Annual Report • Apr 3, 2023
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
ASi Ekspress Grupp aastaaruandega saab tutvuda ka veebis:
Lisaks infole ettevõtte kohta ja finantsandmetele sisaldab veebiaruanne täiendavat funktsionaalsust, sh videoid ja veebilinke.
| ÜLDANDMED4 | |
|---|---|
| TEGEVUSARUANNE5 | |
| JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANNE37 | |
| HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE68 | |
| TASUSTAMISARUANNE83 | |
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 85 | |
| Juhatuse kinnitus konsolideeritud majandusaasta aruandele140 | |
| Sõltumatu vandeaudiitori aruanne141 | |
| 2022. AASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 146 | |
| JUHATUSE JA NÕUKOGU DEKLARATSIOON 147 | |
| PEAMISED FINANTSNÄITAJAD 2018-2022 148 |
| Aruandeperioodi algus | 1. jaanuar 2022 |
|---|---|
| Aruandeperioodi lõpp | 31. detsember 2022 |
| Ettevõtte nimi | AS Ekspress Grupp |
| Äriregistri kood | 10004677 |
| Aadress | Narva mnt 13, Tallinn 10151 |
| Asukohamaa | Eesti Vabariik |
| Telefon | +372 669 8381 |
| [email protected] | |
| Kodulehekülg | www.egrupp.ee |
| Põhitegevusala | Meedia ja sellega seotud tegevus (5814) |
| Juhatus | Mari-Liis Rüütsalu |
| Signe Kukin | |
| Kaspar Hanni (kuni 2. veebruar 2023) | |
| Nõukogu | Priit Rohumaa |
| Hans H. Luik | |
| Sami Jussi Petteri Seppänen | |
| Triin Hertmann | |
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, jätkusuutlikkuse aruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kinnitusest aruandele, sõltumatu vandeaudiitori aruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsioonist. Dokument koosneb 149 leheküljest.
Audiitor KPMG Baltics OÜ
| KONTSERNI PÕHITEGEVUS JA OLEMUS6 | |
|---|---|
| JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 7 | |
| KONTSERNI STRATEEGIA JA EESMÄRGID9 | |
| KONTSERNI OLULISED ETTEVÕTTED 10 | |
| MEIE MEEDIABRÄNDID11 | |
| DIGITEERUV MEEDIAETTEVÕTE 12 | |
| 2022. AASTA TÄHTSAMAD SÜNDMUSED15 | |
| MEEDIA TUNNUSTUSED JA AUHINNAD 2022. AASTAL18 | |
| ÄRITEGEVUS 20 | |
| FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD23 | |
| SEGMENTIDE ÜLEVAADE25 | |
| RISKIDE JUHTIMINE29 | |
| ASi EKSPRESS GRUPP AKTSIAD JA AKTSIONÄRID 33 | |
Ekspress Grupp on enam kui 30-aastase ajalooga Baltimaade juhtiv meediakontsern, kuhu kuulub viis meediaettevõtet Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks kuulub gruppi mitmeid portaale ja digimeedialahendusi pakkuvaid ettevõtteid. Kõikides Balti riikides korraldatakse kultuuri- ja spordisündmusi ning muid üritusi ühiskondlikult olulistel teemadel. Peamine fookus on pakkuda nüüdisaegsete digilahenduste ja -teenuste abil parimaid võimalusi meediatarbijale, reklaamikliendile ja koostööpartneritele.
ASi Ekspress Grupp aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna börsil alates 5. aprillist 2007. Suuraktsionär on Hans H. Luik, kelle kui lõpliku kasusaaja osalus on 73,23%.
Mari-Liis Rüütsalu, juhatuse esimees
Aasta 2022 pani Ekspress Grupi nii mõneski mõttes proovile, mis kajastub ka meie majandusaasta aruandes.
Meie väljaanded pidid õppima palju sellist, mis varem tundus kauge ja isegi võimatu: kuidas kajastada sõda meile lähedases riigis, kas ja kuhu tõmmata joon toimuva detailide edastamisel, kuidas kaitsta ajakirjanikke ja milliseid töövahendeid neile uues olukorras anda. Samuti õppisime kõigis meediaettevõtetes, kuidas seista vastu laiahaardelisele Venemaa propagandale, kuidas võidelda pidevate küberrünnakutega ja kuidas tagada meediaettevõtete toimimispidevus kriisiolukorras, näiteks võimalike elektrikatkestuste ajal.
