Tallink Grupp

Annual Report (ESEF) • Apr 5, 2022

529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:RevaluationSurplusMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RevaluationSurplusMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-01-01 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:RevaluationSurplusMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2021-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:RevaluationSurplusMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2019-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:IssuedCapitalMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:SharePremiumMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RevaluationSurplusMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:StatutoryReserveMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:RetainedEarningsMember 529900QRMWAKKR3L9W75 2020-01-01 2020-12-31 ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember iso4217:EUR iso4217:EUR xbrli:shares MAJANDUSAASTA ARUANNE 2021 TALLINK GRUPP AS 2 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Sisukord Majandusaasta algus 1. jaanuar 2021 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2021 SISUKORD KONTSERN ......................................................................................................................................... 4 KIRI AKTSIONÄRIDELE ........................................................................................................................ 5 TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................................ 8 ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE ........................................................................................................... 20 JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE ...................................................................................... 40 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................. 41 Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne ................................................................. 41 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ...................................................................................... 42 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ........................................................................................ 43 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ........................................................................... 44 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ....................................................... 46 Lisa 1 Üldine informatsioon ....................................................................................................... 46 Lisa 2 Aruande koostamise alused ............................................................................................ 46 Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted .......................................................................................... 53 Lisa 4 Segmendiaruandlus ....................................................................................................... 68 Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud ............................................................................... 72 Lisa 6 Tulumaks......................................................................................................................... 73 Lisa 7 Aktsiakasum .................................................................................................................... 75 Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................................... 76 Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ............................................................................ 76 Lisa 10 Ettemaksed .................................................................................................................... 76 Lisa 11 Varud ............................................................................................................................. 77 Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud ....................................................... 77 Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed .............................................................. 78 Lisa 14 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 78 Lisa 15 Immateriaalne vara........................................................................................................ 81 Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused ................................................................................... 82 Lisa 17 Rendid .......................................................................................................................... 85 Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad..................................................................................... 86 Lisa 19 Ettemakstud tulud......................................................................................................... 86 Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid ................................................................................................ 87 3 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Sisukord Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused .......................... 88 Lisa 22 Valitsusepoolne abi ...................................................................................................... 88 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega .......................................................................................89 Lisa 24 Kontserni ettevõtted ...................................................................................................... 91 Lisa 25 Finantsriskide juhtimine .................................................................................................92 Lisa 26 Tegevuse jätkuvus ......................................................................................................... 97 Lisa 27 Sündmused pärast aruandeperioodi .............................................................................. 97 Lisa 28 Emaettevõtte põhiaruanded ..........................................................................................98 JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE ............................ 102 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................................................ 103 ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD ................................................................................... 109 KONTAKTANDMED ........................................................................................................................... 112 4 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Kontsern KONTSERN Tallink Grupp AS (ettevõte) koos tütarettevõtetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis on pakkunud kõrgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid Läänemere põhjaosas juba üle 30 aasta. Kontserni ärimudel seisneb oma teenuste pakkumises kaubamärkide Tallink ja Silja Line all Eesti, Soome, Rootsi ja Läti vahelistel laevaliinidel. Kontserni laevastikus on 15 alust: kruiisilaevad, ro-pax-tüüpi kiirlaevad ja ro-ro-tüüpi kaubalaevad. Lisaks opereerib kontsern kolme kvaliteethotelli Tallinna kesklinnas ja üht Riias (Riia hotelli tegevus oli 2021. aastal peatatud) ning Burger Kingi frantsiisi omanikuna Balti riikides 14 selle kiirtoiduketi restorani Eestis, Lätis ja Leedus. Kontserni tütarettevõte Tallink Duty Free on edukas rahvusvaheline reisikaubandusettevõte, millel on mitu laevadel ja maismaal asuvat kauplust ning kontserni koduturgudel tegevust laiendav e-kaubandus. STRATEEGIA Kontserni visioon on olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid. Praegu on oluline strateegiline eesmärk kulude ja rahavoogude juhtimine, et tagada jätkusuutlikkus ja aidata Tallink Grupil üleilmsest kriisist väljuda. Kontserni pikaajaline strateegia on: • saavutada maksimaalne kliendirahulolu • suurendada äritegevuse mahte ja tugevdada turupositsiooni regioonis • pakkuda eri klientidele laia valikut kvaliteetteenuseid ning otsida uusi kasvuvõimalusi • tagada kulusäästlik äritegevus • säilitada optimaalne laenukoormus, mis võimaldaks jätkusuutlikku dividendide maksmist Kontserni peamised konkurentsieelised on moodne laevastik, lai liinivalik, kindel turuosa ja tugevad kaubamärgid ning rangete ohutus-, turva- ja keskkonnanõuete täitmine. Need on eduka ja kasumliku tegevuse alustalad. 5 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Kiri aktsionäridele KIRI AKTSIONÄRIDELE Lugupeetud aktsionärid 2021 oli taas aasta, mis jääb meelde ennekõike koroonapandeemiast tingitud tõsiste väljakutsetega nii meie kui kogu laevandussektori ja terve maailma jaoks. Kui 2020. aastat iseloomustas esialgne reaktsioon COVID-19-st põhjustatud šokile, siis 2021. aasta möödus otsustava tegutsemise tähe all eesmärgiga pandeemiale lõpp teha – nii jätkuvate piirangute kui ka tervet ühiskonda hõlmava vaktsineerimise ja ravimite väljatöötamisega. Soome otsustas rangete piirangute kasuks, mis avaldas meie tegevuskeskkonnale esimesel poolaastal ja ka suvel ränka mõju. Teisalt aga aitas see hoida koroonanumbrid Soomes suhteliselt väikesed ja jõuda sügiseks kõrge vaktsineerimismäärani, mis võimaldas ühiskonna avada ja inimestel jälle reisida. Suur tänu meie lojaalsetele klientidele! Väga rõõmustav ja julgustav oli näha, kui jõudsalt meie koduturgude reisijate arv eelmise aasta oktoobris ja novembris taastus, eelkõige Soome ja Rootsi vahelistel liinidel ja ka taasavatud Tallinna-Stockholmi liinil, kus hakkas sõitma Baltic Queen. See andis meile selge signaali, et meie teenuseid väga hinnatakse ja et neist oli puudust tuntud. Mõistsime, et Tallink Grupil on täita missioon – pakkuda oma klientidele jätkuvalt nauditavaid reisielamusi, mida soovitakse ikka ja jälle kogeda. 2020. aasta valusate kärbete ja ühiste pingutuste tulemusena olime 2021. aastal palju paindlikum ja tõhusam optimaalse suurusega ettevõte, nö Tallink „slim-fit“, mis võimaldas meil teisel poolaastal finantstulemusi hüppeliselt parandada ning kütusehinna tõusule ja meie koduriikide valitsuste finantstoetuse järsule vähenemisele vaatamata teenida kasumit. 2021. aastal oli suur osa meie tööst suunatud ka sellele, et aidata regioonis ühiskondi uuesti avada – oma koduriikidele appi minnes tõime testimis- ja vaktsineerimisteenused oma laevadele ja terminalidesse. Olen väga uhke, et töötajate vaktsineerituse määr oli kogu kontsernis ja kõigil meie turgudel juba sügise alguseks tublisti üle 90% ning et vaatamata mõnele paratamatule nakkusjuhule ei esinenud meie laevadel viiruspuhanguid, kuna suutsime pakkuda oma klientidele ja töötajatele turvalist keskkonda. Kogu aasta jooksul keskendusime kulude optimeerimisele, likviidsuse tagamisele ja uute tuluallikate leidmisele keskkonnas, kus nõudlus on äärmiselt madal ja esineb suur ebakindlus. Suvel, enne oma regulaarsete liinide taasavamist, pakkusime Soome ja Rootsi turul riigisiseseid kruiise ning saime sõlmida ka mitu lühiajalist prahilepingut. Nende pingutuste toel suutsime esimesel poolaastal kahjumit piirata ja teisel poolaastal taas väikesesse kasumisse jõuda. Minu sügav tänu ja lugupidamine kogu meie kontserni meeskonnale, tänu kellele see õnnestus! 6 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Kiri aktsionäridele See on kahtlemata olnud jätkuvalt raske aeg kõigile meie töötajatele ja sõnadest ei piisa, et kirjeldada, kui tänulik ma olen igale Tallink Grupi kontserni töötajale tema pühendumuse ja ennastsalgava töö eest ning kui uhkeks see mind teeb. Ehkki me 2021. aastal veel kasumit ei teeninud, lõpetasime aasta siiski väga tugeval likviidsuspositsioonil, arvestades kapitali suurendamist ning finantseerimispartnerite ja aktsionäridega kokku lepitud maksepuhkust laenude teenindamisel. Olen südamest tänulik ka kõigile meie aktsionäridele ja finantseerimispartneritele usalduse eest. Pidades siiski silmas, et koroonakriis ei ole veel lõplikult seljataga ja et me 2021. aastal kasumisse ei jõudnud, ei tule meie aktsionäridele ilmselt üllatusena, et seame praegu esikohale ettevõtte pikaajalised tulemused ja seega sel aastal dividende ei maksa. 2022. aastalt ootame jätkuvat taastumist, säilitades paindlikuma organisatsiooni tõhususe ja finantstulemusi veelgi parandades. Seda vaatamata sellele, et Omicroni viirusetüve levik ja veelgi enam hiljutised regionaalset ja üleilmset julgeolekut ohustavad sündmused varjutavad väljavaadet oluliselt ja sunnivad meid oma plaanides jälle muudatusi tegema. Kirjutan seda pöördumist teile märtsi lõpus. Praeguseks oleme taas näinud kütusehindade märkimisväärset tõusu ja hinnakõikumiste suurenemist ning näeme, kuidas kiire inflatsioon sööb meie ostujõudu. Sõjalise konflikti tõttu Euroopas on vähenenud reisijate arv paljudest piirkondadest väljaspool meie koduturge. Plaanide tegemine on muutunud veelgi raskemaks ja riskide vähendamiseks oleme oma praegu jõude seisvate laevade tagasipöördumise liinidele lükanud edasi reisimise kõrghooaega. Teatavas mõttes oleme jälle samas olukorras nagu kaks aastat tagasi – vaatame aasta alguses lootusrikkalt tulevikku ja ootame head aastat, kuid mõned kuud hiljem ähvardavad üleilmsed vapustused meie plaanid ja lootused segi paisata. Võrreldes 2020. aastaga on siiski üks erinevus. Viimased kaks aastat on olnud meile heaks elukooliks ja andnud palju häid õppetunde kriisiks valmistumisel. Nii et ehkki 2022. aasta märtsis seisame silmitsi täiesti teistsuguse kriisiga, on meil kujunenud väärt kogemustepagas ning meil on nüüd varuks mitte üksnes plaanid A, B ja C, vaid plaane on terve tähestiku jagu. Nagu varasematelgi aastatel hoiame oma kulud kontrolli all ja kaalume hoolikalt iga sammu. Vaktsineerimise tõttu ja kuna paljud on COVID-19 juba läbi põdenud, on 2022. aasta reisihooajal meie regioonis immuunsustase kõrge. Seda näitab ka koroonapiirangute tühistamine Soomes ja Rootsis. Hiljuti on ka Eestis piiranguid tunduvalt leevendatud ja oleme ootuses, et lähinädalatel kaovad need lõplikult. Piirangute vähendamine tuleb suureks kasuks meie tegevuskeskkonnale ja alates teisest kvartalist ootame müügi jõudsat kasvu. Üks eelmise aasta olulisimaid saavutusi meie jaoks olid alternatiivsed tuluallikad arvukatest lühiajalistest prahivõimalustest, mida suutsime leida ja ellu viia tänu oma kiirele, paindlikule ja ärijanusele mõtteviisile. Prahtimine jääb oluliseks ka 2022. aastal – lisaks Kanadasse prahitud Atlantic Visionile algab märtsi lõpus pikaajaline prahileping ka meie laeval Romantika. Samuti otsime jätkuvalt aktiivselt uusi võimalusi ka meie laevastiku muudele varadele. 7 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Kiri aktsionäridele 2022. aasta olulisimad sündmused selguvad alles aasta jooksul, kuid üks neist on kahtlemata meie uhiuue ning kõige tõhusama ja keskkonnasõbralikuma aluse – kiirlaeva MyStar valmimine. Koos Megastariga loovad need Eesti ja Soome vahele rohelise silla, mis toetab meie aina suurenevaid keskkonnaalaseid pingutusi eesmärgiga tagada kestlikum tulevik. Head aktsionärid! On selge, et ka 2022. aastal jätkub taastumine tasapisi ja et ka see aasta toob omad katsumused. Ent oleme kindlad, et sel on varuks ka võimalusi ja rõõmustavaid muutusi. Meie kogemused on näidanud, et kliendid tahavad meiega sõita, niipea kui neile selleks võimalus antakse, ja oleme optimistlikud, et juba alanud taastumine jätkub. Muutused, mida oleme omalt poolt teinud, ja meie nüüdne paindlik ja trimmis organisatsioon lubab meil uskuda, et suudame head finantstulemused ja jätkusuutliku tegevuse taastada tunduvalt enne seda, kui reisijate arv jõuab täielikult tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Selle nimel annab kogu meie kontserni meeskond ka edaspidi endast parima. Heade soovidega Paavo Nõgene Juhatuse esimees 8 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne TEGEVUSARUANNE Kontsern vedas 2021. aastal kokku 2 961 975 reisijat ehk 21% vähem kui 2020. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2020. aastaga võrreldes 2,6%. Kontserni müügitulu oli 476,9 miljonit eurot (2020: 442,9 miljonit eurot). EBITDA oli 58,3 miljonit eurot (2020: 8,0 miljonit eurot) ja puhaskahjum 56,6 miljonit eurot ehk 0,08 eurot aktsia kohta (2020: puhaskahjum 108,3 miljonit eurot ehk 0,16 eurot aktsia kohta). 2021. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 34,0 miljoni euro võrra 476,9 miljoni euroni. 2020. aastal oli kogu müügitulu 442,9 miljonit eurot ja 2019. aastal 949,1 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 7,6 miljoni euro võrra 392,6 miljoni euroni. 2021. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi jätkuvalt COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja reisipiirangud. Aasta olulisemad sündmused olid järgmised: • laevade ja hotellide tegevuse ajutine peatamine koroonapandeemia ja piirangute tõttu • laevade prahtimine • Tallinna-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinide taasavamine • aktsiate avalik pakkumine ja aktsiakapitali suurendamine • uue LNG kütusel töötava laeva MyStar ehituse jätkumine • Tallink City Hoteli renoveerimistööde valmimine • Burger Kingi restoranide avamine Lätis ja Leedus • laenulepingute muutmine • väljumine moekaupade jaemüügiärist maismaal Tegevus 2021. aastal Kontserni tegevust mõjutasid esimesel poolaastal ulatuslikud reisipiirangud. Terve aasta jooksul olid käigus üksnes mõlemad kiirlaevad, Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad ja kaubalaevad. Kruiisilaev Silja Europa prahiti juunis välja ja alustas Tallinna- Helsingi liinil uuesti kruiisireise alates juuni lõpust. Tallinna- Stockholmi liin taasavati juulis ainult ühe kruiisilaevaga – Baltic Queen. Kruiisilaevad Silja Serenade ja Silja Symphony tegid suve jooksul riigisiseseid erikruiisireise ja hakkasid augustis uuesti sõitma Helsingi-Stockholmi liinil. Kruiisilaevad Romantika ja Victoria I olid juulist septembrini prahitud Marokosse, kruiisilaevad Silja Europa ja Romantika sügisel umbes kuuks ajaks Šotimaale. Riia-Stockholmi liin ja kruiisilaev Isabelle 2021. aastal ei tegutsenud. Tallink Spa & Conference Hotel ja Tallink Express Hotel tegutsesid aasta läbi ning Tallink City Hotel taasavati juuni lõpus pärast renoveerimist. Tallink Hotel Riga oli terve aasta suletud. Aasta jooksul avati Balti riikides kuus uut Burger Kingi restorani. Kontserni laevadega reisis 2021. aastal kokku 3,0 miljonit reisijat Kontserni 2021. aasta müügitulu oli 476,9 miljonit eurot 9 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Põhinäitajad ¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“. 2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi. 31. detsembril lõppenud aasta kohta 2021 2020 2019 Müügitulu (miljonites eurodes) 476,9 442,9 949,1 Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes) 21,7 -43,5 196,9 EBITDA¹ (miljonites eurodes) 58,3 8,0 171,1 EBIT¹ (miljonites eurodes) -37,0 -92,6 74,9 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes) -56,6 -108,3 49,7 Amortisatsioon (miljonites eurodes) 95,3 100,7 96,2 Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes) 20,2 100,1 60,9 Aktsiate kaalutud keskmine arv 694 444 381 669 882 040 669 881 045 Aktsiakasum/-kahjum¹ -0,08 -0,16 0,07 Reisijate arv¹ 2 961 975 3 732 102 9 763 210 Kaubaveoühikute arv¹ 369 170 359 811 379 634 Keskmine töötajate arv¹ 4 360 6 104 7 270 Seisuga 31. detsember 2021 2020 2019 Varad kokku (miljonites eurodes) 1 585,9 1 516,2 1 533,0 Kohustused kokku (miljonites eurodes) 893,4 801,9 710,1 Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes) 779,9 705,1 577,9 Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 652,4 677,3 539,0 Netovõla ja EBITDA suhe¹ 11,2 84,2 3,1 Omakapital kokku (miljonites eurodes) 692,5 714,3 822,8 Omakapitali määr¹ (%) 43,7% 47,1% 53,7% Lihtaktsiate arv 743 569 064 669 882 040 669 882 040 Omakapital aktsia kohta¹ 0,93 1,07 1,23 Suhtarvud¹ 2021 2020 2019 Brutokasumi/-kahjumi marginaal (%) 4,5% -9,8% 20,7% EBITDA marginaal (%) 12,2% 1,8% 18,0% EBIT marginaal (%) -7,8% -20,9% 7,9% Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%) -11,9% -24,5% 5,2% ROA (%) -2,4% -6,1% 4,8% ROE (%) -8,2% -14,1% 6,0% ROCE (%) -2,8% -7,2% 5,7% Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,6 0,4 0,5 10 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Müük ja segmendid Kontserni 2021. aasta müügitulu oli 476,9 miljonit eurot (2020: 442,9 miljonit eurot). Ligi pool müügitulust ehk 233,4 miljonit eurot (2020: 228,5 miljonit eurot) teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 99,1 miljonit eurot (2020: 95,6 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 94,8 miljonit eurot (2020: 94,0 miljonit eurot). Geograafiliste segmentide järgi jagunes müügitulu järgmiselt: 38,7% ehk 184,5 miljonit eurot teeniti Eesti-Soome liinidelt ja 33,3% ehk 158,7 miljonit eurot Soome-Rootsi liinidelt. Eesti-Rootsi liinide müügitulu oli 49,1 miljonit eurot ehk 10,3% ja Läti-Rootsi liini müügitulu 0,3 miljonit eurot ehk 0,1%. Muude geograafiliste segmentide müügitulu osakaal tõusis 17,9%-ni ehk 85,2 miljoni euroni. 2021. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinidel kokku 1,8 miljonit reisijat ehk 2020. aastaga võrreldes 27,7% vähem, kuid nendel liinidel veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2,1%. Eesti-Soome liinide müügitulu kahanes 15,9 miljoni euro võrra 184,5 miljoni euroni. Eesti-Soome liinide majandustulemused hõlmavad ka Tallinna-Visby ja Tallinna-Mariehamni liinide tegevust. Soome-Rootsi liinide müügitulu suurenes 9,2 miljoni euro võrra, ulatudes 158,7 miljoni euroni. Helsingi-Stockholmi liin avati uuesti 2021. aasta augustis. Soome-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad ka erikruiise Stockholmist Visbysse, Härnösandi ja Ystadi. Eesti-Rootsi liinide müügitulu kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 14,2 miljoni euro võrra ning ulatus 49,1 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad Paldiski-Kapellskäri liini ja Tallinna-Stockholmi liini, mis taasavati 2021. aasta juulis. Läti-Rootsi liinil oli tegevus 2021. aastal peatatud. Segmendi 12,5 miljoni euro suurune kahjum peegeldab kulusid, mis kaasnesid kruiisilaeva Isabelle seismisega ja samuti kruiisilaeva Romantika seismisega pärast prahiperioodi lõppu. Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 40,0 miljoni euro võrra, ulatudes 85,2 miljoni euroni. Tõusu taga oli peamiselt märgatavalt suurem prahitulu, veebipoe suuremad müüginumbrid ja Burger Kingi restoranide avamine. Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel: Geograafilised segmendid 2021 % 2020 % Soome-Rootsi 158 697 33,3% 149 485 33,7% Eesti-Soome 184 529 38,7% 200 439 45,3% Eesti-Rootsi 49 065 10,3% 34 858 7,9% Läti-Rootsi 280 0,1% 15 390 3,5% Muu 85 240 17,9% 45 196 10,2% Kontsernisisene elimineerimine -874 -0,2% -2 434 -0,5% Kontserni müügitulu kokku 476 937 100,0% 442 934 100,0% Ärisegmendid 2021 % 2020 % Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 233 376 48,9% 228 487 51,6% Piletimüük 99 094 20,8% 95 628 21,6% Kaubaveomüük 94 763 19,9% 93 960 21,2% Majutuse müük 3 367 0,7% 4 022 0,9% Tulu laevade prahtimisest 30 278 6,3% 9 968 2,3% Muu 16 059 3,4% 10 869 2,5% Kontserni müügitulu kokku 476 937 100,0% 442 934 100,0% 11 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Kasum 2021. aasta brutokasum oli 21,7 miljonit eurot (2020: brutokahjum 43,5 miljonit eurot) ja EBITDA oli 58,3 miljonit eurot (2020: 8,0 miljonit eurot). 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot (2020: puhaskahjum 108,3 miljonit eurot). Puhaskahjum aktsia kohta oli 0,08 eurot (2020: puhaskahjum aktsia kohta 0,16 eurot). Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid: • COVID-19 ja sellest tulenevad reisipiirangud • tegevuskulude märkimisväärne vähendamine ja kulude kokkuhoid tänu varem rakendatud meetmetele • laevade lühiajaline prahtimine ning Tallinna-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinide taasavamine • valitsuste mitmesuguste toetusmeetmete mõju netosummas 12,8 miljonit eurot • laevade Eesti veeteetasudest vabastamise ja tasude vähendamise positiivne mõju summas 2,8 miljonit eurot • kütusehindade globaalne tõus Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud ulatusid 110,5 miljoni euroni (2020: 116,6 miljoni euroni). 2021. aasta kütusekulud olid 72,2 miljonit eurot (2020: 56,3 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas globaalsete hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 28,2% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist. Kontserni personalikulud kokku olid 124,0 miljonit eurot (2020: 161,7 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot (2020: vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 21,7 miljonit eurot). 2021. aasta keskmine töötajate arv oli 4 360 (2020: 6 104). Üldhalduskulud ilma personali- ja amortisatsioonikuludeta olid 13,5 miljonit eurot (2020: 13,1 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud 10,5 miljonit eurot (2020: 13,7 miljonit eurot). Aasta jooksul sai kontsern netosummas kokku 12,8 miljonit eurot otsest finantstoetust mitmesuguste riiklike abimeetmete kaudu kõigil oma koduturgudel (2020: 36,6 miljonit eurot). Kontserni varade amortisatsioonikulu oli 95,3 miljonit eurot (2020: 100,7 miljonit eurot). Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud. Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2020. aastaga võrreldes 4,0 miljoni euro võrra 21,9 miljoni euroni. Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Likviidsus ja rahavood Kontserni 2021. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 59,4 miljonit eurot (2020: negatiivne summas 7,0 miljonit eurot). Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 19,4 miljonit eurot (2020: 99,9 miljonit eurot). 2021. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 14,7 miljonit eurot (2020: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 19,3 miljonit eurot (2020: 16,3 miljonit eurot). Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 127,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 27,8 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134,8 miljonit eurot (2020: 119,3 miljonit eurot). 12 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Teise kvartali lõpus leppis kontsern finantseerimisasutustega kokku olemasolevate laenulepingute põhiosamaksete edasilükkamises. Maksed tähtajaga 2021. aasta teisest kvartalist kuni 2022. aasta esimese kvartali lõpuni, kogusummas 82,1 miljonit eurot, lükatakse edasi ja lisatakse iga laenu lõppmaksele. 2021. aasta majandusaasta edasilükatud summad ulatuvad 67,4 miljoni euroni. Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest laenust oli 2021. aastal kasutusele võetud 90,0 miljonit eurot (2020. aastal 10,0 miljonit eurot). Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt lisas 26. Likviidsuspositsiooni tugevdamiseks korraldas kontsern kolmandas kvartalis Eestis ja Soomes aktsiate avaliku pakkumise. Kontsern emiteeris 73 687 024 uut aktsiat ja kaasas uut omakapitali 34,6 miljoni euro väärtuses. Rahastamisallikad Kontsern kasutab oma tegevuse ja investeeringute rahastamiseks äritegevuse rahavooge, laenu- ja omakapitali ning varade müügist tõenäoliselt laekuvaid vahendeid. Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni kapitaliseerituse kordaja (intressikandvate kohustuste osatähtsus intressikandvate kohustuste ja omakapitali summas) 53,0%, seisuga 31. detsember 2020 oli sama näitaja 49,7%. Tõusu põhjuseks oli intressikandvate kohustuste suurenemine 74,8 miljoni euro võrra ja omakapitali vähenemine 21,8 miljoni euro võrra. Võlakohustused 2021. aasta lõpu seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi kokku 779,9 miljonit eurot, 10,6% rohkem kui eelmise majandusaasta lõpus. 31. detsembri 2021 seisuga oli kontsernil 180 tuhat eurot arvelduskrediidi võlga ja kasutamata arvelduskrediiti oli 134,8 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga olid kõik intressikandvad kohustused võetud eurodes. Teise kvartali lõpus leppis kontsern finantseerimisasutustega kokku olemasolevate laenulepingute teatavate eritingimuste muutmises ja pikendamises. 2021. aasta jooksul eritingimuste rikkumist ei esinenud. Omakapital 2021. aastal vähenes kontserni konsolideeritud omakapital 3,1%: 714,3 miljonilt eurolt 692,5 miljoni euroni. Omakapital aktsia kohta oli 0,93 eurot. 2021. aasta lõpus moodustas kontserni aktsiakapital 349 477 460 eurot. Põhjalikum ülevaade aktsiatest on esitatud peatükis „Aktsiad ja aktsionärid“. Intressikandvad rendi- ja pangalaenukohustused suurenesid 74,8 miljonit eurot 13 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Laevad ja muud investeeringud 2021. aastal moodustasid kontserni investeeringud 20,2 miljonit eurot. Nõrga majanduskeskkonna ja laevade tegevuse peatamise tõttu hoiti laevadega seotud investeeringuid miinimumtasemel ning tehti üksnes möödapääsmatult vajalikke hooldus- ja remonditöid. Investeeringuid tehti ka energiatõhususe ja heite vähendamise projektide lõpuleviimisse, veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning muude haldussüsteemide arendamisse ja seoses Burger Kingi restoranide avamisega. Kontserni peamised tulu teenivad varad on laevad, mis moodustavad ligikaudu 68% kontserni varade kogumahust. Aruandeaastal kuulus kontsernile 15 laeva. Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga: 1 Koroonaolukorra tõttu Rootsi-Läti liini 2021. aastal uuesti ei avatud. Kruiisilaeva Isabelle tegevus oli kogu aasta jooksul peatatud ja kruiisilaeva Romantika kasutati kaheks lühiajaliseks prahtimiseks. Seisuga 31. detsember 2021 oli laevade raamatupidamislik jääkväärtus kokku 1 083 miljonit eurot (31. detsember 2020: 1 135 miljonit eurot). Kontserni laevu hindavad regulaarselt kaks kuni kolm sõltumatut rahvusvahelist laevamaaklerit, keda aktsepteerivad ka hüpoteegipidajad. Kõigil kontserni laevadel on kahjukindlustus (P&I) ning kere ja masinate kindlustus (H&M) ning kõik laevad vastavad kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele. Kontsernil ei ole märkimisväärseid pooleliolevaid teadus- ja arendusprojekte. Laeva nimi Laeva liik Ehitatud/ ümberehitatud Liin Lisainfo Silja Europa Kruiisilaev 1993/2016 Soome-Eesti Üleöökruiis Star Ro-pax kiirlaev 2007 Soome-Eesti Shuttle-teenus Megastar Ro-pax kiirlaev 2017 Soome-Eesti Shuttle-teenus Sea Wind Ro-ro kaubalaev 1972/1989 Soome-Eesti Kaubavedu Baltic Queen Kruiisilaev 2009 Rootsi-Eesti Üleöökruiis Victoria I Kruiisilaev 2004 Rootsi-Eesti Üleöökruiis Regal Star Ro-ro kaubalaev 1999 Rootsi-Eesti Kaubavedu Sailor Ro-ro kaubalaev 1987 Rootsi-Eesti Kaubavedu Silja Symphony Kruiisilaev 1991 Soome-Rootsi Üleöökruiis Silja Serenade Kruiisilaev 1990 Soome-Rootsi Üleöökruiis Galaxy Kruiisilaev 2006 Soome-Rootsi Üleöökruiis Baltic Princess Kruiisilaev 2008 Soome-Rootsi Üleöökruiis Romantika Kruiisilaev 2002 Rootsi-Läti¹ Üleöökruiis Isabelle Kruiisilaev 1989 Rootsi-Läti¹ Üleöökruiis Atlantic Vision Ro-pax kiirlaev 2002 Kanada Väljaprahitud 14 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Turuülevaade Kontserni laevad vedasid 2021. aastal kokku 3,0 miljonit reisijat ja 369 tuhandet kaubaveoühikut. Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2021. ja 2020. aastal veetud reisijatest, kaubaveoühikutest ja sõiduautodest. Kontserni opereeritavate liinide turuosad olid 2021. aastal järgmised: • ligikaudu 54% reisijateveost ja 53% ro-ro-kaubaveost Eesti ja Soome vahelistel liinidel • ligikaudu 50% reisijateveost ja 26% ro-ro-kaubaveost Soome ja Rootsi vahelistel liinidel • kontsern oli ainus igapäevase reisijateveo teenuse pakkuja Tallinna ja Stockholmi vahel Läti-Rootsi liinil 2021. aastal tegevust ei toimunud. Reisijad 2021 2020 Muutus Soome-Rootsi 948 534 980 076 -3,2% Eesti-Soome 1 764 058 2 439 972 -27,7% Eesti-Rootsi 249 383 172 226 44,8% Läti-Rootsi 0 139 828 -100,0% Kokku 2 961 975 3 732 102 -20,6% Kaubaveoühikud 2021 2020 Muutus Soome-Rootsi 70 855 70 088 1,1% Eesti-Soome 249 603 244 481 2,1% Eesti-Rootsi 48 712 40 193 21,2% Läti-Rootsi 0 5 049 -100,0% Kokku 369 170 359 811 2,6% Sõiduautod 2021 2020 Muutus Soome-Rootsi 83 130 80 768 2,9% Eesti-Soome 499 005 596 661 -16,4% Eesti-Rootsi 19 898 10 788 84,4% Läti-Rootsi 0 14 485 -100,0% Kokku 602 033 702 702 -14,3% 15 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Kontserni struktuur Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 46 äriühingut. Kõik tütarettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupp AS-ile. Järgmine skeem kajastab kontserni struktuuri aruandekuupäeval: Kontsernile kuulub ka 34% Tallink Takso AS-ist. Muudatused kontserni struktuuris 2021. aasta augustis müüdi Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte Baltic Retail OÜ. Baltic Retail OÜ osade võõrandamisega väljus kontsern moekaupade jaemüügiärist maismaal. Tallink Silja Gmbh Müügiagent Saksamaal Sally Ab Müügiagent Ahvenamaal Hera Salongid OÜ Ilutoodete müük TLG Hotell OÜ Hotellide operaator Tallink Latvija AS Müük, turundus ja mehitamine Lätis Tallink Baltic AS sh. Poolas registreeritud filiaal Kaubaveoteenuse müük Tallink AS Riia-Stockholmi liin Tallink Ru OOO Müük ja turundus Venemaal Tallink Silja Ab Müük ja turundus Rootsis Tallink Superfast Ltd Tegevusetu Baltic SF IX Ltd „Atlantic Vision“ Tallink Fast Ltd „Baltic Princess“ Tallink Ltd „Romantika“ Tallink Sea Line Ltd „Galaxy“ Tallink Victory Line Ltd „Victoria I“ Tallink High Speed Line Ltd „Baltic Queen“ Hansalink Ltd „Isabelle“ Tallinn-Helsinki Line Ltd „Regal Star“ Baltic SF VII Ltd „Silja Europa“ Baltic SF VIII Ltd „Sailor“ Tallinn Swedish Line Ltd „Silja Symphony“ „Sea Wind“ Tallink Autoexpress Ltd „Silja Serenade“ Tallink Line Ltd „Megastar“ Laevaomanikfirmad Tallink Grupp AS Omanik- ja operaatorfirma Müügi- ja operaatorfirmad Teenust pakkuvad firmad Tallink Hansaway Ltd „Star“ Tallink Duty Free AS Kaupade sisseost ja müük TLG Hotel Latvija SIA Hotellide operaator Tallink Travel Club OÜ Reisiteenused HT Laevateenindus OÜ Laevade tehniline haldamine ja mehitamine HT Shipmanagement SIA Laevade tehniline haldamine Lätis Hansatee Kinnisvara OÜ Sõidukite liisimine HTG Stevedoring OY Stividoriteenused Hansaliin OÜ Mehitamine HT Meelelahutus OÜ Meelelahutus laevadel Ingleby (1699) Ltd Menetlusagent Mare Catering OÜ Toitlustusteenused Baan Thai OÜ Toitlustusteenused Tallink Silja OY Müük ja turundus Soomes Tallink Scandinavian AS Omanikfirma TLG Stividor OÜ Stividoriteenused LNG Shipmanagement OÜ Mehitamine Tallink Asia PTE. LTD. Jaemüük Tallink Fast Food OÜ Toitlustusteenused Tallink Fast Food Latvia SIA Toitlustusteenused Tallink Fast Food Lithuania UAB Toitlustusteenused SIA BK Properties Kinnisvara omandamine 16 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Personal Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernis 4 785 töötajat (31. detsember 2020: 4 200). Aasta lõpu seisuga töötajate arv sisaldab ka 217 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat. 1 Burger Kingi ja hotellipersonali ei ole arvestatud personali hulka, mis on kajastatud real „Maismaal kokku". 2021. aastal moodustasid müüdud kaupade ja teenuste kulude koosseisus kajastatavad personalikulud 86,1 miljonit eurot (2020: 116,8 miljonit eurot). 2021. aasta personalikulusid mõjutas Eesti valitsuse palgatoetus, mis maksti otse töötajatele. Rootsi valitsuse palgatoetus on kajastatud muu äritulu koosseisus. Haldustöötajate personalikulud olid 21,2 miljonit eurot ning müügi- ja turundustöötajate personalikulud 16,8 miljonit eurot (2020: vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 21,7 miljonit eurot). Aktsiad ja aktsionärid Seisuga 31. detsember 2021 oli Tallink Grupp AS emiteerinud kokku 743 569 064 aktsiat (31. detsember 2020: 669 882 040 aktsiat), mille eest oli täielikult tasutud. Kontserni aktsiad (ISIN: EE3100004466) on registreeritud Nasdaq CSD Eesti filiaalis ja nende kauplemistunnus Nasdaq OMX Tallinna börsil on TAL1T (REUTERS: TAL1T.TL, BLOOMBERG: TAL1T ET). Alates 3. detsembrist 2018 on Tallink Grupp AS-i aktsiad registreeritud ka Soome väärtpaberite hoidmistunnistustena (Finnish Depository Receipts, FDR) ettevõttes Euroclear Finland Ltd ja need on noteeritud Nasdaq Helsingi börsil kauplemistunnuse TALLINK all (ISIN: FI4000349378). Iga FDR annab selle omanikule õiguse ühele aktsiale. Kõik aktsiad on üht liiki ning iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Eelisaktsiaid ega eriõigustega aktsiaid emiteeritud ei ole. Vastavalt Tallink Grupp AS-i põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad. Tallink Grupp AS-i aktsiate ostuks ega müügiks pole tarvis luba. Tallink Grupp AS-i aktsiatel ei ole nimiväärtust. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot. 9. juunil 2015 toimunud Tallink Grupp AS-i aktsionäride üldkoosolek kinnitas aktsiaoptsioonide programmi tingimused, mis võimaldasid väljastada optsioone kuni 20 miljonile aktsiale. Seisuga 31. detsember 2021 ei olnud 2015. aasta aktsiaoptsiooni programmi raames ühtki optsiooni väljastatud. Seisuga 31. detsember 2021 2020 Muutus Maismaal kokku 1 049 1 123 -6,6% Eesti 668 671 -0,4% Soome 241 272 -11,4% Rootsi 103 122 -15,6% Läti 21 40 -47,5% Venemaa 11 12 -8,3% Saksamaa 5 6 -16,7% Laevadel 3 231 2 750 17,5% Burger King¹ 272 206 32,0% Hotellides¹ 233 121 92,6% Kokku 4 785 4 200 13,9% 17 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne 30. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel: 1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. 2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist. 3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil Tallink Grupp AS-i aktsia eest tasutud kõrgeim hind. 4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat. Tallink Grupp AS-i juhatusel ei ole õigust uusi aktsiaid emiteerida. Nõukogul oli õigus kolme aasta jooksul alates 1. juulist 2021 suurendada aktsiakapitali 35 000 000 euro võrra 349 844 558,80 euroni. 2021. aasta augustis ja septembris korraldas Tallink Grupp AS Eestis ja Soomes aktsiate avaliku pakkumise. Pakkumishind oli 0,47 eurot aktsia kohta ja pakuti kuni 66 988 204 uut aktsiat õigusega suurendada pakutavate aktsiate arvu 10%. Pakkumine märgiti üle 3,1 korda ja kokku emiteeriti 73 687 024 uut aktsiat. Kontsern kaasas uut omakapitali 34,6 miljoni euro väärtuses ning pärast pakkumisega otseselt seotud kulude mahaarvamist 0,7 miljoni euro väärtuses ulatus netotulu 33,9 miljoni euroni. Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2021: Seisuga 31. detsember 2021 oli kontol NORDEA BANK ABP / CLIENTS FDR esindatud 9 571 FDR-ide omanikku. Aktsionäre ja FDR-ide omanikke oli kokku 37 334. Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2021: Osaluse suurus Aktsionäride arv Aktsionäride % Aktsiate arv % aktsiakapitalist 1 - 99 5 177 18,6% 167 458 0,0% 100 - 999 10 967 39,5% 4 139 252 0,6% 1 000 - 9 999 10 071 36,3% 25 935 491 3,5% 10 000 - 99 999 1 358 4,9% 33 399 527 4,5% 100 000 - 999 999 151 0,5% 44 812 567 6,0% 1 000 000 - 9 999 999 33 0,1% 97 615 856 13,1% 10 000 000 + 7 0,0% 537 498 913 72,3% Kokku 27 764 100,0% 743 569 064 100,0% Aktsionär Aktsiate arv % aktsiakapitalist Infortar AS 297 572 752 40,0% Baltic Cruises Holding L.P. 81 971 609 11,0% ING Luxembourg S.A. AIF Account 44 077 066 5,9% Baltic Cruises Investment L.P. 43 831 732 5,9% Muud aktsionärid 276 115 905 37,1% Kokku 743 569 064 100,0% 18 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2021: Seisuga 31. detsember 2021 kuulus 11,0% kontserni aktsiatest eraisikutele. Järgmine tabel kajastab kontserni investoreid investorite liikide alusel seisuga 31. detsember 2021: Aktsionäride leping Kontserni suuremad aktsionärid sõlmisid 2006. aasta augustis aktsionäride lepingu. Lepingut muudeti 2012. aasta detsembris. Lepingu põhitingimused on avalikustatud kontserni veebilehel. Muu hulgas sätestab leping, et lepingu pooled ja kõik Tallinki aktsionärid jäävad oma otsustes sõltumatuks ning ei kõnealune leping ega muud põhjused ei või neid otseselt ega kaudselt takistada teostamast oma hääle- või muid õigusi viisil, mis nende endi hinnangul on parimal kujul kooskõlas Eesti seadustest, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi reglemendist või Nasdaq Tallinna börsi heast ühingujuhtimise tavast tulenevate kohustustega. Tallink Grupp AS-i kaks aktsionäri Baltic Cruises Holding L.P. (BCH) ja Baltic Cruises Investment L.P. (BCI) ja veel üks aktsionär Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (Employee) II L.P. (CVCI) on sõlminud kokkuleppe, mis piirab Tallink Grupp AS-i aktsiate vaba võõrandamist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 29. juunil 2017 BCI, BCH ja CVCI vahel sõlmitud kaasinvesteerimislepingus. Kauplemine 2021. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Tallinna börsil 71 199 100 Tallink Grupp AS-i aktsiaga. Kõrgeim aktsiahind Nasdaq Tallinna börsil oli 0,79 eurot ja madalaim aktsiahind oli 0,55 eurot. Kontserni aktsiate kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Tallinna börsil oli 184,4 tuhat eurot. Residentsus Aktsionäride arv Aktsiate arv % aktsiakapitalist Eesti 27 366 447 997 078 60,2% Kaimanisaared 6 163 681 890 22,0% Luksemburg 8 46 513 200 6,3% Soome 160 31 354 855 4,2% Ameerika Ühendriigid 13 16 876 931 2,3% Leedu 10 8 469 136 1,1% Läti 23 7 970 418 1,1% Saksamaa 20 7 727 345 1,0% Austria 2 5 340 504 0,7% Taani 11 2 431 112 0,3% Šveits 10 1 973 032 0,3% Ühendkuningriik 15 1 745 010 0,2% Rootsi 34 1 166 565 0,2% Muu 86 321 988 0,0% Kokku 27 764 743 569 064 100,0% Investori liik Aktsionäride arv Aktsiate arv % aktsiakapitalist Põhiaktsionär, Infortar AS 1 297 572 752 40,0% Institutsionaalsed investorid 1 855 364 089 182 49,0% Eraisikud 25 908 81 907 130 11,0% 19 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne 2021. aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Helsingi börsil 33 580 142 Tallink Grupp AS-i FDR-iga. Kõrgeim hind oli 0,80 eurot ja madalaim hind oli 0,54 eurot. Kontserni FDR-ide kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Helsingi börsil oli 88,6 tuhat eurot. Järgmised graafikud ja neile järgnev tabel annavad ülevaate kontserni aktsia ja FDR-i hinna liikumisest, päevakäibest ja Balti börsiindeksist ajavahemikul 1. jaanuar 2020 – 31. detsember 2021 ning turuandmetel põhineva turuväärtuse 2021. aasta lõpu seisuga. Ülevõtupakkumised Kontsern ei ole sõlminud juhtkonna ega töötajatega kokkuleppeid, mis näeksid ette ülevõtupakkumise korral hüvitise maksmist. Dividendid 2021. aasta juunis otsustas aktsionäride üldkoosolek jätta 2020. aasta puhaskahjumist dividendid maksmata. Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus otsustanud teha aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2021. aasta eest dividende mitte maksta. 700 800 900 1 000 1 100 1 200 1 300 1 400 1 500 1 600 1 700 1 800 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 1,10 1,20 1,30 1,40 01/2020 04/2020 07/2020 10/2020 01/2021 04/2021 07/2021 10/2021 Aktsia hind eurodes Aktsia hind eurodes FDR hind eurodes Balti turu indeks - 500 1 000 1 500 2 000 01/2020 04/2020 07/2020 10/2020 01/2021 04/2021 07/2021 10/2021 Päeva käive tuhandetes eurodes Päeva käive tuhandetes eurodes FDR päeva käive tuhandetes eurodes Instrument Avamine Sulgemine Päeva keskmine sulgemine Väljamakse Turuväärtus, miljonit eurot Hinna/kasumi suhe TAL1T 0,742 0,590 0,662 - 438,7 - TALLINK FDR 0,760 0,580 0,664 - 431,3 - 20 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE Ühingujuhtimise aruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning annab ülevaate Tallink Grupp AS-i juhtimisest ja juhtimise vastavusest NASDAQ OMX Tallinna börsi heale ühingujuhtimise tavale (HÜT). Kontsern järgib valdavalt hea ühingujuhtimise tava juhiseid, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti. Organisatsioon ja juhtimine Vastavalt Eesti äriseadustikule ja Tallink Grupp AS-i (äriühing) põhikirjale jaguneb otsustusõigus äriühingus ja äriühingu juhtimine aktsionäre esindava aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse vahel. Järgmisel skeemil on esitatud kontserni juhtimisstruktuur: Aktsionäride üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku esmased ülesanded on majandusaasta aruande ja dividendide maksmise kinnitamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitorite valimine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, põhikirjas muudatuste tegemine ning muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Seadus lubab põhikirja muuta vaid aktsionäride üldkoosolekul. Põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäride häältest. Igal aktsionäril või tema poolt kirjalikult volitatud esindajal on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, arutada päevakorda lülitatud teemasid, esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja hääletada. Nii korralise kui ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldab kontsern vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes, samuti börsiinfo edastamise süsteemi kaudu ning kontserni veebilehel www.tallink.com. Teates märgitakse üldkoosoleku toimumise koht. Üldkoosoleku päevakord, nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud, kommentaarid ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele enne üldkoosolekut kättesaadavaks äriühingu veebilehel ja börsiinfo edastamise süsteemi kaudu. Enne üldkoosoleku toimumist saavad aktsionärid esitada küsimusi, saates need elektronposti aadressile info@tallink.ee. Äriühing ei ole võimaldanud aktsionäride üldkoosoleku jälgimist ning sellel osalemist elektrooniliste kanalite kaudu, kuna selleks on seni puudunud vajadus (HÜT 1.3.3). Auditikomitee Aktsionäride üldkoosolek Juhatus Nõukogu 21 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Aruandeperioodil toimus Tallink Grupp AS-i korraline aktsionäride üldkoosolek 15. juunil 2021. Koosolekul osalesid juhatuse liikmed Paavo Nõgene, Lembit Kitter, Kadri Land, Harri Hanschmidt, Piret Mürk-Dubout ja Margus Schults. Nõukogu liikmetest olid kohal Enn Pant, Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Kalev Järvelill ja Raino Paron. Koosolekul osales ka äriühingu audiitor. Üldkoosolekut juhatas Raino Paron. Üldkoosolek peeti eesti keeles. Aktsionäride üldkoosolekul oli esindatud 497 278 196 häält ehk 74,2% kõigist häältest. Koosolek võttis vastu otsused majandusaasta aruande kinnitamise, kahjumi kinnitamise ja dividendide mittemaksmise, põhikirja muutmise, nõukogu liikme volituste pikendamise ja audiitori nimetamise kohta. Nõukogu Nõukogul on järelevalve ja pikemas plaanis juhtimise roll. Selleks teeb nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning kinnitab äriühingu äriplaanid, tegutsedes kõigi aktsionäride parimates huvides. Nõukogu liikmete suhtes ei ole kehtestatud residentsusnõudeid. Nõukogu annab aru aktsionäride üldkoosolekule. Nõukogu koosneb viiest kuni seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeaastaseks perioodiks. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Aktsionäride üldkoosolek võib nõukogu liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasikutsumise otsuse langetamiseks peab otsuse poolt olema vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liige võib nõukogust põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule. Nõukogu teostab järelevalvet äriühingu juhtimise ning tema tegevuse nõuetekohase korraldamise üle. Nõukogu määrab kindlaks äriühingu strateegia, struktuuri, aasta tegevusplaanid ja eelarved, rahastamise ning raamatupidamisarvestuse. Nõukogu valib juhatuse liikmed ning otsustab nende tasude ja hüvitiste suuruse. Praegu on nõukogul seitse liiget: Enn Pant (esimees), Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Colin Douglas Clark, Kalev Järvelill ja Raino Paron. Nõukogu liikmetel on piisavad teadmised ja kogemused nõukogu liikme ülesannete täitmiseks kooskõlas seaduste ja hea ühingujuhtimise tavaga. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2021. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut, mille jooksul võeti vastu 10 otsust, ja üks otsus võeti vastu kirjalikult, ilma koosolekut kokku kutsumata. Arutati äriühingu tegevust, arengut, strateegiaid, seatud eesmärkide täitmist ning eelarvet. Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad äriühingu ja selle aktsionäride parimates huvides tihedat koostööd, tegutsedes vastavalt põhikirjale. Infovahetus toimub konfidentsiaalsusnõuete kohaselt. Nõukogu liikmete tasu suurus otsustati aktsionäride üldkoosolekul 7. juunil 2012. Vastavalt otsusele makstakse nõukogu esimehele 2 500 eurot kuus ning teistele nõukogu liikmetele 2 000 eurot kuus. Muid hüvitisi nõukogu esimehele ja liikmetele ei maksta. 22 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Nõukogu liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute) oli 2021. aasta lõpu seisuga järgmine: Nõukogu liikmete ametiaeg lõpeb järgmistel kuupäevadel: Juhatus Juhatus on äriühingu juhtorgan, kelle ülesanne on juhtida äriühingu igapäevast äritegevust, esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega, näiteks sõlmida äriühingu nimel lepinguid. Juhatus on oma otsustes sõltumatu ning lähtub äriühingu aktsionäride parimatest huvidest. Juhatus peab kinni pidama aktsionäride üldkoosoleku otsustest ning nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus teeb oma parima selleks, et tagada äriühingu tegevuse vastavus seadustele ning äriühingu siseauditi ja riskijuhtimise funktsioonide tõhus toimimine. Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse esimees võib teha nõukogule ettepaneku määrata ka juhatuse aseesimees, kes esimehe äraolekul täidab tema kohuseid. Äriühingut võib kõigis õigus- ja äritoimingutes esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Vastavalt seadusele võib nõukogu juhatuse liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule. Praegu on juhatusel viis liiget: Paavo Nõgene (esimees), Kadri Land, Harri Hanschmidt, Piret Mürk- Dubout ja Margus Schults. Paavo Nõgene tegeleb juhatuse töö juhtimise ning kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, samuti on tema vastutusvaldkondadeks igapäevane äritegevus, restoranide ja baaride tegevus, kommunikatsioon, liinide opereerimine, siseaudit ja sisekontroll, hanked, andmekaitse ja hotellid. Kadri Land vastutab kaubaveo valdkonna, tehnilise juhtimise, ohutuse ja turvalisuse, personaliküsimuste ja piirkondlike kontorite tegevuse eest. Harri Hanschmidt vastutab infotehnoloogia valdkonna, ettevõtte arengu, investorsuhete, EL-i vahendite kasutamise ja uute strateegiliste projektide eest. Piret Mürk-Dubout vastutab kontserni müügi ja turunduse, Nimi Aktsiad Enn Pant 17 868 562 Toivo Ninnas 3 168 770 Eve Pant 781 000 Ain Hanschmidt 3 500 000 Raino Paron 62 500 Colin Douglas Clark 0 Kalev Järvelill 0 Nimi Lõpptähtaeg Enn Pant 14. juuni 2023 Toivo Ninnas 18. september 2022 Eve Pant 18. september 2022 Ain Hanschmidt 18. september 2022 Raino Paron 18. september 2022 Colin Douglas Clark 18. september 2022 Kalev Järvelill 13. juuni 2024 23 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne kliendikogemuse, jaemüügi valdkonna, pardateenuste ja äriühingu sotsiaalse vastutuse alase tegevuse eest. Margus Schults vastutab kontserni finantsküsimuste ja piirkondlike kontorite tegevuse eest. Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Juhatuse liikmete osalus (otsene osalus ja osalus läbi nende ainuomandis olevate äriühingute) oli 2021. aasta lõpu seisuga järgmine: Juhatuse liikmete volitused aktsiaid emiteerida ja tagasi osta 30. juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel: 1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. 2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist. 3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil Tallink Grupp AS-i aktsia eest tasutud kõrgeim hind. 4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat. Juhatusel ei ole õigust äriühingu aktsiaid emiteerida. Nimi Aktsiad Paavo Nõgene 470 000 Kadri Land 101 000 Harri Hanschmidt 212 648 Piret Mürk-Dubout 5 000 Margus Schults 15 750 24 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Tasustamisaruanne Nõukogu on juhatuse liikmetega sõlminud teenistuslepingud. 2021. aastal moodustasid kontserni juhatuse liikmetele makstud tasud kokku 2,3 miljonit eurot (sh lahkumishüvitis). Juhatuse liikmete tasu suuruse otsustab nõukogu vastavalt ühingujuhtimise aruandele. Nõukogu on võtnud vastu Tallink Grupp AS-i juhtkonna tasustamise põhimõtted ja vajadusel muudab neid. Nimetatud dokumendi kohaselt on juhatuse liikmetel lisaks tasule, lepingu lõpetamisega seotud hüvitistele ja aktsiaoptsioonide programmile õigus saada aastatulemustasu kuni 12 kuutasu ulatuses sõltuvalt dividendide suurusest. Tulemustasu makstakse juhul, kui kontsern teenib kasumit ning kui aktsionäride üldkoosolek otsustab maksta eelmise majandusaasta kasumist dividende. Kuna 2020. aastal kasumit ei teenitud ja dividende ei makstud, ei saanud juhatuse liikmed 2021. aastal tulemustasu ega ka aktsiaoptsioone või aktsiaid. Varem makstud tulemustasu tagasinõudmist 2021. aasta jooksul ei esinenud. Järgmises tabelis on esitatud ülevaade iga Tallink Grupp AS-i juhatuse liikme brutotasust, v.a sotsiaalmaksukulud. * 2019. aastal hõlmasid maksed aktsionäridele dividende 0,05 eurot aktsia kohta ja aktsiakapitali vähendamist 0,07 eurot aktsia kohta. Tuhandetes eurodes 2021 2020 2019 2018 2017 Paavo Nõgene 294,0 263,0 294,0 203,0 - millest põhitöötasu 294,0 263,0 294,0 203,0 - millest tulemustasu 0,0 0,0 0,0 0,0 - Kadri Land 210,0 196,7 225,9 - - millest põhitöötasu 210,0 196,7 179,3 - - millest tulemustasu 0,0 0,0 46,7 - - Harri Hanschmidt 198,8 196,7 206,8 - - millest põhitöötasu 198,8 196,7 206,8 - - millest tulemustasu 0,0 0,0 0,0 - - Piret Mürk-Dubout 210,0 196,7 157,9 - - millest põhitöötasu 210,0 196,7 157,9 - - millest tulemustasu 0,0 0,0 0,0 - - Margus Schults 243,4 - - - - millest põhitöötasu 144,5 - - - - millest tulemustasu 0,0 - - - - millest tasud teistelt kontserni üksustelt 98,9 - - - - Lembit Kitter 1 108,1 275,4 336,0 274,0 272,1 millest põhitöötasu 352,1 275,4 294,0 274,0 238,1 millest tulemustasu 0,0 0,0 42,0 0,0 34,0 millest lahkumishüvitis 756,0 - - - - Puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes) -56,6 -108,3 49,7 40,0 46,5 Dividend aktsia kohta (EUR)* - - 0,05 0,03 0,03 Töötasu keskmise FTE kohta 39,7 39,4 33,6 31,8 27,6 25 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Teabe avalikustamine Äriühing järgib teabe avaldamisel head ühingujuhtimise tava ning kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt. Kogu avalikustatav teave avaldatakse eesti ja inglise keeles äriühingu, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi veebilehel ning finantsinspektsiooni hallatava teabe salvestamise süsteemi (OAM) kaudu. Investoritega korraldatakse kohtumisi vastavalt vajadusele ning investorite soovidele. Pärast vahearuannete avalikustamist korraldab ettevõte avaliku veebiseminari. Sellistel kohtumistel piirdutakse vaid juba avalikustatud teabega. Äriühing avaldab investoritega toimunud tähtsamate kohtumiste ajad ja kohad. Äriühingu investoritele mõeldud esitlused on kättesaadavad äriühingu veebilehel. Kontsern ei täida aga soovitust avaldada iga üksiku investoritega korraldatava kohtumise aega ja kohta ega võimalda kõigil kontserni aktsionäridel neil kohtumistel osaleda, sest see ei oleks otstarbekas ja seda oleks tehniliselt keeruline korraldada (HÜT 5.6). Finantsaruandlus ja auditeerimine Finantsaruandluse korraldamine ja aruannete koostamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse. Äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL), ja Eesti õigusaktidega. Äriühing avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid. Äriühingu majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel kinnitab aruande nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu kirjaliku aruandega esitatakse aktsionäride üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks. Aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse ära audiitori kandidaadi nimi. Äriühing peab kinni audiitorite rotatsiooni nõudest. Äriühingule teadaolevalt on audiitorid täitnud enesele võetud lepingulised kohustused ning auditeerinud äriühingut vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Paremaks riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks on äriühing loonud auditikomitee ja siseauditi osakonna. Siseauditi osakond osaleb majandusaasta aruande koostamise protsessis. Majandusaasta aruandes esitatud informatsiooni usaldusväärsuse kontrollimiseks viiakse läbi siseauditeid. 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris KPMG Baltics OÜ. Lisaks audiitorteenusele osutas KPMG Baltics OÜ kontsernile 2021. aastal teenuseid, mis on Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse alusel lubatud. Audititeenuste osutaja leidmiseks korraldati 2020. aastal konkurss. Pakkumust kutsuti tegema neli suurimat Eestis tegutsevat audiitorühingut. Peamised hindamiskriteeriumid olid järgmised: • auditi aeg ja asukoht • rahvusvaheline võrgustik ja asjatundlikkus vastavas majandussektoris • auditileping ja maksetingimused • auditeeritavad majandusüksused Saadud pakkumusi hinnati nende kriteeriumide alusel. Hindamisprotsessi tulemusena sõlmiti auditileping KPMG Baltics OÜ-ga. Audiitorteenuse tasu ja audiitori ülesanded on määratud kindlaks juhatusega sõlmitud lepingus. Lepingu kohaselt ei avalikustata audiitorile makstavat tasu ja seda peetakse konfidentsiaalseks. Aktsionäride üldkoosoleku teates avaldab kontsern äriseadustikus nõutava teabe, mis ei sisalda audiitorteenuse tasu. 26 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Auditikomitee Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorühingu ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust. Auditikomitee ülesanne on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid. Auditikomitees on praegu kolm liiget: Meelis Asi (esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag. Olulist osalust omavad aktsionärid Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Juhtkonna võtmeisikud Nõukogu Enn Pant (sündinud 1965) – nõukogu esimees alates 2015. aastast • juhatuse esimees aastatel 1996–2015, tegevdirektor • Infortar AS-i nõukogu esimees • rahandusministeeriumi kantsler aastatel 1992–1996 • lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1990. aastal Toivo Ninnas (sündinud 1940) – nõukogu liige alates 1997. aastast • nõukogu esimees aastatel 1997–2016 • Infortar AS-i nõukogu liige • töötas aastatel 1973–1997 Eesti Merelaevanduses mitmel ametikohal, alates 1987. aastast peadirektorina • lõpetas Kaug-Ida Kõrgema Merekooli (FEHEMC) meretranspordi juhtimise erialal 1966. aastal Eve Pant (sündinud 1968) – nõukogu liige alates 1997. aastast • Infortar AS-i juhatuse liige • lõpetas Tallinna Majanduskooli 1992. aastal Ain Hanschmidt (sündinud 1961) – nõukogu liige alates 2005. aastast, samuti aastatel 1997–2000 • Infortar AS-i tegevjuht • SEB Eesti Ühispank AS-i kauaaegne juhatuse esimees • lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) 1984. aastal Aktsionär Aktsiate arv % aktsiakapitalist Infortar AS 297 572 752 40,0% Baltic Cruises Holding L.P. 81 971 609 11,0% ING Luxembourg S.A. AIF Account 44 077 066 5,9% 27 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Colin Douglas Clark (sündinud 1974) – nõukogu liige alates 2013. aastast • Rohatyn Groupi tegevjuht ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna juht • CVCI Private Equity partner aastatel 2003–2013 kuni CVCI ühinemiseni Rohatyn Groupiga 2013. aasta detsembris • Prestige'i nõukogu direktor • alates 2000. aastast töötas arenguriikide projektide finantseerimismeeskonna juhina Citigroup Inc.