Annual Report • Oct 31, 2022
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
AS PRFoods 2021/2022 majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruanne
| Ärinimi | AS PRFoods |
|---|---|
| Registrikood | 1150713 |
| Aadress | Pärnu mnt 141, Tallinn, Eesti |
| Telefon | +372 452 1470 |
| Koduleht | prfoods.ee |
| Põhitegevusalad | Kalatoodete tootmine ja müük Kalakasvatus |
| Aruandlusperiood | 1. juuli 2021 – 30. juuni 2022 |
| Audiitor | KPMG Baltics OÜ |
| ETTEVÕTTE TUTVUSTUS3 | ||
|---|---|---|
| TEGEVUSARUANNE7 | ||
| ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST 7 | ||
| JUHATUS JA NÕUKOGU16 | ||
| AKTSIA JA AKTSIONÄRID17 | ||
| VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD20 | ||
| ÜHISKONDLIK VASTUTUS22 | ||
| VASTUTUS KESKKONNA EES22 | ||
| HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE24 | ||
| TASUSTAMISARUANNE29 | ||
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE31 | ||
| KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE31 | ||
| KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 32 | ||
| KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE33 | ||
| KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 34 | ||
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 35 | ||
| LISA 1. | ÜLDINE INFORMATSIOON 35 | |
| LISA 2. | ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED35 | |
| LISA 3. | FINANTSRISKID 49 | |
| LISA 4. LISA 5. |
JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD 54 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 55 |
|
| LISA 6. | NÕUDED JA ETTEMAKSED 55 | |
| LISA 7. | VARUD56 | |
| LISA 8. | BIOLOOGILISED VARAD56 | |
| LISA 9. | TÜTARETTEVÕTTED 58 | |
| LISA 10. | EDASILÜKKUNUD TULUMAKS60 | |
| LISA 11. | MATERIAALNE PÕHIVARA61 | |
| LISA 12. | IMMATERIAALNE PÕHIVARA 62 | |
| LISA 13. | RENDILEPINGUD 63 | |
| LISA 14. | INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED 64 | |
| LISA 15. | VÕLAD JA ETTEMAKSED67 | |
| LISA 16. | SIHTFINANTSEERIMINE 68 | |
| LISA 17. | OMAKAPITAL 68 | |
| LISA 18. | SEGMENDIARUANDLUS69 | |
| LISA 19. | MÜÜDUD KAUPADE KULU 71 | |
| LISA 20. | MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD71 | |
| LISA 21. | ÜLDHALDUSKULUD71 | |
| LISA 22. | TÖÖJÕUKULUD 72 | |
| LISA 23. LISA 24. |
MUUD ÄRITULUD JA -KULUD 72 FINANTSTULUD JA –KULUD 72 |
|
| LISA 25. | TULUMAKSUKULUD 73 | |
| LISA 26. | TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 73 | |
| LISA 27. | SIDUSETTEVÕTJAD 74 | |
| LISA 28. | TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA VARAD74 | |
| LISA 29. | TEGEVUSE JÄTKUVUS 74 | |
| LISA 30. | BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED 75 | |
| LISA 31. | TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA 76 | |
| JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE 80 | ||
| SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 81 | ||
| KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK86 | ||
AS PRFoods (edaspidi "Grupp") on kala kasvatamise, kalatoodete tootmise ja müügiga tegelev ettevõtte. Ettevõtte aktsiad on alates 5. maist 2010 noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsi põhinimekirjas ja ettevõtte võlakirjad on alates 6. aprillist 2020 noteeritud NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.
AS PRFoods tütarettevõtte Saaremere Kala AS kirjutas 09.02.2022 alla lepingule 100% Heimon Kala Oy aktsiate võõrandamiseks Nordic Fish Oy-le. Heimon Kala Oy aktsiate võõrandamise tehing on lõpule viidud 07.03.2022 ehk Heimon Kala Oy aktsiad on kantud Nordic Fish Oy-le. Samuti on bilansipäevajärgselt müüdud Överumans Fisk AB aktsiad. AS PRFoods võtab edaspidise suuna kalakasvatuse arendamisele Eestis, eesmärgiga saada regiooni suurimaks kalakasvatajaks.
Pärast John Ross Jr. ja Coln Valley Smokery omandamist 2017. aasta suvel on ettevõttel müügikogemus 37 riiki Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.
Grupi põhitegevusteks on kalakasvandus ja kalatoodete valmistamine. Ettevõtte toodete põhivalikus on lõhe- ja vikerforellitooted. Ligi 2/3 vikerforelli töötlemisel tarbitavast kalast kasvatatakse oma kalakasvandustes Rootsi järvedes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kala kõrge kvaliteedi ja kindlad tarned. Ülejäänud vajamineva toorkala ostab Grupp valdavalt Norrast ja Taanist. Kalatoodete valmistamine toimub kahes moodsas tehases, mis asuvad Saaremaal (Eesti) ning Aberdeenis (Suurbritannia).
Grupi ettevõtete tooteid müüme tunnustatud brändidena meie tegutsemisriikides ja peamine fookus on kõrgema lisandväärtusega premium-toodetel, läbi mille suurendada ettevõtte kasumlikkust.
AS PRFoods plaanib käesoleval aastal kasutusele võtta uue kaubamärgi, mis rõhutab meie Saaremaa päritolu. Töötleme oma tehastes kõige rohkem vikerforelli ja lõhet, väiksemates kogustes ka siiga, ahvenat, koha, rääbist, räime ning heeringat. Hoiame kala alati aukohal – seda nii kasvatades kui töödeldes – seetõttu kasvatame enamuse oma punasest kalast ise ning suitsutame kala traditsioonilisel meetodil lepahakkega. Kuna meie tootevalik on üsna lai, siis sealt leiab meelepärast kogu perele – Eesti Parima Kalatoote tiitli pälvinud õrnalt soolatud forelliviilud, laste lemmikud forellikotletid või pidulikumaks puhuks forellimarja.
Grupp tegutseb aktiivselt uute toodete väljatöötamisega, muuhulgas, et avada uusi eksportturge.
PRFoods toodab erinevaid maitsvaid, tervislikke ja uuenduslikke kalatooteid. Oma kõrgkvaliteetsete toodetega oleme usaldusväärne partner nii lõpptarbijaile kui ka kauplustele. PRFoods on hooliv ja innovaatiline, sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasaegne. Meile on väga oluline keskkonnasõbralikkus - uuenduslike pakendiliinide ja -materjalide ning taastuvenergia lahendustega üritame minimeerida oma jalajälge keskkonnale.
Soovime olla parim ja tuntuim keskkonnasõbralikult kasvatatud toorkala vahendaja ja maitsvate kalatoodete tootja ja müüja Suurbritannia ja Baltikumi turul ning kõrge lisandväärtusega premium kalatoodete müüja ülemaailmselt.
1) Grupp Avamere Kalakasvatus OÜ'd ei konsolideeri, kuna ei oma sidusettevõtja üle ei valitsevat ega olulist mõju
AS PRFoods omab lisaks 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus.
AS-i PRFoods tütarettevõtja Saaremere Kala AS-i ja Nordic Fish Oy vahel 09.02.2022 sõlmitud Heimon Kala Oy 100% aktsiate võõrandamise leping on lõpule viidud 07.03.2022.
Grupi olulisimad kaubamärgid on "PRFoods" ja "John Ross Jr Aberdeen".
2021/2022 majandusaasta tõi kaasa suuremad muutused ettevõtte struktuuris. Võõrandati püsivalt kahjumlik Soome üksus, Heimon Kala Oy. Sellega seoses kandis PRFoods erakordset kahjumit 2,3 miljonit eurot.
Peale majandusaasta lõppu võõrandati ka Överumans Fisk AB. Grupi struktuur on peale äriüksuste võõrandamist järgmine: 100% Saaremere Kala AS (100% Saare Kala Tootmine OÜ (endine Heimon Kala Eesti OÜ), JRJ& PRF UK Ltd (John Ross Jr ja Coln Valley haldusfirma)) , sidusettevõte Redstorm OÜ.
Lisaks on Saaremere Kala AS taotlenud kalakasvatuse lubasid Saaremaal ja Hiiumaal ning antud lubade saamisel moodustatakse uus äriühing nende kasutuselevõtuks.
Grupi müügistruktuur muutus samuti peale Heimon Kala Oy võõrandamist, Soome müük jätkub allhanke korras Kalaneuvos Oy kaudu.
Ettevõtte laenukoormus on vähenenud oluliselt peale äriüksuste müüki. Alles jäävad võlakohustused on seotud Maaelu Sihtasutuse kahe laenuga ning võlakirjadega. Kõik ülejäänud laenulepingud kolmandate osapooltega on lõpetatud.
Ettevõtte jätkusuutlikkus on tagatud paranenud majandustulemustega. Alanud majandusaastal on juba kasumlik nii UK üksus kui kalakasvatus. Eestis toimuv kalatöötlemise tulemused on samad, mis eelmine aasta samal ajal, kuid seoses oluliselt vähenenud kulubaasiga, eeldame kasumlikkuse taastumist ka Saare Kala Tootmine OÜ-s.
PRFoods võib võõrandada täiendavalt olulisi varasid, tagamaks võlakohustuste lunastamist seoses muutunud majandustegevusega.
Eesti kalakasvatuste osa väljaarendamine peaks tagama pikaajalise kasumlikkuse grupile, mis võimaldab ka olemasoleva struktuuriga teenindada laenukoormust.
Grupp on hästi kaitstud ka inflatsioonilise surve vastu. Kulude kasv on suudetud suures mahus edasi kanda lõpptoodete hinda. Samuti kasutab ettevõte taastuvenergiat , mis osaliselt võimaldab olla Eesti üksusel sõltumatu energiakandjate hindadest. Samuti on väga energiaefektiivne kalakasvatus, kuna puudub vajadus väliste energiakandjate kasutamiseks meres asuvate sumpade käitlemisel.
Tööjõu osas on vähendatud oluliselt üldkulusid, mis vastab tegelikele vajadustele. Jätkame kulude kokkuhoiu programmi, kuid samuti on suur prioriteet taastada just Eesti tehase toodete müügikasv – tingituna kallinenud hindadest on väga olulisel määral vähenenud nõudlus lõpptoodete järgi Eestis ja Soomes. Samas näeme paremaid tulemusi ekspordis. 2022/2023 aastal töötame välja UK ja Eesti toodete ühisportfelle ning konsolideeritud müügipakkumisi, mis senini ei realiseerunud kuna vanasti oli Soome ja Eesti fookus private label toodetel.
PRFoods on täna Eesti ainuke kalakasvataja meres. Mere kalakasvatuste rajamine Eestis on riigi toiduturvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse seisukohalt väga olulised. Seda näeb ette ka Eesti riigi põllumajandus strateegia. Sinimajandus aitab oluliselt vähendada toidutootmise ja tarbimise keskkonnakoormust ning tagab toidu julgeoleku kogu riigi vaates. Samuti on sellel väga oluline mõju kõrgepalgaliste ja kvalifitseeritud töökohtade loomisel regionaalselt.
Lugupidamisega,
Indrek Kasela
VÕTMENÄITAJAD*
| KASUMIARUANNE mln EUR (kui pole näidatud teisiti) |
Valem / selgitus | 2021/ 2022 | 2020/ 2021 | 2019/ 2020 | 2018/ 2019 | 2017/2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | Müügitulu | 42,1 | 58,7 | 78,3 | 85,7 | 94,9 |
| Brutokasum | Müügitulu – müüdud kaupade kulu |
3,1 | 5,0 | 9,6 | 11,9 | 13,2 |
| EBITDA äritegevusest** | Kasum (Kahjum) enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust |
-1,7 | -1,2 | 2,8 | 4,0 | 6,0 |
| EBITDA | Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid ning põhivara kulumi- ja väärtuse langust |
-2,1 | -1,3 | 1,9 | 1,7 | 4,4 |
| Ärikasum (-kahjum) | Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid |
-4,2 | -3,9 | -0,7 | -0,5 | 2,3 |
| EBT | Kasum (-kahjum) enne tulumaksu |
-7,7 | -5,0 | -1,8 | -1,2 | 1,4 |
| Puhaskasum (-kahjum) | -7,7 | -5,2 | -1,9 | -1,5 | 1,0 | |
| Brutomarginaal | Brutokasum / Müügitulu | 7,4% | 8,5% | 12,2% | 13,9% | 13,9% |
| Äritegevuse EBITDA marginaal |
EBITDA äritegevusest / Müügitulu |
-4,1% | -2,1% | 3,5% | 4,7% | 6,3% |
| EBITDA marginaal | EBITDA / Müügitulu | -5,1% | -2,1% | 2,4% | 2,0% | 4,7% |
| Ärikasumi marginaal | Ärikasum (-kahjum) / | -9,9% | -6,6% | -0,9% | -0,5% | 2,5% |
| EBT marginaal | Müügitulu EBT / Müügitulu |
-18,3% | -8,5% | -2,2% | -1,4% | 1,5% |
| Netomarginaal | Puhaskasum (-kahjum) / Müügitulu |
-18,2% | -8,8% | -2,4% | -1,7% | 1,1% |
| Tegevuskulude suhtarv | Tegevuskulud / Müügitulu | 17,1% | 16,1% | 13,4% | 12,5% | 10,5% |
| BILANSS mln EUR (kui pole näidatud teisiti) |
Valem / selgitus | 30.06.2022 | 30.06.2021 | 30.06.2020 | 30.06.2019 | 30.06.2018 |
| Netovõlgnevus | Lühiajal. võlakohustused + Pikaajal. võlakohustused – Raha |
24,7 | 22,4 | 20,7 | 20,5 | 18,1 |
| Omakapital | 8,6 | 15,8 | 19,8 | 21,9 | 23,3 | |
| Käibekapital | Käibevara – Lühiajal. kohustused |
-2,7 | -3,2 | -4,0 | -3,1 | 2,8 |
| Varad | 39,4 | 55,6 | 57,1 | 62,5 | 65,5 | |
| Likviidsuskordaja | Käibevara / Lühiajal. kohustused |
0,8x | 0,8x | 0,8x | 0,9x | 1,1x |
| Omakapitali suhtarv | Omakapital / Varad | 21,7% | 28,4% | 34,7% | 35,0% | 35,6% |
| Finantsvõimendus | Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg) |
74.3% | 58,7% | 51,1% | 48,3% | 43,7% |
| Võlakordaja | Kohustused / Kogukapital | 0,8x | 0,7x | 0,7x | 0,7x | 0,6x |
| Netovõlg/EBITDA äritegevusest |
Netovõlg / EBITDA äritegevusest |
-14,5x | -17,9x | 7,5x | 5,1x | 3,0x |
| Omakapitali tootlus | Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine omakapital |
-63,0% | -29,0% | -9,1% | -6,5% | 4,3% |
| Varade tootlus | Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine varade maht |
-16.1% | -9,2% | -3,2% | -2,3% | 2,0% |
* konsolideeriv üksus on ainult valdusfirma ning moodustab ebaolulise osa Grupist, mistõttu konsolideeriva üksuse suhtarve pole välja toodud
** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust
Grupi 2021/2022. majandusaasta müügikäive oli 42,1 miljonit eurot ja võrreldes eelmise majandusaastaga langes käive 16,6 miljonit eurot ehk 28,2%.
Grupi suurimaks turuks on läbi aastate olnud Soome, kus Grupi müük majandusaastal moodustas 49,2% kogumüügist. Alates Suurbritannia kalaettevõtete soetamisest 2017. aastal on Grupi teiseks suurimaks turuks Suurbritannia, mille müük moodustab juba üle 35% Grupi kogumüügist. Eesti, suuruselt kolmanda turu osakaal võrreldes eelmise majandusaastaga on tõusnud ligi 13%-le Grupi kogumüügist.
| mln EUR | 2021/2022 | Osakaal, % | 2020/2021 | Osakaal, % | Muutus, mln EUR |
Muutus, % |
Mõju |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Soome | 20,7 | 49.2% | 37,7 | 64,3% | -17 | -45.1% | ▼ |
| Suurbritannia | 14,9 | 35.4% | 9,0 | 15,3% | 5.9 | 65.6% | ▲ |
| Eesti | 5,3 | 12.6% | 3,9 | 6,7% | 1.4 | 35.9% | ▲ |
| Muud regioonid | 1,2 | 2.8% | 8,1 | 13,7% | -6.9 | -85.2% | ▼ |
| Kokku | 42,1 | 100,0% | 58,7 | 100,0% | -16.6 | -28.8% | ▼ |
Soome müügikäive oli majandusaastal 20,7 miljonit eurot ning vähenemine ligi 45% ulatuses on tingitud Soomes tegutseva tütarettevõtte müügist veebruaris 2022.
Suurbritannia müügikäive oli majandusaastal 14,9 miljonit eurot, suurenemine oli 65,6% võrreldes 9 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Suurbritannia käibe osakaal moodustas 2021/2022. majandusaastal kogukäibest 35,4% (2020/2021: 15,3% kogukäibest).
Eesti müügikäive oli majandusaastal 5,3 miljonit eurot, suurenedes 35,9% võrreldes 3,9 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Eesti käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 12,6% (2020/2021: 6,7% kogukäibest).
Müük muudesse riikidesse oli majandusaastal 1,2 miljonit eurot ja see moodustas 2,8% kogukäibest (2020/2021: 8,1 miljonit eurot, osakaal 13,7% kogukäibest).
Grupi peamised tootesegmendid on kuum- ja külmsuitsutooted ja värske kala ja kalafilee, mis moodustavad enamiku müügikäibest, muude kalatoodete müük jääb alla 15%. Kliendisegmentidest moodustab üle 50% osa jaeketid, millele järgneb hulgimüük, HoReCa ja muu.
| 2021/2022 | 2020/2021 | Muutus | 2021/2022 | 2020/2021 | Muutus | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln EUR | mln EUR | mln EUR | Mõju | % käibest | % käibest | %-punkt | Mõj u |
|
| Käive | 42,12 | 58,69 | -16,57 | ▼ | 100,00% | 100,00% | ||
| Müüdud kaupade kulu | -38,99 | -53,73 | 14,74 | ▲ | 92,57% | 91,55% | 1.02% | ▼ |
| materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu |
-28,24 | -40,29 | 12,05 | ▲ | 67,05% | 68,65% | -1,60% | ▲ |
| tööjõukulud | -5,82 | -6,13 | 0,31 | ▲ | 13,82% | 10,44% | 3,38% | ▼ |
| amortisatsioon | -1,56 | -2,17 | 0,61 | ▲ | 3,70% | 3,69% | 0,01% | ▼ |
| muu müüdud kaupade kulu | -3,37 | -5,14 | 1.77 | ▲ | 8,00% | 8,77% | -0,77% | ▲ |
| Tegevuskulud | -7,21 | -9,47 | 2,26 | ▲ | 17,12% | 16,13% | 0,99% | ▼ |
| tööjõukulud | -2,74 | -3,14 | 0,40 | ▲ | 6,51% | 5,35% | 1,16% | ▼ |
| transpordi- ja logistikateenused | -2,63 | -3,22 | 0,59 | ▲ | 6,24% | 5,49% | 0,75% | ▼ |
| amortisatsioon | -0.39 | -0,46 | 0,07 | ▲ | 0,93% | 0,78% | 0,15% | ▼ |
| reklaam, turundus ja tootearendus |
-0,22 | -0,33 | 0,11 | ▲ | 0,52% | 0,56% | -0,04% | ▲ |
| muud tegevuskulud | -1,23 | -2,32 | 1,09 | ▲ | 2,92% | 3,95% | -1,03% | ▲ |
| Muud äritulud/-kulud | 0,31 | 0,31 | 0 | 0,74% | 0,53% | 0,21% | ▲ | |
| Finantstulud/-kulud | -3,54 | -1,09 | -2,45 | ▼ | 8,40% | -1,85% | 10,25% | ▼ |
Müüdud kaupade kulu 2021/2022. majandusaastal oli 38,99 miljonit eurot ja moodustas 92,57% müügikäibest (2020/2021: 53,7 miljonit eurot, 91,55% käibest). Müüdud kaupade kulud vähenesid võrreldes eelmise majandusaastaga 14,74 miljoni euro võrra.
Kulugrupi "materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu" 28,24 miljoni euro (2020/2021: 40,29 miljonit eurot) suurusest summast suurima osa (ca 75%) moodustavad kulud toorainele (toorkala). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt pakendite ning kalade söödakulud.
Tootmistööliste ja kalakasvanduste personali palgakulu summas 5,82 miljonit eurot moodustas käibest 13,82% (2020/2021: 6,1 miljonit eurot, 10,4% käibest).
Muu müüdud kaupade kulu oli 3,37 miljonit eurot ja selle osakaal müügikäibest oli 8% (2020/2021: 5,1 miljonit eurot, 8,8% käibest). Muu müüdud kaupade kulu sisaldab kulutusi sooja- ja elektrienergiale, rendile, kommunaalkuludele ning kalakasvatuse ja -tootmisega seotud abitegevuskulusid.
