Majandusaasta Aruanne 2021

NORDIC FIBREBOARD AS

Majandusaasta Aruanne 2021 (auditeeritud)

Finantsaasta algus:	1.01.2021
Finantsaasta lõpp:	31.12.2021
Ettevõtte nimi:	Nordic Fibreboard AS
Registrikood:	11421437
Aadress:	Rääma 31, Pärnu 80044, Estonia
Telefon:	+372 44 78 323
E-mail:	[email protected]
Koduleht:	www.nordicfibreboard.com
Audiitor:	AS PricewaterhouseCoopers
Põhitegevus:	Puitkiudplaatide tootmine ja hulgimüük

SISSEJUHATUS 3
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 4
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 14
TASUSTAMISARUANNE 16
JUHATUSE KINNITUSED 19
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 20
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE 21
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 22
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 23
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 24
LISA 1 ÜLDINFORMATSIOON 24
LISA 2 OLULISTE ARVESTUSPÕHIMÕTETE KOKKUVÕTE 25
LISA 3 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE 40
LISA 4 OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD JA OTSUSED 45
LISA 5 NÕUDED JA ETTEMAKSED 47
LISA 6 VARUD 47
LISA 7 KINNISVARAINVESTEERINGUD 48
LISA 8 MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA, KASUTUSÕIGUSE VARAD 49
LISA 9 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE 51
LISA 10 VÕLA- JA RENDIKOHUSTISED 51
LISA 11 VÕLAD JA ETTEMAKSED 53
LISA 12 ERALDISED 54
LISA 13 OMAKAPITAL 54
LISA 14 KASUM AKTSIA KOHTA 55
LISA 15 MÜÜDUD TOODANGU KULUD 56
LISA 16 TURUSTUSKULUD 56
LISA 17 ÜLDHALDUSKULUD 56
LISA 18 TÖÖJÕUKULUD 57
LISA 19 MUUD ÄRITULUD 57
LISA 20 MUUD ÄRIKULUD 57
LISA 21 FINANTSTULUD JA FINANTSKULUD 57
LISA 22 SEGMENTIDE ARUANNE 58
LISA 23 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 59
LISA 24 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 60
LISA 25 BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 60
LISA 26 LISAINFORMATSIOON KONTSERNI EMAETTEVÕTTE KOHTA 62
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 65
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 73
JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2021. A. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 74
EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU EMTAK KLASSIFIKAATORITE LÕIKES 75

SISSEJUHATUS

KONTSERNIST LÜHIDALT

Nordic Fibreboard AS kontserni põhitegevuseks on ehitusmaterjalide tootmine ja hulgimüük. Nordic Fibreboard AS on valdusettevõte, mis omab tütarettevõtteid Nordic Fibreboard Ltd OÜ, Pärnu Riverside Development OÜ (asutatud 2019 aastal tütarettevõtte jagunemise teel) ja Skano Furniture OÜ. Nordic Fibreboard Ltd OÜle kuulub tütarettevõte Suomen Tuulileijona OY.

Seisuga 31.12.2021 kuuluvad Kontserni järgmised ettevõtted, kõik 100% osalusega:

Tütarettevõte	Asukoht	Tegevus
Nordic Fibreboard Ltd OÜ	Eesti	Tootmine ja hulgimüük
Suomen Tuulileijona OY	Soome	Turundus
Pärnu Riverside Development OÜ	Eesti	Kinnisvara rent ja arendus
Skano Furniture OÜ	Eesti	Jaemüük (tegevus lõpetatud)

Nordic Fibreboard Ltd OÜ toodab ja müüb puitkiudplaate mitmete erinevate rakenduste tarvis, millest peamised kategooriad on ehitussektoris (tuuletõke, heliisolatsioon ning siseviimistlusplaadid seintele ja lagedele) ja tööstuses (pakendamine, uste täitematerjal, paisuvuukide täited, märkmetahvlid, akustika vähendus, tordialused, tulealgatus). Suomen Tuulielijona OY on puitkiudplaatide turustusettevõte Soomes.

Pärnu Riverside Development OÜ omab ja haldab Pärnu linnas Suur-Jõe tn 48 asuvat kinnisvara, ettevõtte osutab kohalikele ettevõtetele üüriteenust.

Skano Furniture OÜ on jaekaubandusettevõte, mille tegevusalaks oli kodusisustusmööbli müük. Ettevõte lõpetas aktiivse tegevuse 31.01.2020, kui sulges kaks viimast mööblisalongi. Skano Furniture OÜ tütarettevõte Skano LT UAB likvideeriti 17.03.2021 ning Skano Furniture OÜ on likvideerimisel.

Kontserni peamisteks turgudeks on Põhjamaad, Venemaa ja Baltikumi regioon. Nordic Fibreboard ASi kliendid ja koostööpartnerid on oma ala tunnustatud esindajad, keda seovad ettevõttega pikaajalised koostöösuhted.

Nordic Fibreboard AS (endiste nimedega Viisnurk AS ja Skano Group AS) on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. Ettevõte on asutatud Tallinna Börsil noteeritud ettevõtte AS Trigon Property Development (endine ärinimi AS Viisnurk) jagunemise tulemusel 19. septembril 2007. Eraldunud tootmisettevõtte aktsiad on vastavalt Tallinna Börsi Noteerimiskomitee otsusele 20. septembrist 2007 uuesti noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas ja kauplemine Nordic Fibreboard ASi aktsiatega algas 25. septembril 2007. 2013. aasta septembris viidi läbi Nordic Fibreboard AS restruktureerimine, kus seni divisjonidena toiminud kiudplaadi- ja mööblitootmine viidi üle eraldi uutesse tütarettevõtetesse vastavalt Nordic Fibreboard Ltd OÜ-sse (endise nimega Skano Fibreboard OÜ) ja Skano Furniture Factory OÜ-sse. 2019. aasta septembris müüdi mööblitootmise ettevõte Kontsernist välja ning Kontserni põhitegevuseks jäi puitkiudplaadi tootmine Nordic Fibreboard Ltd OÜ-s. Alates 2. aprillist 2018 liigutati Nordic Fibreboard aktsiaga kauplemine Tallinna Börsil põhinimekirjast lisanimekirja.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100092503/reports)

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE

MÜÜGITULU JA MAJANDUSTULEMUS

Konsolideeritud müügitulu oli 2021. aastal 10,10 miljonit eurot (2020: 10,27 miljonit eurot). Puitkiudplaadi müügitulu 2021. aastal kokku oli 9,84 miljonit eurot, mis on 2% vähem kui 2020. aasta müügitulu 10,00 miljonit eurot. Languse peamiseks põhjuseks oli Püssi kiudplaaditehase sulgemine 2020. aasta märtsis COVID-19 pandeemia tõttu, mille tagajärjel tootmismaht vähenes.

Kinnisvara haldusest tulenev müügitulu oli 2021. aastal 254 tuhat eurot (2020. aastal 212 tuhat eurot), müügitulu suurenemine tulenes tootmisruumidesse üürniku lisandumise tõttu. Mööbli jaemüügil müügitulu 2021. aastal puudus, kuna ettevõte lõpetas aktiivse majandustegevuse juba 31.01.2020. 2020. aastal oli müügitulu 56 tuhat eurot, mis saadi ladude tühjendusmüügist.

Nordic Fibreboard AS konsolideeritud EBITDA oli 2021. aastal 1 555 tuhat eurot (2020: 540 tuhat eurot). EBITDA paranemise peamisteks põhjusteks olid brutomarginaali tõus ning kiudplaadis madalamad muud ärikulud. Nordic Fibreboard AS 2021. aasta brutomarginaal oli 33%, mis oli 6% suurem võrreldes eelmise aastaga (2020: brutomarginaal 27%). Brutomarginaali paranemine tulenes masinate võimsuse paremast kasutamisest, kuna keskenduti vähemale arvule toote paksustele, see võimaldas pikemaid tootmisseerijaid, parandades tootmise kasumlikkust. Lisaks sisaldasid muud ärikulud 2020. aastal ühekordseid kulusid, nagu Püssi tehase sulgemiskulusid summas 187 tuhat eurot ja Pärnus Rääma tn 31 territooriumil amortiseerunud kasutuseta seisva büroohoone lammutuskulusid summas 38 tuhat eurot.

Nordic Fibreboard AS konsolideeritud puhaskasum oli 2021. aastal 1,20 miljonit eurot (2020: 1,07 miljonit eurot), millest 265 tuhat eurot moodustas Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud kinnisvaraettevõtte Trigon Property Development AS (TPD) akstiate ümberhindlusest saadud kasum (2020: kasum TPD aktsiate ümberhindlusest 53 tuhat eurot).

	tuh EUR		% müügitulust
	2021	2020	2021	2020
Kiudplaadi tootmine ja müük	9 842	10 001	97%	97%
Kinnisvara haldamine	254	212	3%	2%
Mööbli jaemüük	0	56	0%	1%
Elimineerimine	(0)	(0)	(0%)	(0%)
KOKKU	10 096	10 269	100%	100%

KONTSERNI MÜÜGITULU JAOTUS TEGEVUSALADE LÕIKES

KONTSERNI MÜÜGITULU REGIOONIDE LÕIKES

	tuh eur		% müügitulust
	2021	2020	2021	2020
Euroopa Liit	8 479	8 594	84%	84%
Venemaa	1 356	1 240	13%	12%
Aasia	147	189	2%	2%
Aafrika	46	96	0%	1%
Teised riigid	55	85	1%	1%
Lähis-Ida	13	65	0%	0%
KOKKU	10 096	10 269	100%	100%

KASUM ÄRISEGMENTIDE LÕIKES

tuh EUR	2021	2020
EBITDA ärisegmentide lõikes
Kiudplaadi tootmine ja müük	1 555	597
Kinnisvara haldamine	15	0
Elimineerimine	(13)	(58)
KOKKU EBITDA	1 557	540
Põhivara kulum ja amortisatsioon	(498)	(558)
KOKKU ÄRIKASUM/-KAHJUM	1 059	(19)
Neto finantskulud	143	1 092
PUHASKASUM/-KAHJUM	1 202	1 074

FINANTSSEISUNDI JA RAHAVOOGUDE ARUANNE

Seisuga 31.12.2021 olid Nordic Fibreboard AS varad kokku 8,1 miljonit eurot (31.12.2020: 7,7 miljonit eurot). Kontserni kohustised kokku seisuga 31.12.2021 olid 4,2 miljonit eurot (31.12.2020: 5,0 miljonit eurot), milledest kontsernil võlgnevusi tarnijatele oli 0,4 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2020: 1,1 miljonit eurot) ning laenukohustisi 3,2 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2020: samuti 3,2 miljonit eurot).

Nõuded ja ettemaksed olid kokku 0,9 miljonit eurot seisuga 31.12.2021 (31.12.2020: 0,8 miljonit eurot). Varud seisuga 31.12.2021 olid 0,4 miljonit eurot (31.12.2020: 0,5 miljonit eurot). Kontserni põhivarad kokku seisuga 31.12.2021 olid 6,7 miljonit eurot (31.12.2020: 6,3 miljonit eurot).

aasta 12 kuu jooksul oli kontserni sissetulev rahavoog äritegevusest kokku 730 tuhat eurot (2020. aasta jooksul sissetulev rahavoog 150 tuhat eurot). Investeerimistegevustest oli väljaminev rahavoog 2021. aasta jooksul 587 tuhat eurot, mis peamiselt tulenes tootmisseadmete parendustest (2020. aastal väljuv rahavoog 56 tuhat eurot). Finantseerimisetegevustest oli väljaminev rahavoog 2021. aastal 112 tuhat eurot (2020. aastal oli väljuv rahavoog 75 tuhat eurot). 2021. aastal oli netorahavoo tulemuseks sissetulev rahavoog summas 31 tuhat eurot võrreldes 2020. aastal sissetuleva rahavooga 19 tuhat eurot.

ÄRIÜKSUSTE ÜLEVAADE

NORDIC FIBREBOARD LTD

Nordic Fibreboard Ltd OÜ müügitulu oli 2021. aastal 9,84 miljonit eurot, mis on 2% langust võrreldes eelmise aastaga, (2020: 10,00 miljonit eurot). 2021. aastal müüdi toodangut 19-e riigi klientidele. Languse peamiseks põhjuseks oli Püssis asuva kiudplaaditehase sulgemine 2020. aasta märtsis COVID-19 pandeemia tõttu. Sellest hoolimata on meie peamistel Põhja-Euroopa ehitussektori turgudel müük olnud stabiilne, moodustades kogu müügitulust 76%. Euroopa Liidu müük jäi peaaegu samale tasemele, vähenedes ainult 1% võrra 8,33 miljonilt eurolt 8,23 miljonile eurole, seevastu Venemaa müük aga tõusis eelmise aastaga võrreldes 9%. Puitkiudplaadi suurima turuosa, Soome, müük moodustab 2021. aasta müügitulust 27%, Taani müük 24% ning turuosalt kolmas on Eesti, kelle müügitulu moodustab 16% kogu 2021. aasta müügitulust.

Nordic Fibreboard Ltd OÜ EBITDA oli 2021. aastal 1 555 tuhat eurot (2020. aastal 597 tuhat eurot). 2021. aasta EBITDA paranemise peamisteks põhjusteks olid brutomarginaali tõus ja madalamad üldkulud. Brutomarginaali paranemisele aitasid kaasa tootmises tehtud ümberkorraldused, mis aitasid parandada Pärnu tehase tootmisvõimsust. Lisaks ei olnud ettevõttel 2021. aastal sellised ühekordseid erakorralisi kulusid nagu 2020. aastal.

KIUDPLAADI MÜÜGITULU GEOGRAAFILISELT

	tuh EUR		% müügitulust
	2021	2020	2021	2020
Euroopa Liit	8 225	8 327	84%	83%
Venemaa	1 356	1 240	14%	12%
Aasia	147	189	1%	2%
Aafrika	46	95	0%	1%
Teised	55	85	1%	1%
Lähis-Ida	13	65	0%	1%
Kokku	9 842	10 001	100%	100%

Nordic Fibreboard Ltd tooted jagunevad järgmistesse tooterühmadesse: üldehitusplaadid, siseviimistluspaneelid, uste täitematerjalid, pakendid ja märkmetahvlid.

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT: KINNISVARAHALDUS

aasta renditulu koos kommunaalkulude vahendusega oli 254 tuhat eurot (2020. aastal 212 tuhat eurot). Müügitulu suurenes võrreldes eelneva aastaga 20%, mis tulenes Suur-Jõe 48 tootmisruumide üürileandmisest. Kogu 2021 ja 2020. aasta müügitulu on Eesti sisene. Ettevõtte kulud koosnevad tegevuskuludest ning detailplaneeringuga seotud kuludest.

Ettevõtte EBITDA ning puhaskasum olid 2021. aastal 15 tuhat eurot (2020. aastal 0 eurot).

SKANO FURNITURE: MÖÖBLI JAEMÜÜK

Skano Furniture lõpetas aktiivse tegevuse 31.01.2020, kui sulges kaks viimast mööblisalongi, seetõttu ei olnud ka mööbli jaemüügil 2021. aastal müügitulu. 2020. aasta müügitulu oli 56 tuhat eurot, mis saadi ladude tühjendusmüügist. Hetkel on käimas Skano Furniture OÜ likvideerimisprotsess.

TULEVIKU VÄLJAVAADE

TEGEVUSKESKKOND 2021

Nõudlus 2021. aasta jooksul oli tugev, mis viitab, et keskendutakse rohkem kinnisvara ehitamisele ja parendamisele, kuna pandeemiast tulenevate piirangute tõttu on vaba aja veetmise valikuvõimalused piiratud. Hetkeolukorras näib, et pandeemia on lõpusirgel, kuid võimatu on ennustada kas viirusel tekivad uued mutatsioonid, mis tekitavad ühiskonnale uusi piiranguid.

NORDIC FIBREBOARD LTD

Nõudlus puitkiudplaatidele on jätkuvalt suur, peegeldades nii ehitusmaterjalide turu kasvu kui ka kasvavat teadlikkust Nordic Fibreboard Ltd poolt toodetud puitkiudplaatide keskkonnasõbralikest omadustest.

Juhtkond tegeleb Pärnus asuva tehase katlamaja ettevalmistustöödega, et vastata uutele emissiooninõuetele mis jõustuvad 01.01.2025.

Ettevalmistused käivad ka ettevõtte teise, Püssis asuva tehase ajakohastamiseks, et tehase tehniline võimekus oleks piisav võimalikuks taaskäivitamiseks. Tehase peamiseks energiaallikaks on gaas ning praeguste kõrgete gaasihindade tõttu ei ole võimalik kaaluda lähitulevikus tehase taaskäivitamist.

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT

Jätkatakse Pärnus Suur-Jõe tn 48 oleva kinnisvara haldamist ja arendamist.

JUHTORGANITE VALIMINE JA VOLITUSED NING PERSONAL

ÜLDKOOSOLEK

Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ettevõtte registreeritud asukohas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud juhtudel.

Nordic Fibreboard AS 2022. aasta korraline üldkoosolek toimub 13. juunil 2022. aastal ettevõtte peakontoris Pärnus.

NÕUKOGU

Nõukogu planeerib Ettevõtte (s.o. Nordic Fibreboard kontsern) tegevust, korraldab selle juhtimist, teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja võtab vastu otsuseid seadusega või põhikirjaga sätestatud küsimustes. Vastavalt põhikirjale koosneb nõukogu kolmest kuni seitsmest liikmest. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nordic Fibreboard AS nõukogu on kolmeliikmeline. Bilansipäeva seisuga kuulusid nõukogu koosseisu nõukogu esimees Joakim Johan Helenius ning nõukogu liikmed Board Trond Bernhard Brekke ja Sakari Wallin.

INFORMATSIOON NÕUKOGU LIIKMETE KOHTA

Joakim Johan Helenius (taas valitud kuni 18.09.2022), nõukogu liige alates aastast 1999. Joakim Johan Helenius sündis 27.11.1957 Soomes ning on omandanud kraadi Inglismaal Cambridge´i ülikoolis. Lisaks on ta AS-i Trigon Property Development nõukogu liige, Ettevõtte enamusaktsionäri Pärnu Holdings OÜ

juhatuse liige, AS-i Trigon Capital juhatuse esimees. Joakim Johan Helenius omab 20 000 Nordic Fibreboard aktsiat.