Võin uhkusega öelda, et hoolimata raskustest pühendusime endiselt oma missioonile teenida demokraatiat. Keskendusime ka kriisi ajal usaldusväärsete ja objektiivsete uudiste edastamisele ning olime pühendunud konflikti täpsele ja erapooletule kajastamisele, peegeldades sellega meie usku vaba ajakirjanduse tähtsusesse. Tänu meie ajakirjanike pühendumusele ja pingutusele suutsime pakkuda kvaliteetset sisu, mida hindavad kõrgelt nii meie lugejad kui ka meediaeksperdid. Digitaalse meedia kõrval jätkasime ka paberil kvaliteetsete meediaväljaannete kirjastamist lugejatele, kes väärtustavad sellist formaati.
Kasvatasime eelmisel aastal taas märkimisväärselt digitellijate arvu kõigis Balti riikides. See näitab, et meie lugejad hindavad pakutavat sisu kõrgelt ja usaldavad meid oma peamise teabeallikana.
Grupi tegevust mõjutasid inflatsioonimäärad ja sisendkulude tõus, kuid juhtkond on astunud samme selle mõju leevendamiseks. Oleme juhtinud hoolikalt kulusid ja rakendanud vajadusel kokkuhoiumeetmeid, tegemata seejuures järeleandmisi kvaliteetse sisu edastamises. Sellised jõupingutused on osutunud edukaks: eelmise aastaga võrreldes saavutasime müügitulu 20% ja EBITDA 8% kasvu. Digitaalsed tulud kasvasid 23% ja andsid eelmise aasta lõpus juba 78% kontserni kogutulust.
Tulevikku vaadates olen kindel, et Ekspress Grupp areneb jõudsalt edasi ja mängib Balti riikides demokraatia edendamisel aina olulisemat rolli. Keskendume endiselt täpsete ja erapooletute uudiste edastamisele.
Lugupidamisega, Mari-Liis Rüütsalu
Ekspress Grupp keskendub nii olemasoleva digitaalse äri orgaanilisele kasvule kui ka võimaluste leidmisele ärimahtude kasvatamiseks uute omandamiste teel. Kontserni eesmärk on suurendada ettevõtte väärtust, luues sünergiat lisanduvate uute äritegevuste ja senise meediategevuse vahel.
Digimeedia segmendis viime ellu kiire kasvu strateegiat, eesmärkideks on turu arendamine ning samal ajal turuosa kasvatamine. Trükimeedias jälgime kulutõhusust ja pakume turu kvaliteetseimat ajakirjandust. Kontsern tugevdab olemasolevaid põhitegevusi investeeringutega orgaanilisse kasvu ja suurendab lisaks digitaalsete tulude osakaalu meediaga potentsiaalselt head sünergiat pakkuvate teiste digitaalsete äride abil. Nii meedia kui ka toetavate digitaalsete äride kasvu toetab finantsiliselt optimaalne investeeringute jaotus, finantsvõimenduse mõõdukas kasutamine ning kasvueesmärke arvestav dividendipoliitika.
Kontserni strateegia elluviimisel on meie eesmärk luua auhinnatud sisu, mida hindavad nii meie lugejad kui ka meediaeksperdid, olles samas Baltikumi juhtiv digikirjastaja nii digitellimuste, kulutatud aja kui ka tegelike kasutajate arvu poolest. Soovime edaspidigi pakkuda turu kvaliteetseimat trükimeediat lugejaskonnale, kes väärtustab seda formaati.