Tegevuskulud oli 7,2 miljonit eurot ja moodustasid 17,12% müügikäibest (2020/2021: 9,5 miljonit eurot, 16,1% käibest) kahanedes 2,3 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Tegevuskuludest suurima osakaaluga on transpordi- ja logistikateenused 2,6 miljonit eurot (2020/2021: 3,2 miljonit eurot) ning tööjõukulud 2,7 miljonit eurot (2020/2021: 3,1 miljonit eurot).
Grupi 2021/2022. majandusaasta brutokasum oli 3,1 miljonit eurot e 1,9 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2020/2021: 5,0 miljonit eurot). EBITDA äritegevusest enne ühekordseid tulusid ja kulusid ning bioloogiste varade ümberhindlust oli -2,1 miljonit eurot e 0,9 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2020/2021: -1,2 miljonit eurot). Majandusaasta EBITDA oli -2,5 miljonit eurot e 1,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel majandusaastal (2020/2021: -1,3 miljonit eurot).
Majandusaastal oli biovarade ümberhindluse mõju EBITDAle -0,4 miljonit eurot (2020/2021: 0,3 miljonit eurot).
2021/2022. majandusaasta ärikahjum oli 4,2 miljonit eurot (2020/2021: 3,9 miljonit eurot) ja puhaskahjum oli 7,7 miljonit eurot (2020/2021: 5,2 miljonit eurot).
Ärikasumi marginaal majandusaastal oli -10,0% (2020/2021: -6,6%) ja puhaskasumi marginaal -18,3% (2020/2021: -8,8%).
Grupi konsolideeritud bilansimaht oli 30.06.2022 seisuga 39,4 miljonit eurot. Aasta varem sama perioodi lõpus s.o seisuga 30.06.2021 oli bilansimaht 55,6 miljonit eurot.
Grupi käibevarade maht oli 30.06.2022 seisuga 8,4 miljonit eurot (30.06.2021: 16,5 miljonit eurot). Grupi põhivarad olid kokku 31,0 miljonit eurot (30.06.2021: 39,1 miljonit eurot).
Lühiajalised kohustused olid 30.06.2022 seisuga 11,1 miljonit eurot (30.06.2021: 19,7 miljonit eurot). Pikaajalised kohustused kokku olid 19,8 miljonit eurot (30.06.2021: 20,2 miljonit eurot). PRFoods omakapital oli 8,6 miljonit eurot (30.06.2021: 15,8 miljonit eurot).
Majandusaasta lõpus oli Grupil rahalisi vahendeid 0,1 miljonit eurot e 0,3% bilansimahust (30.06.2021: 2,5 miljonit eurot, 4,5% bilansimahust).
Nõuded ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2022 3,1 miljonit eurot võrrelduna seisuga 30.06.2021, mil nõuded ja ettemaksed olid 3,5 miljonit eurot.
Varud olid majandusaasta lõpu seisuga 2,2 miljonit eurot, kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 3,5 miljonit eurot ehk tasemelt 5,7 miljonit eurot.
Bioloogilised varad olid 30.06.2022 seisuga 3,0 miljonit eurot (30.06.2021: 4,8 miljonit eurot), kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 1,8 miljoni euro võrra. Biomassi maht oli 30.06.2022 seisuga 441 tonni (30.06.2021: 846 tonni), mis on 405 tonni võrra vähem võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga.
Grupi materiaalne põhivara oli majandusaasta lõpu seisuga 8,9 miljonit eurot (30.06.2021: 15,3 miljonit eurot) ja immateriaalne vara 21,8 miljonit eurot (30.06.2021: 23,5 miljonit eurot). Materiaalne põhivara kahanes 6,4 miljonit eurot ja immateriaalne kasvas 1,7 miljonit eurot.
Grupi lühiajalised intressikandvad kohustused olid 30.06.2022 seisuga 7,1 miljonit eurot (30.06.2021: 7,3 miljonit eurot), kahanedes aastaga 0,2 miljonit eurot.
Võlad ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2022 kokku 4,0 miljonit eurot (30.06.2021: 12,1 miljonit eurot), kahanedes eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kokku 8,1 miljoni euro võrra.
Pikaajalised intressikandvad kohustused olid majandusaasta lõpu seisuga 17,7 miljonit eurot (30.06.2021: 17,6 miljonit eurot) kasvades majandusaastate võrdluses 0,1 miljonit eurot.
Seisuga 30.06.2022 oli ettevõtte registreeritud aktsiakapital 7,7 miljonit eurot (30.06.2021: 7,7 miljonit eurot).
PRFoodsi raha ja ekvivalendid olid 2021/2022. majandusaasta alguses 2,5 miljonit eurot ja lõpus 0,1 miljonit eurot, majandusaasta rahavoog oli -2,2 miljonit eurot. Eelmisel majandusaastal samal perioodil oli rahavoog 0,2 miljonit eurot.
Rahavoog äritegevusest 2021/2022. majandusaastal oli +0,9 miljonit eurot ja +2,0 miljonit eurot eelmisel majandusaastal. Investeerimistegevuse rahavoog oli majandusaastal -2,8 miljonit eurot ja eelmisel majandusaastal -1,2 miljonit eurot. Majandusaasta finantseerimistegevuse rahavoog oli -0,4 miljonit eurot võrreldes -0,6 miljoni euroga eelmisel majandusaastal.
Majandusaasta keskmine töötajate arv oli 245 võrrelduna eelmise majandusaasta keskmise töötajate arvuga 281. Grupi tööjõukulud kahanesid 9,3-lt miljonilt eurolt 2020/2021. majandusaastal 8,5-le miljonile eurole 2021/2022. majandusaastal. Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta moodustas 2,88 tuhat eurot ning kasvas 4,7% võrreldes 2020/2021 majandusaastaga.
| 2021/2022 | 2020/2021 | 2019/2020 | 2018/2019 | 2017/2018 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Keskmine töötajate arv | 245 | 281 | 318 | 361 | 368 |
| Soome | 81 | 79 | 81 | 92 | 92 |
| Eesti | 80 | 86 | 106 | 127 | 134 |
| Suurbritannia | 100 | 100 | 113 | 121 | 117 |
| Rootsi | 11 | 16 | 18 | 21 | 25 |
| Tööjõukulud, tuh EUR | 8 459 | 9 266 | 10 589 | 10 857 | 10 415 |
| Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR | 2,88 | 2,75 | 2,77 | 2,50 | 2,36 |
Grupi konkurentsieeliseks on vertikaalne integratsioon – kalakasvatus, tootmine ja müük. Ligikaudu 2/3 Grupi vikerforelli toorainest tuleb grupile kuuluvatest kalakasvandustest Rootsi järvedes ja Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kiired ja usaldusväärsed tarned.
Vertikaalne integratsioon võimaldab grupil vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappidel ja ka suurendada kontrolli kalatöötlemise ja turustamise osas. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote kogu elutsükli jälgimisele. Lisaks kulude optimeerimisele võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist ning tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse.
Kalasektor on äärmiselt sõltuv toorkala kättesaadavusest ja kala hinnast. Suurtootjad fikseerivad tootmisplaanid kolmeks aastaks ette, kuna lühiajalisemalt on kalakasvatuses tootmistsüklit keeruline ja kallis turuvajadustest lähtuvalt kohandada. Seetõttu on kalapakkumine maailmaturul lühiajaliselt suhteliselt jäik, samas turunõudlus nihkub mõnevõrra sõltuvalt hooajast. Pakkumise ja nõudluse pideva muutumise tõttu on toorkala hind pidevas muutumises. Täiendav mõju hindade amplituudile ja ettearvamatusele on kauba tarneahelate muutusel seoses viimastel kuudel äriprotsesse oluliselt mõjutanud viiruspuhanguga. Grupp tasakaalustab väliskeskkonna mõju ja kala hinna volatiilsust muudatuste kaudu ettevõtte tootmisja müügistrateegias.
| EUR/kg | 30.06.2022 | 30.06.2021 | 30.06.22 vs 30.06.21 |
30.06.2020 | 30.06.22 vs 30.06.20 |
30.06.2019 | 30.06.22 vs 30.06.19 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Lõhe | 9,44 | 5,63 | 67,7% | 5,31 | 77,8% | 5,74 | 64,5% |
| Vikerforell | 9,71 | 5,52 | 75,9% | 4,36 | 122,7% | 5,76 | 68,4% |
Grupp jälgib lõhe ja vikerforelli turuhindu: lõhehindu Nasdaqi kauplemiskeskkonnast ja vikerforellihindu Akvafakta (Norra kalatööstusettevõtteid koondav ühing) kokkuvõtetest.
Aruandeperioodi lõpu seisuga on lõhe turuhind võrreldes aastatagusega tõusnud 67,7% ja vikerforelli hind tõusnud 75,9%. Kahe aasta taguse hinnaga võrreldes on lõhe hind tõusnud 77,8% ja forell läinud kallimaks 122,7%. Võrreldes perioodi lõpu hinda kolm aastat tagasi on lõhe hind tõusnud 64,5% ja forelli hind tõusnud 68,4%..
Allolevad tabelid illustreerivad lõhe ja vikerforelli keskmisi hindu nädalate lõikes finantsaastast 2016/2017.
| EUR/kg | 2021/2022 | 2020/2021 | 2021/2022 vs 2020/2021 |
2019/2020 | 2021/2022 vs 2019/2020 |
2018/2019 | 2021/2022 vs 2018/2019 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Lõhe | 6,95 | 4,79 | 45,1% | 5,57 | 24,7% | 6,03 | 15,3% |
| Vikerforell | 6,75 | 4,72 | 43,0% | 5,14 | 31,3% | 5,92 | 14,0% |
Nii keskmine lõhe hind kui keskmine forelli hind on tõusnud aruandeperioodil võrreldes eelmise finantsaasta sama perioodiga vastavalt 45,1% ja 43,0%.
Bioloogilisteks varadeks on PRFoodsi kalakasvandustes eluskaalus arvele võetud kalavarud, mille hulka kuuluvad vikerforell (Oncorhynchus mykiss) ja siig (Coregonus lavaretus).
Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast. Siia kalavarude hindamisel võetakse aluseks Soome Kalakasvatajate Liidu igakuine turuhinna uuring. Kui toorkala turuhind tõuseb või langeb, siis suureneb või väheneb vastavalt ka Grupi kalakasvandustes kasvatatavate kalade väärtus ning see avaldab vastavalt positiivsest või negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele.
| 2021/2022 | 2020/2021 | Muutus, tonnid 2021/2022 vs 2020/2021 |
Muutus, % 2021/2022 vs 2020/2021 |
|
|---|---|---|---|---|
| Biomass perioodi algul | 846 | 945 | -99 | -10,5% |
| Biomass perioodi lõpul | 441 | 846 | -405 | -47,9% |
| Toodangu arvele võtmine laos (eluskaalus) | 1 427 | 1 973 | -546 | -27,7% |
Seisuga 30.06.2022 oli ettevõttel bioloogilisi varasid 441 tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid bioloogilised varad koguseliselt 405 tonni ehk 47,9%.
| 2021/2022 | 2020/2021 | Muutus, mln EUR 2021/2022 vs 2020/2021 |
Muutus, % 2021/2022 vs 2020/2021 |
|
|---|---|---|---|---|
| Bioloogilised varad, mln EUR | 3,00 | 4,80 | -1,79 | -37,4% |
| Biomassi maht, tonnid | 441 | 846 | -405 | -47,9% |
| Keskmine hind, EUR/kg | 6,81 | 5,67 | 1,14 | 20,1% |
| Bioloogiliste varade ümberhindlus, mln EUR | -0,17 | 0,31 | -0,48 | -153,2% |
Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid 30.06.2022 seisuga 3,0 miljonit eurot võrreldes 4,8 miljoni euroga 30.06.2022. Biomassi keskmine hind oli 6,81 eurot kilo kohta võrrelduna 5,67 euroga kilo kohta võrreldava perioodi jooksul.
ASi PRFoods juhatus on üheliikmeline ja vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2.02.2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.
ASi PRFoods nõukogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Aktsiaseltsi põhikirja alusel kuulub juhatusse üks kuni neli liiget. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University'st (1996) ja bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994).
Lisaks PRFoodsi juhatuse liikme positsioonile kuulub ta juhatustesse peaaegu kõigis Grupi äriühingutes ning ka Gruppi mitte-kuuluvates äriühingutes (Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, ManageTrade OÜ ja NBLJK OÜ, jne). Ta kuulub nõukogudesse muuhulgas järgmistes äriühingutes: AS Toode, ELKE Grupi AS, ELKO Grupa AS, EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, Ridge Capital AS, AS Ekspress Grupp, Elering AS, SA Avatud Eesti Fond, Tulundusühistu Tuleva, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu. Lisaks on ta tegev mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes väljaspool Eestit.
AS PRFoods nõukogu on hetkel kuueliikmeline. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees Lauri Kustaa Äimä, nõukogu liikmeteks on Aavo Kokk, Harvey Sawikin, Vesa Jaakko Karo, Arko Kadajane ja Kuldar Leis.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Seaduse kohaselt on üldkoosolekud korralised või erakorralised.
Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. ASi PRFoods põhikirja kohaselt kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks.
Lauri Kustaa Äimä (sündinud 1971) omab magistrikraadi majandusteaduses University of Helsinki'st ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates asutamisest. Lauri Kustaa Äimä on KJK Capital Oy tegevdirektor ja asutajast osanik. Ta on juhtorgani liige äriühingutes Saaremere Kala AS, AS Baltika, AS Toode, ManageTrade OÜ, AB Baltic Mill, UAB Malsena Plius ning lisaks veel mitmetes Soomes, Inglismaal, Sloveenias ja Luksemburgis asuvates investeerimisega tegelevates äriühingutes ja fondides sh KJK Management SA, KJK Fund SICAV-SIF, KJK Fund II SICAV-SIF and KJK Fund III, Elan d.o.o. and Kaima Capital Oy, Amber Trust Management SA, Amber Trust II Management SA, Kaima Capital Eesti OÜ.
Aavo Kokk (sündinud 1964) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajakirjanduse erialal ning Stockholm University 1992. aastal panganduse ja rahanduse erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. Ta on juhtimisorgani liige erinevate äriühingutes, nt US Real Estate OÜ, OÜ Synd&Katts, Raldon Kinnisvarahalduse OÜ, AS Audentes, AS Lemeks, Crowdestate AS ning Creative Union AS.
Harvey Sawikin (sündinud 1960) on lõpetanud Columbia University ja Harvard Law School'i ja kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. 1994 aastal kaasasutas Harvey Sawikin fondihaldusettevõtte Firebird Management LLC, milles tal on tänini juhtiv positsioon. Harvey Sawikin on järgmiste ettevõtete / fondide Firebird Fund, Firebird New Russia Fund, Firebird Mongolia GP LLC, Firebird Republics Fund, Firebird Avrora Fund ja Amber Trust fondide juhtkonnas. Ta on New Yorki osariigi advokatuuri liige.
Vesa Jaakko Karo (sündinud 1962) lõpetas 1986. aastal Helsinki School of Economics'i magistrikraadiga (M.Sc) rahanduses ja rahvusvahelises turunduses ning talle omistati 1996. aastal licentiate (Econ) kraad majanduses. Ta kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta augustist. Ta on KJK Capital Oy nõukogu liige.
Arko Kadajane (sündinud 1981) on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2012. aasta maikuust. Ta on Ambient Sound Investments OÜ portfellihaldur ning OÜ Juniper ja OÜ Portfellihaldur juhatuse liige.
Kuldar Leis (sündinud 1968) lõpetas Tartu Ülikooli 1993. aastal krediidi ja rahanduse erialal ja omab ka diplomit piimatehnoloogia erialal. Kuldar Leis täitis ASi PRFoods juhatuse esimehe ülesandeid alates selle asutamisest kuni 15. maini 2013. Alates 2013. aasta maikuust kuulub ta ASi PRFoods nõukogusse. Ta on Saaremere Kala ASi, ASi Linda Nektar, AS Bercman Technologies ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Lisaks sellele on ta Rododendron OÜ, Solarhouse OÜ, MTÜ Põlva Tenniseklubi ja MTÜ Põlva Käsipalliklubi juhatuse liige.
Informatsioon nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta ning nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse on ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.
| Juhtimiskohustusi täitev isik, sh tema lähikondne | aktsiate arv | osalus |
|---|---|---|
| Juhatuse liige – Indrek Kasela | 1 613 617 | 4,17% |
| Nõukogu liige – Kuldar Leis | 1 223 050 | 3,16% |
| Nõukogu esimees – Lauri Kustaa Äimä | 125 000 | 0,32% |
| Nõukogu liige – Vesa Jaakko Karo | 90 000 | 0,23% |
| Nõukogu liige – Arko Kadajane | 8 928 | 0,02% |
| Nõukogu liige – Harvey Sawikin | 0 | - |
| Nõukogu liige – Aavo Kokk | 0 | - |
| Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad | 3 060 595 | 7,91% |
ASi PRFoods registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Kõik aktsiad on vabalt võõrandatavad ja üheliigilised, s.o omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust.
| ISIN | EE3100101031 | Emiteeritud väärtpabereid | 38 682 860 |
|---|---|---|---|
| Väärtpaberi lühinimi | PRF1T | Noteeritud väärtpabereid | 38 682 860 |
| Market | BALTIC MAIN LIST | Noteerimise kuupäev | 5.05.2010 |
| Nominaal | 0 EUR | Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus | 1 aktsia |
ASi PRFoods aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010. Aktsial ei ole ametlikku turutegijat. ASi PRFoods aktsia kuulub OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi üldindeksi koosseisu.
AS PRFoods on kahel korral vähendanud aktsiate nimiväärtust väljamaksete tegemisega aktsionäridele: 2012. aastal vähendati nimiväärtust 10 eurosendi võrra ja 2015. aastal 30 eurosendi võrra. 26. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Aktsia arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot (nimiväärtus kuni 13. aprillini 2011 oli 10 Eesti krooni, kuni 3. septembrini 2012 oli 0,60 eurot ning kuni 2. oktoobrini 2015 oli 0,50 eurot).
Tallinna Börsi üldindeks tõusis 8,07% ning PRFoods aktsiahind langes 18,82%.
| Indeks / aktsia | Tähis | 30.06.2022 | 30.06.2021 | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| ● | PRFoods aktsia, EUR | PRF1T | 0,345 | 0,425 | -18,82% |
| ● | OMX Tallinn üldindeks | OMXTGI | 1 789,65 | 1 656,33 | 8,07% |
| Kauplemisstatistika, EUR (kui pole näidatud teisiti) |
12k 2021/2022 | 12k 2020/2021 | 12k 2019/2020 | 12k 2018/2019 | 12k 2017/2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| Avamishind | 0,425 | 0,418 | 0,502 | 0,740 | 0,390 |
| Kõrgeim | 0,435 | 0,428 | 0,534 | 0,780 | 0,855 |
| Madalaim | 0,300 | 0,344 | 0,361 | 0,490 | 0,366 |
| Viimane | 0,345 | 0,425 | 0,418 | 0,534 | 0,740 |
| Kaubeldud aktsiaid, mln tk | 1,94 | 2,08 | 1,34 | 2,20 | 3,92 |
| Tehingute arv, tk | 5 514 | 6 737 | 2 313 | 1 762 | 2 574 |
| Keskmine tehingumaht, aktsiat | 225 | 309 | 579 | 1 248 | 1 522 |
| Käive, mln | 1,05 | 0,80 | 0,60 | 1,43 | 2,30 |
| Turuväärtus, mln | 13,34 | 16,44 | 16,17 | 20,66 | 28,63 |
2021/2022. majandusaasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega kokku 5 514 tehingut (12 kuud 2020/2021: 6 737 tehingut). Kokku vahetas perioodi jooksul omanikku 1,9 miljonit aktsiat (12 kuud 2020/2021: 2,1 miljonit aktsiat), mis moodustab 4,9% ettevõtte aktsiatest. Keskmine tehingu maht oli 225 aktsiat (12 kuud 2020/2021: 309 aktsiat).
Majandusaasta aktsiatehingute käive oli 1,05 miljonit eurot võrrelduna 0,8 miljoni euroga eelmisel 12-kuulisel perioodil. Kõrgeim hind majandusaastal oli 0,435 eurot ja madalaim 0,3 eurot ning võrreldaval perioodil aasta tagasi oli kõrgeim ja madalaim vastavalt 0,428 eurot ja 0,344 eurot.
Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2022 oli 0,345 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 13,34 miljonit eurot. Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2021 oli 0,425 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 16,44 miljonit eurot.
| Indeks / aktsia | Tähis | 30.06.2022 | 05.05.2010 | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| ● | PRFoods aktsia, EUR | PRF1T | 0,345 | 0,890 | -61,24% |
| ● | PRFoods korrigeeritud aktsia hind, EUR |
0,675 | 0,890 | -24,16% | |
| ● | OMX Tallinn üldindeks | OMXTGI | 1 789,65 | 594,56 | 201,0% |
ASi PRFoods aktsiakapitali väljamaksetega korrigeeritud aktsiahinna langus alates aktsia noteerimisest 2010. aastal on 24,16%. Tallinna Börsi üldindeks on sama perioodi jooksul tõusnud 201,0%. ASi PRFoods aktsia nominaalväärtuse vähendamisega 2012. ja 2015. augustis kokku 40 eurosenti aktsia kohta korrigeerimata aktsiahind on langenud 61,24%. Alates aktsiate noteerimisest on AS PRFoods dividendidena ja aktsiakapitali vähendamiskannetena aktsionäridele välja maksnud kokku 17,3 miljonit eurot.
| Suhtarvud | Valem | 30.06.2022 | 30.06.2021 | 30.06.2020 | 30.06.2019 | 30.06.2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales) |
(Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu |
0,90 | 0,66 | 0,47 | 0,48 | 0,49 |
| Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja |
(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest |
neg | neg | 13,39 | 10,30 | 7,84 |
| Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA) |
(Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA |
neg | neg | 19,58 | 23,59 | 10,59 |
| Hinna äritegevuse EBITDA kordaja |
Turuväärtus / EBITDA äritegevusest |
neg | neg | 5,87 | 5,18 | 4,80 |
| Hinna EBITDA kordaja (Price/EBITDA) |
Turuväärtus / EBITDA |
neg | neg | 8,59 | 11,85 | 6,49 |
| Hinna kasumi kordaja (P/E) | Turuväärtus / Puhaskasum |
neg | neg | neg | neg | 28,65 |
| Hinna omakapitali suhtarv (P/B) |
Turuväärtus / Omakapital |
1,55 | 1,04 | 0,82 | 0,94 | 1,23 |
Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga 30.juuni.
Müügitulu, EBITDA ja puhaskasum/-kahjum viimase 12 kuu jooksul.
| Aktsiate arv 30.06.2022 |
Osalus 30.06.2022 |
Aktsiate arv 30.06.2021 |
Osalus 30.06.2021 |
Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| ING Luxembourg S.A. (Esindajakonto) | 24 258 366 | 62,71% | 24 258 366 | 62,71% | - |
| Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ | 1 613 617 | 4,17% | 1 613 617 | 4,17% | - |
| Ambient Sound Investments OÜ | 1 385 267 | 3,58% | 1 385 267 | 3,58% | - |
| Firebird Republics Fund Ltd | 1 277 729 | 3,30% | 1 277 729 | 3,30% | - |
| OÜ Rododendron | 1 219 589 | 3,15% | 1 219 589 | 3,15% | - |
| Compensa Life Vienna Insurance Group SE | 750 470 | 1,94% | 750 470 | 1,94% | - |
| Firebird Avrora Fund, Ltd. | 730 678 | 1,89% | 730 678 | 1,89% | - |
| OÜ Iskra Investeeringud | 279 318 | 0,72% | 377 874 | 0,98% | -98 556 |
| Suurimad aktsionärid kokku | 31 525 034 | 81,47% | 31 613 590 | 81,73% | -98 556 |
| Muud aktsionärid | 6 167 826 | 15,94% | 6 069 270 | 15,69% | 98 556 |
| Oma aktsiad | 1 000 000 | 2,59% | 1 000 000 | 2,59% | - |
| Kokku | 38 682 860 | 100,00% | 38 682 860 | 100,00% | 98 556 |
| Aktsiate arv | Aktsionäride arv | % aktsionäridest | Aktsiate arv | % aktsiatest |
|---|---|---|---|---|
| 1 … 1 000 | 1 667 | 68,0% | 452 657 | 1,2% |
| 1 001 … 10 000 | 674 | 27,5% | 2 148 870 | 5,5% |
| 10 001 … 50 000 | 83 | 3,4% | 1 784 570 | 4,6% |
| 50 001 … 100 000 | 14 | 0,5% | 1 046 749 | 2,7% |
| 100 001 … | 14 | 0,6% | 33 250 014 | 86,0% |
| Kokku | 2 452 | 100,0% | 38 682 860 | 100,0% |
PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 tagatud võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods'i omanduses 4 926 võlakirja.
Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.
Seisuga 30.06.2022 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 nominaalväärtuses 53,5 tuhat eurot.
PRFoods emiteeris 2020/2021 majandusaastal 237 allutatud konverteeritavat võlakirja, kogunimiväärtusega kuni 2,37 miljonit eurot, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, intressimääraga 7% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 01.10.2025.
Samal majandusaastal emiteeriti lisaemissiooni raames, suunatud pakkumisena, PRFoods aktsionärile Amber Trust II S.C.A 10 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, intressimääraga 6,25% kalendriaastas.
Lisaks teavitas PRFoods tagatud võlakirjade (emiteeritud PRFoods 14.01.2020 emissiooni tingimuste kohaselt) lisaemissioonist mahus kuni 1,0 miljonit eurot, mille raames emiteeritakse kuni 10 000 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Lisaemissioon oli suunatud mitteavaliku pakkumisena PRFoods aktsionärile Amber Trust II S.C.A, refinantseerimaks viidatud aktsionäri poolt PRFoods-le antud investeerimislaenu seoses laenu tagasimaksetähtaja saabumisega.
Seisuga 30.06.2022 on PRFoods emiteerinud 110 237 võlakirja, millest 110 000 on tagatud võlakirjad, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, koguväärtuses 11,0 miljonit eurot ning 237 on allutatud konverteeritavad võlakirjad, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, koguväärtuses 2,37 miljonit eurot.
| Võlakirjade väärtus 30.06.2022 |
% kogumahust 30.06.2022 |
Võlakirjade väärtus 30.06.2021 |
% kogumahust 30.06.2021 |
Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Swedbank Pensionifond K60 | 3 940 000 | 29,5% | 3 940 000 | 29,5% | - |
| ING Luxembourg S.A. AIF esindajakonto | 3 070 000 | 23,0% | 3 070 000 | 23,0% | - |
| Swedbank Pensionifond K30 | 800 000 | 6,0% | 800 000 | 6,0% | - |
| Rietumu Bankas JSC | 750 000 | 5,6% | 750 000 | 5,6% | - |
| AS SEB Bankas | 502 700 | 3,8% | 489 100 | 3,7% | 13 600 |
| Spring Capital Growth Fund 1 | 505 300 | 3,8% | 505 300 | 3,8% | - |
| Compensa Life Vienna Insurance Group SE | 475 800 | 3,6% | 475 800 | 3,6% | - |
| Suurimad võlakirjaomanikud kokku | 10 043 800 | 75,1% | 10 030 200 | 75,0% | 13 600 |
| Ülejäänud võlakirjaomanikud | 3 272 700 | 24,5% | 3 286 300 | 24,6% | -13 600 |
| Oma võlakirjad | 53 500 | 0,4% | 53 500 | 0,4% | - |
| Võlakirjade väärtus | Võlakirjaomanike arv | % võlakirjaomanikest | Võlakirjade väärtus | % võlakirjade väärtusest |
|---|---|---|---|---|
| 1 … 1 000 | 128 | 42,0% | 70 600 | 0,5% |
| 1 001 … 10 000 | 100 | 32,8% | 430 200 | 3,2% |
| 10 001 … 50 000 | 56 | 18,3% | 1 256 900 | 9,4% |
| 50 001 … 100 000 | 9 | 3,0% | 700 300 | 5,2% |
| 100 001 … | 12 | 3,9% | 10 912 000 | 81,6% |
| Kokku | 305 | 100,0% | 13 370 000 | 100,0% |
Usume, et vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Seetõttu on meile oluline ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Olles ümbritseva keskkonna osa, hoolime oma töötajatest, kogukonnast, koostööpartneritest, ühiskonnast ja loodusest.
Panustame jõudumööda Eesti kui purjetamise- ja mereriigi arengusse ning meresõidu traditsioonide taastamisse. Oleme Muhu Väina regati pikaajalised toetajad, samuti toetasime 2019 aastal Jääpurjetamise MMi. Muhu Väina regatil oleme ka oma meeskonnaga osalenud, jahil Reval Cafe Elisa Sailing, amatöörsportlaste meeskonna koosseisus. Jäähoki on soomlaste jaoks kahtlemata spordiala number üks ning kohalike ettevõtjate jaoks on oma linna klubi toetamine auasi. PRFoodsi Soome tütarettevõte Heimon Kala Oy on teinud pikaajalist koostööd Hämeenlinna jäähoki meeskonnaga ja panustanud Hämeenlinna jäähalli arengusse.
Samuti peame oluliseks kohaliku majanduskeskkonna ja kultuuriruumi
arengut – seda nii Eestis, Soomes kui ka Šotimaal ehk kõigis PRFoods asukohariikides ja koduturgudel. Oleme alates 2018 aastast aidanud MTÜd Visit Saaremaa, samuti panustanud MTÜd Eesti Kultuurikoda käekäiku, toetanud Hanaholmen Business Forumit Soomes, Glasgow kultuurinädalat Šotimaal ja Arvo Pärdi keskuse avamist.
Meie tulevik on lapsed ja sportlikud noored. Nende sihtgruppide tegevustele oleme õla alla pannud Eestis läbi Simple Session pikaajalise toetamise, lisaks olime abiks Tallinnas toimunud Sumo EM korraldamisele. Koostöös Postimees Grupiga oleme toetanud nende algatatud projekti 2018. ja 2019. aastail: Edukad aitavad puudustkannatavaid lapsi (MTÜ Koos Laste Heaks). Samuti oleme läbi Heateo Mõjufondi andnud 2017-2020 aastate jooksul tuule tiibadesse kuuele väga olulisele algatusele, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rahvatervisest kuni keskkonnani.
PRFoodsi suurim väärtus on meie enda töötajad. Lubame, et jätkame ka edaspidi oma töötajate kodukandi kultuuri ja majanduselu toetamist. Prioriteediks on anda oma panus erinevate noorte spordiürituste korraldamisele ja aidata puudustkannatavaid lapsi.
Lähtume kalakasvatajate ning -töötlejatena kogu tootmisahela vältel jätkusuutliku tegevuse põhimõtetest. Seetõttu on meile väga oluline keskkonnasõbralik sööt, et see mõjutaks meid ümbritsevat keskkonda minimaalselt. Kasvatame oma Saaremaa kasvanduses ka karpe, mis puhastavad ja filtreerivad vett, vähendades kalakasvatuse keskkonnamõjusid. Meie eesmärgiks on Heimon Kala tootepakendites kasutada keskkonnasõbralikke materjale - kile ja plastik on osades toodetes kas asendatud papi ja puidumassiga või on kasutusel osaliselt taaskäideldav kile. Investeeringud tänapäevastesse pakkemasinatesse ja päikeseenergia kasutamisse aitavad meil seda kõike saavutada.
Grupile kuuluvad kalafarmid Rootsis, Soomes ja Eestis ning tootmisüksused Eestis, Soomes ja Suurbritannias. Nimetatud üksused avaldavad keskkonnale mõju. Säästvalt tegutseva ettevõttena oleme teadlikud meie globaalsest vastutusest loodusressursside ja kahjustamata keskkonna säilitamise eest, mistõttu püüame hoida meie tegevuste keskkonnamõjusid minimaalsetena ning vähendada veelgi enam oma ökoloogilist jalajälge võimalikult ökonoomse ressursside kasutamise kaudu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kalakasvanduste võimalik mõju loodusele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus mere- ja järvevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest.
Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mis väljastatakse 7-10 aastaks. Tegeleme keskkonna mõjude vähendamisega keskkonnaametnike range järelevalve all. Tagame asukohtade tasandil kalatootmise ja töötlemise kõigis põhietappides vajalike meetmete järgimise negatiivsete keskkonnamõjude maksimaalseks vähendamiseks. Lisaks aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmisega oma kalafarmides ja tootmisüksuste rajatistes. Lähtume oma investeeringutes kalakasvatuse vastava meetodi BAT (Best Available Technique) printsiipidest.
Oleme välja töötanud uue kalasööda retsepti, mille tulemusena väheneb lämmastiku emissioon vette 13,5% ja fosfori emissioon vette 30,3%. Töö selles valdkonnas jätkub ja järgmise aasta eesmärgiks on vähendada fosfori emissiooni vette 47,7% võrreldes standardsöötadega, kuna fosfori olemasolu on limiteeriv sinivetikate tekkel. Uus kalasööt oli 2019. suvel testimisel Saaremaal ja Rootsis ning tulemused on positiivsed.
Paigaldasime Saaremaale karbikasvatuse liinid maksumusega ca 40 tuhat eurot ning hetkel omandame kogemusi tööstusliku karbikasvatuse kohta Eesti rannikuvetes. Arvutuste kohaselt peaks karbikasvatus hetkel kompenseerima 20% kalakasvatuse lämmastiku ja fosfori emissioonist.
Soomes oleme välja töötanud täiesti uue heitvee puhastuse lahenduse kala rookimisel tekkiva heitvee puhastamiseks ning katsetused algasid 2019. oktoobris. Eesmärk on oluliselt tõhustada heitveest toitainete puhastamise efektiivsusust. Pärast katsetusi on kavas sarnased süsteemid juurutada ka Rootsis ja Eestis.
Soomes osalesime aastatel 2017-2018 CWPharma tehtud uuringus, milles analüüsiti merepõhja setteid ja uuriti inimtegevuse ning kalakasvatuse mõju merepõhja setetele, uuringu tulemused avaldatakse 2019 aastal.
Eelmisel majandusaastal investeerisime Rootsis 691 tuhat Rootsi krooni täisprofessionaalsete õlikorjeseadmete soetamiseks, et vältida kalasöödas sisalduva õli lekkeid vahetus läheduses asuvate majade randadesse.
Kõik meie kasvandused on varustatud moodsate veekvaliteedi seireanduritega ning kõikide kasvatuskohtade veeseire tulemused on pidevalt nähtavad pilveteenuse kaudu.
Osaleme aktiivselt erinevates innovatsiooni- ja keskkonnahoiuprojektides nagu UKIPOLIS (sette eraldusega sumba projekteerimine Läänemere oludesse) Soomes, "Sustainable cage farming" ("Jätkusuutlik sumbakasvatus") Taanis ja Läänemere äärsete riikide ühises kalakasvatajate töörühmas.
Rootsis oleme teinud viimasel majandusaastal mitmeid laiaulatuslikke keskkonnauuringuid koos sõltumatute osapooltega (maapealse kasvanduse väljundvee pidev seire, põhjasetete uuring sumbakasvatuse vahetus läheduses ja lähiümbruses), mille abil faktiliselt tõestada tänapäevaste kalakasvatuste vähest mõju keskkonnale ning ühtlasi saada kinnitust arvestuste paikapidavuse kohta. Siiani on analüüsi tulemused tõestanud, et keskkonnamõju on minimaalne ja meie varasemalt esitatud arvestused on pigem olnud konservatiivsed.
Oleme juba mitu aastat Soome Loodusvarade Keskuse (LUKE) innovatsiooni koostööpartner erinevate kalakasvatust puudutavate uuringute läbiviimisel, lisaks osaleme teist aastat Soome Loodusvarade Keskuse ja Soome Keskkonna Instituudi (SYKE) ühises uuringus, mille eesmärgiks on kalakasvatuse keskkonna mõjude mõõtmine Copernicus satelliidi abil.
Kalatoodete pakendajana on Grupp aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Grupi pakkematerjalid oleksid keskkonnasäästlikud. Muuhulgas peab Grupp silmas parandatud jätkusuutlikkust ja toidujäätmete vähendamist käsikäes parema toote pakendi välimusega jaekaubanduse riiulitel.
Eelmisel majandusaastal võeti kasutusele uuenduslik pakendilahendus, millega lisaks 70%-lisele jalajälje vähendamisele taaskasutuspõhimõtteid järgides, väheneb CO2 jalajälg täiendavalt ca 25% ja plastiku osakaal pakendis umbes 20%.
Plasti kasutamist on grupis vähendatud nii lõpptoodetes kui tootmisprotsessis:
Plasti kasutab Grupp pakendamisel osaliselt endiselt edasi, kuid eelkõige selliste positiivsete omaduste kombinatsioonist tulenevalt nagu mitmekülgsus, tugevus, kergus, stabiilsus, mitteläbilaskvus ja steriliseerimisvõime. Plastiku kergus lihtsustab käitlemist kogu tootmisahelas ja selle tagajärjel on transportimisel vähem heitmeid.
Ka Grupi pakenditootjate valik lähtub väärtuste ühtsusest juhindudes keskkonnasäästlikkusest ja jätkusuutlikkusest.
Rahvusvahelise kalatoodete tootjana jätkame keskkonnamõjude vähendamiseks vajalike sammude astumist ka järgnevatel aastatel.
AS PRFoods lähtub oma äritegevuse korraldamisel ettevõtte põhikirjast ja riiklikest õigusnormidest ning avaliku ettevõttena Tallinna Börsi nõuetest, Finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi poolt 2005. aastal välja töötatud Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Tallinna Börsil noteeritud äriühingud on kohustatud majandusaasta aruande koosseisus avaldama Hea ühingujuhtimise tava aruande, mille sisuks ja eesmärgiks on kirjeldada, kas ja kuidas ettevõte HÜT põhimõtteid järgib ning juhul, kui ei järgi, siis välja tuua, mida ei järgi ning selgitada mittejärgimise põhjuseid.
Ettevõtte Hea ühingujuhtimise tava aruanded on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee Juhtimise alajaotuses (http://prfoods.ee/prfoods/juhtimine/hyt-aruanne).
Kõikidel aktsionäridel on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolek viiakse läbi kohas ja ajal, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse. Üldkoosoleku kutses on näidatud aadress, millele aktsionär saab päevakorra punktidega seotud küsimused saata, samuti selgitatud, millistel tingimustel ettevõtte teavet ei väljasta ning kuidas aktsionär teabe mitte-väljastamise korral ettevõtte otsuse vaidlustada saab. Kooskõlas kõikide aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibiga hoidub kontrolliv aktsionär teiste aktsionäride õiguste kahjustamisest.
Ettevõtte põhikirjas ei ole antud eri liiki aktsiatele selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel.
Kui emitendile on teada aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist, avalikustab emitent need. Emitendil puudub teave, et nimetatud kokkuleppeid oleks sõlmitud.
Ettevõte hõlbustab aktsionäride isiklikku osavõttu üldkoosolekust, kuid ei tee samas takistusi esindajate osalemisele ja hääletamisele üldkoosolekul. Emitent teavitab aktsionäri võimalikult täpselt üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja aadressist. Kui emitent korraldab aktsionäri esindamise üldkoosolekul ise või enda töötajate/esindajate kaudu, siis teeb ta seda sellisel viisil, et aktsionäri poolt hääletamise suhtes antud korraldused oleksid täidetud. Emitendi poolt valitud esindaja osaleb üldkoosolekul ja on aktsionäridele üldkoosoleku toimumise ajal kättesaadav.
Üldkoosoleku kutse on kättesaadav ettevõtte kodulehel koos olulise teabega, mis üldkoosoleku päevakorras olevate punktide osas otsuse tegemiseks aktsionärile avaldada tuleb, sealhulgas kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste äramärkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt ning nõukogu ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös.
Üldkoosoleku kutse ja seonduvad materjalid koostatakse ja avaldatakse ettevõtte kodulehel nii eesti- kui inglisekeelsetena. Üldkoosoleku protokoll ja järelvaadatav koosoleku salvestus avaldatakse kodulehel koosoleku pidamise keeles.
Kui aktsionärid teevad sisulisi või nõukogu ettepanekust erinevaid ettepanekuid, siis see protokollitakse.
PRFoods aktsionäride korraline üldkoosolek 29.12.2021 ja erakorraline koosolek 25.02.2022 toimus koosolekut kokku kutsumata vastavalt äriseadustiku §-le 2991. Ettepanek otsuste vastuvõtmiseks ilma aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsumata on tingitud COVID-19 pandeemiaga seoses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest koosolekute korraldamisele. Hääletamine toimus hääletussedelite esitamise teel, kus vastavalt äriseadustikule loetakse hääletamata jätmise korral, et aktsionär hääletas otsuse vastu.
Ettevõte tegi kogu info kättesaadavuse võimalikus PRFoods koduleheküljel www.prfoods.ee, kus aktsionäridel oli võimalik tutvuda üldkoosoleku materjalidega, otsuste eelnõudega ning muude üldkoosoleku dokumentidega. Aktsionäril oli võimalik otsuste eelnõude kohta tekkinud küsimused saata e-postile. Aktsionär sai oma hääle anda kas hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisega e-posti teel aadressile [email protected] hääletusperioodi jooksul või hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal esitamise või saatmisega AS PRFoods kontorisse aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti.
Aktsionäride erakorralise koosoleku poolt vastuvõetud otsused avalikustati börsiteatena PRFoodsi veebilehel.
Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad kinnitab juhatus või nõukogu. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ning juhataja täidab ühtlasi ka tegevdirektori töökohustusi ja vastutab ettevõtte strateegiliste valdkondade toimimise eest, sh sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide integreeritusest ettevõtte raamatupidamisprotsessides, nii igapäevastes kui perioodilistes. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees (v.a kui emitent kuulub samasse gruppi). Valdusfirma ASi PRFoods, millel puudub igapäevane äritegevus, juhatus on üheliikmeline, mis tagab valdusfirma parima ja tõhusaima juhtimise. Kalakasvanduste, -töötlemise ja müügiga tegelevate tütarettevõtete juhtkonnad on kuni neljaliikmelised vastavalt tütarettevõtete äritegevuse spetsiifikale ja vajadustele.
Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning HÜT aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Juhatajale makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tasu suurus ja tasustamise põhimõtted vaadatakse üle üks kord aastas. Juhataja tasu suurus on määratud juhatuse liikme lepinguga ja ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Juhatuse liikme tasustamiseks ei ole preemiasüsteeme s.o optsioone, pensioniprogramme jms. Juhatajal on õigus saada lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses.
Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea ühingujuhtimise tava aruandes. Vastavaid tehinguid majandusaastal ei toimunud.
Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ning teostamise aja.
Üldkoosoleku määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi HÜT aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitis ja muud makstavad hüved). ASi PRFoods aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on valida ja kinnitada nõukogu koosseis ja volituste aeg. Vastavalt ASi PRFoods põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Aktsionäride üldkoosolek on kinnitanud nõukogu liikmete tasumäärad järgnevalt: nõukogu esimehe tasu 1 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe tasu 750 eurot kuus ning nõukogu liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmele lahkumishüvitist ette nähtud ei ole.
Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see Hea ühingujuhtimise tavas eraldi ära.
Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktist ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad tihedat koostööd tegutsedes vastavalt põhikirjale ning äriühingu ja selle aktsionäride huvides. Vastavaid huvide konflikte 2020/2021. majandusaasta jooksul ei esinenud.
Emitendi kodulehel on aktsionäridele kättesaadavad lisaks HÜTis toodule ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad. Muud üldised suunad ja olulised teemad on ära toodud juhatuse tegevusaruandes.
Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avalikustamise kuupäevi. Ettevõte lähtub alati oma tegevuses aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik info avalikustatakse esmalt Tallinna Börsi süsteemis, seejärel Finantsinspektsiooni ja firma kodulehtedel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajadusel lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. Ettevõtte juhatus ei pea oluliseks erinevate aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. See reegel kehtib kõikide kohtumiste korral, sh vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist.
ASi PRFoods aktsionäride 29.12.2021 toimunud üldkoosolek kinnitas ettevõttele 2021/2022. majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ.
Vastavalt audiitorteenuse lepingule audiitorühing auditeerib konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (sh tütarettevõtjate raamatupidamise aastaaruannet).
Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule. Lähtuvalt Audiitortegevuse seadusest vahetatakse täitevaudiitorit vähemalt iga seitsme aasta järel.
AS PRFoods on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Aktsionäride üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on põhikirja muutmise ja uue kinnitamise, aktsiakapitali suuruse muutmise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja ettevõtte tegevuse lõpetamise, jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, eeldades vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsionäride häälte heakskiitu. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui ettevõttel on netovara alla seaduses lubatud piiri või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
ASi PRFoods 2021/2022. majandusaasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 29.12.2021 koosolekut kokku kutsumata andes oma hääle vastavalt üldkoosoleku teates avalikustatud infole. Koosolekul hääletasid aktsionärid või nende volitatud esindajad, kelle aktsiatega oli esindatud 28 014 609 häält, mis moodustas 74,34% häälte üldarvust. Seega oli koosolek pädev võtma vastu otsuseid koosoleku päevakorras olnud küsimustes. Koosolekul osales ASi PRFoods juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorras oli 2020/2021. a majandusaasta aruande kinnitamine, kahjumi katmise otsustamine ja audiitori kinnitamine järgnevaks majandusaastaks, sh audiitori tasu määramine.
ASi PRFoods 2021/2022. majandusaasta aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 25.02.2022 koosolekut kokku kutsumata. Koosolekul osales PRFoods juhatus ning erakorralise koosoleku päevakorras oli Heimon Kala Oy aktsiate võõrandamine Saaremere Kala AS poolt Nordic Fish Oy-le ning esimese nõude garantii väljastamine AS PRFoods poolt nordic Fish Oy-le Heimon Kala Oy aktsiate müügilepingust tulenevate Saaremere Kala AS-i kohustuste tagamiseks. Otsused võeti vastu 77,59% häälteenamusega.
Kõikides üldkoosoleku päevakorras olnud küsimustes võttis koosolek vastu otsused vastavalt nõukogu poolt tehtud ettepanekutele. Informatsioon otsuste vastuvõtmise ja sisu kohta avalikustati pärast koosoleku lõppu NASDAQ Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee.
Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Vastavalt ASi PRFoods muudetud põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek edaspidi kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe. Nõukogu esimees vastutab nõukogu töökorralduse eest ja tal on võrdse häälte arvu korral otsustav hääl.
Aruande koostamise hetkel kuuluvad ASi PRFoods nõukogusse järgmised liikmed: Lauri Kustaa Äimä (alates asutamisest), Kuldar Leis (valiti 29. mail 2013. a), Aavo Kokk (valiti 5. mail 2009. a), Harvey Sawikin (valiti 5. mail 2009. a), Vesa Jaakko Karo (valiti 17. augustil 2009.a) ja Arko Kadajane (valiti 29. mail 2012. a). Kõigi praeguste nõukogu liikmete ametiajad lõpevad 11.12.2022. Nõukogus on neli sõltumatut liiget – Aavo Kokk, Vesa Jaakko Karo, Kuldar Leis ja Arko Kadajane. Nõukogu esimees on Lauri Kustaa Äimä ning aseesimees on Kuldar Leis.
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt ASi PRFoods tegevusest ja finantsseisust ning nõukogu andis juhatusele vajalikke suuniseid ning toetas juhatust igapäevase majandustegevuse korraldamisel. Nõukogu liikmete teenistuslepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ei teki Grupil suuremat hüvitise maksmise kohustust, kui on seadusega ette nähtud. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte nõukogu liikmetele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 3,74% (seisuga 30.06.2021: 3,74%) ettevõtte aktsiatest.
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Põhikirja järgselt võib ASi PRFoods juhatuses olla üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse esimehe valimine, tema ettepanekul juhatuse liikmete ametisse nimetamine ning tagasi kutsumine. Juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. AS PRFoods juhatus on üheliikmeline, vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2. veebruarist 2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes.
Juhatuse pädevus ja volitused on reguleeritud äriseadustikuga ja ära toodud ettevõtte põhikirjas, muid erisusi või kokkuleppeid ei esine. Juhataja saab tasu vastavalt ametilepingule, lisaks on tal õigus saada ka lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Pensioniga seotud õigusi juhatuse liikmel/juhatajal ei ole. Juhataja vastutab äritegevuse korraldamise eest Grupi tasemel ja täidab ühtlasi ka tegevdirektori tööülesandeid. Tütarettevõtetes tagab äritavade järgimise kohalik juhtkond. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte juhatuse liikmele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 4,17% (30.06.2021: 4,17%) ettevõtte aktsiatest. Detailsem informatsioon nõukogu ja juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemiste nagu ka aktsiaosaluste kohta ASis PRFoods on ära toodud ettevõtte kodulehel.
Alljärgnevalt on toodud ASi PRFoods omanduses olevate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 30. juuni 2022.
| Ettevõte | Juhatus | Nõukogu |
|---|---|---|
| Saaremere Kala AS | Indrek Kasela | Kuldar Leis, Lauri Kustaa Äimä, Emil Metsson |
| Saare Kala Tootmine OÜ | Indrek Kasela, Dagni Viskus, Raivo Polding | |
| Överumans Fisk AB | Indrek Kasela, Margus Rebane | |
| JRJ & PRF Ltd | Indrek Kasela, Vesa Jaakko Karo, Christopher Charles Leigh, Louise Victoria Leigh-Pearson |
|
| John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd |
Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson |
|
| Coln Valley Smokery Ltd | Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson |
|
| OÜ Redstorm | Margus Rebane, Riho Kilumets |
Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ning praktilist vajadust täiendavate juhtimisorganite loomiseks ei ole olnud. 2010. aastal moodustas aktsiaseltsi nõukogu ettevõttes auditikomitee, kelle ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ja audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust ning esitada nõukogule ettepanekuid ja soovitusi seaduses sätestatud küsimustes. Alates 2017. aasta novembrist on komitee esimeheks Aleksander Zaporožtsev ja liikmeteks komiteesse alates 2010. aastast kuulunud Aavo Kokk ja Mairi Paiste. PRFoods nõukogu pikendas käesoleval majandusaastal seniste auditikomitee liikmete Aleksander Zaporožtsev, Mairi Paiste ja Aavo Kokk volitusi kuni 15.11.2023. Majandusaastal oli auditikomiteel neli koosolekut.
ASi PRFoods juhtkond peab oluliseks ettevõttes hästi toimivat töökeskkonda ettevõtte kõikidel tasanditel. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks jälgitakse, et ettevõttes töötaksid nii juhtkonna kui töötajate hulgas eri soost, eri rahvusliku tausta ja erinevate kogemustega vastava ala professionaalid.
Börsiettevõttena lähtub AS PRFoods avatuse ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning GDPRiga sätestatud nõuetest. Börsireglemendis nõutav info avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse toimunud faktilist informatsiooni. Investorite ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõte kodulehel alajaotused, mis muu avalikustatava informatsiooni hulgas sisaldavad börsiteateid, majandusaruandeid, presentatsioone.
Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Grupi tasustamispoliitikaga, mis lähtub eelkõige Grupi pikaajalistest eesmärkidest, arvestades ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve.
Tasustamisaruande eesmärk on anda selge ülevaade juhtidele vastavalt makstavast tasust. Tasustamisaruanne kajastab teavet grupi juhatusele 2021/2022. aastal makstud palkade ja muude hüvitiste kohta.
2021/2022. aastal oli grupi juhatus üheliikmeline.
Juhatuse liikme Indrek Kasela tööülesanded ja töötasu on täpsemalt täpsustatud temaga sõlmitud töölepingus, milles grupi esindas juhatuse esimees. Juhatuse liikme Indrek Kasela ametiaega pikendati 7.detsember 2020 ning tema volitused lõppevad 7.detsember 2023. 2021/2022.aastal tulemustasu ei makstud.
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 | 2019/2020 | 2018/2019 | 2017/2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kokku Indrek Kasela tasud | 31,8 | 84,3 | 107,5 | 117,7 | 107,4 |
| millest põhitöötasu | 31,8 | 79,1 | 107,5 | 117,7 | 107,4 |
| millest tulemustasu | 0 | 5,2 | 0 | 0 | 0 |
| EUR '000 | Lisa | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|---|
| VARAD | |||
| Raha ja ekvivalendid | 5 | 110 | 2 500 |
| Nõuded ja ettemaksed | 6 | 2 567 | 3 512 |
| Varud | 7 | 2 196 | 5 691 |
| Bioloogilised varad | 8 | 3 003 | 4 795 |
| Käibevara kokku | 7 876 | 16 498 | |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 10 | 93 | 38 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 229 | 302 | |
| Materiaalne põhivara | 11 | 8 882 | 15 300 |
| Immateriaalne põhivara | 12 | 21 837 | 23 460 |
| Põhivara kokku | 31 041 | 39 100 | |
| VARAD KOKKU | 38 917 | 55 598 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||
| Intressikandvad kohustused | 14 | 7 094 | 7 325 |
| Võlad ja ettemaksed | 15 | 3 978 | 12 124 |
| Sihtfinantseerimine | 16 | 0 | 207 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 11 072 | 19 656 | |
| Intressikandvad kohustused | 14 | 17 725 | 17 561 |
| Võlad ja ettemaksed | 15 | 204 | 0 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustus | 10 | 1 599 | 1 861 |
| Sihtfinantseerimine | 16 | 265 | 746 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 19 792 | 20 168 | |
| KOHUSTUSED KOKKU | 30 865 | 39 824 | |
| Aktsiakapital | 17 | 7 737 | 7 737 |
| Ülekurss | 14 007 | 14 007 | |
| Oma aktsiad | -390 | -390 | |
| Kohustuslik reservkapital | 51 | 51 | |
| Realiseerimata kursivahed | 839 | 559 | |
| Jaotamata kasum (kahjum) | -14 391 | -6 723 | |
| Ettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | 7 853 | 15 241 | |
| Mittekontrolliv osalus | 199 | 533 | |
| OMAKAPITAL KOKKU | 8 052 | 15 774 | |
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 38 917 | 55 598 |
| 42 128 | 58 692 |
|---|---|
| -53 727 | |
| 3 136 | 4 965 |
| -7 207 | -9 468 |
| -4 843 | -6 389 |
| -2 364 | -3 079 |
| 307 | 309 |
| -420 | 311 |
| -4 184 | -3 883 |
| -4 039 | -1 085 |
| -8 223 | -4 968 |
| 63 | -193 |
| -8 160 | -5 161 |
| -8 143 | -5 069 |
| -17 | -92 |
| -8 160 | -5 161 |
| 280 | 925 |
| -7 880 | -4 236 |
| -7 863 | -4 144 |
| -17 | -92 |
| -7 880 | -4 236 |
| -0,21 | -0,13 |
| -0,11 | |
| -38 992 -0,17 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Rahavoog äritegevusest | |||
| Puhaskasum (-kahjum) | -8 160 | -5 161 | |
| Korrigeerimised: | |||
| Põhivara kulum | 11, 12 | 2 055 | 2 625 |
| Kasum põhivara müügist ja mahakandmisest | -13 | -79 | |
| Muud mitterahalised muutused | 3 768 | 2 131 | |
| Muutused nõuetes ja ettemaksetes | 6 | -1 091 | 82 |
| Muutused varudes | 7 | 1 526 | 2 193 |
| Muutused bioloogilistes varades | 8 | 1 792 | -546 |
| Muutused kohustustes ja ettemaksetes | 15 | 1 199 | 521 |
| Makstud ettevõtte tulumaks | 10 | -147 | 210 |
| Rahavoog äritegevusest kokku | 929 | 1 976 | |
| Rahavoog investeerimistegevusest | |||
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 11, 12 | 13 | 263 |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine | 11, 12 | -682 | -1 542 |
| Sihtfinantseerimine varade soetuseks | 16 | 58 | 126 |
| Muude finantsinvesteeringute ost ja müük | -30 | 0 | |
| Tütarettevõtte soetus/müük, neto saadud raha | 9 | -2 245 | 0 |
| Antud laenude tagasimaksed | 5 | 0 | |
| Saadud intressid | 14 | 0 | |
| Rahavoog investeerimistegevusest kokku | -2 867 | -1 153 | |
| Rahavoog finantseerimistegevusest | |||
| Arvelduslaenu muutus | 14 | -930 | -2 466 |
| Saadud laenude tagasimaksed | 14 | -325 | -319 |
| Saadud laenud | 14 | 2 833 | 2 803 |
| Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed | 13 | -663 | -704 |
| Võlakirjade emiteerimine | 14 | 0 | 660 |
| Oma võlakirjade müük | 0 | 429 | |
| Makstud intressid | 14 | -1 246 | -1002 |
| Rahavoog finantseerimistegevusest kokku | -331 | -599 | |
| Rahajäägi kogumuutus | -2 269 | 224 | |
| Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 5 | 2 500 | 2 276 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -2 269 | 224 | |
| Tütarettevõtte müügi mõju Raha ja raha ekvivalentide muutusele |
-121 | 0 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 5 | 110 | 2 500 |
| EUR '000 | Aktsia kapital |
Ülekurss | Oma aktsiad |
Kohustuslik reserv kapital |
Realisee rimata kursi vahed |
Jaotamata kasum (-kahjum) |
Kokku | Mitte kontrolliv osalus |
Omakapital kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo seisuga 30.06.2020 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -366 | -1 654 | 19 385 | 434 | 19 819 |
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) |
0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -5 069 | -5 069 | -92 | -5 161 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 925 | 0 | 925 | 0 | 925 |
| Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku |
0 | 0 | 0 | 0 | 925 | -5 069 | -4 144 | -92 | -4 236 |
| Muud liikumised | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 191 | 191 |
| Saldo seisuga 30.06.2021 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | 559 | -6 723 | 15 241 | 533 | 15 774 |
| Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) |
0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -8 143 | -8 143 | -17 | -8 160 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 280 | 0 | 280 | 0 | 280 |
| Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku |
0 | 0 | 0 | 0 | 280 | -8 143 | -7 863 | -17 | -7 880 |
| Muud liikumised | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 477 | 477 | -317 | 160 |
| Saldo seisuga 30.06.2022 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | 839 | -14 391 | 7 853 | 199 | 8 052 |
Täiendav informatsioon lisas 17.
AS PRFoods ("emaettevõte") ja tema tütarettevõtted (koos "Grupp") on kala kasvatamise ja kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods on 23. detsembril 2008 Eesti Vabariigis registreeritud äriühing. ASi PRFoods aktsiad ja võlakirjad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. ASi PRFoods suurim aktsionär on Amber Trust II S.C.A (vt LISA 17). Käesolev konsolideeritud aruanne on juhatuse poolt allkirjastatud avaldamiseks 31.oktoobril 2022. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks emaettevõtte nõukogu ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek.
ASi PRFoods 2021/2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS).
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud bioloogilised varad ja müügiootel finantsvarad, mis on kajastatud õiglases väärtuses.
ASi PRFoods arvestus- ja konsolideeritud aruande esitusvaluutaks on euro (EUR). Kõik aruandes esitatud summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole märgitud teisiti.
Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud alltoodud arvestuspõhimõtetest, mida on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes märgitud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab Grupi raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisas 4.
Grupp hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. juulist 2021.
Standardi IFRS 16 muudatused: COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustuste kajastamine pärast 30. juunit 2021
Muudatustega pikendatakse ühe aasta võrra vabatahtliku erandi kohaldamist, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevate rendisoodustuste kajastamist. Esialgne erand kehtestati 2020. aasta mais ja grupp on seda rakendanud.
Rentnik rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt ja kajastab nende esmakordse rakendamise kumulatiivset mõju nende esmakordse rakendamise aruandeperioodi jaotamata kasumi algsaldos.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga:
Rahavoogude määramise aluse muutus:
Muudatused nõuavad grupilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu.
Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades:
Muudatused nõuavad grupilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju grupi finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud grupi riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.
Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad
Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest grupp võtab lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid kulutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid.
Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 30. juuni 2022 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Grupp kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet:
• nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist;
• selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja
• selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised.
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.
Muudatused on kooskõlas mõiste "olulisus" täpsustatud määratlusega:
"Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad".
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
IAS 1 muudatused kohustuste lühi- ja pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris. Esialgne jõustumiskuupäev oli 01. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale reageerides lükati aga jõustamiskuupäeva ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks .
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.
Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju grupi raamatupidamise aruandele.
Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõte ja Eestis registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanne on koostatud eurodes.
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta (emaettevõtte ning Eestis ja Soomes asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga või vastava riigi keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad bioloogilised varad; lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel.
Grupi välismaiste tütarettevõtete koostatud aruannete ümberarvestamisel esitusvaluutasse rakendatakse järgmisi põhimõtteid:
Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga.
Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes.
Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.
Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena.
Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab Grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.
Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Hilisemaid muutusi tingimusliku tasu õiglases väärtuses, mis on liigitatavad varaks või kohustuseks, kajastatakse vastavalt IAS 39-le kas kasumiaruandes või muus koondkasumis. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei mõõdeta ümber ja selle järgnevat arveldamist arvestatakse omakapitalis. Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes.
Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest Grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.
Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused. Soetusmaksumust korrigeeritakse, et peegeldada muudatusi seoses muutustega tingimuslikus tasus.
Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena - see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis.
Kui Grupp kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui Grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.
Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle Grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20-50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust.
Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa.
Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja Grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui Grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta Grupi edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui Grupil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.
Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab Grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real "Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt".
Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud "ülespoole" või "allapoole" suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega.
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 30 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega.
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduslaen) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduslaenu kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste intressikandvate kohustuste hulgas.
Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega.
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes "Muudes ärituludes/(kuludes)". Seisuga 1. juuli 2021 ja 30. juuni 2022 ja 2021/2022 majandusaasta jooksul olid Grupi finantsvarad klassifitseeritud kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.
Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest.
Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel.
Väärtuse langus põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina.
Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes "Muude ärikulude real". Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha.
Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.
Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Regressiõigusega faktooringud kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele intressikandvatele kohustustele.
Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Bilansis kajastatakse seda õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil.
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud hinnangulised kulutused.
Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:
| ● | Ehitised | 5-50 aastat |
|---|---|---|
| ● | Masinad ja seadmed | 2-20 aastat |
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.
Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse antud objekti soetusmaksumuses perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks.