Trond Bernhard Brekke (valitud kuni 18.09.2022), nõukogu liige alates 2017. Trond Bernhard Brekke sündis 26.06.1951 Norras ja ta on omandanud bakalaureuse kraadid ülikoolides Universite de Grenoble Prantsusmaal ning University of Denver Colorados. Trond Bernhard Brekke on tegevjuht ettevõttes Bernhd. Brekke AS. Trond Bernhard Brekke on mitme ettevõtte nõukogu liige. Alates 1999 on Trond Bernhard Brekke Eesti Aukonsul. Trond Bernhard Brekke ei oma Nordic Fibreboard AS aktsiaid.

Sakari Wallin (valitud kuni 15.11.2023), nõukogu liige alates 2018. Sakari Wallin on sündinud 03.05.1954 Soomes ning on omandanud bakalaureuse kraadi Inseneriteadustes Turku Polütehnikumis. Sakari Wallin töötab Finnish Fibreboard LTD tegevjuhina. Sakari Wallin on Finnish Fibreboard (UK) Ltd juhatuse esimees ja Finnish Fibreboard Filial Sverige tegevjuht. Sakari Wallin ei oma Nordic Fibreboard AS aktsiaid.

JUHATUS

Ettevõtte juhatuse volitused on sätestatud äriseadustikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses. Juhatuse liikmetel puuduvad volitused aktsiaid emiteerida. Juhatuse liikmete valimine on ettevõtte nõukogu pädevuses. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks on vajalik nõukogu lihthäälteenamus.

Nordic Fibreboard AS ja juhatuse liikmete vahel puuduvad kokkulepped, mis käsitleksid hüvitisi seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud aktsiaseltsi ülevõtmisega. Vastavalt põhikirjale koosneb juhatus kuni seitsmest liikmest. Finantsaasta lõpu seisuga ning käesoleva aruande kinnitamise hetkel on Nordic Fibreboard AS juhatuses üks liige, Torfinn Losvik.

TÖÖTAJAD

Keskmine töötajate arv Kontsernis 2021. aastal oli 92 (2020: keskmine töötajate arv 106). Finantsaasta lõpu seisuga kuulusid personali koosseisu 91 töötajat, kelledest 70 töölist ja 21 spetsialisti ning juhtivtöötajat (2020: töötajate arv 97, kellest 74 töölist ja 23 spetsialisti ning juhtivtöötajat). Kontserni töötajate keskmine vanus oli 52 aastat (2020: 50).

Kontserni töötajatele arvestati 2021. aastal töö- ja puhkustasusid koos kõigi maksudega summas 2,0 miljonit eurot (2020. aastal samuti 2,0 miljonit eurot). 2021. aastal arvestati Kontserni ettevõtete juhatuse liikmetele tasusid koos kõigi maksudega 245 tuhat eurot (2020. aastal 217 tuhat eurot).

Kontsern on Pärnus oluline tööandja, avaldades läbi selle positiivset sotsiaalset mõju kohalikule tööhõivele.

AUDITIKOMITEE

Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee on kaheliikmeline, kuhu kuulusid bilansipäeva seisuga Rando Tomingas ja Kristi Aarmaa.

AUDIITORI VALIMINE

aastal korraldas juhatus koos auditikomiteega konkursi audiitori valimiseks. Konkursi tulemusena valiti välja AS PricewaterhouseCoopers, kes nimetati 21. juunil 2021 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul ettevõtte audiitoriks ja kellega sõlmiti aastane leping 2021. aasta majandusaasta auditeerimiseks.

Ettevõtte audiitor on Kontsernile 2021. aasta jooksul osutanud piiratud kindlustandvat töövõttu pakendiaruande kontrollimiseks vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatule.

MUU INFO

Kontserni juhatus avalikustab kord aastas majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul vahearuandeid. Esitatavates aruannetes toodud informatsiooni aluseks on kontsernisisene üksuste majandusnäitajate aruandlus, mida jälgitakse regulaarselt. Aruandluse täiustamine on pidev protsess, mille käigus vaadatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist mõjutavaid näitajaid. Aktsionäridele esitatakse tutvumiseks majandusaasta aruanne, mille on kinnitanud juhatuse ja nõukogu liikmed.

FINANTSSUHTARVUD

tuh EUR
Kasumiaruanne	2021	2020
Müügitulu	10 096	10 269
EBITDA	1 557	540
EBITDA rentaablus	15%	5%
Ärikasum/-kahjum	1 059	(19)
Ärirentaablus	10%	(0%)
Puhaskasum/-kahjum	1 202	1 074
Puhasrentaablus	12%	10%

Bilanss	31.12.2021	31.12.2020
Koguvarad	8 063	7 650
Koguvarade puhasrentaablus	15%	14%
Omakapital	3 850	2 648
Omakapitali puhasrentaablus	31%	41%
Võlakordaja	52%	65%

Aktsia	31.12.2021	31.12.2020
Aktsia viimane hind (EUR)*	1,95	0,45
Puhaskasum aktsia kohta (EUR)	0,27	0,24
Hind-tulu (PE) suhtarv	7,30	1,89
Aktsia raamatupidamisväärtus (EUR)	0,86	0,59
Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe	2,28	0,76
Turukapitalisatsioon tuh EUR	8 773	2 025
Aktsiate arv tk	4 499 061	4 499 061

EBITDA = ärikasum(-kahjum) + kulum

EBITDA rentaablus = EBITDA / müügitulu

Ärirentaablus = ärikasum(-kahjum) / müügitulu

Puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / müügitulu

Koguvarade puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / koguvarad

Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / omakapital

Võlakordaja = kohustised / koguvarad

Puhaskasum(-kahjum) aktsia kohta = puhaskasum(-kahjum) / aktsiate arv

Hinna-tulu (PE) suhtarv = aktsia viimane hind / puhaskasum(-kahjum) aktsia kohta

Aktsia raamatupidamisväärtus = omakapital / aktsiate arv

Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia viimane hind / aktsia raamatupidamisväärtus

Turukapitalisatsioon = aktsia viimane hind * aktsiate arv

*http://www.nasdaqbaltic.com/

AKTSIA

Nordic Fibreboard AS aktsiad on ühte liiki ning Ettevõtte põhikirjast ei tulene piiranguid Ettevõtte aktsiate võõrandamisel. Ettevõttel puuduvad spetsiifilist kontrolliõigust andvad aktsiad ning ettevõttel puudub teave kokkulepete kohta aktsionäride hääleõiguste piirangute osas. Puuduvad ka Ettevõtte ja aktsionäride vahelised lepingud, millega võiks piirata aktsiate vabalt võõrandamist.

AKTSIA HIND

EUR	2021	2020	2019	2018	2017
Avamise hind EUR	0,45	0,41	0,36	0,62	0,46
Kõrgeim hind EUR	2,42	0,51	0,58	0,66	0,69
Madalaim hind EUR	0,43	0,30	0,35	0,30	0,43
Viimane hind EUR	1,95	0,45	0,41	0,36	0,62
Käive, tuhat aktsiat	1 477	524	175	291	319
Käive, tuhat EUR	2 042	208	75	140	170
Turuväärtus, miljon EUR	8,77	2,02	1,84	1,61	2,77

Järgnevad tabelid annavad ülevaate Nordic Fibreboard AS aktsia hinna liikumisest ja kauplemismahtudest aastatel 2017 kuni 2021.

AKTSIONÄRID

AKTSIAKAPITALI JAOTUS OMANDATUD AKTSIATE ARVU JÄRGI SEISUGA 31.12.2021:

	Aktsionäride arv	% aktsionäridest	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
1 – 99	507	48%	11 373	0%
100 – 999	352	34%	106 239	2%
1 000 - 9 999	162	15%	469 098	10%
10 000 - 99 999	25	2%	714 276	16%
100 000 - 999 999	1	0%	605 300	13%
1 000 000 - 9 999 999	1	0%	2 592 775	58%
TOTAL	1 048	100%	4 499 061	100%

	Aktsionäride arv	% aktsionäridest	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Eesti	1016	97%	4 259 265	95%
Soome	12	1%	39 054	1%
Leedu	5	0%	38 709	1%
Saksamaa	4	0%	47 097	1%
Läti	4	0%	91 739	2%
Teised	7	1%	23 197	1%
KOKKU	1 048	100%	4 499 061	100%

AKTSIAKAPITALI JAOTUS AKTSIONÄRI PÄRITOLU JÄRGI SEISUGA 31.12.2021:

AKTSIAKAPITALI JAOTUS OMANIKE TÜÜBI JÄRGI SEISUGA 31.12.2021:

	Aktsionäride arv	% aktsionäridest	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Füüsilised isikud	970	93%	939 012	21%
Juriidilised isikud	78	7%	3 560 049	79%
TOTAL	1 048	100%	4 499 061	100%

ÜLE 1% OSALUSEGA AKTSIONÄRIDE NIMEKIRI SEISUGA 31.12.2021:

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Pärnu Holdings OÜ	2 592 775	58%
Gamma Holding Investment OÜ	605 300	13%
REGO PURIN	80 806	2%
Madis Talgre	87 000	2%
Olegs Radcenko	60 096	1%
TOIVO KULDMÄE	49 231	1%
STETIND OÜ	44 206	1%
Hille Kallas	37 000	1%
TRIANGEL KAPITAL OÜ	36 762	1%
OÜ EKOTEK EESTI	35 000	1%
SIIM TALMAR	28 000	1%
Markus Vardja	25 471	1%

Kontserni nõukogu ja juhatuse liikmete otsene osalus seisuga 31.12.2021. a.

Joakim Johan Helenius 20 000 aktsiat ehk 0,4%
Trond Bernhard Brekke ei oma aktsiaid
Torfinn Losvik ei oma aktsiaid
Sakari Wallin ei oma aktsiaid

Nii Joakim Johan Helenius kui ka Torfinn Losvik omavad kaudset osalust läbi emaettevõtte Pärnu Holdings OÜ. Torfinn Losvik omab kaudselt, läbi ettevõtte Stetind OÜ, 44 206 Nordic Fibreboard aktsiat (2020: 44 206 aktsiat).

DIVIDENDIPOLIITIKA

Dividendide maksmine otsustatakse reeglina iga-aastaselt ning see sõltub Kontserni tulemustest, ning võimalikest investeerimisvajadustest. Dividendi maksmise viis määratakse üldkoosoleku otsusega. Dividendid või ettemaksed jaotatakse proportsionaalselt aktsionäride vahel, vastavalt aktsionäride nimekirjale, mis fikseeritakse 10. börsipäeval peale üldkoosoleku toimumist, kus otsustati kasumi jaotamine või ettemaksete tegemine.

RISKID

INTRESSIRISK

Nordic Fibreboard AS intressimäärade risk sõltub EURIBORi (Euro Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest, kuna Kontserni laenude intressid on seotud EURIBORiga. Seisuga 31.12.2021 oli kuue kuu EURIBOR (0,546)%, 31.12.2020 seisuga (0,526)%. Kuna EURIBOR on negatiivne ning laenulepingus on negatiivne intress võrdsustatud nulliga, siis EURIBORi langus ei oma intressikuludele vähenevat mõju. Kuna laenukohustised on tähtajaga kuni 5 aastat, hindab juhtkond, et ujuv intressimäär ei oma märkimisväärset mõju Kontserni rahavoogudele.

Intressimäärad kinnitatakse EURIBORi muutusest lähtuvalt 30-ndal päeval iga kuue kuu möödumisel pangalaenude puhul.

Intressimäärade risk on sõltuvuses üldisest majanduslikust olukorrast Eestis ja Euroalal. Kontsernil on intressimäärade muutustest tulenev rahavoorisk, kuna enamus laenudest on muutuva intressimääraga. Juhtkonna hinnangul ei ole rahavoo risk olulise mõjuga, mistõttu ei kasutata finantsinstrumente riskide maandamiseks.

VALUUTARISK

Valuutarisk on Kontserni risk saada olulist kahjumit valuutakursside kõikumise tõttu. Nordic Fibreboard ei oma ärisid väljaspool Euroala ning enamus meie eksport-import lepingutest väljaspool Euroala on nomineeritud EURis. Toodang on müüdud ja tootmiseks vajalik toormaterjal on ostetud enamasti EURis.

MAJANDUSKESKKONNA RISK

Puitkiudplaadi majanduskeskkonna risk sõltub üldistest arengutest ehitus- ja tööstussegmentides. Viimase aasta jooksul on majanduskeskkonna võimaliku halvenemise ohtu järjest enam suurendanud COVID-19 pandeemia. Euroopa on endiselt koroonaviiruse pandeemia küüsis, pandeemia mõju majandusele on mitmekihiline ja selle kestust on üsna raske hinnata.

ÕIGLANE VÄÄRTUS

Juhtkond hindab et raha, nõuded ja kohustised, lühiajalised laenukohutised ja võlakohustised ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest. Pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest, kuna intressimäärad vastavad turu oodatavatele intressimääradele.

LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk on võimalik kahjum, mis tuleneb piiratud või ebapiisavate raha olemasolust, mis on vajalikud Kontserni tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Juhatus jälgib pidevalt rahavoogude liikumisi, kasutades Kontserni raha olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

GRUPI STRUKTUUR

TÜTARETTEVÕTJATE OSAD

Asukohariik		Aktsiate arv 31.12.2021 (tk)	Osalus % 31.12.2021	Aktsiate arv 31.12.2020 (tk)	Osalus % 31.12.2020
Nordic Fibreboard Ltd OÜ	Eesti	1	100	1	100
Skano Furniture OÜ	Eesti	1	100	1	100
Pärnu Riverside Development OÜ	Eesti	1	100	1	100
OÜ Isotex*	Eesti	-	-	1	100
Suomen Tuulileijona OY	Soome	1	100	1	100
UAB Skano LT*	Leedu	-	-	100	100

* Likvideeritud 2021. aastal.

Nordic Fibreboard AS on valdusettevõte, mis omab tütarettevõtteid Nordic Fibreboard Ltd OÜ, Pärnu Riverside Development OÜ (asutatud 2019 aastal tütarettevõtja jagunemise teel) ja Skano Furniture OÜ. Nordic Fibreboard Ltd OÜ toodab ja müüb puitkiudplaate ehitussektorile (tuuletõkke-, soojus- ja heliisolatsiooni otstarbel), siseviimistluse paneele lagedele ja seinetele ning muudel tööstuslikel eesmärkidel plaate näiteks pakendamiseks, uste sisud, märkmetahvliteks ning paisuvuukide täiteks. Nordic Fibreboard Ltd OÜle kuulub varasemalt Soomes kiudplaadi turustusega tegelenud tütarettevõte Suomen Tuulileijona OY. Skano Furniture OÜ omas mööblikaubanduse jaekaubanduse ettevõtet UAB Skano LT, mis likvideeriti 2021 aasta märtsis.

Pärnu Riverside Development OÜ omab ja haldab kinnisvara Pärnu linnas asukohaga Suur-Jõe tänav 48. Kuni 2021. aasta septembrini omas Nordic Fibreboard AS tütarettevõtet Isotex OÜ, millel ei ole kunagi majandustegevust olnud ning seetõttu likvideeriti.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

Hea Ühingujuhtimise Tava (Tava) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele Eestis tegutsevale reguleeritud turule. Börsiettevõtetele kehtib Tava täitmise nõue põhimõttel "täidan või selgitan" alates 1. jaanuarist 2006.

Tava kehtestab muuhulgas nõuded aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisele ja läbiviimisele; nõukogu ja juhatuse koosseisule, tegevusele ja kohustustele, infomatsiooni avalikustamisele ning finantsaruandlusele.

Kuna Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud, siis Kontsern ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta.

Nordic Fibreboard AS lähtub oma äritegevuses seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub Nordic Fibreboard AS oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib Kontsern suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid.

Punkt 1.3.2 Üldkoosolekul osalevad kõik juhatuse liikmed, nõukogu esimees ja võimalusel ka kõik nõukogu liikmed ja vähemalt üks audiitoritest.

Aktsionäride Üldkoosolekul, mis toimus 21. juunil 2021. aastal, olid kohal Nordic Fibreboard AS Juhatuse liikmed. Kohal ei olnud Nõukogu liikmeid ega audiitorite esindajat. Audiitorid ei osalenud Üldkoosolekul kuna Juhatus ei pidanud audiitorite kohalolekut vajalikuks, kuna koosoleku päevakorras ei olnud ühtegi teemat, mis oleks vajanud audiitori kommentaari. Audiitorid on avaldanud oma arvamust läbi auditi kommnetaaride, märkides, et kontserni konsolideeritud finantsaruanded annavad kõigis olulistes osades õige ja õiglase pildi finantsseisukorrast 31.12.2020 seisuga, sellel kuupäeval

lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemustest ja konsolideeritud rahavoogudest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Ühtlasi oli sel ajal audiitoritega kokkulepe, et juhul kui aktsionäridel on audiitoritele küsimusi, on nad valmis esitatud küsimustele vastama telefoni teel Aktsionäride Üldkoosoleku ajal. Üldkoosolekul oli vastavalt heale tavale aktsionäridel võimalus esitada küsimusi juhatuse liikmetele.

Punkt 1.3.3 Emitent teeb vastavate sidevahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).

Emitent ei teinud üldkoosolekute jälgimist ja sellest osavõttu võimalikuks sidevahendite abil, kuna selleks puuduvad tehnilised võimalused.

Punkt 2.2.1 Juhatusel on enam kui üks (1) liige ning juhatuse liikmete seast valitakse juhatuse esimees. Juhatus või nõukogu eristab iga juhatuse liikme vastutusvaldkonna. Nõukogu esimees sõlmib juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu.

Emitendi juhatusel on nüüd ainult üks liige, kes on ühtlasi ka juhatuse esimees. Tütarettevõtete Nordic Fibreboard Ltd OÜ juhatuses on viisliiget ja Suomen Tuulielijona OY juhatustes on kolm liiget. Juhatuse liikmetega on sõlmitud ametilepingud, mis reguleerivad ka vastutusvaldkondi.