-is • töötas mitmesugustel ametikohtadel Šoti Pangas Edinburghis • bakalaureusekraad raamatupidamises ja juhtimises Dundee ülikoolist (Šotimaa) • Šotimaa vandeaudiitorite instituudi liige Kalev Järvelill (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2007. aastast • Infortar AS-i nõukogu liige • Tallink Grupp AS-i juhatuse liige aastatel 1998–2006 • maksuameti peadirektor aastatel 1995–1998 • rahandusministeeriumi asekantsler aastatel 1994–1995 • lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1993. aastal Raino Paron (sündinud 1965) – nõukogu liige alates 2019. aasta septembrist • advokaadibüroo Ellex Raidla panganduse ja finantseerimise ning Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkondade juht • Finance Estonia juhatuse liige • Inbank AS-i nõukogu liige • advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja vandeadvokaat alates 1998. aastast • Tallinna Börsi vahekohtu nõukogu esimees • lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1990. aastal ( cum laude) ja Georgetowni ülikooli (Ameerika Ühendriigid) õigusteaduskonna magistriõppes kiitusega 1993. aastal 28 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Juhatus Paavo Nõgene (sündinud 1980) – juhatuse esimees alates 2018. aasta maikuust • kultuuriministeeriumi kantsler aastatel 2013–2018 • Vanemuise teatri direktor aastatel 2007–2012 • Eesti Kunstimuuseumi nõukogu esimees • Rahvusringhäälingu nõukogu liige • lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal 2012. aastal Kadri Land (sündinud 1964) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist • töötab kontsernis alates 2005. aastast ning on selle aja jooksul olnud ettevõttes mitmel juhtival ametikohal, sealhulgas juhatuse liige aastatel 2012–2015 ning 2016. aastast kontserni globaalsete operatsioonide ja logistika juht • Tallinna Lennujaam AS-i nõukogu liige ja Tallink Silja AB nõukogu esinaine • Rootsi Meretööandjate Keskliidu ja Rootsi Kaubanduskoja Eestis juhatuse liige • lõpetas Tartu Ülikooli keemia- ja füüsikateaduskonna 1987. aastal Harri Hanschmidt (sündinud 1982) – juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist • töötab kontsernis alates 2009. aastast ning on selle aja jooksul töötanud mitmel ametikohal, sealhulgas ettevõtte investorsuhete juhi ja finantsosakonna juhina • alates 2015. aastast on ta töötanud kontserni strateegiliste projektide juhina • enne Tallink Grupiga liitumist töötas erinevatel ametikohtadel Eesti IT-valdkonna ettevõtetes • omandas Tallinna Tehnikaülikooli äriinformaatika magistrikraadi 2008. aastal Piret Mürk-Dubout (sündinud 1970) – juhatuse liige alates 2019. aasta aprillist • enne kontserniga liitumist töötas Tallinna Lennujaamas, kus oli alates 2016. aastast tegevjuht ja juhatuse esimees • töötas aastatel 2010–2016 Telia Company kontserni ettevõtetes mitmel juhtival ametikohal • on omandanud Estonian Business Schooli (EBS) ärijuhtimise magistrikraadi ning Tartu Ülikooli õigusteaduse diplomi ning meedia ja kommunikatsiooni magistrikraadi Margus Schults (sündinud 1966) – juhatuse liige alates 2021. aasta aprillist • töötab kontsernis alates 2008. aastast ja on alates 2009. aastast Tallink Silja Oy tegevjuht, kuulub Sally AB nõukogusse ja on Tallink Silja Gmbh tegevjuht • töötas aastatel 1994–2008 SEB pangas juhtivatel ametikohtadel ja oli ka SEB Eesti juhatuse liige • on Helsingi piirkonna kaubanduskoja nõukogu liige, Soome-Eesti Kaubanduskoja aseesimees, Soome Laevaomanike Liidu juhatuse liige ja WWF Finlandi (Maailma Looduse Fond Soomes) nõukogu liige • on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech) doktorikraadi (PhD) tehnoloogia ja elektroonika alal 29 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Ohutus ja turvalisus Inimeste, keskkonna ja vara kaitsmine on kontserni tegevuses alati esikohal. Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteem on kooskõlas meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM), rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS) ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardi nõuetega, et tagada laevade ja maismaateenistuste nõuetekohane tegevus, vältida õnnetusi, inimelude kaotust ja merekeskkonnale tekitatavat kahju. Integreeritud juhtimissüsteeme auditeerivad regulaarselt erinevad lipuriikide asutused (Eesti, Soome, Läti ja Rootsi merendusametid või nende ametite poolt nõuetekohaselt tunnustatud asutused ja sertifitseeriv asutus (LRQA, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem). Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteemi eesmärk on välja töötada ohutuks laevasõiduks vajalikud meetmed, tagada nende rakendamine ja luua ohutu laevakeskkond nii meeskonnale kui ka reisijatele. Meeskonna oskusi ning nende ohutuse ja turvalisusega seotud teadmisi täiendatakse ja testitakse pidevalt ning nende praktikas rakendamiseks korraldatakse regulaarseid õppusi ja harjutusi, tihti koostöös asjaomaste ametiasutustega. Oskusi arendatakse riskide kindlakstegemise ja hindamise ning nende maandamiseks vajalike meetmete kehtestamise kaudu. Meie laevameeskondade keskkonna- ja ohutusalane teadlikkus on kõrgeimal võimalikul tasemel. Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteemi eesmärk on tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), Euroopa Liidu, liikmesriikide merendusasutuste, sertifitseerivate asutuste ja muude asjaomaste organisatsioonide kohaldatavate eeskirjade ja nõuete range järgimine ning paljudel juhtudel ka nende nõuete ületamine. Ohutuse ja turvalisuse eest laevade pardal kannavad üldvastutust laevade kaptenid. Maismaal tegutseva organisatsiooni ülesanne on pakkuda igakülgset tuge kõigile kontserni laevadele olenemata lipuriigist. Kõigil kontserni laevadel on ohutusnormidele vastav alati kasutusvalmis päästevarustus. Siiski on kontserni tipptasemel meresõidualased oskused ühes maailmaklassi ohutus- ja turvasüsteemidega suunatud sellele, et kunagi ei tekiks olukorda, kus päästevarustus tuleks kasutusse võtta. 30 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Keskkonnaalane ja sotsiaalne vastutus 2019. aastal, napilt paar kuud enne seda, kui vallandus COVID-19 pandeemia, mis levis kiiresti üle maailma, töötati Tallink Grupis välja ja kinnitati kontserniülene jätkusuutlikkuse strateegia ja sellealased eesmärgid. Strateegias määrati kindlaks kestliku arengu põhivaldkonnad ja üldeesmärgid. Konkreetsemad eesmärgid ja üksikasjalik tegevuskava nende saavutamiseks lubati kokku leppida 2020. aasta jooksul lähteolukorra kaardistamise ja tegevuste saavutatavuse põhjal. 2020. aasta märtsiks oli tegevuskava valmis, kuid üleilmne pandeemia sundis ettevõtet ajutiselt oma prioriteete muutma ning keskenduma võitlusele koroonakriisiga, inimeste kaitsmisele ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele käesoleval ajahetkel. Alates 2020. aasta märtsist ja ka kogu 2021. aasta vältel on Tallink Grupp oma äritegevuses jätkuvalt rakendanud jätkusuutlikkuse strateegia põhimõtteid, et jõuda eesmärkide saavutamisele lähemale, niivõrd kui piirangud ja pandeemiaolukord seda võimaldavad. Tallink Grupp on jätkuvalt astunud konkreetseid samme selleks, et suurendada oma laevade energiatõhusust ja vähendada heidet, kasutades võimalusel kaldaelektrit, võttes tõhususe suurendamiseks kasutusele uusi tehnoloogiad nagu Energo ProFin ning tehes koostööd ülikoolide ja teadlastega, et leida laiema mõjuga lahendusi heite vähendamiseks, mis on tõsiseks väljakutseks kogu laevandustööstusele. Lisaks heite vähendamisele on Tallinki keskkonnaeesmärgid seotud ühekordsete plasttoodete kasutamise lõpetamise, tegevuse paberivabaks muutmise, kahjulike kemikaalide kasutamise vähendamise ning korduskasutuse, ringlussevõtu ja ringmajanduse suurema rakendamisega kogu kontsernis. 2021. aastal algatati Tallinkis mitu projekti, nt kajutites ühekordses pakendis seepide ja šampoonide asendamine täidetavate dosaatoritega. Seda on 2022. aasta esimeseks kvartaliks kõigil laevadel ka tehtud ning sellega hoitakse tulevastel aastatel ära mitme tonni plastiku sattumine jäätmepõletisse või prügilasse. Lõpule on viidud ka pilootprojektid ettevõttes väljaprinditava paberi hulga vähendamiseks ja täiendavate digilahenduste väljatöötamine trükiste asendamiseks. Kõige jõudsamalt on edasi liigutud ringmajanduse põhimõtete rakendamisel ning ettevõttesse korduskasutust toetava kultuuri ja mõtteviisi toomisel – tuhanded korduskasutatavad esemed, nagu mööbel, voodipesu, sisustustekstiilid jne, suunatakse nüüd ringlusesse ja leiavad jätkuvat kasutust Eesti sotsiaalhoolekande-, tervishoiu-, noortetöö- ja muudes sektorites. Põhilised riskid on regulatiivsete normide rikkumine, õnnetused, keskkonnareostus ja tehnilised rikked. Kontsern registreerib kõik sellised intsidendid ja rikked. 31 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Ehkki jätkusuutlikkuse tegevuskavas on ülekaalus keskkonna ja keskkonnakaitsega seotud teemad, on jätkuvat COVID-19 pandeemiat silmas pidades väga olulised ka inimeste kaitse ja ohutuse küsimused. Samuti on tegevuse lokaalsemaks ja regionaalsemaks muutumise tõttu veelgi olulisemale kohale tõusnud ka koostöö piirkonna partnerite ja tarnijatega piirkonna majanduste toetuseks. Keskkonnaalane tegevus laevandustegevuses Keskkonnakaitse ja -juhtimine on endiselt üks kontserni prioriteete ning teeme kogu oma laevastikus kõik endast oleneva selleks, et vähendada merereostust ja õhusaastet, suurendada energiatõhusust, piirata kemikaalide ja muude saasteainete kasutamist, säästa loodusvarasid ning vähendada jäätmeteket. Kontserni laevade juhtimine ja ekspluatatsioon on täielikus kooskõlas rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (MARPOL) ja selle muudatustega. Laevadelt merre sattuvasse reostusse suhtub kontsern täisleppimatusega. Kontserni eesmärk on vältida reostust, järgides laevade tehnilise seisundi, ohutuse ja laevapere pädevuse vallas kõige rangemaid standardeid ning täites kõiki asjakohaseid seadusi ja konventsioone. Kontsern peab kogu oma tegevuses väga oluliseks pidevalt täiustada oma meetodeid ja oma eesmärkide saavutamist. Kontsern osaleb Euroopa Liidu rahastatavas koostööprojektis TWIN PORT 3, mis viiakse ellu aastatel 2018–2023 ja on suunatud järjest suureneva ro-pax-laevade liikluse keskkonnamõju vähendamisele ning Helsingi ja Tallinna vahelise mitmeliigilise transpordiühenduse täiustamisele. Näiteks rajatakse kaldaelektrisüsteemid Tallinna Vanasadamasse ja Helsingi Lõunasadamasse, kus kontserni laevad saavad kasutada kaldaelektrit, et aidata vähendada nende pealinnade kesklinnades heidet ja müra. Ka 2021. aastal mõjutas meie laevu ja nende liiklust tugevalt üleilmne pandeemia. Mitu laeva seisid jõude ja nende hooldus piirdus absoluutse miinimumiga. Enne, kui need uuesti sõitma hakkavad, läbivad laevad siiski täielikult kogu vajaliku hoolduse ja eelkõige ohutusega seotud hoolduse. Tallinna Vanasadama 5. kail lõpetati automaatsildumisseadmete paigaldus ja need võeti kasutusele. See võimaldas meie kiirlaevadel Star ja Megastar kasutada nii Helsingi kui ka Tallinna sadamas seda aega ja inimressurssi säästvat tehnoloogiat. Automaatseadmete abil saavad meie laevad silduda veelgi tõhusamalt ja kiiremini, mis vähendab heidet ja müra. Oleme jätkanud koostööd ettevõttega E-Marine, et suurendada oma laevade energiatõhusust hoolimata sellest, et mõned laevad praegu seisavad. Samas võimaldavad E-Marine’i lahendused meil oluliselt energiat säästa ka siis, kui kõik laevad jälle käigus on. 2021. aastal säilitas kontsern oma ISO 14001 sertifikaadi. Järelevalveaudit kulges plaanipäraselt. Kontserni ettevõtetele ja laevadele on muu hulgas omistatud järgmised rahvusvahelised sertifikaadid: • ISO 14001:2015 Environmental Management System Certificate - Lloyds Register (keskkonnasertifikaat) • MARPOL Sewage Pollution Prevention Certificate (laeva reovee puhastuskorralduse sert.) • MARPOL Air Pollution Prevention Certificate (õhureostuse vältimise sertifikaat) • IAFS International Anti-Fouling System Certificate (rahvusvaheline veeorganismide tõrje süsteemi tunnistus) • MARPOL Oil Pollution Prevention Certificate (naftareostuse vältimise sertifikaat) • Document of Compliance for Anti-fouling System (veeorganismide tõrje süsteemi nõuetele vastavuse tunnistus) • MARPOL Garbage Pollution Prevention Attestation (jäätmereostuse vältimise tõend) • Nõuetele vastavuse tunnistus – Eesti Veeteede Amet • Nõuetele vastavuse tunnistus – Soome Veeteede Amet • Nõuetele vastavuse tunnistus – Rootsi Veeteede Amet • Nõuetele vastavuse tunnistus – Läti Veeteede Amet 32 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Tallink Grupp kui inimestest hooliv ettevõte 2020. aastal vähenes Tallink Grupi töötajaskond peaaegu poole võrra, kuna meie tegevust ja äri mõjutasid karmid piirangud, reisipiirangute tõttu ei saanud me oma tegevust taastada ning pidime oma töö lähitulevikuks ümber korraldama. Kui 2020. aastal oli meil töötajaid 7 200, siis 2021. aastat alustasime ligikaudu 4 000 töötajaga. Ka meie reisijate arv ulatus 2021. aastal kõigest umbes kolmandikuni vaid kahe aasta tagusest reisijate hulgast 2019. aastal. Vastutus nende reisijate ohutuse tagamise eest oli aga märkimisväärselt suurem kui 2019. aastal. 2021. aasta jooksul keskendusime inimeste puhul mõistagi peamiselt nende kaitsmisele COVID-19 ja selle mitmesuguste variantide eest. Tallink töötas terve aasta jooksul väsimatult selle nimel, et teha testimis- ja vaktsineerimisvõimalused oma töötajatele ja reisijatele võimalikult mugavalt kättesaadavaks. Aprillis hakkas ettevõte oma Tallinna-Helsingi kiirlaevade pardal pakkuma COVID- 19 antigeenitestide teenust ja hiljem käivitati see teenus ka Tallinna-Stockholmi laeval. Samuti toetas ettevõte Eesti riiklikke vaktsineerimiskampaaniaid, pakkus kõigile oma töötajatele tööl vaktsineerimise võimalust ja korraldas kahe riikliku COVID-19 vaktsineerimiskampaania ajal ka reisijate vaktsineerimist oma kiirlaevade Star ja Megastar pardal. Nende pingutuste tulemusena oli Tallink Eesti ettevõtete seas töötajate vaktsineerimise poolest esikohal – 2021. aasta sügiseks oli enam kui 90% ettevõtte Eesti töötajatest vaktsineeritud. Testimis- ja vaktsineerimisteenuse pakkumisega oma laevadel tagas Tallink Läänemere riikide vahel 2021. aasta jooksul turvalise transpordiühenduse. 2021. aastal aitas ettevõte oma töötajaid ka kaugtöö ja muutuva töökeskkonnaga kohanemisel, kehtestades konkreetsed suunised ja edastades selgeid sõnumeid võimaluste ja kohustuste kohta seoses töötamisega kodus või kontoris, ning ennekõike kontoris ja muudes ettevõtte tegevuskohtades – laevades, hotellides, restoranides jne – turvalise töökeskkonna tagamise kohta. 2021. aastal avati Eestis ametlikult vaimse tervise nõustamisliin, mis tegutseb nüüd püsivalt. Teistel turgudel, kus ettevõte tegutseb, on psühholoogilist nõustamist kohaliku tervishoiusüsteemi ja tervisekindlustuse kaudu pakutud juba aastaid. Rahvusvahelise ettevõttena hindab ja toetab Tallink mitmekesisust ja suhtub täisleppimatusega mis tahes diskrimineerimisse. Ettevõte koolitab oma töötajaid regulaarselt inimõiguste küsimustes ning korraldab koostöös piirkondlike valitsusväliste organisatsioonide ja ametiasutustega koolitusi mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste teemadel. Kontserni organisatsioon on näide sooliselt ja rahvusvaheliselt hästi tasakaalustatud personalist: töötajate seas on mehi 53% ja naisi 47% ning juhatuses on meeste osakaal 60% ja naistel 40%. Ametikohtade tasustamine on kokku lepitud kollektiivlepingutega ning laevade ja hotellide tööperedes samadel ametikohtadel olevatele naistele ja meestele makstakse võrdset töötasu. Sama põhimõtet kohaldatakse ka Burger Kingi restoranides ja tugiorganisatsiooni suurtes tööperedes. Ülejäänud ametikohad ei ole võrreldavad ja seetõttu ei ole võimalik võrrelda ka nende eest makstavat töötasu soolise palgalõhe seisukohast. Hoolimata enneolematult järsust müügitulu langusest ja tegevusseisakutest, pidas kontsern ka 2021. aastal kinni varasematel aastatel sõlmitud toetus- ja sponsorlepingutest, osutades seeläbi eluliselt tähtsat abi teistele raskes seisus sektoritele, nagu sport ja kultuur. Kontsern toetab jätkuvalt kõigis tegutsemisriikides keskkonnakaitset ja ringmajandust, lapsi ja noori ning sporti. Kontserni kestliku arengu eesmärke, plaane, põhimõtteid, tulemusi ja tegevust kõigis kontserni kestliku arengu põhivaldkondades on põhjalikumalt käsitletud kontserni jätkusuutlikkuse aruandes. 33 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Korruptsioonivastane tegevus ja inimõigused Kontsern peab väga tähtsaks tugevate juhtimispõhimõtete ja läbipaistvate äritavade rakendamist. Tallink Grupis suhtutakse täisleppimatusega mis tahes korruptsiooni ning seal viiakse alates 2018. aastast ellu korruptsioonivastast strateegiat koos selgelt määratletud aruandluse ja rikkumistest teatamise korraga. Korruptsioonivastases strateegias kirjeldatakse kontserniüleseid põhimõtteid korruptiivse äritegevuse vältimiseks ja esitatakse käitumiskoodeks koos teatamiskohustusega seoses peamiste riskivaldkondadega, kus võib esineda potentsiaalseid huvide konflikte, kingituste deklareerimise ja eetikaküsimustega. Muu hulgas lähtub see ka EL-i vilepuhujate kaitse direktiivist. Strateegiat kohaldatakse kõigi Tallink Grupi tütarettevõtete, nende juhtorganite liikmete ning nii alaliste kui ka ajutiste töötajate, kõigi seotud isikute, nende juhtorganite liikmete ja töötajate suhtes. Iga Tallink Grupi töötaja, kes teeb ettevõtte nimel tehinguid, on kohustatud teatama potentsiaalsest huvide konfliktist. Kingitust andes või vastu võttes peab töötaja alati olema kindel, et kingitust ei ole tehtud eesmärgi või kavatsusega mõjutada või suunata kingituse saaja otsustusprotsessi. Strateegias on kehtestatud nõue, et alates 50 euro väärtusest tuleb kingitused deklareerida. 100 euro väärtust ületavaid kingitusi ei tohi teha ega vastu võtta ilma kontserni juhatuse heakskiiduta. Kontsern peab äärmiselt oluliseks ja toetab ausat, avatud ja seaduslikku toimimist ning kutsub oma töötajaid ja teisi füüsilisi isikuid üles teatama tegelikest või kahtlustatavatest väärtegudest või rikkumistest kontserni tegevuses, millest isik on saanud teada kontsernis oma töö- või kutsealaseid ülesandeid täites või kontsernile teenuseid osutades. Teatamine võimaldab kontsernil võtta vajalikke meetmeid õigeaegseks reageerimiseks mis tahes väärteole ja aitab vältida sellise teo toimumist tulevikus. Kontsern ootab eetikaküsimustest teatamist ka juhul, kui teave tegeliku või kahtlustatava väärteo kohta saadi kontserniga lepingulise suhte sõlmimise ajal (näiteks kandideerides töökohale, sõlmides hankelepingut jne). Kõigist kahtlustustest võib teatada vabas vormis otse kontserni siseauditi osakonna juhile kas e-posti teel või kasutades selleks mõeldud anonüümset vormi kontserni siseveebis. Inimõigused Kontsern seisab jätkuvalt inimõiguste eest, mis hõlmab meetmete võtmist selleks, et vältida oma äritegevuses ja tarneahelas kaasaegset orjandust ja inimkaubandust. Kontsern juhindub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidest ning rakendab GRI aruandlusraamistikku. Oleme vastu võtnud diskrimineerimisest hoidumise ja võrdsete võimaluste põhimõtted ning koolitame töötajaid regulaarselt inimõiguste valdkonnas. Kogu meie tegevus vastab kõrgetele eetilistele äritegevuse põhimõtetele ja seega tulenevad peamised inimõigustega seotud riskid välistest osapooltest. Kontserni tarnijate käitumiskoodeks kajastab Tallink Grupi väärtusi suhetes töötajate, tarnijate ja klientidega ning kehtestab korruptsioonivastased ja inimõigustealased miinimumnõuded, mille järgmist kontsern ootab oma tarnijatelt ja nende alltöövõtjatelt nende ärisuhetes Tallink Grupiga. Korruptsioonivastase tegevuse ja inimõiguste alase tegevuse põhinäitajaks on esitatud teadete, kaebuste ja deklaratsioonide arv. 2021. aasta jooksul ei teatatud ühestki olulisest väärteo juhtumist, samuti ei olnud kontsernis käimas vastavaid uurimisi. 34 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Aruandlus EL-i taksonoomia alusel Taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 1 kohaselt peab kontsern avalikustama, kuidas ja mil määral on kontserni majandustegevus seotud taksonoomias määratletud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Seoses aruandeperioodiga on taksonoomiamääruses sätestatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärgid. Praegu on taksonoomias käsitletud kaks kontserni majandustegevust, mis kuuluvad transpordisektorisse (veondus ja laondus): kaubavedu merel ja rannavetes ning sõitjatevedu merel ja rannavetes (vastavalt NACE koodid H50.2 ja H50.1). Need kontserni tegevused on seotud kliimamuutuste leevendamisega. Artikli 8 lõike 2 kohaselt on kontsern mittefinantsettevõtjana kohustatud avalikustama käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad, mis taksonoomiamääruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks. Lisaks on kontsern kohustatud avalikustama ka taksonoomias käsitlemata tegevuse käibe, kapitali- ja tegevuskulud. Kontsern liigitab taksonoomias käsitlemata tegevusena laevade restoranide ja pardamüügi teenuse, kaldarestoranide ja hotellide teenuse, veebipoe ning kaldakaubanduse. Kontsern on esitanud peamised tulemusnäitajad konsolideerimisgrupi tasandil, vältides topeltarvestust. Käesoleval aruandlusperioodil ei ole kontsern hinnanud avalikustamisnõuetest tulenevalt taksonoomiast tulenevate tegevuste kooskõla, vaid annab ülevaate taksonoomiaga käsitletud tegevustest. Taksonoomias käsitletud tegevuste peamised tulemusnäitajad Metoodika Käive Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud teenustest saadud käibena on lugejasse jaotatud vastavalt sõitjate veoga seotud tegevuse puhul laevade piletitulu ja tulu laevade prahtimisest ning kaubaveo puhul piletitulu. Nimetajasse on arvatud absoluutkäive, mis on arvutatud taksonoomias käsitletud ja käsitlemata tegevuste summana. Taksonoomias käsitletud tegevuse tuludena ei ole arvestatud pardal ja maal pakutavat kaubandus- ja toitlustustegevust, restoranitulu ega ka veebipoe ning hotellide opereerimisest saadavat tulu. Kapitalikulud Taksonoomiaga käsitletud majandustegevusega seotud kapitalikulud on jaotatud lugejasse vastavalt kontserni investeeringutele seoses laevadega. Kapitalikulude osas ei ole lugejasse arvatud investeeringuid seoses kaldaüksuste IT arenduste, hotellide ja kaldakaubandusega (sh kaldal opereeritavad restoranid). Tehniliste investeeringute puhul on kapitalikulud jaotatud võrdselt sõitjate- ja kaubaveoga seotud investeeringute vahel ning laeva üldkasutatavate aladega seotud kapitalikulud vastavalt reisijate ja kaubaautojuhtide osakaalule. Kontserni majandustegevuse laadist tulenevalt veavad kontserni laevad nii reisijaid kui ka kaupa ning investeeringud toetavad mõlemat tegevust. Nimetaja sisaldab absoluutseid kapitalikulusid taksonoomias käsitletud ja käsitlemata tegevuste summana. Miljonites eurodes Kogukäive Käibe osakaal Kapitalikulud Kapitalikulude osakaal Tegevuskulud Tegevuskulude osakaal Taksonoomias käsitletud tegevused 222,7 47% 10,5 52% 12,2 25% Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad 94,8 20% 5,1 25% 6,9 14% Sõitjatevedu merel ja rannavetes 127,9 27% 5,4 27% 5,2 11% Taksonoomias käsitlemata tegevused 254,3 53% 9,7 48% 35,8 75% Kokku 476,9 100% 20,2 100% 47,9 100% 35 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Tegevuskulud Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud tegevuskuludest on lugejasse jaotatud laevade otsesed hoolduskulud, mis on vajalikud laevade jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks. Hoolduskulud on jaotatud sõitjate- ja kaubaveo vahel järgmiselt: reisilaevade hoolduskulud on jaotatud 50/50 osakaaluga ning kaubalaevade hoolduskulud on jaotatud 100% osakaaluga vastavalt taksonoomiamääruses käsitletud tegevustele. Nimetajasse on arvatud vastavalt aruandlusnõuetele kontserni kõik hoolduskulud. Lisaks on nimetajasse arvestatud määruse avalikustamisnõuetest välja jäävad tegevuskulud seoses tehnilise personali tööjõukulude ja laevade muude kuludega. Selline jaotus tagab taksonoomiamäärusega käsitletud tegevuskulude osakaalu proportsionaalsuse kogutegevuskuludest. Taksonoomiaga vastavuse hindamine Kontsern on hinnanud tabelis loetletud tegevused taksonoomias käsitletud tegevusteks, lähtudes tegevuste kirjeldusest ja NACE koodidest, mis on esitatud taksonoomiamääruse kliimaeesmärke käsitleva delegeeritud määruse lisades. Kontserni tegevused on praegu liigitatud delegeeritud määruse kohaselt üleminekutegevusteks. Käesoleval aruandlusperioodil ei hinnatud taksonoomiamääruse artikli 3 kriteeriumidele vastavust tulenevalt avalikustamisnõuete rakendumise ajakavast. Järgmisel aruandlusperioodil on kontsern kohustatud hindama ka tegevuste kooskõla taksonoomiamäärusega. Kontekstipõhine (kvalitatiivne) teave Kooskõlas delegeeritud määruse I lisaga on kontsern kohustatud selgitama peamisi tegevusnäitajaid ja nendes näitajates aruandeperioodi jooksul toimunud muutuste põhjusi. Aruandeperioodil ei ole võrdlusandmete puudumise tõttu võimalik muutusi hinnata. Kontsern on kirjeldanud iga peamist tulemusnäitajat metoodikaosas ja esitanud eespool tabelites kvantitatiivse ülevaate. Majanduskeskkond Kontsern peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit. Kõige tundlikum on kontsern Soome majandusolude suhtes ning väga tundlik ka Eesti ja Rootsi majandusolude suhtes. 2021. aastal mõjutasid kontserni majanduskeskkonda ülekaalukalt COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised reisipiirangud. Viimastel andmetel suurenes 2021. aastal kõigi kontserni koduriikide majanduse reaalkasv võrreldes 2020. aastaga. Ehkki kaupade ja teenuste impordi kasv kiirenes nii Eestis kui ka Soomes, suurenesid ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajad kõigil koduturgudel kogu aasta jooksul. Vaatamata Soome ja Rootsi tarbijate kindlustunde kasvule esimesel poolaastal, jäi reisijateveo kogunõudlus kehtestatud reisipiirangute tõttu tagasihoidlikuks, ehkki teisel poolaastal see mõnevõrra suurenes. Rahvusvaheliste reisipiirangute ja vähenenud lennuliikluse tõttu oli seni puudunud ka koduturgudeväliste klientide poolne nõudlus ja vähenenud riikidevaheline reisimine. Suvehooajal võis siiski esimest korda pärast COVID-19 pandeemia algust märgata ettevõtte koduturgude väliste klientide naasmist. Kontserni veetud kaubaveoühikute maht kasvas 2021. aastal 2,6%. Turuolud jäid hinnakonkurentsi tõttu siiski keeruliseks, mis vähendas veidi keskmist müügitulu ühiku kohta. Töötuse määr vähenes kõigil turgudel, välja arvatud Rootsis. Kõige järsem oli langus Eestis, kuid kõige kõrgemaks tõusis töötuse määr Rootsis: 8,8%. Kõrged töötuse näitajad mõjutavad tarbijate kindlustunnet ja ostujõudu. Turgude erinevused peegeldusid aasta jooksul ka tarbijate kindlustundes, mis OECD andmetel Rootsis ja Soomes jäi samale tasemele, kuid tõusid Eestis ja Lätis. Keskmised kütusehinnad olid 2021. aastal palju kõrgemad kui 2020. aastal. Eurodes mõõdetuna ja kaalutuna kontserni tarbimismahuga, suurenesid globaalsed kütusehinnad 2021. aastal keskmiselt 59%. Kütusehindade tõus oli peamine põhjus, miks kontserni üldine kütusekulu suurenes eelmise 36 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne aastaga võrreldes 28%. Globaalse majanduse ja poliitika määramatuse tõttu jäävad kütusehinnad maailmaturul ilmselt ka edaspidi kõikuvaks. Ehkki 2021. aasta teine pool oli ettevõtete kindlustunde stabiliseerumise ja paranemise seisukohalt paljutõotav, pole arengud olnud nii soodsad, kui oodatud, kuna aasta lõpus hakkas levima COVID-19 uus tüvi. 2022. aasta märtsi seisuga on väljavaated ja prognoosid endiselt väga ebakindlad. Peamised riskitegurid on madalam nõudlus, reisimisele ja avalike sündmuste korraldamisele seatud piirangud, tarneahela võimalikud katkestused ning võimalik ahelreaktsioon ehk nn doominoefekt majandusaktiivsuses ja tarbijate kindlustundes. COVID-19 pandeemia jätkumise tõttu on globaalne majanduskeskkond, eriti turismi- ja transpordisektor, endiselt nõrk. Palju sõltub elanikkonna immuunsustasemest, COVID-19 pandeemia kestusest ja meetmetest, mida valitsused pandeemia mõju leevendamiseks kasutavad. Täiendavad riskid tulenevad Euroopas vallandunud geopoliitilisest ja sõjalisest konfliktist, mis mõjutab negatiivselt teatavate kliendirühmade nõudlust ja sisendihindu ning võib üleilmsele majanduskeskkonnale pikka aega mõju avaldada. Lähituleviku suurimad riskid on seotud COVID-19 pandeemia üleilmse ja piirkondliku kulgemisega ning sellest tingitud reisi- ja muu majandustegevuse piirangutega, samuti sellega, mil määral eelnevad tegurid mõjutavad majandust ning kohalikku ja rahvusvahelist kaubandust, ning geopoliitilise konfliktiga. Allikas: https://data.oecd.org/leadind/business-confidence-index-bci.htm#indicator-chart 90 92 94 96 98 100 102 104 106 108 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 2020 2021 2022 Ärikindluse indeks Pikaajaline keskmine Soome Rootsi Eesti Läti 37 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Allikas: https://data.oecd.org/leadind/consumer-confidence-index-cci.htm#indicator-chart 94 96 98 100 102 104 106 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 2020 2021 2022 Tarbijakindluse indeks Pikaajaline keskmine Soome Rootsi Eesti Läti Reaalne SKP, muutus 2020 2021 2022e Soome -2,9% 3,5% 2,9% Rootsi -2,9% 4,3% 3,4% Eesti -2,7% 9,6% 4,5% Läti -3,6% 4,3% 3,6% Töötuse määr (% tööjõust) 2020 2021 2022e Soome 7,8% 7,7% 6,6% Rootsi 8,3% 8,8% 7,6% Eesti 6,8% 6,2% 5,4% Läti 8,1% 7,5% 6,6% Tarbijahindade harmoneeritud indeks 2020 2021 2022e Soome 0,4% 2,1% 2,6% Rootsi 0,7% 2,7% 2,9% Eesti -0,6% 4,5% 6,1% Läti 0,1% 3,2% 5,9% Allikas: OECD (2022), Real GDP forecast (indicator). doi: 10.1787/1f84150b-en (3. märts 2022) Allikas: OECD (2022), Unemployment rate forecast (indicator), doi: 10.1787/b487f2cf-en (3. märts 2022). Allikas: Eurostat, e - European Comission, Winter 2022 Economic Forecast 38 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated Burger Kingi restoranide avamine 2022. aasta jaanuaris avati Lätis üks uus Burger Kingi restoran. Kontsern jätkab ettevalmistusi uute Burger Kingi restoranide avamiseks 2022. aastal. Reisipiirangute leevenemine kontserni koduturgudel 2022. aasta veebruaris kaotati kontserni koduturgudel Soomes ja Rootsis reisipiirangud, mis on kasvatanud broneeringute arvu. Kohtuvaidlus AS-iga Tallinna Sadam lõppes kompromissiga 11. veebruaril 2022 sõlmisid AS Tallink Grupp ja AS Tallinna Sadam kompromissi, mille kohtulikul kinnitamisel lõpetatakse pooltevaheline kohtuvaidlus, mis puudutab Vanasadamas reisilaevadele pakutavate sadamateenuste tasusid. AS Tallink Grupp loobub kõikidest kohtuvaidluses esitatud nõuetest ning AS Tallinna Sadam muudab tulevikus Vanasadamat külastavate reisilaevade sadamatasusid. Geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas Veebruari lõpus alanud geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas avaldab eeldatavasti negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset suurust ja kestust hinnata on raske. Uue kiirlaeva MyStar valmimine Rauma laevatehases ehitatud uus LNG kütusel sõitev kiirlaev antakse eeldatavasti üle 2022. aasta hiliskevadel. Kavakohaselt hakkab MyStar opereerima Tallinna-Helsingi liinil alates 2022. aasta juunist. Tulud Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). 