tud et tevõt te tulumaks (281) (263) Maks tud i ntressid (803) (903) Rahavood äritegevu sest kokku 8 073 9 314 Rahavood i nveste erimisteg evusest Tütar ettevõt ete ost ( miin us o mand atud raha ) (2 968) (341) Sidusettevõtete ost (miinus omandatud raha) 0 (1) Laek umis ed mu udes t inves teering utest 51 16 Sissemaksed/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud inves teerin gutess e / - st (357) (83) Lõpe tatud tegev usvaldko nna m üügist la ekunud ra ha ( miin us raha sal do) 6 326 0 21 Saadud intressid 3 2 Materiaalse j a immateriaalse põhivara soetamine (2 786) (2 561) Materiaalse j a immateriaalse põhivara müük 3 308 Antud la enud (212) (331) Antud la enude ta gasimaks ed 156 0 Saadud divi dendid 828 150 Rahavood i nves teer imi stegevu sest kokk u 1 044 (2 841) Rahav ood fina ntse erimi st egevu sest Makstu d dividendid (3 028) 0 Rendi kohustus e põhi osa tagas ima ksed (1 814) (949) 19 Arvelduskrediidi kasutuse muutus 0 (1 018) 18 Saadud laenud 2 649 0 Laenu de tagasimaksed (1 785) (1 884) 18 Laek unud a ktsiat e emi teerimis est 0 600 29 Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel (446) (600) 29 Rahav ood fina ntse erimi st egevu sest kokk u (4 424) (3 851) RAHA JA R AHA EKVIVAL ENTIDE MUUTUS 4 693 2 622 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 269 3 647 5 Raha ja raha ekvivale ndid perioo di lõpus 10 962 6 269 5 Aruande lisad lehekülgedel 89 - 140 on konsolid eerit ud raam atup idamise aastaaru ande lah utam atu osa. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 89 KONSOLI DEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTA ARUANDE LISAD Lisa 1. Üldine i nformatsioon ASi Ekspre ss Grupp ja te ma tütaret tevõt ete peamist eks te gevusalad eks on mee diateg evus, sealhul gas online - meedia, ajaleht ede, ajakir jade j a raamatut e kirj astamine , koj ukanne ja muu d meed iaga seotu d t egev used. AS Ek spress Grupp (regist reerimisnu mber 10004677; aadres s: Pard a 6, 10151 Tal linn) on Eesti Vab ariigis registre eritud valduse ttev õte. Vast avalt Ee sti Vabariig i ärisead ustiku le kinnit atakse juhat use koost atud ja nõuko gu heakskiid etud majandu saasta aru anne, mis sisal dab ka k onsolidee ritu d raamatup idamise aastaaru annet, aktsion äride üldkooso lekul. Aktsion äride l on õig us juh atuse poo lt koost atud j a esitatu d majand usaasta aruannet mitte k innitad a ning nõ uda uue aruande koostamist. Juhat us kiitis h eaks ja allkirjast as maj andus aasta ar uande 2 5 . märtsil 2 022. ASi Ekspre ss Gru pp ( edaspidi k ontser n) kon solideerit ud raa matu pidami se aruanne kajast ab allp ool toodu d ett evõte te majandu stulemu si. Ettevõtte nimi Staatus Osalus 31.12.2021 Osalus 31.12.2020 Põhit egevus Asukoht Tegevus segm ent : kesks ed teg evus ed Ekspre ss Gr upp AS Emaettevõte K ontserniettevõ tete haldamine j a tugiteenused Eesti Eksp ress Finant s OÜ Tüt arettevõte 100% 100% Finantseer imis - ja raamatupid amiste enused Eesti Tegevus segm ent : meedi a ( online - ja trük imeed ia) Ekspress M eedia AS Tütarettevõte 10 0% 10 0% Online - meedia , päeva - ja nädal alehte de kirjast amine ja ajakirjade kirjastamin e Eesti Del fi A/S Tüta rettevõte 10 0% 100% Online - meedia Läti D Sc reens SIA T ütarettevõte 100% 10 0% Välir eklaami müük Läti Delfi Ticket Service S IA Tütare ttevõte 100% 100% Holding ette võte Läti Biļešu P aradīze SI A Tütarettevõte 100% 10 0% Elektroonili se pile timüügi platvormi ja piletimüü gikohtade haldamin e Läti Altero SIA Si dusettevõte 25,4 8% 25,48% Finants toodete võrdlus - ja vahen dusport aal Läti Delfi UAB Tütar ettevõte 10 0% 10 0% Online - meedia Leedu Sport Media UAB T ütarettevõte 51% 51% Hetkel ei tegut se Leedu Hea Lugu OÜ Tütarettevõte 83% 83% Raamatute k irjastamine Eesti Eesti Au dioraam atute Keskus O Ü Sidusettevõte 33,3 3% 33,3 3% Audiora amatute tootmine ja müük Eesti Digita l Matter UAB Tütare ttevõte 100% 10 0% Internetireklaami l ahendused ja - v õrgustik (end ise nime ga Adne t media UAB) Leedu D igital Matter SIA T ütarette võte 100% 100% Internetireklaami l ahendused ja - v õrgustik (end ise nimega Adnet media SIA) Läti Videotinklas UAB Tü tarettevõte 100% 100% Sisuloome produktsioon istuu dio Leedu Geenius Meedi a OÜ Tütarettevõte 100% - Online - meed ia ja ajak irjade kirj astamine (so etatud detsember 2 021) Eesti Linna Ek raanid O Ü Tütar ettevõte 10 0% 10 0% Digi taalse vä lireklaami müük Eesti Babahh M edia OÜ Tüta rettevõte 10 0% 49% Videotoot mise müü k, meedia - ja taristul ahendused (100% os alu s al ate s juuli 2021) Eesti Õhtuleht Kirjastus AS Ühisette võte 50% 50% Ajal ehtede kirjast amine ja ajakirjade kirjastamine Eesti Expr ess Post AS Ühisette võte 50% 50% Peri oodika kojuka nne Eesti Kinnisvar akeskkond OÜ Siduse ttevõte 49% 49% Kinnisv araportaal i ar endamine Ees ti Tegevus segm ent : trüki teen used (lõp etatud tegevusvaldko nd) Printa ll AS Tütarette võte - 100% Tr ükiteenuste osutamin e (müüdud september 202 1) Eesti AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 90 Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatu d arvestuspõhimõtted Alljärg nevalt on toodud peamised arvest uspõhi mõtted , mida on kasutat ud konsolide eritud raamatup idamise aastaaru ande ko ostamise l. Toodud arvest uspõhimõt teid on järjepid evalt rakendat ud kõikidele aruande s toodud periood idele, välja ar vatud juhtud el, kui on k irjeld atud te isiti. Arvest use alused ASi Ekspre ss Grupp konsoli deer itud raamat upidam ise aast aaruan ne on ko ostatud koosk õlas rahv usvahel iste finant saruand luse stan dardit ega, nagu need on võet ud vastu Eu roopa Komisj oni p oolt (I FRS – Inter national Fin ancial Repor ting St andards) . Käeso lev raamatupid amise aastaar uanne on koost atud vastaval t ne ndele rahvusv aheliste le finant saruand luse stan dard itele ( IFRS) ja tõl gend ustele (IFRIC), mis on avald atud j a keht ivad või o n avald atud j a ennet ähtaeg selt rak endat avad aruan nete k oostamisel. Raamatup idamise aasta aruan ne on ko ostatud lähtud es soet usmaksumu sest , välj a arvat ud ju htudel, mida on kirje ldatud alljärg nevat es arvest uspõhimõt etes. Vastavalt rahvusv ahel istele f inantsaru andl use stand ardit ele t uleb an da juhtk onnapools eid raam atupid amisl ikke hinnanguid ning kont serni raamat upidam ispõhi mõtet e raken damisel te gema j uhtkonnap oolseid ot suseid. Valdkon nad, k us juh tkonna otsu ste osatäh tsus n ing ke erukus on olulise ma mõjug a või kus konsolid eerit ud aruand ed sõltuvad olulisel t eeld ustest ja hinnang utest , on kirj eldat ud Lisas 3. Konsolid eerit ud raamatu pidam ise aastaar uanne on esitatu d eu rodes, mis on k ontsern i arvestusval uuta. Kui ei ole märgitu d teisit i, on kõik summad üm ardatud lähima t uhande ni. Võrreldavus Finants aruande d on koost atud lähtu des jär jepid evuse ja võrreldavu se print siibist , meto odika muut uste sisu ja nen de mõju on selgitat ud vast avates l isades. Muudatuse d peamist e finantsar uannete esit usviis is 2021. aa sta konso lidee ritud majand usaasta ar uande s käsitle takse t rükite enus te seg menti l õpetat ud tegevusval dko ndadena ja antud segmendi tu lud ja kulud kajast atakse k onsolide erit ud koondk asumiaruan des erald i real „Kasum / - kahj um lõpe tatud t egevusv aldkonn ast“. 2020. aasta võr reldavad andmed on samut i konsolide eritud koondk asumiaru andes kor rig eerit ud . Konsolid eeritu d bilansi s ja rahav oogude s vast avalt IFR S - i nõuetele korrige erimisi t ehtu d ei ole. Trükit eenust e segmend iga seotud v arad on bilansis se isuga 31. 12.2020 end iselt rid a - realt k onsolidee ritud, kuna Printall AS ei vastan ud seisuga 31. 12.2020 mü ügioote l varaks k la ssifit seerim ise kritee riumitel e. T ehingu mõju konsolid eeritu d finan tsaru anne tele on avalikust atud l isas 21. Muudatuse d arve stuspõhimõ tetes IFRS 16 muuda tused „CO VID - 19 ting itud rendisoodust used” - k ohald atakse aru andepe rioodide le, mis alg avad 1. aprillil 2021 v õi hiljem; raken dat akse tag asiulat uvalt. Lubatud on varase m rakend amine. Muudat used ann avad ren dilevõtj atele (mitte re ndilean djatele ) vabast use vab atahtlik u erandi vor mis hindamak s, kas COVID - 19 tingit ud rendisood ustust käsitled a rendile pingu muu datuse na või mitt e. Rendilevõ tja võib k ajastada rendisood ustuse sellise lt, n agu t egem ist ei olek s rendile pin gu muud atuseg a. Palj udel ju htude l toob se e kaasa rendisood ustuse kajastam ise muu tuva re ndimakse na. Prak tiline ab inõu ke htib ain ult rendisoo dustel e, mis te kkisid COVID - 19 pand eemia otse se tagajärj ena j uhul, kui kõik j ärgnevate st ting imustest on täid etud:  r endimak sete muu tuse t ulemuse na on muud etud rendi kogutasu olulises o sas sama võ i väiksem t asust, mis kehtis vahetult enne muudatust; AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 91  r endimak sete väh endus mõjutab ainult m akseid esi algse makset ähtaj aga kun i 30. ju uni 2021;  m uid olulis i muud atusi rend ilep ingu t ingimust es ei te hta. Kui rend ilevõt ja otsust ab rendile pingu tele prak tilist ab inõu rake ndada, siis peab t a seda rakend ama järj epid e val t sarnast e omadust ega j a sarnast es tingimu stes ren dilepin gutele. Muud atust tule b rakendad a tagasiu latuvalt vastav alt standard ile IAS 8, kuid rendil evõtj atelt ei nõuta ee lmiste pe rioodide korrigee rimist ega IAS 8 p aragrahv is 28(f) sätestat ud aval ikusta m ist. Muudat use rake ndamine e i toonud kaasa oluli st mõj u kont serni konso lideerit ud fin antsar uann etele . Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 mu udatused – int ressimäärad e võrdl usaluste (I BOR - i te ) reform (teine etapp) - k ohald atakse aru andep eriood idele, mis alga sid 1. j aanuaril 20 21 või hil jem. Muudat used käsit levad küsim usi, mis võiv ad in tressi määrade võrdlusal uste re formi t agajärj el mõj utada finant saruand lust, sealhulg as int ressimäär a võrd lusalu selt alt ernatiiv sele võr dlusal usele ülemine kust tulenevate leping uliste r ahavoogu de või risk imaand amissu hete muutuse mõjusid . Muud atused v õimaldavad prakt ilise abinõu na vabastu st IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFR S 4 ja IFRS 1 6 teatu d nõuetest , mis on se otud järg nevaga:  m uudatu sed fin antsvarad e, fi nant skohustist e ja re ndikoh ustist e lep ingulist e rahavo ogud e määrami se aluse s ja  r iskimaand amis arvestu s. Rahavoog ude määr amise alu se muutu s: Muudat used nõu avad kon tsernilt f inantsv ara või finan tskohu stise sisem ise intr essim äära ajakoh astam ist, k ui finant svara või fin antskoh ustise leping uliste r ahavoogu de määrami se alus muu tub int ressimäär ade võrd lusalust e reform i tõttu. Riskima andam isarvestu s: Muudat usteg a nähakse e tte e randid riskim aanda misarv estus e nõuet est järg mistes val dkondad es:  L ubatak se riskim aandam issuh te määrat luse muu tmist, et kajast ada reform iga nõutav ai d muud atusi. See muudat us ei too k aasa riskim aand amisarv estuse l õpetam ist eg a uue risk imaanda missuht e määrat lemist.  K ui rahavoog ude risk imaand amise arv estuse riskimaan dam isobje kti muud etakse , et kajastada r eformig a nõutav aid muudat usi, loe taks e rahavoog ude risk imaand amisrese rvi kog unenud summa alu seks alt ernatiiv ne võrdlu salus, mille aluse l on maandat ud t ulevased rahavood kindlak s määrat ud.  K ui riskim aandam isobj ektina on mää ratlet ud mitme st objek tist koosnev r ühm ning mõn d rühmas olevat objek ti muud etakse , et kajastada re form iga nõut avaid muud atusi, jaotatak se maan datavad obje ktid maandatav ate võrdlu smäärad e alusel alarühm adesse.  K ui ett evõte ee ldab piisav a kindlu stund ega, et al ternat iivne v õrdlusalu s on 24 kuu j ooksul erald i tuvast atav, võib ta määratled a selle int ressimäär a lep inguväl iselt mä äratlet ud riskik omponen dina, kui sed a ei saa määrami se kuup äeval e raldi tuv astada. Muudat use rake ndamine e i toonud kaasa oluli st mõj u kont serni konso lid eeritud finantsaruannet ele. Standa rdid, tõlge ndused ja mu udatused, m is o n avaldatud, ku id veel e i keh ti Järgmise d uued standard id, t õlgend used j a muudat used ei keh ti vee l 31. de tsembr il 2021 lõppe nud aru andepe rioodi suhtes j a neid e i ole kon solide erit ud finan tsaruann ete ko ostamise l rake ndatud . Kont sern kav atseb an tud mu udatuse d rakend ada het kel, m il need jõust uvad. COVID - 19ga seotud rendi hinna alan damine pärast 30. ju unit 2021 (standardi IFRS 16 mu udatus) - k ohaldatak se aruande periood idele , mis algav ad 1. ap rillil 2021 v õi hilj em; rak endat akse tag asiulatuv alt. L ubatud on varasem rakend amine. 2020. aasta ma is anti v älja muudat us „COV ID - 19ga seot ud rendihin na alandam ine“ ( 2020. aasta muud atus), mill ega muudet i stand ardit IFR S 16 „Rend iarvest us“. 20 20. aa sta muu datuse ga võet i kasutu sele vabatah tlik p raktiline abinõu, mis lihtsu stab r entnik u jaoks otseselt C OVID - 19st tingit ud re ndihinna al andam ise kajast amist. Prakt ilise abinõu k ohaselt e i ole rent nikul k ohustust hinnat a, kas krite eriumide le vastav a rendih inna al andamise puhul on AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 92 tege mist rend ileping u muud atustega, vaid selle asemel saab se da kajast ada vast avalt muu dele k ohaldatav atele juhist ele. 2020. aa sta muudat usega k asut usele v õetud praktilist abinõu k ohaldat akse ainult rend ihinna al andam isele, mis mõjut ab üksne s makseid, mill e algn e täht aeg oli 30. juun il 2021 v õi vare m. 2021. aast a muud atuseg a pikend atakse IFRS 16 k ohast COVI D - 19ga seotu d rendihin na alandam ise kaj astamise praktil ist abinõu ü he aasta v õrra – st rentnikel on lubat ud koh aldada sed a ren dihinna al andam isele, mis m õjutab üksne s makseid, mille algne t ähtaeg on 30. j uunil 2022 või var em. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli deeritud finantsaruannetele. Standar di IAS 1 „Fina ntsaruannet e esitami ne“ muudatus ed - k ohaldat akse aruan deper ioodidele , mis alg avad 1. jaanuaril 2023 või hil jem; r akendat ak se tagasiu latu valt. Lubat ud on var asem rak endamin e. Euroop a Liit ei ole ne id muudat usi veel heaks kiit nud. Muudat usteg a selgit atakse, et kohust iste liig itamine lü hi - või pikaaj aliseks p õhineb üksnes e ttevõtt e õigusel arveld amist aru andepe riood i lõpu s edasi lükat a. Et tevõ tte õigus lü kata arv elda mist eda si väh emalt 12 k uud al ates aruande kuupäe vast ei p ea olema ting imustet a, kuid sel lel peab ole ma sisu. Klassif itseer imist ei mõ juta juh tkonna kavatsu sed eg a ootused selle koht a, kas ja millal e ttevõt e oma õigust kasutab. Muudatust ega sel gitatak se ka olukord i, mida p eetakse kohust ise tasumi seks. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli deeritud finantsaruannetele. Standar di IAS 1 „Finantsar uannete esita mine“ j a IFRSi ra kendusjuhend i nr 2 „Olulisu se üle ots ustamine“ muudatused - koh aldatakse aruande periood idele , mis algav ad 1. j aanuaril 2023 või hil jem. Lubatud o n varasem rakend amine. Euroopa Li it ei ol e neid m uudatu si veel h eaks kiit nud. Standar di IAS 1 mu udatust e eesmärk on aidata et tevõt etel aval ikustada arvestu spõhimõ tete kohta kasulik umat teavet,  n õudes e ttev õtetelt vaid olu liste arve stuspõh imõtet e avalik ustamist ;  se lgitad es, et ebaolul iste te hingute , muud e sündmuste või tingimu stega se otud arv estusp õhimõtte d on samuti eb aolulise d ega vaja see tõttu avalikust amist, j a  se lgitad es, et k a mitte kõik olulist e teh ingut e, muude sün dmuste või tingimuste ga seotu d arvestu spõhim õtted ei ole e ttevõtte raamatupid amise aru and e seisukoh alt olulise d. Rahvu svahelist e Raam atupid amisst andard ite Nõuk ogu mu utis ka IFR Si rak endu sjuhen dit nr 2 , lisades j uhise j a kak s lisanäid et olul isuse mõist e rak endamise kohta ar vestusp õhimõt ete av alikust amisel. Muudat used on kooskõlas mõ iste „olulisus“ t äpsu statud määratl usega: „Teave arv estuspõ himõtet e koht a on olul ine, kui seda koos ett evõtt e raamatupi damise aru andes sis alduv a muu teabeg a käsitl edes võib mõistli kult eeld ada, et see m õjut ab otsuse id, mida ü ldotstarbeli se raamat upidam ise aruande p õhikasu tajad selle raam atupi damise aruan de alu sel teev ad“. Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsoli deeritud finantsaruannetele. Standar di IAS 8 „Arvestusp õhimõtted , arv estushinnang ute muutused ja vead“ muudat used - k ohaldat akse aruande periood idele , mis algav ad 1. j aanuaril 20 23 või hil jem; raken datakse edasiulat uvalt. Lubat ud on varasem rakend amine. Euroopa Li it ei ol e neid m uudatu si veel h eaks kiit nud. Muudat usteg a võetak se kas utusele mõiste „ arvest ushin nangud “ uus määr atlus: se lg itatakse , et n eed on raamat u pidami se aruand es esitat ud rahali sed summ ad, mille mõõtmise ga kaasne b määram atus. Mu udatust ega selgit atakse k a arvestu spõhim õtete ja arve stushinn angute vahelist seost: täpsust atakse, et e ttevõte ann ab arvestu shinnang u selle ks, et saavutad a arvestu spõh imõtteg a keht estatu d eesmärk i. Muudat used ei avalda ee ldatavasti k ontsern ile olulist mõju, kuna ne ndega ant akse juhise id selle kohta, k as muutusi tuleb käsitada h innang ute muu tuste na, arve stuspõh imõtet e muutu stena v õi vigade na. Standar di IAS 1 2 „Tulumaks “ muud atused - kohald atakse aruande periood idele , mis alg avad 1. jaanu aril 20 23 või hiljem . Lub atud on varase m rakend amine. Euroopa L iit ei o le neid muudat usi veel heaks kiitnu d. Muudat used sel gitavad selli stest t ehingu test tul eneva edasil ükkun ud tu lumaksu arv estami st, mille puhul kajast atakse ni i vara k ui ka kohust ist ning mõlem a suhte s raken datakse ühesug ust m aksu stamist . Muud atuste ga AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 93 kitsen datakse esmase k ajasta mise eran di rak endusal a nii, et k õnealun e erand ei keht i tehingu tele, millest tekiv ad võrdsed ja tasaarve statava d aju tised erine vused. S eetõttu peavad ett evõtted kajast ama edasi lükku nud tulumak suvara sid ja - koh ustisi aju tiste e rinevust e suhtes, mis tekivad rendil eping u ja kasutuselt k õrvaldamise eraldise esmasel kajastam isel . Kontserni hinnangul puudub mu udatust e esmasel r akendam ise l oluline mõju kon solideer itud finant saruannet ele. Standar di IFR S 3 „Äriühendu sed“ muud atused - k ohaldat akse aruandep eriood idele , mis alg avad 1. jaanuar il 20 22 või hilj em. Lu batud on varasem rak endamine . Muudat usega aj akohastat akse IFR S 3 viide 201 8. aast a finan tsaruand luse kon tsept uaalse le raami stiku le 1989. aasta raamistik u asemel. Samal ajal l isatakse mu udatust ega IFR S 3 uus lõik , milles o n selgit atud, et ting imuslikke varasid ei saa oman damise kuupäe val kaj astada. Kontsern i hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele. Standardi IAS 16 „Materi aalsed põhivarad“ mu udatused - k ohaldatakse aruandep erio odidele , mis algav ad 1. jaanuaril 2022 või h iljem; rake ndatak se tag asiulatuv al t. L ubatu d on varase m rakend amine . IAS 16 muu datust ega nõut akse , et materiaalse põhiv ara obj ekt ide vaj alikku asu kohta j a tööseisu ndisse viimise jooksul toodet ud esemet e müügist saad ud tu lu tuleb kajast ada kasum iaruan des koos n ende e semetega se otud kuludeg a ning nende k ulude suur ust tu leb mõõt a vastavalt IAS 2 mõõt misnõu etele . Muudat usi tule b raken dada tagasiul atuvalt , kuid ainult nende mat eriaalsete põhivara o bjek tide su htes, mis v iiakse vajalik ku asukoh ta ja t ööseisundisse kõige varasema pe rioodi al guses, m is on esitat ud aruand es, mille koostamise l ette võte mu udatu si esmakord selt rakendab , või p ärast sed a. Mu udatu se esialgse rake ndamise k umulat iivset mõju kajast atakse j aotamata k asumis ( või vaj aduse kor ral mõnel muul asjakohase l omakap ital i kirjel ) algsald o korrige erimise na kõneal use v araseima e sitatud periood i algu ses (ku i see on v ajalik) . Kontsern i hinnang ul ei aval da muudat used esmako rdsel rak endamisel kontser ni konsolid eer itud f inantsaruan nete le olulist mõju. Standa rdi IA S 37 „Er aldised, tingimuslik ud k ohu stised ja ting imuslikud varad “ muudatused - k oh aldatakse aruande periood idele , mis algav ad 1. j aanuaril 20 22 või hil jem; raken datakse tagasiu latu valt. Lubatu d on varasem rakend amine. Leping u täitm iseks te htavat e kulutust e kindlak smääramis eks nõut akse muu datust ega ettev õttelt kõig i otseselt leping u täitm iseks teh tavate ku lude arv esse võt mist. M uudat uste ga selgit atakse, et le pingu täitmise k ulud h õlmav ad nii konk reetse leping u täitm isek s teht avaid väl timatu id kul utusi ku i ka osa mu ude st kulu dest, mis on otse selt seotud leping ute t äitmiseg a. Ettev õte rak endab neid muudat usi lep ingute le, mil le osas ta ei o le vee l täitnu d kõiki oma koh ustus i selle aruande periood i alguse s, mil ta muud atusi esi mest kor da rak endab ( esmase rak endam is e kuupäeval). Ettevõte ei korrige eri võrre ldava pe riood i informats ioon i. Selle aseme l kajast ab ett evõte muudat uste esialgse rakend amise kumulat iivset m õju jao tamata kasu mi või vast avalt vaj adusel e mõne mu u asjakoh ase omakapit ali kir je alg saldo korrigeerimi sen a esmase rake ndamise ku upäev al. Kontsern i hinnang ul ei aval da muudat used esmak ordsel rak endamisel kontse rni konsolid eer itud f inantsaruan nete le olulist mõj u, se st kontsern võtab lep ingu täitmise ks teh tavate ku lutust e kindlak smääram isel arvesse nii vältim atuid kulut usi kui k a muid otse selt le pingut e täit misega seot ud kulusid . Iga - aastased IFRS - i edasiarendused 2018 – 2020 - kohaldat akse aruan deper ioodidele , mis al gavad 1. jaanu aril 2022 või hilj em. Lu batud on varasem rak endamine . IFRS - i e dasiarend used ( 2018 – 20 20) sisald avad st andard ites t ehtud kahte muu datust :  I FRS 9 „Finan tsinstru mendid “ muud atuste ga selgitat akse, et hinnate s, kas võlainst rument ide vah etamine olemasol eva laen uvõtj a ja l aenuand ja vahe l toimub olulise lt erine vatel tingimu stel , sisald avad ko os rahavoog ude disk ontee ritud n üüdisv äärtuseg a kaasat avad tasud ainu lt uut e ting imuste sõlmim iseks laenuv õtja j a laenuand ja vah el makstu d või sa adud t asusid ( sisaldade s ka lae nuvõt ja või laenuand ja pool t teise osap oole nime l makst ud või saad ud tasu sid) .  I FRS 16 „Re ndilep ingud“ m uudatuste ga eemal datakse illustre eriv näid e numbe r 13, mis tek itab pr aktikas nii rent niku ku i ka rendilean dja jaoks se gadust seoses ren ditud var a parend uste kajast amiseg a. Muud atuse eesmärk on eemald ada segad ust t ekit av illustr eeriv n ä ide. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 94 Kontsern i hinnang ul ei aval da muudat used esmako rdsel rak endamisel kontser ni konsolid eer itud f inantsaruan nete le olulist mõju. Muud muuda tused Ülej äänud uu tel v õi muudet ud standar ditel v õi tõlg endust el, mis v eel ei k ehti, ei ole eeld atavast i olulist mõju kontse rni raam atupid amise aa staaruand ele . Konsolid eeri mise p õhimõtt ed Tütar ettevõ tted Tütarettevõ tteks l oetaks e ettevõ te, mill e üle ema ettevõ te om ab kontr olli. Tüta rettevõte loeta kse ema ettevõtte kontrol li all olev aks, ku i emaettev õte k ontrollib tütaret tevõt et, omab ju urdep ääsu või õigu si muutu vale kasumlikk usele oma teh ingut est tütare ttev õttega j a suudab kasutad a oma võimu kasu mlikk use mõju tamise ks. Kui asjaolud näitavad , et ü ks või mitu k olmest e espool lo etle tud k ontrollie lemend ist on muu tunud , siis hind ab emaettevõ te uuesti , kas ta kontr olli b tütarettevõ tet või mitte. Kui em aettevõttel e i ole tütare ttev õttes h ääleõiguse enamust , kont rollib t a tütare ttev õtet k a siis, kui t ema hääleõigu s on pi isav, et anda tall e prakt iline suu tlikku s juht ida ühep oolselt t ütaret tevõtt e asjaomast tege vust. Hindamak s, k as emaett evõtt e hääleõig us tüt arett evõtt es on piisav kontr olli oma misek s, võt ab emaet tevõt e arve sse kõiki asj aomaseid fakte ja asjaolu sid, seal hulgas e maet tevõt tele kuu luvat hääleõigu st võrre ldes te istele hääleõigu slike le oman ikele k uuluv ate osalust e ja j aotuseg a, emae ttev õttel e, teist ele hääle õiguslike le oman ikele v õi kolmandat ele osap ooltele poten tsiaalse lt kuu luv hääleõig us, teistest l epingu listest kokkulepet est tule nevad õigu sed ja kõik täiendav ad fak tid ja asj aolud, mis näitav ad, et emaet tevõt e suudab või ei suu da juhtid a antud hetk el otsust e langet amist, se alhulg as mõju tada hääle tamise tulemu si akts ionärid e koosole kutel . Kui em aettevõte omandas võ i loo vutas pe rioo di jooks ul ettevõtte ül e ko ntroll i, on vasta v tütarett evõte konsolide eritud alates se lles k ontroll i omandam ise ku upäev ast kuni k ontroll i lõppemise ku upäevan i. Kasum või kah jum nin g muu koond kasumi kõik kompone ndid omist atakse emaet tevõt te omanike le ja mittekon trolli tavatele osa lustele. Tüta rettevõtete koo ndkasum om istataks e emaettevõtte oma nikele ja mittek ontroll itavate le osalu stele ise gi ju hul, kui selle tulemusel te kib mitt ekont rollitav al osalusel p uuduj äägiga saldo. Tütar ette võtte soet amist kajast atakse ost umeet odil. Äriü hen duses ül eantud tasu kajast atakse õig lases väärt uses, mis on kont sern ile ülean tud v arade o mandamise kuup äeval keh tinud õiglane v äärtus, konts erni omand atud e ttev õtte eelmiste omanike e es tek kinud kohu stused ja kontse rni poolt tü tarettev õtte s kontrolli oman damise e est väl jastatu d osaluse o makap itali su mma. Oman damise ga seotu d kulu d kajast atakse ü ldju hul kasumiar uand es omanda mise het kel. Firmaväär tus on po siti ivne v ahe makst ud tasu, omandat avas et tev õttes mit tekon trollit ava osaluse v äärtu se ning omandaj ale ett evõtt es varase malt kuu lunud o saluse omaka pitali õ iglase väär tuse sum ma j a omandat ud net ovara õiglase v äärtu se vahel. Juhu l, kui soet usmaksu mus on väik sem oman datud netov ara õigla sest v äärtuse st, kaj atatak se tekk inud v ahe kohe kasu miaruan des soodu sostu t uluna. Etappid ena toim uva äriühe ndu se puhu l hindab kontsern t alle ee lnevalt omandat avas ett evõtt es kuulun ud oma kapita li osalu se omanda mise kuu päeva b ilansilise maksumuse ümber se lle omandamise k uupäev a õiglasesse väärtuse sse; ümb erhind amise tule musena te kkivad kasumid j a kahj umid kaj astatak se kasumiaru ande s. Kontsern i osaluse muutu si tüt arett evõtt es, mis ei too k aasa kon trolli kaotami st, k ajastatak se omakapita lite hingut ena. Ühise k ontrolli al l olevat e üksust ega seo tud äriühen dusi kaj astatak se korrig eerit ud ost umeeto dil. Se lliste äriühenduste puhul ei pruugi ühinemine toimuda turutingimustel, mille tulemusena võib ta vali se ostu meetod i rakend amine moonu tada toi munud tehin gu sisu. Ü hise kontrol li all olev ate et tevõtet e soetusmak sumus ei pr uugi kajast ada omand atud e ttevõt te te gelik ku väärtust . Sell e tule musena ei ol e firma väärtuse l ega n egatiiv sel firmavää rtusel tavapärast tähen dust. Korrigee ritud ostu meetod i kohaselt ei hinnat a omandat ava äriühing u varasid , kohust usi ja tin gimusl ikke k ohustusi ü mber ost uhinn a jaotu se õiglase s väärtu ses, ku id n eed kaj astatak se nend e bilansi lises v äärtuse s omand ava äriüh ingu bilans is ning om and atud n etovara soe tusmak sum use ja b ilansilise väärt use vahet ei kajast ata posit iivse e ga n egatiiv se firmavä ärtuse na, vaid sed a kajastat akse om and ava äriüh ingu omak apit ali vähene mise või suu renemi sen a. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 95 Konsolid eerit ud aruand es on elimin eeritu d kõik k ontsern isisesed sald od, t ehingu d ning real iseerimata k asumid . Realisee rimat a kahjum id on samuti elimin eeritu d, arv estade s indikat sioone vara v äärtuse langu se koht a. Vajaduse l on harmone eritud tütare ttev õtet e arvest uspõhimõt teid se lleks, et kin dlustad a ühtlaste ar vestusp õhimõt ete järgimin e kont serni kon solide eritud aruande s. Ühise ttevõtted ja si dus ettevõtte d Ühiset tevõt e on üh ine ett evõtmine, kus osap oolte l, mis üh iselt kontrol livad et tevõt mist, o n õigus üh ise ett evõtmise netovaradele. Ühine kontroll on lepingu line kokku lepe jagada ett evõt mise kont rolli, mis keh tib ainult j uhul, kui otsused asjaomast e te gevust e kohta n õuavad k ontrolli j agavat e osapoolt e üheh äälset nõu solek ut. Siduset tevõt tek s loetakse et tevõte t, mille ül e kontsern il on oluline mõju, ag a mida ko ntsern ei kontrolli. Üldjuhul kaasneb oluline mõj u 20% - 50 % osaluse ga. Invest eering uid üh isette võtetesse ja siduse ttev õtetesse kajastat akse esialg u soetu smaksumu ses ja h iljem kapital iosalu se meet odil. Ko ntserni in veste ering ü hisett evõte tesse j a siduset tevõt etesse hõlmab firmav äärtust , mis määratak se kind laks om andamise hetk el. Kontsern ile kuu luv os a siduse ttev õtte soetamise j ärgs elt te enitud kasumite s või k ahjumit es kaj astatak se koondk asumiaru andes. Kumul atiivsed soetami se järg selt toimunu d muut used kaj astatak se inve steerin gu bilansili se väärtuse korrige erimise na. Kui k ontsern i osa siduset tevõt te kahj umist on v õrdne v õi ületab sidu sette võtt esse tehtu d invest eering u bilansili st väärt ust, mille hul ka arvatak se ka muud t agamata n õuded sidusett evõt telt, siis k aja stat akse edaspid i tekk ivaid kah jumeid ainult juhu l, ku i kontser n on võt nud koh ustuse v õi on te inud makse id siduse ttev õtte eest. Kontserni ja ühis - ja sidusett evõt ete omav aheliste st teh ing utest t ekkin ud real iseerimat a kasu mid on el iminee ritu d proport sionaal se lt kont sern i osaluse ga üh is - ja siduse ttev õtete aktsia - või osak apital is. R ealiseer imata k ahju mid on samuti eli minee ritud, kui te hing ei v iita üle antud v ara väärtu se lan gusele . Ühis - ja siduse ttev õtete raamatu pidami spõhim õtteid on vaj adusel mu udetu d, kind lustamaks koo skõla kon tserni a rv estusp õhimõtet ega. Invest eering ute soe tamist ü his - ja siduse ttev õtete sse kajastat akse ostu meetod il sarnase lt inve steerin gute soeta misega tüta rettevõtete ss e kontser ni poo lt. Emaett evõtt e eraldiseisv ad raam atupi damise ar uande d – k onsolidee ritud raamatu pidami se aastaaru andes lisainfor matsio onina e sitatu d emaett evõt te eraldi seisvad p õhiaruan ded Vastavalt Eesti raa matup idamise se adusele tuleb konsolid eeritu d raamatup idamise aasta aruande lisades aval dada konsolide eriva ük suse ( emaet te võte) eraldise isvad kon soli deerimat a põhi aruanded . Em aette võtte põhiaruan nete koostami sel on j ärgitud sam u arvest uspõhim õtte id, mid a on rake ndatu d ka kon solid eerit ud raam atupid amise aastaaru ande ko ostamise l. Emaett evõte kasutab kapitali osaluse me etodi t, millest on mah a arva tud tema tütarettevõte te, ühi settevõtete ja siduset tevõt eteg a seotud allahindl used. Raha ja raha ekvivalendi d Raha ja r aha ekviv alend id s isaldav ad raha k assas, pangak ontosid n ing kun i 3 - ku ulisi p angade posiitide jääke. Arveld uskred iiti kajast atakse bilansi s laenu dena lü hiajal iste kohustu ste hu lgas. Välisva luuta arv estus Arvestus - ja esitusv aluuta Kontserni kuuluv ate ett evõtete r aamatupid amise aast aaru andes k ajastatu d komp onentid e üle pee takse ar vestust arvestu svaluut as, mille ks on e ttev õtete ärit egev use põhilise majan duske skko nna v aluuta. Konsolide eritud raamatu pidami se aast aaruand ed on k oostatud eurod es. Välisv aluutapõhised tehingud j a sal dod Välisva luutas f ikseerit ud te hingut e ümbe rarvest usel arve stusvaluut asse on aluse ks võ etud te hingu t oimumise päe val ametlik ult ke htinud vastava kont serniet tevõt te asuk ohariigi ke skpang a või euro p uhu l Euroopa K eskpang a AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 96 valuut akursid. Sellist est te hing utest ning aast alõpu ku rsi ga välisv aluut as fiksee ritu d monet aarsete v arade ja kohust uste ümb erarve stuste st saadud kasumid j a kahju mid on kaj astatu d kasumiaru ande s. Konts erniette võtted Kontsern il on et tevõt ted Ee stis, Lätis j a Leed us, mille arvest us - ja e situsval uuta on e uro. Varud Varud on bilansis hinn atud läh tude s sellest, mis on madalam, k as soetusmak sumus või net orealiseerim isvää rtus. Varude so etusmak sumuse kuluk s arvestamise l kasut atakse per ioodika - ja raam atuseg mentid es FIF O meetodit j a trükit eenust e seg mendi ( lõpetatu d teg evusvaldk ond) tootmisvarud e puhu l kaalut ud ke skmise soet usmaksu muse meetod it. Val mistoodang u ja poolt oodangu soetusmak sumus koosn eb proj ektee rimiskulud est, too rainekul udest, otseste st palg a - ja muu dest ot sekulu dest nin g toot mise üldk ulude st (vast avalt n ormaalse t oodang u mahule ). Netore aliseeri misväär tus on t oodet e eel datav mü ügihind tavapär ase ärit egev use käigu s, mil lest on m aha arv atud toote lõpetamise ks ja mü ügi soorit amiseks v ajaliku d eeld atav ad muut uvku l ud. Finantsin strume ndid Kajastami ne ja esm ane mõõt mine Nõude id ostjat e vastu k ajastat akse nen de tekk imise het kel. Kõik üle jäänud finantsv arad ja - kohust used kaj astatak se siis, kui k ontsern ist saab instr umend i leping uline osap ool. Finantsv ara (v älja arvat ud juhu l, ku i on tegemist nõudega ost jate vastu, mill el ei ole ol ulist fin antsee rimise kompone nti) v õi finant skohus tust m õõdetak se esma sel kajast amisel nende õiglase s väär tuse s, millele vara puh ul, mida ei m õõdeta õig lase s vää rtuses l äbi kasu miaruan de, lis anduv ad te hinguk ulud, mis on otsese lt seot ud selle vara soetami sega. Nõudeid ostjat e vastu ilma olul ise fin antse erimise k ompon endita h innat akse esma sel kaj asta misel tehinguhinnas. Klassifitseerimine ja edasine mõõ tmine Finantsv arad Esmasel k ajastam isel kl assif itse eritakse finantsv ara b ilans is korrige eritud soetus maksu muses; v õlainst rumend ina õiglases v äärtuse s muutu stega l äbi muu koo ndkasumi, omakapit ali instrum endin a õiglase s väärt uses muut usteg a läbi muu koon dkasumi; või õiglase s väärt uses muu tuste ga läbi kasu miaruan de. Finantsv arasid ei klassif itsee rita ü mber pär ast nend e esmast k ajastamist , kui k ontsern ei muuda oma fin antsvar ade haldami se ärimu delit, sellisel ju hul klassif itseerit akse kõ ik m õjutat ud fin antsvarad ümber ärim udeli mu utusele järgn eva esime se aruande peri oodi esimese l päev al. Finantsv ara kaj astatak se korr igee ritud so etusmak sumuses, k ui se e vastab mõlemale j ärgm isele tin gimusele ja ei ole määratl etud varana, mid a kajast atakse õig lases väärt uses muut usteg a läbi kasum iaruan de:  vara h oitakse är imude li raam es, mill e eesmärk on hoida v arasid l epingu liste rah avoog ude k ogumisek s; ja  lep ingut ingimuse d tagav ad kindlat el kuu päevade l rahavood , milleks on ainult p õhiosa j a tasumat a põhio salt arvestat ud int ress. Kontsern klassifit seer ib korrig eeritud soetusm aksumuses m õõdet avatek s finant svaradek s raha ja rah a ekviv alendid , nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning antud laenud. Võlain strumen te mõõde takse õig lases väärt uses muu tust ega läb i muu koon dkasumi, kui see vastab mõl emale järgmise le ting imusele j a seda ei ole m ääratletu d varana, mida kaj astatak se õiglases v äärtuses mu utust ega läbi kasumi aruande:  vara h oitakse ä rimude li raam es, mill e eesmärk on saavu tad a nii leping uliste rahavo ogude kogumin e kui ka finant svarade mü ük; j a  lep ingut ingimuse d tagav ad kindlat el kuu päevade l rahavood , milleks on ainult p õhiosa j a tasumat a põhio salt arvestat ud int ress. Kontsern il ei ole f inantsv arasid , mis olek s klassifit seeritu d mõõdet avate ks õiglases v äärtu ses läbi muu koondk asumi. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 97 Mitte - kauplemisee smärg il hoit avate om akapitali in strumen tid e esmasel k ajastamise l võib kontse rn pöördumat ult valida, kas esitad a invest eering u õiglase v äärtuse h ilisemad muutu sed koondk asumiaruan des. A ntud valik te hakse iga inve steerin gu osas eral di. Kõik finan tsvar ad, mis e i ole klass ifitsee ritud mõ õdetav atek s korrig eeritud soetusm aksum uses võ i õiglase s väärtuse s läbi muu k oondkasu mi nag u on e elpool k irjeld atud, mõõdetak se õiglase s väärtu ses mu utuste ga läbi k asumiaru ande . Esmasel k ajastam isel võib kon tsern õig lases vä ärtuses l äbi k asumiaruan de mõõde tavak s määrat leda k a finant svarad, mis vastavad kas k orrigee ritu d soetu smaksumuse s või õi glases v äärtuse s läbi muu k oondkasu mi kaj astami se tingimu stele, kui see kõrvald ab või v ähendab oluliselt mõõt mise või kaj astam ise mit tejärj epid evuset ust, mis muid u tekik s. Finantsv arad - ed asine mõõt mine ning ka sum ja kahjum Finantsva rad õiglas e s vää rtuses läbi kasum iarua nde Antud v ar as id mõõd etakse õigl as es vä ärtus es. Puhas kasu m ja - ka hjum, sealhulgas intressi - või di vide ndit ulu, ka jastataks e kasumiar uandes . Korr igeeri tud soetu smaks umuses fi nants varad Antud v ar asid kajastata kse korr igeer itud so etus maksumus es, kas uta des sisemise intre ssimäära meetodit. K orrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha ka hjum vara väär tuse lang uses t. Intr essitul u, kas um v õi kah jum valuuta kursi m uutusest ni ng vää rtuse la ngus kajas tata kse ka su miaruand es. Kajas tamise lõp etamisel tekkinud kasum või ka hjum kaja s tatakse kasu miarua ndes. Omak apital i inst rumen did õi glase s väärt uses läbi koondkasumi Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Dividendid kajastatakse kasu miarua ndes tulu na, välja ar vatud j uhul , kui d ivid end o n selgel t inves teeri ngu soetus maksum use o saline ta gast us. Mu u puhaskas um ja - kahju m kajasta taks e koo ndkas umiaruand es ja seda ei l iigitata ümber kasu miarua ndesse. Finantsko hustused - kla ssifitseerim ine, eda sine mõõtmin e ning ka sum ja kahjum Finantsk ohust used k lassifitse eritak se mõõdet una kas k orrigeeritu d soetu smaksumuse s või õig lases väärt uses muutust ega läb i kasum iaruand e. Finan tskohu stus kl assif itseerit akse õiglase s väärt uses muu tusteg a läbi kasumi aruande, kui sed a hoit akse k auplem ise ee smärgil , se e on tul etisinst rument v õi s ee on sel lisen a kajastat ud esmasel kaj ast amisel. Finant skohust used õig lases v äärtus es muut usteg a läbi kasum iaru ande hin natakse õiglase s väärtuse s ning p uhask asum j a - kahj um, seal hulgas m is tah es intre ssikul ud, k ajastat akse k asumiaru andes. Muud finant skohustu sed kaj astat akse kor rigeerit ud soet usmak sumuse s, kasut ades s isemise intre ssimäär a meetod it. Intre ssiku lud ja kasum v õi ka hjum valuut akursi muut usest kajast atakse kasumi aruand es. Kajastam ise lõpe tamise l tekk inud kasu m või kahj um kajast atakse k asumiaruan des. Äriühen duse tu lemusen a tekk inud kohust us tingimu sliku tasu osas klassifitse erit akse õig lases v äärtuses mu utust ega läbi kasumi aruand e. Õig lase väärtu se mõõtm isel kasut ataks e diskon teerit ud rahav oogusid. Hindamismu del arv estab eeldat avate t ulevast e rahavoogu de nüü disväärt ust, mid a on diskon teerit ud, kasu tades risk iga korrig eeritu d diskont omäära. Hinnang uline õiglane väärtus su ureneb (väh eneb) , kui ee ldatavad rahavood oleksid kõrgemad (madalam ad) või kui risk iga korrig eeritu d diskon tomäär olek s madalam (k õrgem) . Finantsk ohust us liigitat akse lühiajal iseks, kui sel le tasumise tähtae g on 12 ku u jooksul alat es bilansip äeva st või j uhul, kui kon tsernil p uudub tingimu steta õig us kohu stuse t asumis t edasi l ükata roh kem kui 12 kuu d pärast b ilansip äeva. Laenuk ohustusi, mille t agasimak se täht aeg on 12 k uu jooksul bilan sipäe vast, k uid mis ref inantse erit akse või tagasim ak se gr aafik muud etak se pik aajalise ks pärast bilansi päev a, kuid enne aast aaruand e kinn itamist, kajast atakse lühiajal isten a. Kajastami se lõp etamine Finantsv ara Kontsern lõpet ab finant svara kajastamise , kui l epingu järgse d õiguse d finan tsvara r ahav oogude le lõpe vad või k ui kontse rn annab l eping uliste rahavoog ude saam ise õigu se ül e tehin gus, mille puhul antak se sisuli selt ül e kõik finant svara omami sega se otud r iskid ja h üved või kus k ontsern ei an na sisuli selt üle ega hoia kõik i omandiõ iguseg a kaasnev aid risk e ja hü vesid n ing ei säilit a kont rolli finant svar a üle. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 98 Kui kont sern sõlmib tehing uid, mille ga ta kannab üle oma finantsseisu ndi aruan des kaj astat ud varad , kuid säilitab kõik või p õhilised üleant ud varad e riskid j a hüve d, siis selli ste l juht udel üle antud vara k ajastam ist ei lõ petat a. Finantsko hustused Konts ern lõp etab f inantsk ohustu se kajast amise, ku i tema lepin gulised kohust used on täidet ud või t ühistat ud või aegunu d. Samu ti lõpe tab kontse rn finan tskohu stuse kaj ast amise, kui selle tingim usi muu detak se ja muu detud kohust use rahavo od on olul iselt e rinevad , millise l juhu l kajast atakse muu detu d tingimust el põh inevat u ut finant skohustu st õigla ses väär tuse s. Finantsk ohust use kaj astamise lõpe tamisel k ajastat akse k ustutat ud bil ansilise v äärtuse ja mak stud t asu (kaasa arvatud üleant ud mitt erahalis ed v arad või võe tud kohu stused ) vahe kasumiaruan des. Saldeerimine Finantsv arad j a - kohu stused t asaarve statak se ja net osumm a kaj astatakse finan tsse isundi aruandes s iis ja ainult s iis, kui kon tsernil on sel het kel sead uslik õig us summ asid t asaarv estada j a ta kav atseb n eed kas tasuda n etopõh iselt v õi realiseer ida var a ja tasud a samaaeg selt k ohustuse . Finantsv arade v äärtuse l angus Kontsern rakend ab väärt use la ngu se kajast amisel oo datava k red iidikahj umi mudel it k orrige eritud soetusmak sumu ses kajast atavate finantsv arade s uhte s. Kontsern mõõdab v äärtuse l angu st summas, mis võrdub eluea jook sul oodat avate k rediidik ahjum itega, väljaar vatud järgmise d finan tsvar ad, mill e väärt use lang us mõõ detak se summas, mis võrd ub 12 kuu j ooksul oodat avate krediid ikahju mitega:  muud nõuded, antud laenud ja pangasaldod , mille kredi idiri sk (st f inantsv ara eeldat ava el uea j ooksul esin ev maksejõ uetuse risk) e i ole pärast esmast kaj astam ist märk imisvä ärselt su urene nud. Nõude d ostjat e vastu, mill el puudub oluline fin antsee rimiskomp onent , väärtuse langust mõõdetakse alati summa s, mis võrdub eluea jook sul oodatavat e kre diidikahj umite ga. Ant ud finant svarade e eldatavat e kred iidikahj umite hindami seks kasu tatakse eral diste moodustam ise ma atriks it, mis p õhineb k ontser ni ajalool isel kre diidik ahju mi kogemusel, m ida korrig eeri takse k onkree tsete deebitor idega se otud t egurit e, üldiste maj andust ingimust e, aruande kuupäe val finan tsvara le rake nduvat e tegelike ja prognoositav ate t ingimust e ja nende su una hinnan guga ning vajadu sel ka rah a ajaväärt useg a. Selleks et kindl aks teha, kas finant svarade krediid irisk on esmase kajasta mise j ärel mär kimisvä ärselt suurene nud j a hinnata e eldat avat kre diidik ahj umit, kasutab kontse rn mõist likku j a põhj endatu d informa tsiooni, m is on asj akohan e ja kät tesaadav ilma liigset e kulu de ja p ingutust eta. S ee hõlmab nii k vantit atiivset kui ka k valitati ivset in formats iooni ja analüü si, mis põh ineb ko ntserni ajalooli sel kog emusel, teadaolev al kred iidihinn angu l ning ka tule vikku suun atud informat sioon il. Eeldat avad kre diidikah jumid on tõe näosusega kaal utud h innangu lised kr ediidikah jumid . Kred iidikahj umeid mõõdet akse kõikid e rah apuud ujääk ide nü üdisväärt usen a (st vah e ett evõtt e leping ujärg sete rahavoog ude j a nend e rahavoog ude vah el, mid a kontse rn loodab saada) . Eeld atavate rahavoog ude disk ontee rimisel kasutat akse finan tsvar a efek tiivset intressimä ära. Kontsern hindab igal aru andep äeval , kas kor rige eritud soetusmak sumuse s kaja statud finan tsvarad e kred iidi kval itee t on lange nud. Finantsv ara kre diidikv aliteet on lan genud , ku i on toimunu d üks v õi mitu sünd must, m is avald avad sell e finant svara eeld atavat ele tu levaste le rahavo ogude le neg atiivset mõju. Finantsv ara kre diidikv alite et on l angenu d, ku i leiab aset üks järg nevate st sünd mustest :  võlg niku ol ulised f inantsra skus ed;  lep ingu rik kumine , näite ks kohust uste m ittet äitmine v õi tähtaj aks tasum ata jät mine;  laen u või et temakse restruk tureerimin e ting imustel, mida k ontser n muul j uhul e i oleks teinu d;  on t õenäoline , et v õlgnik läheb pank rotti v õi reorgan iseerim isele. Eelnev ast sõltu mata lo eb kon tsern kohust use mitt etäide tuks, kui fin antsvara on enam kui 60 p äeva m aksetäh taja ületan ud, v älja arvat ud juhu l, kui kon tsernil on toetav aid argumen te, m iks sellest pikem m aksetäht aja üle tamine on põhjendatud. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 99 Varade b ilansili st väärt ust väh endat akse korrig eerit ud soet usmaksumu ses kaj astatud finan tsvarad e väärtu se langu se võrra. Materiaalne põhivara Materia alseks p õhivar aks loe takse v arasid kasul iku t ööeaga üle ühe aasta ju hul, k ui on tõenäol ine, et n ende kasutami sega se oses saad akse tule vikus maj anduslik ku kasu . Põhivara k ajast atakse soetu smaksu muses, mille st on mah a arv estatu d kulu m. Soet usmaks umus koosn eb o stuhinn ast, mittet agastat avatest maksud est j a muudest o tseste st ja kaudset est põhivara k asutuse levõtu ga seond uvate st väljamin ekut est. Mat eriaalse p õhivara soet usmak sumus si saldab ka eeld atavaid d emonteer imise, ee maldami se ja asukoha t aastam ise kulu tusi, millek s ette võtte l tek ib kohustus v ara paigald ami sel ja k asutamise l. O matarbek s valmistat ud mate riaal se põhiv ara soetusm aksumu s sisal dab mate rjaliku lusid ning ot seseid t ööjõuk ulusid. Kui mater iaalse p õhivara ob jek t koosneb ol uliselt e rineva k asuliku t ööeaga ko mponent idest, võetakse need kompone ndid arv ele isese isva te põ hivaraobj ektid ena, m äärate s neile er aldi amort isatsi oon inormid vastaval t nend e kasuliku le elue ale. Sar nase ee ldatav a kasuliku tööeag a põhiv arasid arve stat akse kog umiten a. Kui mater iaalse p õhivara kae tav väär tus on mad alam jääkv äärtusest , kaj astatakse kahju mit vara väärt use lang usest summas, mille võr ra vara jääk väärus üle tab te ma kaetav at väärtust . Vara k aetav väärtu s on vara õig lane väärt us, millest on maha lah utatud müügik ulutu sed, v õi selle kasut usväärtu s, vast avalt s ellele , kumb on kõrgem. Kasutusv äärtu se leidmi sel on tug inetud järgmiste aastate eeld atavate le disk onteer itud rah avoogud ele ( vaata ka arvestu spõhim õtet “V arade väär tuse lan gus”). Materiaal se põ hivara al lahindlu s on k ajastatu d bilansis ak umulee ritu d kulumi su urenem isena j a kasu miaruand es kulu na. Allahind luse t ühistam ist kajastat akse aru ande aasta kasumi aruandes p õhiva ra alla hindlu se kahj umi vähe ndusen a. Kulumi arv estam isel kasut atak se üldj uhul lin eaarse amort isat siooni mee todit, jaotamak s soet usmaksumu se üh tlaselt üle vara k asuliku e luea. A jak irjade t rükimasin ad j a järelt öötluse se admed t rükite enuse se gmend is (lõpe tatu d tege vusvald kond) mak sumuseg a üle 320 tuhan de euro amortise eritak se toot eühiku meetodi alu sel. Ku luminorm määratak se igale materi aalse p õhivaraobj ekt ile erald i sõltu valt sel le kasulik ust elu east või e eldatav ast kogut oodang ust. Amor tisatsio oni arvest amist al ustatak se hetk est, mil v ara on kasutat av juhtk onna plaan itud eesmärgil ning asuk ohas nin g lõpe tatakse , kui vara lõpp väärtus ü letab b ilansilist maksumust , vara l õplikul eemaldam isel v õi ümberk lass ifitsee rimisel „ müüg iootel põ hivarak s“. Amortise erimist ei lõ petat a vara ka sutusest eemaldam isel. Igal b ilansipäe val hinn atakse n ing vaj adusel korr igeerit akse kasu tatavat e amortisat sioon imäärad e, amorti satsiooni meet odi ning lõppv äärtuse p õhjen datust . Kui vara lõpp väärtu s ületab tema bilan sili st maksumu st, lõpetata k se vara amort isee rimine . Põhivara mü ügika sumid j a - kahj umid on su mmad, mill e võrra müü gihind ületab või jääb alla bilans ilise mak sumu se ning ne id kaj astatakse kasumi aruandes m uude ärit ulude või är ikulude na. Kulumit ar vestat akse lineaar selt või lähtu des toom isühik u mee todist, kasut ades järg misi eeld atav aid kasul ikke eluigasid . Maad e i amort iseerit a. Ehitised ja rajat ised 20 - 33 aast at Masinad ja seadme d: Tootmisse adme d 5 - 15 aastat Muud p õhivarad: Sõidukid 5 - 10 aast at Muu inv entar j a seadmed 2 - 7 aastat Mate ria alse põhiv ara ob jekt ile teh tud hilisemad väljam inek ud kaj astatakse põhivaran a, k ui on tõe näoline, et kontse rn saab vara obj ektiga seot ud tu levast m ajandusl ikku kasu ning v araobje kti soet usmaksu must sa ab usaldusv äärselt mõõt a. Muid h ooldus - ja remond ikulusid kaj astatak se kasu miaruan des k uluna ne nde t oimumise momendil. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 100 Immateriaals ed varad Firmavä ärtus Firmaväär tus on po sitiivn e vahe uue tütar - , sidu s - või üh isette võtte oman damisel m akst ud ostu hinna ja soe tatud ident ifitsee ritava ne tovara õi glase v äärtuse v ahel oman damiskuup äeval. Tütar ette võtete om andamisel t ekkin ud firmavää rtust kajastat akse immate riaalse varana, ühi set tevõt ete ja sid usett evõte te omandam isel tek kinud firmavää rtust kajastat akse in vest eering u osana vastav alt kas ühiset tevõt tesse v õi siduse tte võtt esse. Firmav äärtuse võimal ikku väär tuse lang ust testit akse väh emalt k ord aasta s ning v ajaduse l hinna takse all a. Firmav äärt use allahindl ust e i tühist ata. Konsolid eeritu d bilans is kajas tatu d firmav äärtust v õetakse arvesse e maette võtt e kasumi /kahju mi arve stamise l tü tarett evõtt e aktsiat e või osad e müüm isel. N egatiiv ne v ahe omand atud os aluse soetusmak sumuse ja omand atud n etovara õiglase väärtu se vah el kajastat akse sell e tekkimise l kasumi aruande s tuluna. Väärtuse testim isel jag atak se firmav äärtu s nende le varag rup pidele , mille k ohta on v õimalik r ahavoo gusid eristad a (rahat eeniv ü ksus). Firmaväär tus j agatakse nende le rahateen ivatel e üksust ele võ i rahatee nivate ü ksuste grupp idele, mis saavad eeldat avasti k asu äriüh endust est, kus firmav äärtu s tekk is. Investeeri ngu kae tava väärtuse aluseks on antud raha tee niva üksu se tulevik u oodatavad rahavood, mida diskont eeritak se, kasu tades e eld atavat kaalutud keskm ist kap itali too tlu se määra. Kui inv este eringu kaetav väärtus on madalam t ema bilansil ise st maksumu sest, hinnatak se invest eering all a kaetav a väärtuseni j a kajast atakse väärtuse langus k uluna. Kui invest eering u kaetav v äärtus on k õrgem tema b ilansili sest ma ksumusest , üle shindlust ei toimu. Hinnang ud ja ot sused, mida kasu tatakse äriühe ndust e hindamise l, vaad atakse p ideval t üle nin g kui tege likud tulemused erinevad hinnangutest, korrigeeritakse hinnanguid. Kaubamärg id Kaubamä rgid v õetakse algsel t arve le soetu smaksumu ses, mis koosneb ostu hinnast j a var a kasutu svalmid usse viimise ga otsese lt seot ud kul udest. Määr atud el ueaga k aubamärgid kaj astatak se b ilansis soet usmaksu muses mi inus akumule eritud kulum. Amortisat siooni arv utatak se vast aval t lineaarse le meet odile, jaotamak s kauba märkide soetusmak sumust nend e varade eeldat avale el ueale. Amort iseerit avate v arade väärt use lang ust hin natakse siis, kui esineb b ilansil ise maksu mus e lang usele v iitavaid a sjaolu sid ning vajad usel kaj astata kse allah indlu s (vaat a ka „Mitte finantsv arade väärtuse langu s“). Määratu d elue aga kaub amärkide e eldat av kasulik eluiga on 5 - 50 aast at. Igal aastal hinn atakse amorti satsioonin ormid e mõist likk ust. Arendusväljaminekud Arendu sväljamin ekud on kul utused , mida t ehakse uurimist ulemust e rak endamise l uute t oodet e ja te enuste väljat öötamise ks. U ute teadusl ike või t ehnilist e tead miste ge neree rimise eesmärg il läb iviidud uur ingute ja teadu stööga seot ud ku lutuse d kajast atakse n ende t ekkim ise momend il kasum iaruand es kulu na. Arendu sväljamin ekud k apital isee ritakse a inult juhul , kui a) ant ud immat eriaalse vara k asut us - või müüg ikõlblik uks saamine o n tehn iliselt v õimali k; b) k ui ettev õttel on se lleks olemas p iisavad r ahalised vah endid; c) kui e ttevõtt el on võimal ik immat eriaalse t var a kasu tada või müüa; d) ku i ettevõt e suud ab usaldu sväärse lt mõõt a immat eriaal se vara arendu stege vuse väl jaminek uid. Kapitali seerit ud välj amineku d sis aldavad materj alikul u ja otse seid töö jõuku lusid. Mu ud arendusv äljamine kud j a uurimi sväljamin ekud k ajastat akse nen de tekk imise perioo dil kasum iaruan des ku luna. Kap italiseer itud arendu sväljamine kud k ajast atak se soetu smaksum uses, mille st on mah a ar vatud akumuleerunud k ulum ja vara väärtuse languse st tule nevad allahindlu sed. Arendu sväljami neku d kantak se kulu desse lineaarse lt ee ldatava k asuliku eluea j ooksul, mille pik kus ei ület a 5 aastat. Kliendisuhted Kliendisu hted on ident ifitse erit avad imm ateria alsed var ad, kui nee d tule nevad lepinguliste st või sead use st tulen evate st õigust est, või on erist atavad . Äriühe ndust e kaudu omand atud k liendisu hteid mõõdetak se algselt õiglases v äärtu ses nend e omandamise kuupäe val. Kl iendisu hted kajast atakse b ilansis soe tusmaksum uses, millest o n maha arvatu d akumu leer itud k ulum. Am ortisatsio oni arv utatak se vastav alt line aars ele mee todile, jaotam aks kliend isuhete soetusmak sumu st nend e varade ee ldatav ale elueale. Am ortiseerit avate v arade v äärtuse lan gust hinnatak se siis, kui esine b bilansilise mak sumu se langu sele viit avaid asjao lusid nin g vajad usel kaj astatakse allahindl us ( vaata ka „Mit tef inantsvar ade väärt use lang us“) . AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 101 Kliendisu hete eeldat av kasulik elu iga on 2 - 10 aast at. I gal aastal h innatak se amort isatsi oonin ormide mõ istlikk ust. Muud immateriaal sed var ad Muud immat eriaal set v arad (k .a. ar vutit arkvara) kajastat akse bilans is soet usmaksu muses , millest on mah a arvatud akumule eritud kulum ja v õimalikud väärt use lang usest tule nevad allahindl used. Amortisatsioon i arve statakse lineaar selt läh tudes 2 -7- aastase st eel datavast kasuliku st el ueast. Mittef inantsvar ade väärt use langus Määramat u kasu liku elu eaga vara ei a morti seerita, vaid ko ntro llitakse k ord a astas, kas v ara väärtu s on lang enud . Amortisee ritav ate varad e ja p iiramatu kasu tuseag a varad e (maa) p uhul hin natakse vara v äärtuse v õimalik ule languse le viitav ate asj aolude esinem ist. Selliste asjaolud e esinemi se kor ral hinnat akse v ara kaet avat väärt ust nin g võrreld akse sed a bilans ilise m aksumuse ga. V äärtuse l anguse st te kkinud allahindl us kajast atak se summa s, mille v õrra vara bilan siline m aksumu s ületab selle k aetavat väär tust. Vara kae tav väärt us on var a õiglane v äärtus, millest on maha lahut atud mü ügikul utused , või selle kasu tusväärt us, vastav alt selle le, k umb on kõrgem. Var a väärtuse languse hindami se eesmärg il hinnat akse kaetav at väärtust kas üksiku varaobjek ti või v äikseima võimal iku varad e grup i kohta, mille jaok s on võima lik rahav oogu sid eristad a (rah ateen iv üksus) . Kord alla hinnat ud varad e puh ul hinnat akse igal järgmise l bilans ipäeval , kas võib olla tõen äoline, et vara k aetav v äärtus on v ahepe al tõusnu d (v.a f irmaväärtu s, mil le allahindl usi ei t ühistat a). Eraldised Bilansis k ajast atakse e raldi sena en ne bilan sipäev a toim unud k ohustavast sündmu sest tulen evaid ko hustusi, mille l on kas seadu slik v õi leping uline alus või mis tul enevad ette võtt e senisest tege vusprak tikast , mis nõu avad v arast loobumist , mille r ealisee rumin e on tõe näoline j a mille maksu must on v õimalik usa ldusväär selt mõõt a, k uid mille realiseer imise aeg või summa e i ole täpse lt teada. Eral diste k ajastamisel bilansi s on lähtu tud juh tkonna h innangu st eraldise t äitm iseks tõe näolis elt v ajaminev a summa ning erald ise real iseerum ise aja k oht a. Eraldis k ajast atakse bilansi s summas, mis on juhtkon na hinnang u kohase lt bilansipäe va seisu ga vaj alik erald isega seot ud koh ustuse rahuldami seks v õi üle andm iseks kolm andale osapool ele. Eral disega se otud k ulu k ajastat akse pe rioodi kasumi aruandes. Tule viku ärik ahjume id ei kaj astata e raldist ena. Tingimuslik ud kohustu sed Lubadu sed, g arantiid ja muud koh ustuse d, mille realiseer umine on vähet õenäoline või mil lega kaasn evate kulut uste suurust ei ole võimal ik piisav a usaldusv äärsuse ga hinnat a, ku id mis teatud t ingimust el võivad t ulevik us muutuda kohust usteks, on välj a toodu d aastaaruan de lisade s. Kohustused töövõtj ate ees Kohustu sed tööt ajate ja juhatu se liikmet e ees sis aldava d välj amakstav aid palgasum masid, preemia id, mis on arvutat ud vast avalt k innitat ud pre emiate k orrale nin g puhk usekoh ustust, mis on arv utatud kooskõlas t öötajat e töölep ingut ega, ju hatuse l iikmete ametilep ingut ega j a kohalike sead usteg a bilans ipäeva seisuga. Kohustu s sisaldab puhku setasu k ohustust k oos sotsiaal maksu j a töötusk indlust use kohu stuseg a, mis on kajast atud bilansi s „võlad j a ette maksed” hulgas j a kasumiaru andes tööjõuk ulude hulgas. Aktsiap õhised tehingud Aktsia te eest töötajate po olt ettevõttele osutatud teenus te (tööpanuse ) õiglan e väärtu s kajast atakse t ööjõuku luna kasumi aruandes n ing bil ansi s kohu stusena al ates aktsiao ptsiooni v äljaan dmise st ja t eenust e osutami se pe rioodi jooksul . Saadu d teenust e õiglane v äärtus määrat akse l ähtude s töötaj atele võimal datud omakapi ta liin strumen tide õiglasest väärtuse st ( turuh innast) nende v õimaldamise kuup äeval. Töötaj al on õigus ak tsiapõhise makse k okkule ppe raames saad a nee d olene mata keh tivast t öösuhte st. Et tevõte on kohust atud ak tsiaopt siooni lõp pemisel ü le andm a kokkulepitud ko guse aktsiaid , mille t a ostab turul t turu hinna s. Akt siaoptsi ooni tarbe ks soe tat ud akt siad kajast atak se AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 102 omakapita li real „ Omaaktsi ad “. Akt siate üle andmisel sald eerit akse real „om aaktsiad “ j a bilansis kohust usena kajast atud summ ad. T ekkiv v ahe kajast atakse e elmiste p erioodid e jaot amata kasu mi real . Rendiarv estus Leping u sõlmimisel hindab k ontsern , kas le ping on rend ileping või kas lepin g sisaldab e ndas renti. Leping on rendile ping ( või sisaldab enda s rent i), ku i leping annab õig use kontro llida ja k asutada k indlak smäärat ud vara t eatud aja jook sul tasu e est. H indamaks, kas lep ing annab õiguse k ontrollid a ning k asutad a vara, kasut ab kont sern IFR S 16 rendi d efinit siooni. Kontsern kui rentnik Rend ikompone nti sisaldav a lep ingu sõl mimisel või mu utmisel j aotab k ontsern lepingus sisal duva t asu igale rendik omponen dile sell e erald iseisv a hinna alu sel. Kontsern kajast ab kasut usõig use vara j a rendik ohustu st rend i alguse k uupäev al. Kasut usõiguse vara mõõde tak se algselt soetusmak sumuse s, mis koosn eb ren dikohust use alg summast. Rendik ohustu se algsummat korrig eeritak se tehtud ette makse te võrra , tehtud otse ste kulutu ste võ rra n ing taasta miskulu de võrra ( mis tu lenevad va ra demont eerimise st nin g taasta misest) . Saadu d summast on maha ar vatud saadud rendiso odust used. Kasutusõ iguse vara amortise erit akse lineaar sel me etodil r endi alg uskuup äevast k uni rendip erioodi lõp uni, v älja arvatud juhu l, kui r endile pingug a antakse alusvar a omand iõigus kon tsernil e rendip erioo di lõpu s üle v õi kui kasutu sõiguse v ara jääkväär tus v iitab sel lele, et kontse rn plaanib kasut ada vara väl jaost uoptsioon i. Sell isel juh ul amorti seeritak se kasutu sõigu se v ara alusvara k ogu kasuliku eluea jook sul, mis määr atakse samad el aluste l nagu vastavat e kont serni omat avat e materiaal sete põhivarad e puhu l. Lisak s vähend atakse k asutusõig use vara v äärtu se languse st tule nevat e kahj umite k orral. Sa muti k orrig eeritak se kasut usõig use var a rendik ohustu se teat ud ümberh indamist el. Rend ikohust ust mõõde takse alg selt re ndimakse te nüüdisv äärtuse s, mid a ei ole veel m akstud rendisuh te alguskuup äevaks, kasutad es re ndi sisemi st intr essimää ra või, k ui seda määra e i ole võ imalik kindlak s teha, siis alternat iivset laenuint ressi määra. Üldj uhul k asutab k ontsern d iskontomäär ana alte rnat iivse t laenu intressi määra. Kontsern leiab alt ernatiiv se laenu intressim äära, kasutad es sellek s erinev aid finan tseerimi sallik aid. Saad ud sisend eid korrige eritakse , võt tes arve sse rend itingimu si ja r enditav a vara tü üpi, e t jõu da rend itavale v arale sob iva alternat iivse lae nuin tress imäär ani. Rend ikohust uses sisald uvate rendimak sete h ulka ku uluvad järgmised os ad:  fik seeritu d maksed (sealhu lgas sisul iselt f ikseerit ud ren dimak sed)  välj aostuhin d (k ui vara ost on piisava lt kind el)  garan teerit ud j ääkväärtu s (makst ava summ a eeldat av väärt us)  inde ksist v õi määrast sõl tuvad rend imaksed . Rend ikohust ust mõõde takse k orrigeer itud soe tusmaksu muses. See arv utatak se ümber siis, kui tul evastes rendimak setes on muutusi, mis tulene vad ind eksist v õi määrast, kui mu utub hinn ang garant eeritu d jääkv äärtuse summa osas v õi kui kon tsern mu udab oma h innang ut selle osas, kas soovit akse kasut ada vara v äljaostu , rend i piken damise või lõ petam ise võimalu si. S amuti mõ õdetak se rend ikohust ust ümb er, ku i muutu vad fik seeritu d maksed (sealhu lgas si suliselt f ikseerit ud rendimak sed). Kui rendikohustust hinn atakse ü mber ülal loetletu d põhjustel , tehakse kasutu sõiguse v ara bilansil ises maksu muses vastav k orrigee rimine . Ren dikohu stuse muu datuse mõju kajastat akse ka sumi aruandes , ku i kasutu sõiguse v ara bilansi line maksu mus on v ähend atud n ullini. Lühiajalised rendilepingud ja väheväärtuslike varade r endilepingud Kontsern on otsust anud mitte kajastad a kasutu sõigu se var asid nin g rend ikohust usi vähev äärtu slike var a rent ide nin g lühiajal iste r entide puhul . Kontsern kajastab nend e rent idega seotu d rend imaksed k uluna lin eaarse lt rend iperiood i jooksul. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 103 Müügitulu Müügit ulu mõõd etakse kliend iga sõl mitud leping us säte stat ud t asu alusel. Kontser n kaj astab t ulu, k ui ta t äidab toimingukohustuse, andes kauba või teenuse üle kliendile. Kontsern on kauba või teenuse kliendile üle andnud hetk el, kui k lient omandab kauba või t eenuse üle k ontrolli. Kontrol li võib ül e anda kas mingil k indlal aj ahetke l või aja jook sul. Alljärg nevas t abelis on e sitat ud in formatsi oon klie ndilep ingu test t ulene va toiming ukohu stuste täitmise j a aja stuse nin g se llest t ulenev alt müüg itulu kaj astamise arv estu spõhi mõtet e koht a: Müügit ulu liik T oiming ukoh ustuse tä itmi ne ja ajast us Müügit ulu kaja stami ne IFRS 15 kohas elt Reklaami tulu Kontroll teen use üle antakse kliendile üle het kel, mil reklaa m meedias avaldatakse . Kl ientidel e esitatakse arveid vastav alt lepingut ingimustele peale teenu se osutamist . Bartertehing ud arveld ataks tasaarv eldamise korras. Müügitulu meedia - ja r eklaam iteenu ste o sutamis el ja vahend amisel k ajastatak se periood il, mil teenuse id osut atakse, se e tähend ab reklaami m eedi as avaldami se hetke l. Perioodili stest reklaam kuulut uspakettidest saadav t ulu kajast atakse tuluna võrdel iselt kehtivusajale. B artertehingute korral kajast atakse reklaam itulu meedias aval damise hetkel ja vast avalt leping us sätestatul e saadakse teise lt osapoolelt vastu teenu s või kaup, mis kajastat akse teenuse või k auba s aamise he tkel kulud es. Mitterahaline tasu mõõ detak se õigl ases väärtuses. Ajak irjand usvälj aannete j a raamatute jaemüük Kliendid oma ndavad kon trolli aja kirjad e, ajalehtede ja raamatute üle h etkel, k ui kaup on ü le antud klien dile. Aja lehe d ja aja kirja d müüa kse hulgiti ngimust el enamas ti tagastusõi gusega. Ajaloolin e koge mus kaub atagastustega on aluseks eeld atavate tagas tussummade h indami seks. Toodet e müügil hulgit i ngimuse l esitata kse arve kliendi le iga kuu lõpus müüdud t oodete eest. Too dete jaemüügil tasub kl ient üldisel t kas sular ahas, maksek aardiga võ i pangaül ekand ega. Tulu kau pade m üügist k ajastatakse hetkel, mil k aup on üle antud k liendile, s ee tähendab hetk el, mil müügite hing klie ndiga on viidud lõpule . Kaupa de tagastam ise tõ enäosu se hind amisel tugin etakse eelneva le kogemuse le ning ka ubatagastus ed kajastat akse tulu v ähendusena müügihetk el. Kirjast atud ra amatute müük k ajastatak se hetkel, mil need on müüdud lõppt arbijale . Ettetellit ud perioodili ste välj aannete j a raamat ute m üük Klien did oman davad k ontro lli aja kirja de, aja lehte de ja raamatute üle h etkel, k ui kaup on ül e antud kliend ile. K liendid tasuvad ettetel litud p erioodiliste välj aannete j a raamat ute ee st ettem aksetena, mis tähendab , et tellim us hakkab kehtima, kui mak se on laekunud. Kliend i maksed raamatut e, ajaleht ede ja aj akirjade tellimus te ees t jagatakse t ellimisperi oodile ning kajastat akse tuludes vastav alt väljaan de ilmumisele . Järgmi ste perioodide t ellimu ste eest saadu d mak sed kajastat akse kliendil epingu k ohustusen a. Tell imuste paket tide k orral j agatakse paket i telli muse hind üksikute le komponenti dele. Paberi ja trükitee nuste müük (lõpetatu d tegevusva ldkond) Klient oman dab kontrolli pa bertoode te ja osutatud trükiteenuste üle, kui need on ül e antud kliendile. Klient idele e sitatak se arveid v astaval t lepinguti ngimus tele. Teos tatud tööd, mille e est on lepinguli ne õigus tasu saada, kui d mille kohta e i ole aruandek uupäev a seisug a arvet v äljastat ud, kajasta t akse kliendileping u varana. Müügitulu kajastatakse, kui kaup on võõrand atud kliendile, see tähendab hetkel, m il klient sa ab tellitud pabertoote d kätte, ses t kontser n ei loo toimingu kohustus t täite s vara, millele oleks kontser nil alternati ivne kasutu sviis. Samuti ei ole kontser nil võim alust suunat a kliendil e loo davat vara muu sse kasutusse. Ürituste korraldajat elt j a interne tis müüdud piletitelt saadud v ahendustasud Ettevõte tegu tseb age ndi rollis ning ei kontrolli tei se osapoole poo lt kliendile pakuta vaid t eenu sei d. Interneti kaudu müüdav ate piletite üle saab klient kontrolli he tkel, mil pilet id on kliendi le üle antud. Müügipunktid es müüdud pilet ite puhul saab toimingukohustus täid etud ürituse toimumisel. Vahendustasude suurus sõltub müüdud pilet ite arvust. Tegutsed es agendina kaj astab ettev õte müügist saadud v ahendustasu s ummas, millele o n tal eeldata vasti õi gus teise osapoole pool t üle antud kaupade v õi teenuste vahendam ise ees t hetkel, mil toimingukohustus o n täidetud. Intressit ulu Intre ssitulu k ajastat akse sise mise intre ssimäär a meeto dil. Sise mine int ressimäär on määr, mis disk ontee rib hinnang ulised t ulevase d raha laek umised f inantsv ara eeldat ava e luea j ooksul. I ntressitul u arvut amisel rake ndatakse vara bilan silisele brutomak sumu sele sisemi st int ressimäär a ( kui vara väärt us ei ole langenu d). Finan tsvarade puhul , mille väärt us on pärast esmas t kaj astamist l angen ud, arv utatakse intres situlu, raken dades f inantsvar a korrig eeritu d soetusmak sumuse suhte s sisemist intressim äära. Kui vara ei ole enam allahin natud, siis jätkat akse intr essitulu arvutamist brut osummas. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 104 Dividen ditulu Divide nditul u kajast atakse sii s, kui omanik ul on te kkinud seaduslik õig us selle saamise ks. Sihtfina ntseer imine Sihtfin antsee rimine k ajastat akse õiglases väär tuses, kui eksiste erib põh jend atud kind lustunn e, et see saadakse , ja kontse rn vastab kõigile selleg a seotud tingimu stele. Kuludeg a seotud sihtfin antseer imist lükat akse ed asi ja kajast atakse kasu miaruan des muu är ituluna p erioodi j ooksul, mis on vajalik selleks, e t tasaarveld ada neid k ulude ga, mille komp enseer imise ks n ad on et te näht ud. K asumiaruan des kaj astatak se komp ensee ritavat k ulu ja sihtfin antseer imise st saadud tulu e raldi. Puhaskasum a ktsia koht a Tava pu haskasu m aktsi a koht a leitak se jag ades kont sern i akt sionärid ele ku uluv osa aruan deaasta p uhask asumi st periood i kaalut ud ke skmise e mitee ritud l ihtakt siate ar vuga. Omaakt siad on arvu tuste st e limineerit ud. L ahustat ud puhaskasu mi akt sia kohta ar vutamise ks korrig eeritak se kont serni akt sionärid ele ku uluvat osa puhask asumist ja kaalutu d kesk mist em iteerit ud liht aktsiate arvu kõigi l ahustav at efe kti omav ate p otent siaalset e liht aktsiat e mõjudeg a. Kohustusl ik reservk apital Vastavalt Eest i ärisead ustiku le on omakap italis mood ust atud k ohustusl ik reserv kapita l. Re servkap itali võ ib kasut ada kahju mi katmisek s, sam uti ak tsiakapit ali suu renda misek s. Ig al majandu saastal t uleb reser vkapit ali kanda v ähemal t 1/20 puha skasum ist, k uni res ervkap ital moodu stab 1 /10 akt siakapita list. Reserv kapit alist e i või teh a aktsionär ide le väljamak seid. Dividen dide j aotamine Divide ndide j aotamine konts erni akt sionärid ele on k ajast atud k ohustu sena finan tsaru ande s selles p erioodi s, kui divide ndide maksmine k innita takse ak tsionär ide pool t. Kui divid endid on välj akuulut atud p ärast bilan sipäeva, siis ne id divid ende ei kajast ata bilansip äeval k ohustuse na. Bilansipäe vajär gsed sünd mused Varade j a kohust uste hindam isel on ar vestat ud oluliste asjaolude ga, mis il mnesid raam atup idamise aast aaruan de koostami sperio odil nin g mis on seotud aruandep erioodil v õi ee lnevat el pe rioodidel toimunud tehin gutega. Bilansip äevajärg sed sün dmus ed, mida ei ol e varade ja kohustust e hindam isel arvesse võe tud, kuid mis olul iselt mõjut avad jär gmise maj andus aasta tule must, on välj a toodud raamatupid amise aa staaru ande l isad es. Segmendiar uandlus Ärisegme ndid on e ttevõt te osad, mis osal evad ärit egev uses ja millel t ettev õte võib tee nida tulu ja k anda kulusid, millele on kätte saadav ad erald i finantsan dmed j a mille tege vuskasu m vaadatak se regu laarselt ü le ett evõtt e igapäev aste otsu ste lang etaj ate poolt, otsustamak s seg men dile vah endite eraldamin e j a hindamaks segme ndi tulemu slikkust . Segme ndiaruand lus on esit atu d kooskõl as kontser ni igapäe vaste ot suste lan getaj atele esitatav a sisemise aruandlu sega. I gapäev aste otsust e lange taja, k es on vastutav v ahend ite eraldamise ja tege vusvald kondad e tulemu slikkuse hindam ise ees t, o n määratlet ud ku i emaettev õtte juhatus. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 105 Ettev õtte tulumaks j a edasilük kunud tuluma ks Ettevõ tte tulum aks Ees tis Eestis ke htiva t ulumaksu seadu se kohase lt ei maksu stata Eest is ett evõtt e aruandeaast a kasum it. Tu lumaksu maksta kse dividendidel t, eris oodustu stelt, kin gitustel t, anne tustelt, vastuvõ tukuludel t, ette võtluse ga mittes eotud väljamak setelt ning siird ehin na korrig eerimi stelt . Alate s 1. jaanuarist 2015 on divid endid ena jaot atud k asumi maksum ääraks 20/ 80 välj ama kstavalt netosu mmalt. Dividen dide v äljamaksmi sega k aasnev at et tevõtte tulum aksu kajast atakse ko hustuse na j a kasumi aruand es tulu maksuk ulu na samal p eriood il, kui d ivid endid välja k uulutat akse, sõltumat a sellest, mill ise pe rioodi e est ne ed on v älja k uulut atud v õi millal n eed t egelik ult väl ja makstak se. Tulumak su tasumi se koh ustus t ekib div idend ide väljamak sele järgn eva ku u kümnend al kuupäev . Divide ndide v äljamaksmi sega k aasnevat tulumak sukohust us t ei k ajastata e raldisen a enne , kui d ividen did on välja kuulu tatud . Maksimaaln e võimalik t ingimusl ik tulu maksuk ohustu se summa, mis v õiks kaasneda j aotamat a kasumi divide ndide na väljamak smiseg a, on ära t oodud aastaaruan de lisad es. Ettevõ tte tulum aks Läti s registreeritu d ett evõtetele 1. jaan uaril 2018 jõ ustus uu s Läti Vabar iigi ett evõtt e tulumaksuse adus, milleg a sätestat i põhimõt teliselt uus maksusta misko rd, mis on sarnane Eest i omaga. Alates 1. j aanuarist 2018 on maksumä är 20% ja sed a rakend atakse kasumi jao tamisel . Maksust am isperiood on üks k uu ja mit te üks aasta. Eelmiste perio odide mak sukah ju mite ed asikandmi se kasut amine on piir atud j a neid k ahju meid on v õimalik kasut ada selleks, et v ähendad a divid endidelt arvestat ud mak susummat mitte enam kui 50 % ulatuse s kuni aast ani 2022. Ettev õtte tulumak s Leedus regist reeritud ettevõt etele Vastavalt koha likule t ulumak susead usele mak sust atakse Le ed us ett evõtt e kasumit, mida on korrige eritud seaduses ette nähtud püsivat e ja ajut iste erinev usteg a, tulumak sumäärag a 15%. E dasilükk unud t ulumaksu kohu stus kaj astatak se kõigi m aksus tatavat e aju tiste er inevust e puhul, varade ja kohu stuste maksubaa si ja kon solide eritud aruan des tood ud bilan sili ste maksum uste vah el. Ed asilük kunud tulumak su ei arve stata juhul, k ui see tuleneb vara v õi kohust use esmasest arvele võt misest muu tehing u kui äriü hen duse käig us, mis t ehing u ajal ei mõj uta ei raamatupid amis likku e ga maksuk asumit (või kah jumit ). Edasilük kunud tulum aks on arve statud bilansip äeval k ehtiv ate maksu määrade (ja keh tivate sead uste) alusel, mida e eldat akse keh tivat ka siis, kui edasilük kunud tulumak su vara või koh ustus real iseeruv ad. Ettev õte k ajastab e dasilükk unud t ulumaksu vara üksn es ul atuses, mille os as on tõenä oline, et aj utine e rinevu s lähitule vikus t ühistu b ja tu levikus t ekib mak sustatav at kasu mit, mil le arvel saab ajut ist erine vust k asutada. Edasil ükkunud tulumaks Edasilükk unud tulumak su kajast atakse aj utiste erinev uste suhte s, mis tek ivad ko ntserni varad e ja ko hustiste bilansi liste väär tuste j a maksub aaside vahe l (maksu baas on vara või k ohustise maksustam isel aluseks v õetav summa) . Vastavalt Eesti Vab ari igi sea duste le ei maksu stata Eest is ette võtte aru andeaasta kasumit . Ett evõt te tulumak su maksmise kohust us tekib kasumi j aotamise l ning se e kajast atakse k uluna ( periood i kasumis või kahjumis) divide ndide väljak uulut amisel. Mak sustam issüste emi ole muse st tule nevalt ei tek i Eestis reg istr eeritu d et tevõt tel edasil ükkun ud tulumak suvara sid ega - kohust isi, välj a arvatud võimalik e dasilü kkunu d tulu maksukoh ustis ett evõt te invest eering utel t tütar - , sidus, ja ü hisett evõte tesse. Kontsern i edas ilükku nud tu lumaksuk ohusti s tekib nend es riikide s asuvat e äriü hingut e puh ul, ku s aruande aasta kasumit mak sust atakse. Samuti t ekib k ontserni e dasilükkun ud tu lumaksuk ohusti s invest eering utelt Eesti (ja Lät i) tüt ar - , sidus - ja ühisett evõt etesse, välj a arvatud j uhul, ku i kontsern suudab kont rollida mak sustata vate ajutist e erinevu ste tühist umise ajast amist j a nende t ühistum ine etten ähtavas t ulevik us ei ole tõe näoline. Maksustat avate aj utiste erinev uste t ühistumise näidet eks o n divid endide maksmine, invest eering u müük või likvide erimine j t teh ingud. Kuna kon tsern k ontrollib tütar ett evõtt e divide ndipoliit ikat, on tal võimal ik k ontrollid a ka kõnealu se inve steering uga seotud ajutist e erine vuste tühist umise ajast ami st. Kui emae ttevõte o n otsustanu d tütarettevõtte kasumit ette nähtav as tulev ikus mitt e jaotada, e i kajasta ta edasil ükk unud tul umaksuko hustist. Kui emae ttev õte hindab , et divide nd makst akse välj a ett enähtav as tulev ikus, mõõdetak se edasilü kkunu d tulu maksukoh ustist p laneerit ava AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 106 divide ndi välj amakse ul atuse s eeldu sel, e t divid endi välj amaksmise ks on aruandek uup äeva seisu ga pi isavalt vahend eid j a omakapital i, mil le arvel t ett enähtav as tule vikus kasumit jaotad a. Kontsern saab vaj adusel b lokeer ida ühiset tevõt te kasumi jaotamise otsuseid , mistõt tu on k ontser nil võimalik kontrol lida ka kõn ealu se invest eering uga seot ud aj utiste erinevu ste tü histumise ajast amist. Kui emaet tevõ te on otsustan ud ühise ttev õtte kasum it ett enähtav as tulev iku s mitte j aotada, ei kaj asta ta ed a silükkunud tulumak sukohust ist. Kui emaett evõt e hindab, et div idend makst akse väl ja ette nähtavas tul evikus, mõõdet akse edasilük kunud tulumak sukohu stist plan eeritav a divid endi väl jamakse u latuses eeld usel, et div idend i väljamak smisek s on aruande ku upäeva se isuga piis avalt v ahend eid ja omak apitali, mille ar velt ettenäh tavas tu leviku s kasumit j aotada. Kuna kon tsern ül djuh ul siduse tte võtt e divid endipol iitikat e i kontrol li, siis e i kon trolli ta ka maksu stat avate aj utiste erinev uste t ühistumise ajast amist. Seet õttu kaj astab k ontsern sidusett evõt etesse tehtu d investe eringu tega se otud edasilük kunud tulumak sukohu stist . Edasilükk unud tulumak sukohu stise mõõt misel kasutab kontse rn maksumä ärasid , mida ar uande kuupäe val keh tivate maksum äärade alusel ee ldat avasti ko haldat akse mak sustat avatel e ajut istele e rinevu ste le perioo dil, mil n eed eeldat avalt t ühistuv ad. Maksimaal ne tulu maksu kohust is, mis t ekiks, kui kog u vaba omakapit al div idend idena v älja mak staks, on esit atud aruande lisas 30. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 107 Lisa 3. Ol ulised j uhtkonna ot sus ed ja hinna ngud Vastavalt rahvusv ahel istele f inan tsaruandl use st andardit ele tule b teat ud osades te ha juhtk onnapoolse id otsuse id j a hinnang uid, mis o mavad mõj u finantsarua nnetele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsus ed ja hinnangud raamatu pidami se arvest usme etodit e ja hin damisaluste rake ndamisel. Raamatup idamise aasta aruan de koost amisel ka asat akse kõi kide k ontsern i kuulu vate e ttevõt ete juh tkond ade te htud hin nang ud, m is mõjutav ad kont serni var asid j a kohust usi bilansip äeval, samuti aru andeaa sta tu lusid j a kulusid. Need hinnang ud tu ginev ad viimasele informat sioonile kontser ni ett evõte te olukorra k ohta ning võt avad arve sse kont serni ja ett evõtet e erald iseisvaid p laane ja k aasnevaid riske raamatu pidami se aasta aruande k oost amise aj al. Juht konnapoo lseid otsu seid ja h innangu id on jär jepidev alt üle vaad atud n ing need põh inevad aj aloolisel k ogemuse l ning mu udel f aktorite l, mille hulgas on ka tule vaste p eriood ide sün dmu ste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused või vad erineda hinnangutest. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisem aid ju htkonn apoolsei d otsuse id ja hin nangu id, mis omav ad mõju f inantsa ruanne tes k ajastat ud summad e le, on immater iaalse vara kasul iku e luea hind amine ( Lisa 1 6 ), firmav äärtu se hindam ine ( Lisa 16), materiaalse p õhiva ra kasuliku eluea hin damin e (Lis a 15), an tud l aenude ja nõuete väärtuse hindamine (Lisad 4,6, 7), tin gimusliku tasu hindamine (Lisa 1 7) ja tulumak sukohust ise hindam ine ( Lisa 8) . a) Firmavä ärtuse , kaub amärkid e, mu ude immateria alsete ja mate riaalset e põhiv arade hin damin e Iga aastal õpu se isuga viib juhat us läbi väär tuse t estid f irma väärtust ele, m is eksistee rivad järgn evate rahatee nivate üksust e või et tevõt ete oman damise tulem usen a, millest olulise mad on De lfi (Ee sti, Lät i j a Leedu ), Ek spress Mee dia ASi välj aantav Maale ht, D ig ital Mat ter (e ndise n imega Adn et Med ia), L inna Ekraanid , Biļešu Parad īze ja Geen ius Meedia . Firmaväär tuste t estid e raames hinn atakse ü htlas i teist e varad e väärtu st, kuivõ rd rahate enivat e üksust e kaetav ad väärt used pe avad lis aks firmav äärtu sele kat ma ära ka samade rah ateeniv ate ük sust ega seot ud muud varad, nagu ole masolev ad kaub amärg id, immat eriaalse d ja mat eriaal sed põ hivarad, netov ara. Iga rahat eeniva ü ksuse varade k aetava v äärtu se leid misel t uginet akse vii mase tu lev iku rahav oogude le, mid a diskon teerit akse, kasutad es eeldat avat k aalutud keskmist kapit ali hind a (W ACC). Detail sem info f irmavää rtust e test ide kohta on esitatu d Lisas 16. Seisuga 31 .12.20 21 ja 31. 12.2 020 firm aväärtust alla ei hinnat ud. Kontsern il on k a firmav äärtus test eraldisei svaid i mmateri aalse id ja m ateria alseid põ hivaras id nin g sell iste var ade väärtuse hindami se puh ul lähtu b juhtk ond esmalt in dikatsi oonidest , mis võik sid viid ata varade väärtuse languse le. Kui indik atsioon id on ol emas, siis teo statakse erald i vara v äärtu se test väiksei male r aha t eeniva ü ksuse v aradele j a juhu l kui kontse rni juhtk onna koostat ud realist like t ulevik u rahavoogu de tul emusena e i ületa varad e kaet av väärtus bilansi list väärt ust, sii s hinna takse varad alla n ende k aetaval e väärtu sele. 202 0. aasta l viidi läb i kaetav a v äärtu se test mat eriaalse p õhivara suh tes, mille tule musena k ajastati v äärtuse l anguse kahj umit summa s 1 031 tuhat eu rot (Lisa 15) . b) Im materiaalse põhivar a eluea h indamine Juht kond on h innanud immate riaalset e varad e kasulik ke el uigasid, võtt es arvesse ärite gevu se ting imusi ja maht e, ajalooli st kog emust ant ud valdk onnas ning tulev ikunäg emusi. A mortisat sioonik ulu on t õstetu d juh ul, kui kasu lik eluiga osu tub lü hemaks e sialgselt prognoo situst nin g moraal selt v ananenud ja mittek asutuse s varad on mah a kantud või alla hin natud. Kaubamä rkide k asulik elu iga on hin nangul iselt 5 - 50 aast at, lähtud es tead aolevat est mine vikuko gemust est sarnast e kaubamärk ide koh ta. O nline - mee dia segme ndi kaub amärk o n online - portaali de n imi Delfi ja Ge enius. ee , trük imeedia segmen di kaub amärgid on p eamiselt erin evate perioodik avälj aannet e (aj akirjad , ajalehe d) nimed. Online - meedia kaubamärk ide kasu lik e luiga on e eldatav alt pik em kui trük imeedia k aubamä rkid e eluig a. Online - meedia kaubamärk ide j ärelejään ud a mortisat sioonip eriood on kun i 36 aastat. Trükim eedia kau bamärkid e kasul ik eluig a on üldjuhul hinnanguliselt 5 - 10 aastat. Seisuga 31. 12.2021 on k aubamärk ide bilansi line väärt us 9 917 tu hat eurot (31.12.2020: 8 7 33 tuhat eurot) . Kui online - kaubamärk ide ka sulik e luig a pike neks v õi lühene ks 10% võr ra, väh eneks v õi suuren eks aa stane amortisat sioon ikulu vastaval t 37/46 t uhand e euro v õrra. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 108 c) Mate riaalse põh ivara e luea hindamine Juht kond on h innanud materiaalse põhivara k asulik ke elu igasid, v õtte s arvesse ärit egev use tin gimusi ja mah te, ajalooli st kogemust antud valdkonnas ning tulevikunägemusi. Amortisatsioonikulu on tõstetud juhul, kui kasulik eluiga osu tub l ühemaks e sialgse lt prog noositust ning t ehniliselt vananen ud ning mittekasu tuses v arad on maha kantu d või alla h innatud . Kui kasul ikud eluead pikene ksid/lüh eneksid 10% v õrra, vähen eks/suure neks a asta am ortisat sioonik ulu 83 /101 tuhand e, 72/88 t uhand e ja 102/125 tuh ande e uro võrra v astavalt ehitist el, masinat el ja se admete l ning muul invent aril. Kok ku väh eneks/su urenek s amortis atsioon ikulu 257/ 314 tuh at eurot , kui e luead pike neksid /lühene ksid 10% võrra. d) Nõ uete väärt use hind amine Kontsern kasutab ostjat e vas tu te kkinud nõuet e nende elu ea jooksu l eeld atava kre diid ikahju mi kajasta mise ks standard is IFRS 9 sät estatu d lihtsu statud mee todit . Nõuded ost jate vast u, millel p uudub olu line finant seerim iskompone nt, väärt use lang us mõõdet akse su mmas, mis võ rdub elue a jooksul oodatavat e krediid ikahju mitega. Antu d finant svarade eeldat ava k rediidik ahjumi h indamis eks k asutatak se eraldist e moodustam ise m aatrik sit, m is põhine b kont sern i ajaloo lisel k rediidik ahj umi koge muse l, mida k orrige eritakse konkre etset e deebit orideg a seotud te gurite , üldiste maj andustin gimust e, aruan dekuu päeval f inantsv arale rakend uvate tege like ja progno ositavate tingimu ste ja nend e suuna h innangu ga ning vaj adusel ka raha ajaväärt usega. e ) Tin gimuslik t asu Äriühen dustest tekk inud tingimusl ikku tasu koh ustuse õ iglase väärt use mõõt misel kasut atakse d iskonte eritud rahavoog usid. Hindamismu del arvestab eeldat avate tulevaste rahavoog ude nü üdisväärt ust, mid a on diskont eeritu d kasutad es riskiga k orrigee ritu d diskon tomäära. H innangu line õig lane v äärtus suur eneb (vähe neb) , kui eeldat avad rahavood o leksid k õrgemad (madalamad ) või k ui riskiga korri gee ritud d iskontomäär o leks madala m (kõrg em). Seisuga 31. d et sember 2 021 oli ting imu slike tasu de õigl ane väärt us 2 256 t uhat eu rot, sh 2 033 tu hat eur ot lühiaj aline j a 223 tuhat eurot pikaaj aline k ohustus j a seisuga 31. detsembe r 2020 oli tingimu slike tasude õiglane väärt us 1 995 tu hat eurot, sh 250 tuhat eurot lü hiajaline ja 1 7 45 tuhat eurot p ikaajaline kohust us. Ost u - müüg i leping u ting imustest tulen evalt te hti 2021. aast al piletimü ügiplat vormi soet usmak sumuse tasu mata t ulevase kohustuse õiglase väär tuse korrige erimine, mis kaj astati ühek ordse f inantstu luna sum ma s 407 tuhat eurot (2020: 690 tuhat eurot). Hinnangu muutuse aluseks o n 2021. aasta mü ügitu lud, m is oli olulis elt väik sem võrre ldes ost uhetk el eel datud hinnang uga, kuna COVID - 19 - ga seot ud erioluk ord avald as sügavat mõju p iletimüü giäri teg evusmah tude le. f ) T ulumaks: Eesti ( ja Lät i) tüt ar - , sid us - ja ühise ttev õtetesse t ehtu d invest eering utega seo tud ed asilükku nud tulumak su kajast amine Kontsern kontr ollib tü tarett evõtt e div idendip oliitikat ja tal on võimalik k ontrol lida ka kõne aluse inv esteer inguga seotud ajut ist e erine vuste tühistumise ajast amist. Samut i saab kontsern vajadu sel blokee rida ühise ttev õtte kasumi jaotamise otsu seid, mist õttu on kon tsernil v õimalik kont rollida k a kõnealu se inv est eering uga seot ud aju tiste erinev uste t ühistumise ajastamist . Seisu ga 3 1.12. 202 1 on kontsern otsusta nud tütar - ja ühisette võtet e kasumit ette nähtav as tulev ikus mitt e jaot ada ning se etõtt u ei kajast a ta edasilü kkunu d tulu maksukoh ustist antud investeeringutelt. Seisuga 31.12. 202 1 ei kajast a kontse rn k a sidusett evõt etesse t ehtud investeeringute puhul edasilük kunud tulumak sukoh ustist , kuna t ulumak su mõj u võimaliku kasum ijaotus e peal t konsolid eerit ud finant saruann etele on ebaolu line. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 109 Lisa 4. Finantsriskide ju htimine Finantsr iskide j uht imine on oluline ja lahut amatu osa k ontsern i äriprotse sside j uhtimisel. Juht konna v õime ident ifitsee rida, mõõt a ja kontrol lida erine vaid riske omab olulist mõju k ontsern i kasumli kkusel e. Risk on k ontser ni juhtko nna p oolt defin eeritu d kui võimalik negat iivne kõ rvale kalle ood atavast f inantst ule musest. Kontsern i teg evuseg a kaasnevad mit med f inantsrisk id, mille st olulise mat mõju avaldav ad krediidiri sk, likviidsu srisk, tururisk (sh. valuut akursi risk, intre ssimäär arisk ja h innarisk ), tegev usrisk j a kapitalir isk. Kontsern i riskij uhtimise alus eks on Tallinna b örsi, Finant sinspek tsioon i ja teist e regu latiivse te organ ite seat ud nõuded , üldisel t aktse ptee ritud raamatup idamisst anda rdid j a hea tava ning kont serni ja te ma tütarettevõte te sisemise d regu latsioon id ja po liitikad. Riskid e juh timine ko ntserni t asandil s isaldab riskide määratle mist, mõõtmist ja kont rollimist. Kontse rni riskij uhtimi se süste em keskend ub fin antstu rgude ette määramat usel ja v õimaluste leidmisel selle st tul enevat e potent siaalset e neg atiivset e mõju de minime erimise ks kont serni fin antsteg evuse le. Peamine r oll riskide juht imisel l asub kont serni emae ttev õtte ja tü tarett evõtet e juhatu stel. Kontser n hindab ja piirab riske süst emaat ilise r iskih alduse k audu. Finantsr iskide juht imisse on kaa satud k ontsern i finan tsüksu s, mis t egel eb nii emaett evõtt e kui k a tema tü taret tevõt ete finant seerim isega j a sellest otse selt tu lenev alt likv iidsusr iski ja intressi määra risk i haldam iseg a. Kont serni ku uluvat es ühisett evõte tes teost atakse risk ijuht imist koost öös ühisett evõt ete t eise akt sionäriga. Krediid irisk Krediidir isk v äljend ub kahj una, mida k ontsern võib kan da ja mida põh justab tehin gu vastaspool, kui ta j ätab oma leping ulised f inantsk ohustu sed t äitmata. Krediid irisk ile on avatud raha ja pan gak ontod, nõude d ostj atele, muud lühiajal ised n õuded ja antu d laen ud. Raha ja pangakon tod (sh pikaajaline h oius) hoiustatava panga kre diidireitingu l õikes P ank Moodys Stan dard & Poors 31.12.202 1 31.12.2020 SEB Aa3 A+ 7 296 3 308 Swedbank Aa3 A+ 1 298 1 441 Citad ele Baa2 - 1 082 1 304 Luminor/LHV Baa1/Baa1 -/- 1 198 136 Kokku 10 874 6 189 Kasutatu d on pan kade v iimast p ikaajalist krediid ireit ingut , mis oli esit atud ig a pang a kodule hel. Krediidir iski v ähendam iseks j älgit akse p idevalt klient ide makse distsipl iini. Kehte statud on kred iidipoliitik a tag amaks teen uste ja tood ete müük i adekv aatse kre diidiaj alooga k lient idele nin g ette maksude r akendamist kõrge ma riskikate goor iaga klien tidele . Vastav alt kre diidipol iitik ale k ohaldatak se erine vatele kliend igrupp idele e rinevaid maksetäh taeg u , kred iidilim iiti, võimalikk u maksep uhkust . Klien tide g rupee rimise alu seks on ne nde suu rus, t untus, krediid itausta u uringu te tul emused j a maksek äitumise aj alug u. R eklaamikl iente v aadeldak se esimese l tasand il kahe s grupis: reklaam iagentu urid j a otseklie ndid, edaspid i grupeer itakse v astavalt ülale sitatu d põhimõ tete le. Kont sern rakend ab kõikid es Balti ri ikide s sama kred iidip oliitik at, k uid on t eadlik k lientid e erine vast krediid ikäitumi sest. Kõik Eesti tü tarettevõ tted osta vad s iss e meeldetul etusteenu st, et teg eleda tõh usamalt mak setäht aja ület anud n õueteg a. Uute klient ide pu hul kon trollitak se nend e kre diiditaust a Kre diid iinfo ja t eist e analo ogsete andmeb aaside abil. Sa muti monitoor itakse nende maksekäit umist alg uses kõrg endat ud huv iga. Maksed istsipliin i täitmise l on võimalik saada paindlik umaid krediid itingim usi nag u pikemat makset ähtaeg a, kõrg emat kre diidilimiit i jm. Mak sedistsip liini rikkumise l omak orda kohald atak se range maid kred iiditi ngimusi. Suurt e teh ingute puhu l, erit i trükite enuste segmen dis, pe avad kl iendid t egema et temakse või esit ama garantiik irj a. Kontsern il pole t eada olu lisi riske seoses k lientid e ja partnerit e liigse kontse ntratsioon iga. J uhtkonna h innang ul puudu b seotu d osapoolt e laenu des olul ine kred iidirisk , ku na teg u on tugeva f inantsp ositsioon iga ettevõ tetega. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 110 Maksimaal ne kred iidirisk , mis tulen eb kon tserni nõ uetest ostjate vastu ja muu dest n õuetest, on tood ud allpool: 31.12.2021 Maks etäh taeg saabu m ata Maks etäh taeg ületatud >= 7 pä e va Maks etäh taeg ületa tud >7 päeva ja <=60 pä e va Maks etäh taeg ületatud > 60 pä e va Kokku nõu ded (tuha ndetes EUR) Nõud ed ost jate vastu (Lisa 6) 5 653 958 371 28 7 009 Muud l ühiajalis ed nõuded ( Lisa 6) 1 453 0 0 0 1 453 Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12) 93 0 0 0 93 KOKKU 7 199 958 371 28 8 556 31.12.2020 Maks etäh taeg saabu m ata Maks etäh taeg ületatud >= 7 pä e va Maks etäh taeg ületa tud >7 päeva ja <=60 pä e va Maks etäh taeg ületatud > 60 pä e va Kokku nõu ded (tuha ndetes EUR) Nõud ed ost jate vastu (Lisa 6) 5 934 1 009 631 1 7 575 Muu d lühiajalised nõuded (Lisa 6) 1 107 0 0 0 1 107 Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12) 103 0 0 0 103 KOKKU 7 144 1 009 631 1 8 785 2021. aa stal on kon tsern e batõen äoliselt laekuv aid arve id alla hinn anud summ as 193 tuh at e urot (31 .12.2020: 286 tuhat eu rot). Kon tsern raken dab kõig i ostjat e vastu tekkinu d nõue te eeldat ava krediid ikahju mi kajastam isel standard is IFR S 9 sät estatu d lihtsu statud meetod it, mis lubab moodustad a allah indl use re servi el uea jook sul eeldat avate k rediidik ahjum ite summas. Antud finant svarade e eldatav a krediid ikahj umi hindamise ks kasut atak se eraldist e moodust amise ma atriksit , mis põh ineb ko ntserni aj alool isel kred iidika hjumi k ogemuse l, mida korrige eritakse konkre etset e dee bitoride ga seotu d tegurite , üld iste majan dustin gimuste , aruand ekuup äeval finant svarale rak enduv ate te gelike j a progno ositavate tingimuste ja nen de suuna hin nanguga nin g vajadu sel ka raha ajaväärt usega. Informat sioon ar uandep eriood il nõuet e allahin dluses t oimun ud mu utuste osas on tood ud Lisas 7. Muude nõuete ( sh laenunõud ed) osas kajast ab kont sern väärt use lang ust summa s, mis v õrdub 12 kuu jo oksul eeldat avate k rediidik ahjum iteg a, ku i krediid irisk e i ole pä rast e smast k ajastam ist mär kimi sväärselt suure nenud . Kui krediid irisk on märkimisv äärse lt suu renen ud, k ajastab k ontsern kr ediidik ahjumit summas, mis võr dub el uea jook sul eeldat avate k rediid ikahjum itega. Seisug a 31.12.2021 ei ole krediid irisk ol uliselt su urene nud . Likviidsu srisk Likviid susrisk tähend ab seda, et kontse rnil ei p ruugi oll a li kviidseid vahen deid oma f ina ntskoh ustust e õigeae gseks täitmisek s. Kontsern i eesm ärk on hoid a kon tserni f inantsee rimi svajad us ja fin antseer imisvõi malu sed tasak aalus. Likviid susri ski juht imise vahe ndina kasu tat akse rahav oogude planee rimist. Kontse rni rahav oogud e võimaliku lt ef ektiiv seks juhtimi seks m oodus tavad em aettevõtte ja tema tütar ettevõtete pan gakonto d ühts e konts ernikonto, mi s või malda b kontse rnikont o liikmet el kas utada k ontsern i rahalisi v ahen deid e maette võtte p oolt keht estatu d limiidi piir es. Kontsernikont o toimi b Ee stis, kuid se llesse on k aasatu d välis maised tütare ttev õtted nii Lätist ku i ka Leed ust. Vastavalt kontse rni poliit ikale koostavad kõik k ontserni et tevõtt ed pikemaaj alise eel arveli se rahavoog ude p rognoosi terve ks järg nevaks aastak s, m ida korrig eeritak se kvart aalselt. Lühiaj alise rah avoo j älgimisek s esitav ad kontse rnikont oga liitu nud tü taret tevõt ted iganäd alaselt d etailsed rahav oo proj ektsioon id j ärgnev a kolmet eistkü mne nädala koh ta. Likviid susriski maandam iseks kasut ab kont sern erine vaid f inantsee rimise all ikaid, m illeks on p angalaen ud, arveld uslaenud , ostj ate nõu ete ja t arnelep ingut e pidev monit ooring. Arveld uslaenu k asutat akse k äibek apital i finant seer imisek s. Põhiv ara inv estee ringut e soetami seks k asutat akse pikaajal isi pang alaene v õi rendil eping uid. Kon tserni arv elduslaen on oma täht ajalt p ikaajalin e ja seot ud laenule pingu tähtaj aga. S ee toimib sisulisel t pikaaj alise kre diidil imiidin a, m ille kasut amisvaj adust saab kon tsern ise regul eerida. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 111 Diskonteer imata finantskoh ustuste (põhiosa ja tuleviku in tressimaksete) analüüs maksetähtaegad e lõikes 31.12.2021 Di skont eerima ta Bilansiline väärt us (tuha ndetes EUR) <= 1 kuu > 1 kuu ja > 3 kuud ja >1 aasta ja >5 aastat Ko kku <=3 kuud <= 1 aasta <=5 aastat Pangal aen ud (Lis a 18 ) 158 315 1 411 10 148 0 12 032 11 350 Võlakirjad (Lisa 18) 0 0 300 1 200 5 300 6 800 5 000 Rendimaksed (Lisad 18,19) 140 280 1 207 4 452 0 6 07 9 5 869 Võlad tarnijatele (Lis a 17) 2 775 124 0 0 0 2 899 2 899 Muu d v õlad 3 540 0 0 601 0 4 141 4 141 KOKKU 6 613 71 9 2 91 8 16 401 5 300 31 95 1 29 259 31.12.2020 Diskont eer imata Bilansiline väärt us (tuha ndetes EUR) <= 1 kuu > 1 kuu ja > 3 k uud ja > 1 aasta ja >5 aastat Kokku <=3 kuud <= 1 aas ta <=5 aastat Pangal aen ud (Lis a 18 ) 236 468 1 994 10 232 0 12 930 12 545 Võlakirjad (Lisa 18) 0 0 300 1 200 5 600 7 100 5 000 Rendimaksed (Lisad 18,19) 115 238 950 3 576 0 4 879 4 657 Võlad tarnijatele (Lis a 17) 2 134 94 2 0 0 2 230 2 230 Muu d v õlad 1 860 0 0 2 025 0 3 88 5 3 885 KOKKU 4 345 800 3 24 6 17 03 3 5 600 31 02 4 28 317 Täiend av inform atsioon laenu maksete kohta on avalikust atu d Lisas 18. Muud v õlad sisaldav ad võlg asid ühiset tevõt etel e, viitint resse , mu id viitv õlgu ja t ingimusl ikku t asu, vaat a Lisa 17. Intressimäär arisk Intre ssimäära risk tähe ndab se da, et intr essimäära muutu mine toob kaasa muut use kont sern i rahavo os ja kasu mis. Kontsern i antud ja võe tud laenu de intr essimäärad on seotu d eu riboriga, millele lisandub margina al. Kontsern i intres simäär arisk on seotu d lühiaj aliste j a pikaaj aliste võl akohu stuste ga, mis on võetu d muut uva intressi määrag a. Int ressimää rarisk on eelkõ ige se otud eu ribori kõik umise ga. In tressim äära muu tus ühe protsen dipun kti võrr a muudaks kontser ni laenuin tress i kulu ca 1 57 tuhat eurot aast as. Intressi liik I ntre ssimäär 31.12.2021 <= 1 aasta >1 aasta ja <=5 aastat >5 aastat Bilansiline väärt us (tuha ndetes EUR) Fikse eritud ja muutuv intr ess 6- kuu Euribor+1,90% Laen 1 680 9 670 0 11 350 6, 00% Võlakirjad 0 0 5 000 5 000 6- kuu Euribor + 1,90% - 2,70% Rendi - kohust us 1 521 4 348 0 5 869 1- kuu Euribor+1,75% Arveld us - krediit 0 0 0 0 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 112 Intressi liik I ntre ssimäär 31.12.2020 <= 1 aasta >1 aasta ja <=5 aastat >5 aastat Bilansiline väärt us (tuha ndetes EUR) Fikse eritud ja muutuv intr ess 0%+2,15% - 3,90% Laen 2 401 10 144 0 12 545 6,00% Võlakirjad 0 0 5 000 5 000 6- kuu Euribor + 1,78 - 2,50% Rendi - kohust us 1 212 3 445 0 4 657 1- kuu Euribor + 1,9% Arveld us - krediit 0 0 0 0 Informat sioon pangalae nude kohta on avalikust atud L isas 18. Valuutar isk Kontser ni ärite gevu s on rahvu svahelise ulat usega n ing se etõtt u on ko ntsern av atud m õningal m ääral valuut akursir iskile. Valuutak ursiri sk te kib siis, k ui tule vikus ase t leidv ad majan dusliku d tehin gud v õi kajast atud v arad või koh ustused on fi kseeri tud valuu tas, mi s pole ettevõtte a rvestus valuuta . Kontse rni kuul uvad ettevõtte d o n kohust atud j uhtima oma valu utakur siriski arv estusv aluuta suhte s. Kontsern i kohalike maade tulud on peam iselt fiksee ritud k ohalikes v aluutad es, mille ks on eu ro nii Eestis, Lätis ku i ka Lee dus. Samut i makstakse enamik ule oma peamiste le tarn ijatele ja töövõtj atele k ohalikus v aluutas. Tüt arett evõtt ed on kohust atud välisle pingut es kasut ama üldjuhul valuutana eur ot. V älisvaluut as laek uvad su mmad konv ertee ritakse e urodesse vahet ult pe ale laeku mist, vähend amaks avat ud välisv alu utap ositsioon i. Muid v ahend eid valu utariski ma andami seks ei k asutata. Seisuga 31 .12.2 021 oli k onts ernil val uutari sk ülev al USD su htes summ as 77 tuhat eurot. Seisug a 31.12.2020 ol i kontse rnil valu utarisk üleval USD suh tes summa s 87 tuhat eu rot ja t eiste v aluutad e suhte s (SEK, GBP, NO K) 32 tu hat eurot. Hinnarisk Tooraine ga seo tud hin narisk ist aval dab kon tsern i teg evusel e enim mõj u pabe ri hind . Võtt es arve sse mit meid kritee riume, peab k ontsern paberihinna r iski aktsep teerim ist op timaalse imaks lah enduse ks e ga kasut a paberih inna riski maan damise ks tule tisinst rument e. Tegev usrisk Tege vusrisk o n võimalik kahj u, mille p õhjuse ks on ebapiisavad või mitt etoimivad protse ssid, tö ötajad ja infosüst eemid v õi välise d fakt orid. Töötaj ate kaasam ine risk ide hindami se protse ssi paran dab üldist risk ikult uuri. T ehing ute t eostamisel k asutat akse võimal ike kahj ude min imeeri miseks te hingu limiite . Kasut at av nelj a silma põh imõte, mill e järg i peab t ehingu või protsed uuri te ostamisek s olema v ähemalt k ahe te ineteise st sõltu matu tööt aja või ü ksuse kin nitus, vähend ab inimlik e eksimust e ja vig ade t ekkimis e võimalu st. Ne lja sil ma põhi mõtet kasutat akse samu ti l äbirääk imiste käigus, mis on seotud ostu - mü ügi ja teist e tehing utega. Juhtkon d ja ettev õtte ju ristid v aatavad ü le kõik adv okaadibü roode koostat ud lep ingud. Juhtk ond hindab kontser ni õigusk aitset heaks. Kontse rni tegevus e sõltuvust infot ehnoloogili stest sü steemi dest h indab j uhtk ond kesk misest k õrgemaks n ing sell e turval isuse ja t öökindlu se suuren damiseks in veste eritak se p ideval t. Vastut us teg evusrisk i maandam ise eest lasub kontser ni nin g tütarettevõ tet e juhatuste l. Enim avald as aruandea astal maai lma majand uskesk konna le mõ ju COVID - 19 viiruse levi k. Kontsern on rakendanud kõiki vaj alikke samme, et v ältida COV ID - 19 viiruse leviku t kontsern is. Esma seks eesmär gik s on kaitst a töötaj aid ning pakku da seej uures en diselt oma aud itooriu mile u saldusv äärse id ja õig eaegseid uudise id ning t eisi tee nuseid. Piirangu test t ulene vate mõj ude su htes olid kõige h aavat avamad kontse rni väl imeedia j a pile timüüg i platv orm Lät is. Kui meed iaette võtet es on eelkõ ige dig itaalsed r eklaa mimahud taastun ud hästi, siis ür ituste ga seotu d piirang ud jätk uvad nin g mõjutav ad pile tiäri tege vusmahtu sid vee l ka 2022. aastal. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 113 Kapita lirisk Kontsern i peamine eesmär k kap italiri ski juh timisel on tagad a kontse rni jät kusuut likkus, et kind lustada t ulu aktsionä ridele ja hüv ed te istele huv igrupp idele n ing säilit ada seej uures op timaalne k apita li strukt uur väh endamak s kapital i hinda. Vastavalt tööstu sharus l evinud prakt ikale kasu tab kon tsern kapit ali jälg imisek s võla ja k apitali suh et. V õla ja kapit ali suhe arv utatak se netov õla suhtena k ogukap itali. Netovõlg saadakse rah a ja pang akontode lahutamise l koguv õlast (konsol ideerit ud bilan sis kaj astat ud lüh i - ja pikaaj alised int ressik andvad k ohustu sed). Koguk apital on k onsolide erit ud bilansi s kajastat ud omak apit ali ja n etovõl a summa. Kontserni k apitali suht arvud (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31.12.2020 Intre ssikandvad v õlakohustu sed 22 219 22 202 Raha ja pangakontod 10 962 6 269 Netovõ lg 11 257 15 933 Omakapital 53 692 54 619 Kapital k okku 64 950 70 552 Võla j a kapit ali suhe 17% 23% Bilansimaht 94 258 94 177 Omakap itali osak aal bi lans ima hust 57% 58% Õigl ane väärtu s Kontsern i juhat use hinn angul e i erine k onsolidee ritud b ilansis korr igee ritud soe tusmaksu muses k ajastat ud finant svarade ( Lisad 5, 6,7,9, 12) ja - kohust uste (L isad 17,18, 19) õigl ased väärt used nend e bilansiliste st väärt ustest kontse rni bilansi s seisug a 31. det sember 2021 j a 31. detsembe r 2020. Kon tserni riskim argina alid vast avad turut ingimust ele. Eelnev ast tulene valt hin dab kon tserni j uhatus, e t pikaaj aliste k ohustu ste õiglan e väärt us ei erine oluliselt nend e bilansili sest v äärtusest . Finant skohust uste õiglane väärtus määr atakse diskont eeritu d tulev iku leping uliste r ahavoo gude b aasil, kasutad es turu intre ssimäär a, mis on kont serni le kätt esaadav s arnaste finant sinstrume ntide k asut amisel. Nõude d ostj ate vast u ja võl ad hankij atele on kajast atud k orrigee ritud soetus mak sumuse s, mistõt tu juht konna h innangu l nend e bilansiline v äärtus on läh edane nende õigl asele väärt usele. Muude investe eringu te õiglane väärtus, mille muu tus kaj astatakse läb i kasumi aruande, oli 878 tu hat euro t seisuga 31.12.202 1 (31.12. 2020: 880 t uhat e urot) . Inv esteering ud ei ol e ühelg i börsil not eerit ud ja n eid liigit atak se õigla se väärtuse hier arhia 3. tasemel . Kon tserni j uhtk onna hinn angu l invest eering u õiglane väärt us ei erin e olul iselt sel le bilansi lisest väärtuse st. Muude kasumiaru ande k audu kaj astatav ate koh ustust e (tin gimuslik ud tasud ) õigl ane vää rtus oli 2 25 6 t uhat eurot seisuga 31.1 2.202 1 ( 31.12.2 0 20 : 1 995 tuhat eurot) ja need liigitat akse õ iglase v äärtuse h ierarh ia 3. tasem el. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 114 Lisa 5. Raha ja pangakontod (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31.12.2020 Sularaha k assas 88 80 Pangakontod 10 844 6 126 Raha teel 18 43 Tähta jali ne hoius 12 19 Raha j a pang akontod ko kku 10 962 6 269 Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12.2020 Nõud ed ost jate vastu (Lisa 4,7) 7 009 7 575 Muud ma ksunõud ed 141 190 Muud nõ uded (Lis a 4,9 ) 1 453 1 107 Ettem aksed 720 578 Nõuded ja et temak sed ko kku 9 323 9 450 Lisa 7. Nõuded ostjate vastu (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12. 2020 Nõud ed ost jate vastu 7 117 7 816 Ebatõ enäolis elt la ekuvat e nõuete allahindl us (108) (241) Nõuded ostja te vastu kokku (Lisa 6) 7 009 7 575 (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Ebatõ enäolise lt laek uvate nõ uete alla hind lus p eriood i alguses (241) (228) Perio odi j ooksul la ekunud eb atõe näolis elt la ekuva ks tu nnistat ud nõude d 118 230 Perio odi jo oks ul ebatõenä oliselt l aekuvaks tu nnistatu d nõud ed (193) (286) Perioo di j ooks ul bilansi st ma ha ka ntud nõud ed 208 42 Ebatõ enäol iselt la ekuvate nõuete allahi ndlus pe riood i lõpus (108) ( 241) Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel „Müüdud toodangu kulu“. Nõuet e vanuse lise analüü si kohta ( sh nõud ed üle täht aja) vaata Lisa 4. Arvestu spõhimõt ted finant svarade v äärtuse languse hindami se koht a on avalik ustatu d Lisas 2. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 115 Lisa 8. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks Konts erni tuluma ksu k ulu ( tuha ndetes EUR) 2021 2020 Aruand eperiood i tulu maks u kulu 276 280 Edas ilükku nud tulumaks u kul u 0 0 Tulum aksu kulu kok ku 276 280 Ettev õtt e tuluma ks (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Läti Aruand eperiood i tulu maksu kulu (13) (6) Leedu Kasu m (kah jum) enne t ulumaksu 1 650 1 743 Tuluma ksumäär 15% 15% Arves tusli k tuluma ks (247) (261) Mitte maks usta tava te tul ude/kulu de mõju (16) (13) Aruand eperiood i tulu maksu kulu (263) (274) Edasi lükkunud tulumaks u tulu (k ulu) 0 0 Lisa 9. Muud lühiajalised nõuded (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12. 2020 Nõuded si dusette võtetel e ( Lisa 31) 98 83 Ostja telt laek umata arv ed 11 15 Antud l aen ud 88 68 Nõuded ühise ttevõte tele (Lisa 31) 145 218 Ostja telt laek umata arv ed 145 217 Muud nõ uded 0 1 Nõuded seotud isikutele (Lisa 31) 17 1 Muud l ühiajalis ed nõuded 1 192 805 Muud lühi ajalised nõuded kokku (Lisa 6 ) 1 453 1 107 Muud nõ uded sisal davad p eamisel t üritu ste korr aldajat ele t ehtu d ettem akseid ( üritust e korrald ajate n imel ür ituste eest k ogutu d raha), mis kujutav ad end ast üritu ste korr aldajat ele te htud makse te saldo t enne ürituse toimumist. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 116 Lisa 10. Varud (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine 0 2 146 Lõpetamata toodang 26 338 Valmistoo dang 239 257 Müügi ks ost etud kaub ad 1 14 Varu d k okku 266 2 756 (tuha ndetes EUR) 202 1 2020 Valmis toodangu a llahind lus 72 78 Koond kasumia ruandes kaj astatud allahi ndlus 72 78 Varude allahindlu s on k ajastatu d koond kasumiaru ande kirjel „Müüdud toodan gu kul u“. Lisa 11. Äri ühendus ed 2021. aa sta juu lis omand as AS Ek spress Gru pp 100%lise osaluse Babahh Me dia O Ü - s, mis tegeleb videotoot mise, meedia j a infrast ruktu urilahe ndust e müüg iga. Se ni kuulu s ASile Ekspre ss Grupp 49% ett evõtte st. 2021. aasta d etsemb ris, kon tsern omandas 100%l ise osalu se mee diaett evõt tes Geenius Meed ia OÜ . Omandam ise eesmärk ol i digita alse mee dia äri kasvat amine j a laiene mine nišši, mid a Ekspre ss Gru pi väl jaande d seni reg ulaarselt ei kata. Ekspre ss Grupi j a Ge enius Me edia üh ine ee smärk o n pak kuda ed aspidigi geenius.ee lug ejate le köitv at sisu. Tehin gu järe l jätkab Geeniu s Meedia OÜ tegut semist eral diseisv a meediae ttev õtte na. Eksp ress Gru pi kont sern pak ub Geen ius Meedial e sünerg iat m eediaäri t oetavat es fun ktsio onide s, mis annab kiire sti aren evale ett evõttele oluliselt suurema k asvupot entsi aali. Äriühe nduste t ulemuse na oman das kont sern net ovara bil an silises v äärtuse s 368 tu hat eu rot. Lisak s võet i õiglase s väärtuse s arvele ostuan alüüsi koostami sel iden tifitse eritud kaubamär gid ja f irmavä ärtus ( lisa 16). 2021. aast a eelt oodud är iühend uste rah aline mõju on esit atud k onsolide eritud rahavoogu de aruan des real ”Tütar ette võtet e ost (miinus omandat ud raha) ”, seisug a 31.12. 2021 tasumat a osaluse soet usmaksumus su mmas 668 tuhat eurot on kajast atud k ohustusena. Mõju k ontsern i 2021. aast a müü gitulu le ja p uhaskasumile olek s ebaolul ine kui G eenius M eed ia OÜ j a Babahh Me dia OÜ ole ks omandat ud seisu ga 1. j aanuar 2021. Lisa 12. Muud nõuded ja i nvesteering ud (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12. 2020 Nõuded sidu s - ja üh isettev õtetel e (Lis a 4,3 1) 93 103 Muud nõuded (Lisa 21,31) 700 0 Muud i nves teeringud õiglases vä är tuses läbi kasumiar uande 878 880 Pika ajal ised nõu ded kokku 1 671 982 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 117 Lisa 13. Ühisettevõtted Ettev õtt e nimi Osalus % Kaasomani k Kaasomani k 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2021 31. 12.2020 AS Õhtul eht Kir jastus 50% 50% Alex ela Varahalduse AS Alex ela Varahalduse AS AS Express Post 50% 50% AS Pos timees Grupp AS Pos timees Grupp Ühiset tevõt ete põhit ege vus on kirje ldatu d Lisas 1. (tuha ndetes EUR) AS Õhtu leht Kirja stus AS Express Post Kokku 31.12.2021 Netova ra ühise ttevõ ttes 2 060 (380) 1 680 Osaluse suurus ühise ttevõt tes 50% 50% Firmaväärtus 0 0 0 Muud k orri geerimi sed (19) 190 171 Ühise ttevõtt e osa lus e bilansi lin e väärtu s 1 011 0 1 011 Kasu m / (ka hjum) osalusel t ühisette võttes 99 (380) (281) 31.12.2020 Netova ra ühise ttevõ ttes 3 361 (528) 2 833 Osaluse suuru s ühisettevõttes 50% 50% Firmaväärtus 0 0 0 Muud k orri geerimi sed (19) 264 245 Ühise ttevõtt e osa lus e bilansi lin e väärtu s 1 661 0 1 661 Kasu m / (ka hjum) osalusel t ühisette võttes 490 (388) 102 Ühis ettevõtete finan tsandmed (tuha ndetes EUR) AS Õhtu leht Kirja stus AS Express Post Kokku 31.12.2021 Käibevara 2 390 923 3 313 Põhivar a 3 571 49 3 620 Vara d k okku 5 961 973 6 933 Lühia jalis ed kohus tused 3 503 1 353 4 856 Pikaa jalised ko hustused 398 0 398 Koh ustu se d kokk u 3 901 1 353 5 254 Eelpool nime tatud varad ja kohustu sed sisaldava d: Raha ja raha ekvivalen did 1 574 405 1 978 Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võl ad ja eraldise d) 153 0 153 Pikaajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võl ad ja eraldise d) 398 0 398 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 118 (tuha ndetes EUR) AS Õhtu leht Kirja stus AS Express Post Kokku 31.12.2020 Käibevara 3 326 908 4 233 Põhivar a 3 881 23 3 904 Vara d k okku 7 207 931 8 138 Lühia jalis ed kohus tused 3 443 1 459 4 901 Pikaa jalised ko hustused 403 0 403 Koh ustu se d kokk u 3 846 1 459 5 304 Eelpool nime tatud varad ja kohustu sed sisaldava d: Raha ja raha ekvivalen did 2 501 399 2 900 Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võl ad ja eraldise d) 156 0 156 Pikaajalised finan tskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võl ad ja eraldise d) 403 0 403 (tuha ndetes EUR) AS Õhtu leht Kirja stus AS Express Post Kokku 2021 Müü gitul u 13 940 5 165 19 105 Kulum (731) (32) (763) Intres si tulu 1 0 1 Intr ess ikulu (12) (3) (16) Kasu m / (ka hjum) enn e tulumak su 574 (566) 7 Tuluma ksukulu (375) 0 (375) Aruand eperiood i ka sum / (kah jum) 199 (566) (368) Muu koond kasum 0 0 0 Koon dkasu m kok ku 199 ( 566) (368) 2020 Müü gitul u 13 415 4 659 18 074 Kulum (826) (40) (865) Intres si tulu 1 0 1 Intr ess ikulu (12) (4) (17) Kasu m / (ka hjum) enn e tulumak su 980 (776) 204 Tuluma ksukulu 0 0 0 Aruand eperiood i ka sum / (kah jum) 980 ( 776) 204 Muu koond kasum 0 0 0 Koon dkasu m kok ku 980 ( 776) 204 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 119 Lisa 14. Sidusettevõtted (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31.12. 2020 Sidu sett evõtete s oeta mine 0 1 Kasum /(ka hjum) s iduse ttevõ tte mü ügis t (292) 0 Makstu d dividendid 78 150 Sidusettevõtete nõuete allahindlus (Lisa 31) (166) (174) Sidus ettevõt ete aktsi ad bila nsis 2 210 2 253 Koond kasumia ruandes kaj astatud kasu m/(kahj um) si dusett evõ tete lt Kapita lio salus e meetodi l arv estatud ka sum/(kah jum) 161 (129) Kasum /(kahjum ) sid usette võtetelt kokku 161 (129) 2021. aa sta juu lis omand as AS Ek spress Gru pp 100%lise osaluse Babahh Me dia O Ü - s, mis tegeleb videotoot mise, meedia j a infrast ruktu urilahe ndust e müüg iga. Se ni kuul us ASile Ekspre ss Grupp 49% et tevõtte st. Ettev õtt e nimi Osalus % 31.12.202 1 31.12.2020 Babahh M edia OÜ 100% 49% Kinnisvarakeskkond OÜ 49% 49% Alter o SIA 25 , 48% 25 , 48% Eesti Au dior aamatute Kesku s OÜ 33 , 33% 33 , 33% Sidusette võtte f inantsand med (tuha ndetes EUR) Eesti Aud ioraa mat ute Keskus OÜ Babahh Media OÜ (01.01 -30.06.2021) Kinnisv ara - keskkond OÜ Altero SIA ( konsol ideer itud ) 31.12.2021 Varad kok ku 42 - 415 2 192 Kohustus e d kokku 39 - 1 841 704 Tulud ko kku 5 265 530 3 244 Kulud kokk u 5 267 846 1 893 Puhas kas um (kahjum ) 0 (2) (316) 1 352 31.12.2020 Varad kok ku - 132 363 833 Kohustus e d kokku - 116 1 472 412 Tulud ko kku - 697 462 2 917 Kulud kokk u - 750 818 2 638 Puhas kas um (kahjum ) - (53) (356) 280 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 120 Lisa 15. Materiaalne põhivara (tuha ndetes EUR) Maa E hi tis ed Masinad j a seadmed Muu inven tar Lõpe tamata põhivara ja ettem aksed Kokku 31.12.2019 Soetus maksum us 409 10 390 25 578 4 477 697 41 551 Akum uleer itud kulu m 0 (4 004) (19 682) (2 922) 0 (26 608) Bila nsili ne vä ärtus 409 6 386 5 896 1 555 697 14 943 Ostud ja parend used 0 642 171 412 1 748 2 972 Müüdud põ hivara (jää kmak su mus) 0 (66) 0 (75) 0 ( 141) Allahi ndlus ja mahak and mine (jääk maks umus ) 0 (393) (646) (14) 0 (1 053) Ümberklassifitseerimine 0 0 0 438 (448) (11) Põhiva ra k ulum 0 ( 992) (856) (728) 0 (2 577) 31.12.2020 Soetus maksum us 409 10 332 25 073 4 903 1 997 42 714 Akum uleer itud kulu m 0 (4 756) (20 508) (3 315) 0 (28 580) Bila nsili ne vä ärtus 409 5 576 4 565 1 588 1 997 14 134 Ostud ja parend used 0 599 729 2 779 1 217 5 323 Müüdu d põhivara (jääk maks umus ) 0 0 (1) (1) 0 ( 2) Allahi ndlus ja mahak and mine (jääk maks umus ) 0 (111) * ( 3) (32) 0 (145) Ümberklassifitseerimine 0 27 1 738 807 (2 532) 40 Soeta tud äri ühe ndus te kaud u 0 20 0 26 0 45 Müüdud äri ühendust e kaud u (409) (2 337) (5 647) (52) (162) (8 608) Põhiva ra k ulum 0 (908) (790) (1 126) 0 ( 2 823) 31.12.2021 Soetus maksum us 0 4 829 1 636 7 508 520 14 493 Akum uleer itud kulu m 0 (1 965) (1 044) (3 520) 0 (6 529) Bila nsili ne vä ärtus 0 2 864 591 3 988 520 7 964 2021. aast a mate riaalse p õhiv ara ostud j a paren dused si sald avad ren ditavat e varad e (Lät is j a Eestis li sandun ud LED ekraanid e rend itavate asukoh tad e ning t äiendav ate ko ntori pindade ja muud e varad e) kasu tusõigu se arv ele võt mist summas 2 170 tuhat eurot v astavalt raamatup idamis standar dile IFRS 16 „R endile pingu d“. 2021. aa sta ehitist e all ahindlu s ja mah akandmine sisald ab kasu tusõigu se var ade kaj astamise lõpetamist summas 1 10 tuhat eurot. 2020. aast al kaj astas kont sern COVID - 19 mõj u tõttu maj anduslik ule oluk orrale mate riaal se põhiv ara väärtu se langu se kahju mit summas 1 0 31 tuhat eurot . 2021. aastal mate riaal se t põhivara alla ei hinn atud. Informat sioon l aenude tagatis eks p anditu d materiaal se põhi vara koh ta on tood ud Lisas 18 . Informat sioon r endile pingut e ja k asutamis õiguse alu sek s olev ate varad e makset e ja t ähtaeg ade koh ta on tood ud Lisas 19. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 121 Lisa 16. Immateriaalne põhivara (tuha ndetes EUR) Fir ma - väärt us Kaubam ärgid Areng uvälja - minek ud Klien di - suht ed Tark vara Et temakse d Kok ku 31.12.2019 Soetus maksum us 52 525 13 920 726 3 546 4 552 585 75 854 Akum uleer itud amor tisatsioo n ja alla hindlus (9 897) ( 4 703) (419) (1 855) (2 611) 0 ( 19 485) Bilansiline väärtus 42 628 9 218 306 1 691 1 942 585 56 369 Ostud ja parend used 0 0 0 0 204 1 115 1 319 Mahak and mine (jääk maks umus es) 0 0 0 0 ( 51) ( 69) (120) Ümberklassifitseerimine 0 0 29 0 352 (381) 0 Omanda tud äriüh enduse kaudu 457 0 0 0 0 0 457 Amortisatsioon 0 (483) ( 142) ( 217) ( 549) 0 (1 391) 31.12.2020 Soetus maksum us 52 982 13 920 667 3 546 4 711 1 250 77 076 Akum uleer itud amor tisatsioo n ja alla hindlus (9 897) ( 5 186) (473) (2 072) (2 813) 0 (20 441) Bilansiline väärtus 43 085 8 733 194 1 474 1 898 1 250 56 635 Ostud ja parend used 0 0 5 0 393 1 334 1 732 Mahak and mine (jääk maks umus es) 0 0 (2) 0 (74) (1) (78) Ümberklassifitseerimine 0 1 53 0 788 (882) (40) Omanda tud äriüh enduse kaudu 2 491 1 594 0 0 193 0 4 278 Müüdud äri ühendust e kaud u 0 0 0 0 (216) (166) (382) Amortisatsioon 0 (412) ( 103) ( 175) (649) 0 (1 339) 31.12.2021 Soetus maksum us 55 473 15 515 695 3 546 5 316 1 535 82 081 Akum uleer itud amor tisatsioo n ja alla hindlus (9 897) ( 5 598) (548) (2 247) (2 983) 0 ( 21 274) Bila nsili ne vä ärtus 45 576 9 917 146 1 299 2 333 1 535 60 807 Informat sioon l aenude tagatis eks p anditu d immater iaalset e var ade koht a on tood ud lisas 18. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 122 Firmaväärtuse jagunemine rahateenivatele üksustel e (tuha ndetes ) EUR 31.12.202 1 31.12.2020 Delfi 35 137 35 137 Digita l Matt er ( endise n imega Adn et Media ) 712 712 Maaleht 1 816 1 816 Biļešu Paradīze 3 564 3 564 Linna Ekr aa nid 1 338 1 338 Geenius Mee dia 2 211 0 Muu d 798 517 Fir maväärt used k okku 45 576 43 085 Vara väärtu se t estide s on kaet av väärtu s leitud kasutu sväärtuse meetod i aluse l, kasut ades disk ontee ritud rahavoog ude mee todit . Iga om andatud äriük suse koht a on k oostatud vastav a rahate eniv a üksuse viie aa sta rah avoo progno osid. Pe ale viien dat aas tat on v äärtuse t estis rahav oogu de hind amisel on läh tutu d perpet uitee dist. P ikaajalise oodatav a rahavoo kasv umäär aks on kasu tatud k onservat iivset kasvup ortsent i, mis iseloomust ab oodat avat kasv u turul. Müügitulu kasv, muutuv - ja pü sikulud on p rognoosit ud varase mate pe rioodide tulemuste ning läh itulev ikus plaanitav ate st rateeg iliste arengu te aluse l. Väärt uste t estides on k asutatu d nominaal mude leid. Delfi v äärtuse t estis ka sutut akse De lfi toot e rahavoog usid ASis Ek spres s Meedia, Läti et tevõt te AS D elfi rahav oogus id ja Leedu ettevõt te UAB Delfi rahav oogusid. Maalehe väärtus e te st põhineb ASi Ek spress Mee dia ajale he Maaleh t (k.a kõik seot ud te gevu sed ja n ende tul emused) ja aj akirja Maak odu är itege vuse t ulevast el rah avoogud el. Dig ital Mat ter (end ise nimeg a Adnet Media) väärtuse te stis on kasu tatud Adnet Media t egevuse rahavoogu sid Balti ri ikides. Linna Ek raanid väärtu se te stis on kasut atud E esti d igitaalse välir eklaam i ärit egev use tu levasi rah avoogusid . Biļe šu Paradīze väärtuse testi s on kasutatud ärit egev use tule vasi rah a voogusid elekt roon ilise pilet imüügip latvormi ja piletim üügikoh tade h aldamise st L ätis. 2021. a asta koht a Geeniu s Me edia suh tes väärt use testi läb i ei v iidud, kuna osalu s omand ati de tsembr is 2021 ja sel hetk el toimus o stuhinn a jaota mine ning olulisi muutusi õigla ses väärt uses ei t uvastat ud. Kõikide r ahate enivat e üksust e rah avood ko nsolid eeritak se j a neid on vajadu sel korr igee ritud sisemist e juh timis - v õ i muude sarnaste t asudeg a. Kasutatu d on allj ärgnev aid tul ude k asvusid: Rahatee ni v üksu s Kesk mine t ulude kas v Lõppvä ä rtuse kasv jär gmise d 5 aa stat 31.12.202 1 31.12.2020 31. 