Punkt 2.2.7 Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.

Emitent on avalikustanud juhatuse liikme tasutamise põimõtted ja tasud Tasustamisaruandes, mis on Nordic Fibreboard AS 2021. majandusaasta aruande üks osa.

Punkt 3.1.3 Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ja teostamise aja.

Emitendi nõukogu ei ole ühtegi komiteed 2021. aasta jooksul moodustanud.

Punkt 3.2.5 Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (s.h. lahkumishüvituse ja muud makstavad hüved).

Emitent ei maksa nõukogu liikmetele tasu.

Punkt 5.2 Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn. finantskalender.

Emitent ei avalikustanud eraldi teadet, kuid avalikustamisele kuuluv teave avalikustati hiljemalt seaduses sätestatud tähtpäevadel.

Punkt 5.6 Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste ning analüütikutele, investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad enda veebilehel.

Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab Kontsern kogu olulise informatsiooni börsisüsteemi kaudu. Emitent ei korralda korrapäraselt pressikonverentse ja kohtumisi ning seetõttu ei ole ka kohtumiste graafikut võimalik avaldada. Kohtumistel investoritega piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga.

Punkt 6.2.1 Nõukogu teeb koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega aktsionäridele kättesaadavaks andmed audiitori kandidaadi kohta. Kui audiitoriks soovitakse nimetada eelneval majandusaastal emitendi aruandeid auditeerinud audiitor, siis avaldab nõukogu hinnangu tema tegevusele.

Audiitorile makstakse tasu vastavalt sõlmitud lepingule. Lepinguliselt on tasu suurus konfidentsiaalne. Samas ei mõjuta tasu avalikustamine emitendi arvates auditeerimise usaldusväärsust. Kuna nõukogu soovib audiitoriga koostööd jätkata, kinnitab see nõukogu rahulolu praeguse audiitoriga.

Kõikides muudes küsimustes vastab emitendi tegevus Tavas kehtestatud nõuetele.

TASUSTAMISARUANNE

Käesolev tasustamisaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega, annab ülevaate 2021. aasta majandusaasta tasutamise põhimõtete kohaselt AS-i Nordic Fibreboard juhile makstud tasudest. 2021. aastal oli AS Nordic Fibreboard juhatus üheliikmeline.

Eesti väärtpaberituru seaduse kontekstis on AS Nordic Fibreboard juht juhatuse liige Torfinn Losvik, kelle ülesanded ja tasu on täpsemalt määratletud temaga sõlmitud ametilepingus, milles Gruppi esindas nõukogu esimees. Vastavalt sõlmitud juhatuse liikme lepingutele on juhatusele liikmele määratud igakuine põhitöötasu ning lepingu lõpetamisel nõukogu initsiatiivil ette nähtud lahkumishüvitis kuni kolme kuu töötasu ulatuses, tulemustasu juhatuse liikmele sätestatud ei ole.

Juhatuse liikme Torfinn Losvik tasud:

tuh EUR	2017	2018	2019	2020	2021
Tasu kogusumma	73	73	56	72	72
sh põhitöötasu	73	73	56	72	72
sh tulemustasu	0	0	0	0	0

Juhatuse liikme lepingu kohaselt on Torfinn Losvikule makstud 2021. aastal igakuist põhitöötasu 6 tuhat eurot ja aastatasu kokkku summas 72 tuhat eurot.

Kuni 31.12.2020 kehtis Torfinn Losvik-il optsioonileping kogumahus 300 000 aktsiaoptsioonile, optsioonileping allkirjastati 11 oktober 2017. Kuna tehinguhind (0,506 eurot) oli turuhinnaga (0,45 eurot seisuga 31.12.2020) võrreldes kõrgem, siis optsiooni ei kasutatud, mistõttu vabastati aktsiaoptsiooni jaoks kogutud reserv ning see kanti möödunud perioodide jaotamata kasumi hulka.

Juhatuse liikme Torfinn Losviku tasude muutuse, Kontserni tulemuslikkuse ja Kontserni töötajate täistööaja keskmise tasu muutus:

	2017	2018	2019	2020	2021
Puhaskasumi kasv	87,9%	(602,1%)	(56,9%)	176,8%	11,9%
Juhi tasu kasv	-*	0,0%	(23,7%)	28,9%	0,0%
Täistööaja keskmise tasu kasv	7,1%	8,7%	23,1%	(6,0%)	9,0%

* Juhatuse liikme Torfinn Losviku ametiaeg algas 02.01.2017, seetõttu ei ole juhatuse liikme tasu kasv 2017. aastal eelneva aastaga võrreldav.

TASU VASTAVUS TASUSTAMISE PÕHIMÕTETELE

Juhi põhitöötasu määramisel on on lähtuti sellest, et põhitöötasu oleks piisavalt motiveeriv juhti tegutsema Nordic Fibreboardi parimates huvides, õiglaselt ja seadusega vastavuses ning, et ta hoiduks tegutsemast isiklikes või teiste isikute huvides.

KESKKONNAPOLIITIKA

Vastavalt keskkonna saastuse vältimise ja kontrollimise seadusele omab kiudplaadivabrik nii Pärnu kui ka Püssi tehases tähtajatuid keskkonnalubasid saasteainete viimise paiksest heiteallikast välisõhku ja vee erikasutuse kohta. Keskkonnalubades toodud nõuete täitmisega on tagatud tootmistegevuse minimaalne kahjulik keskkonnamõju, keskkonnaloaga sätestatavad nõuded tagavad vee ja õhu kaitse keskkonnasäästlikul viisil. Alates 01.01.2020 kehtib muudetud Jäätmeseadus, mille § 73 lõike 2 alusel on jäätmeluba jäätmete tekitamiseks vajalik ainult maavara kaevandamisel või rikastamisel. Sellest tulenevalt puudub Nordic Fibreboardil kohustus omada jäätmeluba jäätmete tekitamiseks.

Pakendiseaduses sätestatud nõuete täitmiseks sõlmiti 2005. aastal leping Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga (ETO). Lepinguga on Nordic Fibreboard AS andnud kõik pakendijäätmete kogumise, taaskasutuse ja vastava aruandlusega seotud kohustused üle ETO-le. Sellega tagatakse ka kõigile lõpptarbijatele pakendi tasuta tagastamise võimalus Rohelise Punktiga markeeritud konteineritesse.

Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralikku metsamajandamist. Omades FSC sertifikaati toetame sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. FSC poliitika rakendamisel välistab Nordic Fibreboard AS sellise puidu kasutamist, mis on ebaseaduslikult langetatud; mis on pärit geneetiliselt muundatud puudest; mis on pärit piirkondadest, kus rikutakse traditsioonilisi või tsiviilõigusi ning puitu, mis on sertifitseerimata kõrge kaitsealuse väärtusega põlismetsadest. Kiudplaadivabrikud omavad FSC sertifikaati alates 14. jaanuarist 2011. Alates 27. novembrist 2018 on Nordic Fibreboard Ltd OÜ-d hinnatud ja sertifitseeritud täitma PEFC standardi nõudmisi. Sertifikaat on kehtiv alates 27. novembrist 2018 kuni 26. novembrini 2023.

tuh m³	2021	2020	Muutus %
Veekasutus:	100,1	118,7	(16%)
põhjavesi (oma puurkaev)	27,8	52,1	(47%)
pinnavesi	72,3	66,7	8%
Veeheide:	77,8	90,7	(14%)
tinglikult puhas heitvesi	11,5	10,9	6%
heitvesi	66,3	79,9	(17%)
Veekadu	22,2	28,0	(21%)

VEEKASUTUS JA HEITVEE KÄITLUS

tuh EUR	2021	2020	Muutus %
Veekasutus:	4,5	7,1	(37%)
põhjavesi (oma puurkaev)	2,4	5,1	(53%)
pinnavesi	2,1	2,0	7%
Veeheide:	132,7	149,6	(11%)
heitvesi	132,7	149,6	(11%)
Kulud kokku	137,2	156,7	(12%)

PÕHILISED SAASTEAINED

tonnides	2021	2020	Muutus %
Lenduvad orgaanilised ühendid	7,2	6,5	10%
Orgaaniline tolm	44,9	34,7	29%
Kokku	52,1	41,3	26%

JÄÄTMEKÄITLUS

tuh EUR	2021	2020	Muutus %
Ohtlike jäätmete käitlus	0,2	0,0	100%
Tavajäätmete käitlus	28,4	33,2	(15%)
Kulud kokku	28,6	33,2	(14%)

tuh EUR	2021	2020	Muutus %
Metallijäätmete müük	3,9	1,3	204%
Tinglikud tulud kokku	3,9	1,3	204%

JUHATUSE KINNITUSED

Juhatus on koostanud Nordic Fibreboard AS tegevusaruande ning konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 18 esitatud Nordic Fibreboard AS tegevusaruanne, Hea ühingujuhtimise tava 2021 ja tasustamisaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist ning kinnitab nende täielikkust ja korrektsust.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 20 kuni 64 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

Torfinn Losvik

Juhatuse esimees ............................................

Pärnu, 18. aprillil 2022

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Raha ja raha ekvivalendid	57	26
Nõuded ja ettemaksed (Lisa 5)	902	794
Varud (Lisa 6)	390	544
Kokku käibevarad	1 349	1 364
Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 7)	1 152	1 134
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiarauande (Lisa 9)	644	451
Materiaalne põhivara (Lisa 8)	4 915	4 695
Immateriaalne põhivara (Lisa 8)	3	6
Kokku põhivarad	6 714	6 286
KOKKU VARAD	8 063	7 650
Võlakohustised (Lisas 10)	146	756
Võlad ja ettemaksed (Lisas 11)	829	1 574
Lühiajalised eraldised (Lisa 12)	19	18
Kokku lühiajalised kohustised	994	2 348
Pikaajalised võlakohustised (Lisas 10)	3 074	2 493
Pikaajalised eraldised (Lisa 12)	145	161
Kokku pikaajalised kohustised	3 219	2 654
Kokku kohustised	4 213	5 002
Aktsiakapital (nominaalväärtuses) (Lisa 13)	450	450
Jaotamata kasum (kahjum)	3 400	2 198
Kokku omakapital	3 850	2 648
KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL	8 063	7 650

* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 64.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE

tuh EUR	2021	2020
Müügitulu (Lisa 22)	10 096	10 269
Müüdud toodangu kulu (Lisa 15)	7 294	8 099
Brutokasum	2 802	2 170
Turustuskulud (Lisa 16)	1 168	1 283
Üldhalduskulud (Lisa 17)	565	605
Muud äritulud (Lisa 19)	5	42
Muud ärikulud (Lisa 20)	15	342
Ärikasum (-kahjum)	1 059	(19)
Finantstulud (Lisa 21)	265	1 291
Finantskulud (Lisa 21)	122	199
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST	1 202	1 074
ARUANDEAASTA PUHASKASUM KOKKU	1 202	1 074
Tava perioodi puhaskasum aktsia kohta (EUR) (Lisa 14)	0,27	0,24
Lahustatud perioodi puhaskasum aktsia kohta (EUR) (Lisa 14)	0,27	0,24

* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 64.

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuh EUR	2021	2020
Äritegevuse rahavood
Ärikasum (-kahjum)	1 059	(19)
Korrigeerimised:
Kulum (Lisa 8)	497	560
Kasum/kahjum kinniavarainvesteeringu ümberhindlusest (Lisa 7)	0	(5)
Kasum/kahjum põhivara müügist (Lisa 19)	(2)	(28)
Kasum/kahjum põhivara mahakandmisest (Lisa 20)	0	2
Kasum/kahjum finantsvara ümberhindlusest (Lisa 21)	0	(53)
Mitterahalised tehingud: aktsiaoptsioonide reserv	0	32
Nõuete ja ettemaksete muutus (Lisa 5)	(108)	600
Varude muutus (Lisa 6)	154	350
Äritegevusega seotud kohustiste muutus (Lisa 11)	(745)	(1 091)
Äritegevusega genereeritud rahavood	855	348
Intressimaksed (Lisa 21)	(118)	(192)
Muud finantstulud ja –kulud (Lisa 21)	(7)	(6)
Äritegevuse rahavood kokku	730	150
Investeerimistegevuse rahavood
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus (Lisad 8)	(643)	(78)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük (Lisad 8)	2	29
Kinnisvarainvesteeringu soetus (Lisa 7)	(18)	(7)
Saadud väljamakse aktsiakapitali vähendamisest (Lisa 9)	72	0
Investeerimistegevuse rahavood kokku	(587)	(56)
Finantseerimistegevuse rahavood
Saadud laenud (Lisa 10)	1 200	1 200
Saadud laenude tagasimaksed (Lisa 10)	(1 266)	(853)
Saadud laenud seotud osapooltelt (Lisa 10)	503	549
Saadud laenude tagasimaksed seotud osapooltele (Lisa 10)	(503)	(569)
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed (Lisa 10)	(46)	(62)
Arvelduskrediidi muutus (Lisa 10)	0	(340)
Finantseerimistegevuse rahavood kokku	(112)	(75)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS	31	19
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES	26	7
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS	57	26

* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 64.

tuh EUR	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustislik reserv kapital	Muud reservid	Jaotamata kasum	Kokku

Saldo 31.12.2019	2 699	364	288	84	(1 894)	1 542

Aktsiaoptsioonid 2020	0	0	0	(84)	116	32
Muud muudatused	0	(364)	(288)	0	652	0
Muutus osakapitalis	(2 250)	0	0	0	2 250	0
Aruandeaasta puhaskasum 2020	0	0	0	0	1 074	1 074
2020 koondkasum	0	0	0	0	1 074	1 074
Saldo 31.12.2020	450	0	0	0	2 198	2 648

Aruandeaasta puhaskasum 2021	0	0	0	0	1 202	1 202
2021 koondkasum	0	0	0	0	1 202	1 202
Saldo 31.12.2021	450	0	0	0	3 400	3 850

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

* Täiendav informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 13.

* Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 24 kuni 64.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1 ÜLDINFORMATSIOON

Nordic Fibreboard AS (edaspidi Ettevõte) (endiste nimedega Viisnurk AS ja Skano Group AS) üldandmed:

Aruandva üksuse nimi või muud identiftseerimiseks vajalikud andmed	AS Nordic Fibreboard
Mis tahes muutused aruandva üksuse nimes või muudes identifitseerimiseks vajalikes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga	Kuni 07.12.2020 oli juriidiline aadress Suur-Jõe 48, 80042 Pärnu, Eesti Vabariik
Üksuse alaline asukoht	Rääma 31, 80044 Pärnu, Eesti Vabariik
Üksuse õiguslik vorm	Aktsiaselts
Asutamiskohajärgne riik	Eesti Vabariik
Üksuse registreeritud asukoha aadress	Rääma 31, 80044 Pärnu, Eesti Vabariik
Peamine tegevuskoht	Eesti Vabariik
Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade laadi kirjeldus	Puitkiudplaatide tootmine ja hulgimüük
Emaettevõtja nimi	OÜ Pärnu Holdings
Kontserni kõrgeima emaettevõtja nimi	OÜ Pärnu Holdings

Seisuga 31. detsember 2021 koostatud raamatupidamisaruandesse on konsolideeritud ettevõte ja tema 100% tütarettevõtted (koos viidatuna Kontsern):

	Nordic Fibreboard Ltd OÜ	Skano Furniture OÜ	Pärnu Riverside Development OÜ	Suomen Tuulileijona OY
Asukohamaa	(Eesti)	(Eesti)	(Eesti)	(Soome)
Osaluse protsent	100	100	100	100

Nordic Fibreboard AS asutati 19.09.2007. aastal endise Skano Group AS, praegune AS Trigon Property Development, jagunemisel, mille tulemusena tootmisüksused, s.t. ehitusmaterjalide divisjon ja mööblidivisjon eraldati ja viidi üle uude ettevõttesse.

Kontserni aktsiad olid noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi põhinimekirjas kuni 2. aprill 2018. alates 2. aprillist 2018 kaubeldakse aktsiatega Tallinna Väärtpaberibörsi lisanimekirjas. Kontserni suurim aktsionär on Pärnu Holdings OÜ (osalus 57,63 %), mille suurimad omanikud seisuga 31.12.2021 on OÜ Stetind (49,75%) ja Joakim Johan Helenius (49,75%) ning seisuga 31.12.2020 OÜ Stetind (46,99%) ja Joakim Johan Helenius (46,44%).

Lisaks pehmete puitkiudplaatide tootmisele ning müügile tegeleb Kontsern vähesel määral ka kinnisvarahaldusega.

Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on Nordic Fibreboard AS juhatuse poolt kinnitatud 18. aprillil 2022. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kuulub aastaaruanne kinnitamisele Nordic Fibreboard AS nõukogu ja üldkoosoleku poolt. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

LISA 2 OLULISTE ARVESTUSPÕHIMÕTETE KOKKUVÕTE

Konsolideeritud raamatupidamisaruannetes rakendatud peamised arvestuspõhimõtted on lahti seletatud alljärgnevalt. Arvestuspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõigil aruandes näidatud aastatel, kui pole deklareeritud teisiti.

A. KOOSTAMISE ALUSED

Nordic Fibreboard AS 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt nende ajaloolisele soetusmaksumusel, välja arvatud allpoolt toodud arvestuspõhimõtetes kirjeldatud juhtudel.

IFRS-iga kooskõlas oleva raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab juhtkonnapoolset eelduste kujundamist, hinnangute tegemist ja otsuste langetamist, mis mõjutavad rakendatavaid arvestuspõhimõtteid, kajastatud varasid ja kohustusi ning tulusid ja kulusid. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele faktidele, mis arvatavasti on asjakohased ning lähtuvad asjaoludest, mis kujundavad varade ja kohustuste väärtuste hindamiseks põhimõtted, mis ei tulene otseselt muudest allikatest. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad.

Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse üle perioodiliselt. Muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse edasiulatuvalt hinnangu muutuse toimumise perioodi hetkest. Need valdkonnad, mis eeldavad keerulisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja arvestatud eeldustel on oluline mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4.

ARVESTUSPÕHIMÕTETE MUUDATUSED

a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile kohustuslikuks alates 01. jaanuar 2021:

"COVID-19 tingitud rendisoodustused" - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. juunil 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodustele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik järgnevatest tingimustest on täidetud:

rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis kehtis vahetult enne muudatust;
rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021;
muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta.

Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vastavalt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrahvis 28(f) sätestatud avalikustamist.

Kontsern vabastust ei kasutanud ja Kontserni hinnangul mõju finantsaruandele puudub.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.01.2021 algaval aruandeaastal, ei ole olnud olulist mõju Kontsernile.

b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuar 2022 või hilisematel perioodidel ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt.

"COVID-19 tingitud rendisoodustused" - IFRS 16 muudatused (rakendub 1. aprillil 2021 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

aasta mais anti välja IFRS 16 muudatus, mis andis rendilevõtjatele vabatahtliku praktilise abinõu hindamaks, kas COVID-19 tingitud rendisoodustus, mille tulemusel vähendatakse rendimakseid esialgse maksetähtajaga kuni 30. juuni 2021, käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Muudatus, mis anti välja 31.mail 2021, pikendas praktilise abinõu kuupäeva 30. juunist 2021 kuni 30. juunini 2022.

Kontsern vabastust ei kasutanud ja Kontserni hinnangul mõju finantsaruandele puudub.

"Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks" - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. 'Arveldus' on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis.

Kontsern eeldab, et muudatusel ei ole olulist mõju Kontserni finantsseisundile, tulemustele ega rahavoogudele.

"Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule" - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte hakkab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.

IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.

IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s.

IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi.

IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.

IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.

Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt.

Kontsern ei eelda, et muudatustel oleks nende esialgsel rakendamisel oluline mõju tema finantsaruannetele.

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: "Arvestuspõhimõtete avalikustamine". (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt

peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel.

Kontsern ei eelda, et muudatustel oleks nende esialgsel rakendamisel oluline mõju tema finantsaruannetele.

IAS 8 muudatused: "Arvestushinnangute mõiste" (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile.

B. VÕRRELDAVUS

Finantsaruanded on koostatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, metoodika muutuste sisu ja nende mõju on selgitatud vastavates lisades. Kui finantsaruannete kirjete esitust või klassifitseerimise meetodit on oluliselt muudetud, siis on korrigeeritud ka eelmiste perioodide võrreldavad näitajad.

C. TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA KOHUSTUSED

(A) ARVESTUS- JA ESITUSVALUUTA

Kontserni ettevõtetes peetakse arvestust valuutas, milleks on ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Konsolideeritud raamatupidamise aastaruanne on koostatud eurodes (€), mis on emaettevõtte arvestusvaluuta ja Kontserni esitusvaluuta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes (EUR), mis on kooskõlas Tallinna Börsi nõuetega.

(B) TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD VARAD JA KOHUSTUSED

Välisvaluutas toimunud tehingud on ümber arvestatud arvestusvaluutasse, kasutades tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga vastava valuuta ametlikku noteeringut. Raha ülekandmise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse kasumiaruandes. Väli valuutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevuskuludena.

(C) VÄLISMAAL ASUVATE TÜTARETTEVÕTJATE KONSOLIDEERIMINE

Kontserni välismaiste tütarettevõtete arvestusvaluuta ei erine Kontserni esitusvaluutast.

(D) KONSOLIDEERIMISPÕHIMÕTTED JA TÜTARETTEVÕTETE KAJASTAMINE

Kõik tütarettevõtted on Kontserni aastaaruandes konsolideeritud. Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle.

Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütarettevõtte või äriüksuse ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud vara, omandaja kohustuste ja Kontserni emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad vara ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete (v.a edasimüügi eesmärgil omandatud tütarettevõtted) finantsnäitajad. Kontserni kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid, välja arvatud kui tehing viitab loovutatud vara väärtuse langusele. Kõikide Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Kontserni arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Kontserni arvestuspõhimõtetele.

Majandusaasta kestel soetatud tütarettevõtjate tulud ja kulud konsolideeritakse Kontserni kasumi- ja muu koondkasumiaruandesse alates omandamise hetkest kuni majandusaasta lõpuni. Majandusaasta jooksul müüdud tütarettevõtjate tulemus konsolideeritakse kasumi- ja muu koondkasumiaruandesse alates majandusaasta algusest kuni müügihetkeni.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud IAS 27 "Konsolideerimata finantsaruanded" nõuetele vastavalt. Emaettevõtja eraldiseisvates põhiaruannetes, mis on lisatud käesolevasse konsolideeritud raamatupidamise aruandesse (vt lisa 26), on investeeringud tütarettevõtjate aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses miinus võimalikud allahindlused vara väärtuse langusest.

(E) FINANTSVARAD

Klassifitseerimine

Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande);
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Seisuga 1. jaanuar 2021 ja 31. detsember 2021 olid järgnevad Kontserni finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias:

nõuded ostjate vastu;
raha ja raha ekvivalendid.

Omakapitaliinstrumendid

Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Kontserni juhtkond on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.

Väärtuse langus

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud

informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab Kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

(F) RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ning rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediite) ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi pangadeposiite. Raha ja raha ekvivalendid on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.

(G) NÕUDED

Nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Nõuded on esmalt arvele võetud nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muudes ärikuludes. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus finantsseisundi aruandest välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

(H) VARUD

Varud on hinnatud finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandused ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka tootmisega otseselt seotud püsi- ja muutuvaid üldkulutusi, mis jagatakse toodete soetusmaksumusele normaalsest tootmismahust lähtudes.

Varude arvestamisel kasutatakse Kontsernis kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Neto realiseerimisväärtus on toodete hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruande kirjel Müüdud toodete kulud.

(I) KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid (maa, hoone), mida Kontsern omab või rendib renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses.

Kinnisvarainvesteeringud koosnevad Kontserni omanduses olevast maast, mida Kontsern ei kasuta enda majandustegevuses (Suur-Jõe 48 ning Rääma 31 maatükid).

Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses, mis baseerub iga-aastasel sõltumatu hindaja või juhtkonna poolt määratud turuhinnal, tuginedes hiljuti toimunud tehingute hindadele sarnaste objektide osas (korrigeerides hinnangut erinevuste suhtes) või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud". Õiglase väärtuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt ei arvestata amortisatsiooni.

Edasised kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu bilansilisele väärtusele juhul, kui on tõenäoline, et Kontsern saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kõik muud remondi- ja hoolduskulud kajastatakse nende toimumise aruandeperioodi kasumiaruandes.

Kinnisvara, mida ehitatakse või arendatakse tulevikus kinnisvarainvesteeringuna kasutatavaks, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna.

(J) MATERIAALNE PÕHIVARA

Põhivarana kajastatakse Kontserni oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja väärtusega üle 1000 euro. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (sisaldab tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse) ja otseselt soetamisega seotud kulutusest, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Pikema perioodi jooksul valmistatava põhivara soetamiseks võetud finantskohustustega seotud kulutused kapitaliseeritakse põhivara koosseisu. Omatarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumust kajastatakse kasutades samu põhimõtteid, mis ostetud vara puhul.

Põhivara rekonstrueerimise ja parendamise kulud lisatakse esialgsele põhivara soetusmaksumusele või kajastatakse eraldi varaobjektina, kui on tõenäoline, et sellest tekib tulevikus Kontsernile majanduslik kasu ning varaobjekti soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende toimumise perioodil.

Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, mida on vähendatud akumuleeritud kulumi ja varade väärtuse vähenemisest tuleneva kahjumi võrra (vt. arvestuspõhimõte L). Erinevus põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahel amortiseeritakse põhivara kasuliku eluea jooksul. Kui materiaalne põhivara koosneb olulistest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, kajastatakse need komponendid eraldiseisvate varaobjektidena selliste amortisatsiooninormidega, mis vastavad nende kasulikule elueale.

Põhivara amortiseeritakse lähtudes nende kasulikust elueast, kasutades lineaarset arvestusmeetodit. Üksikutele põhivaradele rakendatud aastased amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on alljärgnevad (%):

-	Hooned ja rajatised	2 – 15
-	Masinad ja seadmed	10 – 50

Transpordivahendid 10 40
Muu inventar, sisseseade 20 50
Arvutitehnika 30 50
Maad ei amortiseerita

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) ja vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet L).

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ja mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks nende õiglase väärtusega realistliku hinna eest, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.

(K) IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

varaobjekt on Kontserni poolt kontrollitav;
on tõenäoline, et Kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega.

Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lähtudes kasulikust elueast (2,5-5 aastat) kasutades lineaarset arvestusmeetodit. Kontsern ei oma määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara.

(L) MITTEFINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS

Amortiseeritavate vara ning piiramatu kasutuseaga vara (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väätust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või kasutusväärtusest. Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulutused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks selle kasutusväärtust. Vara kasutusväärtus leitakse varade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena. Vara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui sellele viitavad võimalikud järgmised asjaolud:

sarnaste varade turuväärtus on langenud;
üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb;
turu intressimäärad on tõusnud;

vara füüsiline seisund on järsult halvenenud;
varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad;
teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.

Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui Kontsern tuvastab teisi vara väärtuse langusele viitavaid asjaolusid.

Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Raha teenivaks üksuseks loetakse väikseim eraldi identifitseeritav varade grupp, millest genereeritavad rahavood on olulises osas prognoositavad sõltumatult ülejäänud varade genereeritavatest rahavoogudest. Kahjum väärtuse langusest kajastatakse koheselt kasumiaruandes kuluna.

Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust uuesti. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada.

Varasem kahjum tühistatakse ainult piirini, et bilansiline väärtus ei ületaks sellist vara bilansilist jääkmaksumust, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.

(M) RENDIARVESTUS

Rendilevõtjad peavad arvele võtma:

(a) varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik;

(b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.

Kontsern rendib majandustegevuses kasutatavaid masinaid ja seadmeid. Rendilepingud on tavaliselt tähtajaga kuni 5 aastat, kuid hõlmavad reeglina pikendamise ja lõpetamise võimalusi. Renditingimused lepitakse kokku iga lepingu baasil ja need võivad hõlmata mitmesuguseid erinevaid tingimusi.

Kontsern kajastab rendilepinguid kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval.

Rendikohustused kajastati rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnati summas, mis võrdub rendikohustusega, kuna kasutusõiguse varade korrigeerimine ei olnud vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem.

Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:

püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused,
muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, Euribor),
summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel.
ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab.

Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Kontserni sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär,

mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel.

Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Kontserni juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust.

Näiteks juhul kui lepingu pikendamise periood on muutunud (näiteks, Kontsern on realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks või Kontsern ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks).

Lepingute kohaselt ei ole Kontsernil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust.

Rendimaksete diskonteerimisel on kasutatud alternatiivset laenuintressimäära vahemikus 2,19-2,49%.

(N) FINANTSKOHUSTUSED

Finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nende finantskohustuste, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, esmasel kajastamisel lahutatakse õiglasest väärtusest kohustuse soetamisega otseselt kaasnevad tehingukulud.

Laenukulud, mis on otseselt seotud põhivaraobjekti soetamise või ehitamisega, kapitaliseeritakse põhivara soetusmaksumuse osana. Ülejäänud laenukulud kajastatakse perioodi finantskuludena.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

(O) ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes juhul, kui Kontsernil on minevikusündmustest tulenev juriidiline või faktiline eksisteeriv kohustus, on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Eraldiste kajastamisel on lähtutud juhtkonna (või sõltumatute ekspertide) hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldise mõõtmisel arvestatakse riske ja ebakindlaid asjaolusid, diskonteeritakse eraldised, mille puhul raha ajaväärtuse mõju on oluline. Eraldise suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.

Muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aruande lisades tingimuslike kohustustena.

Töövõimetushüvitiste eraldis

Seadusest tulenevalt hüvitab tööandja töötajatele tööõnnetuse tulemusena tekkinud püsivad kahjud, mis on tekkinud töötajale Kontsernis töötamise perioodil. Töötajale makstava hüvitise suurus sõltub vigastuse astmest, vigastuse eelsest palgatasemest ja pensioniastmest. Hüvitise suurus ei sõltu töötaja tööstaažist. Hüvitise maksmise kohustus tekib Kontsernile momendist, mil töötaja töövõime kaotuse aste määratakse.

Töövõimetushüvitiste eraldist kajastatakse finantsseisundi aruandes diskonteeritud nüüdisväärtuses. Kohustuse hindamiseks on juhtkond kasutanud eeldusi demograafiliste muutujatele (nagu näiteks suremus) ja finantsiliste muutujatele (nagu näiteks diskontomäär ja tulevikus saadavad tulud).

Kohustuse diskontomäär on määratud turuintressi alusel, mis valitseb bilansipäeval kõrgekvaliteediliste ettevõtete võlakirjade suhtes, mis on sarnases valuutas ja sarnase tähtajaga nagu töösuhte lõppemise järgsete hüvitistega seotud kohustused.

(P) KOHUSTUSED TÖÖVÕTJATE EES

Lühiajalised hüvitised töötajatele

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust ja kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Kontserni finantstulemustele ning töötajale seatud eesmärkide täitumisele. Tulemustasud kajastatakse perioodikuludes ning kohustusena, kui tulemustasu väljamaksmine toimub järgmises finantsaastas.

Vastavalt sõlmitud lepingutele ja seadusandlusele sisaldavad võlad töövõtjatele ka puhkusetasu kohustusi bilansipäeva seisuga. Kohustused sisaldavad ka töötasudelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse.

Töövõimetushüvitised (vt arvestuspõhimõte O).

(Q) MAKSUSTAMINE

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks Eestis:

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 01. jaanuarist 2015 maksustatakse dividende tulumaksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega –kohustusi. Kuid IFRS Tõlgenduskomitee 2020 juunis tehtud otsuse kohaselt peab emaettevõte tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes kajastama tulumaksukohustuse välja arvatud juhul, kui seda ei plaanita nähtavas tulevikus emaettevõtele jaotada. Kuna Kontsern ei plaani võtta dividende Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2021. aasta kasumist eelmiste aastate suurte kahjumite tõttu, siis ei ole tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes Kontserni konsolideeritud finantsaruannetes edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.

Ettevõtte tulumaks teistes riikides:

Vastavalt asukohariigi tulumaksuseadusele maksustatakse Soomes ja Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega. Tulenevalt maksuseadusest tekivad ajutised erinevused maksuarvestuse ja finantsraamatupidamise vara ja kohustuste väärtuste vahel, mistõttu võib tekkida edasilükkunud tulumaksukohustus või -vara.

	2021	2020	2019
Leedu	15%	15%	15%
Soome	20%	20%	20%

Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.

Leedu tütarettevõtjate puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse bilansis vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.

Soomes on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav, tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte tulumaksu tasutakse avansiliste maksetena, mille määrab Soome maksuamet eraldi otsusega terveks majandusaastaks eelneva majandusaasta maksustatava ärikasumi alusel.

Seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020 ei ole tekkinud tütarettevõtetes edasilükkunud tulumaksukohustust. Juhtkonna hinnangul ei ole tekkinud tulumaksuvara realiseerumine usaldusväärselt hinnatav, mistõttu vastavat vara ei kajastata finantsseisundi aruandes.

(R) MÜÜGITULU

Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Kaupade müük – hulgimüük

Kontsern toodab ja müüb puitkiudplaadi toodangut hulgimüügi turule. Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, hulgimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja

on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud.

Puitkiudplaadi toodetele antakse sageli tagasiulatuvalt mahupõhist allahindlust, mis sõltub viimase 12 kuu jooksul müüdud kogusest. Nende müükide osas kajastatakse müügitulu lepingus kokkulepitud tehinguhinnas, miinus hinnangulised mahupõhised allahindlused. Mahupõhiste allahindluste summa hindamisel lähtutakse varasemast kogemusest, kasutades eeldatava väärtuse meetodit, ja müügitulu kajastatakse ainult ulatuses, mille osas on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata. Hulgimüüjale maksmisele kuuluvate oodatavate mahupõhiste allahindluste osas kajastatakse tagasimaksmise kohustus (real võlad hankijatele ja muud võlad) kõikide perioodi jooksul toimunud müükide osas.

Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on 45-90 päeva, mis on kooskõlas tööstusharu praktikaga.

Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Kui Kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.

Kaupade müük – jaemüük

Kontsern opereeris kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni jaekaupluste ketti, kus müüdi mööbli tooteid ja aksessuaare. Müügitulu kaupade müügist kajastatati kui Kontsern müüs toote kliendile, st võttis toote kauplusest kaasa.

Tehinguhind kuulus maksmisele koheselt, kui klient ostis ja võttis toote.

Kontserni tüüplepingutingimuste kohaselt oli klientidel õigus tagastada toode 14 päeva jooksul. Müügi hetkel kajastatati tagasimaksekohustus ja korrigeeriti müügitulu nende toodete osas, kui oli teada, et need eeldatavasti tagastatakse. Samal ajal on Kontsernil õigus saada tagasi need tooted, kus kliendid kasutavad tagastusõigust, mistõttu Kontsern kajastas vara tagastatavate kaupade osas ja korrigeeris kaubakulu. Kontsern kasutas enda ajaloolist kogemust, et hinnata tagastuste arvu portfelli tasemel kasutades eeldatava väärtuse meetodit. Kuna tagastatud toodete arv on püsinud aastaid samal tasemel, siis oli väga tõenäoline, et olulist kumulatiivselt kajastatud müügitulu tühistamist ei toimunud. Igal bilansipäeval vaadatakse üle selle eelduse kehtivus ja hinnanguline tagastuste arv.

Kui Kontsern osutas kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle oli kliendile üle läinud, siis oli nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastati perioodi jooksul kui teenust osutati.

Finantseerimise komponent

Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

(S) RAHAVOOGUDE ARUANNE

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmiseks on korrigeeritud aruandeperioodi kasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju, äritegevusega seotud vara ja kohustuste saldode muutused ning investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsesel meetodil.