Kontserni pikaajalised strateegilised finantseesmärgid on seotud äritegevuse kasvu, digiteerimise, kasumlikkuse ja dividendide maksevõimega. Eesmärgid põhinevad muutustel tegevuskeskkonnas, konkurentsimaastikul ja ümberkujundamise strateegia edenemisel. Kontserni pikaajalised finantseesmärgid on kinnitatud 1. aprillil 2022.
| Eesmärk 2026. aasta lõpuks | 2026 eesmärk | 2022 tegelik | 2021 tegelik |
|---|---|---|---|
| Digitellimused Baltimaades | >340 000 | 146 608 | 130 731 |
| Digitaalse tulu osakaal | >85% | 78% | 76% |
| EBITDA marginaal | >15% | 14% | 15% |
| Dividendi väljamakse määr | ≥30% | - | 59% |
Delfi Meedia toodab kõige kiiremat ja mitmekülgsemat ajakirjanduslikku sisu Eestis. Põhikanal selle levitamiseks on internetiportaal Delfi, mida külastab iga nädal üle 600 000 inimese. Samuti annab Delfi Meedia välja Eesti meediamaastiku populaarsemaid ajalehti (Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht) ja ajakirju (Maakodu, Eesti Naine, Tervis+, Oma Maitse, Anne & Stiil, Pere ja Kodu, Kroonika). 2021. aastal avas ettevõte uue ärisuunana innovatiivse piletimüügikeskkonna Piletitasku.
Leedu Delfi on enam kui 1,4 miljoni igakuise ja ligi 700 000 igapäevase kasutajaga internetiportaal.
Läti Delfi on tunnistatud kõige usaldusväärsemaks ja armastatumaks meediabrändiks Lätis. DeIfi on enam kui 870 000 igakuise kasutajaga Läti juhtiv uudisteportaal nii läti kui ka vene keeles.
Geenius Meedia on kiiresti kasvav ettevõte, mis ehitab täpselt sihitud meediakanaleid, mille sisu on faktipõhine, arusaadav ja kasulik. Oleme müravabaks ja sõltumatuks platvormiks andekatele autoritele, hinnatud ekspertidele ning ideedele, mis teaduse ja tehnoloogia abil elu paremaks muudavad.
Lrytas.lt on Leedu suuremaid uudisteportaale, mis on asutatud aastal 2006. Portaali missioon on avaldada objektiivset, usaldusväärset ja operatiivset teavet Leedus ja maailmas toimuva kohta eri ühiskonnagruppidele. Meie visioon on olla arenenud ja juhtiv veebiportaal Leedus. Portaali lrytas.lt külastab päevas keskmiselt 420 000 lugejat ja kuus on kasutajaid ligi 1,2 miljonit.
Uudisteagentuur ELTA pakub Leedu ja maailma ajakirjanduse uudiseid, teavitab Leedus eesseisvatest sündmustest ning on usaldusväärne sisuallikas üleriigilisele ja piirkondlikule ajakirjandusele, raadiojaamadele ja telekanalitele.
Biļešu Paradīze haldab elektroonilist piletimüügiplatvormi (bilesuparadize.lv) ja piletimüügikohti, müües nende kaudu ürituste korraldajate nimel pileteid meelelahutusüritustele. Ettevõte on korraldanud piletimüüki internetis üle 15 aasta ja on üks kahest juhtivast piletiteenuse pakkujast Lätis.
Õhtuleht Kirjastus annab välja ajalehte Õhtuleht – suurima tiraažiga päevalehte Eestis – ning üle 540 000 igakuise kasutajaga uudis- ja meelelahutusportaale. Lisaks Õhtulehele ja veebiportaalidele on Õhtuleht Kirjastuse portfellis valik lugejate poolt armastatud nädala- ja kuukirjasid, samuti ligi kümme nimetust ristsõnaväljaandeid. Õhtuleht Kirjastusel on kokku üle 100 000 tellimuse. 2020. aastal võitis Õhtuleht uuriva ajakirjanduse kõrgeima preemia Bonnieri, samuti oli Õhtuleht Bonnieri preemia nominentide seas 2021. ja 2022. aastal.
Digital Matter (endise nimega Adnet Media) on suurim Baltimaades tegutsev reklaamivõrgustik, mis tegeleb nüüdisaegse RTB-reklaami ning sihtgruppide ja kampaaniate optimeerimisega.