2021. aastal jätkus see periood siiski ka sügisel, tulenevalt olukorrast vaktsineerimise ja rahvusvahelise reisimisega. COVID-19 pandeemia jätkumise ja geopoliitilise konflikti tõttu on tulude teenimise väljavaade ebakindel ning sõltub endiselt suuresti välistest teguritest, nagu vaktsineerimise edenemine ja COVID-19 uute variantide levik, riikide otsused reisipiirangute leevendamise või kehtestamise ajastamise ja reisiliikluse lubamise kohta, inimeste soovist reisida ning turu taastumiseks kuluvast ajast. Juhtkonna hinnangul kiireneb Eesti ja Soome vahelise reisiliikluse taastumine 2022. aasta teises kvartalis – selleks ajaks peaks kontserni koduturgudel olema elanikkonna seas välja kujunenud suurem immuunsus ja haiglaravi vajadus vähenenud. 39 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Ühingujuhtimise aruanne Teadus- ja arendusprojektid Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks. Otsime pidevalt innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusimad tehnilised projektid keskenduvad laevade CO2 heite vähendamise lahendustele. Riskid Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni ettevõtmisi võivad kahjustada ka muud riskid ja kontsernile seni teadmata asjaolud või sellised riskid ja asjaolud, mida praegu peetakse ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool loetletud riskitegurid ei ole reastatud toimumise tõenäosuse ega kontserni äritegevusele avalduva võimaliku mõju järgi. • Pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas • COVID-19-st põhjustatud olukord ja arengud • Valitsuste kehtestatud äritegevuse piirangud • Õnnetused, katastroofid • Makromajanduslik ja tööturu areng • Õigusaktide muudatused • Suhted ametiühingutega • Kütusehindade ja intressimäärade tõus • Turu- ja kliendikäitumine 40 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Juhatuse kinnitus tegevusaruandele JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE Juhatus kinnitab oma parima teadmise kohaselt, et Tallink Grupp AS-i 2021. aasta tegevusaruanne, muu hulgas tasustamisaruanne, kajastab õigesti ja õiglaselt olulisi sündmusi ja nende mõju kontserni majandustulemustele ja finantsseisundile ning annab ülevaate peamistest riskidest ja ebakindlatest asjaoludest. Paavo Nõgene Juhatuse esimees Kadri Land Juhatuse liige Harri Hanschmidt Juhatuse liige Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige Margus Schults Juhatuse liige 31. märts 2022 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt. 41 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne Lisad lk-del 46–101 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Müügitulu (lisa 4) 476 937 442 934 Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5) -455 282 -486 388 Brutokasum/-kahjum 21 655 -43 454 Müügi- ja turunduskulud (lisa 5) -29 262 -37 817 Üldhalduskulud (lisa 5) -45 633 -48 263 Nõuete allahindlus (lisa 25) -99 -128 Muud äritulud (lisa 22) 16 336 37 339 Muud ärikulud -28 -298 Kasum/kahjum äritegevusest -37 031 -92 621 Finantstulud (lisa 5) 34 1 Finantskulud (lisa 5) -21 921 -17 843 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (lisa 12) -80 -158 Kasum/kahjum enne tulumaksu -58 998 -110 621 Tulumaks (lisa 6) 2 422 2 313 Puhaskasum/-kahjum -56 576 -108 308 Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum/-kahjum -56 576 -108 308 Muu koondkasum Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 123 -193 Muu koondkasum/-kahjum 123 -193 Koondkasum/-kahjum kokku -56 453 -108 501 Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum kokku -56 453 -108 501 Tava- ja lahustatud aktsiakahjum (eurodes aktsia kohta, lisa 7) -0,081 -0,162 42 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Lisad lk-del 46–101 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 VARAD Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 127 556 27 834 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9) 29 298 25 463 Ettemaksed (lisa 10) 11 924 7 216 Varud (lisa 11) 34 631 28 707 Käibevara 203 409 89 220 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12) 165 245 Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13) 555 2 233 Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6) 21 840 20 270 Kinnisvarainvesteeringud 300 300 Materiaalne põhivara (lisa 14) 1 323 353 1 363 485 Immateriaalne vara (lisa 15) 36 293 40 448 Põhivara 1 382 506 1 426 981 VARAD KOKKU 1 585 915 1 516 201 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24) 244 436 111 601 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 18) 91 687 73 477 Võlad omanikele 6 6 Tulumaksukohustus 47 10 Ettemakstud tulud (lisa 19) 21 734 23 253 Lühiajalised kohustused 357 910 208 347 Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 17) 535 489 593 518 Pikaajalised kohustused 535 489 593 518 Kohustused kokku 893 399 801 865 Aktsiakapital (lisa 20) 349 477 314 844 Ülekurss (lisa 20) 663 663 Reservid (lisa 20) 67 930 69 854 Jaotamata kasum 274 446 328 975 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 692 516 714 336 Omakapital kokku 692 516 714 336 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 585 915 1 516 201 43 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisad lk-del 46–101 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -56 576 -108 308 Korrigeerimised: Amortisatsioon (lisad 14,15) 95 313 100 660 Puhaskasum/-kahjum materiaalse põhivara müügist -494 110 Neto intressikulu (lisa 5) 21 843 17 273 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) 80 158 Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest 118 -179 Kahjum investeeringutest 75 0 Tulumaks (lisa 6) -852 -717 Korrigeerimised 116 083 117 305 Muutused: Äritegevusega seotud nõuetes -3 918 12 377 Äritegevusega seotud ettemaksetes -3 007 -1 555 Varudes -6 513 8 548 Äritegevusega seotud kohustustes 13 447 -35 307 Muutused varades ja kohustustes 9 -15 937 Äritegevusest teenitud raha 59 516 -6 940 Makstud tulumaks -137 -107 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 59 379 -7 047 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine -20 192 -100 024 Laekumised materiaalse põhivara müügist 816 115 Laekunud intressid 3 1 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -19 373 -99 908 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 90 000 125 000 Laenude tagasimaksed -14 667 -14 667 Arvelduskrediidi muutus (lisa 16) -15 556 15 736 Rendimaksete tasumine -14 903 -12 565 Makstud intressid -19 296 -16 290 Laenudega seotud tehingukulude tasumine -495 -1 302 Aktsiate emissioon (lisa 20) 34 633 0 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 59 716 95 912 RAHAVOOD KOKKU 99 722 -11 043 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 27 834 38 877 Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8) 99 722 -11 043 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 127 556 27 834 44 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Lisad lk-del 46–101 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa Tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kursivahede reserv Laevade ümber- hindluse reserv Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Omakapital kokku Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 237 37 458 32 159 328 975 714 336 714 336 2021. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 -56 576 2021. aasta muu koondkasum Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 0 0 123 0 0 0 123 123 2021. aasta koondkahjum kokku 0 0 123 0 0 -56 576 -56 453 -56 453 Tehingud ettevõtte omanikega kajastatud otse omakapitalis Kanne ümberhindluse reservist 0 0 0 -2 047 0 2 047 0 0 Aktsiate emiteerimine (lisa 20) 34 633 0 0 0 0 0 34 633 34 633 Tehingud ettevõtte omanikega kajastatud otse omakapitalis kokku 34 633 0 0 -2 047 0 2 047 34 633 34 633 Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 360 35 411 32 159 274 446 692 516 692 516 45 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kursivahede reserv Laevade ümber- hindluse reserv Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Omakapital kokku Seisuga 31. detsember 2019 314 844 663 430 39 505 29 673 437 722 822 837 822 837 2020. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 0 0 -108 308 -108 308 -108 308 2020. aasta muu koondkasum Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 0 0 -193 0 0 0 -193 -193 2020. aasta koondkasum kokku 0 0 -193 0 0 -108 308 -108 501 -108 501 Tehingud ettevõtte omanikega kajastatud otse omakapitalis Kanne 2019. aasta kasumist 0 0 0 0 2 486 -2 486 0 0 Kanne ümberhindluse reservist 0 0 0 -2 047 0 2 047 0 0 Tehingud ettevõtte omanikega kajastatud otse omakapitalis kokku 0 0 0 -2 047 2 486 -439 0 0 Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 237 37 458 32 159 328 975 714 336 714 336 46 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Üldine informatsioon Tallink Grupp AS-i (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete (üheskoos: kontsern) 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 31. märtsil 2022. Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist. Tallink Grupp AS on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on Tallink Grupp AS-i aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsil. Kontserni põhitegevusalad on seotud meretranspordiga Läänemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 – sõitjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 – kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 – reisikorraldaja tegevus. Täpsemalt kirjeldatakse kontserni põhitegevust lisas 4 „Segmendiaruandlus”. Seisuga 31. detsember 2021 töötas kontsernis 4 785 inimest (31. detsember 2020: 4 200 inimest). Lisa 2 Aruande koostamise alused 2.1. Vastavuse kinnitus Tallink Grupp AS-i ja tema tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). 2.2 Hindamisalused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud järgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul: • omakapitaliinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (lisa 13) • laevad, mida mõõdetakse ümberhinnatud maksumuses (lisa 14) 2.3. Arvestuspõhimõtete muutused Kontsern on järjepidevalt rakendanud kõigi käesolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes lisas 3 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Erandiks on allpool esitatud muutused. Kontsern on kohaldanud järgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2021. 47 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Oluliste arvestuspõhimõtete muutused Kontsern hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. jaanuarist 2021. COVID-19-ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021 (standardi IFRS 16 muudatus) Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. aprillil 2021 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. 2020. aasta mais anti välja muudatus „COVID-19-ga seotud rendihinna alandamine“ (2020. aasta muudatus), millega muudeti standardit IFRS 16 „Rendiarvestus“. 2020. aasta muudatusega võeti kasutusele vabatahtlik praktiline abinõu, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19-st tingitud rendihinna alandamise kajastamist. Praktilise abinõu kohaselt ei ole rentnikul kohustust hinnata, kas kriteeriumidele vastava rendihinna alandamise puhul on tegemist rendilepingu muudatustega, vaid selle asemel saab seda kajastada vastavalt muudele kohaldatavatele juhistele. 2020. aasta muudatusega kasutusele võetud praktilist abinõu kohaldatakse ainult rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg oli 30. juunil 2021 või varem. 2021. aasta muudatusega pikendatakse IFRS 16 kohast COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamise praktilist abinõu ühe aasta võrra – st rentnikel on lubatud kohaldada seda rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg on 30. juunil 2022 või varem. Standardi IFRS 16 muudatus lihtsustab kontsernil konkreetselt COVID-19 pandeemia tõttu rendileandja poolt võimaldatud rendihinna alandamise arvestust. Kontsern peab siiski tühistama varasema rendilepingu muudatuste arvestuse, kui rendihinna alandamine ei vastanud 2020. aasta muudatuse kohase algse praktilise abinõu kriteeriumidele, kuid vastab kriteeriumidele praktilise abinõu pikendamise tõttu. Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp) Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2021 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga: • muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja • riskimaandamisarvestus. Rahavoogude määramise aluse muutus: Muudatused nõuavad kontsernilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu. Riskimaandamisarvestus: Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades: • Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist. • Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi 48 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud. • Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse. • Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada. Avalikustamine Muudatused nõuavad kontsernilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju kontserni finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud kontserni riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 „Olulisuse üle otsustamine“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet: • nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist; • selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja • selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Muudatused on kooskõlas mõiste „olulisus“ täpsustatud määratlusega: „Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad“. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele mõju. Standardi IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: 49 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki. Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena. Standardi IAS 12 „Tulumaks“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardite IFRS 10 ja IAS 28 muudatused „Investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine“ Euroopa Komisjon otsustas muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata. Muudatustega selgitatakse, et sidusettevõtte või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad äri: • kasum või kahjum kajastatakse täielikult siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis moodustavad äri (olenemata sellest, kas see asub / need asuvad tütarettevõttes või mitte), ning • kasum või kahjum kajastatakse osaliselt siis, kui investori ja tema sidusettevõtte või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri (isegi juhul, kui need varad asuvad tütarettevõttes). Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IFRS 3 „Äriühendused“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. 50 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 16 „Materiaalsed põhivarad“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad • nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka • osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega. Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid. Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020 Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. 51 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kolme muudatust: • IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid). • IFRS 16 „Rendilepingud“ muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide. • IAS 41 „Põllumajandus“ muudatusega kaotatakse nõue kasutada põllumajandusvarade õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavoogusid. Varem nõuti IAS 41-ga, et ettevõte kasutaks õiglase väärtuse mõõtmisel maksueelseid rahavooge, kuid ei nõutud maksueelse diskontomäära kasutamist nende rahavoogude diskonteerimiseks. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju. Muud muudatused Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele. 2.4. Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ümardatuna lähima tuhandeni (kui pole märgitud teisiti). 2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kooskõlas standarditega IFRS EL peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erineda. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt läbi. Arvestushinnangute muudatused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muudatus mõjutab. Otsused Kontserni arvestuspõhimõtete kohaldamisel on juhtkond langetanud järgmised kaalutletud otsused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele: Rendiperiood Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise õigust. Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsern sõlminud nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, 16 restoranihoone ja viie kaupluse rendilepingu (31. detsember 2020: nelja hotellihoone, nelja kontorihoone, ühe laohoone, kümne restoranihoone ja 16 kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata lähemalt lisast 20. 52 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Eelduste ja hinnangute ebakindlus Järgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk järgmise majandusaasta jooksul: Laevade õiglane väärtus Ümberhindamise eesmärgil määras kontsern kindlaks laevade õiglase väärtuse seisuga 31. detsember 2021. Laevade õiglane väärtus sõltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud). Õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern sõltumatuid hindajaid. Ümberhindlus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade rühma raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2021 oluliselt laevade õiglasest väärtusest. Seepärast seisuga 31. detsember 2021 laevade ümberhindamist ei toimunud. Vt täpsemalt lisast 3.4 ja lisast 14. Kasutusõiguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide väärtuse languse hindamine Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas esineb märke kasutusõiguse varade hulka kuuluvate hoonete väärtuse langusest. Kui selliseid märke esineb, viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse languse test. Väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks varaobjektide kasutusväärtus. Kasutusväärtuse määramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt täpsemalt lisast 14. Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea määramine Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning lõppväärtust, võttes aluseks äritegevuse mahu, sellealased varasemad kogemused ja tulevikuväljavaated. Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.4 ja 3.5. Firmaväärtuse langus Kontsern kontrollib firmaväärtuse langust vähemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate üksuste kasutusväärtust, millele firmaväärtus on jagatud. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva üksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima kohase diskontomäära nende rahavoogude nüüdisväärtuse arvestamiseks. Firmaväärtuse raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2021 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2020: 11 066 tuhat eurot). Üksikasjalikumalt käsitletakse firmaväärtust lisas 15. Edasilükkunud tulumaks Edasilükkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamistel kasutatavate väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt. Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise mõjuga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasilükkunud tulumaksu vara võib kajastada, võttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja võimalikku suurust. Üksikasjalikumalt käsitletakse tulumaksu lisas 6. 53 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kliendilojaalsusprogramm Kliendilojaalsusprogrammi (Club One) kohaldatakse selliste müügitehingute puhul, kus ettevõte annab klientidele boonuspunkte, mida kliendid saavad täiendavate tingimuste täitmise korral hiljem kasutada tasuta või soodushinnaga kaupade või teenuste soetamiseks. Kontsern kajastab klientidele antud boonuspunkte eraldi toimingukohustusena, mis algse müügikuupäeva seisuga võetakse arvele ettemakstud tuluna. Boonuspunktide arvestamisel kasutatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodit. Vt ka lisa 19. Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted Kontserni ettevõtted on kohaldanud järgmisi arvestuspõhimõtteid järjepidevalt kõigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide kohta. 3.1. Konsolideerimise alused Äriühendused Äriühenduste arvestuses rakendatakse ostumeetodit ja äriühendusi kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga. Omandamise kuupäev on kuupäev, mil kontsern omandab valitseva mõju omandatava üle. Omandamiste puhul mõõdab kontsern firmaväärtust omandamise kuupäeval järgmiselt: • üleantud tasu õiglases väärtuses pluss • mittekontrollivate osaluste summa omandatavas pluss • etappidena toimuva äriühenduse puhul omandajale eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse õiglane väärtus miinus • omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste netosumma (õiglases väärtuses). Kui vahe on negatiivne, kajastatakse soodusostu tulu koheselt kasumis või kahjumis. Üleantud tasu ei hõlma summasid, mis on seotud eelnevalt eksisteerinud suhete arveldamisega. Üldjuhul kajastatakse nimetatud summad kasumis või kahjumis. Äriühenduse omandamisega seotud kulud (välja arvatud võla- või omakapitaliinstrumentide emiteerimise kulud) kajastab kontsern kuludena perioodil, kui kulud tekivad. Tasumisele kuuluv tingimuslik tasu kajastatakse omandamise kuupäeva seisuga õiglases väärtuses. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei hinnata ümber ja selle arveldamist kajastatakse omakapitalis. Hilisemad muutused tingimusliku tasu õiglases väärtuses kajastatakse kasumis või kahjumis. Tütarettevõtted Tütarettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab valitsevat mõju. Kontsernil on investeerimisobjekti üle valitsev mõju, kui ta on avatud või tal on õigus muutuvale sissetulekule oma osalusest investeerimisobjektis ja tal on võime seda sissetulekut mõjutada võimu kaudu investeerimisobjekti üle ning võimu ja tulude vahel on seos. Valitseva mõju olemasolu hindamisel võetakse arvesse potentsiaalset hääleõigust, mida vaadeldaval hetkel on võimalik kasutada. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Tallink Grupp AS-i ja tema tütarettevõtete raamatupidamise aruandeid. Tütarettevõtete raamatupidamise aastaaruanded on koostatud sama aruandekuupäeva seisuga kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Kui tütarettevõte kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega 54 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad võrreldes teistsuguseid arvestuspõhimõtteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel tütarettevõtte raamatupidamise aruandes kohased korrigeerimised. Tütarettevõtted konsolideeritakse soetamise kuupäevast täielikult. Soetamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil kontsern omandab tütarettevõtte üle valitseva mõju. Konsolideerimist jätkatakse kuni kuupäevani, mil kontserni valitsev mõju lõpeb. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettevõte, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Oluliseks mõjuks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20–50% teise ettevõtte hääleõigusest. Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering hõlmab soetamisel määratud firmaväärtust, millest on maha arvatud väärtuse langused. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastub kontserni osa investeeringuobjekti kasumis või kahjumis, muus koondkasumis ja -kahjumis ning omakapitali muutustes pärast investeeringuobjekti arvestuspõhimõtete kontserni arvestuspõhimõtetega vastavusse viimist, alates olulise mõju alguse kuupäevast kuni selle lõppemise kuupäevani. Kui kontserni kahjumi osa investeeringuobjektis ületab tema osalust, vähendatakse investeeringu (sh pikaajalise investeeringu) raamatupidamisväärtus nullini ning edasiste kahjumite kajastamine lõpetatakse, välja arvatud ulatuses, mille võrra kontsernil on investeeringuobjekti suhtes kohustusi või kontsern on teinud investeeringuobjekti nimel makseid. Konsolideerimisel elimineeritavad tehingud Kõik kontsernisisesed tehingud, nõuded ja kohustused ning realiseerimata kasumid kontserni ettevõtete vahel toimunud tehingutelt elimineeritakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektidega toimunud tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse investeeringu suhtes ulatuses, mis vastab kontserni osalusele investeeringuobjektis. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samamoodi kui realiseerimata kasumid, kuid ainult ulatuses, mille võrra pole tõendeid vara väärtuse languse kohta. 3.2. Välisvaluuta Välisvaluutas fikseeritud tehingud Emaettevõtte arvestusvaluuta ja esitusvaluuta on euro. Kontserni iga ettevõte määrab ise oma arvestusvaluuta ning üksuse raamatupidamise aruannetes kajastatakse kirjed selles arvestusvaluutas. Välisvaluutas fikseeritud tehingud arvestatakse ümber kontserni vastava ettevõtte arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtinud valuutakursi alusel. Aruandekuupäeval välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse ümber sellel kuupäeval kehtiva arvestusvaluuta vahetuskursi järgi. Rahaliste varade või kohustustega seotud kursivahedest tekkiv kasum või kahjum on aruandeperioodi alguse arvestusvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpul kehtiva vahetuskursiga ümberhinnatud välisvaluutas fikseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse vahe. Välisvaluutas fikseeritud mitterahalised varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, hinnatakse arvestusvaluutasse ümber, kasutades nende õiglase väärtuse määramise kuupäeval kehtinud valuutakursse. Ümberhindamisel tekkivad kursivahed kajastatakse kasumis või kahjumis. Erandiks on kursivahed, mis tekivad omakapitaliinstrumentide ümberhindamisel. Selliseid kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis või -kahjumis. Välisvaluutas soetusmaksumuses mõõdetavad mitterahalised kirjed hinnatakse ümber tehingukuupäeval kehtinud kursiga. 55 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Välismaised üksused Välismaiste üksuste varad ja kohustused, sh soetamisel tekkinud firmaväärtus ja õiglase väärtuse korrigeerimised, arvestatakse aruandekuupäeva vahetuskurssidega ümber eurodesse. Välismaiste üksuste tulud ja kulud arvestatakse eurodesse tehingupäeval kehtinud vahetuskursside alusel. Kursivahesid kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus kursivahede reservina. Välismaise üksuse sellisel võõrandamisel, mille tulemusena kaob valitsev või oluline mõju, kantakse vastava välismaise üksusega seotud kumulatiivne summa kursivahede reservist võõrandamisel tekkinud kasumi või kahjumi osana kasumisse või kahjumisse. Kui kontsern võõrandab vaid osa oma osalusest tütarettevõttes, mille koosseisus on välismaine üksus, ja säilitab valitseva mõju, omistatakse vastav proportsionaalne osa kumulatiivsest summast tagasi mittekontrollivale osalusele. 