Materiaalse põhivara objektid, mis juhtkonna hinnangul müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".
Immateriaalset vara (kaubamärgid, load, liitumistasud, patendid, litsentsid, tarkvara) kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja piiramatu kasuliku elueaga varaks.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.
Immateriaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead:
| ● | Kaubamärgid | 20 - 50 aastat |
|---|---|---|
| ● | Load ja liitumistasud | 3 - 50 aastat |
| ● | Tarkvara litsentsid | 5 aastat |
Kaubamärkide kasulikud eluead on määratud, tuginedes juhtkonna hinnangule nende varade poolt raha genereerimise perioodi eeldatava pikkuse kohta. Lubade (kalakasvatus ja – hukkamisload) ja liitumistasude ning tarkvara litsentside kasuliku tööea puhul on aluseks võetud varade kasutusõiguse kestvus.
Piiratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, kuid selle väärtuse kontrollimiseks viiakse kord aastas (või sagedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.
Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.
Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.
Bioloogilist vara kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, on tõenäoline, et Grupp saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Bioloogilised varad s.o vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) varud, kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevara rühmas eraldi kirjel "Bioloogilised varad".
Bioloogilised varad on rühmitatud nende valmidusastme järgi, mis on olulised turuhindade kujunemisel. Arvestuspõhimõtted igale bioloogiliste varade klassile on määratud alljärgnevalt:
Kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud kalamaimude biomassi maht ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval.
Kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel (soetamisel või ümberklassifitseerimisel noorkaladest) kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomassi maht, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval ehk kõige hilisem sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga, eeldades, et tehingupäeva ja bilansipäeva vahel ei ole toimunud olulisi muutusi majanduskeskkonnas. Piirkondades, kus ei eksisteeri välisturuhinda, põhineb hinnang siseturu hindadel. Hindade määramisel lähtutakse kvaliteediklassist (kõrgem või tavaline).
Müügikulutusteks loetakse tasusid vahendajatele, riigilõivusid ja mittetagastatavaid maksusid. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel.
Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse bilansipäeval vastavalt õiglase väärtuse hinnangu muutusele.
Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi kirjel "Bioloogiliste varade ümberhindlus". Bioloogilisest varast saadav toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses miinus hinnangulised müügikulutused.
IFRS 16 kohaselt kajastab Grupp enamiku rendilepingutest kasutusõiguse vara ning rendikohustusena, st need rendid kajastuvad Grupi bilansis.
Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid.
Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Grupp IFRS 16 rendi definitsiooni.
Kasutusrendiks klassifitseeritud rendilepingute rendikohustuse mõõtmisel diskonteeris Grupp rendimakseid, kasutades selleks alternatiivset laenuintressimäära. Rentniku alternatiivne kaalutud keskmine intressimäär on 2%.
Grupp kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Grupile rendiperioodi lõpus üle või kui vara kasutusõiguse jääkväärtus viitab sellele, et Grupp plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse vara kasutusõigus alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Grupi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara ning rendikohustust teatud ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Grupp diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Grupp leiab alternatiivse laenuintressimäära kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Rendikohustust arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Grupp muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed.
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjuste tõttu, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui vara kasutusõiguse bilansiline maksumus on vähendatud nullini.
Grupp on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Grupp kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, noteeritud võlakirjad, forward, put ja call optsioonid) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes tasumisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg saabub vähem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Intressikandvaid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena intressikandvaid kohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingutes sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud varade ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuludena.
Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui Grupil on enne bilansipäeva toimunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (seaduslik või lepinguline); on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid moodustavatest ressurssidest loobumist; kuid kohustuse lõplik summa või tasumistähtaeg pole täpselt teada.
Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldised kajastatakse diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldisena.
Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades (lisa 28).
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad Grupi varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse.
Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse.
Samuti tekib Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui Grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat s.o saab blokeerida kasumi jaotamise otsuseid, kontrollib Grupp kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Kuna Grupp sidusettevõtte dividendipoliitikat ei kontrolli, siis ei kontrolli ta ka maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.
Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumilt makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumist väljamakstavatelt dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20/80 (2020. aasta: 20/80) väljamakstud netodividendidest. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2019.a. esimene arvesse võetav aasta. Kuna tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, ei teki ajutisi erinevusi maksustamisväärtuste ning varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse vahel, mis võiksid põhjustada edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse.
Rootsis, Soomes ja Suurbritannias on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.
Välismaiste tütarettevõtete puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus.
Rootsis kehtiv tulumaksumäär on 20,6% (2021. aasta: 20,6%), Suurbritannias kehtiv tulumaksumäär 19% (2020. aasta 19%) ja Soomes kehtiv tulumaksumäär on 20% (2020. aasta: 20%).
Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt
toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Grupi hulgimüük hõlmab kala ja kalatoodete müüki. Toiduainetele omaselt on realiseerimise aeg lühike ja kaupade tagasiostu kohustus puudub, samuti ei anta toodetele pikaajalist garantiid. Tegemist on suures osas fikseeritud tasuga müügiga. Tasu muutva komponendi, näiteks müügimahust sõltuva boonuse, puhul kajastatakse müügihinna korrigeerimine müügituluga samas perioodis.
Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.
Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.
Raporteeritavad ärisegmendid on identifitseeritud lähtuvalt sisemisest kõrgemale äriotsustajale regulaarselt esitatavast aruandlusest. Grupi kõrgemaks äriotsustajaks, kes vastutab ressursside jaotamise eest ja hindab ärisegmentide tulemust, on emaettevõtte nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid.
Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada. Vaata ka lisa 17.
Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena. Emaettevõtte poolt tagasiostetud omaaktsiad kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel "Omaaktsiad"). Omaaktsiatega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse omakapitali muutustena.
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse, jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvu ei ole kaasatud ettevõttele kuuluvaid oma aktsiaid. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu lahustavate potentsiaalsete aktsiate mõjuga.
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga.
Grupp teeb makseid kohustuslikesse riiklikesse määratud maksetega pensionifondidesse, mida kajastatakse kuluna koondkasumiaruandes (Emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete puhul sisaldub vastav kulu sotsiaalmaksukulus). Grupil ei ole juriidilist ega faktilist kohustust lisaks eelnimetatud maksetele maksta muid pensioni- või sarnaseid makseid.
Sihtfinantseerimine kajastatakse õiglases väärtuses siis, kui eksisteerib piisav kindlus, et Grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Kulude sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse pikaajalise kohustusena ning kajastatakse tuluna kasumiaruandes soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning Grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist.
Peamine roll riskide juhtimisel lasub emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on Grupp kaasanud Grupi finantsüksuse, mis tegeleb nii emaettevõtte kui tema tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega.
| EUR '000 | Lisa | Korrigeeritud soetusmaksumuses |
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
| Raha ja pangakontod | 5 | 110 | 0 | 110 |
| Nõuded ostjate vastu | 6 | 2 115 | 0 | 2 115 |
| Muud nõuded | 6 | 38 | 0 | 538 |
| Kokku | 2 263 | 0 | 2 763 |
| EUR '000 | Lisa | Korrigeeritud soetusmaksumuses |
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused | 14 | 18 904 | 0 | 21 992 |
| Rendikohustused | 13 | 1 483 | 0 | 1 483 |
| Võlad hankijatele | 15 | 2 082 | 0 | 2 082 |
| Võlad seotud osapoolte ees | 26 | 4 433 | 0 | 1 345 |
| Muud võlad | 15 | 1 271 | 0 | 1 271 |
| Kokku | 28 173 | 0 | 28 173 |
| EUR '000 | Lisa | Korrigeeritud soetusmaksumuses |
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
| Raha ja pangakontod | 5 | 2 500 | 0 | 2 500 |
| Nõuded ostjate vastu | 6 | 2 984 | 0 | 2 984 |
| Muud nõuded | 6 | 73 | 0 | 73 |
| Kokku | 5 557 | 0 | 5 557 |
| EUR '000 | Lisa | Korrigeeritud soetusmaksumuses |
Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused | 14 | 22 193 | 0 | 22 193 |
| Rendikohustused | 13 | 2 693 | 0 | 2 693 |
| Võlad hankijatele | 15 | 7 049 | 0 | 7 049 |
| Muud kohustused | 15 | 0 | 2 707 | 2 707 |
| Võlad seotud osapoolte ees | 25 | 31 | 0 | 31 |
| Muud võlad | 15 | 571 | 0 | 571 |
| Kokku | 32 537 | 2 707 | 35 244 |
Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa Grupi äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske omab olulist mõju Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest.
Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk, sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja õiglase väärtuse risk.
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul kui kliendid ei täida oma lepingujärgseid kohustusi. Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini.
Krediidiriski minimeerimiseks hinnatakse potentsiaalse tulevase lepingupartneri maksevõimet lähtudes Krediidiinfost, Maksuametist või muudest avalikest allikatest saadavast informatsioonist. Kõikide lepingupartneritega sõlmitakse toodangu ostu-müügi lepingud ning maksetähtaeg võimaldatakse vaid usaldusväärsetele partneritele.
Finantsvara krediidiriski hindamisel alates esmasest kajastamisest kuni krediidikahjumite hindamiseni võtab Grupp arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb Grupi ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud (sh majanduskasvu prognoos, turuintressimäärade prognoos) infot. Grupp eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 90 päeva ning kliendi poolt laekumist kinnitav tegevus puudub.
Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides, Suurbritannias ja Skandinaavias krediidireitinguga vähemalt "A" hinnatud pankasid ja finantsasutusi.
Vabu rahalisi vahendeid seisuga 30.06.2022 hoiti järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), Bank of Scotland Plc, Danske Bank A/S (Rootsi filiaal) ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service'i kohaselt aruande koostamise seisuga olid vähemalt "A".
Likviidsusrisk tekib siis kui Grupp ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Grupil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks.
Grupi eesmärk on hoida Grupi finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist.
Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaen, võlakirjade emiteerimine, kliendinõuete faktooring, kliendi- ning tarnelepingute pidev monitooring.
Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi investeerimislaene või rendilepinguid. Juhtkond peab likviidsusriski jälgimist oluliseks, vajadusel on võimalik katta täiendav kapitalivajadus osa arvelduslaenuga või laenuportfelli refinantseerimisega. Bilansipäeva seisuga oli arvelduslaenu kasutusele võetud summas 4 544 tuhat eurot (30.06.2021: 5 474 tuhat eurot) (lisa 14).
Laenu erititingimused ehk laenu kovenandid olid 30.06.22 seisuga nõuetele mittevastavad (lisa 14). Arvelduslaen on seisuga 30.06.2022 kajastatud lühiajalisena. Arvelduslaen tasuti täielikult oktoobris 2022.
Grupi käibekapital oli seisuga 30.06.2022 negatiivne: lühiajalised kohustused ületavad käibevarade taset 2 696 tuhande euro võrra (30.06.2021: 3 158 tuhat eurot). Negatiivse käibekapitali põhjustas mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemine eelmisel finantsaastal, millest peamised olid müügimahtude langus Soome turul. Lühiajalised kohustused seisuga 30.06.2022 sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 4 433 tuhat eurot (30.06.2021: 2 707 tuhat eurot) vt lisa 26.
| EUR '000 | alla 3 kuu | 3 kuni 12 kuud |
1 kuni 5 aastat |
üle 5 aasta | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused | 4 544 | 2 128 | 16 664 | 0 | 23 336 |
| Rendikohustused | 105 | 316 | 1 061 | 0 | 1 483 |
| Tasumata võlad ja muud kohustused | 3 980 | 0 | 2 067 | 0 | 6 047 |
| Kohustused kokku | 8 629 | 2 444 | 19 792 | 0 | 30 865 |
| EUR '000 | alla 3 kuu | 3 kuni 12 kuud |
1 kuni 5 aastat |
üle 5 aasta | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused | 5 766 | 1 125 | 12 852 | 723 | 20 466 |
| Rendikohustused | 157 | 475 | 1 675 | 468 | 2 775 |
| Tasumata võlad ja muud kohustused | 7 347 | 3 011 | 0 | 0 | 10 358 |
| Kohustused kokku | 13 270 | 4 611 | 14 527 | 1 191 | 33 599 |
Intressi rahavoogude arvestuse aluseks on bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäärad.
Valuutakursirisk tekib siis, kui äritehingud ning varad ja kohustused on fikseeritud valuutas, mis ei ole ettevõtte arvestusvaluuta. Grupi tegevus toimub Eestis ja kuni 28.02.2022 Soomes (valuuta EUR), Suurbritannias (GBP) ja Rootsis (SEK). Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse Grupi kõik olulised välislepingud eurodes. Grupil puuduvad olulised pikaajalised nõuded ja kohustused välisvaluutas, mis ei ole seotud euroga. Kõik olemasolevad pikaajalised rendilepingud on olulises osas sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena.
| EUR '000 | Lisa | EUR | SEK | GBP | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Raha ja pangakontod | 5 | 17 | 87 | 6 | 110 |
| Nõuded ostjate vastu | 6 | 855 | 0 | 1 260 | 2 115 |
| Muud nõuded | 6 | 341 | 6 | 191 | 538 |
| Finantsvarad kokku | 1 213 | 93 | 1 457 | 2 763 | |
| Intressikandvad kohustused | 14 | -19 434 | 0 | -2 558 | -21 992 |
| Rendikohustused | 13 | -1 311 | -126 | -46 | -1 483 |
| Võlad hankijatele | 15 | -684 | -255 | -1 143 | -2 082 |
| Muud kohustused | 15 | -1 178 | -1 345 | -93 | -2 616 |
| Finantskohustused kokku | -22 607 | -1 726 | -3 840 | -28 173 | |
| Valuuta netopositsioon | -21 394 | -1 633 | -2 383 | -25 410 |
| EUR '000 | Lisa | EUR | SEK | GBP | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Raha ja pangakontod | 5 | 2 100 | 15 | 385 | 2 500 |
| Nõuded ostjate vastu | 6 | 1 668 | 0 | 1 316 | 2 984 |
| Muud nõuded | 6 | 34 | 37 | 2 | 73 |
| Finantsvarad kokku | 3 802 | 52 | 1 703 | 5 557 | |
| Intressikandvad kohustused | 14 | -21 779 | 0 | -414 | -22 193 |
| Rendikohustused | 13 | -2 085 | -151 | -457 | -2 693 |
| Võlad hankijatele | 15 | -4 889 | -657 | -1 503 | -7 049 |
| Muud kohustused | 9, 15 | 0 | 0 | -2 707 | -2 707 |
| Finantskohustused kokku | -28 753 | -808 | -5 081 | -34 642 | |
| Valuuta netopositsioon | -24 951 | -756 | -3 378 | -29 085 |
Grupp jälgib püsivalt valuuta netopositsioonide suurust hindamaks valuutakursi kõikumisest tuleneva muutuse suurust. Võttes arvesse Grupi peamise valuuta – euro – ja teiste valuutade suhtelist stabiilsust, muude valuutade kui euro osakaalu ning ka Grupi tegevust ja tegevusmahtusid Rootsis ja Suurbritannias vastavad valuuta netopositsioonid Grupi tegevusele s.o potentsiaalsest kursimuutusest tulenev arvuline mõju on ebaolulises suurusjärgus.
Seoses Brexitiga hindas grupp teatavat avatust valuutariskile, kus Brexitiga kaasnevad arengusuunad olid teadmata. Sellisel kujul valuutariski, mis oleks tinginud tuletisinstrumentide kasutamise, aset ei leidnud. Grupis kasutatavate valuutade osas on juhtkond seisukohal, et Grupp ei ole olulises osas Suurbritannia Rootsi krooni valuutariskile avatud ja seetõttu ei ole kasutanud finantsinstrumente kindlustamaks ennast tulevikus äritehingutest ja varadest ning kohustustest tekkida võivate valuutariskide vastu.
Informatsioon valuutakursi kasumite ja kahjumite kohta on esitatud lisades 23 ja 24.
Grupp kasutab pika- ja lühiajaliste laenude korral EURIBORi baasintressil põhinevat intressimäära. Intressiriskide juhtimisel võrreldakse regulaarselt intressimäärade muutustest tulenevaid võimalikke kahjumeid nende maandamiseks tehtavate kuludega.
Juhul kui seisuga 30.06.2022 ujuva intressimääraga intressi-kandvate kohustuste intressimäär oleks 0,1 protsendipunkti võrra suurem või väiksem, siis oleks intressikulud 6 tuhande euro (30.06.2021: 88 tuhande euro) võrra väiksemad või suuremad. Ujuva intressimääraga intressi-kandvad kohustused on sõltuvalt instrumendist seotud 6 kuni 12 kuu EURIBORiga või Suurbritannia keskpanga baasintressimääraga.
| EUR '000 | Lisa | alla 1 aasta | 1 kuni 5 aastat | üle 5 aasta | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Fikseeritud intressimäär | |||||
| Intressi kandvad kohustused | 2 129 | 16 664 | 0 | 18 793 | |
| Ujuv intressimäär | |||||
| Intressi kandvad kohustused | 4 965 | 1 061 | 0 | 6 026 | |
| Kokku | 14 | 7 094 | 17 725 | 0 | 24 819 |
| EUR '000 | Lisa | alla 1 aasta | 1 kuni 5 aastat | üle 5 aasta | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Fikseeritud intressimäär | |||||
| Intressi kandvad kohustused | 920 | 14 540 | 595 | 16 055 | |
| Ujuv intressimäär | |||||
| Intressi kandvad kohustused | 6 405 | 2 298 | 128 | 8 831 | |
| Kokku | 14 | 7 325 | 16 838 | 723 | 24 886 |
Grupp loeb kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. 30.06.2022 seisuga oli omakapital kokku 8 552 tuhat eurot (30.06.2021: 15 744 tuhat eurot). Grupi põhimõtteks on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga säilitada usaldusväärsus aktsionäride, võlausaldajate ja turu silmis ning tagada Grupi jätkusuutlik areng. Pikas perspektiivis on Grupi eesmärgiks kasvatada aktsionäride tulu ning tagada võimekus maksta dividende.
Kapitalistruktuuri säilitamiseks või parandamiseks võib Grupp reguleerida aktsionäridele makstavat dividendide summat, tagastada kapitali aktsionäridele, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid võla vähendamiseks.
Grupp peab oluliseks optimaalse omakapitali struktuuri tagamist. Seetõttu jälgitakse, et Grupi omakapitali osakaal varadesse oleks minimaalselt 35% (30.06.2022: 21,7%, 30.06.2021: 28,4%) ning intressikandvate kohustuste suhe varadesse ei ületaks 25% (30.06.2022: 62,9%, 30.06.2021: 44,8%). Intressikandvate kohustuste suhe varadesse on ületatud seoses tütarettevõtete soetamiseks võetud laenudega ning võlakirjade emissiooniga. Võlakirjade emissioonid on oluliselt parandanud kapitalistruktuuri kuid COVID-19 poolt põhjustatud mõjudest majanduskeskkonnale ja sealhulgas Grupi äritegevusele lõpetas Grupp möödunud majandusaasta kahjumiga.
ASga SEB Pank sõlmitud arvelduslaenu lepingus on sätestatud tingimused, millele Grupi finantstulemused peavad vastama. Aruandeperioodi jooksul ületati arvelduslaenu kasutamise piirmäära, minimaalse EBITDA ja laenu maksevõimekuse (DSCR) tingimusi. Arvelduslaenu kohustus summas 4 544 tuhat eurot on seisuga 30.06.2022 kajastatud lühiajalisena (lisa 14) ning kogu arvelduslaenu summa tasuti oktoobris 2022 peale tütarettevõtte Överumans Fisk AB müüki.
Tagatud võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR)), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama.
COVID-19 pandeemia loodetust aeglasem taandumine ning pandeemia jätkuvad mõjud on lisaks PRFoods 2020/2021 majandusaastale omanud negatiivset mõju ka PRFoods 2021/2022 majandusaastal, mis omakorda mõjutab PRFoods võimekust täita tingimustes sätestatud finantskinnitusi käimasoleval majandusaastal. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid.
Võlakirjaomanikud kinnitasid, 20.09.2022 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022) finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2021/2022 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks.
Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab Grupp kapitali jälgimiseks võla- ja omakapitali suhet. See suhtarv leitakse netovõla jagamisel kogukapitaliga. Netovõla arvutamiseks lahutatakse koguvõlast (konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude summa) raha ja selle ekvivalendid.
| EUR '000 | Lisa | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused kokku | 14 | 24 819 | 24 886 |
| Miinus: Raha ja raha ekvivalendid | 5 | 110 | 2 500 |
| Netovõlg | 24 709 | 22 386 | |
| Omakapital kokku | 8 552 | 15 774 | |
| Kogukapital (netovõlg + omakapital) | 33 261 | 38 160 | |
| Netovõla ja kogukapitali suhe | 74% | 59% |
Grupi juhtkonna hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused seisuga 30.06.2022 ja 30.06.2021 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Raha ja pangakontod, nõuded ostjate vastu, muud nõuded, võlad hankijatele ja muud võlad realiseeruvad 12 kuu jooksul või on arvele võetud vahetult enne bilansipäeva ning seetõttu nende õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Grupi pikaajalised intressikandvad kohustused (peamiselt noteeritud võlakirjad) kannavad fikseeritud intressimäära, seega on pikaajaliste finantskohustuste õiglane väärtus võrdne nende bilansilise väärtusega.
Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid hinnatakse pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnangud, mis avaldavad olulist mõju finantsaruannetes kajastatud informatsioonile, ning eeldused, mis võivad põhjustada olulisi muudatusi varade ja kohustuste bilansilises väärtuses järgneval aruandeperioodil, on: bioloogiliste varade koguste ja õiglase väärtuse hindamine (lisa 8), varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 7), firmaväärtuse hindamine ja immateriaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 12), materiaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 11).
Bioloogiliste varade õiglase väärtuse hinnang hõlmab endas alati teatud hinnangutega arvestamist, kuigi Grupil on nende faktorite hindamiseks olemas sisemised eksperdid. Biomassi koguseline maht ise kujutab hinnangulist suurust, mis põhineb järve/merre lastud noorkaladel, nende eeldataval kasvul ja suremusel, mille aluseks on perioodil täheldatud suremuse koefitsient. Mahtu korrigeeritakse rookimiskadude võrra. Grupp testib biomassi, viies vähemalt kord aastas läbi reaalse kalavarude kontrollkaalumise. Grupp on teostanud kalavarude kontrollkaalumised Eestis mai jooksul ning Rootsis mai ja juuni jooksul. Bilansipäeva seisuga ei ole jätkuvalt võimalik inventeerida kuna juuni lõpus vee temperatuur liiga kõrge ning kaalumine põhjustab suurema suremuse. Biomassi hindamiseks kasutati arvestuslikku meetodit, mille tulemused ei ole eelnevatel perioodidel olulisel määral erinenud reaalselt kontrollitud kogusest. Ilmastikutingimuste ja protsessi ajamahukuse tõttu pole füüsilist inventuuri võimalik teostada bilansipäeva seisuga.
lõppbiomass = algbiomass + kaladele antud sööt / sööda koefitsient – hukkunud kalad
Grupp kasutab biomassi arvestamiseks spetsiaalseid arvutiprogramme ning ettevõtte enda poolt väljatöötatud veebipõhist programmi (Soome merekasvatused). Grupp lähtub hinnangute tegemisel oma parima teadmiste kohaselt tuginedes varasematele kogemustele. Kevadiste inventuuride puhul mõjutab tulemust talvitumise ajal tekkinud kadu (kalade suremus), mis viimaste aastate jooksul on olnud maksimaalselt 8,4%, mis on võetakse majandusaasta lõpu seisuga kalavarude hindamisel arvesse.
Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid bilansipäeva seisuga 3,0 miljonit eurot (30.06.2021: 4,8 miljonit eurot). Bioloogiliste varade ümberhindamise negatiivne muutus oli -0,4 miljonit eurot (2020/2021: 0,3 miljonit eurot).
Varude hindamisel lähtub juhtkond talle teadaolevast informatsioonist, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ning võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse määratlemisel valmiskauba puhul lähtutakse selle müügipotentsiaalist ning netorealiseerimisväärtusest. Tooraine ja materjali hindamisel lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel; lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse nende valmidusastmest, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta.
2021/2022. aasta jooksul teenis Grupp varude mahakandmisest 57 tuhat eurot (2020/2021: 25 tuhat eurot) kahjumit.
30.06.2022 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi ühes segmendis (Suurbritannia), kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete noteeritud ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve.
Väärtuskordajate valiku tegemisel on võetud arvesse müüki, mis näitab ettevõtte turuosa suurust ja mahtu ning EBITDA, mis on väljendab vaba rahavoo genereerimise võimekust. Eelpool tulenevast on ettevõte omistanud väärtuskordajatele osakaalud 50/50, kus juhtkond peab oluliseks turuosa ja mahu taastamist ja säilitamist ning võttes arvesse asjaolu, et võrdlusbaasis ei ole grupiga sarnase turukapitalisatsiooniga võrreldavaid ettevõtteid, siis väärtuskordajate selline kasutamine vähendab võrdlusgrupi suuruse erinevusest tulenevat mõju.
Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2022 seisuga 8 097 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2021/2022 aastal ega 2020/2021. aastal alla ei hinnatud.
Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasutusiga, tuginedes tootmise mahule ja tingimustele, antud valdkonna minevikukogemustele ja tulevikuperspektiividele.
| EUR '000 | Lisa | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|---|
| Sularaha kassas | 1 | 14 | |
| Pangakontod | 109 | 2 486 | |
| Raha ja pangakontod kokku | 3 | 110 | 2 500 |
| EUR '000 | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|
| Nõuded ostjatelt | 2 115 | 2 161 |
| Regressiõigusega faktooritud nõuded | 0 | 823 |
| Muud nõuded | 038 | 73 |
| Ettemakstud kulud | 233 | 211 |
| Maksude ettemaksed | 181 | 241 |
| Muud ettemaksed | 0 | 3 |
| Nõuded ja ettemaksed kokku | 2 567 | 3 512 |
Kuna nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on oma olemuselt lühiajalised, peetakse nende bilansilist väärtust võrdseks õiglase väärtusega. Arvelduslaenu ja noteeritud võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant hõlmab ka nõudeid, vt lisa 14.
| EUR '000 | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|
| Tooraine ja materjal | 907 | 2 211 |
| Lõpetamata toodang | 454 | 2 094 |
| Valmistoodang | 534 | 1 310 |
| Ostetud kaubad müügiks | 301 | 76 |
| Varud kokku | 2 196 | 5 691 |
2021/2022 finantsaastal oli Grupi kahjum varude mahakandmisest 57 tuhat eurot. 2020/2021 majandusaastal 25 tuhat eurot. Laenutagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka varusid (lisa 14).
| EUR '000 | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|
| Kalamaimud | 401 | 737 |
| Noorkalad | 1 448 | 1 673 |
| Püügikõlbulikud kalad | 1 154 | 2 385 |
| Bioloogilised varad kokku | 3 003 | 4 795 |
Bioloogilised varad olid seisuga 30.06.2022 kokku 441 (30.06.2021: 846) tonni, mille bilansiline väärtus oli 3 003 tuhat eurot (30.06.2021: 4 795 tuhat eurot). Majandusaasta jooksul võeti toodangut arvele 1 427 tonni (2020/2021: 1 973 tonni).
Grupp kasvatab oma Rootsis ja Eestis asuvates kalakasvatustes vikerforelli (Oncorhynchus mykiss). Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast /Allikas: http://www.akvafakta.no/.
Real "Juurdekasv" kajastuvad kapitaliseeritud kulud, mis on tehtud seoses noorkalade püügikõlblikeks kaladeks kasvatamisega ja mistõttu kasumiaruandes kajastub eraldi reana vaid kasum (kahjum) bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest.
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|
| Bioloogilised varad perioodi algul | 4 795 | 4 249 |
| Ostetud | 496 | 1 195 |
| Juurdekasv | 3 842 | 5 079 |
| Õiglase väärtuse muutus | -166 | 311 |
| Toodangu arvele võtmine | -4 900 | -6 120 |
| Maha kantud | -199 | - |
| Müüdud kalamaimud ja eluskala | -728 | -4 |
| Kursivahe | -137 | 85 |
| Bioloogilised varad perioodi lõpul | 3 003 | 4 795 |
Grupp hindab bioloogilisi varasid õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav.
Kalamaimude õiglase väärtuse hindamisel on kasutatud ostupakkumiste hinda ja biomassi mahtu, mis seisuga 30.06.2022 oli 41 tonni (30.06.2021: 98 tonni).
Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg. Seetõttu kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega. 30.06.2022 hindas juhtkond, et noorkalade netorealiseerimisväärtus ei ole oluliselt madalam kui soetusmaksumus. Seetõttu kajastati noorkalad 30.06.2022 ja 30.06.2021 seisuga finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses.
Püügikõlblikud kalad hinnatakse õiglases väärtuses võttes arvesse turul noteeritud analoogsete varade hinda, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga.
Juhtkond kasutas lisaks turuhinnale õiglase väärtuse määramiseks järgmiseid sisendeid:
| EUR '000 | Turuhind | Realiseerimisel tekkiv kadu |
Rookimiskulud | Biomassi maht | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| +1% | -1% | -1pp | +1pp | -1pp | +1pp | +1% | -1% | |
| 30.06.2022 | +16 | -18 | +14 | -14 | -26 | +26 | +16 | -30 |
| 30.06.2021 | +24 | -29 | +26 | -29 | -29 | +26 | +24 | -24 |
| Tütarettevõtja | Asukohariik | Osalus 30.06.2022 |
Osalus 30.06.2021 |
Tegevusala | Omanik |
|---|---|---|---|---|---|
| Saaremere Kala AS | Eesti | 100% | 100% | Kalaettevõtete Grupi valdusfirma |
AS PRFoods |
| Saare Kala Tootmine OÜ |
Eesti | 100% | 100% | Kalatoodete tootmine | Saaremere Kala AS |
| Heimon Kala Oy 1 | Soome | 0% | 100% | Kalakasvatus, kalatoodete tootmine ja müük |
Saaremere Kala AS |
| Överumans Fisk AB | Rootsi | 100% | 100% | Kalakasvatus | Heimon Kala Oy |
| JRJ & PRF Limited 2 | Šotimaa | 100% | 85% | Kalaettevõtete grupi valdusfirma |
Saaremere Kala AS |
| John Ross Jr. (Aberdeen) Limited |
Šotimaa | 100% | 100% | Kalatoodete tootmine ja müük |
JRJ & PRF Limited |
| Coln Valley Smokery Limited |
Suurbritannia | 100% | 100% | Kalatoodete tootmine ja müük |
64% JRJ & PRF Limited 36% John Ross Jr. (Aberdeen) Limited |
| Redstorm OÜ | Eesti | 51% | 51% | Kalakasvatus | Saaremere Kala AS |
1 Osalus võõrandati veebruaris 2022
2 2021/2022 majandusaastal tasuti 15% osalus forward lepingu alusel
Osalusprotsent tütarettevõtjate omakapitalis võrdub hääleõigusega. Tütarettevõtjate aktsiad ei ole börsil noteeritud.
19.07.2017 toimus ASi PRFoods erakorraline aktsionäride koosolek, kus aktsionärid kiitsid heaks enamusosaluse soetamise ettevõtetes John Ross Jr (Aberdeen) Limited (JRJ) ja Coln Valley Smokery Limited (CVS). Tehingu kohta on lisainfo leitav ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee. Tehingu täitmise kuupäev oli 21.07.2017.
JRJ on Šotimaa juhtiv käideldud lõhe turustaja ning premium segmendi traditsiooniliselt suitsutatud lõhe tootja. JRJ omab Kuningliku garantii tunnustust ning müüb oma tooteid nii Suurbritannias kui 36 riigis üle maailma. CVS omab premium lõhebrändi Inglismaal ning varustab mitmeid juhtivaid restorane, hotelle, segmendi jaemüüjaid ja spordivõistluseid. Saaremere Kala AS tütarettevõte JRJ & PRF Ltd omandas 100% osaluse ja kontrolli ettevõttes John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd ja 64% osaluse ning 100% kontrolli ettevõttes Coln Valley Smokery Ltd. JRJ & PRF Ltd asutati äriühenduse eesmärgil, ettevõtte aktsiatest 85% kuulub Saaremere Kala AS'le ning 15% müüjatele C. Leigh ja V. Leigh-Pearsonile.
Tehingumaksumus 85%-lise kontrolli omandamiseks oli 14 690 tuhat eurot, millest 11 746 tuhat eurot maksti tehingu täitmisel. Ajatatud makse Andrew Leigh'le oli planeeritud 6 kuud peale tehingu täitmist ja oli 840 tuhat eurot. Jennifer Leigh'ga allkirjastati sümmeetriline put ja call optsioonileping 33% osaluse üleandmiseks ettevõttes John Ross Jr (Aberdeen) Ltd 12 kuud peale tehingupäeva. Optsiooni fikseeritud väljaostuhind oli 2 103 tuhat eurot tehingupäeva kursiga. Jennifer Leigh allkirjastas loobumisdokumendi kõikide John Ross Jr (Aberdeen) Ltd deklareeritud dividendide kohta.
Saaremere Kala AS sõlmis 2017. aastal 15% mittekontrolliva osaluse väljaostmiseks ettevõttes JRJ & PRF Ltd müügi- ja ostuoptsiooni sisaldava lepingu, mis oma tingimustelt on sisuliselt forward leping vähemusosaluse väljaostmiseks. Seetõttu äriühenduse hetkel mittekontrollivat osalust ei kajastatud ja juhtkonna hinnangul saavutati 100% kontroll omandatud ettevõtete üle. Forward lepingu väljaostusumma ei olnud fikseeritud, vaid sõltus omandatud ettevõtete finantstulemustest.
15% osalus osteti 2021/2022 aastal välja ja tasuti selle eest 2 246 tuhat eurot, mis oli 460 tuhat eurot vähem kui forward kohustus. Tasutud summa ja forward kohustuse vahe kajastati kasumiaruandes Muu finantstuluna.
Seisuga 28.02.2022 võõrandas AS PRFoods tütarettevõtte Saaremere Kala AS 100% Heimon Kala Oy aktsiad Nordic Fish Oy-le. Heimon Kala Oy varad ja kohustused konsolideeritud finantsseisundi aruandest 30.06.2022 seisuga elimineeritud.
Müügihind ja tasumise tingimused, omandamise ja võõrandamise hinna vahe
Heimon Kala Oy aktsiate müügihind oli 1 euro ning täiendav müügihind summas kuni 500 000 eurot. Täiendava müügihinna sissenõutavaks muutumine ja täpne suurus sõltub sellest, kas Soome Regionaalametilt (AVI) taotletavad kalakasvatusload kiidetakse heaks ning kui suur on heaks kiidetav maksimaalne söödakasutus. Täiendav müügihind summas 500 000 eurot kuulub tasumisele juhul, kui nimetatud load aktsepteeritakse taotletavas söödakasutuse määras 994 167 kg. Kui maksimaalne heakskiidetud söödakasutus on 0 - 994 167 kg, tasub ostja täiendava müügihinna lineaarselt summas 0 - 500 000 eurot. 30.06.2022 seisuga on selgunud, et täiendav müügihind ei osutunud sissenõutavaks.
Müügihinna kokkuleppimisel lähtuti Heimon Kala Oy finantstulemustest, netokäibekapitalist ja netovõlast seisuga 31.12.2021. Ettevõtte hinnanguline koguväärtus (Enterprise Value) tehingu sõlmimise hetkel on 6.6 miljonit eurot.
| EUR'000 | Lisa | 2021/2022 |
|---|---|---|
| Tütarettevõtte netovarad võõrandamise hetkel | -2 | |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmine emaettevõtte konsolideeritud finantsseisundi aruandest |
-2 303 | |
| Kahjum tütarettevõtte müügist | 23 | -2 305 |
Kahjum tütarettevõtte müügist on kajastatud Konsolideeritud koondkasumiaruande real Finantstulud/-kulud.
| EUR '000 | Maksukahjumid | Muud | Kokku |
|---|---|---|---|
| Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2020 | 16 | 38 | 54 |
| Mõju kasumiaruandele | -16 | 0 | -16 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2021 | 0 | 38 | 38 |
| Mõju kasumiaruandele | 55 | 0 | 55 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2022 | 55 | 38 | 93 |
| EUR '000 | Õiglase väärtuse muutus |
Muud | Kokku |
|---|---|---|---|
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2020 | 416 | 1 504 | 1 920 |
| Mõju kasumiaruandele | -68 | -37 | -105 |
| Mõju muule koondkasumile | 7 | 39 | 46 |
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2021 | 355 | 1 506 | 1 861 |
| Mõju tütarettevõtte müügist | 0 | -110 | -110 |
| Mõju muule koondkasumile | 0 | -152 | -152 |
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2022 | 355 | 1 244 | 1 599 |
| EUR '000 | Maa ja ehitised | Masinad ja seadmed |
Muu põhivara | Lõpetamata ehitised, ettemaksed |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Soetusmaksumus 30.06.2020 | 14 840 | 17 745 | 818 | 1 102 | 34 505 |
| Soetatud | 15 | 579 | 21 | 680 | 1 295 |
| Ümberklassifitseeritud | 6 | 1 352 | 2 | -1 360 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | 0 | -881 | -13 | 0 | -894 |
| Realiseerimata kursivahed | 182 | 229 | 6 | 0 | 417 |
| Soetusmaksumus 30.06.2021 | 15 043 | 19 024 | 834 | 422 | 35 323 |
| Soetatud | 0 | 258 | 0 | 253 | 511 |
| Ümberklassifitseeritud | 3 | 165 | 0 | -168 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | -281 | -718 | -1 | 0 | -1 000 |
| Mõju tütarettevõtte müügist | -5 223 | -6 186 | -361 | -291 | -12 061 |
| Realiseerimata kursivahed | 11 | -58 | 0 | 0 | -47 |
| Soetusmaksumus 30.06.2022 | 9 553 | 12 485 | 472 | 216 | 22 726 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2020 | -6 253 | -11 492 | -581 | 0 | -18 326 |
| Aruandeperioodi kulum | -855 | -1 361 | -48 | 0 | -2 264 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 0 | 726 | 12 | 0 | 738 |
| Realiseerimata kursivahed | -8 | -161 | -2 | 0 | -171 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2021 | -7 116 | -12 288 | -619 | 0 | -20 023 |
| Aruandeperioodi kulum | -559 | -1 149 | -41 | 0 | -1 749 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 0 | 633 | 1 | 0 | 634 |
| Mõju tütarettevõtte müügist | 2 628 | 4 472 | 298 | 0 | 7 398 |
| Realiseerimata kursivahed | -23 | -81 | 0 | 0 | -104 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2022 | -5 069 | -8 413 | -361 | 0 | -13 843 |
| Jääkmaksumus 30.06.2020 | 8 587 | 6 253 | 237 | 1 102 | 16 179 |
| Jääkmaksumus 30.06.2021 | 7 927 | 6 736 | 215 | 422 | 15 300 |
| Jääkmaksumus 30.06.2022 | 4 484 | 4 072 | 111 | 216 | 8 883 |
Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 13. PRFoods grupi ettevõtjatel puudusid seisuga 30.06.2022 ja 30.06.2021 siduvad kohustused materiaalse põhivara soetamiseks.
Seoses Soome tütarettevõtte müügiga 2021/2022. aastal vähenesid materiaalsed põhivarad kokku summas 12 061 tuhat, kulum vähenes 7 398 tuhat, jääkväärtuses vähenesid materiaalsed põhivarad summas 4 663 tuhat.
| EUR '000 | Firma väärtus |
Kaubamärgid, patendid |
Load, liitumistasud ja litsentsid |
Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Soetusmaksumus 30.06.2020 | 14 037 | 8 337 | 1 815 | 450 | 24 639 |
| Soetatud | 0 | 0 | 24 | 193 | 217 |
| Ümberklassifitseeritud | 0 | 0 | 470 | -470 | 0 |
| Realiseerimata kursivahed | 481 | 460 | 20 | 8 | 969 |
| Soetusmaksumus 30.06.2021 | 14 518 | 8 797 | 2 329 | 181 | 25 825 |
| Soetatud | 0 | 1 | 32 | 138 | 171 |
| Ümberklassifitseeritud | 0 | 0 | 1 | -1 | 0 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara | 0 | -4 | 0 | 0 | -4 |
| Mõju tütarettevõtte müügist | -1 242 | -1 076 | -530 | -43 | -2 891 |
| Soetusmaksumus 30.06.2022 | 13 276 | 7 718 | 1 832 | 275 | 23 101 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2020 | 0 | -1 157 | -810 | 0 | -1 967 |
| Aruandeperioodi kulum | 0 | -211 | -141 | 0 | -352 |
| Realiseerimata kursivahed | 0 | 33 | -13 | 0 | 46 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2021 | 0 | -1 401 | -964 | 0 | -2 365 |
| Aruandeperioodi kulum | 0 | -157 | -149 | 0 | -306 |
| Müüdud ja mahakantud põhivara kulum | 0 | 4 | 0 | 0 | 4 |
| Mõju tütarettevõtte müügist | 0 | 973 | 430 | 0 | 1 403 |
| Akumuleeritud kulum 30.06.2022 | 0 | -581 | -683 | 0 | -1 264 |
| Jääkmaksumus 30.06.2020 | 14 037 | 7 180 | 880 | 450 | 22 672 |
| Jääkmaksumus 30.06.2021 | 14 518 | 7 396 | 1 275 | 181 | 23 460 |
| Jääkmaksumus 30.06.2022 | 13 276 | 7 137 | 1 149 | 275 | 21 837 |
Seoses Soome tütarettevõtte müügiga 2021/2022. aastal vähenesid immateriaalsed põhivarad kokku summas 2 891 tuhat, kulum vähenes 1 403 tuhat, jääkväärtuses vähenesid immateriaalsed põhivarad summas 1 488 tuhat.