Altero on Baltikumi juhtiv finantsvõrdlusplatvorm. Altero alustas oma tegevust Lätis 2016. aastal, Leedus 2019. aastal ja Eestis 2020. aastal. Alates turule toomisest 2016. aasta juunis on enam kui 100 000 Altero klienti võrrelnud tarbimislaenude, autolaenude ja muude toodete finantspakkumisi.
Kinnisvarakeskkond arendab koostöös kohalike kinnisvaraettevõtetega kuulutusteportaali Kinnisvara24.ee.
Linna Ekraanid on kasvav välimeediaettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu paljudes paikades üle kogu Eesti.
D Screens on kiiresti kasvav välimeediaettevõte, mis ehitab ja haldab elektroonilisi välireklaami pindu paljudes asukohtades Lätis.
Hea Lugu on raamatukirjastus. Hea Lugu kirjastab nii algupärast kui ka tõlgitud ilukirjandust, ajalooraamatuid, biograafiaid ja memuaare, lastekirjandust, teatmekirjandust ja praktilisi käsiraamatuid. Hea Lugu kasutab kaubamärke Maailm ja Mõnda, 100 Rooga, Õhtuõpik ja Raamat24. Raamatuid antakse välja ka e- ja audiovormingus.
Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 1.
Aasta võib kokku võtta kolme peamise trendiga:
Aasta tagasi ootasime tasulise digisisu nõudluse ja pakkumise tugevat kasvu, paremat valikut lugejale, tarbijate kulutuste kasvu digisisule, tellijate voolavuse vähenemist ja efektiivsete hindade tõusu. Lisaks ootasime maailmas laiemalt jõulisemaid reegleid internetihiidudele ning kohalike meediaettevõtete olulisuse suurenemist tarbijate seas.
Eesti, Läti ja Leedu digitellimuste turg arenes lõppenud aastal oodatud suunas. Ekspress Grupp kui sihtturgude suurim uudismeedia digitellimuste pakkuja kasvatas aasta jooksul digitellimuste hulka Balti riikides kokku 12%, jõudes aasta lõpuks peaaegu 146 600 tellimuseni. Eestis kasvas kõige rohkem Delfi Meedia digitellimuste arv, mis suurenes aastaga 14%. Kõige kiiremat kasvu näitas aga Geenius Meedia, mille digitellimuste arv suurenes 37%. Õhtuleht Kirjastus, Delfi Läti ja Delfi Leedu jätkasid samuti digitellimuste kasvu lainel, kasvatades varasema aastaga võrreldes digitellimusi vastavalt 7%, 5% ja 8%. Digitaalse sisu tarbijate koguarv on võimaliku turu mahuga võrreldes siiski veel tagasihoidlik ja usume endiselt, et digitellimuste ärimudel areneb meie turgudel jõudsalt veel palju aastaid. Uudismeedia digitellimus on lugejaskonna seas järjest enam aktsepteeritud toode, mida näitavad suurenevad tellimuste numbrid ja vähenev tellijate voolavus. Näeme, et ühiskonnas oluliste teemadega kursis olemiseks teeb üha enam lugejaid endale digitaalse uudismeedia tellimuse. Lisaks tekitavad 2022. aasta viimaste päevade arengud Eesti pabermeedia turul, kus suuremad päevalehed on kojukandekulude kasvu tõttu teatanud esmaspäevase ilmumise lõpetamisest, ilmselt ka täiendavat pikaajalist digitellimuste nõudluse kasvu.
Digitaalse reklaami turul on Baltikumi meediamajade jaoks rahaliselt olulisemateks konkurentideks endiselt rahvusvahelised internetiplatvormid. 2022. aastal oli suurte tehnoloogiaettevõtete tegevus rahvusvaheliselt jätkuvalt regulaatorite terava tähelepanu all. Nii näiteks hoiatas Euroopa Komisjon detsembris Facebooki omanikfirmat Metat, et komisjoni hinnangul on Facebook muu hulgas turgu valitseval positsioonil Euroopa riikide kohalikel turgudel sotsiaalmeedia internetireklaami osas ning võib olla Facebooki turujõudu online-reklaami sidumisel mõne muu teenusega kuritarvitanud1 . Tähelepanuväärse näitena teatas Ühendkuningriikide meediaregulaator novembris, et uurib sotsiaalmeedia mõju noortele, sh ühiskonna lõhestamises, ja ühe lahendusena probleemide ohjeldamiseks kaalutakse lähiaastatel kohustada sotsiaalmeedia ettevõtteid avaldama uudisvoo kokkupanemise algoritmid.