12.202 1 31.12.2020 Delfi 5, 6% -11,3% 5, 0% -7, 3% 3, 5% 3, 5% Digita l Matt er ( endise n imega Adn et Media ) 10 , 7% 9, 9% 3% 3% Maal eht -0, 1% - 0, 2% 0% 0, 5% Linna Ekr aa nid 25 , 1% 21 , 3% 3% 3% Biļešu Paradīze 4, 3% 5, 1% 3% 3% Järgmise viie aast a rahav oogude nüüdisv äärtus j a lõppv äärtus leit i, kasu tades d iskontom äärana k aalutud keskmist kapital i tootlu se mä ära, kus o odatav omakap itali to otlus o n 8, 8% - 13,7% ( 2020: 9,1% - 13,8% ) ja võlakapit ali toot lus on 3,9% ( 2020: 3,4% ). Võlakap itali suhe omakapit ali on arvest atud k õikidel e ettev õtetele vastavalt Damodar an On line andmeb aasi tur u keskmise le võlak apital i suhte le. O makapital i hind on arv utatu d kasut ades CAP Mi (Capit al Asset Prici ng Mode l). Üh e komponen dina on kasu tatud Damodara n Onlin e andmebaasi v astava tööstush aru kõige viimast finant svõimend useta be etat. Riigipõhist e riskim äärad e aluseks o n kasutat ud Sak samaa pikaaj alise eu rovõlakirj a tootlus t. 2021. aastal l angesid riskiv abad in tressimäär ad akt siaturgu del ve elgi, mille tulemuse na kasutat akse väärt use te stides samuti väik semaid diskont om äärasid. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 123 Kasutatu d diskon tomäär ad on j ärgmised : Rahatee ni v üksu s 31.12.202 1 31.12.2020 Delfi 7, 42% -7, 78% 7, 47% -7, 82% Digital Matt er ( endise nimega Adn et Media) 7, 53% 7, 82% Maal eht 8, 42% 8, 47% Linna Ekr aa nid 10 , 28% 9, 58% Biļešu Paradīze 7, 78% 7, 82% Allpool t oodud t abelis on v älja to odud rah ateeniv ate ük suste kaet avad ja bilan silised väärtuse d ning e rinevused nende vahel e nne allah indlusi. Bilansil ised v äärtused sisal davad f irmaväär tust, kaubamärk e, mat eriaalse id j a immater iaalseid vara sid ning k äibekap itali. A llahind lusi ei o le käe soleval e ga eelmise l aruan deaasta l kaj astatud . (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31. 12.2020 Kaetav vää rtus Bilansiline väärt us (en ne väärt use langu st) Eri nevus Kaeta v väärtus Bilansiline väärt us (en ne väärt use langu st) Eri nevus Delfi 150 787 46 379 104 408 103 799 45 984 57 815 Digita l Matt er ( endise nimega Adnet M edia ) 12 197 1 652 10 546 8 383 1 474 6 909 Maal eht 5 095 2 185 2 910 6 031 2 226 3 805 Linna Ekr aa nid 9 052 3 058 5 994 3 317 2 097 1 220 Biļešu Paradīze 23 667 7 963 15 704 25 518 8 177 17 341 Kontsern i juhat use hinn angul on kõik soet atud rah ateen ivate üksust e vara k aetava v äärtuse t estide s rakend atud olulised eelduse d reali stliku d. Ju hul, k ui mõnes t estimisel kasutat ud olulise s eel duses to imuks e basoovit avas suu nas oluline m uutus, võiks se llest t ulene da vara allah indam ise vaj adus. Delfi, Digital Matter ja Maalehe mü ügi tulu on kõr ge ning nend e prog noositavad tulev ased rahav ood üle tavad n ende varade b ilansil ist väärtu st su mma võrra, kus kasut atud e eldust e mõistlik muutu s ei tek itaks allah indlu se vajad ust. 2020. aast al m õ jutas C OVID - 19 - st tin gitud erioluk ord k õ ige enam digitaal sete v ä liekraan id e ett ev õ tet L inna Ekraan id ning L ä ti pilet im üü giplat vor mi Bi ļ eš u Pa rad ī ze. Seo ses riikl ike p iirangut ega Ee stis ja Lät is v ähene sid antud ettevõtete reklaami müügi - ja pilet iäri teg evusmah ud 2020. aastal . Väliekraanid e turu taastumin e 20 21. aasta t eise s pooles ning piirangu te lee vene mine Lätis 2022. aasta alg uses , ann ab kind lust, et seisuga 31.12.202 1 antud ettevõ tete progno ositavad t ulevase d rah avood ü letavad nend e varade bilansilist väärtu st summa v õrra, kus k asutatud eeld uste mõistl ik muutu s ei tek itaks allah indluse vajadu st. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 124 Lisa 17. Võlad ja ettemaksed (tuha ndetes EUR) 31. 12.202 1 31. 12.2020 Võlad tarnijatele (Lis a 4) 2 899 2 230 sh võlad seotud osapooltele (Lisa 31) 252 9 Võlad töövõt jatele 3 349 3 451 Muu d maksuv õlad 2 249 2 800 Kliend ilep ingu ko hustus (Lisa 22) 2 566 2 199 Tingimuslik tasu 2 033 250 Võla d ühis ettevõ tetel e (Lisa 31 ) 226 197 Viitintressid 73 74 Muud vi itko hustused 4 270 4 050 Võlad tarni jatele ja muud võlad kokku 17 664 15 251 Kliendil eping u kohust us sisald ab k lientid e periood iliste v äljaanne te et tete llimusi. Muud v iitkohu stused sisal dava d peamise lt raha, mis on kogutud üritust e korraldaj ate nimel j a nende üritu ste eest, mis toimuv ad 2022. aastal või on ju ba toimun ud, kuid mille lõp parvet ei ole k orraldaj atele t ehtu d (Lisa 9). Seisuga 31 .12.202 1 on äriüh enduse tulemu sena bilansis k ajastat ud tin gimuslik t asu summas 2 256 t uhat eu rot, sh 2 033 tuhat eurot lühiajaline ning 223 tuhat eurot pikaajali ne kohustus. 20 21. aastal te hti pile timüüg iplatvo rmi soetusmak sumuse tasu mata t ulevase kohust use õiglas e väärt use kor rigeerim ine, mis kajast ati ühek ord se finant stuluna su mmas 40 7 tuhat eurot (Lisa 3). Seisuga 31 .12.20 20 on äriüh end use tu lemusena b ilansis kaj astat ud tin gimuslik t asu summas 1 995 tuhat eurot, sh 250 tuhat eurot lühiaj aline nin g 1 745 tu hat eurot pikaaj aline kohust us. 2020. aastal te hti pile timüüg iplatvo rmi soetusmak sumuse tasu mata t ulevase kohust use õiglas e väärt use kor rigeerim ine, mis kajast ati ühek ord se f inantst uluna sum mas 69 0 tuhat eurot ( Lisa 3). Lisa 18. Pangalaenud ja laenukohustused (tuha ndetes EUR) Tag asimakse t ähta eg Summa kokku 12 kuu jo oks ul 1- 5 aast a jo oks ul Roh kem ku i 5 aasta jo oks ul Saldo seisu g a 31.12.202 1 1- Pikaajalised pang alaenud 11 350 1 680 9 670 0 Võlakirjad 5 000 0 0 5 000 Rendi kohustus 5 869 1 521 4 348 0 Kokku 22 219 3 201 14 018 5 000 Saldo seisu g a 31.12.2020 Pikaajalised pang alaenud 12 545 2 401 10 144 0 Võlakirjad 5 000 0 0 5 000 Rendi kohustus 4 657 1 212 3 445 0 Kokku 22 202 3 613 13 589 5 000 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 125 Efekt iivsed in tressim äärad on väg a lähedase d nom inaalset el e intressim äärad ele. Laenuk ohustust e õiglan e väärtu s on ligilähe dane nom inaal väärtu sele, kuna in tressimä är on mu utuv ja seotu d Euriborig a ning marg inaal on turut ingimust el kok ku lep itud 2021. aa sta ju ulis. Pikaajaline pangalaen Printall ASi osalu se müügit ehing u raames tasu ti sept embris 2021 AS - ile SEB Pan k laenu leping ust tu lenev Prin tall ASi laenuj ääk summa s 2,06 milj onit eurot. 2021. aasta j uulis AS E kspress G rupp ja AS SEB P ank sõlmisid laen ulepin gute muudatused, mille tulemusena on laenud e uuek s tähtaj aks 18. j uuli 202 6. aast a, varase ma 25 . aprill 2022 ase mel. U ue kok kulepp e kohasel t vähen dati igakuist tagasi makset 2 04 tuh andelt eurolt kuus 60 t uhande eu roni kuu s. Lisaks sõ lmiti AS - iga S EB Pank uus laen uleping refin antseer imak s AS Cit adele banka lae n summa s 2,1 m iljonit eurot ja täht ajaga 3. juuni 2024. Uue lep ingu k ohaselt j ääb laenu t agasimakseg raafik samaks, laen u uuek s tähtaj aks on 18. juu li 2026. 21. det sembril 2021 a llkirjas tasid O Ü Eksp ress Finant s ja AS SEB Pan k laenu leping u summas 2,6 5 miljo nit euro t maksetäh tajag a 18. ju uli 2026 ig akuise t agasimak sega 30 t uhat eu rot. Uute leping ute k ohaselt on intressi m argina aliks v ahemik 1,75% - 1,9% v arasem a 1,9% - 3, 9% ase mel. Mu ud peamised laenule pingu tingimu sed jäid samaks. Laenud on tagatud:  T ütarettevõ tete aktsia tega;  A Si Ekspre ss Grupp ja tüt arettev õtet e garantiide ga;  K ontsern i kaubam ärkideg a summ as 4,9 milj onit e urot;  L õplikk u kontr olli omav akt sio när on samut i andn ud isiklik u g arantii sum mas 4 milj onit e urot , et k atta lae nu ja arve lduskre diidi lep inguid . Vastavalt laenule pingu tingimu stele p eab laen uvõtj a koguvõla/EBIT DA suhe olema madala m kui 3, 0. Seisu ga 31.12.20 21 oli lae nulepin gus kok ku lep itud korrig eerimist e j ärgi arvu tatud kog uvõla/EBI TDA suh e 1,41. Vast avalt laenule pingu tingimu stele p eab laen uvõtj a intressid e ja lae numakset e katt ekord aja (DSCR ) olema v ähemalt 1,2. Seisuga 31 .12.20 21 oli laenu lep ingus k okku le pitud kor rigeerimiste järgi arv utatu d DSCR suh tarv 2, 74. Lisaks t uleb hoida pan gas likviid susre serv i summas 1 mil jon eu rot. Võlakirjad Okto obris 2019 em iteer is AS Ek spress Gru pp 5 000 v õlakirja nimiväärt use ga 1 000 eur ot, int ressimää raga 6% aastas ja lunast ustäht ajaga e missioo nikuup äeva 8. aast apäe v, s.t 7. okto ober 2027. Intre ssi makstakse kord aa stas 7. oktoobril. Võlakirj ad emite eriti suu natud e missioonin a ASi LHV Varah aldus hall atavate le pen sionifo ndidel e. 4. oktoob ril 2019 sõlmis AS E kspress G rupp märkim islepin gu pe nsionifon dide (LHV Pen sionifond XL, LHV Pensioni fond L, LHV Pensionif ond M) nimel t egut seva ASiga LHV Varah aldus k õikide e miteerit ud võ lakirjad e märkimi seks kogun imiväärtu ses 5 milj onit eurot. Võlakirj ad on allu tatud jaanu aris 2019 AS ilt SE B Pank võ etud l aenule. AS SEB Pan k on ee sõigusnõude ga v õlausa ldaj a ja võlak irjad on allu tatud ASilt SEB P ank võetu d eelnimet atud laen ule. Võlak irjad ku jutavad endast Ekspress G rupi tagatu d võlak ohustust aktsion äride j a seotu d osapo olte ee s. V õlakirjad on täielik ult t agat ud OÜ Haep garant iiga ja Hans H. L uige k äenduse ga. OÜ Hae p 88% osaluse omanik uks on ASi Ekspr ess Grup p suurak tsionär Hans H. L uik. Võlakirj ade emit eerim isest s aadud vah endit e arvelt refinant seeri s AS Ekspress G rupp OÜlt Akt iva Finant s (100% omanik Han s H. L uik) v õetud laenu su mmas 3, 2 miljonit eurot ja kasu tab üle jäänud 1,8 miljo nit euro t tule vastek s invest eering uteks. OÜ - lt Aktiva Finants v õetud laen kandis int ressi 12% nin g oli kon tserni vaate s sildfinan tseerin guks 2019. a astal teh tud suu remat ele inv estee ringut ele. 2019. aast al on kon tser n invest eerin ud Lät i turul t egut sevasse piletim üügipl atvormi S IA Biļ ešu Paradīze (bil esuparadiz e.lv ) ja v äliekraanid e et tevõt tesse O Ü Linna Ek raanid Ee stis. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 126 Kontsern jätk ab aktiiv selt inv estee ringut ega, tu gevdamaks ol emasole vaid põh itege vusi ja t oetamak s kontse r ni digitaal se muut use läbiv iimise l. Vastavalt võl akirjad e ting imuste le peab ASi Eksp ress G rupp (kasu tades k onsolidee ritu d finant sandmeid ) kog uvõla /EBITDA su he olem a madala m kui 4, 0 ning in tresside ja laenumakset e katt ekord aja (DSCR ) vähemalt 1,2. Se isuga 31.12.20 21 oli võl akirjad e tingim ustes ko kku lep itud korrige erimiste j ärgi arv utatud koguvõla/ EBITDA su he 1,41 j a laenumak sete k attek ordaja ( DSCR ) oli 2,7 4. Arvelduskrediit Seisuga 31 .12.202 1 oli kont sernil sõlm itud pik aajaline arveldu skrediid i leping SEB pang aga summas 3 miljo nit euro t tähtaj aga 18.01.202 3. 31. 12.2021 ja 31. 12.2020 seisu ga ei oln ud arveld uskrediid i limiiti k asutatud. Lisa 19. R endile pingud Kasutusõ iguse varasid kajastat akse mat eriaalse te põh ivarad e koosseisu s. Enamik kon tserni re ndilep inguid hõlmab ko ntoriruu me, mille re ndiper iood on tavalise lt kolm kun i viis aastat n ing mille jär el on võimalik re ndilep ingut pikendad a. Mõned rend ileping ud sisaldav ad inde ksist või määrast sõltuv aid rendimak seid. Kontsern rendib IT/ko ntorite hnikat , mille le pingu järgn e rendip eriood on üks kun i kolm aa stat. Need on kas lühiajal ised j a/või madal a alusv ara väärtuse ga rend id. Kon tsern on otsu stanud antud rendile pingu te kasut usõiguse vara sid j a rendik ohustusi m itt e kajast ada. Informatsioon rendilepingute kohta, milles kontsern on rentnik, on toodud allpool. Kasutu sõiguse v ara (tuha ndetes EUR) Ehit is ed Masinad ja seadmed Muu inv entar Lõpe tamata põhivara Kokku 2020 Sa ld o 1. jaanuari l 2 857 575 435 398 4 265 Aruand eperiood i kulu m (690) ( 77) (174) 0 (941) Kasu tusõi guse va rade lisa ndumi ne 642 0 240 1 333 2 215 Kasu tusõi guse varade ka jasta mise lõp etami ne (17) 0 (3) (22) ( 42) Sald o 31. det sembri l 2 792 499 498 1 708 5 497 202 1 Saldo 1 . jaanuari l 2 792 499 498 1 708 5 497 Aruand eperiood i kulu m (685) (261) (594) 0 ( 1 541) Kasu tusõi guse va rade lisa ndumi ne 599 2 206 3 136 0 5 941 Kasu tusõi guse varade ka jasta mise lõp etami ne (110) (2 185) (42) (1 708) (4 046) Saldo 31. dets embril 2 595 258 2 998 0 5 852 Lõpet amata põhiv ara sald o seisug a 31.12. 2020 sis aldab ka lis aks kasu tusõigu se var ale põhiv ara valmi stamisek s teht ud muid kulutusi summas 474 tuhat eurot. Kasumia ruandes k ajastat ud sum mad (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Intres si kulu r endilepi ngutest 109 72 Vähevää rtuslik e varade ja lühia jaliste r endilepi ngute rendi kulu 1 026 922 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 127 Rahavoo gude aru andes kaj astat ud summad (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Rendi lepingut ega s eotud r aha väl jama ksed (1 814) (949) Lisa 20. Segmendiaruanne Tege vusseg mendid on juhtk ond määratlen ud emae ttev õtte ASi Eksp ress Gru pp ju hatuse jäl gitavat e aruanne te põhjal . Juh atus hind ab ärite gevust e ttevõt te perspe ktiivist lähtud e s. 2021. aa sta sept embris müüs AS Ekspress G rupp 100%lise osaluse t ütare ttev õttes P rintall AS . Kuni mü ügini mood usta s Printall AS'i ärit ege vus trü kiteenust e segme ndi. Tr ükitee nuste seg menti k ajastat akse 2021. aasta kon solidee ritud majandu saasta aruand es lõp etatu d tegevusv aldkonn ana nin g antud segm endi tu lud ja kulud kaj astatak se konsolide eritud koondk asumia ruand es eraldi re al „Kasu m/ - kah jum lõp etatu d tege vusvald konnast“. Alates 202 1. aast a septem brist on kont sern te gutse mas ainult ü hes jät kuvas t egevussegm endis, milleks on meediasegment. Meediasegment: online uudispo rtaalid e ja ku ulutu ste portaalid e haldam ine, re klaamimü ük oma por taalides ü le Baltikum i ning ajaleht ede, ajakirj ade, kliend i - j a reklaaml ehted e ning raamatute kirj astamine j a välj aandmin e Eesti s nin g digit aalse v älir eklaami müük E estis ja L ätis. Me ediasegm ent hõl mab samu ti tehn oloog ia - j a innovat sioonik onveren tsi „ Login ” kor raldamist Le edus, elektroonilise pil etimüüg iplatv ormi (bilesup aradize .lv) ja piletim üügikoh tade h aldamist Lät is ning sisu lo ome produktsioonistuudiot Leedus. Sellesse segmen ti kuul uvad t ütarette võtt ed Ekspress M eedia AS ( Eesti) , AS Delf i (Läti), UAB Delfi ( Leed u), OÜ Hea Lugu (Ee sti), D S creens SIA (Läti) , Dig ital Matt er (endise nime ga Adne t Media - L eedu, Eest i, Läti) ja Linna Ekraanid OÜ ( Eesti), Babahh Med ia OÜ (Ee sti), SIA Biļešu P aradīz e (Lät i) Vid eotinkl as UAB (Le edu) ja Geen ius Meedia O Ü (E esti) alates 20 21. aasta d etsemb ris t. Meediasegmendi pe amisteks t ulude ks on reklaamb ännerit e ja teiste reklaamip indade ja - toodete nin g dig itell imuste müük oma p orta alides n ii Eest is, Lät is kui L eedus. Rek laamipin dade mü ük ajal ehted es ja aj akirjad es, aj alehte de ja ajakirj ade te llimustu lud ja üksikmüü k. R aamatute ja erinevate sarjade m üük ning teenustasu kliend imaterj alide koostami sest nin g muud est proje ktide st. Lisaks dig itaalse välirek laami müüki j a pilet imüügip latvorm id Eestis j a Lätis . Kontserni kesksed tegev used on kajastat ud eral di ning n eed ei mood usta erald i teg evusvaldk onda. S iia alla k uulub emaett evõte AS Ekspr ess Gru pp, mis pakub kontse rnisises elt j uriidilise nõust amise j a IT - teenu seid ning Ekspre ss Finants O Ü, mis p akub raam atup idamise te enuseid kontse rni e ttev õtete le. Juhatus hindab tegevussegmentide tulemuslikkust eelkõige müüg itulu, EBITDA ja EBITDA marginaali põhjal. Segmen tide re klaamimüüg itul udest ei ole maha ar vatud agent uuridel e makstav aid mahu põhiseid ja muid t asusid, kuna ko ntserni j uhtk ond j älgib ett evõtete ja seg mentide brutotu lusid. A llahindlu sed ja h innav ähend used kaj astuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on nä idat ud elim in eerimiste koondre al. Segmen di tule muses ei k ajast u kontse rnisisese d ju htimistasu d, firmaväärt uste allah indlu sed. Kontsern i emaett evõt te ju htkonna hinnan gul ei e rine seg mentid evahel ised teh ingud oluliselt tin gimuste st, mill ega on tehtud t ehingu id kolman date osap oolteg a. Invest eering ud põ hivarasse sis aldavad materia alse (Lisa 1 5) ja immat eriaal se põh ivara (Lisa 16) oman damist. Olulised Eestist v äljaspo ol asuvad p ikaaj alised var ad on peam iselt erinevad kau bamärgid , mille j ääkväärtu sed on riik ide l õik es järgmise d:  L äti 4,2 milj onit eurot seisuga 31.12.2021 ( 4,4 miljonit eurot seisuga 31. 12.2020)  L eedu 1, 7 miljonit eurot seisug a 31.12.2021 ( 1,8 miljon it eurot se isuga 31.12. 2020) Väljaspo ol Eestit asuvat e ett evõtet ega seot ud firmaväärt use d jääkv äärtus es:  L äti 10,9 milj onit eurot seisug a 31.12.202 1 (10,9 milj onit eurot seisuga 31. 12.2020) AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 128  L eedus 13, 8 miljonit e urot seisug a 31.12.202 1 (13,8 milj onit eurot seisug a 31.12.2020) Väljaspo ol Eestit asuvat e ett evõtet ega seot ud kliend isuhte d jääkv äärtuses:  Lät i 1,3 miljon it seisuga 31. 12. 2021 (1,5 miljonit eu rot seisu ga 31.12. 2020) 2021 Mee dia Trük i - teenus ed (lõpetat ud) Kesksed tegev used Elim ineeri - mi sed Konts ern kokku (jätkuva d + lõpeta tud) * (tuha ndetes EUR) Müügi tulu konts erniväli st elt klie n tide lt 52 030 11 707 1 346 0 65 083 Segm entide vahel ine müüg itulu 62 1 537 2 773 (4 372) 0 Segme ndi müügi tulu kokku 52 093 13 244 4 118 (4 372) 65 083 EBITDA 8 927 1 286 (669) (100) 9 444 EBITDA margi naal 17% 10% 15% Põhiva ra kul um (Lisa 15,16) (4 162) Ärikas um /(kahj um) 3 060 Investeeringud (Lisa 15,16) 7 056 * vt lisa 21 2020 Mee dia Trük i - teenus ed (lõpetat ud) Kesksed tegev used Elim ineeri - mi sed ** Konts ern kokku (jätkuva d + lõpeta tud) * (tuha ndetes EUR) Müügi tulu konts erniväli st elt kli enti delt 43 664 18 913 666 0 63 243 Segm entide vahel ine müüg itulu 64 2 472 2 094 (4 629) 0 Segme ndi müügi tulu kokku 43 728 21 384 2 761 (4 629) 63 243 EBITDA 6 601 2 224 (720) ( 1 101) 7 004 EBITDA margi naal 15% 10% 11% Põhivara kulum (Lisa 15,16) (3 968) Ärikas um /(kahj um) 3 078 Investeeringud (Lisa 15,16) 4 292 * vt lisa 21 COVID - 19 mõju tõtt u majandusl ikule ol ukorrale on ko ntsern 2020. aast al kajastan ud materia alse põhiv ara väärtus e languse k ahjum it summas 1 031 t uhat eu rot (Lisa 1 5). (tuha ndetes EUR) M üügit ulu EBI TDA 2021 2020 2021 2020 Kontsern kokku (jä tkuvad + l õpet atud) 65 083 63 243 9 444 7 004 Lõpet atud te gevus valdko nna elimin eerimine (13 244) ( 21 384) (1 286) ( 2 224) Segme ntideva heline eli mineerimi ne 1 677 2 655 83 1 144 KONTSERN KOKKU 53 516 44 514 8 240 5 924 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 129 Lisa 21. Lõpet atud t egevusval dkond 2021. aasta se ptemb ris müüs AS Ekspre ss Grupp 100%lise osal use tüt arett evõtt es Printall AS 'i. Kont serni j uhatus otsustas mü üa Pr intall AS'i e esmärgig a väljud a ärisek tor ist, mis ei vasta k ontsern i str atee giale j a kus on suu r invest eering uvajad us. T ehingu tu lemusen a vabaneb kapit al kontse rni digiv aldkon na kasvu r ahastam iseks. Kooskõl as ASi Ekspre ss Grup p 13.07.202 1 erakorr alise ül dkoosole ku otsuse ga allkir jasta sid AS E kspress Gru pp ja OÜ Trükit ung 3. se ptembril 202 1 müüg ileping u, mille k ohaselt mü üs Ekspre ss Grupp 100% lise osalu se tüt arett evõttes Printall AS . T ehing v iidi lõpu ni seisuga 6. sep tembe r 2021. 2021. a asta kons olidee ritud m ajand usaast a aruand es on esitatu d andme d jätk uvate te gevu svaldk ondade k ohta, ku s lõpetat ud te gevusval dkonnan a tulud ja kul ud kajast atakse ko nsolid eeritu d koond kasumiar uandes e raldi real „Ka sum/ - kahjum lõpeta tud tegevusvaldkonnast“. Kuni müüg ini moodu stas Pr intal l AS'i ärit egev us trük iteen uste segme ndi, mid a käesole vas aru andes kaj astab k ontsern lõpet atud t egevusv aldkonn ana. Maj andusaasta ar uande k oond kasumiar uandes j a segme ndi üle vaadet es on jät kuvat e tege vusvald kondad e võrdlusan dmed k orrigee ritud. Kon solideerit ud bil ansis ja rahav oogude s vastaval t IFRS - i nõuetele korrige erimisi t ehtu d ei ole. Trükit eenust e segmend iga seotud v arad on bilansis se isuga 31. 12.2020 end iselt rid a - realt k onsolidee ritud, kuna Printall AS ei vastan ud seisuga 31. 12.2020 mü ügioote l varaks k lassifit seerim ise kriteeriumitele. Peale müüg itehin gut AS Printal l jätk ab trükiteen uste osu tamist kon tserni ett evõte tele. Kasum /(k ahju m) lõpet atud teg evusval dkonnast (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Segm endi müü git ulu 13 244 21 384 Segm entide vahel ine müüg itulu ( 1 537) (2 472) Müügi tulu konts erniväli st elt kli enti delt 11 707 18 913 Segme ndi kulud ( 12 898) (21 414) Segme ntideva helised kulud 1 537 2 472 Konts ernivä lised ku lud (11 361) (18 943) Aruand eperiood i kasu m /(ka hju m) 346 (30) Kahju m tege vusva ldkonna müü gist (2 222) - Kasu m /(ka hjum) lõp etatud te gevusvald kon nast (1 876) (30) Tavapuhaskasum ( - kahjum ) akt sia koht a (e uro) (0,06) 0,00 Lahus tatud puhask as um ( - kahjum) akt sia ko hta (eu ro) (0,06) 0, 00 Rahavood lõpetat ud tegevusv aldkonnast (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Rahavood äritegevuse st 1 079 3 350 Rahavood investeerimistegevusest 6 151 (512) Rahavo od finants eerimis tegevuses t (1 514) (2 236) Rahavood kokku 5 716 602 Müügitehi ngu rahaline mõju kontse rnile (tuha ndetes EUR) 2021 Net ovara (9 262) Laekun ud osaluse m üügist 6 340 Ajatatud makse (Lisa 31) 700 Raha ja raha ekvivale ndid müüd ud tegevus va ldko nnas (14) Kokk u rahali ne mõju konts erni le 6 326 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 130 Lisa 22. Müügitulu Mee dia Kesksed tegevu sed Ko kku (tuha ndetes EUR) 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Peami sed mü ügit ulu liigid Reklaamikäive 35 227 29 099 0 0 35 227 29 099 sh bartertulud 638 691 0 0 638 691 Ajaki rjand usväljaa nnete üksik müük 2 058 2 189 0 0 2 058 2 189 Ajaki rjand usväljaa nnete müük tellija tele 11 253 9 147 0 0 11 253 9 147 Raamatute kirjastamine 1 052 961 0 0 1 052 961 Muude ka upade ja teenus te müük 2 440 2 268 1 485 849 3 925 3 118 Kokku 52 031 43 664 1 485 849 53 516 44 514 Müügi tulu kajast amise ajas tus Klien tidele ül e antud kaub ad ja teenus ed kindla l aja hetkel nin g aja jooksul 52 031 43 664 1 485 849 53 516 44 514 Müügi tulu klien dilepi ngu telt kokku 52 031 43 664 1 485 849 53 516 44 514 (tuha ndetes EUR) 202 1 2020 Müügi tulu geog raafilist e pii rkon dade lõik es Eesti 29 313 24 328 Skandinaavia 767 617 Leedu 11 338 10 056 Läti 8 417 6 039 Muu Euroopa 3 229 2 960 Muud riigid 452 514 Kokku 53 516 44 514 Järgmine tabel annab ül evaate leping ulistest varadest ja leping uliste st kohu stustest klien tideg a. (tuha ndetes EUR) 31.12. 2021 31.12.2020 Kliend ilep ingu va rad 0 310 Kliend ilep ingu kohustus ed (Lisa 1 7) 2 566 2 199 Kliendil eping u varad on peamiselt seotud kontse rni õiguse ga saada tasu teostat ud tööd e eest vastavalt p aberi ja trükit eenust e müüg ileping utele, kuid mil le eest ei ol e aruand e kuup äeva seisu ga vee l arveid esit atud. Kliendil eping u vara klass ifitse eritak se nõue teks k lientid e vastu , kui kont sernil t ekib le pingu line õigu s väljast ada neile arve. Kliendil eping u kohust used on peamise lt se otud k liendi e ttemak seteg a periood iliste välj aannet e tell imisel. Ku na antud leping utes ei o le olulis i finant seerim ise kompon ente ning kliend ileping u kohust us klassif itsee ritakse ü mber müügit ulusse üh e aast a või lü hema per ioodi j ooksul, rakend ab kont sern prak tili st abinõu. Pr aktilise abinõu al usel e i pea lep ingulist tehin gu hind a korrige erima ol ulise f inantse erimi se komp onend i mõjuga, kui aj avahemik on üks aasta või vähe m, mis jääb kliend i poolt kaub a või tee nuse eest tasumise ning k ontser ni poolt t eenuse osu tamise või k auba üleandmise hetke vahele. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 131 Lis a 23. Müüdud toodangu kulu (tuha ndetes EUR) 202 1 2020 Kaubad , t oor e, mater jal ja teenu sed 457 423 Sisse ostet ud teenu sed 12 297 10 310 Tööjõukulud 21 774 18 660 Rendikulud (Lisa 19) 640 574 Muu d kulud 1 883 1 996 Kulum 2 624 2 049 Kulud ko kku 39 674 34 013 Lisa 24. T urundusk ulud (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Turus tus 1 497 1 302 Tööjõukulud 828 567 Rendikulud (Lisa 19) 16 17 Kulum 17 19 Turun dus kulud kokku 2 359 1 905 Lisa 25. Üldhalduskulud (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Kaubad , t oor e, mater jal ja teenu sed 146 130 Remo ndi - ja hoold uskul ud 547 509 Side kulu d 115 113 Rendikulud (Lisa 19) 370 331 Sisse ostet ud teenu sed 1 502 1 249 Tööjõukulud 3 978 3 770 Kulum 777 826 Üldhald uskulud kokku 7 435 6 930 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 132 Lisa 26. Kulud liikide järgi (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Tööjõukulud 26 581 22 997 Kaubad , t oor e, mater jal ja teenu sed 602 554 Rendikulud (Lisa 19) 1 026 922 Sisse ostet ud teenu sed 13 799 11 559 Turund uskulud 1 497 1 302 Remo ndi - ja hoold uskul ud 547 509 Side kulu d 115 113 Muud k ulud 1 883 1 996 Kulum 3 418 2 894 Kokk u müüd ud k aupade k ulu, tu rundus - ja ül dhaldus kulud 49 468 42 848 Kesk mine töö tajat e arv 741 695 Antud lisas toodu d informat si oon on Lisad e 23 - 25 koondn umbrid. Lisa 27. Muud äritulud (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Subsiidiumid 656 1 180 Muud ä ritul ud 272 511 Muud äri tulud kokku 929 1 691 2021. a astal on kon tsern saanu d CO VID - 19 p andeemia m õjust t ingitu na ühek ordseid riikli kke abimeet meid Lät is 407 tuhand e euro e est pil etimüüg iplatvormi t egev use suh tes, k us üritused jäeti är a peaaeg u 7 - kuu jooksul. Tulenevalt COVID - 19 põhju statud erioluko rrast keh testas Ee sti Vabariig i val itsus 202 0. aast a märtsis tööt asu hüv itise programmi ette võtet ele, kes olid sunn itud oma t egev ust lõp etama ja t öötaj aid koond ama. T öötasu hü vitist maksti töötaj ale, k elle tö öandja t egev us oli erako rralist est a sjaolu dest t ulenev alt olul iselt häiritud . Hüv itis tagas töötaj atele sisse tulek u ning aitas tööandj atel aj utised r askused ü le elada, e t ei peaks töötaj aid koond ama või tege vust lõ petama. T öötasu hü vitist sai t aotled a 2020. aasta märt si, april li ja m ai eest. Hüvitist maksti, kui tö öandja ol i olukorr as, mis vast as väh emalt k ahele t ingimuse le kolm est:  t ööandj a käive v õi tulu on sellel ku ul, mille ee st hüvitist t aotletak se, lange nud vähemalt 30 protse nti võrreld es eelmise aasta sam a kuu käibe v õi tulug a;  t ööandj al ei ole v ähemalt 3 0 protsen dile tö ötajat est kok kulepitu d mahus t ööd anda;  t ööandj a on vähe malt 30 protse ndil tööt ajate st vähend anud töötasu vähemalt 30 prot senti või alamp algan i. Kontsern i töötasu hüvitise taot lus kinn itati mai s ja juu nis 2020 ning selle alu sel oli k ontser nil õigus sa ada igak uist töötasu h üvitist tingimu sel, et t öötajaid ei koondat a ja kontser n jätk ab töötasu mak smist. Kontsern sai töötasu hüvit ist 2020. aa sta apri lli ja mai eest . Kont sern sai pro gra mmi raame s tööta su hüv itist summa s 795 tuh at eurot . Saadud toetu s on kaj astatud koondkasum iaruande s real "Muud äritulu d". AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 133 Lisa 28. Aktsiaoptsiooniskeemid 2017. aasta j uunis k innitas aktsionärid e üldk oosolek v õtmet öötajat ele suun atud aktsiaop tsioon iskeem i, mis realiseer us suu res osas 20 20. aast a lõpus j a 2021. aast a I kv artalis. 31. de tsembrik s 2021 oli 201 7. aastal k innitat ud prog rammist väl jastatu d optsio onide sald o 69 tuhat optsioon i (seisug a 31.1 2.2020: 4 50 tuh at op tsiooni) , millest igaü ks an nab õigu se saada t asut a ühe e tte võtt e aktsia. S eisuga 31. detse mber 2021 on kõik opt sioonid üle ant ud ja n eid saab re aliseer ida 2022. aasta j ooks ul. Se isuga 3 1. 12 .202 1 oli nimetat ud akt siaoptsi oonikoh ustuse suurus 72 t uhat e urot (31. 12.2020: 289 tuh at eurot ). 2020. aa sta sept embris kin nitas ak tsion äride üld kooso lek uue aktsiaopt sioonip rogr ammi pe rioodiks 20 21 - 20 23, mis on suunatud AS - i Ekspre ss Gr upp j a temag a samasse k ont serni ku uluvat e äriüh ingut e teg evju htkonnale . Seisu ga 31.12.20 21 on ant ud pro grammi raa mes kokk u väljast atud 1 0 64 tuhat optsiooni, millest ig aüks ann ab õiguse omandada ü he ett evõtte aktsia ost uhinnag a, mis o n optsioonide väljast amise het kel keht iv aktsiat e nimiväärt us (praeg u 60 euro se nti) . O ptsioonid väljast atakse p roports ion aalselt 1/ 3 aast as kolme aasta se per ioodi jook sul. 202 1. aastal on v älja t eenitud 355 tuhat opt siooni akt siat. Optsioo nide re aliseerim ine j a aktsiate väljalask mine toim ub ASi Ekspress Grupp aktsiakap itali su urend amise j a uute ak tsiate väljalask mise t eel, mis toimub 202 4. aasta I k vartalis. Aktsiaopt sioonid e kinn itamis el võe ti optsioo nid arve le nend e õiglase s väärtuse s ning kajast ati ühelt poolt kasumi aruandes t ööjõuk ulun a ja te iselt po olt omakap italis aktsia optsioon i rese rvin a. Seisug a 31.12. 2021 ol i nimetatu d reservi su uruseks 3 6 tuhat eurot (31. 12.2020 0 eu rot). 2 022. aast a veeb ruaris kinn itas akt sionär ide üld koosole k uue ak tsiaopt sioonipr ogramm i, mill e alusel t ekib G eenius Meedia p oolt aastal 2 020 välj astatu d optsioon ide alusv ara asendam isel opt sioonis aajate l õigu s omandada Ek spress Grupi ak tsiaid. Optsioo niprogram mi raames v äljastat akse kuni 371 t uhat opt s i ooni, mill est igaü ks annab õig use omandada t asuta ük s ette võtte aktsia, täht ajaga mai 2023. Antud optsioonid e realisee rimine toimub Ekspress G rupi omaakts iate vast u. Ant ud progr ammi raames e i emitee rita uusi ak t siaid . Program m võimaldab A Sil Ekspre ss Grupp täita 17. 12.20 21 sõlmitu d Gee nius Meed ia OÜ osad e ostu - müügilepinguga võetud kohustuse. Seisuga 31.12.2021 oli nimetat ud akt siaoptsi ooni koh ustus 37 8 tuhat eurot. Lisa 29. Omakapital Akts iakapital Seisuga 31. detsemb er 2021 ASi Ekspre ss Grupp ak tsiakapita l on 18 478 105 eurot (31.12. 2020: 18 478 105 eurot ) ja see koosneb 30 796 841 akt siast ( 31.12.2020: 30 796 841 akt siat) n ominaalvää rtuseg a 0,60 e ur ot akt sia kohta. Põhikirj aga lub atud mak simaa lne akt siakapital on 25 564 65 6 eurot . Omaakts iad 2021. a asta jook sul ant i aktsi aoptsioon iskee mi raa mes opt siooni o manikele üle 3 74 611 a ktsiat j a ostet i tagasi 547 162 aktsi at, mil le tule musena suu renes oma aktsiat e saldo 1 75 tuhan de eu ro võrra. Seisuga 31. detsemb er 2021 oli ettev õttel 513 972 omaakts iat (31. 12.2020: 341 421) kogusumma s 384 tuhat e urot (31.12. 2020: 209 tuhat eurot). 440 t uhat omaaktsi at kasutat akse 202 2. ja 2023. aast al realisee ritav ates aktsiaopt sioon iprog rammide s. Dividendid 2021. aast al maksis k ontsern seoses P rintall AS 'i müügig a akt sionärid ele erak orralise divid end ina välja 10 euro sent i ühe akt sia koht a, mis t eeb k okku 3, 03 miljon it eur ot. A ktsionä ride ot sused v õeti va stu erakorral ist ül dkoo solekut kokku k utsumata 04. novem ber 2021. Õ igus d ividend idele oli 19. nov embri l 2021 aktsiar aamat usse kantud aktsionä ridel j a divid endid maksti akt sionärid ele väl ja 23. n ovembril 2021. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 134 Kokku on seisuga 31. d etsember 2021 võimalik t ulumaksu vab alt maksta v älja div idend e kogusummas 24,9 m iljonit eurot . Reservid Reserv idena on kajastat ud ärisead ustiku ga ett e näht ud kohustu slik rese rvkapit al ja omanik u üldot starbe line omakapita li sisse makse . (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31. 12.2020 Kohus tuslik res ervkap ita l 1 245 1 119 Omanike täiendav rahaline sissemakse 639 639 Aktsi aop ts i oo ni r eser v 36 0 Reservi d kokku 1 920 1 758 Puhaskasum a ktsia koht a Tavapuhaskasum aktsia kohta on arv utatu d emaet tevõt te omanike le kuul uva puh askas umi ja k aalutud keskmi se periood i aktsiate arvu suht ena. Emaette võttele kuuluvaid omaaktsiaid ei arvest ata ring luses olev ate akt siate hu lka. Lahustatud puhaska sum aktsia kohta on arvutatud em aettevõtte o manikele kuu luva pu haskasum i ja kaalu tud keskmise periood i aktsiat e arv u suht ena võt tes arve sse pote ntsiaal selt e miteerit avate ak tsiat e arvu. Emaett evõt tele kuulu vaid omaakt siaid e i arve stata ring luses ole vate ak tsiat e hulk a. EUR 2021 2020 Jätkuvad tegev us - valdk onnad Lõpeta tud tegev us - valdk ond Kokku Jätkuvad tegev us - valdk onnad Lõpeta tud tegev us - valdk ond Kokku Aktsionäridele kuul uv puhaskasu m ( - k ahjum) 4 119 007 (1 875 904) 2 243 103 2 539 554 ( 29 976) 2 509 578 Lihtaktsia te kaalutud keskmine arv peri oodi lõpus 30 243 148 30 243 148 30 243 148 29 800 859 29 800 859 29 800 859 Optsiooni programmi r aames p otentsiaa lselt emiteeri tavate lihtakt siate arv periood i lõpus 1 064 071 1 064 071 1 064 071 1 180 345 1 180 345 1 180 345 Tavapuhaskasum ( - kahj um) aktsia kohta 0,14 (0,06) 0, 07 0,09 0,00 0,08 Lahustatud puhaskasum (- kahjum ) aktsia kohta 0,13 (0,06) 0, 07 0,08 0,0 0 0,08 Lisa 30. Tingimuslikud varad ja kohustused Tingimuslik tulumaksu k ohus tus Seisuga 31. 12.2021 oli k ontser ni jaotamat a kasum 19 261 t uhat eurot (31.12.2020: 20 189 tu hat eurot). D ividendide väljamak smisel o manike le ka asneb ül djuh ul tulu maksukul u 20/80 n etodiv idend idena väl jamakstav alt summalt . Kui ettevõte ma ksab vä lja divi dende, mille ta on saanud om a ühisette võtetelt ja tütar ette võtetelt, mill elt on juba divide ndide tulumak su tasut ud või mille k asum on juba maksustatud asukohari igis, siis e maet tevõt test dividen dide jaotamise l täie ndavat tuluma ksu t asuda ei tu le. Se isuga 31. 12.2021 võib AS Ekspre ss Gru pp ( emaett evõte) maksta selliselt tulumak suv abalt v älja div idende summas 24 93 5 tuh at eurot (seisu ga 31.12. 2020: 25 663 t uhat eu rot). Ett evõt te kogu jaotamata k asumi väl jamaks misel se isuga 3 1.12.20 21 ei tek i poten tsiaals et t ulumaksu kohustu st. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 135 Tingimuslik ud v arad ja kohust used seoses pool eliolev ate kohtuasj adeg a 28.04.202 0 toimetat i AS i le Ek spress Me edia Harj u Maakoht u p oolt kät te MM Grup p OÜ hagi, mille s viimane n õuab ASilt Ek spress Mee dia 2,0 milj onit e urot väide tavalt e baõiget e faktiv äidete avaldamise ga seotu d mittevar alise või alternat iivselt tulev ikus te kkiva v aralise k ahju h üvitamise ks. 17.03.20 21 teg i Harju Maakoh us MM Grup p OÜ hag is AS Ekspress M eedia v astu otsu se , milleg a jätt is rahuldamat a kah ju hü vitamise nõ ude sum mas 2,0 milj onit eurot ja rahuldas h agi ühe f aktiv äite ümberlü kkamise n õudes. Menet luskulu d jät tis kohus poolt e endi kanda. MM Grupp OÜ esitas ape llat sioonikae buse T allinn a Ringk onnakoh tule. Rin gkonn akohus j ättis 02. 02.202 2 otsuse ga MM Gru pp OÜ hagi AS Ek spress Mee dia vastu rahu ldamata an aloogse lt 17. 03.202 1 teht ud maakoh tu otsu sele. M õlema koht uastme menet luskulu d jäävad hagej a kanda. MM Grupp OÜ esita s kassatsio onkae buse R iigikoht uss e. Kontsern i tütar ette võtet el on poolel i mitmeid me ediaal aseid ja avald atud art iklite ga seotu d koht uvaidlu si, mille mõju kontserni finantstulemusele on ebaoluline. Lisa 31. T ehingu d seotud osa pooltega Tehin guks seo tud osapoolt ega on teh ingud omanik ega, siduset tevõtet ega, ühiset tevõt eteg a, kõikide kontserniettevõtete tegevjuhtkonna li ikmete (Key Management) ja nende lähedaste pereli ikmete ning nende kontrollit ud või olulise mõju all olevate ettevõtetega. ASi Ekspre ss Grup p kont rolliv isik on Hans H. Luik. Kontsern on ostnu d (kau bad edasimüüg iks, t ootmism ater jalid, põhivara) ning mü ünu d oma kaup u ja osut anud teen useid ( põhivara re ntimine , j uhtimiste enus, m uud teenused) järgmistele seotud osapo oltele. MÜÜGID (t uhandetes E UR) 2021 2020 Teen uste m üük Nõuko gu li ikmed j a nendeg a seotu d ette võtted * 60 5 Juhatus e liikm ed ja nende ga s eotud ettevõ tted 2 0 Sidu sett evõtted 160 161 Ühis ettev õtt ed 1 36 9 1 594 Teen use müü k ko kku 1 5 91 1 761 OSTUD ( tuhand etes E UR) 2021 2020 Teen uste os t Juhatus e liikm ed ja nende ga s eotud ettevõ tted 20 22 Nõuko gu li ikmed j a nendeg a seotu d ette võtted * 1 150 407 Sidu sett evõtted 21 28 Ühis ettev õtt ed 1 999 1 334 Teen uste os t kokk u 3 189 1 791 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 136 NÕUDED (tuhandetes EUR) 31.12.2021 31.12. 2020 Lü hia jal ise d n õude d Juhatus e liikm ed ja nende ga s eotud ettevõ tted (Lis a 9) 0 1 Nõuko gu li ikmed j a nendeg a seotu d ette võtted (Lisa 9) 17 0 Sidusettevõtted (Lisa 9) 98 83 Ühisettevõtted (Lisa 9) 145 218 Lühiaj alise d nõuded kok ku 261 302 Pikaa jalised nõ uded Nõuko gu li ikmed j a nendeg a seotu d ette võtted (Lisa 21 ) 700 0 Sidusettevõtted (Lisa 12) 94 103 Pika ajal ised nõu ded kokku 794 103 Nõuded kokk u 1 055 405 Seisuga 31. 12.2021 on n õudeid sidu settev õtete vast u alla hinnatud sum mas 698 tuhat eurot (31. 12.2020: 532 tu hat eurot) ja nõu deid ühiset tev õtete vast u alla hinn atud su mmas 55 tuhat eurot ( 31.12.20 20 : 156 eurot ). KOHUST USED ( tuhandete s EUR) 31.12.2021 31.12. 2020 Lühiajali sed kohu stused Juhatus e liikm ed ja nende ga s eotud ettevõ tted (Lis a 17) 2 1 Nõuko gu li ikmed j a nendeg a seotu d ette võtted (Lisa 17 ) 250 8 Ühisettevõtted (Lisa 1 7) 226 197 Koh ustu se d kokk u 478 206 * alate s sep tember 202 1 on Pr intall AS n õuk ogu liik mega seotud ettevõte ni ng Print all AS'ig a seotud t e hing ud ja sald od kajast atakse re al "Juhtkonn a võtmeisiku te poolt kont rolli tavad ette võtted". Va rem oli Prin tall AS kontsern iettevõ te ning tema ga seotud tehin gud ja saldod lisa s "Tehing ud seotud osapo olte ga" ei kajast u. Vastavalt 2. ju unil 2 009 ja 4. mail 201 2 toimu nud üld koosol eku otsusele makstak se Hans H. L uigele laenule pingut e käend amise eest tagati se sea dmise t asu 1,5% aastas t agati se summa st, mil leks on 4 milj onit eu rot ku ni tagat ise keht ivuse lõp uni. 2021. aast al tasu ti isikl iku garan tii ee st 60 tuhat eurot (2020: 56 tuhat eurot ) ja t asumata võl ga seisuga 31. d etsemb er 2021 ja 31. det sember 2020 ei ole. Konsolideerimisgrup pi kuuluvate kõikide ettevõtete j uhtko ndade ja nõukog u liik mete tasud (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Töötas ud ja muud hüvitised (il ma sotsiaal maksuta ) 2 318 1 981 Aktsiaoptsioon 25 41 Kokku (i lma sotsi aalm aksu ta) 2 343 2 022 Konsolid eerimi sgrup pi kuul uvate k õikidel e juh atuste liikmetele (sh tü tarettevõtete tegevjuhtkonnale, kui nendes ette võtet es ei ole juhat ust vastaval t Eesti är iseadu stik ule) ( edaspid i teg evju htkond) makstakse le pingu lõppem isel ja lõpe tamisel ko mpensat sioon i vastaval t ametile pingu s ette nähtud tingimu stele. T egevjuhtkonna lahkumishüvitised kuuluvad üldjuhul väljamaksmisele juhul, kui la hkumise on algatanud ettevõte. Kui tegevjuhtkonna liige kutsutaks e tagasi olu lise p õhjuse ta, tu leb ett e teatada k uni 3 kuud j a tasud a täiendav alt kuni 8 k uu palg a ulatuse s lahku mish üvit ist. T öösuhte lõpet amisel üldj uhul kompen satsi ooni ei maksta, kui teg evj uhtko nna liige lahkub omaenda in itsiat iivil v õi juhul, kui nõuk ogu kutsub te gevjuhtk onna liikm e tagasi olu lise p õhjuse ga. Pote ntsiaalne tege vjuhtk onna lahk umishüv itiste mak simaalne brutosu mma seisuga 31. 12.20 21 oli 7 35 t uhat eur ot (31.12. 2020: 759 tuhat eurot) . Konsolide erimi sgrup pi kuul uvate ettevõt ete nõuk ogu liik metele tavapär aselt eral di tasu li ikmek s olemise ee st ei mak sta ning ei ole ette näh tud ka kompensatsioon i nende ta gasik utsum isel. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 137 Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused AS i Expre ss Post ak tsiate mü ük ASi Ekspre ss Gr upp j a ASi Post imees G rupp n ing ASi Ee sti Po st vah el 2. mär tsil 2022 sõlmit ud le pingu kohaselt ostab Omniva k aubamärg i all teg utsev AS Eesti P ost 100% osalu se ASis E xpress P ost. Tehin gu eesm ärk on leida aj alehte de ja ajak irjade koj ukandel e j ätkusuutlikum majandusmudel. Postiärist väljum ine on kooskõl as Ekspre ss Grup i pikaaj alise str ateeg iaga ja d igitaalse meedia o saka alu pide va kasvu ga. Ostu - müügit ehing u peab enne jõu stumist h eaks kiit ma Konkure ntsiamet , ke llel on seisuk oha kuj undamisek s aega kuni v iis kuud. Seisuga 31. 12.2021 o li k ontser ni bilan sis kaj astatud invest eering u väärt us null e urot (l isa 13 ). Sõjaoluk ord Uk rainas Terv isekriisi m õjud on küll le evenenu d, kuid k õik sekt orid ei ole samaaeg selt t aastunud . Täiend avalt on Ba lti riik ide ma jandu st mõjut amas kesk misest oluliselt kõrgem ad energ iahinnad ning k asvav inf latsioo n. 24. ve ebruaril 202 2 alanud Venem aa sõjaline rü nnak U kraina Vab ariigi vastu on suure ndanud riske majandu skeskk onnas. Ar uand e kinnitamise päeval v alits eb sü ndmuse l õpliku mõ ju hind amisel eb akindlu s, k uivõrd lääneri ikide k ehtest atud sankt sioonid ei ole ve el lõpl ikud ning ei ole t eada , kas Venema a ja NAT O riikid e vahe l algab sõjaline tege vus. Kon tsernil p uudu vad otse sed suht ed Ve nemaa, Valge vene ja Ukr ainaga, samas o mab ant ud riikid e tege vus mõj u Balti riikide maj anduse le kaud selt, sh energia hinnad , toor aine ning selle kogu mõju Eur oopa ja teiste lääne riik ide maj andust ele. Kontsern hindab aruand e kuu päevag a teadaole vat mõj u marg inaal seks. Kõige enam või b mõj u avaldu da ko nt serni reklaami müügil e. Tulen evalt sõj aolukorr a jätku misest on ma jand uskeskk ond jät kuval t ebakind el ning ette teadmat u, mis omakor da ei võima lda hin nat a mõju kon tserni t egev usele. AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 138 Lisa 3 3 . Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta Eesti raamat upida mise seadu se k ohaselt t uleb kon solideerit ud aastaar uande lis ades av alikustad a konsol ideer iva üksuse ( emaet tevõt e) eraldise isvad ko nsolidee rimata p õhiar uan ded. ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) bilanss (tuha ndetes EUR) 31.12.202 1 31.12. 2020 VARAD Raha ja raha ekviv alendid 2 071 28 Nõud ed ja ette maksed 2 752 2 042 Käibev ara kokku 4 823 2 070 Põhivara Nõud ed ja ette maksed 5 026 4 815 Muu d inves teeri ngud 1 532 832 Inves teering ud tütar ettev õte tesse 64 852 71 168 Inves teering ud ühise ttevõ tetess e 1 011 1 661 Inve steer ingud sid usett evõtet esse 1 294 Materiaalne põhiv ara 325 360 Immateriaalsed varad 1 794 1 243 Põhi vara kokku 74 542 80 374 KOKKU VARAD 79 365 82 444 KOHUSTUSED JA OMAKAPI TAL Koh ustu se d Laenuk ohustus ed 63 53 Võlad ja ettem akse d 5 289 4 386 Lühiaj alise d kohu stus ed kok ku 5 352 4 439 Pikaa jalised la enuko hustused 5 182 5 128 Muud pik aajalised kohu stused tütar ettevõte te ees 15 278 18 306 Muud pikaajalised kohustused 0 78 Muud võlad ja ettemaksed kokku 20 460 23 512 Koh ustu se d kokk u 25 812 27 951 Omakap ital Aktsi akap ital nim iväär tuses 18 478 18 478 Üle kur ss 14 277 14 277 Omaaktsiad (384) (209) Kohus tuslik res ervkap ita l 1 245 1 119 Muud r eser vid 675 639 Jaotamata kasum 19 261 20 189 Omak apita l kokk u 53 552 54 493 KOHUSTUSED JA OMAKAPI TAL KOKKU 79 365 82 444 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 139 ASi Ekspress Gr upp (emaett evõte) koondk asumiaruanne (tuha ndetes EUR) 202 1 2020 Müü gitul u 4 347 2 875 Müü dud t oodangu k ulu (3 397) (1 990) Brut okasum 950 885 Muud ä ritul ud 0 45 Üldhaldu skulud ( 1 107) (1 509) Muud ä rik ulud (6) (7) Ärika sum / ( - ka hjum) ( 163) (585) Finan tstulud ja - kulud tütaret tevõ tete aktsia telt ja osa delt 3 221 3 785 Finan tstulud ja - kulud ühiset tevõ tete ak tsiat elt ja osad elt (281) 102 Finan tstulud ja - kulud siduse ttevõtete a ktsiate lt ja osad elt (167) (200) Intres si tulud 317 275 Intr ess ikulud (730) (865) Muud fi nantstul ud ja - kulu d 47 (2) Finan tstulud ja - kul ud 2 406 3 095 ARUANDEAAST A KASUM 2 243 2 510 Aruand eaasta m uu koo ndkasum/ - ka hjum 0 0 Aru andepe rioo di k oondk asum kok ku 2 243 2 510 ASi Ekspress Grupp (emaettevõte) omakapitali muutuste arua nne (tuha ndetes EUR) Aktsi akapit al Üle kurss Oma - akts iad Reserv id Jaota mata ka sum Kokku Saldo 31.12. 2019 17 878 14 277 (22) 1 688 17 701 51 522 Kohus tusliku res ervkapi t ali s uurend amine 0 0 0 70 ( 70) 0 Emiteeritud aktsiakapital 600 0 0 0 0 600 Omaaktsiate ostmine 0 0 ( 600) 0 0 (600) Aktsiaoptsioonid 0 0 413 0 39 452 Tehingud oman ikega ko kku 600 0 (187) 70 (31) 452 Muu d muutu sed 0 0 0 0 9 9 Aruand eperiood i p uhaskas um /(ka hjum) 0 0 0 0 2 510 2 510 Aruandeper ioodi koondkasu m /(kahjum) kokku 0 0 0 0 2 510 2 510 Saldo 31.12.2020 18 478 14 277 ( 209) 1 758 20 189 54 493 Kohus tusliku res ervkapi t ali s uurend amine 0 0 0 126 (126) 0 Omaaktsiate ostmine 0 0 ( 446) 0 0 (446) Aktsiaoptsioonid 0 0 271 36 (17) 290 Makstu d dividendid 0 0 0 0 (3 028) (3 028) Tehingud oman ikega ko kku 0 0 (175) 162 (3 171) (3 184) Aruand eperiood i p uhaskas um /(ka hjum) 0 0 0 0 2 243 2 243 Aruandeper ioodi koondkasu m /(kahjum) kokku 0 0 0 0 2 243 2 243 Saldo 31.12. 