(T) KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Kohustuslik reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.

Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

(U) PUHASKASUM AKTSIA KOHTA

Tava perioodi puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta emaettevõtte omanike osa puhaskasumist perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud perioodi puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta emaettevõtte omanike osa perioodikasumist perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvuga võttes arvesse ka lahustava mõjuga potentsiaalseid aktsiaid.

(V) SÜNDMUSED PÄRAST BILANSIPÄEVA

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande kinnitamise kuupäeva (18.04.2021) vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Mittekorrigeeriva iseloomuga sündmused ning sündmused, mis omavad olulist mõju järgmise finantsaasta tulemusele, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

(W) FAKTOORING

Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja hüved lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui nõuete müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse finantsseisundi aruandes seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele laenukohustustele. Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja hüvede osas läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil.

(X) AKTSIAPÕHISED MAKSED

Kuni 31.12.2020 oli Nordic Fibreboard AS kehtestanud aktsiapõhistel maksetel põhineva optsiooniprogrammi, mille järgi tasub oma juhatuse liikmetele nende teenuste eest väljastades optsioone Nordic Fibreboard AS aktsiate omandamiseks. Väljastatud optsioonide õiglane väärtus kajastatakse optsiooniprogrammi kehtivuse jooksul tööjõukuluna ning omakapitali suurenemisena. Kulude kogusumma on määratletud optsioonide õiglase väärtuse alusel optsioonide väljastamise hetkel. Optsioonide õiglane väärtus on leitud:

arvestades optsiooni hinda mõjutavaid turutingimusi (näiteks Nordic Fibreboard AS aktsiahinda);
jättes välja aktsiate üleandmise eelduseks olevad tegevustulemustega seotud eesmärkide ja turuga mitteseotud tingimuste mõju nagu näiteks ettevõtte kasumlikkus ja kasvueesmärgid ning töötaja töötamine ettevõttes üle teatud ajaperioodi.

Iga aruandeperioodi lõpus hindab Kontsern, kui palju optsioone kuulub tõenäoliselt realiseerimisele tulenevalt optsioonide väljastamise tingimustest. Algsete hinnangute muutuse mõjud kajastatakse kasumiaruandes ning vastukandena omakapitalis. Kui optsioonid realiseeritakse, emiteerib Nordic Fibreboard AS uusi aktsiad.

Optsioonide väljastamist Nordic Fibreboard AS tasandil tema tütarettevõtete juhatuse liikmetele käsitletakse omakapitali muutuste aruandes kui kapitali sissemakset tütarettevõttesse. Optsioonide õiglase väärtuse kulu kajastatakse optsiooniperioodi vältel emaettevõtte eraldiseisvas finantsseisundi aruandes tütarettevõtte investeeringu suurendamisena ning krediteeritakse omakapitalis. Vastavalt optsioonide väljastamise tingimustele ei kaasne optsioonide realiseerimisel peale 3 aastat sotsiaalmaksu kulu.

31.12.2021 seisuga ei oma Nordic Fibreboard AS-is kehtivaid optsiooniprogramme.

(Y) SEGMENDIARUANDLUS

Ärisegmendid on määratletud ning informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandlust koostatakse juhtimisotsuste tegemiseks ja tulemuste analüüsimiseks. Segmendiaruandlus on kooskõlas Kontserni jooksvate otsuste langetajale esitatava sisemise aruandlusega. Jooksvate otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtja Nordic Fibreboard AS juhatus.

Segmentide tulemus, vara ja kohustused hõlmavad kirjeid, mis on vastava segmendiga otseselt seotud või on jagatavad segmentidele mõistlikul alusel.

LISA 3 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

3.1 FINANTSRISKID

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmesugused finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk (mis hõlmab valuutariski ja rahavoogude intressimäära riski). Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid Kontserni finantstegevusele. Kontserni finantsinstrumentideks on raha, mis on põhitegevuse rahastamiseks, põhitegevusest tekkivad nõuded deebitoridele, kohustused kreeditoridele ning saadud laenud. Risk on juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik kõrvalekalle oodatavast tulemusest. Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna Börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, hea tava jälgimine ning Kontserni sisemised regulatsioonid. Kõik Kontserni finantsvarad on jaotunud kategooriatesse "Raha ja raha ekvivalendid" ja "Nõuded" ja kõik finantskohustused kategooriasse "Muud finantskohustused", mis kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Kontsern on soetanud ka finantsvarasid kategoorias "finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande."

Nordic Fibreboard AS Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne (auditeeritud) 2021

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Finantsvarad
Raha ja raha elvivalendid	57	26

Nõuded (Lisa 5)	730	686
sh. nõuded ostjate vastu	729	677
sh. Muud nõuded	1	9
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (Lisa 9)	644	451
Finantsvarad kokku	1 431	1 163

Finantskohustised
Laenukohustised (Lisa 10)	3 134	3 200
Rendikohustised (Lisa 10)	86	49
Kohustised (Lisa 11)	391	1 146
sh. võlad tarnijale	367	1 110
sh. muud võlad	24	36
Finantskohustised kokku	3 611	4 395

(A) KREDIIDIRISK

Nordic Fibreboard AS krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma lepingulisi kohustusi. Kontserni krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning riskile avatud nõuetest.

Raha ja raha ekvivalendid

Kontsern aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena krediidireitinguga "A" hinnatud pankasid ning finantseerimisasutusi, kuid lühiajaliselt aktsepteeritakse ka krediidireitinguta pankasid.

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Krediidireiting "Aa3"	30	26
Krediidireiting "Baa2"	27	0
Kokku	57	26

Krediidireiting pärineb Moody's Investor Service kodulehelt.

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2021 seisuga.

Nõuded

Vastavalt Kontserni krediidipoliitikale ei nõuta hulgimüügi klientidelt nõuete laekumise kindlustamiseks tagatisi, vaid keskendutakse pidevale saadetiste, laekumata nõuete saldo ja maksetähtaegadest kinnipidamise jälgimisele. Riskantsematel turgudel rakendatakse täielikku või osalist ettemaksu, krediidilimiite ning lühemaid maksetähtaegu.

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas, ettemaksuga või pankade maksekaartidega. Seega ei kaasne müügiga jaeklientidele krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, mida Kontsern on aktsepteerinud lepingupartnerina.

Bilansipäeva seisuga ei olnud Kontsernil teada olulisi suuremaid riske seoses ostjatelt laekumata arvetega, mille ulatuses on arveid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud, vt lisa 5 ja 20. Kontsern jälgib oma olemasolevate ning potentsiaalsete partnerite finantsseisu ning nende võimet endale võetud kohustusi täita.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2021 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2021 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2020 seisuga oli ebaoluline.

Suurkliendid ja nende osakaal

Suurkliendina on defineeritud kliente, kellele müük moodustab üle 5% Kontserni müügitulust. Kontsernil on viis suurkliendist klienti, kelle tulu ületab varem esile toodud tingimuse. Nõuete saldo suurklientidele vanuse järgi:

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Aegumata	428	374
Üle tähtaja:
Kuni 90 päeva	33	7
Kokku	461	381

Täiendav info nõuete osas vaata ka lisa 5.

Suurklientide nõuetest ning nõuetest ostjate vastu seisuga 31.12.2021 laekumata nõuded seisuga 28.02.2022 puudusid.

Klientidega seotud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded olid 2021. aastal 1 tuhat eurot, 2020. aastal 1 tuhat eurot (vt lisa 5 ja lisa 20).

(B) LIKVIIDSUSRISK

Likviidsusrisk on võimalik kahjum, mis tuleneb piiratud või ebapiisavate raha olemasolust, mis on vajalikud Kontserni tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Juhatus jälgib pidevalt rahaprognoose kasutades Kontserni rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2021:

	Saldo seisuga 31.12.2021	Diskonteerimata rahavood
tuh EUR		Kuni 3	4-12	2-5	5-6	Kokku
		kuud	kuud	aastat	aastat
Laenukohustised (Lisa 10)	3 220	60	174	3 441	0	3 674
Kohustised hankijatele (Lisa 11)	367	367	0	0	0	367
Muud kohustised (Lisa 11)	24	24	0	0	0	24
Kokku	3 611	451	174	3 441	0	4 065

	Saldo seisuga		Diskonteerimata rahavood
tuh EUR	31.12.2020	Kuni 3	4-12 kuud	2-5 aastat	5-6 aastat	Kokku
		kuud
Laenu- ja rendikohustised (Lisa 10)	3 249	90	707	1 180	1 732	3 709
Kohustised hankijatele (Lisa 11)	1 110	1 110	0	0	0	1 110
Muud kohustised (Lisa 11)	36	36	0	0	0	36
Kokku	4 395	1 236	707	1 180	1 732	4 855

Finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2020:

Laenukohustiste intresimäärad on kohustiste lõikes on esitatud lisas 10.

Ujuval intressimääral baseeruvate laenude diskonteerimata rahavoogude defineerimiseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäära.

Seisuga 31.12.2021 oli Kontsernil kehtiv arvelduskrediidileping (seisuga 31.12.2020 puudus Kontsernil kehtiv arvelduskrediidileping), kehtivad faktooringulepingud Kontsernil 31.12.2021 ja 31.12.2020 ei omanud.

Seisuga 31.12.2021 oli Kontserni käibekapital positiivne 355 tuhat eurot (31.12.2020 seisuga negatiivne 984 tuhat eurot). Kontsern likvideeris oma negatiivse käibekapitali 2021. aasta 2. kvartalis, kui Nordic Fibreboard AS ja tema tütarettevõte Nordic Fibreboard Ltd sõlmisid Coop Pank AS-ga laenulepingu, et täielikult refinantseerida Swedbank AS laen, mille tulemusel oli võimalik refinantseerida laenude lühiajalist osa pikemaajalise tagasimaksegraafikuga tugevdamaks Kontserni likviidsuspositsiooni. 2021. aasta jooksul likvideeris Kontsern kõik tähtaja ületanud võlgnevused tarnijate ees ning 31.12.2021 seisuga ei ole Kontsernil üle tähtaegseid võlgnevusi.

(C) TURURISK

Rahavoogude intressimäära risk

Kontserni rahavoo intressirisk on peamiselt seotud pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära.

Kontsernil on intressimäära muutustest tulenev rahavoorisk, kuna laen on muutuva intressimääraga – tundlikkuse analüüs intressimäära kõikumise kohta on esitatud allpool. Juhtkonna hinnangul ei ole intressimäära muutustest tulenev rahavoorisk olulise mõjuga, mistõttu ei kasutata tuletisinstrumente riskide maandamiseks.

Nordic Fibreboard AS intressimäära risk on sõltuvuses peamiselt EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) võimalikust muutusest, kuna Kontserni laenud on seotud 6 kuu EURIBOR-ga. Seisuga 31.12.2021 oli 6-kuu EURIBOR (0,546) (31.12.2020: 6-kuu EURIBOR (0,526)). Kuna EURIBOR on negatiivne ning laenulepingus on negatiivne intress võrdsustatud nulliga, siis EURIBORi langus ei oma intressikuludele vähenevat mõju. Kuna laenukohustised on tähtajaga kuni 6 aastat, hindab juhtkond, et ujuv intressimäär ei oma märkimisväärset mõju Kontserni rahavoogudele.

Intresside ümbervaatamise päevad lähtuvalt EURIBORi muutustest on pikaajalisel pangalaenul iga kuu 30. kuupäev. Kuue kuu EURIBOR fikseeritakse iga kuue kuu järel.

Pikaajalise pangalaenu jääkväärtus seisuga 31.12.2021 oli 3,03 miljonit eurot ja seisuga 31.12.2020 2,48 miljonit eurot. Pikaajalise rendikohustuse jääkväärtus seisuga 31.12.2021 oli 0,04 miljonit eurot (31.12.2020 seisuga 0,01 miljonit eurot).

Kontserni raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga. Samuti on fikseeritud intressiga 2020. aasta lõpus laenude refinantseerimise käigus saadud laen Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) summas 2,0 miljonit eurot.

Seisuga 31.12.2021 oli Nordic Fibreboardil kehtiv fikseeritud intressiga arvelduskrediidileping limiidiga 200 tuhat eurot, mis 31.12.2021 seisuga oli kasutamata. Seisuga 31.12.2020 kehtivat arveslduskrediidilepingut ei olnud.

Valuutarisk

Valuutarisk on Kontserni risk saada olulist kahjumit valuutakursside kõikumise tõttu. Kontserni valuutarisk eksport-import tehingutest on väga väike, kuna valdav enamus lepingutest on sõlmitud eurodes. Aruandeaastal Kontsernil tehingud euroga otseselt või kaudselt sidumata valuutades puudusid. Kõikide Kontserni ettevõtete, kelle varad ja kohustused asuvad väljaspool Eestit, on avatud kohaliku valuuta kursi muutusele, baasvaluutaks on EURO.

Kuna valuutariski mõju on marginaalne, ei ole Kontsern valuutariski maandamiseks riskimaandamise instrumente soetanud.

Kuna Kontsernil tehingud ja saldod välisvaluutas 2021. aastal puudusid ning 2020. aastal olid marginaalsed siis ei ole koostatud valuutaoptsioonide ja tundlikkuse analüüse bilansipäeva seisuga.

Hinnarisk

Kontsern on avatud aktsiainvesteeringutest tulenevale hinnariskile, mida kajastatakse bilansis kui "finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande". Kontsern on soetanud Trigon Property Development aktsiaid. Nimetatud aktsiad on avalikult kaubeldavad pigem väikses mahus ning seetõttu kehva likviidsusega. Nimetatud aktsiatel on keskmine kolme aasta volatiilsus 566% (2019- 2021). Allolev tabel näitab potentsiaalset mõju tulumaksujärgsele kasumile tundlikkusel 10%, 25%, 50%, 75%.

tuh EUR	Õiglane väärtus seisuga 31.12.2021	Mõju maksujärgsele kasumile (2021)	Õiglane väärtus seisuga 31.12.2020	Mõju maksujärgsele kasumile (2020)
TPD aktsiad
- hetkeväärtus (Lisa 9)	644		451
mõju:
- muutus 10%		64		45
- muutus 25%		161		113
- muutus 50%		322		225
- muutus 75%		483		338

3.2 KAPITALI JUHTIMINE

Kontserni peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Kontserni jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Kontsernil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sissemakstud aktsiakapital, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi. Juhtkond jälgib kapitali oma- ja laenukapitali suhtarvu baasil. See suhtarv arvutatakse, jagades netovõlg kogukapitaliga. Netovõlg leitakse lähtudes võlakohustustest kokku (sealhulgas lühiajalised ja pikaajalised võlakohustused nii nagu kajastatud konsolideeritud finantsseisundi aruandes), millest on maha arvatud raha ja raha ekvivalendid. Kogukapital leitakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali kokku ja netovõla summana.

aasta aprillis sõlmisid Nordic Fibreboard AS ja tema tütarettevõte Nordic Fibreboard Ltd OÜ Coop Pank AS-ga laenulepingu, et täielikult refinantseerida Swedbank AS laen, mille tulemusel oli võimalik refinantseerida laenude lühiajalist osa pikemaajalise tagasimaksegraafikuga.

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Võla- ja rendikohustised (Lisa 10)	3 220	3 249
Raha ja raha ekvivalendid	57	26
Netovõlg	3 163	3 223
Omakapital kokku (Lisa 13)	3 850	2 648
Kapital kokku	7 014	5 871
Võla ja kapitali suhe	45%	55%

Kontserni omakapital vastas seisuga 31.12.2021 ning 31.12.2020 äriseadustiku nõuetele.

3.3. ÕIGLANE VÄÄRTUS

Kontsern kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:

Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas.
Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal
Tase 3: Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste hindamised on tehtud tasemel 3.

Nõuded ostjatele, võlad tarnijatele ja lühiajalised laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses ja kuna nõuded ostjatele, võlad tarnijatele ja lühiajalised laenud on lühiajalised, on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.

Pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna laenud kannavad ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäärade kõikumisele ning laenude riskimarginaal on sõltuvuses koguvõla ning EBITDA suhtest ning seega ettevõtte tegevuse tulemuslikkus kajastub ka riskimarginaalis.

Eelnevast tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on Kontsernile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

"Finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande" (Trigon Property Development aktsiad) on kajastatud bilansis õiglases väärtuses lähtudes Tallinna Väärtpaberibörsil kehtivast hinnast.

LISA 4 OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD JA OTSUSED

Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite nõuetele vastavate finantsaruannete koostamisel tuleb kasutada juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti tuleb juhtkonnal teha arvestuspõhimõtete valiku ja rakendamisega seotud otsuseid.

Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel asjaoludel, mille hulka kuuluvad ka sellised prognoosid tulevaste perioodide sündmuste suhtes, mida peetakse olemasolevate tingimuste juures mõistlikeks.

Valdkonnad, mis on seotud olulisemate või keerukamate juhtkonnapoolsete otsuste ja hinnangutega ning mis omavad olulist mõju finantsaruannetele, on nõuete ja varude väärtuse hindamine (lisa 5, 6), materiaalse põhivara (lisa 8) eluea ja kaetava väärtuse hindamine, kinnisvarainvesteeringute (lisa 7) õiglase väärtuse hindamine ning tööõnnetushüviste eraldise hindamine (lisa 12).

NÕUETE VÄÄRTUSE HINDAMINE

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete hindamisel lähtub juhtkond parimatest teadmistest, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Nõuete allahindluse suuruse määramisel lähtutakse võla maksetähtaega ületava aja pikkusest. Täpsem informatsioon lisas 3 ja 5.

VARUDE VÄÄRTUSE HINDAMINE

Varude hindamisel lähtub juhtkond parimatest teadmistest, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmistoodangu puhul nende müügipotentsiaalist ning võimalikust neto realiseerimisväärtusest; tooraine- ja materjalivarude hindamisel lähtutakse nende kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel. Lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse selle valmidusastmest, mida saab usaldusväärselt mõõta. Materjal, mille täpne mõõtmine pole võimalik, on hinnatud tuginedes ajaloolisele kogemusele. Täpsem informatsioon lisas 6.