Regulaatorite teravdatud tähelepanu ilmselt sunnib platvorme oma teenuseid regulatsioonidest lähtuvalt muutma, võib tõsta platvormide teenuste hindu ja kahandada efektiivsust klientide jaoks ning piirab seeläbi kasvu ja platvormide konkurentsisurvet kohalikule meediale. Samal ajal näeme meediaorganisatsioonina platvormidel lugejaga kontakti loomise väärtust ja võimalust tulevikus mõlemale poolele kasulikuks koostööks tasulise sisu puhul.
Lõppenud aastal oli meie turgudel endiselt oluline teema ka riigi rahastatavate ringhäälinguasutuste tegevus digimeedia turul. Et internetis edastavate uudiste ja digisisu tootmise puhul on erameediamajade vahel piisavalt tugev konkurents ja tarbijale pakutakse laia valikut ajakirjanduslikku sisu, ei ole meie hinnangul riigi sekkumine nendel turgudel ja avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete laiendamine põhjendatud. Eesti ja Leedu meediaettevõtete poolt Euroopa Komisjonile esitatud kaebused on endiselt menetluses.
Uuelt aastalt ootame digisisu nõudluse ja pakkumise jätkuvat kasvu ja digitellimuste ärimudeli laiemat levikut põhiturgudel. Tarbijate tehtud kulutused digisisule tõenäoliselt kasvavad nii tellimuste arvu kasvu tõttu tarbija kohta kui ka tellimuse keskmise hinna kasvu tõttu. Riigi rahastatavate ringhäälinguasutuste ülesannete kohta ootame laiemat diskussiooni ja suurema selguse tekkimist. Online-reklaami hinnatase sõltub majandusaktiivsusest, üldjoontes ootame hinnataseme püsimist.
1 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_7728
Ekspress Grupp on kasvav ja arenev meediakontsern, mis kohandub vastavalt oma lugejate, klientide ja koostööpartnerite muutuvatele vajadustele ja loob trende nende meediatarbimisega seotud harjumustes. Grupi igapäevatöö oluline osa on uute digitoodete ja -teenuste arendamine ning asjakohase ja huvitava sisu loomine. Sama tähtsal kohal on teenusekindluse tagamine, mis võimaldaks ligipääsu kõikidele kontserni digiteenustele igal ajahetkel ja meediatarbijale sobivas seadmes.
"Mullune digitellimuste kasv tõestab, et tasulise sisu mudel on jätkusuutlik ja sel on järjest olulisem roll meie meediaettevõtete tulupoolel. Kuigi Baltimaade inimeste kulutused on inflatsiooni ja üldise hinnatõusu tõttu järjest teravamalt tähelepanu all, hoidsid 2022. aasta ärevad sündmused lugejate huvi sõltumatu ajakirjanduse vastu endiselt kõrgel. Digitellimuste laiemat levikut on näha Lätis-Leedus. Kui varem oli Delfi sealsetel turgudel üksi, siis täna aktsepteerib nii Läti kui ka Leedu meediasektor paketeeritud digitellimusi laiemalt ning tarbijate huvi ja valmisolek digitoodete tarbimiseks on kasvanud."
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi tegevjuht
Digiäri järjepidev kasv mõjutab kõiki maailma meediaorganisatsioone. Uute digitoodete pakutavate võimaluste kõrval on veel suuremaks proovikiviks olemasoleva kliendi hoidmine ja uute klientide leidmine.
Kõik Ekspress Grupi meediatooted on kättesaadavad digiformaadis. Kui Eesti tarbijad saavad olulisemaid väljaandeid lugeda traditsiooniliselt ka paberil, siis Lätis-Leedus on grupi meediaäri olnud algusest peale digitaalne. Parimate digiteenuste ja toodete pakkumiseks nutiseadmetes on meediaportaalide arendus olnud alati tähtsaimal kohal.