30.06.2022 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi ühes segmendis (Suurbritannia), kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete noteeritud ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve.
Väärtuskordajate valiku tegemisel on võetud arvesse müüki, mis näitab ettevõtte turuosa suurust ja mahtu ning EBITDA, mis on väljendab vaba rahavoo genereerimise võimekust. Eelpool tulenevast on ettevõte omistanud väärtuskordajatele osakaalud 50/50, kus juhtkond peab oluliseks turuosa ja mahu taastamist ja säilitamist ning võttes arvesse asjaolu, et võrdlusbaasis ei ole grupiga sarnase turukapitalisatsiooniga võrreldavaid ettevõtteid, siis väärtuskordajate selline kasutamine vähendab võrdlusgrupi suuruse erinevusest tulenevat mõju.
Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2022 seisuga 8 097 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2021/2022 aastal ega 2020/2021. aastal alla ei hinnatud.
Õiglase väärtuse leidmiseks on rakendatud tööstusharu keskmisi väärtuskordajaid tütarettevõtete tegelikele majandusnäitajatele. Suurbritannia segmendi väärtuse testides kasutati 2021/2022 turukordajaid EV/Sales1 1,85 ja EV/EBITDA2 10,3.
Lähtuvalt sellest, et ettevõtte väärtuse loomisel peetakse võrdselt oluliseks vaba rahavoogu ja turuosakaalu, anti EV/EBITDA ning EV/Sales kordajatele 50%line osakaal. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 16,8 miljonit eurot (2020/2021: 22,7 miljonit eurot). Segmendi põhivarade bilansiline väärtus oli 16,8 miljonit eurot (2020/2021: 18 miljonit eurot).
1 Enterprise Value / Sales ehk Ettevõtte väärtus / Müügitulu
2 Enterprise Value / EBITDA ehk Ettevõtte väärtus / EBITDA
Rootsi ja Eesti segmendiga seotud firmaväärtuse bilansiline väärtus seisuga 30.06.2022 oli 5 178 tuhat eurot. Segmendi firmaväärtuse kaetavat väärtust kontrolliti tuginedes aruande kuupäevale järgnenud Rootsi üksuse Överumans Fisk AB müügitehingu hinnale. Lisas 30 on esitatud andmed tehingu väärtuse ja tehingust saadud kasumi kohta. Juhatuse hinnangul annab bilansipäevajärgselt toimunud müügitehing kõige usaldusväärsema info segmendi varade õiglase väärtuse ja firmaväärtuse kaetavuse kohta.
Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Vt lisa 11.
Grupp rendib muuhulgas varasid, mida loetakse väheväärtuslikeks esemeteks (varad, mille väärtus uuena on alla 5 000 EUR). Grupp on otsustanud mitte kajastada nende rentide puhul kasutusõiguse vara ning rendikohustusi. Samuti ei ole Grupp kajastanud kasutusõiguse vara ning rendikohustusi lühiajaliste rendilepingute puhul (alla 12 kuud).
Allpool on esitatud teave rendilepingute kohta, mille suhtes Grupp on rentnik.
| EUR '000 | Maa ja ehitised | Masinad ja seadmed |
Kokku |
|---|---|---|---|
| Saldo 30.06.2020 seisuga | 1 222 | 1 878 | 3 100 |
| Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu | -195 | -930 | -1 125 |
| Kasutusõiguse vara lisandumised | 53 | 952 | 1 005 |
| Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine | -28 | -109 | -137 |
| Saldo 30.06.2021 seisuga | 1 052 | 1 791 | 2 843 |
| Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu | -94 | -323 | -417 |
| Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine | -521 | -31 | -552 |
| Saldo 30.06.2022 seisuga | 437 | 1 437 | 1 874 |
| EUR '000 | Kokku |
|---|---|
| 2021/2022 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi | |
| Rendikohustustelt arvestatud intress | 26 |
| 2020/2021 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi | |
| Rendikohustustelt arvestatud intress | 93 |
Mitmed masinate ning seadmete ja veealade rendilepingud sisaldavad endas pikendamise võimalusi, mida Grupp saab kasutada enne lepinguperioodi lõppu. Enamike lepingute puhul peab Grupp teavitama pikendamise optsiooni kasutamist vähemalt üks aasta enne lepinguperioodi lõppu. Teatud lepingute puhul pikeneb rendiperiood automaatselt enne lepinguperioodi lõppu. Pikendamise võimalusi saab kasutada ainult Grupp, rendileandjal puudub selleks õigus. Grupp hindab rendilepingu alguskuupäeval, kas on tõenäoline, et Grupp rakendab pikendamise võimalust või mitte.
| EUR '000 | 2020/2021 |
|---|---|
| Rendikohustused seisuga 30.06.2021 | 2 693 |
| Kajastamise lõpetamine | -548 |
| Tasutud põhiosamaksed | -663 |
| Rendikohustused seisuga 30.06.2022 | 1 482 |
| kuni 1 aasta | 421 |
| 1-5 aastat | 1 061 |
| EUR '000 | Lisa | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|---|
| Rendikohustused | 13 | 421 | 614 |
| Arvelduslaen | 4 544 | 5 474 | |
| Investeerimislaenud | 1 418 | 514 | |
| Muud laenud | 711 | 723 | |
| Lühiajalised intressikandvad kohustused kokku | 7 094 | 7 325 | |
| Rendikohustused | 13 | 1 061 | 2 079 |
| Noteeritud võlakirjad | 12 960 | 12 852 | |
| Investeerimislaenud | 3 704 | 1 942 | |
| Muud laenud | 0 | 688 | |
| Pikaajalised intressikandvad kohustused kokku | 17 725 | 17 561 | |
| sh makseperiood 1-5 aastat | 17 725 | 16 370 | |
| sh makseperiood üle 5 aasta | 0 | 1 191 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Intressikandvad kohustused perioodi algul | 24 886 | 22 979 | |
| Saadud laenud | 2 833 | 4 214 | |
| Arvelduslaenu muutus | -930 | -2 466 | |
| Võlakirjad aktsionäridele | 0 | -440 | |
| Noteeritud võlakirjad | 108 | 3 799 | |
| Rendikohustused | 13 | -663 | -415 |
| Faktooringukohustuse muutus | 182 | 0 | |
| Valuutakursist tulenev väärtuse muutus | 0 | 7 | |
| Intressikandvate kohustuste tagasimaksed | -325 | -2 792 | |
| Tütarettevõtte müügiga seoses vähenenud kohustused | -1 272 | 0 | |
| Intressikandvad kohustused perioodi lõpul | 24 819 | 24 886 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Intressikohustus perioodi algul | 344 | 427 | |
| Arvestatud intress | 1 498 | 919 | |
| Makstud intress | -1 246 | -1 002 | |
| Intressikohustus perioodi lõpul | 15 | 596 | 344 |
ASil Saaremere Kala on sõlmitud arvelduslaenu leping AS-iga SEB Pank. Arvelduslaenu summa aruandeperioodi alguses oli 5,5 miljonit eurot, mida vähendati aruandeperioodi jooksul 0,9 miljoni euro võrra. Seisuga 30.06.2022 oli arvelduslaenu kasutusele võetud 4,5 miljonit eurot (30.06.2021: 5,5 miljonit eurot).
Alates 01.09.2021 on arvelduslaenu intressimäär 6-kuu EURIBOR + 6,0%. Arvelduslaen tasuti oktoobris 2022.
Lõppenud majandusaastal oli intressimäär 6-kuu EURIBOR + 3,0% kuni 31.10.2021 ning alates 01.11.2021 6-kuu EURIBOR + 6,0% (2020/2021: 6-kuu EURIBOR + 3,0%). Aruandeperioodi jooksul maksis Grupp arvelduslaenu intressi summas 249 tuhat eurot (2020/2021.aastal 189 tuhat eurot).
ASga SEB Pank sõlmitud arvelduslaenu lepingus on sätestatud tingimused, millele Grupi finantstulemused peavad vastama. Aruandeperioodi jooksul ületati arvelduslaenu kasutamise piirmäära, minimaalse EBITDA ja laenu maksevõimekuse (DSCR) tingimusi. Arvelduslaenu kohustus summas 4 544 tuhat eurot on seisuga 30.06.2022 kajastatud lühiajalisena ning kogu arvelduslaenu summa tasuti oktoobris 2022 peale tütarettevõtte Överumans Fisk AB müüki.
Arvelduslaenu tagatisteks on hüpoteegid summas 13,7 miljonit eurot, kommertspant summas 4,8 miljonit eurot, ASi PRFoods garantii summas 5 miljonit eurot ning Saaremere Kala Asi ja Överumans Fisk AB 100%-line aktsiapant.
John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd sõlmis 01.07.2021 laenulepingu Santander UK plc-ga, et finantseerida Saaremere Kala AS 15% JRJ&PRF Limited aktsiate ostu Christopher Leigh-lt ja Victoria Leigh-Pearsonilt. Investeerimislaenu summaks on 1,5 miljonit GBP (1,7 miljonit eurot) lõpptähtajaga 01.07.2025. Laenu intressimääraks on 3,5%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2022 on 1,3 miljonit eurot. Laenu tagatiseks on hüpoteek John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd varadele.
Saare Kala Tootmine OÜ sõlmis 22.10.2020 laenulepingu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme "COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele" raames Saaremaal asuva tehase automatiseerimiseks. Investeerimislaenu summa on 1,0 miljonit eurot tähtajaga 6 aastat, laenu lõpptähtaeg 30.09.2026. Laenu intressimääraks on kuni 30.09.2022 on 2,5% aastas ja edaspidi 4,5%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2022 on 852 tuhat eurot (30.06.2021 989 tuhat eurot). Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant Saare Kala Tootmine OÜ varadele ning AS PRFoods'i 100%-ne garantii.
Kalakasvatusettevõte Redstorm OÜ sõlmis 04.01.2021 investeerimis- ja käibekapitalilaenu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme "COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele" raames. Investeerimislaenu summa on 193 tuhat eurot ja käibekapitali finantseerimislaenu summa 610 tuhat eurot, laenude lõpptähtaeg 31.12.2026. Laenu intressimääraks on kuni 31.12.2022 on 2,75% aastas ja edaspidi 4,75%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2022 on 753 tuhat eurot, laenu põhiosa tagasimaksete periood algab jaanuar 2022. Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant OÜ Redstorm varadele ning AS PRFoods'i garantii summas 0,5 miljonit eurot.
Redstorm OÜ sõlmis 01.07.2021 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Lindermann, Birnbaum, Kasela OÜ. investeerimislaenu summas 0,27 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2022 oli 0,27 miljonit eurot.
Överumans Fisk AB sõlmis 07.01.2022 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Amber Trust II S.C.A. investeerimislaenu summas 0,5 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2022 oli 0,5 miljonit eurot. Laen tasuti oktoobris 2022.
Överumans Fisk AB sõlmis 01.01.2022 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Lindermann, Birnbaum, Kasela OÜ. investeerimislaenu summas 0,35 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2022 oli 0,35 miljonit eurot. Laen tasuti oktoobris 2022.
PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods'i omanduses 4 926 võlakirja.
Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020.
Seisuga 30.06.2022 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 (30.06.2021: 535 võlakirja) nominaalväärtuses 54 tuhat eurot (30.06.2021: 54 tuhat eurot).
Tagatud võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR)), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama. Võlakirjaomanikud kinnitasid, 20.09.2022 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022) finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2021/2022 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid. Täiendav info lisas 3.
07.05.2021 teavitas PRFoods, et plaanib kapitalistruktuuri parandamiseks allutatud konverteeritavate võlakirjade emissiooni, et tagada COVID-19 poolt põhjustatud negatiivsete mõjude sujuvam ning kiirem ületamine alanud 2021/2022 majandusaastal. Emissioon kinnitati järgmiste tingimustega: PRFoods emiteerib kuni 350 allutatud konverteeritavat võlakirja, maksimaalse kogunimiväärtusega kuni 3,5 miljonit eurot, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, intressimääraga 7% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 01.10.2025.
Mitteavaliku pakkumise raames märkisid investorid kokku 237 allutatud konverteeritavat võlakirja, kogunimiväärtusega 2,37 miljonit eurot. Teiste investorite seas esitasid märkimisavaldused ka PRFoods aktsionärid, kes märkisid kokku 217 konverteeritavat võlakirja kogunimiväärtusega 2,170 miljonit eurot, millest 171 konverteeritavat võlakakirja, kogunimiväärtusega 1,71 miljonit eurot jagati aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille märkimishinna tasub viimane PRFoods-ga 01.03.2021 sõlmitud 1,0 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude ning osaliselt ka 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamise teel.
Kooskõlas PRFoods nõukogu 14.05.2021 otsusega viidi läbi tagatud võlakirjade suunatud mitteavalik pakkumine aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille tulemusena märkis Amber Trust II S.C.A. kõik suunatud mitteavaliku pakkumise raames pakutud 10 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, ennetähtaegse lunastamise õigusega ning fikseeritud intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Tagatud võlakirjade väljalaskehinna, milleks PRFoods juhatus määras 100,25 eurot tagatud võlakirja kohta, tasub Amber Trust II S.C.A. tasaarvestuse korras, tasaarvestades selle 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest investeerimislaenu lepingust tuleneva tasumata põhinõudega.
Amber Trust II S.C.A poolt märgitud tagatud võlakirjad ja allutatud konverteeritavad võlakirjad tasaarvestati järgmiselt:
Tagatud võlakirjade ja konverteeritavate võlakirjade intressikohustus seisuga 30.06.2022 oli 417 tuhat eurot (30.06.2021: 304 tuhat eurot), mis maksti võlakirjaomanikele välja vastavalt 22.07.2021 ja 01.10.2021.
Võlakirjade emiteerimise tingimuste kohta on detailne info avaldatud börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis.
| EUR '000 | Lisa | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|---|
| Võlad hankijatele | 3 | 2 082 | 7 049 |
| Võlad töövõtjatele | 252 | 903 | |
| Muud lühiajalised kohustused | 0 | 2 707 | |
| Intressivõlad | 14 | 596 | 344 |
| Muud võlad | 675 | 258 | |
| Maksuvõlad, sealhulgas: | 373 | 863 | |
| Sotsiaalmaks | 100 | 158 | |
| Käibemaks | 42 | 366 | |
| Üksikisiku tulumaks | 116 | 101 | |
| Tulumaks | 63 | 98 | |
| Muud maksud | 52 | 140 | |
| Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku: | 3 978 | 12 124 | |
| Muud pikaajalised kohustused | 204 | 0 | |
| Pikaajalised võlad ja ettemaksed kokku: | 204 | 0 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi algul | 932 | 1 084 | |
| Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimised | 55 | 246 | |
| Valuutakursist tulenev väärtuse muutus | 0 | -5 | |
| Tütarettevõtte müügi mõju | -144 | 0 | |
| Perioodi jooksul tulusse kantud müügikäibe vähenemise- ja tööjõukulude hüvitis | 23 | 0 | -189 |
| Perioodi jooksul tulusse kantud investeeringute sihtfinantseering | 23 | -578 | -204 |
| Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi lõpul | 265 | 932 |
Grupile on sihtfinantseeringuid eraldatud Grupi kalakasvatuse ja töötlemise investeeringuteks Rootsis ning ka investeeringuteks kalatootmisüksustesse Suurbritannias ja Eestis. Aruandeperioodi jooksul tuludesse kantud sihtfinantseering 578 tuhat eurot (2020/2021: 204 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2022 oli ettevõttel 38 682 860 aktsiat (30.06.2021: 38 682 860), sealhulgas 1 000 000 oma aktsiat (30.06.2021: 1 000 000 oma aktsiat).
Alates 01.07.2014 alustati oma aktsiate tagasiostuprogrammiga kooskõlas 29.05.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsustega, mille kohaselt ostetakse tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 31.05.2017. Esialgne oma aktsiate tagasiostuprogrammi viidi lõpule ja täideti 18.05.2016. 26. mail 2016 toimunud korraline üldkoosolek võttis vastu otsuse olemasoleva tagasiostu programmi laiendamiseks, mille kohaselt ostetakse veel täiendavalt tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 29.05.2019. ASi PRFoods juhatus sõlmis 14. juunil 2016 ASiga SEB Pank teenuse osutamise lepingu aktsiate tagasiostuprogrammi läbiviimise jätkamiseks. Seisuga 30.06.2022 on AS SEB Pank ASi PRFoods nimel ja arvel omandanud kokku 1 000 000 oma aktsiat keskmise hinnaga 0,4915 eurot aktsia kohta
Tagasiostu programmi viiakse läbi kooskõlas 29.05.2014 ja 26.05.2016 toimunud ASi PRFoods aktsionäride üldkoosolekute otsustega ja Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2016. a määrusega (EL) nr 2016/1052, millega täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi.
24.05.2021 aktsionäride otsusega muudeti põhikirja punkti, kus nõukogul on kolme aasta jooksul alates põhikirja muudatuse jõustumisest õigus suurendada Aktsiaseltsi aktsiakapitali nõukogu 14.05.2021. a otsuse alusel emiteeritud konverteeritavate võlakirjade konverteerimiseks vajalikus mahus. Nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 3 500 000 euro võrra. Nõukogu võib otsustada aktsiakapitali suurendamise mitterahaliste sissemaksetega. Põhikiri on kättesaadav ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee.
| EUR '000 | Aktsiate arv 30.06.2022 |
Osalus 30.06.2022 |
Aktsiate arv 30.06.2021 |
Osalus 30.06.2021 |
|---|---|---|---|---|
| Amber Trust II S.C.A | 14 813 540 | 38,3% | 14 813 540 | 38,3% |
| Amber Trust S.C.A | 5 381 370 | 13,9% | 5 381 370 | 13,9% |
| KJK Fund SICAV-SIF | 4 063 456 | 10,5% | 4 063 456 | 10,5% |
| Kokku | 24 258 366 | 62,7% | 24 258 366 | 62,7% |
Kasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtja aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena.
| 2021/2022 | 2020/2021 | |
|---|---|---|
| Ettevõtte omanike vahel jagunev puhaskasum (-kahjum) EUR '000 | -7 643 | -5 069 |
| Keskmine aktsiate arv (tuhandetes) | 38 683 | 38 683 |
| Kasum (Kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,21 | -0,13 |
| Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,21 | -0,13 |
| Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) | -0,17 | -0,11 |
Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
ASi PRFoods aktsionärid otsustasid 30. novembril 2018 toimunud üldkoosolekul maksta jaotamata kasumi arvel dividende summas 386 829 eurot s.o 0,01 eurot aktsia kohta. Dividendide väljamakse tehti 5. aprillil 2019 summas 377 tuhat eurot. Tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku lõppenud majandusaasta eest dividende mitte maksta.
Mittekontrolliva osalusena kajastatakse OÜ'le Fodiator kuuluvat 49%-list osalust Osaühingus Redstorm. Vaata ka lisa 9.
Grupi segmendid on määratletud emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsitavatest aruannetest lähtuvalt. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärivaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes. Grupi juhtkonna jaoks on finantstulemuste jälgimisel ja vahendite eraldamisel olulisema kaaluga informatsiooniks aruanded geograafiliste piirkondade lõikes, seega on see jaotus aluseks ärisegmentide määratlemisel. Kahte ärisegmenti, kala segmenti ja muid segmente käsitletakse võrdlusperioodide andmete kajastamisel koos, kuna muude segmentide osakaal äritegevusest on marginaalne. Muude segmentide osakaal oli aruandeaastal 0,1%.