PÕHIVARA VÄÄRTUSE LANGUSE HINDAMINE

Kui eksisteerib indikatsioone, mis viitavad vara väärtuse langusele, viib juhtkond läbi kaetava väärtuse testi ning hindab Kontserni vara kaetavat väärtust (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) (vaata ka arvestuspõhimõtet lisas 2 L).

Juhul kui vara väärtuse testis kasutatavad rahavood on ebamäärsed, siis kasutatakse põhivara väärtuse hindamiseks väliseid eksperte. Väliste ekspertide vajalikkus ilmes, kui 31.12.2020 seisuga hinnati Püssi tehast koos tehases sisalduva varaga. Püssi tehas suleti 2020. aasta märtsis ning seetõttu oleksid Püssi tehase prognoositavd rahavood vara kaetava väärtuse testi tarbeks olnud liiga ebamäärsed. Püssi tehase hindamisaktid sisaldavad maa ja hoonete ning masinate ja seadmete hindamist. Maa ja hooned on hinnatud võrreldavate tehingute meetodi põhjal. Masinate ja seadmete hindamine võtab arvesse mitmeid sisendeid nagu tootmisliini vanus ja asukoht, uue tootmisliini maksumus ning asendusväärtus. Juhtkonna hinnangul on antud eksperthinnang kehtiv ka 31.12.2021 seisuga ning vara väärtuse langusele viitavaid indikatsioone ei ole esinenud.

Pärnu tehas genereerib Kontsernile tugevat EBITDA-d, mistõttu bilansipäeval väärtuse languse indikatsioone ei eksisteerinud.

KINNISVARAINVESTEERINGUTE ÕIGLANE VÄÄRTUS

Juhtkond on määranud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kasutades sõltumatude ekspertide hindamistulemusi. Täpsemalt on kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamise info avalikustatud lisas 7.

MATERIAALSE PÕHIVARA KASULIKUD ELUEAD NING LÕPPVÄÄRTUSED

Juhtkond on määranud hoonete ja seadmete kasuliku eluea arvestades tootmise mahte, tingimusi, ajaloolist kogemust valdkonnas ning tulevikuperspektiive. Hinnangud lõppväärtuse osas tuginevad ajaloolisele kogemusele ja eeldatavatele tuludele tulevikus. Hinnates kasumi tundlikkust amortisatsiooni suhtes, lähtus juhtkond eeldusest, et muutes amortisatsioonimäära 25% võrra, muutuks Kontserni kasum 2021. aastal 124 tuhat eurot (2020: 140 tuhat eurot).

TÖÖÕNNETUSHÜVITISTE PIKAAJALISE ERALDISE HINDAMINE

Eraldise summa arvestamisel lähtutakse mitmest hinnangust, millest olulisimad on hinnang hüvitiste saajate järelejäänud eluea kohta ning hinnang diskontomäära kohta. Hüvitiste maksete perioodi hindamisel on juhtkond lähtunud Eesti Statistikaameti avalikust informatsioonist. Diskontomäär on määratud lähtudes Balti võlakirjade nimekirjas olevate kõrgekvaliteediliste ettevõtete võlakirjade intressimääradest, aastatel 2021 ja 2020 oli diskontomääraks 3,5%. Diskontomäära muutumisel ühe protsendipunkti võrra muutuks kohustuste saldo vastavalt 8 tuhat eurot 2021. aastal ja 9 tuhat eurot 2020. aastal. Vaata ka lisad 2 ja 12.

LISA 5 NÕUDED JA ETTEMAKSED

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded ostjate vastu	729	677
Maksude ettemaksed	151	92
Ettemaksed teenuste eest	21	16
Muud nõuded	1	9
Kokku	902	794

Nõuete väärtuse langusest tulenevad allahindlused ning nende tühistamine on kajastatud kasumiaruande kirjetel Muud äritulud ja Muud ärikulud, vaata ka lisa 19 ja 20.

NÕUDED OSTJATELE VANUSELINE ANALÜÜS:

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Aegumata	678	650
sh nõuded klientidele kellel on ka üle tähtaja nõudeid	95	75
sh nõuded klientidele kellel puuduvad üle tähtaja nõudeid	583	575

Üle tähtaja	51	27
Üle tähtaja kuni 90 päeva	51	20
Üle tähtaja enam kui 90 päeva	0	7
Kokku	729	677

Nõudest ostjate vastu seisuga 31.12.2021 ei olnud laekumata nõudeid 28.02.2022 seisuga.

Muude nõuete hulgas ei ole üle tähtaegseid nõuded seisuga 31.12.2021 (samuti pole üle tähtaja nõudeid seisuga 31.12.2020 olnud). Nõuded ja ettemaksed on panditud ning moodustavad osa kommertspandist (Lisa 10).

LISA 6 VARUD
tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Tooraine ja materjal	303	181
Lõpetamata toodang	41	91
Valmistoodang	32	264
Kaubad teel	11	0
Ettemaksed varude eest	43	48
Varude väärtuse allahindlus	(40)	(41)
Kokku	390	544

aastal kanti maha valmis- ja lõpetamata toodangut soetusmaksumuses 1 tuhat eurot (2020: samuti 1 tuhat eurot), materjalide mahakandmist 2021. aastal ei teostatud (2020: kanti materjali maha

8 tuhande euro väärtuses). Varude väärtuse allahindluse reserv vähenes 2021 aasta jooksul 1 tuhande euro võrra (2020. aastal vähenes mööbli jaemüügi lõpetamise tõttu 59 tuhande euro võrra).

Varud on panditud ning moodustavad osa kommertspandist (Lisa 10).

LISA 7 KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringute näol on tegemist Pärnu Riverside OÜ-le kuuluva Pärnus Suur-Jõe tn 48 hoonestatud kinnistu ja Nordic Fibreboard Ltd OÜ-le kuuluva Rääma tn 31 kinnistu osaga.

	tuh EUR
Jääkmaksumus 31.12.2019	1 121

Kapitaliseeritud kulud	8
Õiglase väärtuse ümberhindlus	5
Jääkmaksumus 31.12.2020	1 134

Kapitaliseeritud kulud	18
Jääkmaksumus 31.12.2021	1 152

Kapitaliseeritud kulutused kinnisvarainvesteeringusse summas 18 tuhat eurot 2021. aastal tulenevad Suur-Jõe 48 detailplaneeringuga seotud kuludest (2020: 8 tuhat eurot, samuti Suur-Jõe 48 detailplaneeringuga seotud kulud).

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Pärnus Suur-Jõe tänav 48 asuva kinnistu nr 1409705 ümberhindamisel õiglasesse väärtusesse lähtuti sõltumatu hindaja poolt 2019 aastal maikuus koostatud eksperthinnangust, mis on koostatud tulumeetodil ehk diskonteeritud rahavoogude meetodil. Juhtkonna hinnangul oli sõltumatu hindaja hindamisaktis toodud õiglane väärtus representatiivne ka 31.12.2021 ja 31.12.2020 bilansipäeva seisuga.

Rääma tn 31 kinnistule nr 14096005 teostati uus eksperthinnang sõltumatu hindaja poolt 2020. aasta lõpus, mille alusel 31.12.2020 seisuga kajastati Rääma tn 31 kinnisvarainvesteering bilansis uues õiglases väärtuses. Eksperthinnang koostati kasutades võrdlusmeetodit, hindamismeetodi valikul oli hindaja lähtunud sellest, et konkureerivates piirkondades oli väärtuse kuupäeva suhtes hiljuti toimunud vaba turu tingimustes ning sarnases turusituatsioonis analoogiliste varade ostumüügitehinguid, mis oli piisavaks aluseks kasutamaks võrdlusmeetodit. Juhtkonna hinnangul oli sõltumatu hindaja hindamisaktis toodud õiglane väärtus representatiivne ka 31.12.2021 bilansipäeva seisuga.

	tuh EUR
31.12.2019
Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu	951
Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu	170

31.12.2020
Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu	959
Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu	175

31.12.2021
Suur-Jõe tn 48 kinnistuosa, Pärnu	977
Rääma tn 31 kinnistuosa, Pärnu	175

KINNISVARAINVESTEERINGUTE ÕIGLANE VÄÄRTUS:

Kinnisvarainvesteeringute haldamisega otseselt seotud kulude summa oli 2021. aastal koos edasimüüdavate kuludega 218 tuhat eurot ja 216 tuhat eurot 2020. aastal. Kinnisvarainvesteeringutega seotud 2021. aasta renditulu koos kommunaalteenuste vahendusega oli 254 tuhat eurot ja 212 tuhat eurot 2020. aastal.

Kinnisvarainvesteeringud on kooramatud hüpoteekidega (Lisa 10).

LISA 8 MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE PÕHIVARA, KASUTUSÕIGUSE VARAD

MATERIAALNE PÕHIVARA JA KASUTUSÕIGUSE VARAD

tuh EUR	Maa	Ehitised ja rajatised	Masinad ja seadmed	Muu inventar	Lõpeta mata ehitised	Vara kasutus õigus	Kokku
Soetusmaksumus 31.12.2019	191	2 573	10 773	95	70	267	13 969
Akumuleeritud kulum 31.12.2019	0	(1 649)	(6 938)	(91)	0	(79)	(8 757)
Jääkmaksumus 31.12.2019	191	924	3 835	4	70	188	5 212

Soetatud	0	0	33	0	77	0	110
Ümberklassifitseeritud	0	0	116	0	(116)	0	0
Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19)	0	(32)	(176)	(6)	0	(137)	(351)
Müüdud ja mahakantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine	0	31	175	6	0	60	271
Kulum (Lisad 15;17)	0	(83)	(401)	(2)	0	(62)	(548)

Soetusmaksumus 31.12.2020	191	2 541	10 747	89	31	130	13 728
Akumuleeritud kulum 31.12.2020	0	(1 701)	(7 165)	(87)	0	(81)	(9 034)
Jääkmaksumus 31.12.2020	191	840	3 582	3	31	49	4 694

Soetatud	0	0	48	0	580	104	732
Ümberklassifitseeritud	0	15	123	0	(138)	0	0
Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19)	0	0	(72)	0	0	(120)	(192)
Müüdud ja mahakantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine	0	0	72	0	0	100	172
Kulum (Lisad 15;17)	0	(78)	(365)	(1)	0	(47)	(491)

Soetusmaksumus 31.12.2021	191	2 556	10 845	89	473	114	14 268
Akumuleeritud kulum 31.12.2021	0	(1 779)	(7 459)	(88)	0	(28)	(9 353)
Jääkmaksumus 31.12.2021	191	777	3 387	1	473	86	4 915

aastal kanti maha mitte kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 72 tuhat eurot, masinate ja seadmete akumuleeritud kulumit kanti maha 72 tuhande euro väärtuses. Vara kasutusõiguse rendilepinguid lõpetati ennetähtaegselt soetusmaksumuses 97 tuhat eurot, seoses sellega kanti maha nende soetusmaksumus 97 tuhat eurot ja akumuleeritud kulum 77 tuhat eurot. Lõppes kaks rendilepingut, seoses sellega kanti maha lisaks eelnevale veel vara kasutusõigust soetusmaksumuses 23 tuhat eurot ning nende akumuleeritud kulumit 23 tuhat eurot.

aastal müüdi muud inventari, millest saadi kasumit 2 tuhat eurot. 2020. aastal müüdi materiaalse põhivarana arvel olevad korterid Püssi linnas, millest saadi kasumit 27,6 tuhat eurot.

Seisuga 31.12.2021 oli täielikult kulumisse kantud, kuid kasutuses, materiaalset põhivara summas 5,12 miljonit eurot ja seisuga 31.12.2020 4,46 miljonit eurot.

Lõpetamata ehitus

Seisuga 31.12.2021 oli lõpetamata ehitusena kajastatud investeeringud tootmistehnoloogiasse saldo 473 tuhat eurot, seisuga 31.12.2020 olid lõpetamata ehitusena kajastatud investeeringute saldo 31 tuhat eurot. 2021. aasta jooksul tehti lõpetamata ehitusena kajastatud põhivarasse investeeringuid 580 tuhat eurot, klasifitseeriti ümber masinate ja seadmete põhivaragruppi kokku 123 tuhande euro väärtuses ning ehitiste ja rajatiste gruppi 15 tuhande euro väärtuses.

IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuh EUR	Arvutitarkvara
Soetusmaksumus 31.12.2019	87
Akumuleeritud kulum 31.12.2019	(69)
Jääkmaksumus 31.12.2019	18

Soetatud 2020	0
Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19)	(10)
Maha kantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine	10
Kulum ( Lisad 15;17)	(12)

Soetusmaksumus 31.12.2020	77
Akumuleeritud kulum 31.12.2020	(71)
Jääkmaksumus 31.12.2020	6

Soetatud 2021	2
Maha kandmine ja allahindlus (Lisa 19)	(66)
Maha kantud põhivara akumuleeritud kulumi maha kandmine	66
Kulum ( Lisad 15;17)	(5)

Soetusmaksumus 31.12.2021	13
Akumuleeritud kulum 31.12.2021	(10)
Jääkmaksumus 31.12.2021	3

aastal kanti maha mitte kasutuses olevat immateriaalset põhivara soetusmaksumuses 66 tuhat eurot, immateriaalse põhivara akumuleeritud kulumit kanti maha 66 tuhande euro väärtuses.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad sisaldavad nii vallasvara, mis on panditud ning moodustavad osa kommertspandist, kui ka Kontserni majandustegevuses kasutatavaid kinnistuid, mis on koormatud hüpoteekidega (Lisa 10).

LISA 9 FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

tuh EUR	31.12.2021	Muutus 2021	31.12.2020
Põhivara
Noteeritud väärtpaberid – Aktsiainvesteeringud soetusmaksumuses	338	(72)	410
Ümberhindlus	306	265	40
Kokku	644	193	451

aasta juunis otsustas Trigon Property Development AS vähendada aktsiakapitali aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel teostades aktsionäridele omakapitalist väljamaksed 0,089 eurot aktsia kohta, mille tulemusel vähenes finantsvarade soetusmaksumus 72 tuhat eurot. Omakapitali väljamakse saadi 13.12.2021.

Finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumi või kahjumi (Trigon Property Development AS aktsiad) on ümber hinnatud Nasdaq Tallinn AS börsi viimase hinnaga kuupäeval 31.12.2021 ja 31.12.2020 peegeldamaks nende õiglast väärtust.

LISA 10 VÕLA- JA RENDIKOHUSTISED

INFORMATSIOON LAENUDE KOHTA SEISUGA:

tuh EUR	Intressimäär	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised võlakohustised
Pikaajalise laenukohustise lühiajaline osa (Swedbank)	6e kuu EURIBOR+5%	0	717
Pikaajalise laenukohustise lühiajaline osa (Coop Pank)	6e kuu EURIBOR+4,5%	100	0
Pikaajaliste rendilepingukohustiste lühiajaline osa	6e kuu EURIBOR+ marginaal 2,49%	46	39
Kokku		146	756
Pikaajalised võlakohustised
Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (Swedbank)	6e kuu EURIBOR+5%	0	483
Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (Coop Pank)	6e kuu EURIBOR+4,5%	1 034	0
Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (MES)	Kuni 30.12.2022 2%, hiljem 4%	2 000	2 000
Pikaajaliste rendilepingukohustiste pikaajaline osa	6e kuu EURIBOR+ marginaal 2,49%	40	10
Kokku		3 074	2 493

Lühiajalised ja pikaajalised võlakohustised kokku		3 220	3 249

INFORMATSIOON VÕLAKOHUSTISTE LIIKUMISE KOHTA (TABEL NÄITAB FINANTSEERIMISTEGEVUSTEST TULENEVAID MUUTUSI KOHUSTUSES):

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustiste muutus, tuh EUR	31.12.2020	Raha voog	Mitte rahaline arveldus	Arvesta tud intressid	Tasutud intressid	Ümber klassifit seerimine	31.12.2021
Pikaajalise laenukohustise lühiajaline osa (Swedbank)	717	(717)	0	26	(26)	0	0
Pikaajalise laenukohustise lühiajaline osa (Coop Pank)	0	(66)	0	49	(49)	166	100
Pikaajaliste rendilepingukohustiste lühiajaline osa	39	(46)	(12)	2	(2)	65	46
Arvelduskrediit (Coop Pank)	0	0	0	1	(1)	0	0

Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (Swedbank)	483	(483)	0	0	0	0	0
Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (Coop Pank)	0	1 200	0	0	0	(166)	1 034
Pikaajalise laenukohustise pikaajaline osa (MES)	2 000	0	0	40	(40)	0	2 000
Pikaajaliste rendilepingukohustiste pikaajaline osa	10	0	95	0	0	(65)	40
Kokku	3 249	(112)	83	118	(118)	0	3 220

Finantseerimistegevusetest tulenevate kohustiste muutus, tuh EUR	31.12.2019	Raha voog	Mitteraha line arveldus	Arvesta tud intressid	Tasutud intressid	Ümber klassifit seerimine	31.12.2020
Pikaajalise laenu lühiajaline osa (Swedbank)	4 090	(853)	(2 000)	173	(173)	(520)	717
Pikaajalise rendilepingukohustise lühiajaline osa	97	(62)	(33)	3	(3)	37	39
Lühiajaline laen seotud osapoolelt	20	(20)	0	1	(0)	0	0
Arvelduskrediit	340	(340)	0	16	(16)	0)	0
Pikaajalise laenu pikaajaline osa (Swedbank)	0	1200	0	0	0	(717)	483
Pikaajalise laenu pikaajaline osa (MES)	0	0	2 000	0	0	0	2 000
Pikaajalise kapitalirendi kohustise pikaajaline osa	92	0	(45)	0	0	(37)	10
Kokku	4 639	(75)	(78)	192	(192)	(1 237)	3 249

Nordic Fibreboard AS ja tema tütarettevõte Nordic Fibreboard Ltd sõlmisid 2021. aasta 2. kvartalis Coop Pank AS-ga laenulepingu, et täielikult refinantseerida Swedbank AS laen. Coop Pank AS antud laenu tähtaeg on 5 aastat koos 10-aastase amortisatsioonigraafikuga ja intressimäär on 4,5% aastas. Samuti on 2. kvartalis 2021 sõlmitud Coop pank AS-ga ühe aastase tähtajaga arvelduskrediidileping limiidiga 200 tuhat eurot. Arvelduskrediidi intressimäär on 4% aastas.

aastal teostati rendilepingukohustiste tagasimakseid summas 46 tuhat eurot ning rendilepingukohustiste intresse 2 tuhat eurot.