2021 18 478 14 277 (384) 1 920 19 261 53 552 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 140 ASi Ekspr ess Grupp (em aettevõte) rahavoogude aru anne (tuha ndetes EUR) 2021 2020 Rahavood äritegevu sest Aruandeperioodi ärikasum ( - kahj um) (163) (585) Korrigeerimised: Põhiva ra k ulum ja väär tuse lang us 412 325 Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus 36 0 (Kas um)/ka hjum põhi var a müü gist ja ma haka ndmi ses t 0 (4) Ärit egev use ra havood: Ärit egev usega seotud n õuete ja ettemaks et e muu tus (226) 64 Ärit egev usega seotud k oh ustus te ja ett emakset e muutus 452 930 Rahavoog põh itegevuse st 510 729 Maks tud i ntressid (814) (891) Rahavood äritegevu sest kokku (304) (162) Rahavood i nveste erimisteg evusest Inves teering ute suurend ami ne/vä hendami ne tütaret tevõte tess e 7 584 1 759 Siss emak sed/l aek umised ka pi taliosa luse m eetodil ar vestat ud in vesteeri ngutess e/ - st (357) (83) Muude i nveste eringut e ost ja ta gas ilaekumi sed 51 16 Saadud intressid 97 83 Saadud divi dendid 2 300 1 400 Materiaalse j a immateriaalse põhivara ost (789) (733) Materiaalse j a immateriaalse põhivara müük 0 4 Antud la enud (853) (1 010) Antud la enude ta gasimaks ed 744 75 Rahav ood inv esteerimi stegevu sest kokk u 8 773 1 510 Rahavood f ina ntseerimi st egev us est Makstu d dividendid (3 028) 0 Arvelduskrediidi muutus 0 (1 018) Kont sern ikont o muut us 123 (784) Saadud laenud / Saadu d laenude tagasimaksed (3 000) 540 Rendi kohustus e põhi osa tagas ima ksed (75) (58) Emiteeritud aktsiakapital 0 600 Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel (446) (600) Rahav ood fina ntse erimi st egevu sest kokk u ( 6 426) ( 1 321) Rahavood kokku 2 043 28 RAHA JA R AHA EKVIVAL ENTIDE MUUTUS 2 043 28 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algu ses 28 0 Raha ja raha ekvivale ndid perioo di lõpus 2 071 28 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 141 Juhatuse kinnitu s k onsoli deeri tud m ajand usaas ta aruand ele Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 83 e sitatud ASi Ekspress G rupp t egevusar uanne, hea ühin guju htimise tav a aruanne j a tasust amisar uann e anna vad õige ja õigla se ülevaat e emaet tevõt te ja kon solideeri misse kaasatu d ette võtet e kui ter viku äriteg evuse aren gust, tule mustest ja finantsse isundi st. J u hatus kinnitab, et lehekülgedel 84 kuni 1 40 e sitatud konsolid eerit ud raamat upidami se aasta aruan ne annab juhat use parima t eadmise k ohaselt õig e ja õiglase ül evaate emitend i j a konsolide erimisse kaasat ud e ttevõt ete kui t erviku varad est, kohustu stest, finant s seisun dist ja t ulemust est vast avalt r ahvusvah elise finan tsaruand luse st andard itele, nagu n eed on v õetud v astu Euroopa Liid u poolt . Samut i sisald ab aruanne peam iste riski de j a kahtl uste kirje ldust . Mari - Lii s Rüüt salu ju hatuse e simees all kirjast atud digit aalselt 25 .03.202 2 Signe K ukin ju hatuse liige al lkirj astatu d dig itaalselt 25 .03.202 2 Kaspar Hann i j uhatuse liige allkirj astatu d dig itaalselt 25 .03.202 2 Sõltumat u vande audiit ori aruanne Ekspress Grupp AS -i aktsi onäridele Aruanne ko nsolideeri tud raama tupidamise aa staaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud Ek spress Grupp A S -i ja selle tütaret tevõtete (koos nimet atud kon ts ern ) konsolideeritud raamatupidamise aastaaru anne t, mis sisaldab kons olideeritud bilanssi seisug a 31. det sember 202 1 , konsolideeritud koondka s umiaruannet, kon s olideeritud omakapit ali muutuste aruannet ja konsol id eeritud rahavoogude aruannet eelt oodud kuupäeval lõppenud aast a kohta ja k onsolideeritud r aamatupidamise aastaaruande lisasid, m is sisaldavad oluli ste arvestuspõhi mõtete kokkuvõtet ning muud s elgitavat informatsiooni. Meie arvat es kaja stab eespool mainitud konsolideeritud raamatupid am ise aa staaruanne kõ igis olulist e s osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finants seisundit s eisuga 31. det sember 202 1 ning sellel kuupäeval lõppenud majandu saasta konsolideeritud fi na ntstulemust j a konsolideeritud ra havoogusid koos k õlas rahvusvaheliste finant sa rua ndluse standardit e ga, nagu E uroopa Liit on ne ed vastu v õtnud. Arvamuse alu s Viisime auditi läbi kooskõlas rahvu s vaheliste a uditeeri mise standarditeg a (Eesti). M eie kohustusi vast avalt nendele stand arditele kirjeldatakse täie nda valt meie aruande osas „Va ndeaudiitor i kohustused se oses konsolideeritud r aa matupid amise aastaaruand e auditi ga“. Me ol eme kontserni st sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestu s ekspertide eetikakoodeksig a (Eesti) (sh s õltumatuse sta ndardid), ja oleme täitnud o ma muud eetikaala sed kohu stused va stavalt nend ele nõuetele. Me usume, et auditi tõen dusmaterjal, mil le oleme hankinud, on pii sav ja asjako hane aluse andm iseks meie arvamusele . Peamised auditi asjaolud Peamised auditi asjaolud o n asjaolud, mi s olid meie k utsealase otsu s tuse koha selt käesolev a perioodi konsolideeritud ra a matupidamise aastaaruande auditi seisukohast k õige märkimi s väärsemad. Neid asjaolusi d käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaar ua nde kui tervi ku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundami s el ning me ei esita nende asjaolude koht a eraldi arvamust . Firmaväär tuse kaeta va väärtuse hi ndamine Vaata konsolideeritud raama tupidamise aastaaruande lisa si d 3 ja 16. Peamine auditi as jaolu Kontserni bilansis seisuga 31. dets ember 202 1 on firmaväärtu s s ummas 4 5 576 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirj eldatud lisas 16. Finantsaruandlus e standa rdid nõuavad, et firmaväärtu se kaetava v äärtuse võ imalikku vähenemist alla sell e raamatupid amisväär tuse hinnataks vähemalt kord aastas. Firmaväär tuse kaetava väärt use hindamine nõuab oluliste hinnan gute tegemi st iga raha teeniva üksuse (RTÜ) t ulevaste p erioodide tul emuste kohta. Hindamisel l eitakse iga RTÜ ka s utusväärtus diskonteeritud rah av oogude meeto dil, mis nõuab juhtkonnalt olulisi hinnanguid ja otsuseid sisendite k ohta, nagu di s kontomäärad, tule va ste perioodide eeldat av ad tu lud ja lõ ppväärtuse kasvumäär ad. Hinnangu andmine selle kohta, kas kontserni olulisemate firmaväärtu ste kaet ava väär tuse arvutami sel kasutat ud si semised j a välised sisendid põhinevad mõi s tlikel ja asj akohastel hinnangutel, nõudi s audit i ajal kõrgenda tud tähelepanu. Isegi väik esed muutused kasutatud sisendites võivad olul iselt mõjutada firm aväärtuse kaetava väärtuse hinnang ut ning seelä bi ka kontserni majandu stulemust. Kuidas seda asjaol u audit is käsitl eti Meie auditi prot seduurid selles vald k onnas hõlma sid muuhulgas järgnev at: • hindasime oluliste juhtkon na poolt määratletud r aha teenivatele üksustele vara de jaotami se asjakoh asust lähtudes meie aru saamast kontserni ä ritegevusest; • koostöös meie hindamisspetsialistidega kontrollisim e firmaväärtu se kaetava väärt use hindamisel kasut atud metoodika so bivust, võrreldes seda asjakohast e finantsaruandluse standardite nõu etega ning hindasime kriitili selt kae tava väärtuse mudeli s kasutatud pe amisi eelduse id ja hinnanguid seoses diskontomäärade, t ulevaste perioodi de eeldatavat e tulude ja lõppv äärtu se kasvumäärad ega, võttes arvess e väliseid infoalli kaid ning oma arusaama kont serni äritegevusest ja maj anduskeskkonnast; • võrdlesime mudeli s kasuta tud andmeid nõu k ogu poolt kinnitatud ee la rvete ja str ateegiaga nin g hindasime kontserni ajalooli s e eelarvestamise korrektsust võrreldes v iimaste aastat e tegelikke müügitulemusi ja EBITDA - d (kasum enne intresse , makse, kulum it) eel arvestatud summ adega; • h indasime, kas konsolideeritud raamatupidami se aastaaruandes avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis käsitleb hinda mis tulemuste tu ndlikkust peamiste eelduste m uutus te suhte s ) on asjako hane. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni e est, mis sisald ub kontserni k onsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideerit ud raamatupidami s e aastaaruan dele ja meie vandeaudiitori ar uandele. Meie arvamus konsolideerit ud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlm a muud informatsiooni ja me e i esita selle kohta m itte mingi s vormis kindlu standvat järel dust. Seoses konsolideeritu d raamatupidamise aastaaruan de auditiga on meil k ohustus luged a muud informatsiooni ja kaalu da seejuures, kas see lah kneb oluliselt konsolid e eritud raamatupidami se aastaaruandest või te admistest, mille auditi käigus omandasim e, või kas see näib ol evat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisa ks on meie kohustu s avaldada, kas te gevusaruandes esitat ud informatsioon on vastavuses kohalduvat e seaduses s ätestatud n õuetega . Vast avalt väärtpaberi turu seaduse § - le 135 3 on me ie kohustus kontrollida tasust amisaruande va stavust seadusega ke htestatud nõuet ele. Kui me teeme oma töö alusel järeldus e , et muu informatsio on on oluliselt väärkajastatu d, s iis oleme kohustatud sellest asjaolu s t teavitama. M eil ei ole sellega seoses mille stki teavitada ning avaldam e, et tegevusaruandes e s itatud i nformatsioon on olu lises osas kooskõlas kons olideer itud raamatupidamis e aastaaruand ega ning kohal duvate seaduses säte st atud n õuetega. Meie hinnangul on ta s ustamisaruan ne koostatud v astavalt väärtp aberituru seadus e § - le 135 3 . Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on v alitsemine, k ohustused s eoses konsolide e ritud r aamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raam atupidamise a astaaruande koostami s e ja õiglase esitamis e eest kooskõlas rahvusvaheli s te finantsaruandlu s e standardite ga, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mi da juhatus peab vajalikuk s, et oleks võimalik koo stada pettusest v õi v east tuleneva olulise väärkajast amiseta konsolid eeritud raamatu pidami s e aast aaruanne. Konsolideeritud r aamatupidamise aa s taaruande koost amisel on juhat us kohustatu d hindama, kas konts ern suudab oma t egevust jätk ata, esitama inf o t tegevus e jätkuvusega se otud a sjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutam a arvestuses t egevuse jätkuvus e alusprintsiipi, välja arvatud ju hul, k ui juhatu s kavatseb kontserni likvideer ida või sel le tegevuse lõpetada v õi kui tal puudu b sellele realistlik alter natiiv. Need, kelle üles andeks on valitse mine, vastutav ad kontserni finant s aruandlusprot sessi järeleva lve eest. Vandeaudiitori koh ustused seoses konsolideeritud r aamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on sa a da põhjendatud kindlus selle kohta, k as konsolideerit ud raamatupidamise aast aaruanne tervikuna on pettus es t või v east tuleneva olul ise väär kajastamiseta ja an da välja vandeaud iitor i aruanne, mis sisaldab meie arvamust . Põhjendatud kin dlus on kõrgetas emeline kindlu s, kuid see ei taga, et olulise väärkajast amise esinemisel see koo skõlas rahvu svahelis te auditeerimi se s tandar ditega (Eesti) t eostatud aud iti käigus alati ava s tatakse. Vää rkajastamised võivad tulene da pettusest v õi veast ja neid peetak se oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad ük s ikult või koo s mõjutada majandusli k ke otsuseid, mid a kasutajad konsoli deeritud raamat upidami se aastaaruande alu sel teevad . Rahvusvaheliste auditeerim is e standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast ot sustu st j a säilitame kutsealase skeptit sismi kogu auditi vältel. Lisaks : – teeme kindlaks konsolideeri tud raamatupidamise aasta a ruande pettu sest või v east tuleneva oluli se väärkajast amise riskid ja hin dame neid, kavand ame riski dele vastavad audit iprotsedu urid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase au diti tõendus ma terjali, mi s on aluseks m eie arvamusele. Pettusest tulen eva olulise väärkajastami s e mitteava s tamise ris k on suurem kui vea s t tuleneva väärkajast amise puhul, sest pett us võib tähend ada sa lak okkulepet, võl tsimist, inform atsiooni tahtlikku esitamata j ätmist või vääre s itust või sisekontrolli eiramist; – omandame arusaamise auditi jaoks a sjakohasest sise kontrollist, et kavandada ant ud tingimustes asjakohaseid a uditiprotseduur e, kuid mitte sellek s, et av aldada arvam us t kontser ni s isekontroll i tulemuslikkuse koht a; – hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjak ohasust n ing juhatuse raamatupidam ishinnangute ja nende kohta avaliku s tatud inf ormatsiooni põhjend a tust; – teeme järel duse selle kohta, kas arve s t uses tege vuse jä tkuvuse alu sprintsiibi ka sutamine juhat us e poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendu smaterjali põhjal e sineb sündmustest v õi tingimustest tul e nevat oluli st ebakindlust, mis või b tekitada märkimi sväärset kah tlus t kont serni jätkuva te gutsemise suhte s . Kui järe ldame, et ek sisteerib olulin e ebakindlu s, siis ol eme kohustatud juhtima vandeaudiit ori aruandes t ähelepanu konsolid e eritud raamat upidamise aastaaruandes sell e kohta avalikustatud informatsio onile või kui avalikustatud informatsioo n on ebapii s av, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeld used põhinevad kuni vandeau diitori arua nde kuupäevan i hangitud auditi tõendus ma terjalil. Tulev as ed sündmuse d või tingimused võivad põhjustada se da, et kontsern ei jätka oma tegevust; - hindame kons olideeritu d raamatupidami s e aastaarua nde üldist esitu sviisi, stru ktuuri ja sisu, sealhulgas avali kustatud informatsiooni, ning sed a, kas konsoli deeritud r aa matupidamise aastaaruanne esitab s elle aluseks ol evaid tehinguid ja sündmusi õiglasel vii s il; – hangime kontserni majandu süksus te või äriteg evuse finantsinfor matsiooni kohta pii savalt asjakohast tõendusmaterjali, et av aldada arvamust kontserni k onsolideeritud r aamatupidami s e aastaaruand e kohta. Vastutam e kontserni auditi juhtimise, jär ele valve ja te o stami se eest. Oleme ainuvastuta vad oma auditiar vamuse eest. Vahetame informatsio oni nendega, kelle ülesa ndeks on valitsemine, muuhulga s auditi planeeritud ulatu se ja ajastuse ning märkimis väärsete auditi tä helepanekute, kaa s a arvatud auditi käig us tuvasta tud märkimisväärsete si sekontrolli puudu s te kohta . Esitame neile, kelle ül es andeks on valitsemine, av alduse, milles kinnitame, et ole me järginud sõlt umatust puudutavaid eetik anõudeid, ning eda stame neile infor mats iooni kõikid e suhete ja muude asjaolu de koh ta, mille puhul võib p õhje ndatu lt arvata, et need k ahjustava d meie sõltumatu st ja, juhul k ui see on a sjakohane, informats iooni vast avate kaitsemeh hanismide koht a. Neile, kelle üle s andeks on v alitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesol eva perioodi konsolideeritud raa matupid amise aastaaruande a uditi seisukohast k õige märkimis väärsemad ja on seeg a peamised auditi asjao lud. Kirjeldam e neid asjaolu sid vandeaudiit ori aruandes, välj a arvatud juhu l, kui seaduse või regulatsiooni koh aselt on keelatud mõne asjaolu ko hta informatsiooni avalikustada või k ui me äärmiselt erandlikel juhtudel ot s ustame, et mõne a sjaolu kohta ei tohiks meie aru andes informatsio oni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamis e kahjuliku d tagajärjed k a aluva d üle s avalikes h uvide s avald amisest tõusva kasu. Aruanne muude s eadusest tulenevate j a regul atiivsete nõ uete kohta Aruanne konsolideeritud r aamatupidamise aastaarua nde iXBRL - vormingus elektr ooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ü htse elektroonili se aruandevormingu regul atiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupi damise aastaaruande iXBRL - vormingus elektroo nilis te mär gendite osas, mi s sisalduvad E kspres s Grupp A S -i koostatud digit aalsetes andmefailides ni mega 52990 0B52V1TUM W7FS54 - 20 21 - 12 - 31 - et.zip Juhatuse kohustus ed seoses digita alsete andmefailide k oostamisega vastav alt ESEF RTS - i nõuet ele Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide k oostamise eest vastavalt ESEF RTS - i nõuetele. See vastutus hõlmab: – asjakohaste iXBRL - märg endite valimist ja rakendamist , kasutades vaja dusel otsustu st; – digitaalse teabe ja inimlo etavas vormingus esitatud konsolid eeritud raamatupid amise aastaaruan de vastavuse t agamist ; – ESEF RTS - i kohaldamisega seotud sisekontrollide kav andamist, rake ndamist ja alalhoi dmist. Vandeaudiitori koh ustus Meie kohustuseks on avaldada kogutu d tõendusmaterjali põhjal arvam ust selle kohta, ka s konsolideerit ud raamatupidamise a astaaruande elektroonil ine märgistamine vastab olulises o sas ESE F - i regulatiivsetele tehnilistele standar ditele (ES EF RTS). Me rakendame rahvusvahel is t kvaliteedikont rolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tul enevalt on kehtestanud mitmekülgs e kvaliteedikontro llisüsteemi, mis sisaldab doku menteeritud poliitikaid ja prot seduure vastavuse osas eeti k anõuetele, k utsestandardite le ning r akendatavatest s eadustest ja reg ulatsioonidest tulenevatele nõuet ele. Me oleme Ekspres s Grupp AS -ist sõltumatud kooskõlas kutseliste arve stusekspertide eetik akoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse sta nda rdid) ja ole me täitnud o ma muud eetikaalased kohu stused vastavalt n e ndele nõuetel e. Viisime läbi põh jendatud kindlu s t andva tö övõtu va s tavalt rahvus v ahelisele kindlustandvat e teenuste standardile (E esti) 3000 (m uudetud) „Kind lustandvad t eenused, mis on muud kui möödunud per ioodide finantsinformat siooni auditi d v õi ülevaatus ed“ (ISAE (EE ) 3000 (muudetud)). Standardi ISAE (EE) 3000 ( muude tud) ko hane põhjend atud kindlust a ndev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõend us materjali vastav use kohta ESE F RTS - iga. Protseduuride olemuse, ajastu se ja ulatuse vali k sõltub va ndeaudiitori ot sustest, sealh ulgas hinnangu st ESEF RTS - i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekald um ise risk i kohta. Põhjendat ud kindlust andev töövõtt sisaldab: – arusaamis e omandami st märgistamis est ja E SEF RTS - ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotse ssi suhtes rakend atud sisekontr ollidest; – märgistatud andmete v õrdlemist auditeerit ud konsolideeritud raamatupid amise aruandega seisuga 31. detsember 2 02 1; – konsolideeritud raa matupidamise aruande märgi stamise täielikku se hindamist; – aruandva üksuse poolt ESEF - i põhitaksonoomi a st valitud iXBRL - ele mentide ja sobiva põhit aksonoomi a elemendi puudumi sel laiendtaksonoomi a elemendi loom is e asjakohasu se hindamist; – aruandva üksuse pool t k asutatud lai e ndtaksonoomi a elementide kinn istamist põhita ksonoom ia el ementid e külge. Usume, et meie han gitud tõendusmaterja l on piisav ja asjakohan e, et olla alus eks meie arvamus ele. Meie arvate s on Ekspress G rupp AS - i 31. detsembril 202 1 lõppenud majandus aa sta aa staaruandes sisalduv konsolideeritud ra a matupid amise aastaaruanne andmekogumi s nimega 52 9900B5 2V1TUM W7FS54 - 202 1 - 12 - 31 - et.zip märgist atud kooskõlas ESEF - i regulatii vsete tehniliste sta nda rditega (ES EF RTS). Muud audiitori ar uande nõuded tulen e valt Euroopa P arlamendi ja Nõukogu määru sest (EL) nr 537/2014 Need, kelle ülesandek s on valitsemi ne, määrasid mei d 17. juunil 2020 auditeeri ma Ekspress Grupp AS - i seisuga 31. detsember 202 1 lõppenud majandu saasta konsolide eritud raamatupi damise aastaaruannet. Audiitorteenust o leme osutanud katkematult kokk u viis aast at ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2017 kuni 31. detsember 202 1. Me kinnitame, et: – meie auditiarvamu s on koos kõlas kontserni aud itik omiteele e s itatud täiendav a aruan dega; – me ei ole osutanud kontse rnile keelatud auditiv äliseid teenus eid, millele on viida tud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõ ik es 1. Me olime auditi tegemis el a ud iteeritavast üksuse st sõltumatud. Tallinn, 25 . märt s 2022 /allkirjastatud dig itaalselt/ Liina Randmann Vandeaudiitori n umber 661 /allkirjastatud dig itaalselt/ Mari - Leen Sandre Vandeaudiitori n umber 701 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja t ege vuslub a nr 17 KPMG B altics O Ü Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 147 2021 . AASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ASi Ekspre ss Grupp juhat us tee b ett epane ku jagada 31. det sembril 2021. aastal lõppen ud majan dusaa sta puhask asum summas 2 243 tuhat e urot all järgne valt: (tuha ndetes EUR) ASi Ekspress Grupp o manikele k uuluv osa kasumist 2 243 Dividendid e maks min e 1 515 Kohus tusliku res ervkapi t ali s uurend amine (1/20 p uhaskas umist) 112 Eelmiste perioodide puhaskasumi reale kantav aruandeaasta kasum 616 Kohus tuslik res e rvk apita l enne su urenda mist 1 245 Kohus tusli k reserv kapi tal pä rast suur endamis t 1 357 Eelmiste perioodide jaotamata kasumi j ääk enne kasumi jaotamist 19 261 Kon solide erit ud jao tamat a ka sumi jä äk pär ast kasumi jaot amist 17 634 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 148 JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON Juhat us on koost anud AS i Eksp ress Gr upp 31. detse mbril 20 21. aast al lõp penu d majand usaast a aru and e, mis koo sneb tege vusaruan dest, hea ühin guju htimise t ava aru andest, tasust amisar uandest , konso lid eerit ud raam atupid amise aastaaru andest , juh atuse kinnit usest aru andele , sõltu matu van deaudiit ori aru ande st, k asumi jaotamise ette paneku st ja juh atuse n ing nõukog u dek laratsioonist . ASi Ekspre ss Grupp nõukogu o n tutvun ud juhatuse koostat ud majan dusaasta aruande ga, mis k oosneb teg evusar uandest , hea ü hinguj uhtim ise tava aru ande st, t asustamis aruand est, k onsolid ee ritud raam atup idamise aastaaru andest , juh atuse kinnit usest aru andele , sõltu matu van deaudiit ori aru ande st, k asumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsi oon ist , ja heaks kiit nud majan dusaasta aru ande esitami se aktsionä ride ü ldkoosole kule. Juhatus Allki rjastat ud dig itaalselt A llkirj astat ud digi taalselt Allki rjastat ud dig itaalselt juhat use esime es ju hatuse l iige ju hatuse l iige Mari - Lii s Rüüt salu Signe K ukin Kaspar Hann i Nõukogu Allki rjastat ud dig itaalselt A llkirj astat ud digi taalselt Allki rjastat ud dig itaalselt nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Hans H. L uik Priit Rohum aa Indrek Kasela Allki rjastat ud dig itaalselt nõukogu liige Aleksand ras Č esnavičiu s AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 149 PEAMISED FINANTSNÄITAJAD 201 7- 20 21 Konsolideeritud k oondkasumiarua nne (tuha ndetes EUR) 2021 2020 2019 2018 2017 Jätku vad teg evusvald konnad Müü gitul u 53 516 44 514 44 717 37 879 32 180 Müü dud t oodangu k ulu (39 674) (34 013) (33 210) (28 135) (24 250) Brut okasum 13 842 10 501 11 507 9 744 7 931 Muud ä ritul ud 929 1 691 601 382 1 372 Turund uskulud (2 359) (1 905) (2 175) (2 231) (2 103) Üldhaldu skulud (7 435) (6 930) (7 468) (6 993) (5 367) Muud ä rik ulud (113) ( 286) ( 129) ( 52) (67) Ärik asum / (kahjum ) 4 864 3 071 2 337 850 1 766 Intres si tulud 35 28 24 143 173 Intr ess ikulud (709) (860) (1 085) (721) (653) Muud fi nantstul ud/( - kulud ) 339 634 ( 29) (103) 118 Kokk u fina ntstulud/ ( - kulud) (335) (198) ( 1 090) (681) (362) Kasum /(ka hjum) üh iset tevõte te aktsiatelt ja osadelt (281) 102 (38) ( 273) (2) Kasum /(ka hjum) s iduse ttevõ tete aktsiatelt ja osadelt 161 ( 129) ( 114) ( 234) (68) Kasum /(k ahjum ) e nne tul uma ksu stam ist 4 409 2 846 1 093 (338) 1 334 Tuluma ks (276) (280) ( 339) (276) (344) Aruand eperiood i kasu m /(ka hju m) jätk uva test te gevu sv aldko ndadest 4 133 2 566 755 ( 614) 991 Aruandeperioodi kasum /(kahj um) lõpet atud te gevus valdko nnast (1 876) (30) 652 639 2 155 Aruand eperiood i kasu m /(ka hju m) 2 257 2 536 1 407 25 3 146 Aruand eperiood i ka sum /(kah jum) , mis on om istatav Ema ettev õtt e aktsi onärid ele 2 243 2 510 1 394 6 3 140 Vähe musosa lusele 14 26 13 19 6 Koondka sum /(kahju m) kokku 2 257 2 536 1 407 25 3 146 Aruand eperiood i koo ndka sum /(k ahj um), mis on omi st atav Ema ettev õtt e aktsi onärid ele 2 243 2 510 1 394 6 3 140 Vähe musosa lusele 14 26 13 19 6 AS Ekspress Grupp Konsolide eritud majandusaasta aruanne 2021 150 Konsolideeritud bil anss (tuha ndetes EUR) 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2019 31.12. 2018 31.12.2017 VARAD Käibev ara Raha ja raha ekviv alendid 10 962 6 269 3 647 1 268 1 073 Nõud ed ost jate vastu ja muud nõ uded 9 323 9 450 12 705 9 154 9 917 Ettev õtte tuluma ksu nõud ed 2 7 0 27 4 Varud 266 2 756 3 120 3 382 2 832 Käibev ara kokku 20 553 18 482 19 472 13 831 13 827 Põhivara Muud nõ uded ja in vesteeri ngud 1 671 982 975 1 588 1 750 Edas ilükku nud tulumaks u vara 42 30 38 44 47 Inves teering ud ühise ttevõ tetess e 1 011 1 661 1 254 2 345 2 372 Inve steer ingud sid usett evõtet esse 2 210 2 253 2 356 319 354 Materiaalne põhiv ara 7 964 14 134 14 943 11 921 12 189 Immateriaalne põhivara 60 807 56 635 56 369 46 691 45 419 Põhi vara kokku 73 705 75 696 75 935 62 907 62 130 VARAD KOKKU 94 258 94 177 95 407 76 738 75 957 KOHUSTUSED Lühiaj alise d kohu stus ed Võlako hustused 3 201 3 613 5 100 1 356 166 Võlad ja ettem akse d 17 664 15 251 16 483 10 801 8 095 Ettev õtte tuluma ksu kohus tused 82 81 65 29 111 Lühiaj alise d kohu stus ed kok ku 20 947 18 945 21 647 12 186 8 372 Pikaaja lised kohustu sed Pik aa ja li se d võ l ako hust u sed 19 018 18 589 19 242 14 118 15 091 Muud pikaajalised kohustused 601 2 024 2 895 0 0 Pikaaja lised kohustu sed kokk u 19 619 20 612 22 137 14 118 15 091 KOHUSTUSED KOKKU 40 566 39 557 43 784 26 304 23 463 OMAKAPIT AL Vähe musosa lus 140 126 100 87 68 Emae ttevõtt e oma nikele k uul uv kapi tal ja r eservid: Aktsiakapital 18 478 18 478 17 878 17 878 17 878 Üle kur ss 14 277 14 277 14 277 14 277 14 277 Omaaktsiad ( 384) (209) (22) (22) (22) Reservid 1 920 1 758 1 688 1 688 1 531 Jaotamata kasum 19 261 20 189 17 701 16 526 18 762 Emae ttevõtt e oma nikele k uul uv kapi tal ja r eservid kokku 53 552 54 494 51 522 50 347 52 426 OMAKAPITAL KOKKU 53 692 54 620 51 622 50 434 52 494 KOHUSTUSED JA OMAKAPI TAL KOKKU 94 258 94 177 95 407 76 738 75 957