3.3. Finantsinstrumendid Kajastamine ja esmane mõõtmine Nõuded ostjate vastu võetakse arvele nende tekkimise kuupäeval. Kõiki muid finantsvarasid ja -kohustusi kajastatakse esmalt päeval, mil kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool. Finantsvara (välja arvatud juhul, kui tegemist on nõudega ostja vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent) või -kohustust mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millele lisatakse, juhul kui vara või kohustust ei kajastata õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, tehingukulud, mis on otseselt seotud vara või kohustuse omandamise või emiteerimisega. Nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, kajastatakse algselt tehinguhinnas. Liigitamine ja hilisem mõõtmine Finantsvarad Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarasid nende mõõtmise alusel järgmiselt: - korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad varad - õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad - investeeringud võlainstrumentidesse - õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavad varad - investeeringud omakapitaliinstrumentidesse - õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavad varad Finantsvarasid ei liigitata ümber pärast nende esmast kajastamist, välja arvatud juhul, kui kontsern muudab oma finantsvarade juhtimise ärimudelit. Sellisel juhul liigitatakse ümber kõik mõjutatud finantsvarad ärimudeli muutmisele järgneva aruandeperioodi esimesel päeval. Finantsvara mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses kui see vastab mõlemale järgnevale tingimusele ja seda ei ole määratletud õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavaks: - seda hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on hoida varasid lepinguliste rahavoogude saamiseks - selle lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis koosnevad ainult põhiosast ja tasumata põhiosalt arvestatud intressimaksetest Kõiki finantsvarasid, mida ei liigitata korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavateks, mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. See hõlmab kõiki tuletisinstrumente. Finantsvarade hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid Finantsvarad, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi. Neid varasid mõõdetakse hiljem õiglases väärtuses. Netokasumeid ja -kahjumeid, sealhulgas intressi- või dividenditulu, kajastatakse kasumis või kahjumis. 56 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Finantsvarad, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Neid varasid mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetus- maksumust vähendatakse väärtuse langusest tingitud kahjumite võrra. Intressitulu, välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning väärtuse langust kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantsvara kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantskohustused - liigitamine, hilisem mõõtmine ning kasumid ja kahjumid Finantskohustusi liigitatakse korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi mõõdetavateks. Finantskohustusust mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, kui see on kauplemiseesmärgil soetatud, tuletisinstrumendina käsitletav või esmasel kajastamisel sellesse kategooriasse liigitatud. Finantskohustusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi, mõõdetakse õiglases väärtuses ning netokasumeid- ja kahjumeid, sealhulgas intressikulusid, kajastatakse kasumis või kahjumis. Muid finantskohustusi mõõdetakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressikulusid ja välisvaluutakursi muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumis või kahjumis. Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel tekkiv kasum või kahjum kajastatakse samuti kasumis või kahjumis. Kajastamise lõpetamine Finantsvarad Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise siis, kui tema lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või ta annab üle oma lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele tehinguga, millega ta annab üle sisuliselt kõik finantsvara omandiõigusega seonduvad riskid ja hüved, või kui ta ei anna üle ja tal ei säili sisuliselt kõiki finantsvara omandiga seonduvaid riske ja hüvesid, ent tal ei säili kontrolli vara üle. Kontsern sõlmib muu hulgas tehinguid, millega ta annab oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad üle, kuid säilitab kas kõik või sisuliselt kõik üle antud varadega seonduvad riskid ja hüved. Sellistel juhtudel ei lõpetata üleantud vara kajastamist. Finantskohustused Kontsern lõpetab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingus määratletud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Samuti lõpetab Kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad. Sellisel juhul võetakse arvele muudetud tingimustel põhinev uus finantskohustus õiglases väärtuses. Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel kajastatakse erinevust kustutatud finantskohustuse raamatupidamisväärtuse ja makstud tasu (mis sisaldab muu hulgas võimalikke üle antud mitterahalisi varasid või võetud kohustusi) vahel kasumis või kahjumis. Tasaarvestused Finantsvarasid ja -kohustusi tasaarvestatakse ja saadud netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui kontsernil on tasaarvestamiseks seaduslik õigus ning ta kavatseb neid arveldada netosummas või realiseerida vara ning täita kohustuse samaaegselt. Aktsiakapital Lihtaktsiaid loetakse omakapitaliks. Lihtaktsiate ja aktsiaoptsioonide emiteerimisega otseselt seostatavad lisakulud kajastatakse omakapitali vähendusena. 3.4. Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Materiaalne põhivara, välja arvatud laevad, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad võimalikud allahindlused. 57 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused (vt lisa 3.8). Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid tööjõukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamisega. Kui materiaalse põhivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, võetakse nad arvele eraldi põhivaraobjektidena (oluliste komponentidena). Laevu kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglases väärtuses, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). Ümberhindamisi tehakse piisava sagedusega, nii et raamatupidamisväärtus ei erineks oluliselt väärtusest, mis oleks varal aruandeperioodi lõpul õiglase väärtuse alusel. Ümberhindamise kuupäeval asendatakse laevade raamatupidamisväärtus ümberhindamise kuupäeval kehtiva õiglase väärtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. Ümberhindamisest tulenev väärtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade ümberhindluse reservina. Ümberhindamisest tulenev väärtuse vähenemine kajastatakse kahjumina, välja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast ümberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse väärtuse vähenemine varasemast ümberhindlusest tekkinud laevade ümberhindluse reservi positiivse saldo arvelt. Igal aastal kantakse ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara võõrandamisel kantakse selle varaobjektiga seotud ümberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse. Hilisemad kulud Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (nt mõne varaobjekti osade asendamine, kuivdokiremont iga kahe või viie aasta järel) lisatakse varade raamatupidamisväärusele siis, kui on täidetud kajastamiseks vajalikud kriteeriumid, st (a) on tõenäoline, et kontsern saab väljaminekuga seotud varast tulevikus majanduslikku kasu ja (b) vara soetusväärtust saab usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse finantsseisundi aruandest välja. Kõik muud väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseeri- mine lõpetatakse, kui vara raamatupidamislik jääkväärtus võrdub tema lõppväärtusega. Laevade lõppväärtus põhineb laevade hinnangulisel realiseerimisväärtusel laevade kasuliku eluea lõpus. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt: • ehitised 5 kuni 50 aastat • masinad ja seadmed 3 kuni 10 aastat • laevad 17 kuni 40 aastat • muu põhivara 2 kuni 5 aastat Maad ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta – laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. Niimoodi toimides tuginetakse laevandussektori üldisele praktikale. Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul järgmiselt: • laevad 17 kuni 40 aastat • kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2 kuni 5 aastat 58 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Materiaalse põhivara lõppväärtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena. Laevade lõppväärtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutoväärtusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui kontsern ei eelda selle vara kasutamisest või võõrandamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ridadel „Muud äritulud” või „Muud ärikulud” perioodil, mil kajastamine lõpeb. 3.5. Immateriaalne vara Firmaväärtus Tütarettevõtete soetamisel tekkiv firmaväärtus arvatakse immateriaalse vara hulka. Edasine mõõtmine Firmaväärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid väärtuse langusest. Uurimis- ja arendusväljaminekud Uurimisväljaminekud kajastatakse nende tekkimisel kuludena. Üksiku arendusprojekti arendusväljaminekutest tulenevad immateriaalsed varad võetakse varana arvele vaid siis, kui kontsern suudab näidata, (1) et immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; (2) et ta kavatseb immateriaalse vara valmis saada ja tal on võimalik seda kasutada või müüa; (3) kuidas immateriaalne vara tulevikus majanduslikku kasu toob; (4) et immateriaalse vara arendamise lõpetamiseks on piisavad vahendid ja (5) et varaga seotud kulutusi arendamise ajal on võimalik usaldusväärselt mõõta. Pärast arendusväljaminekute algset arvelevõtmist kajastatakse arendusprojekte nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud kahjumid vara väärtuse langusest. Kapitaliseeritud kulutused amortiseeritakse perioodi jooksul, mil eeldatakse projektist müügitulu saamist. Vara amortiseerimine algab arendusprojekti lõpetamisel, kui vara on kasutusvalmis. Kaubamärk Äriühenduste käigus soetatud kaubamärgi soetusmaksumus on selle õiglane väärtus soetamise kuupäeval. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest. Muu immateriaalne vara Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varad amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema raamatupidamisväärtuse, tehakse vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas või varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis või -meetodis ning 59 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad käsitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis või kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub. Hilisemad väljaminekud Hilisemad väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. Kõik muud väljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmaväärtuse ja tootemarkidega seotud väljaminekud, kajastatakse kasumis või kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt: • kaubamärgid 20 aastat • muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks võõrandamise netolaekumise ja vara raamatupidamisväärtuse vahena ja kajastatakse kasumis või kahjumis varaobjekti kajastamise lõpetamisel. 3.6. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuteks loetakse vara, mida hoitakse renditulu teenimise ja/või turuväärtuse suurenemise eesmärgil, mitte müügiks tavalise äritegevuse käigus, kasutamiseks kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel või administratiivsetel eesmärkidel. Kinnisvarainvesteeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses ning selle muutused kajastatakse kasumis või kahjumis. Kui vara kasutuseesmärk muutub ning see liigitatakse ümber materiaalseks põhivaraks, siis saab vara õiglasest väärtusest ümberliigitamise kuupäeva seisuga tema tuletatud soetusmaksumus edaspidise arvestuse tarvis. 3.7. Varud Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud. Peamiselt kütusest ja müügiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus määratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, töötlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 3.8. Laenukasutuse kulutused Laenukasutuse kulutused kajastatakse nende tekkimisel kuluna, v.a kulutused, mis on otseselt seostatavad selliste varade ostmise, ehitamise või tootmisega, mille eesmärgipäraseks kasutamiseks või müümiseks ettevalmistamine vältab pikema perioodi (nt uued laevad). Uute laevade ehitusega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse kuni vara vastuvõtmise kuupäevani vastava vara maksumuse osana. 60 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3.9. Vara väärtuse langus Finantsvara Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid finantsvara väärtuse languse kohta. Finantsvara väärtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid tõendeid ühest või enamast sündmusest, mis on negatiivselt mõjutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid. Väärtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga nõude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langust mõõdetakse vara raamatupidamisväärtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimääraga. Kõik vara väärtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid väljavaateid vara väärtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara väärtuse langusest väheneb ja seda vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum tühistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langusest tulenenud kahjumi vähenemine kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Mittefinantsvara Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib tõendeid mittefinantsvara (välja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasilükkunud tulumaksu vara) raamatupidamisväärtuse languse kohta. Juhul kui taolisi tõendeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga või veel kasutusse võtmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat väärtust igal aruandekuupäeval. Vara või või raha teeniva üksuse kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontomääraga, mis väljendab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara väärtuse languse testimiseks koondatakse varad väikseimasse varasid hõlmavasse rühma, mis loob oma jätkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas sõltumatud muude varade või varade rühmade (raha teenivate üksuste) poolt loodavatest rahavoogudest. Väärtuse languse testimise eesmärgil jagatakse äriühenduse käigus omandatud firmaväärtus kontserni nendele raha teenivatele üksustele, mis äriühendusest tekkivast sünergiast eeldatavalt kasu saavad. Kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vara või raha teeniva üksuse hinnangulise kaetava väärtuse, kajastatakse väärtuse langusest tulenev kahjum. Varade väärtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel vähendatakse esmalt üksusele jagatud firmaväärtuse raamatupidamisväärtust ning seejärel proportsionaalselt üksuse (üksuste rühma) muude varade raamatupidamisväärtust. Firmaväärtuse langust ei tühistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib tõendeid sellest, et kahjum on vähenenud või seda enam ei eksisteeri. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse, kui kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Varem kajastatud vara väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse ainult ulatuses, mille võrra vara raamatupidamisväärtus ei ületa raamatupidamisväärtust, mis oleks kindlaks määratud (ilma amortisatsioonita), kui vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud. 61 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 3.10. Hüvitised töötajatele Töötajate lühiajaliste hüvitistega seotud kohustusi mõõdetakse diskonteerimata kujul ja kajastatakse kuluna siis, kui osutatakse hüvitisega seotud teenust. Kohustus kajastatakse summana, mis eeldatavasti kuulub väljamaksmisele lühiajalise rahalise preemiaskeemi alusel, kui kontsernil on töötaja möödunud tööalasest teenistusest tulenev eksisteeriv juriidiline või faktiline kohustus teha selliseid makseid ja kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Töösuhte lõpetamise hüvitised kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on selgelt kohustunud täitma üksikasjalikku formaalset kava töösuhte lõpetamiseks enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, ning tal ei ole reaalselt võimalik sellest taganeda. Vabatahtlikku töölt lahkumist soodustavaid töösuhte lõpetamise hüvitisi kajastatakse kuluna siis, kui kontsern on teinud vastava pakkumise, on tõenäoline, et see pakkumine vastu võetakse, ja pakkumise vastuvõtjate arvu on võimalik usaldusväärselt hinnata. 3.11. Eraldised Eraldised võetakse arvele siis, kui kontsernil on aruandekuupäevaks toimunud sündmusest tulenev kehtiv juriidiline või kontserni tegevusest tingitud kohustus, kui on tõenäoline, et kohustuse täitmiseks tuleb loovutada majanduslikku kasu sisaldavaid ressursse ning kui kohustuse summat saab usaldusväärselt määrata. Kui raha ajaväärtuse mõju on oluline, siis diskonteeritakse eraldisi, kasutades sellist maksueelset diskontomäära, mis vastab konkreetse kohustuse riskidele. Eraldistega seotud kulutused, millest on maha arvatud makstud kompensatsioonid, kajastatakse kahjumis. Diskonteerimise korral kajastatakse aja möödumise tõttu toimunud eraldise summa kasv real „Finantskulud”. Kahjulike lepingute eraldis kajastatakse siis, kui kontserni lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulud ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Eraldist mõõdetakse kas lepingu lõpetamise eeldatava kulu või lepingu jätkamise eeldatava netokulu nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Enne eraldise moodustamist kajastab kontsern lepinguga seotud varade väärtuse langusest tulenenud kahjumi. 3.12. Rendid Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või sisaldab renti. Leping on rendileping või sisaldab renti, kui see annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust teatava aja jooksul tasu eest kontrollida. Hinnates, kas leping annab õiguse kindlaksmääratud vara kasutust kontrollida, lähtub kontsern IFRS 16 esitatud rendi mõistest. Kontsern kui rentnik Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina. Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast, mida korrigeeritakse rendi alguse kuupäevaks tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning hinnanguliste kulude võrra, mis on seotud vara demonteerimise ja teisaldamise või vara või selle asukoha taastamisega. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse hiljem lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus 62 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad kontsernile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara väljaostu õigust. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastava materiaalse põhivara puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite võrra ja seda korrigeeritakse rendikohustuse teatud ümberhindamistel. Rendikohustust mõõdetakse algselt rendisuhte alguskuupäevaks maksmata rendimaksete nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäärana rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära erinevate väliste finantseerimisallikate intressimäärade põhjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi. Rendikohustuses sisalduvad rendimaksed hõlmavad järgmist: • fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed) • indeksist või määrast sõltuvad muutuvad rendimaksed, mille algsel kajastamisel lähtutakse indeksist või määrast rendi alguskuupäeva seisuga • summad, mis eeldatavasti tasutakse lõppväärtuse garantii alusel • ostuhind (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab väljaostuõigust), pikendamisperioodi rendimaksed (kui kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamisõigust), ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid, v.a. juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ei lõpeta lepingut enne tähtaega Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. See arvutatakse ümber siis, kui tulevased rendimaksed muutuvad indeksi või määra muutuste tõttu, kui muutub lõppväärtuse garantii alusel tasutava summa hinnang või kui kontsern muudab oma hinnangut selle kohta, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise õigust, või kui muutuvad sisuliselt fikseeritud rendimaksed. Kui rendikohustus hinnatakse ümber eespool loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtuses vastav korrigeerimine või kajastatakse rendikohustuse muutuse mõju kasumis või kahjumis, kui kasutusõiguse vara raamatupidamisväärtus on vähendatud nullini. Et tulla toime COVID-19 pandeemia ränkade mõjudega, pidas kontsern 2020. ja 2021. aastal oma hotellide ja jaemüügipindade rendileandjatega läbirääkimisi rendihinna alandamise üle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi oma hotellide ja jaemüügipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abinõu kohaldamise tingimustele. Kasutusõiguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute määratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus. Lühiajalised rendid ja väheväärtusliku vara rendid Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike varade rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Kontsern kui rendileandja Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile nende suhteliste eraldiseisvate hindade alusel. 63 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kui kontsern on rendileandja, määrab ta rendi alguses kindlaks, kas rendileping on kapitali- või kasutusrent. Iga rendilepingu liigitamisel hindab kontsern, kas rendilepinguga antakse üle praktiliselt kõik alusvara omandiga seotud riskid ja hüved. Kui antakse, on tegemist kapitalirendiga. Kui ei anta, on tegemist kasutusrendiga. Selle hinnangu ühe osana hindab kontsern ka teatud indikaatoreid (näiteks seda, kas rent hõlmab suuremat osa vara majanduslikust elueast). Kui rendileping sisaldab nii rendikomponenti kui ka rendiga mitteseotud komponenti, rakendab kontsern tasu jaotamisel IFRS 15 arvestuspõhimõtteid. Kontsern rakendab rendileandja netoinvesteeringu suhtes standardis IFRS 9 esitatud kajastamise lõpetamise ja väärtuse languse kajastamise nõudeid. Kontsern analüüsib regulaarselt hinnangulisi garanteerimata lõppväärtusi, mida kasutatakse rendileandja brutoinvesteeringu arvutamiseks. Kontsern kajastab kasutusrendi alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu müügitulu koosseisus. 3.13. Müügitulu Müügitulu kajastatakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle on kliendile üle antud. Järgnev annab informatsiooni klientidega sõlmitud lepingutega võetud toimingukohustuste olemuse ja täitmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava müügitulu kajastamise põhimõtete kohta. Müügitulu kajastamisel peavad lisaks olema täidetud järgnevad konkreetsed kriteeriumid: Kauba müük – müük laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes Müügitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/kätte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu võetud, üldjuhul sularaha või kaardimakse eest. Piletite ja kaubaveoteenuste müük Müügitulu piletite ja kaubaveoteenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna piletite ja kaubaveoteenuse müük, mis on seotud veel väljumata reisidega. Hotellimajutuse müük Hotellimajutuse müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna müüki, mis on seotud veel kasutamata majutusega. Reisipakettide müügitulu Kontsern müüb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab müügituluna kogu paketi müügist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise määrata reisipaketi sisu hinna ja valida oma äranägemise järgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide müügitulu kajastatakse piletimüügitulu hulgas. Laevade prahitasu Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna. Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes tähistab termin „prahtimine“ rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16. 64 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kliendilojaalsusprogramm Kontsern jaotab osa müügi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus põhineb suhtelistel eraldiseisvatel müügihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasilükkunud müügituluna, mis kajastatakse müügituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse või kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam tõenäoline. Edasilükkunud müügitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 18. 3.14. Sihtfinantseerimine ja valitsusepoolne abi Kui on põhjendatult kindel, et sihtfinantseerimine leiab aset ja kontsern vastab kõigile sihtfinantseerimisega kaasnevatele tingimustele, kajastatakse sihtfinantseerimine algselt ettemakstud tuluna. Kulude sihtfinantseerimist kajastatakse kulu vähenemisena nendel perioodidel, mis on vajalikud sihtfinantseeringu süstemaatiliseks sidumiseks kuludega, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseering, mis on antud kontsernile vara soetusmaksumuse kompenseerimiseks, kajastatakse vara kasuliku eluea jooksul süstemaatiliselt kasumis või kahjumis. Valitsusepoolne abi on valitsuse tegevus, mille eesmärk on anda majanduslikku abi teatavatele kriteeriumidele vastavale majandusüksusele või majandusüksuste rühmale. Valitsusepoolne abi kajastatakse kasumis või kahjumis kuupäeval, mil kontsernil tekib õigus makse saamiseks. 3.15. Finantstulud ja -kulud Finantstulude hulka kuuluvad investeeritud vahenditelt (sh omakapitaliinstrumentidelt) saadud intressitulu, dividenditulu, kasum omakapitaliinstrumentide võõrandamisest ning kasumis või kahjumis kajastatav kasum tuletisinstrumentidelt. Finantskulude hulka kuuluvad laenude intressikulu, õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused, finantsvara väärtuse langusena kajastatud kahjum ning kasumis või kahjumis kajastatav kahjum tuletisinstrumentidelt. Tingimustele vastava varaobjekti soetamise või ehitamisega otseselt mitteseostatavad laenukasutuse kulud kajastatakse kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Kursivahedest tekkivad kasumid või kahjumid kajastatakse netosummas. Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkepõhiselt kasumis või kahjumis, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on määr, millega hinnangulised tulevased maksed või laekumised finantsvara või -kohustuse eeldatava kehtivusaja jooksul diskonteeritakse täpselt finantsvara või -kohustuse raamatupidamisväärtusesse. Sisemise intressimäära arvutamisel hindab kontsern tulevasi rahavoogusid, võttes arvesse finantsinstrumendi kõiki lepingutingimusi, kuid mitte tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus hõlmab kõiki tehingukulusid, makstud ja laekunud tasusid ja punkte, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks. Tehingukulud sisaldavad finantsvara või -kohustuse soetamise või emiteerimisega otseselt seostatavaid lisakulusid. Tulu dividendidest kajastatakse kasumis siis, kui kontsernil on tekkinud õigus dividendide saamiseks. 3.16. Tulumaks Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Tulumaksukulu kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud see osa, mis on seotud muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud kirjetega. Viimasel juhul kajastatakse tulumaksukulu samuti muus koondkasumis või -kahjumis. 65 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Tasumisele kuuluv tulumaks on eeldatav summa, mis koosneb aruandeaasta maksustatavalt tulult aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud maksumäärade alusel tasutavast maksust ning eelmistel aastatel tasumisele kuulunud maksusumma korrigeerimistest. Tasumisele kuuluv tulumaks hõlmab ka dividendide väljamaksmisega kaasnevat maksukohustust. Vt „Kontserni ettevõtted Eestis”. Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse arvesse ajutisi erinevusi varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuse ning maksustamisel kasutatava väärtuse vahel. Edasilükkunud tulumaksu ei kajastata järgmiste ajutiste erinevuste puhul: sellise tehingu varade ja kohustuste algne arvelevõtmine, mille puhul ei ole tegemist äriühendusega ning mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit; erinevused, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse ning ühiselt kontrollitavatesse ettevõtetesse ulatuses, mille suhtes on tõenäoline, et ajutised erinevused lähiajal ei tühistu. Lisaks ei kajastata edasilükkunud tulumaksu selliste maksustavate ajutiste erinevuste puhul, mis tulenevad firmaväärtuse algsest arvelevõtmisest. Edasilükkunud tulumaksu kajastamisel võetakse aluseks maksumäärad, mida eeldatavalt rakendatakse ajutistele erinevustele nende tühistumisel, lähtudes aruandekuupäeval kehtinud või olulises osas kehtima hakanud seadustest. Kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste korral kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid kasutamata maksukahjumeid ja maksukrediite ning mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada. Igal aruandekuupäeval vaadatakse edasilükkunud tulumaksu vara üle ja vähendatakse ulatuses, mille osas ei ole enam tõenäoline, et varaga seotud tulumaksu kasu realiseeritakse. Sellised vähendamised tühistatakse, kui tulevaste perioodide maksustatavate kasumite tõenäosus suureneb. Kajastamata edasilükkunud tulumaksu varad hinnatakse ümber igal aruandekuupäeval ja kajastatakse ulatuses, mille osas on muutunud tõenäoliseks, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab neid varasid kasutada. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad ja -kohustused realiseeritakse üheaegselt. Kontserni ettevõtted Eestis Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettevõtete, sh emaettevõtte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2020. aastal on tulumaksumäär 14% või 20% (14/86 või 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettevõtete kogu jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus sõltub dividendide väljamakse ajast, summast ja allikatest. Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis näeb ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksumäära võib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis ületab seda piirmäära, maksustatakse jätkuvalt 20% tulumaksumääraga. Madalamat maksumäära saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei vähenda muudatus füüsilisest isikust aktsionäride maksukoormust. 66 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 21. Kontserni ettevõtted Küprosel Küprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole Küprosel registreeritud laevandusettevõtjate puhaskasum ja nende ettevõtete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud Küprose laevaregistris ja/või nad ei tegutse Küprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja raamatupidamisväärtuste vahel, millest võiks tuleneda edasilükkunud tulumaks. Muud kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettevõtte puhaskasum ja kasum püsivatest tegevuskohtadest, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6). Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse lühiajaliste kohustuste all ja edasilükkunud tulumaks põhivara või pikaajaliste kohustuste all. Alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt maksustatakse Lätis 2018. aastal ja järgnevatel perioodidel teenitud kasumit sarnaselt Eestile kasumi jaotamise hetkel. Ettevõtte tulumaksumäär on 20% (20/80 netosummast). 3.17. Aktsiakasum Kontsern esitab andmed lihtaktsiate tava- ja lahustatud aktsiakasumi (EPS) kohta. Tavaaktsiakasumi arvutamiseks jagatakse emaettevõtte lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta kasum või kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Lahustatud aktsiakasumi arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele kuuluvat majandusaasta kasumit või kahjumit ning käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmist arvu kõigist lahjendavatest potentsiaalsetest lihtaktsiatest (töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonidest) tuleneva mõjuga. 3.18. Segmendiaruandlus Kontsern määratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on äritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida müügitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas müügitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega sõlmitud tehingutega). Kõigi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, äritulemused vaatab regulaarselt läbi kontserni juhatus, et võtta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi. Segment on kontserni eristatav üksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise või teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) või omavahel seotud toodete valmistamise või teenuste osutamisega (ärisegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest. Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa. Segmentidevahelises hinnakujunduses lähtutakse turuväärtusele vastavatest hindadest. 67 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Segmendi kulu on segmendi äritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga kontsernivälistele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei hõlma üldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile põhjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi äritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga või segmendile jagada. Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varad on äritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma äritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada või põhjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni üldvajadusteks või peakontori jaoks või mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka äritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad ühiselt kaks või enam segmenti, kui on olemas põhjendatud alus varade jagamiseks. Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi äritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada või mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada. Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud või mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena. Segmendi investeeringud hõlmavad majandusaasta kõiki kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara (v.a firmaväärtus) soetamisega. 3.19. Õiglase väärtuse kindlaksmääramine Mitmed kontserni arvestus- ja avalikustamispõhimõtted nõuavad nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste õiglase väärtuse kindlaksmääramist. Õiglane väärtus määratakse kindlaks mõõtmise ja/või avalikustamise eesmärgil, kasutades järgmisi meetodeid. Täiendavat teavet õiglase väärtuse määramisel aluseks võetud eelduste kohta leiab vastavat vara või kohustust käsitlevast lisast. Vara või kohustuse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutab kontsern jälgitavaid turuandmeid nii palju kui võimalik. Õiglased väärtused on liigitatud õiglase väärtuse hierarhia erinevatesse tasemetesse, lähtudes hindamistehnikates kasutatud sisenditest. • 1. tase: identsete varade või kohustuste noteeritud (korrigeerimata) hinnad aktiivsetel turgudel • 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemes sisalduvad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse kohta jälgitavad kas otse (st hindadena) või kaudselt (st on tuletatud hindadest) • 3. tase: vara või kohustuse kohta kasutatud sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid) Laevad (3. tase) Laevade turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutab kontsern sõltumatuid hindajaid. Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse hindajate määratud väärtuse ja stressitingimustes toimuva müügi korral määratud väärtuse kaalutud keskmist. Kui arvutatud väärtus ületab +/- 10% lubatud kõrvalekallet, tehakse ümberhindamine. Ümberhindamise sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine. 68 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Immateriaalne vara (3. tase) Äriühenduse tulemusena saadud patentide ja kaubamärkide õiglane väärtus määratakse kindlaks litsentsitasu meetodil. Äriühenduse tulemusena saadud kliendisuhete õiglane väärtus määratakse kindlaks mitmeperioodilisel lisatulude meetodil, mille kohaselt asjaomast vara hinnatakse pärast seda, kui on maha arvatud varaga seotud rahavoogude loomisel osalevate kõigi muude varade õiglane tootlus. Muude immateriaalsete varade õiglase väärtuse aluseks on diskonteeritud rahavood, mida eeldatakse saada varade kasutamisest ja hilisemast müügist. Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase) Avalikustamise eesmärgil kindlaks määratav õiglane väärtus arvutatakse tulevaste põhisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude nüüdisväärtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuupäeva intressi turumääraga. 3.20. Emaettevõtte konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded (st koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, üheskoos: põhiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Tallink Grupp AS-i konsolideerimata põhiaruanded on esitatud lisas 28 „Emaettevõtte põhiaruanded”. Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid kasutades, välja arvatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis on emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses. Lisa 4 Segmendiaruandlus Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2021 olid kontserni ärisegmendid järgmised: • Eesti - Soome liinid: 4 laeva (31. detsember 2020: 4 laeva) • Eesti - Rootsi liinid: 4 laeva (31. detsember 2020: 4 laeva) • Läti - Rootsi liin: 1 laev (31. detsember 2020: 2 laeva) • Soome - Rootsi liinid: 4 laeva (31. detsember 2020: 4 laeva) • Muu segment - kontserni väljaprahitud laevad: 1 laev (31. detsember 2020: 1 laev) - kontserni laevade tulevane prahtimine 2022. aastal: 1 laev (31. detsember 2020: 0 laeva) - Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2020: 3 hotelli) - Lätis asuvad hotellid: 1 hotell, tegevus peatatud (31. detsember 2020: 1 hotell) - Eestis asuvad kauplused: 5 kauplust (31. detsember 2020: 16 kauplust) - veebipood: 1 pood (31. detsember 2020: 1 pood) - Eestis asuvad restoranid: 8 restorani (31. detsember 2020: 8 restorani) - Lätis asuvad restoranid: 3 restorani (31. detsember 2020: 1 restoran) - Leedus asuvad restoranid: 5 restorani (31. detsember 2020: 1 restoran) Järgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta andmed kontserni müügitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa. 69 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Geograafilised segmendid – vara asukoha alusel 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Läti-Rootsi liin Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2021 Müük kontsernivälistele klientidele 184 529 49 065 280 158 697 84 366 0 476 937 Segmentidevaheline müük 0 0 0 0 874 -874 0 Müügitulu 184 529 49 065 280 158 697 85 240 -874 476 937 Segmendi tulem 11 962 -7 025 -12 543 -15 587 15 586 0 -7 607 Jagamatud kulud -29 424 Finantskulud/-tulud kokku -21 887 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -80 Kasum/-kahjum enne tulumaksu -58 998 Tulumaks 2 422 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -56 576 Segmendi varad 401 055 252 227 14 226 445 329 243 245 -125 1 355 957 Jagamatud varad 229 958 Varad 1 585 915 Segmendi kohustused 29 809 8 298 3 768 61 865 108 561 -125 212 176 Jagamatud kohustused 681 223 Kohustused 893 399 Investeeringud segmendi materiaalsesse põhivarasse 2 890 519 203 6 362 6 157 0 16 131 jagamatusse materiaalsesse põhivarasse 1 278 segmendi immateriaalsesse varasse 0 12 0 23 773 0 808 jagamatusse immateriaalsesse varasse 1 975 Materiaalse põhivara amortisatsioon 18 322 11 127 6 814 22 884 23 575 0 82 722 Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon 5 668 Immateriaalse vara amortisatsioon 692 264 52 388 279 0 1 675 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 248 70 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Eesti-Soome liinid Eesti-Rootsi liinid Läti-Rootsi liin Soome-Rootsi liinid Muu Segmentide- vaheline elimineerimine Kokku 2020 Müük kontsernivälistele klientidele 200 439 34 858 15 390 149 485 42 762 0 442 934 Segmentidevaheline müük 0 0 0 0 2 434 -2 434 0 Müügitulu 200 439 34 858 15 390 149 485 45 196 -2 434 442 934 Segmendi tulem 3 461 -17 921 -17 519 -53 937 4 645 0 -81 271 Jagamatud kulud -11 350 Finantskulud/-tulud kokku -17 842 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -158 Kasum/-kahjum enne tulumaksu -110 621 Tulumaks 2 313 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -108 308 Segmendi varad 406 793 264 552 108 667 455 998 146 738 -4 1 382 744 Jagamatud varad 133 457 Varad 1 516 201 Segmendi kohustused 23 843 9 315 3 683 50 985 82 707 -4 170 529 Jagamatud kohustused 631 336 Kohustused 801 865 Investeeringud segmendi materiaalsesse põhivarasse 9 119 10 740 3 796 5 619 6 481 0 35 755 jagamatusse materiaalsesse põhivarasse 60 731 segmendi immateriaalsesse varasse 13 7 0 23 448 0 491 jagamatusse immateriaalsesse varasse 3 047 Materiaalse põhivara amortisatsioon 22 062 9 383 8 013 29 315 17 829 0 86 602 Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon 6 704 Immateriaalse vara amortisatsioon 846 172 55 621 416 0 2 110 Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon 5 244 71 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Müügitulu teenuste ja kaupade kaupa Lepingutest tulenevad saldod Järgmises tabelis on esitatud teave klientidega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete, varade ja kohustuste kohta. Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse müügituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma järgmise kahe aasta jooksul. 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Liinid 2021 Muu 2021 Kokku 2021 Liinid 2020 Muu 2020 Kokku 2020 Müügitulu kliendilepingutest Müük laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes 189 041 44 335 233 376 203 345 25 142 228 487 Piletimüük 99 094 0 99 094 95 629 0 95 629 Kaubaveoteenuse müük 94 763 0 94 763 93 959 0 93 959 Majutuse müük 0 3 367 3 367 0 4 022 4 022 Muu 5 235 6 386 11 621 3 315 3 631 6 946 Müügitulu kliendilepingutest kokku 388 133 54 088 442 221 396 248 32 795 429 043 Müügitulu muudest allikatest Tulu laevade prahtimisest 0 30 278 30 278 0 9 967 9 967 Muu 4 438 0 4 438 3 924 0 3 924 Müügitulu muudest allikatest kokku 4 438 30 278 34 716 3 924 9 967 13 891 Kontserni müügitulu kokku 392 571 84 366 476 937 400 172 42 762 442 934 Tuhandetes eurodes 31. detsember 2021 31. detsember 2020 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 29 298 25 463 Kliendilepingu kohustused Club One boonuspunktid 6 360 9 855 Ettemakstud müügitulu 15 374 13 398 Kliendilepingu kohustused kokku 21 734 23 253 72 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud Müüdud kaupade ja teenuste kulud Müügi- ja turunduskulud Üldhalduskulud Müüdud kaupade ja teenuste kulude, müügi- ja turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus Aruandeperioodil kajastati müüdud kaupade ja teenuste kulude vähendusena sihtfinantseerimine summas 26 719 tuhat eurot, mis oli seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste töötasudega (2020: 23 306 tuhat eurot). Sihtfinantseeringu saamine tuleneb seadusest. Aruandeperioodil saadi COVID- 19-ga seotud abi 411 tuhat eurot (2020: 0 eurot). Eesti Töötukassa maksis otse töötajatele veel 5 980 tuhat eurot (2020: 10 537 tuhat eurot) COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist, vt ka lisa 22. Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on kajastatud lisas 9. 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Müüdud kaupade kulud -110 451 -116 624 Sadama- ja stividoritasud -62 998 -68 122 Kütusekulud -72 234 -56 341 Personalikulud -86 101 -116 818 Laevade opereerimiskulud -34 363 -37 048 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -82 394 -86 249 Reisipakettide kulud -1 529 -2 201 Muud kulud -5 212 -2 985 Müüdud kaupade ja teenuste kulud kokku -455 282 -486 388 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Reklaamikulud -8 320 -11 152 Personalikulud -16 770 -21 653 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -2 003 -2 463 Muud kulud -2 169 -2 549 Müügi- ja turunduskulud kokku -29 262 -37 817 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Personalikulud -21 175 -23 253 Amortisatsioon (lisad 14, 15) -10 916 -11 948 Muud kulud -13 542 -13 062 Üldhalduskulud kokku -45 633 -48 263 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Palgakulud -114 661 -139 328 Sihtfinantseerimine 27 130 23 306 Sotsiaalmaksukulud -34 072 -42 972 Koolituskulud -608 -728 Muud personalikulud -1 835 -2 002 Personalikulud kokku -124 046 -161 724 73 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kontserni töötajate keskmine arv ja jaotus töösuhte liikide kaupa on esitatud järgmises tabelis. Kasumis või kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud Lisa 6 Tulumaks Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust. Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Singapuri tütarettevõtted ning Poola filiaal Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Singapuri ja Poola tulumaksuseadusele on ettevõtte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Poolas ja Singapuris. Seisuga 31. detsember 2021 oli maksumäär Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris (31. detsember 2020: Soomes 20%, Rootsis 21,4%, Saksamaal 15%, Venemaal 20%, Poolas 19% ja 17% Singapuris). 31. detsembril lõppenud aasta kohta 2021 2020 Töölepingu alusel töötavad isikud 3 749 5 825 Töövõtulepingu alusel töötavad isikud 605 274 Juhatuse liikmed 6 5 Keskmine töötajate arv kokku 4 360 6 104 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Puhaskasum valuutakursi muutustest 31 0 Tulu muudelt finantsvaradelt 3 1 Finantstulud kokku 34 1 Puhaskahjum valuutakursi muutustest 0 -569 Kulu muudelt finantsvaradelt -75 0 Intressikulu finantskohustustelt, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses -19 424 -14 989 Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt -2 422 -2 285 Finantskulud kokku -21 921 -17 843 Finantstulud ja -kulud kokku -21 887 -17 842 74 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Tulumaksukulu Kontserni 31. detsembril lõppenud majandusaasta tulumaksukulu põhikomponendid on järgmised: Tegeliku maksumäära võrdlus Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused Venemaa, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola ja Singapuri seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada kõrgemaid amortisatsioonimäärasid ning sellega maksude maksmist edasi lükata. Edasilükkamisi kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi tütarettevõtetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis võetakse arvesse edasilükkunud tulumaksu vara arvutamisel. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad järgnevast 1 Edasilükkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 23 029 tuhat eurot (2020: 22 267 tuhat eurot) Soomes ja summas 1 429 tuhat eurot (2020: 1 204 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2027–2031 (2020: 2025–2030), Rootsi maksukahjumitel aegumistähtaega ei ole. Hindamisebakindluse tõttu ei ole kajastatud Soome tütarettevõtte enne 2027. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2021 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 192 598 tuhande euroni (31. detsember 2020: 166 685 tuhande euroni). 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Läti tütarettevõtted -3 0 Soome tütarettevõtted -190 -147 Saksa tütarettevõte 0 -10 Venemaa tütarettevõte -5 0 Eesti tütarettevõtted ja emaettevõte 1 050 874 Aruandeperioodi tulumaksukulu 852 717 Rootsi tütarettevõtted 225 -35 Soome tütarettevõtted 1 345 1 631 Edasilükkunud tulumaksu kulu 1 570 1 596 Tulumaksukulu kokku 2 422 2 313 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 % 2020 % Kasum/kahjum enne tulumaksu -58 998 -110 621 Välisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu kulu 852 -1,44% 717 -0,65% Kajastatud maksukahjumi muutus 987 -1,67% 1 013 -0,92% Ajutiste erinevuste muutus 583 -0,99% 583 -0,53% Tulumaksukulu 2 422 -4,10% 2 313 -2,10% Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Varad 2021 Kohustused 2021 Varad 2020 Kohustused 2020 Edasikantud maksukahjum¹ 24 458 0 23 471 0 Immateriaalne vara 0 -2 618 0 -3 201 Tulumaksuvarad/-kohustused 24 458 -2 618 23 471 -3 201 Varade ja kohustuste tasaarvestus -2 618 2 618 -3 201 3 201 Tulumaksuvarad 21 840 0 20 270 0 75 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kontsern on edasilükkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade äriplaan aastaks 2022 ja järgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär aastatel 2023–2031 oli 1– 9% ja kulude kasvumäär oli 0,6–5,5% (31. detsember 2020: aastatel 2022–2030 oli Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär 2–2,5% ja kulude kasvumäär 0,5–2%). Kajastatud edasilükkunud tulumaksu vara väärtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on järgmine: 1) aastate 2022-2031 müügitulu keskmise kasvumäära muutus +/-1 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt +3 013 tuhande euro/-281 tuhande euro võrra; 2) aastate 2022–2031 keskmiste ärikulude kasvumäära +/-1-protsendipunktine muutus müügitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt -3 947 tuhande euro/+6 514 tuhande euro võrra. Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus Lisa 7 Aktsiakasum Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta puhaskasum või -kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes Saldo 2021 Kajastatud 2021 kasumis Saldo 2020 Edasikantud maksukahjum 24 458 987 23 471 Immateriaalne vara -2 618 583 -3 201 Edasilükkunud tulumaksu varad 21 840 1 570 20 270 Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2021 2020 Emiteeritud aktsiad 743 569 669 882 Käibelolevad aktsiad 743 569 669 882 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes) 694 444 669 882 Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum -56 576 -108 308 Aktsiakasum (eurodes) -0,081 -0,162 76 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid Raha pangas teenib muutuva intressimääraga intressi, intressiarvestus on päevapõhine (2021. ja 2020. aastal jäid intressid vahemikku 0,00-0,01%). Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 25. Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Aruandeperioodil kanti kulusse ebatõenäoliselt laekuvaid ja lootusetuid nõudeid ostjate vastu summas 99 tuhat eurot (2020: 128 tuhat eurot). Kontserni nõuete (välja arvatud sihtfinantseerimisega seotud nõuete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 25. Täiendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5. Lisa 10 Ettemaksed Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Sularaha pangas ja kassas 127 380 27 832 Raha teel 176 2 Raha ja raha ekvivalendid kokku 127 556 27 834 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Nõuded ostjate vastu 15 763 12 571 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus -468 -539 Sihtfinantseerimine 9 806 7 810 Nõuded seotud osapoolte vastu 69 59 Muud nõuded 4 128 5 562 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 29 298 25 463 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Ettemakstud kulud 7 606 4 287 Maksude ettemaksed 4 318 2 929 Ettemaksed kokku 11 924 7 216 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Maksude ettemaksed Käibemaks 1 504 1 640 Muud ettemaksed 2 814 1 289 Maksude ettemaksed kokku 4 318 2 929 77 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 11 Varud 2021. aastal moodustas varude allahindlus neto realiseerimisväärtusele 537 tuhat eurot (2020: 584 tuhat eurot). Allahindlus on kajastatud müüdud kaupade ja teenuste kuludes. Kütusehinna risk Kontsern on avatud kütusehinna riskile, kuna osa kütusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 ei olnud kontsernil ühtki jõusolevat kütusehinda puudutavat tuletisinstrumentide lepingut. Vt täiendavalt lisa 25. Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2020: 34%). Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i põhinäitajad on esitatud all. Näitajad 31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta on esialgsed. Arvandmed kajastavad kõiki sidusettevõtte varasid ja kohustusi ning tulemit. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Tooraine (peamiselt kütus) 4 707 4 506 Müügiks ostetud kaubad 29 924 24 201 Varud kokku 34 631 28 707 Tuhandetes eurodes 2021 2020 Investeeringud majandusaasta alguses 245 403 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -80 -158 Investeeringud majandusaasta lõpus 165 245 Tuhandetes eurodes Käibevara Põhivara Vara kokku Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Seisuga 31. detsember 2021 419 341 760 221 55 276 Seisuga 31. detsember 2020 616 430 1 046 255 71 326 Tuhandetes eurodes Müügitulud Kulud Kahjum Omakapital 31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta 2 173 2 352 -179 484 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta 2 534 2 998 -464 720 78 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed Lisa 14 Materiaalne põhivara Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Omakapitaliinstrumendid 177 177 Muud nõuded 378 331 Ettemakstud kulud 0 1 725 Muud finantsvarad kokku 555 2 233 Tuhandetes eurodes Maa ja ehitised Laevad Masinad ja seadmed Kasutus- õiguse varad Pooleliolev põhivara Kokku Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 1 477 1 134 564 54 483 94 738 78 223 1 363 485 Ostud ja parendused 259 -398 6 334 35 372 11 239 52 806 Ümberliigitamine 140 3 443 5 924 0 -9 507 0 Müük ja mahakandmine 0 0 -509 -4 054 0 -4 563 Aruandeperioodi amortisatsioon -294 -55 074 -15 760 -17 247 0 -88 375 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021 1 582 1 082 535 50 472 108 809 79 955 1 323 353 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 8 677 1 653 461 119 577 151 997 79 955 2 013 667 Akumuleeritud amortisatsioon -7 095 -570 926 -69 105 -43 188 0 -690 314 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019 1 870 1 173 534 56 985 97 723 16 981 1 347 093 Ostud ja parendused 13 8 500 3 187 13 747 84 865 110 312 Ümberliigitamine 0 12 580 11 043 0 -23 623 0 Müük ja mahakandmine 0 0 -283 -331 0 -614 Aruandeperioodi amortisatsioon -406 -60 050 -16 449 -16 401 0 -93 306 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 1 477 1 134 564 54 483 94 738 78 223 1 363 485 Seisuga 31. detsember 2020 Raamatupidamislik brutomaksumus 8 278 1 653 005 112 447 125 779 78 223 1 977 732 Akumuleeritud amortisatsioon -6 801 -518 441 -57 964 -31 041 0 -614 247 79 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kasutusõiguse varade jagunemine vastavalt materiaalse põhivara klassidele Kasutusõiguse varade väärtuse languse testimine Kontserni kasutusõiguse varasid mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi lõpus hindab kontsern, kas esineb märke väärtuse langusest. Seisuga 31. detsember 2021 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutusõiguse rendivarade kaetavat väärtust (bilansiline jääkmaksumus 53 207 tuhat eurot), et tuvastada võimalik väärtuse langus. Testimiseks kasutas kontsern 2022. aasta üksikasjalikku eelarvet, eeldades kiiret taastumist pärast COVID-19 pandeemia lõppu, ning aastate 2023–2031 strateegilist prognoosi müügitulu, kulude ja investeerimistegevuse kohta (2020: üksikasjalik viieaastane eelarve aastateks 2021–2025 ja strateegiline prognoos aastateks 2026– 2030). Aastate 2023–2031 arvutustes kasutati testitud hotellide kombineeritud müügitulu kasvu määra 3,0–22,4% ja ärikulude kasvu kombineeritud määra 1,7–8,5% (2020: aastate 2022–2030 müügitulu kasvu määr 4,9%–16,7% ja ärikulude kasvu määr 2,0–14,1%). Aastatel 2022–2023 arvutati kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks 10,0% ja aastatel 2024–2031 6,31% (2020: 4,0% aastateks 2021–2030). Väärtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisväärtus ületab kaetavat väärtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisväärtuse ja õiglase väärtuse vahel 31. detsembri 2021. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2020. aasta seisuga) olulisi erinevusi. Laevade ümberhindlus Kontserni laevu kajastatakse ümberhinnatud summas, mis määratakse kindlaks aruandeperioodi lõpus mõõdetud õiglase väärtuse alusel. Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern kolme sõltumatut hindajat. Õiglase väärtuse määramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittejälgitavaid sisendeid (õiglase Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutusõiguse varad kokku Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Lisandumised 35 159 213 35 372 Müük ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Seisuga 31. detsember 2021 Raamatupidamislik brutomaksumus 150 576 1 421 151 997 Akumuleeritud amortisatsioon -42 236 -952 -43 188 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019 97 142 581 97 723 Ostud ja parendused 13 038 709 13 747 Müük ja mahakandmine -90 -241 -331 Aruandeperioodi amortisatsioon -15 988 -413 -16 401 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Seisuga 31. detsember 2020 Raamatupidamislik brutomaksumus 124 491 1 288 125 779 Akumuleeritud amortisatsioon -30 389 -652 -31 041 80 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad väärtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul võtab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. Järgmises tabelis on kajastatud laevade õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittejälgitavad sisendid. Hindamistehnika Olulised mittejälgitavad sisendid Turuvõrdluse metoodika, kulumeetod: Sõltumatud hindajad kasutavad mõlemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade müügitehinguid ning analüüsides üldist nõudlust konkreetse laeva järele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma läks, arvates sellest maha põhjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad. Samasuguste laevade müügihinnad Konkreetsete laevade nõudluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remonditööde programm Ümberhindamiste sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta lõpus. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, tehakse uus ümberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahel olulisi erinevusi. Praeguse pandeemia tõttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaažiga laevade segmendis tehakse tehinguid väga vähe. Seetõttu tuleb hindamist käsitada ebakindlana. Sõltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu täielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi lühiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel üldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20–30 aastaks ette, mistõttu võimalikke turukõikumisi tuleb vaadelda ajutistena. Kui laevade väärtust oleks mõõdetud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisväärtused olnud järgmised: Seoses iga-aastase ülekandmisega ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse (üle kantakse vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahe) vähendati seisuga 31. detsember 2021 ümberhindluse reservi 2 047 tuhande euro võrra (2020: 2 047 tuhande euro võrra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa võrra. Seisuga 31. detsember 2021 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid laevadele raamatupidamisliku jääkväärtusega 1 060 950 tuhat eurot (2020: 1 111 561 tuhat eurot). Vt ka lisa 16. Lepingulised kohustused Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil uue laeva MyStar soetamiseks sõlmitud lepinguline kohustus summas 172 900 tuhat eurot (2020: 172 900 tuhat eurot). Kontsernil ei olnud muid olulisi materiaalse põhivara soetamiseks sõlmitud lepingulisi kohustusi. Seisuga 31. detsember 2021 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 543 Akumuleeritud amortisatsioon -731 419 Raamatupidamislik netomaksumus 1 047 124 Seisuga 31. detsember 2020 Tuhandetes eurodes Soetusmaksumus 1 778 087 Akumuleeritud amortisatsioon -680 981 Raamatupidamislik netomaksumus 1 097 106 81 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 15 Immateriaalne vara Immateriaalse vara grupid 1 Firmaväärtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti–Soome liinide segmendiga. Eesti–Soome liinidega seotud firmaväärtuse languse testis kasutati kaetava väärtuse määramiseks kasutusväärtust. Juhtkond arvutas kasutusväärtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude põhjal, kasutades diskontomäära 6,54% (2020: 4,4%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud. 2 Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal võeti arvele kaubamärk väärtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubamärgi õiglane väärtus omandamise kuupäeval määrati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2021 oli kaubamärgi järelejäänud amortisatsiooniperiood 4,5 aastat. Seisuga 31. detsember 2021 viidi läbi kaubamärgi kaetava väärtuse test. Testimisel kasutatud mudeli järgi vaadeldi müügitulu lühiajalisel taastumise etapil ja pikaajalisel stabiilse kasvu etapil. Pärast taastumist kasutati keskmist aastast müügitulu kasvumäära 1,5% (2020: 2,5%), litsentsitasu määra 2,25% (2020: 2,25%) ja omakapitali diskontomäära 9,0% (2020: kaalutud keskmine kapitali hind 4,4%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud. 3 Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis või kahjumis müüdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus. Tuhandetes eurodes Firmaväärtus¹ Kaubamärk² Muu³ Lõpetamata varad Kokku Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Ostud ja parendused 0 0 725 2 058 2 783 Ümberliigitamine 0 0 1 894 -1 894 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 022 0 -6 938 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021 11 066 13 090 11 426 711 36 293 Seisuga 31. detsember 2021 Soetusmaksumus 11 066 58 288 41 699 711 111 764 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -45 198 -30 273 0 -75 471 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019 11 066 18 922 13 055 1 221 44 264 Ostud ja parendused 0 0 394 3 144 3 538 Ümberliigitamine 0 0 3 818 -3 818 0 Aruandeperioodi amortisatsioon 0 -2 916 -4 438 0 -7 354 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 11 066 16 006 12 829 547 40 448 Seisuga 31. detsember 2020 Soetusmaksumus 11 066 58 288 40 357 547 110 258 Akumuleeritud amortisatsioon 0 -42 282 -27 528 0 -69 810 82 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused 1 Rendikohustused, mis on seotud IFRS 16 kasutuselevõtuga. ² Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil õigus kasutada arvelduskrediiti kuni 135 000 tuhat eurot (2020: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2020: 20 204 tuhat eurot) ja laevahüpoteegid (vt lisa 14). 31. detsembril 2021 lõppenud aastal oli arvelduskrediitide keskmine sisemine intressimäär EURIBOR + 2,91% (2020: EURIBOR +2,31%). Seisuga 31. detsember 2021 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo 180 tuhat eurot (2020: 15 736 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil ka Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100 000 tuhande euro suurusest laenust 90 000 tuhat eurot kasutusele võtmata. 31. detsembril 2021 lõppenud aastal oli kontserni muutuva intressimääraga pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär EURIBOR + 2,47% (2020: EURIBOR + 2,10%). Seisuga 31. detsember 2021 oli Tallink Grupp AS seoses laevu omavatele tütarettevõtetele ja ettevõttele Tallink Silja OY antud laenudega summas 247 159 tuhat eurot (2020: 164 370 tuhat eurot) andnud laenutagatisi pankadele Nordea Bank Plc, Danske Bank A/S ja Põhjamaade Investeerimispank. Laevu omavad tütarettevõtted on seoses Tallink Grupp AS-ile antud laenudega andnud laenutagatisi Nordea Bank Finland Plc-le, Swedbank AS-ile ja SA KredEx-ile. Seisuga 31. detsember 2021 oli laenude raamatupidamislik jääkväärtus 416 067 tuhat eurot (31. detsember 2020: 422 246 tuhat eurot). Laenude esmaseks tagatiseks on välismaistele tütarettevõtetele kuuluvad laevad ja tütarettevõtete aktsiatele seatud pant. Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni üksuste kasuks väljastanud garantiid mitmele valitsusasutusele, et tagada kontserni igapäevane äritegevus. Seisuga 31. detsember 2021 oli garantiide kogusumma 5 763 tuhat eurot (2020: 6 202 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti ükski neist tegelikuks kohustuseks. Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Tähtaeg Intressimäär Lühiajaline osa Pikaajaline osa Võlakohustused kokku Rendikohustused 2022-2023 5.67% 73 43 116 Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹ 2022-2033 2.18-2.25% 16 488 99 915 116 403 Arvelduskrediit EURIBOR+2.91% 180 0 180 Pikaajalised pangalaenud² 2022-2029 EURIBOR+2.47% 227 695 435 531 663 226 Võlakohustused kokku 244 436 535 489 779 925 Seisuga 31. detsember 2020, tuhandetes eurodes Tähtaeg Intressimäär Lühiajaline osa Pikaajaline osa Võlakohustused kokku Rendikohustused 2021-2022 5.96% 75 183 258 Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused¹ 2021-2030 2.18-2.23% 14 559 87 950 102 509 Arvelduskrediit EURIBOR+2.31% 15 736 0 15 736 Pikaajalised pangalaenud² 2021-2029 EURIBOR+2.10% 81 231 505 385 586 616 Võlakohustused kokku 111 601 593 518 705 119 83 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutusõiguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 90 000 0 0 0 0 0 90 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus -15 556 0 0 0 0 0 0 -15 556 Rendimaksete tasumine 0 0 -57 -14 846 0 0 0 -14 903 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -19 296 -19 296 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -495 0 0 0 0 0 -495 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 34 633 0 0 34 633 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku -15 556 74 838 -57 -14 846 34 633 0 -19 296 59 716 Valuutakursside muutuste mõju 0 0 -4 -1 0 123 0 118 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 25 35 372 0 0 0 35 397 Kanne ümberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute lõpetamine 0 0 -106 -6 631 0 0 0 -6 737 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 277 0 0 0 0 0 1 277 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 495 0 0 0 0 0 495 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 19 296 19 296 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 772 -81 28 741 0 -2 047 21 343 49 728 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -56 576 -56 576 Saldo seisuga 31. detsember 2021 180 663 226 116 116 403 349 477 67 930 274 446 1 471 778 84 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Tuhandetes eurodes Panga arvelduskrediit Pikaajalised pangalaenud Rendi- kohustused Kasutusõiguse varade kohustused Aktsiakapital Reservid Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31. detsember 2019 0 475 999 304 101 577 314 844 69 608 437 722 1 400 054 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 0 125 000 0 0 0 0 0 125 000 Laenude tagasimaksed 0 -14 667 0 0 0 0 0 -14 667 Arvelduskrediidi muutus 15 736 0 0 0 0 0 0 15 736 Rendimaksete tasumine 0 0 -95 -12 470 0 0 0 -12 565 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 -16 290 -16 290 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -1 302 0 0 0 0 0 -1 302 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku 15 736 109 031 -95 -12 470 0 0 -16 290 95 912 Valuutakursside muutuste mõju 0 0 12 2 0 -193 0 -179 Kohustustega seotud muutused Uued rendikohustused 0 0 79 13 747 0 0 0 13 826 Kanne jaotamata kasumist 0 0 0 0 0 2 486 -2 486 0 Kanne ümberhindluse reservist 0 0 0 0 0 -2 047 2 047 0 Varasemate rendilepingute lõpetamine 0 0 -42 -347 0 0 0 -389 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon 0 1 162 0 0 0 0 0 1 162 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 0 424 0 0 0 0 0 424 Makstud intressid 0 0 0 0 0 0 16 290 16 290 Kohustustega seotud muutused kokku 0 1 586 37 13 400 0 439 15 851 31 313 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 0 -108 308 -108 308 Saldo seisuga 31. detsember 2020 15 736 586 616 258 102 509 314 844 69 854 328 975 1 418 792 85 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 17 Rendid Kontsern kui rentnik Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid, lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on võimalik rendilepingut pikendada. Mõnel juhul tõuseb rendimakse igal aastal, mõne rendilepinguga on ette nähtud tegevuse tulemustest sõltuvad täiendavad rendimaksed. Kasutusõiguse varad Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalse põhivara koosseisus. Kasumis või kahjumis kajastatud summad 1 Et tulla toime COVID-19 pandeemia ränkade mõjudega, pidas kontsern 2021. aastal oma hotellide ja jaemüügipindade rendileandjatega läbirääkimisi rendihinna alandamise üle. Kontsern kohaldas COVID-19-ga seotud rendihinna alandamise kajastamisel järjepidevalt lihtsustavat erandit kõigi oma hotellide ja jaemüügipindadega seotud rendisoodustuste suhtes, mis vastasid praktilise abinõu kohaldamise tingimustele. Tuhandetes eurodes Ehitised ja ruumid Masinad ja seadmed Kasutusõiguse varad kokku Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 Lisandumised 35 159 213 35 372 Müük ja mahakandmine -4 019 -35 -4 054 Aruandeperioodi amortisatsioon -16 902 -345 -17 247 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021 108 340 469 108 809 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2019 97 142 581 97 723 Lisandumised 13 038 709 13 747 Müük ja mahakandmine -90 -241 -331 Aruandeperioodi amortisatsioon -15 988 -413 -16 401 Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2020 94 102 636 94 738 31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -17 247 Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt -2 422 COVID-19 seotud rendiallahindlused¹ 2 083 Lühiajalised ja väikevahendite rendid -1 034 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -18 620 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta Tuhandetes eurodes Aruandeperioodi amortisatsioon -16 401 Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt -2 285 COVID-19 seotud rendiallahindlused¹ 2 435 Lühiajalised ja väikevahendite rendid -1 242 Rendikulu vastavalt IFRS 16-le -17 493 86 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kontsern kui rendileandja Laevade prahtimisest teenis kontsern 2021. aastal tulu 30 278 tuhat eurot (2020: 9 967 tuhat eurot). Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on järgmised: Kõik kontserni prahilepingud põhinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO tähtajalisel prahilepingul. Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad Kontserni võlgadega (välja arvatud maksukohustused ja muud viitvõlad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 25. Täiendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool. Lisa 19 Ettemakstud tulud Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust võttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste väärtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu, arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumistähtaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodi alusel. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 < 1 aasta 18 281 9 425 2. aasta 12 045 8 904 3. aasta 12 078 0 4. aasta 2 640 0 Kokku 45 044 18 329 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Võlad tarnijatele 42 174 24 002 Muud võlad 2 247 1 516 Võlad töövõtjatele 19 997 19 129 Intressivõlad 3 269 1 996 Maksukohustused 17 166 19 861 Muud viitvõlad 6 834 6 973 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 91 687 73 477 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Palgaga seotud maksud 14 429 15 042 Aktsiisid 1 331 1 001 Käibemaks 1 406 3 818 Maksukohustused kokku 17 166 19 861 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Club One boonuspunktid 6 360 9 855 Ettemakstud müügitulu 15 374 13 398 Ettemakstud tulud kokku 21 734 23 253 87 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid Vastavalt emaettevõtte põhikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Omandiõiguse ülemineku teel soetatud aktsiad annavad õiguse üldkoosolekul osalemiseks ja hääletamiseks ainult siis, kui omandiõiguse üleminek on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ajaks, mil määratakse kindlaks üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring. Lihtaktsiad annavad omanikele kõik Eesti äriseadustikus sätestatud õigused, milleks on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus saada juhatuselt äriühingu tegevuse kohta teavet; eesõigus märkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab märkida proportsionaalselt aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga) jne. Ajavahemikul 18. august – 1. september 2021 korraldas emaettevõte uute aktsiate avaliku pakkumise. Väljalaskehind oli 0,47 eurot aktsia kohta. Pakkumise tulemusena jaotati investoritele kokku 73 687 024 uut aktsiat. Aktsiakapitali suurendati 34 633 tuhande euro võrra. Tallink Grupp AS-il on 743 569 064 (31. detsember 2020: 669 882 040) nimiväärtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot (31. detsember 2020: 0,47 eurot). Reservid Kursivahede reserv Kursivahede reservi koondatakse kõik välisvaluuta kursivahed, mis tekivad välismaiste majandusüksuste raamatupidamise aruannete ümberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettevõtte esitusvaluutasse. Laevade ümberhindluse reserv Laevade ümberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade ümberhindamisega. Laeva võõrandamisel võib laeva ümberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa ümberhindlusest võib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud võimalust. Seisuga 31. detsember, tuhandetes 2021 2020 Emiteeritud ja täielikult makstud aktsiate arv 743 569 669 882 Aktsiate arv kokku 743 569 669 882 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud) 349 477 314 844 Aktsiakapital kokku 349 477 314 844 Ülekurss 663 663 Ülekurss kokku 663 663 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Kursivahede reserv 360 237 Laevade ümberhindluse reserv 35 411 37 458 Kohustuslik reservkapital 32 159 32 159 Reservid kokku 67 930 69 854 88 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kohustuslik reservkapital Kohustuslik reservkapital moodustakse vastavalt Eesti äriseadustiku nõuetele. Reservkapitali moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab vähemalt 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha väljamakseid omanikele. Dividendid Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades otsustas aktsionäride üldkoosolek 15. juunil 2021 jätta 2021. aastal dividendid maksmata. Dividende ei makstud ka 2020. aastal. Lisa 21 Tingimuslikud ja finantsseisundi aruande välised siduvad kohustused Juhtkonna võtmeisikute hüvitised teenistussuhte lõpetamisel Kontserni nõukogu poolt teenistuslepingu lõpetamise korral on juhatuse liikmetel õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele. Seisuga 31. detsember 2021 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (2020: 882 tuhat eurot). Dividendide tulumaks Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2021 oli 274 446 tuhat eurot (2020: 328 975 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 oli maksimaalne võimalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel, 54 889 tuhat eurot (2020: 65 795 tuhat eurot). Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud väljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksumäära ning lähtutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi ületada jaotamata kasumi jääki seisuga 31. detsember 2021 (2020: 31. detsember 2020). Lisa 22 Valitsusepoolne abi 2021. aastal said kontserni üksused Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa valitsustelt COVID-19 pandeemiaga seoses valitsusepoolset abi summas 12 771 tuhat eurot (2020: 36 642 tuhat eurot), mis on kajastatud muudes ärituludes vastavalt alltoodud tabelile. Muud äritulud 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Valitsusepoolne abi Eesti 1 174 15 121 Soome 5 127 9 797 Rootsi 5 896 11 660 Saksamaa 74 64 Läti 500 0 Kokku valitsusepoolne abi 12 771 36 642 Muud äritulud 3 565 697 Kokku muud tulud 3 565 697 89 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Eesti Töötukassa maksis otse töötajatele veel 5 980 tuhat eurot COVID-19 pandeemiaga seotud hüvitist (2020: 10 537 tuhat eurot). COVID-19-ga seotud abi saadi 2021. aastal 411 tuhat eurot (2020: 0 eurot) ja COVID-19-ga mitteseotud abi saadi 26 719 tuhat eurot (2020: 23 306 tuhat eurot). Need abisummad arvati maha müüdud kaupade ja teenuste kuludest (vt lisa 5). 2020. aasta teises kvartalis kiitis Eesti Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest ja alates 2021. aasta aprillist vähendati veeteetasu 12 kuuks 50% võrra. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise ja veeteetasu vähendamise mõju 2021. aastal oli kokku 2 800 tuhat eurot (2020: 3 418 tuhat eurot). COVID-19 olukorra põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettevõtetel maksude tasumist ajatada. Ajatatud maksukohustus ulatus aasta lõpu seisuga 1 825 tuhande euroni (2020: 5 410 tuhande euroni) ja see tasutakse 2023. aasta kevadeks. Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui ühel on valitsev mõju teise üle või oluline mõju teise finants- või tegevusotsuste üle. Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet käsitledes hindab ettevõte suhte sisu, mitte üksnes selle õiguslikku vormi. Seotud osapool on füüsiline isik või ettevõte, kes on kontserniga seotud sellisel määral, et nendevahelised tehingud võivad toimuda tingimustel, mis ei ole võrdväärsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega. Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, keda võib seostada olulise mõjuga, nt abikaasa, elukaaslane või laps) on ettevõtte seotud osapool, kui: - see isik on ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt või kaudselt volitused ettevõtte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) või - sellel isikul on valitsev või oluline mõju ettevõtte üle (nt osaluse kaudu) Teine ettevõte on ettevõttega seotud osapool, kui kehtib mõni allpool loetletud tingimus: - teine ettevõte ja ettevõte on ühise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni või neid kontrollib sama isik (või selle isiku lähedane pereliige)) - üks ettevõte on kolmanda osapoole (see võib olla nii ettevõte kui ka füüsiline isik) valitseva mõju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise mõju all (kui kolmas osapool on füüsiline isik, siis kas selle isiku või tema lähedase pereliikme olulise mõju all) - teine ettevõte omab ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju - teine ettevõte on ettevõtte valitseva või olulise mõju all - ettevõtte emaettevõtte juhtkonna liige (või tema lähedane pereliige) omab teise ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju - teise ettevõtte juhtkonda (või nende lähedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettevõtte üle valitsev või oluline mõju 90 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on järgmised. Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt järgmisi kaupu ja teenuseid: Juhtkonna võtmeisikutele makstud tasud Tallink Grupp AS-i juhatuse ja nõukogu liikmeid loetakse juhtkonna võtmeisikuteks. Juhtkonna võtmeisikutele maksti 2021. aastal tasu 2 441 tuhat eurot (2020: 1 172 tuhat eurot). Juhatuse liikmetel on õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele, kui nende teenistussuhte lõpetab kontserni nõukogu. Seisuga 31. detsember 2021 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 1 461 tuhat eurot (31. detsember 2020: 882 tuhat eurot). Juhtkonna võtmeisikute hüvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta. 31. detsembril 2021 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Müügid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt Nõuded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted 2 117 24 205 68 100 137 Sidusettevõtted 1 128 1 11 Kokku 2 118 24 333 69 100 148 31. detsembril 2020 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes Müügid seotud osapooltele Ostud seotud osapooltelt Nõuded seotud osapoolte vastu Kohustused seotud osapoolte ees Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted 716 18 287 59 89 166 Sidusettevõtted 4 157 0 11 Kokku 720 18 444 59 89 177 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Rendid 13 153 12 172 Kütus ja elekter 8 818 4 871 Muud kaubad ja teenused 2 362 1 401 Kaubad ja teenused kokku 24 333 18 444 91 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 24 Kontserni ettevõtted ¹ 2021. aasta augustis müüdi Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte Baltic Retail OÜ Talwest Grupp OÜ-le. Baltic Retail OÜ müük ei avaldanud kontserni aastatulemusele olulist mõju. Kontserni ettevõtted Osalus seisuga 31. detsember 2021 Osalus seisuga 31. detsember 2020 Asukohariik Emaettevõte Baan Thai OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Baltic Retail Oܹ - 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansaliin OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hansatee Kinnisvara OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Hera Salongid OÜ 100% 100% Eesti TLG Hotell OÜ HT Laevateenindus OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS HT Meelelahutus OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS LNG Shipmanagement OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Mare Catering OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Baltic AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Duty Free AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Fast Food OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Scandinavian AS 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Tallink Travel Club OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Hotell OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS TLG Stividor OÜ 100% 100% Eesti Tallink Grupp AS Baltic SF VII Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Baltic SF VIII Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Baltic SF IX Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Hansalink Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Autoexpress Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Fast Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Hansaway Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink High Speed Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Sea Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Superfast Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallink Victory Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallinn - Helsinki Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS Tallinn Swedish Line Ltd 100% 100% Küpros Tallink Grupp AS HTG Stevedoring OY 100% 100% Soome Tallink Grupp AS Tallink Silja OY 100% 100% Soome Tallink Scandinavian AS Sally AB 100% 100% Soome Tallink Silja OY Tallink Silja GMBH 100% 100% Saksamaa Tallink Silja OY Tallink Latvija AS 100% 100% Läti Tallink Grupp AS BK Properties SIA 100% - Läti Tallink Latvija AS HT Shipmanagement SIA 100% 100% Läti HT Laevateenindus OÜ TLG Hotell Latvija SIA 100% 100% Läti TLG Hotell OÜ Tallink Fast Food Latvia SIA 100% 100% Läti Tallink Fast Food OÜ Tallink Fast Food Lithuania UAB 100% 100% Leedu Tallink Fast Food OÜ Tallink-Ru OOO 100% 100% Venemaa Tallink Grupp AS Tallink Asia Pte. Ltd 100% 100% Singapur Tallink Grupp AS Tallink Silja AB 100% 100% Rootsi Tallink Grupp AS Ingleby (1699) Ltd. 100% 100% Ühendkuningriik Tallink Grupp AS 92 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 25 Finantsriskide juhtimine Ülevaade Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud järgmistele riskidele: • krediidirisk • likviidsusrisk • tururisk Järgnevalt kirjeldatakse iga riski eraldi, käsitledes kontserni eesmärke, põhimõtteid ja protseduure riskide mõõtmisel ja juhtimisel ning antakse ülevaade kontserni kapitalijuhtimisest. Üldvastutus kontserni riskide juhtimise raamistiku kujundamise ja järelevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsdivisjon vastutab riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise ja jälgimise eest. Kontserni riskijuhtimise põhimõtted on välja töötatud selleks, et tuvastada ja analüüsida riske, mis võivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning jälgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise põhimõtteid ja süsteeme vaadatakse regulaarselt üle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele. Krediidirisk Krediidirisk on finantskahju, mida kontsern võib kanda, kui vastaspool jätab oma finantskohustused täitmata. Krediidiriski peamised allikad on nõuded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu tõttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline. Maksimaalne krediidirisk aruandekuupäeva seisuga oli järgmine: Kontserni nõuetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni mõjutab peamiselt iga kliendi eripära. Krediidiriski jälgimiseks on kliendid jaotatud rühmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. Rühmitamisel lähtutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, reisibürooga või krediidilimiidiga kliendiga, samuti võetakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, maksetähtaegu ja varasemaid makseraskusi. Nõuded ostjate vastu on põhiliselt seotud reisibüroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv vähendab nõuetega ostjate vastu seotud krediidiriski kontsentratsiooni. Kontserni juhtkonna krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidivõimet enne talle kontserni maksetingimuste pakkumist. Kontserni maksetingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad mõned kliendid esitama pangagarantii. Klientidele kehtestatakse krediidilimiidid, st kontserni juhtkonna kinnituseta lubatav maksimaalne tasumata summa. Kontserni krediidivõime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad on oma makseriski katmiseks andnud pangagarantiid. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 127 556 27 834 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 9, 13) 19 870 17 984 Kokku 147 426 45 818 93 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Standardi IFRS 9 kohaselt mõõdab kontsern nõuete väärtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse tähtaja vahemikku jäävate nõuete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse ümber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel. Nõuete struktuur tähtpäeva järgi oli aruandekuupäeva seisuga järgmine: Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente kõrge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB või kõrgem reiting) panganduskontsernides. Likviidsusrisk Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsern ei pruugi olla võimeline oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks. Kontserni põhimõte likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ilma vastuvõetamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata. Kontserni madal lühiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavapärast äritegevust. Suur osa müügist toimub ettemaksete, pangakaardi- või sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse tsükkel negatiivne ja üldiselt saab kontsern müügist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Kontserni eesmärk on hoida tasakaalu finantseerimise jätkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja võlakirju. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode süsteemid (kontserni ühiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse lühiajalistesse rahaturu instrumentidesse. Tallink Grupp AS on kontserni likviidsusriski vähendamiseks sõlminud neli arvelduskrediidilepingut (vt täpsemalt lisa 16). Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 127 556 tuhat eurot (31. detsember 2020: 27 834 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas Tuhandetes eurodes 2021 2020 Saldo seisuga 1. jaanuar 539 594 Maha kantud summad -171 -179 Kajastatud kahjum väärtuse langusest 99 128 Eelmistel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamine 1 -4 Saldo seisuga 31. detsember 468 539 Seisuga 31. detsember 2021, tuhandetes eurodes Brutosumma Väärtuse langus Netosumma Tähtpäev saabumata 18 568 -128 18 440 Tähtpäev ületatud 0–30 päeva 1 422 -26 1 396 Tähtpäev ületatud 31–90 päeva 2 -2 0 Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta 82 -48 34 Tähtpäev ületatud üle ühe aasta 264 -264 0 Kokku 20 338 -468 19 870 Seisuga 31. detsember 2020, tuhandetes eurodes Brutosumma Väärtuse langus Netosumma Tähtpäev saabumata 16 418 -94 16 324 Tähtpäev ületatud 0–30 päeva 1 179 -22 1 157 Tähtpäev ületatud 31–90 päeva 590 -86 504 Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta 179 -181 -2 Tähtpäev ületatud üle ühe aasta 157 -156 1 Kokku 18 523 -539 17 984 94 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 134 820 tuhat eurot (2020: 119 264 tuhat eurot ning Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100 000 tuhande euro suurusest laenust oli kasutusele võtmata 90 000 tuhat eurot). Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted on võimelised vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsema. Järgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga võetud finantskohustuste täitmise või võimaliku täitmise tähtaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele). 1 Eeldatav, aluseks intressimäärad ja intressimäära forvardite tulukõverad Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole ükski neist muutunud tegelikuks kohustuseks. Tururisk Tururisk tähendab seda, et turuhindade (st valuutakursside, intressimäärade ja omakapitali hindade) muutused mõjutavad kontserni sissetulekuid või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskide juhtimise eesmärk on hoida tururiskid vastuvõetavates piirides, samas tulusid optimeerides. Tururiskide juhtimiseks tegeleb kontsern tuletisinstrumentide ostu ja müügiga ning võtab finantskohustusi. Valuutakursirisk Kontserni valuutariskid tulenevad välisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud müügituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. Kontserni valuutariskid on seotud USA dollariga, milles toimub laevakütuse ja kindlustuse ostmine, ning Rootsi krooniga, mis on mõnedel liinidel kasutatav valuuta. Kontsern vähendab valuutatehingutest tulenevaid riske välisvaluuta laekumiste ja väljamaksete ühtlustamisega. Tuhandetes eurodes, 2021 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -73 -43 0 0 -116 Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused -16 488 -16 751 -44 475 -38 689 -116 403 Võlad tarnijatele ja muud võlad -67 687 0 0 0 -67 687 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -228 667 -194 083 -181 500 -61 333 -665 583 Intressimaksed¹ -16 657 -9 523 -9 962 -3 288 -39 430 Kokku -329 572 -220 400 -235 937 -103 310 -889 219 Tuhandetes eurodes, 2020 < 1 aasta 1-2 aastat 2-5 aastat >5 aastat Kokku Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid Rendikohustused -75 -183 0 0 -258 Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused -14 559 -13 832 -34 556 -39 561 -102 509 Võlad tarnijatele ja muud võlad -46 643 0 0 0 -46 643 Tagatisega pangalaenude tagasimaksed -82 083 -184 708 -262 125 -61 333 -590 250 Intressimaksed¹ -12 789 -11 162 -12 585 -3 151 -39 687 Kokku -156 150 -209 886 -309 266 -104 045 -779 347 95 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Järgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumendid valuutade kaupa: Kui majandusaasta lõpu seisuga oleks euro väärtus järgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10 protsenti, oleks kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse analüüsi ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2020. aasta kohta. Intressimäära risk Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressimäära risk, st võimalus, et intressi turumäärade kõikumise tõttu muutub finantsinstrumendist tulevikus saadav rahavoog (rahavoorisk), puudutab peamiselt pangalaenusid. Kontserni varadega seoses olulist intressimäära riski ei esine. Tuhandetes eurodes, 2021 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 118 040 32 9 421 63 127 556 Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 15 140 0 199 25 15 364 Muud finantsvarad 2 834 0 1 662 10 4 506 Kokku 136 014 32 11 282 98 147 426 Võlakohustuste lühiajaline osa -243 481 0 -949 -6 -244 436 Võlad tarnijatele -39 255 -284 -4 512 -347 -44 398 Muud lühiajalised kohustused -22 449 0 -7 678 -2 -30 129 Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -534 310 0 -1 162 -17 -535 489 Kokku -839 495 -284 -14 301 -372 -854 452 Neto (eurodes) -703 481 -252 -3 019 -274 -707 026 Tuhandetes eurodes, 2020 EUR USD SEK Muu Kokku Raha ja raha ekvivalendid 18 286 6 9 539 3 27 834 Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 11 976 0 110 5 12 091 Muud finantsvarad 3 024 0 2 859 10 5 893 Kokku 33 286 6 12 508 18 45 818 Võlakohustuste lühiajaline osa -111 277 0 -320 -4 -111 601 Võlad tarnijatele -22 598 -106 -2 715 -59 -25 478 Muud lühiajalised kohustused -19 236 0 -8 906 -2 -28 144 Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa -593 050 0 -468 0 -593 518 Kokku -746 161 -106 -12 409 -65 -758 741 Neto (eurodes) -712 875 -100 99 -47 -712 923 Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021. aasta kasum või kahjum 2020. aasta kasum või kahjum USD 25 10 SEK 302 -10 NOK 0 1 Muu 27 4 96 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Aruandekuupäeval oli kontserni intressikandvate finantsinstrumentide intressimäärade struktuur järgmine: Kui aruandekuupäeval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantsinstrumentide intressimäärades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2020. aasta kohta. Finantsinstrumentide õiglane väärtus Kõiki finantsvarasid ja -kohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, välja arvatud tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses. Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud kontserni finantsvarade ja -kohustuste raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2021 ja 31. detsember 2020 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Kapitali juhtimine Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2021 oli omakapital kokku 692 516 tuhat eurot (2020: 714 336 tuhat eurot). Kontserni põhimõte on hoida tugevat kapitalibaasi, et säilitada investorite, võlausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettevõtte jätkusuutlik areng. Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks soodustavaks teguriks. Kontsern püüab hoida tasakaalu kõrgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel. 8. veebruaril 2011 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesmärki: saavutada optimaalne võlakoormus, mis võimaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna arvates võiks kontserni omakapitali määr olla vahemikus 40% ja 50% ning netovõla ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2021 oli kontserni omakapitali määr 43,7% ning netovõla ja EBITDA suhe 11,2 (2020: vastavalt 47,1% ja 84,2). Vt ka lisa 24. Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades teeb juhtkond aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2022. aastal 2021. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta (2021: 2020. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta). Kontsernil on õigus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine sõltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning äriväljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele võivad omad piirid seada ka õiguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et aktsiad tühistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava. Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 Fikseeritud määraga finantskohustused 129 628 137 308 Muutuva määraga finantskohustused 533 714 449 566 Kokku 663 342 586 874 Tuhandetes eurodes 2021 2020 Tõus 10 baaspunkti -534 -450 Langus 10 baaspunkti 534 450 97 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 26 Tegevuse jätkuvus COVID-19 pandeemia jätkumise ja kontserni koduturgudel ametiasutuste kehtestatud piirangute tõttu mõjutas 2021. aastal finantstulemusi jätkuvalt tegevuskeskkonna halvenemine. Aasta teisel poolel näitas majanduskeskkond tänu elanikkonna ulatuslikule vaktsineerimisele selgeid paranemise märke. 2022. aastal avaldab majandustegevusele negatiivset mõju ka geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas. Äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks nii 2021. aastal kui ka edaspidi võtsime mitmeid meetmeid, sh: • tegevus- ja kapitalikulude vähendamine • laevade prahtimine täiendavate tuluvoogude saamiseks • valitsuste abimeetmete taotlemine • laenude põhiosamaksete graafiku muutmine • uue pangalaenu võtmine • uute aktsiate avalik pakkumine Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 127 556 tuhat eurot (seisuga 31. detsember 2020: 27 834 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134 820 tuhat eurot (2020: 119 264 tuhat eurot ning Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100 000 tuhande euro suurusest käibekapitalilaenust oli kasutusele võtmata 90 000 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2021 ületasid lühiajalised kohustused käibevara 154 501 tuhande euro võrra (31. detsember 2020: 119 127 tuhat eurot). Lühiajalised kohustused on suuremad kui lühiajalised varad kuna 2022. aasta neljandas kvartalis tähtaeguva laenu tagasimakse toimub ühe lõppmaksena. Nagu varasematel aastatel, planeerib juhtkond antud laenu refinantseerida. Juhtkond on alustanud tegevusi seoses laenu tagasimakse tähtaja pikendamisega. Juhatuse hinnangul on kontsern jätkuvalt tegutsev ettevõte. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et kontsern on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama ning kohustusi tasuma. Juhul kui majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema, võib kontsernil tekkida vajadus tegevuse jätkuvuse tagamiseks oma äriplaan üle vaadata. Vajadusel saab likviidsust tugevdada ka aktsionäride poolse sissemakse või varade müügiga. Lisa 27 Sündmused pärast aruandeperioodi Hagiavaldus Tallinna Sadama vastu Harju Maakohus kinnitas 14. veebruari 2022. aasta otsusega AS-i Tallink Grupp ja AS-i Tallinna Sadam kokkuleppe ja lõpetas nende poolte vahelise kohtuvaidluse. Geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas Veebruari lõpus alanud geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas avaldab eeldatavasti negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Juhtkond hindab jooksvalt konflikti mõju kontsernile, aruande koostamise hetkel on konflikti potentsiaalse mõju täpset suurust ja kestust keeruline hinnata. 98 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 28 Emaettevõtte põhiaruanded Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 Müügitulu 243 846 238 619 Müüdud kaupade ja teenuste kulud -233 324 -251 534 Brutokasum/-kahjum 10 522 -12 915 Müügi- ja turunduskulud -18 271 -21 439 Üldhalduskulud -25 789 -24 550 Nõuete allahindlus -95 -95 Muud äritulud 2 411 15 066 Muud ärikulud -1 025 -24 Kasum/kahjum äritegevusest -32 247 -43 957 Finantstulud 20 703 20 936 Finantskulud -23 631 -20 069 Ettevõtte osa tütarettevõtete kasumist 29 190 140 000 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -80 -158 Kasum/kahjum enne tulumaksu -6 065 96 752 Tulumaks 1 051 876 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -5 014 97 628 99 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Finantsseisundi aruanne Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes 2021 2020 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 2 792 940 Nõuded tütarettevõtete vastu 86 450 115 240 Nõuded ja ettemaksed 20 442 16 852 Varud 8 985 9 059 Käibevara 118 669 142 091 Investeeringud tütarettevõtetesse 715 677 608 679 Nõuded tütarettevõtete vastu 569 580 614 955 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 165 245 Muud finantsvarad ja ettemaksed 65 68 Materiaalne põhivara 482 558 401 167 Immateriaalne vara 10 580 12 389 Põhivara 1 778 625 1 637 503 VARAD KOKKU 1 897 294 1 779 594 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Intressikandvad võlakohustused 300 291 133 470 Võlad ja ettemakstud tulud 70 041 68 055 Dividendivõlg 6 6 Maksukohustused 4 148 4 571 Lühiajalised kohustused 374 486 206 102 Intressikandvad võlakohustused 602 169 682 472 Pikaajalised kohustused 602 169 682 472 Kohustused kokku 976 655 888 574 Aktsiakapital 349 477 314 844 Ülekurss 663 663 Reservid 32 159 32 159 Jaotamata kasum 538 340 543 354 Omakapital 920 639 891 020 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 897 294 1 779 594 100 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Rahavoogude aruanne 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes 2021 2020 ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -5 014 97 628 Korrigeerimised: Amortisatsioon 57 395 57 665 Kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse vara müügist 0 -3 Neto intressikulu 2 890 -865 Tütarettevõtetelt saadud tulu -29 190 -140 000 Tulumaks -1 051 -876 Muud korrigeerimised 1 080 158 Korrigeerimised 31 124 -83 921 Muutus: Äritegevusega seotud nõuded ja ettemaksed -3 008 260 Varud 74 967 Äritegevusega seotud kohustused 33 118 3 709 Varade ja kohustuste muutus 30 184 4 936 Äritegevusest teenitud raha 56 294 18 643 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 56 294 18 643 INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine -6 355 -66 558 Laekumised materiaalse põhivara müügist 892 0 Tütarettevõtete aktsia- või osakapitali suurendamine -108 000 -67 000 Tütarettevõtetele antud laenud -53 220 -37 829 Antud laenude tagasimaksed 118 640 88 310 Tütarettevõtetelt saadud dividendid 8 500 0 Laekunud intressid 19 017 17 833 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -20 526 -65 244 FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD Saadud laenud 0 115 000 Tütarettevõtetelt saadud laenud 3 400 15 475 Laenude tagasimaksed -7 000 -7 000 Laenude tagasimaksed tütarettevõtetele -4 500 -11 900 Arvelduskrediidi muutus 8 838 1 562 Rendimaksete tasumine -46 763 -48 232 Makstud intressid -22 524 -19 340 Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 -284 Aktsiate emissioon 34 633 0 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -33 916 45 281 RAHAVOOD KOKKU 1 852 -1 320 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 940 2 260 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 852 -1 320 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 792 940 101 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 32 159 543 354 891 020 2021. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 -5 014 -5 014 Aktsiate emiteerimine 34 633 0 0 0 34 633 Tehingud ettevõtte omanikega 34 633 0 0 0 34 633 Seisuga 31. detsember 2021 349 477 663 32 159 538 340 920 639 Seisuga 31. detsember 2019 314 844 663 29 673 448 212 793 392 2020. aasta puhaskasum/-kahjum 0 0 0 97 628 97 628 Kanne 2019. aasta kasumist 0 0 2 486 -2 486 0 Seisuga 31. detsember 2020 314 844 663 32 159 543 354 891 020 Tuhandetes eurodes 2021 2020 Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga 920 639 891 020 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste: raamatupidamisväärtus -715 842 -608 924 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 487 719 432 240 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 692 516 714 336 102 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Juhatuse kinnitus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Käesolevaga võtame vastutuse Tallink Grupp AS-i (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettevõte) ja selle tütarettevõtete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Juhatus kinnitab, et: • Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. • Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. • Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted on vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsevad. Paavo Nõgene Juhatuse esimees Kadri Land Juhatuse liige Harri Hanschmidt Juhatuse liige Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige Margus Schults Juhatuse liige 31. märts 2022 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Tallink Grupp AS-i aktsionäridele Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021, konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Peamised auditi asjaolud Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust. Laevade õiglane väärtus Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 14. Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti Kontserni materiaalsed põhivarad sisaldavad laevasid, mida kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglane väärtus, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). 31. detsember 2021 seisuga on laevade väärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes summas 1 082 535 tuhat eurot. Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • hindasime väliste hindajate poolt laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutatud metoodikat; • hindasime väliste hindajate kompetentsust, võimekust ja objektiivsust; Laevade õiglane väärtus sõltub mitmetest teguritest, muuhulgas muutustest laevastiku koosseisus, praegustest ja prognoositavatest turuväärtustest ja tehnilistest teguritest, mis võivad mõjutada varade oodatavaid kasulikke eluigasid ja seeläbi omada märkimisväärset mõju aruandeperioodi võimalikule allahindluse või amortisatsiooni kulule. Laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutas kontserni juhtkond sõltumatuid hindajaid. Määratlesime laevade väärtuse konsolideeritud finantsseisundi aruandes peamiseks auditi asjaoluks, sest see on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande seisukohast oluline ja kontserni poolt selles valdkonnas rakendatavad arvestuspõhimõtted eeldavad juhtkonnalt olulisi otsuseid eespool kirjeldatud tegurite muutuste olemuse, ajastuse ja tõenäosuse kohta, mis võivad mõjutada nii kontserni laevade väärtust konsolideeritud finantsseisundi aruandes kui ka aruandeperioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonikulu. • hindasime kontserni laevade õiglase väärtuse ajalooliste hinnangute täpsust, võrreldes neid varasematel aastatel toimunud tehinguhindadega; • kontrollisime laevadega seotud kapitaliseeritud kulude adekvaatsust; • analüüsisime kasulike eluigade ja lõppväärtuste hinnanguid ja võrdlesime neid teiste rahvusvaheliste laevaettevõtete avalikustatud hinnangutega; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust. Edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 6 Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti 31. detsember 2021 seisuga on kontsern kajastanud mahaarvatavatest ajutistest erinevustest ja kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varasid summas 24 458 tuhat eurot, mida kontserni hinnangul on võimalik kasutada. Kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade kasutuse ulatus sõltub osaliselt kontserni võimekusest teenida tulevikus maksustatavat tulu, mis oleks piisav, et kasutada mahaarvatavaid ajutisi erinevusi ja kasutamata maksukahjumeid (enne viimaste aegumist). Tulevaste maksustavate tulude ja ajutiste erinevuste tühistumise summade ja ajastuse prognoosimise olemusliku ebakindluse tõttu määratlesime selle peamiseks auditi asjaoluks. Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • hindasime kontserni edasilükkunud tulumaksu vara arvestuse protsessi, sealhulgas kontserni eelarvestamise protseduure, millel põhinevad tuleviku prognoosid; • kaasasime oma maksuspetsialiste, et hinnata maksustrateegiaid, mis kontserni arvates võimaldavad kajastatud tulumaksu varasid kasutada; • hindasime tulevaste perioodide maksustavate tulude prognoosi täpsust, tuginedes ajalooliste prognooside täpsusele ja võrreldes eeldusi, nagu näiteks müügitulu kasvumäärad, meie enda eeldustega, mille kujundamisel tuginesime oma teadmistele tööstusharust ja finantsauditi käigus omandatud arusaamale, samuti võrdlesime näitajate vastavust äriplaanidele, kui see oli asjakohane; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust, sealhulgas peamiste eelduste, hinnangute ja tundlikkuse kohta avalikustatud informatsiooni. Kasutusõiguse varade kaetava väärtuse hindamine Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 14. Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti Kontserni materiaalsed põhivarad sisaldavad Eestis asuvate hotellidega seotud kasutusõiguse varasid (ehitised ja ruumid) seisuga 31. detsember 2021 summas 53 207 tuhat eurot, mille kaetavat väärtust on juhtkond hinnanud. Kaetavad väärtused leitakse kasutusväärtuse kaudu diskonteeritud rahavoogude meetodil. Kontsern kasutab väärtuse languse hindamisel eelarveid ja prognoose, mis koostatakse rendiperioodi kohta. Väärtuse languse hindamise tulemusel selgus, et vara kasutusõiguse varasid polnud vaja alla hinnata. Määrasime kasutusõiguse varade väärtuse testimise konsolideeritud aruandes peamiseks asjaoluks kuna see nõuab juhtkonnalt oluliste otsuste tegemist kasutusõiguse varade kaetava väärtuse leidmisel rakendatud eelduste kohta. Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • vaatasime üle olulised eeldused, mida juhtkond kasutas rahavoogude prognoosimisel, nagu planeeritud müügitulud ja kulud; • võrdlesime väärtuse languse testis kasutatud sisendandmeid heakskiidetud äriplaaniga ning detailsete eelarvetega; • hindasime väärtuse languse hindamisel rakendatud diskontomäära mõistlikkust ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kirja aktsionäridele, ühingujuhtimise aruannet ja tasustamisaruannet kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 135 3 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 135 3 . Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: – teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; – omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; – hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; – teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust; – hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil; – hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL- vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad Tallink Grupp AS koostatud digitaalsetes andmefailides nimega Tallink Grupp AR 2021 EST.zip. Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab: – asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust; – digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist; – ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoidmist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS). Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele. Me oleme Tallink Grupp AS sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“ (ISAE (EE) 3000 (muudetud)). Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab: – arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest; – märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2021; – konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist; – aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist; – aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge. Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Meie arvates on Tallink Grupp AS 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega Tallink Grupp AR 2021 EST.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS). Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 30. juuli 2020 auditeerima Tallink Grupp AS-i seisuga 31. detsember 2020 kuni 31. detsember 2022 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult 15 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. augustil 2007 kuni 31. detsember 2021. Me kinnitame, et: – meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; – me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud. Tallinn, 31. märts 2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 /allkirjastatud digitaalselt/ Lembi Uett Vandeaudiitori number 566 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee 109 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD Tallink Grupp AS esitab teatavaid tulemuslikkuse näitajaid kui põhinäitajaid, mis vastavalt Euroopa väärtpaperiturujärelvalve (ESMA) juhistele „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“ ei ole IFRS-is määratletud või selgitatud möödunud perioodide finantstulemuse, finantsseisundi ja rahavoo näitajad, vaid on mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad (APM). Mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad annavad juhtkonnale, investoritele, analüütikutele ning teistele osapooltele olulist täiendavat informatsiooni kontserni äritulemuste, finantsseisundi või rahavoogude kohta ning neid kasutavad sageli analüütikud, investorid ning teised osapooled. Mitterahalisi näitajaid ja alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei tohi käsitleda eraldiseisvate ega IFRS-i kohaseid näitajaid asendavate näitajatena. Alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei ole auditeeritud. Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate arvutamise valemid EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi- või kahjumiosa, maksu- ja kulumieelne kasum EBIT: kasum või kahjum äritegevusest Aktsiakasum: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv Brutokasumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu EBIT marginaal: EBIT / müügitulu Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse vara lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / keskmine koguvara ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum või -kahjum / keskmine omakapital ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine)) Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid Netovõlg ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused 110 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate võrdlus Tuhandetes eurodes 2021 2020 2019 Materiaalse põhivara amortisatsioon 88 375 93 306 89 356 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 6 938 7 354 6 893 Amortisatsioon 95 313 100 660 96 249 Kahjum/kasum äritegevusest -37 031 -92 621 74 868 Amortisatsioon 95 313 100 660 96 249 EBITDA 58 282 8 039 171 117 EBITDA 58 282 8 039 171 117 IFRS 16 rakendamise mõju -19 669 -18 686 -17 378 Korrigeeritud EBITDA 38 613 -10 647 153 739 Materiaalse põhivara ostud ja parendused 17 434 96 565 55 911 Immateriaalse põhivara ostud ja parendused 2 783 3 538 4 993 Investeeringud 20 217 100 103 60 904 Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -56 576 -108 308 49 718 Aktsiate kaalutud keskmine arv 694 444 381 669 882 040 669 881 045 Aktsiakasum/-kahjum (eurodes aktsia kohta) -0,081 -0,162 0,074 Kapitalirendi kohustused 116 258 304 Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused 116 403 102 509 101 577 Arvelduskrediidid 180 15 736 0 Pikaajalised pangalaenud 663 226 586 616 475 999 Intressikandvad kohustused 779 925 705 119 577 880 Omakapital 692 516 714 336 822 837 Varad 1 585 915 1 516 201 1 532 963 Omakapitali määr 43,7% 47,1% 53,7% Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 692 516 714 336 822 837 Lihtaktsiate arv 743 569 064 669 882 040 669 882 040 Omakapital aktsia kohta (eurodes) 0,93 1,07 1,23 Brutokasum/-kahjum 21 655 -43 454 196 885 Müügitulu 476 937 442 934 949 119 Brutokasumi/-kahjumi marginaal 4,5% -9,8% 20,7% EBITDA 58 282 8 039 171 117 Müügitulu 476 937 442 934 949 119 EBITDA marginaal 12,2% 1,8% 18,0% Korrigeeritud EBITDA 38 613 -10 647 153 739 Müügitulu 476 937 442 934 949 119 Korrigeeritud EBITDA marginaal 8,1% -2,4% 16,2% EBIT -37 031 -92 621 74 868 Müügitulu 476 937 442 934 949 119 EBIT marginaal -7,8% -20,9% 7,9% Puhaskasum/-kahjum -56 576 -108 308 49 718 Müügitulu 476 937 442 934 949 119 Puhaskasumi/-kahjumi marginaal -11,9% -24,5% 5,2% 111 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad Tuhandetes eurodes 2021 2020 2019 Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud -37 031 -92 621 74 868 Varad 31. märts 1 492 507 1 517 773 1 572 259 Varad 30. juuni 1 524 741 1 505 876 1 609 873 Varad 30. september 1 616 656 1 542 932 1 564 197 Varad 31. detsember 1 585 915 1 516 201 1 532 963 Keskmised varad 1 547 204 1 523 149 1 556 039 ROA -2,4% -6,1% 4,8% Puhaskasum/-kahjum jooksev 12 kuud -56 576 -108 308 49 718 Omakapital 31. detsember (eelmine aasta) 714 336 822 837 856 916 Omakapital 31. märts 680 079 793 224 828 255 Omakapital 30. juuni 655 682 765 349 809 907 Omakapital 30. september 695 867 741 507 817 658 Omakapital 31. detsember 692 516 714 336 822 837 Keskmine omakapital 687 696 767 451 827 115 ROE -8,2% -14,1% 6,0% Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud -37 031 -92 621 74 868 Varad 31. detsember (eelmine aasta) 1 516 201 1 532 963 1 500 904 Varad 31. märts 1 492 507 1 517 773 1 572 259 Varad 30. juuni 1 524 741 1 505 876 1 609 873 Varad 30. september 1 616 656 1 542 932 1 564 197 Varad 31. detsember 1 585 915 1 516 201 1 532 963 Lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta) 208 347 221 444 212 489 Lühiajalised kohustused 31. märts 233 651 234 336 240 074 Lühiajalised kohustused 30. juuni 218 923 254 934 303 996 Lühiajalised kohustused 30. september 207 183 275 820 276 139 Lühiajalised kohustused 31. detsember 357 910 208 347 221 444 Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta) 1 307 854 1 311 519 1 288 415 Varad - lühiajalised kohustused 31. märts 1 258 856 1 283 437 1 332 185 Varad - lühiajalised kohustused 30. juuni 1 305 818 1 250 942 1 305 877 Varad - lühiajalised kohustused 30. september 1 409 473 1 267 112 1 288 058 Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember 1 228 005 1 307 854 1 311 519 Keskmised varad - lühiajalised kohustused 1 302 001 1 284 173 1 305 211 ROCE -2,8% -7,2% 5,7% Intressikandvad kohustused 779 925 705 119 577 880 Raha ja raha ekvivalendid 127 556 27 834 38 877 Netovõlg 652 369 677 285 539 003 Netovõlg 652 369 677 285 539 003 Materiaalse põhivara amortisatsioon 88 375 93 306 89 356 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 6 938 7 354 6 893 Amortisatsioon 95 313 100 660 96 249 EBITDA 58 282 8 039 171 117 Netovõla ja EBITDA suhe 11,2 84,2 3,1 Lühiajalised varad 203 409 89 220 120 610 Lühiajalised kohustused 357 910 208 347 221 444 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,6 0,4 0,5 112 | 112 Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2021 Kontaktandmed KONTAKTANDMED Registrikood 10238429 Aadress Sadama 5 10111, Tallinn Eesti Vabariik Telefon +372 6 409 800 Faks +372 6 409 810 Veebisait www.tallink.com Peamine tegevusala meretransport (reisijate- ja kaubavedu)