Seotud osapooltelt Stetind OÜ ja Trigon Capital AS sai Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2021. aastal lühiajalist laenu kokku 503 tuhat eurot, millest 303 tuhat eurot oli saadaud intressimääraga 5% aastas ja 200 tuhat eurot intressimääraga 4% aastas. Saadud laenud maksti nii Stetind OÜ-le kui ka Trigon Capital AS-ile 2021. aasta jooksul täies ulatuses koos intressidega tagasi. Lühiajalise laenukohustise jääk seotud osapoolele oli 31.12.2021 seisuga 0 eurot, vaata ka lisa 23.

Laenumaksete diskonteerimata tulevased rahavood on välja toodud lisa 3 punkt 3.1 lõigus (B). Kontserni laenud on tagatud alljärgnevalt:

kommertspant vallasvarale kogusummas 2 miljonit eurot;
hüpoteegid 2,6 miljonit eurot.
Maaeleu Edendamise Sihtasutus (MES) käendus Coop Pank laenule mahuga 80% Coop Pank AS-ile tagasi maksmata laenusummast.

Info võlakohustustest tulenevate finantsriskide kohta on avalikustatud lisas 3. Info pangalaenude tagatiseks seatud varade bilansilise maksumuse kohta on avalikustatud lisades 5, 6, 7 ning 8.

tuh EUR
Rahavoogude aruandes:
Kapitalirendikohustiste suurenemine	104
Kapitalerndilepingute ennetähtaegne lõpetamine	(21)
Kapitalirendi maksed	(46)
Saadud laen Coop pank-ilt	1 200
Saadud laenude tagasimaksed Swedbank-ile	(1 200)
Saadud laenude tagasimaksed Coop Pank-ile	(66)
Seotud osapooltelt saadud laenud	503
Seotud osapooltelt saadud laenude tagasimaksed	(503)
Kokku	(29)

Finantsseisundi aruandes:
Laenukohustised seisuga 31.12.2020	3 249
Laenukohustised seisuga 31.12.2021	3 220
Muutus	(29)

LISA 11 VÕLAD JA ETTEMAKSED

	31.12.2021	31.12.2020
Võlad tarnijatele	367	1 110
Võlad töövõtjatele	149	138
sh puhkusekohustise eraldis	46	33
Maksuvõlad	137	128
sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks	87	82
üksikisiku tulumaks	40	35
kogumispensioni maksed	2	3
käibemaks	0	0
muud maksud	8	8
Saadud ettemaksed	152	162
Muud võlad	24	36
KOKKU	829	1 574
		53

LISA 12 ERALDISED

tuh EUR
Saldo 31.12.2019	199
sh lühiajaline eraldis	20
sh pikaajaline eraldis	179

Muutused 2020:
Eraldise kasutamine	(24)
Intressikulu (Lisa 21)	3

Saldo 31.12.2020	179
sh lühiajaline eraldis	18
sh pikaajaline eraldis	161

Muutused 2021:
Eraldise kasutamine	(25)
Intressikulu (Lisa 21)	7
Eraldiste reservi suurendamine	3

Saldo 31.12.2021	164
sh lühiajaline eraldis	19
sh pikaajaline eraldis	145

Eraldised on moodustatud Kontserni endistele töötajatele tööõnnetuste tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitiste eraldise moodustamisel on lähtutud eeldatavast hüvitist saavate isikute arvust, töövõime kaotuse määrast, töötaja palgatasemest, töötaja pensioniastmest ning hinnangust hüvitise maksmise perioodi kohta. Hüvitiste maksete perioodi hindamisel on juhtkond lähtunud Eesti Statistikaameti avalikust informatsioonist. 31.12.2021 seisuga suurendati hüviste reservi 3 tuhande euro võrra ühe hüvisesaaja arvestusperioodi pikenemise tõttu.

LISA 13 OMAKAPITAL

	Nimiväärtus	Aktsiate arv	Aktsiakapital
	EUR	tk	tuh EUR
Saldo seisuga 31.12.2021	0,10	4 499 061	450
Saldo seisuga 31.12.2020	0,10	4 499 061	450

Seisuga 31.12.2021 oli Nordic Fibreboard AS aktsiakapital 449 906,10 eurot, mis koosnes 4 499 061 nimiväärtuseta nimelistest aktsiatest arvestusliku väärtusega 0,10 eurot aktsia kohta. Iga lihtaktsia annab omanikule ühe hääle aktsionäride üldkoosolekul ning õiguse saada dividende. Põhikirjas fikseeritud minimaalne aktsiakapital on 250 000 eurot ja maksimaalne aktsiakapital on 1 000 000 eurot. 2021. ja 2020. aastal aktsionäridele dividende ei makstud.

Kontsernil oli 31.12.2021 seisuga 1 048 aktsionäri (seisuga 31.12.2020: 485 aktsionäri) nendest omas üle 5% osalust:

Pärnu Holdings OÜ 2 592 775 aktsiat ehk 57,63% (31.12.2020: 2 682 192 aktsiat ehk 59.62%)
Gamma Holding Investment OÜ 605 300 aktsiat ehk 13,45% (31.12.2020: 374 968 aktsiat ehk 8,06%)

Nordic Fibreboard AS nõukogu ja juhatuse liikmetele kuuluvate aktsiate arv seisuga 31.12.2021:

Joakim Johan Helenius 20 000 aktsiat (31.12.2020: 20 000 aktsiat)
Trond Brekke 0 aktsiat (31.12.2020: 0 aktsiat)
Torfinn Losvik 0 aktsiat (31.12.2020: 0 aktsiat)
Sakari Wallin 0 aktsiat (31.12.2020: 0 aktsiat)

Nii Joakim Johan Helenius kui ka Torfinn Losvik omavad kaudset osalust läbi emaettevõtte Pärnu Holdings OÜ. Torfinn Losvik omab aktsiaid läbi Stetind OÜ koguses 44 206 aktsiat (2020: 44 206 aktsiat).

Lepingu tingimused oli järgmised:

Torfinn Losvik õigus väljastatud optsiooni kasutada alates 37-ndast (kolmekümne seitsmendast) kalendrikuust pärast optsiooni väljastamist. Õigustatud subjekt kaotab õiguse kasutada aktsiaoptsiooni juhul, kui ta lahkub Nordic Fibreboard AS-i juhatusest omal initsiatiivil enne 37-ndat kalendrikuud pärast optsiooni väljastamist või kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse nõukogu initsiatiivil 12 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist. Õigustatud subjektil on õigus kasutada aktsiaoptsiooni 1/3 ulatuses juhul, kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse nõukogu initsiatiivil 13- 24 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist ning 2/3 ulatuses juhul, kui tema juhatuse liikme leping lõpetatakse 25-36 kuu jooksul peale optsiooni väljastamist.
Torfinn Losvik ei ole õigust temale väljastatud aktsiaoptsioone võõrandada.
Aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeritakse kuni 300 000 (kolmsada tuhat) Nordic Fibreboard AS aktsiat.
Ühe aktsiaoptsiooni hinnaks on 0.506 EUR (hinna arvutamise aluseks on aktsionäride koosoleku Kokkukutsumise teate avaldamisele eelnenud viimase 60 kauplemispäeva keskmine aktsia sulgemishind, aktsionäride koosoleku toimus 12.04.2017).
Kogu aktsiaprogrammi lõpptähtajaks on 31.12.2020. Aktsiaoptsiooniprogrammi täpsema ajakava ja realiseerimise korra määrab nõukogu.
Aktsionäride eesõigus märkida aktsiaoptsiooni tingimuste täitmiseks emiteeritud uusi aktsiaid on välistatud.

LISA 14 KASUM AKTSIA KOHTA

Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta baseerub puhaskahjumil ning aktsiate arvul pluss kontserni 2017. aasta aktsiaoptsioonilepingust tulenevad aktsiad. Nordic Fibreboard AS aktsia hind on ajalooliselt olnud keskmiselt madalam kui optsiooni tagasiostu hind optsioonidele mis on kokku lepitud Torfinn Losvik optsioonilepingus. Nimetatud optsioon kehtis kuni 31.12.2020 ning selle tehinguhind oli 0,506 eurot aktsia kohta. Kuna tehinguhind oli turuhinnaga võrreldes kõrgem, siis optsiooni ei kasutatud, mistõttu vabastati aktsaioptsiooni jaoks kogutud reserv ning see kanti möödunud perioodide jaotamata kasumi hulka.

Nordic Fibreboard AS aktsiaga kaubeldakse Tallinna Börsil alates 25.09.2007.

Nordic Fibreboard AS Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne (auditeeritud) 2021

	31.12.2021	31.12.2020
Puhaskasum (-kahjum) (tuh EUR)	1 202	1 074
Kaalutud keskmine aktsiate arv (tuh tk)	4 499	4 499
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	0,27	0,24
Kaalutud keskmine aktsiate arv lahustatud puhaskasumi (-kahjumi) aktsia kohta arvutamisel (tuh tk)	4 499	4 499
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR)	0,27	0,24
Aktsia raamatupidamisväärtus (EUR)	0,86	0,59
Aktsia hinna-tulu suhe (P/E)	7,30	1,89
Nordic Fibreboard AS aktsia sulgemishind Tallinna Väärtpaberibörsil seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020.	1,95	0,45
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana (ühikut)
Kaalutud keskmine aktsiate arv kasutatud nimetajana tava puhaskasum aktsia kohta arvutamisel (tuh tk)	4 499	4 499
Korrigeerimised lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta arvutamiseks:
Kaalutud keskmine tavaaktsiate ja potentsiaalsete aktsiate arv kasutatud nimetajana lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamiseks (tuh tk)	4 499	4 499

LISA 15 MÜÜDUD TOODANGU KULUD

tuh EUR	2021	2020

Tooraine ja materjalid	2 483	2 689
Elektri- ja soojusenergia, vesi	2 329	2 705
Tööjõukulud (Lisa 18)	1 532	1 600
Kulum (Lisa 8)	497	557
Ostetud kaubad	0	68
Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus	269	257
Muud kulud	184	223
KOKKU	7 294	8 099

LISA 16 TURUSTUSKULUD
tuh EUR	2021	2020
Transport	837	921
Tööjõukulud (Lisa 18)	199	192
Agenditasud	107	146
Reklaamikulud	1	3
Muud kulud	24	21
KOKKU	1 168	1 283

LISA 17 ÜLDHALDUSKULUD
tuh EUR	2021	2020
Tööjõukulud (Lisa 18)	220	248
Ostetud teenused	266	285
Kantseleikulud	13	10
Kulum (Lisa 8)	1	1
Muud kulud	65	60
KOKKU	565	605

LISA 18 TÖÖJÕUKULUD

tuh EUR	2021	2020
Töötasud (Lisa 15,16,17,23)	1 465	1 553
Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks (Lisa 15,16,17,23)	473	490
Puhkuseeraldise muutus (Lisa 15,16,17,23)	13	(2)
Töötajatele tehtud erisoodustused (Lisa 15,16,17,23)	19	18
KOKKU	1 970	2 059

LISA 19 MUUD ÄRITULUD

tuh EUR	2020	2020
Kindlustuse kompensatsioonid	0	5
Kasum materiaalse põhivara müügist (Lisa 8)	2	28
Muud tulud	3	9
KOKKU	5	42

LISA 20 MUUD ÄRIKULUD

tuh EUR	2021	2020
Reklamatsioonid	1	19
Komisjonitasud	8	3
Liikmemaksud	1	3
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus (Lisa 5)	0	12
Makstud trahvid ja viivised	5	72
Kahjum põhivara müügist	0	2
Muud kulud	0	231*
KOKKU	15	342

* Muud ärikulud 2020. aastal sisaldavad Püssi tehase sulgemiskulu 187 tuhat eurot ja 38 tuhat eurot ühekordset kulu kasutuseta seisnud hoone lammutustöödest.

LISA 21 FINANTSTULUD JA FINANTSKULUD

tuh EUR	2021	2020
Finantstulud:
Saadud intressid	0	1
TPD aktsiate ümberhindlus	265	53
Laenude ja arvelduskrediidi refinantseerimine	0	1 237
Kokku finantstulud	265	1 291

Finantskulud:
Intressikulud	122	194
sh eraldisega seotud intressikulu (Lisa 12)	7	3
Muud finantskulud	0	5
Finantskulud kokku	122	199

LISA 22 SEGMENTIDE ARUANNE

Ärisegmentide aruanne põhineb kontsernisisesel juhtimisarvestuse aruandlusel, mida kasutatakse strateegiliste otsuste tegemiseks. Kontserni juhatus jälgib ärisegmentide tegevust järgnevate toodete ja teenuste liikide lõikes:

Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük (Nordic Fibreboard Ltd OÜ ja Suomen Tuulileijona Oy) pehmetel puitkiudplaatidel baseeruvate üldehitusplaatide ja siseviimistlusplaatide tootmine Pärnus asuvas tehases ning müük hulgiklientidele.
Kinnisvara hadus (Pärnu Riverside Development OÜ) Pärnus, Suur-Jõe tänv 48 asuva kinnisvara haldamine ja arendamine.
Mööbli jaemüük (Skano Furniture OÜ) mööbli jaekaubandus Eestis, kuna lõpetas aktiivse tegevuse 2020. aasta 1. kvartalis, siis ei ole antud segment enam oluline ning ei ole 2021. a. eraldi käsitletud.

Juhatus hindab ärisegmentide tulemusi peamiselt ärikasumi ja EBITDA alusel. Teise mõõdikuna jälgitakse müügitulu.

Kõik juhatusele esitatud andmed on kajastatud vastavuses finantsaruannete andmetele.

2021 tuh EUR	Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük	Kinnisvara haldus	Grupi üldkulud ja elimineerimine	SEGMENDID KOKKU
Müügitulu kontserniväline	9 842	254	0	10 096
Ärikasum (-kahjum)	1 057	15	(13)	1 059
Amortisatsioonikulu (Lisa 8)*	496	0	1	497
Segmendi varad	7 209	994	(140)	8 063
Segmendi põhivarad (Lisad 7; 8; 9)	5 736	977	1	6 714
Segmendi kohustised	4 049	14	150	4 213
Põhivara lisandumised (Lisad 8)*	734	18	0	752
Intressikulud (Lisa 21)	117	0	5	122

ÄRISEGMENDID 2021:

ÄRISEGMENDID 2020:

2020 tuh EUR	Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük	Kinnisvara haldus	Mööbli jaemüük	Grupi üldkulud ja elimi neerimine	SEGMENDID KOKKU
Müügitulu kontserniväline	10 001	212	56	0	10 269
Ärikasum (-kahjum)	39	0	(40)	(18)	(19)
Amortisatsioonikulu (Lisa 8)*	558	0	0	1	558
Segmendi varad	6 751	1 011	11	(122)	7 650
Segmendi põhivarad (Lisad 7; 8; 9)	5 325	959	0	1	6 286
Segmendi kohustised	4 795	45	483	(322)	5 002
Põhivara lisandumised (Lisad 8)*	110	8	0	0	118
Intressikulud (Lisa 21)	178	0	0	17	194

* Segmendi materiaalne põhivara.

Elimineerimised sisaldavad segmentide vahelistest tehingutest kajastuvaid realiseerimata kasumeid.

tuh EUR	2021			2020
	Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük	Kinnisvara haldus	Mööbli jaemüük	SEGMENDID KOKKU	Kiudplaadi tootmine ja hulgimüük	Kinnisvara haldus	Mööbli jaemüük	SEGMENDID KOKKU
Euroopa Liit	8 225	254	0	8 478	8 327	212	56	8 594
Venemaa	1 356	0	0	1 356	1 240	0	0	1 240
Aasia	147	0	0	147	189	0	0	189
Aafrika	46	0	0	46	96	0	0	96
Lähis-Ida	13	0	0	13	65	0	0	65
Teised riigid	55	0	0	55	85	0	0	85
KOKKU	9 842	254	0	10 096	10 001	212	56	10 269

ÄRISEGMENTIDE MÜÜGITULU GEORGAAFILISE ASUKOHA LÕIKES:

Müügitulu on teenitud oma toodangu ja edasimüügiks soetatud kaupade müügist. Enamus Kontserni varast, 100% nii 2021 kui ka 2020. aastal, asub Eestis.

LISA 23 TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

Seotud osapoolteks on:

Emaettevõte Pärnu Holdings OÜ ning emaettevõtte omanikud;
Emaettevõtte konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted;
Nordic Fibreboard AS kontserni ettevõtete nõukogu, juhatuse liikmed ning nende isikute lähikondlased;
Ettevõtted, mida kontrollivad juhatuse ja nõukogu liikmed;
Olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul, kui isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kontserni ärilistele otsustele.

Kontserni üle olulist mõju omavateks isikuteks on seisuga 31 detsember 2021 suuremad Pärnu Holdings OÜ omanikud: Joakim Johan Helenius (50%) ja Stetind OÜ (50%), seisuga 31.12.2020 Joakim Johan Helenius (46%) ja Stetind OÜ (47%). Stetind OÜ omanik on Torfinn Losvik.

Hüvitised (sh maksukulud) sisaldavad perioodi jooksul ema- ja tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasusid:

tuh EUR	2021	2020
Liikmetasud (Lisa 18)	184	163
Sotsiaalmaks	61	54
Kokku	245	217

Vastavalt sõlmitud juhatuse liikme lepingutele on lepingu lõpetamisel nõukogu initsiatiivil Nordic Fibreboard AS juhatusele ette nähtud lahkumishüvitis kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Nõukogu liikmetele ei ole lühiajalisi hüvitisi makstud.

aastal arvestati konsolideerimisgruppi kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuste liikmetele lühiajalisi hüvitisi brutosummas 184 tuhat eurot (2020: aastal 163 tuhat eurot). Nõukogu liikmetele ei ole lühiajalisi hüvitisi makstud aastal 2021 ega 2020. Vastavalt sõlmitud juhatuse liikme lepingutele, seisuga 31.12.2021, on lepingu lõpetamisel nõukogu initsiatiivil Nordic Fibreboard AS juhatusele ette nähtud lahkumishüvitis kuni kolme kuu töötasu ulatuses.