Alates 2017/2018. majandusaastast eristab Grupp kahte geograafilist segmenti: i) Soome, Rootsi ja Eesti segmenti ja ii) Suurbritannia segmenti.
| 2021/2022 | 2020/2021 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| EUR '000 | Soome, Rootsi, Eesti |
Suurbritannia | Kokku | Soome, Rootsi, Eesti |
Suurbritannia | Kokku |
| Segmendite väline müük | 27 253 | 14 876 | 42 128 | 45 196 | 13 496 | 58 692 |
| Segmentide vaheline müük | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Müügitulu kokku | 27 253 | 14 876 | 42 128 | 45 196 | 13 496 | 58 692 |
| Bioloogiliste varade ümberhindlus | -420 | 0 | 0 | 311 | 0 | 311 |
| EBITDA* | -2 521 | 438 | -2 083 | -3 166 | 1 908 | -1 258 |
| EBITDA äritegevusest enne biovarade ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusid** |
-2 101 | 438 | -1 663 | -3 334 | 2 085 | -1 249 |
| Amortisatsioonikulu | -1 818 | -237 | -2 055 | -2 151 | -474 | -2 625 |
| Ärikasum/-kahjum | -4 385 | 201 | -4 184 | -5 317 | 1 434 | -3 883 |
| Finantstulud ja -kulud | -3 411 | -128 | -3 539 | -938 | -147 | -1 085 |
| Tulumaks | 82 | -19 | 63 | -26 | -167 | -193 |
| Puhaskasum/-kahjum | -7 713 | 53 | -7 660 | -6 281 | 1 120 | -5 161 |
| Segmendi varad | 21 699 | 17 718 | 39 417 | 35 624 | 19 974 | 55 598 |
| sh käibevara | 7 555 | 821 | 8 376 | 13 871 | 2 627 | 16 498 |
| sh bioloogiline vara | 3 003 | 0 | 3 003 | 4 795 | 0 | 4 795 |
| sh põhivara | 14 145 | 16 896 | 31 041 | 21 753 | 17 347 | 39 100 |
| Segmendi kohustused | 25 121 | 5 744 | 30 865 | 35 384 | 4 439 | 39 823 |
| Segmendi materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus |
675 | 7 | 682 | 1 431 | 81 | 1 512 |
* EBITDA - ärikasum, mida on korrigeeritud põhivara amortisatsiooni ja väärtuse languse kuluga
** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja biovarade ümberhindlust
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|
| Soome | 20 726 | 37 701 |
| Suurbritannia | 14 876 | 8 967 |
| Eesti | 5 312 | 3 906 |
| Muud regioonid | 1 214 | 8 118 |
| Kokku | 42 128 | 58 692 |
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|
| Suurbritannia | 17 179 | 17 808 |
| Soome | 0 | 10 103 |
| Estonia | 8 715 | 8 345 |
| Rootsi | 4 824 | 2 504 |
| Kokku | 30 718 | 38 760 |
Tabelis kajastatakse põhivarad v.a finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtetesse.
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu | -28 244 | -40 291 | |
| Tööjõukulud | 22 | -5 722 | -6 125 |
| Amortisatsioon | -1 557 | -2 165 | |
| Muud müüdud kaupade kulud* | -3 470 | -5 146 | |
| Müüdud kaupade kulud kokku | -38 993 | -53 727 |
* Muude müüdud kaupade kulude hulka kuuluvad tootmise ja kalakasvatuse varadega seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ning muud kulud ja allhanketeenused.
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Reklaam, turundus ja tootearendus | -222 | -327 | |
| Transpordi- ja logistikateenused | -1 692 | -3 152 | |
| Tööjõukulud | 22 | -1 366 | -1 120 |
| Laoteenus | -876 | -91 | |
| Amortisatsioon | -251 | -330 | |
| Kommunaalteenused | 0 | -194 | |
| Lühiajaliste rendilepingute kulud | -169 | -226 | |
| Muud müügi- ja turustuskulud* | -268 | -949 | |
| Müügi- ja turustuskulud kokku | -4 844 | -6 389 |
* Muude müügi- ja turustuskulude hulka kuuluvad kinnisvaraga seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ja muud teenused.
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Tööjõukulud | 22 | -1 371 | -2 021 |
| Amortisatsioon | -135 | -130 | |
| Konsultatsiooni- ja nõustamisteenused | -161 | -136 | |
| Informatsiooni- ja kommunikatsiooni teenused | -41 | -63 | |
| Juriidilised teenused | -33 | -41 | |
| Transpordikulud | -63 | -69 | |
| Lähetus- ja esinduskulud | -50 | -34 | |
| Muud üldhalduskulud* | -510 | -585 | |
| Üldhalduskulud kokku | -2 364 | -3 079 |
* Muude üldhalduskulude hulka kuuluvad allhanketeenused, pangateenused, kontoriga seotud kulud, kindlustuskulud, personaliga seotud kulud ja muud kulud.
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Palgakulud | -6 899 | -7 680 | |
| Sotsiaalmaksud | -1 560 | -1 586 | |
| Tööjõukulud kokku | 19, 20, 21 | -8 459 | -9 266 |
| Töötajate arv perioodi lõpul | 176 | 262 | |
| Aasta keskmine töötajate arv | 245 | 281 |
Tööjõukulud on kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruande ridadel "Müüdud kaupade kulud", "Üldhalduskulud" ja "Müügi- ja turustuskulud".
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Töölepingu alusel töötavatele isikutele makstud | -8 400 | -8 340 | |
| Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud | 26 | -59 | -926 |
| Tööjõukulud kokku | -8 459 | -9 266 | |
| Töölepingu alusel töötavate töötajate keskmine arv | 244 | 262 | |
| Juhtimis- või kontrollorgani keskmine liikmete arv | 1 | 16 | |
| Aasta keskmine töötajate arv | 245 | 281 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Kasum / Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest | 11, 12 | 0 | 74 |
| Tulu sihtfinantseerimisest | 15 | 108 | 393 |
| Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud | 417 | 120 | |
| Muud äritulud/-kulud | -218 | -278 | |
| Muud äritulud/-kulud kokku | 307 | 309 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Intressitulu | 14 | 3 | |
| Muud finantstulud | 1 | 74 | |
| Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud | 0 | 139 | |
| Intressikulud | -1 523 | -1 288 | |
| Muud finantskulud | -226 | -13 | |
| Tütarettevõtte müügi mõju | 9 | -2 305 | 0 |
| Kokku | -4 039 | -1 085 |
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Kasum (Kahjum) enne maksustamist (konsolideeritud) | -7 723 | -4 968 | |
| Tulumaksu kulu /-tulu | -144 | -314 | |
| Edasilükkunud tulumaksu kulu / tulu | 10 | -207 | -121 |
| Mõju kasumiaruandele | 63 | -193 |
Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Seotud osapooled on:
Grupi ulatuses on aruandeperioodil teostatud ostu- ja müügitehinguid seotud osapooltega järgnevates mahtudes:
| Osapoole nimi | Tehingu | 2021/2022 | 2021/2022 | 2020/2021 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|---|---|
| EUR '000 | liik | Ost | Müük | Ost | Müük |
| Nõukogu- ja juhatuse liikmetega seotud ettevõtted | teenused | 0 | 0 | 208 | 7 |
| Kokku | 0 | 0 | 208 | 7 |
Kõik seotud osapoolte vahelised tehingud on juhtkonna hinnangul teostatud turuhindades ja turutingimustel.
Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu. Seotud osapoolte vastu olevaid nõudeid ei ole aruandeperioodil alla hinnatud.
Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu, kohustused on kajastatud tabelis all:
| Osapoole nimi | Kreeditor | Võlad ja ettemaksed | Võlg 30.06.2022 EUR '000 |
Võlg 30.06.2021 EUR '000 |
|---|---|---|---|---|
| Amber Trust II S.C.A. | Aktsionär AS PRFoods | Investeerimislaen | 500 | 0 |
| Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ |
Kohustus | Investeerimislaen | 1 115 | 0 |
| Indrek Kasela | Juhatuse liige | Lühiajaline laen | 40 | 0 |
| Amber Trust II S.C.A. | Aktsionär AS PRFoods | Võlakiri ja võlakirja intress | 2 680 | 2 680 |
| Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ |
Kohustus | Võlakiri ja võlakirja intress | 98 | 98 |
| Christopher Leigh | Kohustus | Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus |
0 | 1 732 |
| Victoria Leigh-Pearson | Kohustus | Mittekontrolliva osaluse väljaostukohustus |
0 | 975 |
| Kokku | 4 433 | 5 485 |
ASi PRFoods ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmetele arvestati hüvitisi koos tööjõumaksudega alljärgnevalt:
| EUR '000 | Lisa | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|---|
| Lühiajalised hüvitised | 22 | 44 | 926 |
| Kokku | 44 | 926 |
ASi PRFoods juhatuse ja nõukogu liikmed ettevõttelt pensioniga seotud õigusi ei saa. Juhatuse liikmetel on õigus saada lahkumishüvitist. ASi PRFoods maksimaalne kulu lahkumishüvitise maksmisest koos maksudega on 83 tuhat eurot (30.06.2021: 83 tuhat eurot).
18.01.2019 registreeriti äriregistris ettevõte Avamere Kalakasvatus OÜ, mis on Saaremere Kala ASi sidusettevõte. Aruandeaastal esitas sidusettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforellikasvatuse kompleksi rajamiseks.
AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Seisuga 30.06.2022 oli ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus bilansiline väärtus 218 tuhat eurot (30.06.2021: 218 tuhat eurot).
Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast Eestis, kuni 6 aasta jooksul Suurbritannias ning kuni 7 aasta jooksul Rootsis ja vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. 2021/2022. ja 2020/2021. aastatel ei viidud läbi maksuauditit. Grupi emaettevõtja juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
2021/2022 majandusaastal mõjutasid grupi tegevust ja finantstulemust jätkuvalt COVID-19 poolt põhjustatud pandeemia ja selle loodetust aeglasem taandumine ning erakordsed mõjud, mis pandeemia ning selle tõkestamiseks rakendatud meetmed on kaasa toonud majanduskeskkonnale. Koroonamõju ja selle tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed on kalatööstusele ning ka grupi tegevusele, likviidsuspositsioonile ja majandustulemustele märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Samas on majanduskeskkond 2022. aasta teise pooles selgelt paranenud ja oleme saanud toodangu hindu tõsta.
Majandustulemuste ja finantspositsiooni parandamiseks oleme:
Lisaks on plaanis:
2021/2022 müüdi kahjumlik Soome üksus, allesjäänud üksustest on kasumlikkuse taastanud Suurbritannia üksused ja Redstorm OÜ. Samuti käib Saare Kala Tootmine OÜ tegevuse ümberkorraldamine, et viia ettevõte taas kasumisse.
Saaremere Kala on taotlemas kalakasvatuse mahtude suurenendamist, mille realiseerumisel suureneb oluliselt kalakasvatuse kogukasum, hinnanguliselt kuni 10 korda.
Oktoobris 2022 müüdi Rootsi üksus Överumans Fisk AB (vt lisa 30) ning tulevikus võib grupp ka realiseerida muid äriüksusi ning nende võõrandamisest saadud tulust katta laenukohustusi.
Tütarettevõtete müügist tingituna jätkub tegevus järgmisel majandusaastal väiksemates mahtudes – grupi käive ning varade maht väheneb. Juhatuse hinnangul on grupp jätkuvalt tegutsev ettevõte ja puudub märkimisväärne kahtlus majandusüksuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et grupp on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama.
AS PRFoods tütarettevõtte Saaremere Kala AS kirjutas 03.09.2022 alla lepingule 100% Överumans Fisk AB aktsiate võõrandamiseks Vattudalens Fisk AB-le. Överumans Fisk AB tegevusvaldkondadeks on kalastus ja vesiviljelus ning kalade, vähilaadsete ning molluskite töötlemine ja säilitamine. Vattudalens Fisk AB on Rootsi ettevõte, mis tegeleb juba üle 10 aasta vikerforelli ja arktika paalia kasvatamisega. Tehing vajab AS PRFoods aktsionäride heakskiitu ning selleks viiakse läbi AS PRFoods aktsionäride otsuste hääletus koosolekut kokku kutsumata. AS PRFoods võtab edaspidise suuna kalakasvatuse arendamisele Eestis, eesmärgiga saada regiooni suurimaks kalakasvatajaks.
Tehing on ajendatud ja selle eesmärgiks on vähendada PRFoodsi võlataset ning suurendada omakapitali Eestis tehtavate investeeringute jaoks kalakasvatusse, mis peaks tulevikus olemas oluliselt suurem, kui grupi tänane kasvatusmaht Rootsis.
Överumans Fisk AB aktsiate hinnanguline eeldatav müügihind on 10 539 tuhat eurot. Lõplik müügihind võib hilisemal korrigeerimisel muutuda.
Mõju AS PRFoods konsolideeritud aruannetele on: eeldatav müügihind 10 539 tuhat eurot miinus Överumans Fisk AB netovara 2 741 tuhat eurot miinus maha kantud goodwill 5 178 tuhat eurot vahe ehk kasum 2 620 tuhat eurot.
Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.
Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed Grupi emaettevõtte kohta), on investeeringuid tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus.
| EUR '000 | 30.06.2022 | 30.06.2021 |
|---|---|---|
| VARAD | ||
| Raha | 0 | 1 064 |
| Lühiajalised finantsinvesteeringud | 8 376 | 3 360 |
| Nõuded ja ettemaksed | 550 | 1 785 |
| Käibevara kokku | 8 926 | 6 209 |
| Investeeringud tütarettevõtetesse | 10 378 | 10 378 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 9 218 | 11 818 |
| Materiaalne põhivara | 3 | 5 |
| Immateriaalne vara | 316 | 310 |
| Põhivara kokku | 19 915 | 22 511 |
| VARAD KOKKU | 28 841 | 28 720 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||
| Võlakohustused | 0 | 0 |
| Võlad ja ettemaksed | 600 | 413 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 600 | 413 |
| Võlakohustused | 12 960 | 12 852 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 12 960 | 12 852 |
| Kohustused kokku | 13 560 | 13 265 |
| Aktsiakapital | 7 737 | 7 737 |
| Ülekurss | 14 007 | 14 007 |
| Kohustuslik reservkapital | 51 | 51 |
| Oma aktsiad | -390 | -390 |
| Jaotamata kahjum | -6 124 | -5 950 |
| Omakapital kokku | 15 281 | 15 455 |
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 28 841 | 28 720 |
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 146 | 146 |
| Brutokasum | 146 | 146 |
| Tegevuskulud | ||
| Turundus- ja müügikulud | -5 | -6 |
| Üldhalduskulud | -239 | -448 |
| Muud äritulud/-kulud | -7 | 8 |
| Ärikahjum | -105 | -446 |
| Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt | 0 | 70 |
| Finantstulud/-kulud | -69 | 16 |
| Maksustamiseelne kasum (kahjum) | -174 | -214 |
| Tulumaks | 0 | 0 |
| Puhaskasum (-kahjum) | -174 | -214 |
| Kokku koondkasum (-kahjum) | -174 | -214 |
| RAHAVOOGUDE ARUANNE | |
|---|---|
| EUR '000 | 2021/2022 | 2020/2021 |
|---|---|---|
| Rahavoog äritegevusest | ||
| Puhaskasum (-kahjum) | -174 | -214 |
| Korrigeerimised: | ||
| Põhivara kulum | 57 | 49 |
| Kasum (Kahjum) põhivara müügist | 0 | -24 |
| Kasum (Kahjum) tütar- ja sidusettevõtetelt | 0 | -70 |
| Muud mitterahalised muutused | 176 | -251 |
| Muutused nõuetes ja ettemaksetes | 1 235 | -30 |
| Muutused kohustustes ja ettemaksetes | 187 | 56 |
| Rahavoog äritegevusest kokku | 1 481 | -484 |
| Rahavoog investeerimistegevusest | ||
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 0 | 24 |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine | -60 | -13 |
| Antud laenud | -5 776 | -1 010 |
| Antud laenude tagasimaksed | 3 360 | 250 |
| Saadud intressid | 894 | 253 |
| Rahavoog investeerimistegevusest kokku | -1 582 | -496 |
| Rahavoog finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 0 | 1 000 |
| Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed | 0 | 0 |
| Võlakirjade emiteerimine | 0 | 1 062 |
| Makstud intressid | -963 | -627 |
| Rahavoog finantseerimistegevusest kokku | -963 | 1435 |
| Rahajäägi kogumuutus | -1 064 | 455 |
| Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 1 064 | 609 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -1 064 | 455 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 0 | 1 064 |
| EUR '000 | Aktsia kapital |
Ülekurss | Oma aktsiad |
Kohustuslik reserv kapital |
Jaotamata kasum (kahjum) |
Omakapital kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 30.06.2020 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -5 736 | 15 669 |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus |
-10 378 | |||||
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil |
14 094 | |||||
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2020 |
19 385 | |||||
| Aruandeperioodi koondkahjum | 0 | 0 | 0 | 0 | -214 | -214 |
| Kokku muutus | 0 | 0 | 0 | 0 | -214 | -214 |
| Saldo 30.06.2021 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -5 950 | 15 455 |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus |
-10 378 | |||||
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil |
10 164 | |||||
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2021 |
15 241 | |||||
| Aruandeperioodi koondkahjum | 0 | 0 | 0 | 0 | -174 | -174 |
| Kokku muutus | 0 | 0 | 0 | 0 | -174 | -174 |
| Saldo 30.06.2022 | 7 737 | 14 007 | -390 | 51 | -6 124 | 15 281 |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus |
-10 378 | |||||
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil |
2 950 | |||||
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2022 |
7 853 |
Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele on jaotatava omakapitali määramisel aluseks korrigeeritud konsolideerimata omakapital.
Juhatus kinnitab lehekülgedel 8 kuni 79 esitatud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos "Grupp") 2021/2022. majandusaasta konsolideeritud aruande koostamise õigsust ja täielikkust ning kinnitab oma parimas teadmises, et:
Indrek Kasela Juhatuse liige 31.oktoober 2022
Oleme auditeerinud AS PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 30. juuni 2022, ning konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30. juuni 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. juuli 2021 - 30. juuni 2022) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
| Bioloogiliste varade kajastamine | ||||
|---|---|---|---|---|
| Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid 4 ja 8. | ||||
| Peamine auditi asjaolu | Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti | |||
| Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga 30. juuni 2022 on kajastatud bioloogilised varad summas 3 003 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 8. Olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on bioloogiliste varade kajastamine üheks peamiseks auditi asjaoluks ja nõudis auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Isegi väikesed muutused kasutatud sisendites võivad oluliselt mõjutada bioloogilise vara väärtuse hinnangut ning seeläbi ka Kontserni majandustulemust. |
Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • Hindasime, kas Kontsernis rakendatud bioloogiliste varade arvestuspõhimõtted on vastavuses IAS 41 "Põllumajandus" nõuetega. • Analüüsisime bioloogiliste varade hindamist, sealhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust. • Kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni hindasime eelkõige järgnevate juhtkonna hinnangute põhjendatust: |
Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDF-versioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.
| Bioloogilised varad koosnevad peamiselt Kontserni Rootsi kalakasvatustes kasvavatest kaladest. Kalamaimude õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud nende biomass ja kaalutud keskmine turuhind. Turuhinna määramisel on kasutatud ostupakkumiste hinda. Püügikõlbulike kalade õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomass, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind ehk sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga. Aktiivse turu puudumisest tulenevalt kajastatakse noorkalasid soetusmaksumuses. Soetusmaksumust võrreldakse noorkalade neto realiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Firmaväärtuse hindamine |
- biomass, - turuhinnad, - müügikulud, - rookimiskaod ja noorkalade püügikõlblikuks kasvatamisega kaasnevad kulud, hindamaks nende võimalikku väärtuse langust. • Kontrollisime üle juhtkonna poolt koostatud õiglase väärtuse arvutuse. • Hindasime bioloogiliste varadega seotud avalikustatud informatsiooni piisavust. |
|---|---|
| Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid 4 ja 12. | |
| Peamine auditi asjaolu | Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti |
| Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga 30. juuni 2022 on kajastatud firmaväärtus summas 13 276 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 12. Firmaväärtuse hindamine oli oluliseks auditi asjaoluks, kuna firmaväärtus moodustas aruandekuupäeva seisuga 34% Kontserni varadest ja firmaväärtuse kaetava väärtuse testimine baseerub juhtkonna hinnangutel. Kontserni juhtkond kasutab Suurbritannia segmendiga seotud firmaväärtuse kaetava väärtuse (summa 8 097 tuhat eurot) testimisel turukordajaid, millega kaasneb juhtkonna hinnangute tegemine nii ettevõtete võrdlusgrupi moodustamisel, kui ka võrdlusgrupi andmete tõlgendamisel. |
Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • Hindasime, kas läbi viidud firmaväärtuse kaetava väärtuse testid on vastavuses IAS 36 "Varade väärtuse langus" nõuetega. • Kaasasime KPMG hindamisspetsialisti, et kontrollida muuhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust. • Kontrollisime üle juhtkonna koostatud firmaväärtuse kaetava väärtuse arvutuse. • Hindasime firmaväärtusega kohta avalikustatud informatsiooni piisavust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. |
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, ühingujuhtimise aruannet ja tasustamisaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele.
Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353.
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.
ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.
Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad AS PRFoods koostatud digitaalsetes andmefailides PRFoods_AS-2022-06-30 et.zip.
Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:
Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS).
Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.
Me oleme AS-ist PRFoods sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.
Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).
Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:
Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.
Meie arvates on AS PRFoods 30. juunil 2022 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega PRFoods_AS-2022-06-30-et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 19. detsembril 2019 auditeerima AS-i PRFoods seisuga 30. juuni 2020 kuni 30. juuni 2021 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult kolm aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 30. juunil 2020 - 30. juunil 2022.
Me kinnitame, et:
– meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.
Tallinn, 31. oktoober 2022
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Alliksaar
Vandeaudiitori number 446
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembi Uett Vandeaudiitori number 566
KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia
Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee
Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.
ASi PRFoods juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta 30. juunil 2022 lõppenud majandusaasta kahjum summas 8 143 tuhat eurot järgmiselt:
a) ülekursi arvelt 8 143 tuhat eurot.
Indrek Kasela Juhatuse liige 31.oktoober 2022
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.