Nordic Fibreboard AS on seotud osapooltele müünud kaupu ning ostnud põhiliselt konsultatisooniteenuseid. Tehinguid seotud osapooltega tehakse turutingimustel.

Nordic Fibreboard AS Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne (auditeeritud) 2021

tuh EUR	2021	2020
Müüdud kaubad	0	9
Ostetud teenused	17	20
Kokku	17	29

Saldo ostetud teenustelt seotud osapooltega oli 31.12.2021 seisuga 1 tuhat eurot ja seisuga 31.12.2020 17 tuhat eurot. Seotud osapooltelt Stetind OÜ ja Trigon Capital AS sai Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2021. aastal lühiajalist laenu kokku 503 tuhat eurot, millest 303 tuhat eurot oli saadaud intressimääraga 5% aastas ja 200 tuhat eurot intressimääraga 4% aastas. Saadud laenud maksti nii Stetind OÜ-le kui ka Trigon Capital AS-ile 2021. aasta jooksul täies ulatuses koos intressidega tagasi. Lühiajalise laenukohustise jääk seotud osapoolele oli nii 31.12.2021 kui ka 31.12.2020 seisuga 0 eurot. Vt ka lisa 10.

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Ostetud teenused	1	17
Arvestatud intressikulu seotud osapoolte laenudelt	0	1
Kokku	1	18

LISA 24 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Maksuhalduril on õigus kontrollida Kontserni maksuarvestust 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahvid. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Kontsernile olulise täiendava maksusumma.

TINGIMUSLIK TULUMAKS

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega –kohustusi aga IFRS Tõlgenduskomitee 2020 juunis tehtud otsuse kohaselt peab emaettevõte tütarettevõttes paikneva kasumi suhtes kajastama tulumaksukohustuse välja arvatud juhul, kui seda ei plaanita nähtavas tulevikus emaettevõttele jaotada. Kuna Kontsern ei plaani Nordic Fibreboard Ltd OÜ 2021. aasta kasumist eelnevatel aastatel olnud suurte kahjumite tõttu dividende maksta, siis ei ole tütatettevõtettes paikneva kasumi suhtes Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud. Kuna 2020. aastal vähendati emaettevõtte akstiakapitali vähendati lihtsustatud korras, siis tulenevalt Äriseadustiku § 363 kohaselt ei tehta dividendideks väljamakseid kuni 2022. aasta lõpuni.

Nordic Fibreboard AS maksimaalne võimalik tingimuslik tulumaksukohustus oleks 567 tuhat eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja kasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit bilansipäeva seisuga.

LISA 25 BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Peale bilansipäeva, 06.01.2022. a., toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul kinnitati Nordic Fibreboard AS omaaktsiate tagasiostu programm. Aktsiate tagasiostu programmi eesmärgiks on Nordic Fibreboard AS aktsiakapitali vähendamine ning maksimaalselt on õigus tagasi osta 449 906 oma aktsiat. Aktsiate tagasiostmine toimub vahemikus 15.01.2022 kuni 05.01.2027, aktsiate tagasiostu miinimumhind on 0,50 eurot aktsia kohta ja maksimumhind on 3,00 eurot aktsia kohta.

Aruande avalikustamise hetkeks ei ole Nordic Fibreboard AS ega temaga seotud isikute aktsiate tagasioste teostatud.

veebruaril alanud sõda Ukrainas on põhjustanud mõningaid häireid Nordic Fibreboard Ltd müügis Venemaale ja Ukrainasse. Kokku moodustas müük neile kahele turule 2021. aastal 14% kiudplaadi kogumüügist. Peale sõja puhkemist on tavapärane müügimaht neil kahel turul langenud. Lähtudes suurest nõudlusest meie puitkiudplaatidele 2021. aastal ning mis on jätkunud ka 2022. aasta alguses, ei näe me praeguses etapis probleeme mahtude ümberjagamisel Venemaa ja Ukraina klientidelt teistele klientidele. Siiski ei saa tähelepanuta jätta sõja tekitatud ebakindlust ja edasiste oluliste häirete võimalikkust Euroopa ja maailma majandusele.

Coop Pank alandas 2022. aasta märtsis Nordic Fibreboardile antud laenuintressimäära 4,5%-lt 3,5%-le.

LISA 26 LISAINFORMATSIOON KONTSERNI EMAETTEVÕTTE KOHTA

Emaettevõtte kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud eraldiseisvad põhiaruanded (lk. 62- 64), mille avalikustamine konsolideeritud aastaaruande lisades on nõutud EV Raamatupidamise seadusega. Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud investeeringud tütarettevõtetesse, mis on kajastatud soetusmaksumuses (millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused).

EMAETTEVÕTTE FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuh EUR	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded ja ettemaksed	0	6
Käibevara kokku	0	6

Investeeringud tütarettevõtetesse	1 158	1 161
Immateriaalne põhivara	1	1
Põhivara kokku	1 159	1 162

Varad kokku	1 159	1 168

Võlad ja ettemaksed	153	113
Lühiajalised eraldised	16	15
Lühiajalised kohustised kokku	169	128

Pikaajalised eraldised	123	136
Pikaajalised kohustised kokku	123	136
Kohustised kokku	292	264

Aktsiakapital nimiväärtuses	450	450
Jaotamata kasum (kahjum)	417	454
Omakapital kokku	867	904

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 159	1 168

EMAETTEVÕTTE KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE

tuh EUR	2021	2020
Müügitulu	3	3
Sh müügitulu tütarettevõtetele	3	3
Brutokasum	3	3

Üldhalduskulud	25	20
Muud äritulud	3	0
Muud ärikulud	14	23
Ärikahjum	(33)	(40)

Finantstulud	1	315
Finantskulud	5	17
KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSU	(37)	258

ARUANDEAASTA PUHASKASUM/KAHJUM	(37)	258
ARUANDEAASTA KOONDKASUM/KAHJUM	(37)	258

EMAETTEVÕTTE RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuh EUR	2021	2020
Äritegevuse rahavood
Ärikasum (-kahjum)	(33)	(40)
Korrigeerimised:
Kulum	1	0
Kahjum tütarettevõtte laenu allahindlusest	14	22
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus	(5)	(20)
Äritegevusega seotud kohustiste muutus	(8)	81
Äritegevusega genereeritud rahavood	(31)	43
Muud finantstulud ja –kulud	(5)	(3)
Äritegevuse rahavood kokku	(36)	40
Investeerimistegevuse rahavood
Laekunud intressid	1	0
Laekunud materiaalse põhivara müügist	3	0
Seotud osapooltele antud laenud	(28)	(37)
Seotud osapooltele antud laenude tagasimaksed	24	5
Investeerimistegevuse rahavood kokku	0	(32)
Finantseerimistegevuse rahavood
Saadud laenude tagasimaksed	0	(4)
Saadud laenud seotud osapooltelt	104	93
Saadud laenude tagasimaksed seotud osapooltele	(68)	(17)
Makstud laenuintressid	0	(14)
Arvelduskrediidi muutus	0	(66)
Finantseerimistegevuse rahavood kokku	36	(8)
RAHAJÄÄGI MUUTUS	0	0
RAHA ALGJÄÄK	0	0
RAHA LÕPPJÄÄK	0	0

tuh EUR	Aktsia kapital	Ülekurss	Kohustislik reserv kapital	Muud reservid	Jaotamata kasum (kahjum)	Kokku
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2019	2 699	364	288	84	(1 894)	1 542
Aktsiaoptsioonid	0	0	0	(84)	0	(84)
Muud muutused	0	(364)	(288)	0	652	0
Aktsiakapitali muutus	(2 249)	0	0	0	2 249	0
Aruandeaasta puhaskasum 2020	0	0	0	0	258	258
Muu koondkasum 2020	0	0	0	0	0	0
2020 koondkasum	0	0	0	0	258	258
Saldo 31.12.2020	450	0	0	0	454	904
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	0	0	0	0	(1 161)	(1 161)
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	2 905	2 905
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020	450	0	0	0	2 198	2 648
Aruandeaasta puhaskahjum 2021	0	0	0	0	(36)	(36)
Muu koondkasum 2021	0	0	0	0	0	0
2021 koondkahjum	0	0	0	0	(36)	(36)
Saldo 31.12.2021	450	0	0	0	416	867
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	0	0	0	0	(1 158)	(1 158)
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil	0	0	0	0	4 141	4 141
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021	450	0	0	0	3 400	3 850

EMAETTEVÕTTE OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on maksimaalne summa, mida võib Eesti seadusandluse järgi aktsionäridele välja maksta.

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Nordic Fibreboard AS-i aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Nordic Fibreboard AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 18. aprillil 2022 esitatud täiendava aruandega.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021;
konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõtte tütarettevõttele osutatud auditiväline teenus on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.

Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2021 - 31. detsember 2021 jooksul Ettevõtte tütarettevõttele osutatud auditiväline teenus on avalikustatud tegevusaruandes.

Ülevaade meie auditist

Kokkuvõte

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

Olulisus

Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni auditi olulisus	Kontserni auditi olulisus on 101 tuhat eurot
Kuidas me selle määrasime	Kontserni auditi olulisus on määratud kui ligikaudu 1% Kontserni konsolideeritud müügitulust.
Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus	Arvutasime olulisuse lähtudes müügitulust, kuna meie hinnangul peegeldab Kontserni võime teenida müügitulu kõige enam selle väärtust ning on peamiseks näitajaks, mida jälgivad juhtkond, investorid ja teised huvigrupid.

Peamised auditi teemad

Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

Müügitulu kajastamine

Täiendav info on toodud lisas 2 "Oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte" ja lisas 22 "Segmentide aruanne".

Kontsern kajastas 2021. aastal müügitulu summas 10 096 tuhat eurot, mis moodustub peamiselt kaupade hulgimüügist.

Meie arvates on valdav enamus Kontserni müügitehingutest tavapärased ning nende kajastamisel ei ole vaja rakendada olulisi hinnanguid määramaks kajastatava müügitulu suurust või kajastamise hetke. Siiski kohaldub müügitulule märkimisväärne olemuslik risk, mis tuleneb:

kasutajate pidevast tähelepanust müügitulule kui tulemuslikkuse mõõdikule;
müügitulu olulisest suurusest;
olulistest seonduvatest väärkajastamise riskidest nii vea kui pettuse tõttu.

Seetõttu nõuab müügitulu kajastamise auditeerimine oma ulatuse tõttu märkimisväärselt aega ja ressursse ning on seega määratud peamiseks auditi teemaks.

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Hindasime müügitulu kajastamise arvestuspõhimõtete rakendamise järjepidevust viies läbi järgnevad protseduurid:

Uuendasime enda arusaamist müügitulu kajastamise arvestuspõhimõtetest ja hindasime nende vastavust IFRS-i nõuetele.

Uuendasime enda arusaamist müügitulu kajastamise protsessist ja kontrollidest ning vaatlesime peamisi juhtkonna kontrolle müügitulu kajastamise ja mõõtmise osas.

Hindasime juhtkonna võimalusi ja motivatsiooni eirata kontrollimehhanisme ja tuginedes oma professionaalsele hinnangule testisime valikuliselt müügitulu osas tehtud pearaamatu kandeid.

Viisime valimi alusel läbi saldokinnitusprotseduurid klientidega müügitulu tehingute ja nõuete saldode osas.

Viisime valimi alusel kokku müügitulu tehinguid laekumistega ja tehingute aluseks olevate müügiarvetega.

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse

Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Kontsern tegutseb.

Kontserni kuulub mitmeid tütarettevõtteid, mida on täpsemalt kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisas 1. Lähtudes ettevõtete olulisusest ja riskitasemest, teostasime täismahus auditi Kontserni kuuluvate ettevõtete Nordic Fibreboard AS-i ja Nordic Fibreboard Ltd OÜ finantsinformatsiooni osas.

Lisaks teostasime ka spetsiifilised auditiprotseduurid, sh analüütilised protseduurid, teiste tütarettevõtete osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavaid protseduure muude saldode ja tehingute osas, mida eespool nimetatud auditid ja protseduurid ei hõlmanud, veendumaks, et kõik olulised saldod ja tehingud on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes auditeeritud.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab sissejuhatust, tegevusaruannet, hea ühingujuhtimise tava aruannet, tasustamisaruannet, juhatuse kinnitusi ning emaettevõtte müügitulu EMTAK klassifikaatorite lõikes (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Vastavalt väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab väärtpaberituru seaduse § 1353 lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud;
tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;
tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 1353 lg 3.

Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele

Meid on tellitud lepingu alusel Ettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Nordic Fibreboard AS-i 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").

Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid

Ettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused

Ettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.

See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.

Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).

Kvaliteedikontroll

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:

arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;
kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti;
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRLmärgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele;
Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide loomise asjakohasuse hindamine; ja
ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.

Kokkuvõte

Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood

Meid määrati esmakordselt Nordic Fibreboard AS-i kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2007 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Nordic Fibreboard AS-ile kui avaliku huvi üksusele on kokku 15 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Nordic Fibreboard AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2026 lõppeva majandusaastani.

AS PricewaterhouseCoopers

Eva Jansen-Diener Peep Kivistik Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 501 Vandeaudiitor, litsents nr 732

aprill 2022 Tallinn, Eesti

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

Nordic Fibreboard AS juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2021. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

	tuh EUR
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2020	2 198
Koondkasum 2021	1 202
Jaotada:
Eraldis kohustuslikku reservkapitali	45
Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse	1 157
Jaotamata kasum peale reservkapitali kandmist	3 355

Torfinn Losvik

Juhatuse esimees

________________________

JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2021. A. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Juhatus on koostanud Kontserni 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne (lk. 1-75) koosneb tegevusaruandest, tasustamisaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Nõukogu on juhatuse koostatud majandusaasta aruande läbi vaadanud ja aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

Juhatuse esimees	Torfinn Losvik	______
18.04.2022

Nõukogu esimees	Joakim Johan Helenius	______

Nõukogu liige	Trond Bernhard Brekke	______

Nõukogu liige	Sakari Wallin	______

EMAETTEVÕTTE MÜÜGITULU EMTAK KLASSIFIKAATORITE LÕIKES

tuh EUR	2021	2020

96099 muud teenused	3	3

AI Terminal

Nordic Fibreboard

2229_10-k_2022-05-19_1b5eb106-6f5d-4a03-9658-3006af0d6f40.pdf

Majandusaasta Aruanne 2021

NORDIC FIBREBOARD AS

SISSEJUHATUS

KONTSERNIST LÜHIDALT

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE

MÜÜGITULU JA MAJANDUSTULEMUS

KONTSERNI MÜÜGITULU JAOTUS TEGEVUSALADE LÕIKES

KONTSERNI MÜÜGITULU REGIOONIDE LÕIKES

KASUM ÄRISEGMENTIDE LÕIKES

FINANTSSEISUNDI JA RAHAVOOGUDE ARUANNE

ÄRIÜKSUSTE ÜLEVAADE

NORDIC FIBREBOARD LTD

KIUDPLAADI MÜÜGITULU GEOGRAAFILISELT

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT: KINNISVARAHALDUS

SKANO FURNITURE: MÖÖBLI JAEMÜÜK

TULEVIKU VÄLJAVAADE

TEGEVUSKESKKOND 2021

NORDIC FIBREBOARD LTD

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT

JUHTORGANITE VALIMINE JA VOLITUSED NING PERSONAL

ÜLDKOOSOLEK

NÕUKOGU

INFORMATSIOON NÕUKOGU LIIKMETE KOHTA

JUHATUS

TÖÖTAJAD

AUDITIKOMITEE

AUDIITORI VALIMINE

MUU INFO

FINANTSSUHTARVUD

AKTSIA

AKTSIA

AKTSIA HIND

AKTSIONÄRID

AKTSIAKAPITALI JAOTUS AKTSIONÄRI PÄRITOLU JÄRGI SEISUGA 31.12.2021:

AKTSIAKAPITALI JAOTUS OMANIKE TÜÜBI JÄRGI SEISUGA 31.12.2021:

ÜLE 1% OSALUSEGA AKTSIONÄRIDE NIMEKIRI SEISUGA 31.12.2021:

DIVIDENDIPOLIITIKA

RISKID

INTRESSIRISK

VALUUTARISK

MAJANDUSKESKKONNA RISK

ÕIGLANE VÄÄRTUS

LIKVIIDSUSRISK

GRUPI STRUKTUUR

TÜTARETTEVÕTJATE OSAD

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

TASUSTAMISARUANNE

TASU VASTAVUS TASUSTAMISE PÕHIMÕTETELE

KESKKONNAPOLIITIKA

VEEKASUTUS JA HEITVEE KÄITLUS

PÕHILISED SAASTEAINED

JÄÄTMEKÄITLUS

JUHATUSE KINNITUSED

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1 ÜLDINFORMATSIOON

LISA 2 OLULISTE ARVESTUSPÕHIMÕTETE KOKKUVÕTE

A. KOOSTAMISE ALUSED

ARVESTUSPÕHIMÕTETE MUUDATUSED

b) Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

B. VÕRRELDAVUS

C. TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA KOHUSTUSED

(A) ARVESTUS- JA ESITUSVALUUTA

(B) TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD VARAD JA KOHUSTUSED

(C) VÄLISMAAL ASUVATE TÜTARETTEVÕTJATE KONSOLIDEERIMINE

(D) KONSOLIDEERIMISPÕHIMÕTTED JA TÜTARETTEVÕTETE KAJASTAMINE

Klassifitseerimine

Mõõtmine

Võlainstrumendid

Omakapitaliinstrumendid

Väärtuse langus

(F) RAHA JA RAHA EKVIVALENDID