Digitaalseid teenuseid ja tooteid pakuvad ka Ekspress Grupi teised ettevõtted, nii müüb Hea Lugu audio- ja e-raamatuid ning haldab e-poode Raamat24 ja Digiread. Digital Matter tegeleb automaatsete reklaamilahenduste pakkumisega, Kinnisvara24, Biļešu Paradīze ja Piletitasku on digitaalsed teenusplatvormid ehk turuplatsid. Digitaalseid välireklaamilahendusi pakuvad meie ekraaniettevõtted D Screens Lätis ja Linna Ekraanid Eestis.
Digitellimusi tuleb juurde:
Ekspress Grupi pikaajalisi eesmärke on kasvatada digitellimuste mahtu Baltimaades 2026. aasta lõpuks 340 000 tellijani.
"Viimased numbrid tõestavad, et meie suund on õige ja digitellimuste kasv jätkuvalt suur. Inimesi, kes on valmis digitoote eest maksma, tuleb kogu aeg juurde, aga millalgi peab tulema küllastumise hetk. Meie arvame, et me ei ole veel seal lähedalgi ja kasvuruumi on küllaga. Kui inimesel ei ole veel harjumust digitoote eest maksta, siis sooduskampaaniad annavad väga hea hinnaga võimaluse seda katsetada ja seeläbi saame lugejaid juurde."
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi tegevjuht
Digiarendus on kogu grupi jaoks olnud pidev ja loomulik areng, mis esitab väljakutseid nii tehnoloogilistele uuendustele, sisemistele protsessidele kui ka töötajate oskustele ja pädevusele. 2022. aasta alguse sündmused ja sellega kaasnenud pidevad küberrünnakud näitasid, kui oluline on tagada kõikide grupi teenuste kättesaadavus ja milliseid pingutusi see meediamajalt nõuab.
Varasemast kordades olulisemaks muutus teenuse kättesaadavuse tagamine ja kõik muu, mis tulenes otseselt suurenenud küberrünnakutest. Meediaettevõtted olid olulised sihtmärgid Venemaa Ukraina ründamisele järgnenud päevadel kasvanud Baltimaade-vastases kübertegevuses, kus suure hulga erinevate teenusetõkestusrünnakute all oli meie ülesandeks tagada teenuse kättesaadavus.
Ärevad ajad toovad kaasa ka muutusi meediatarbijate käitumises. 2022. aastal kasvas meediatarbijate soov saada võimalikult värsket ja asjakohast infot kiiresti, mis tõi kaasa uudiste live-blogi tarbimise märkimisväärse kasvu. Live-blogi osatähtsus mitmekordistus ja seetõttu tehti ümber ka selle tehniline lahendus, et muuta reaalajas uudised tarbijatele paremini kättesaadavaks.
Meediatarbijate huvi taskuhäälingu ja videolugude vastu jätkub. Delfi on erinevate saateformaatidega taskuhäälingu valdkonna turuliider Eestis.
Delfi Tasku on Eesti moodsaim taskuhäälingu keskkond, kus on võimalik kuulata kõiki Delfi podcast'e. Delfi Tasku pakub kuulamiseks sadu saateid spordist, ärist, elust, headest maitsetest, suhetest, reisimisest, hobidest ja veel paljust muust. Lisaks on Delfi Tasku võtnud vastu otsuse anda kõikidele võimalus luua enda unikaalne taskuhääling – selleks on vaja vaid uut ja seni kasutamata ideed ning pealehakkamist.
Paljudele on ilmselt veel teadmata, et taskuhäälingut on võimalik teha ka koos pildiga. Videocast on uus formaat Delfi Taskus, mis kogub järjest enam populaarsust. Lisaks põnevate juttude kuulamisele on nüüd võimalik ka vaadata, kes neid jutte räägivad.
Delfi Tasku saated on kuulatavad kõikides suuremates rakendustes nagu Spotify, iTunes, Soundcloud, Google podcasts, Castbox jne.
Lätis käivitas Delfi 2022. aastal neli uut nädalast TV-saadet kultuurist päevauudisteni.
Audio- ja videoformaatide kasutatavus on tõusvas trendis ja püsib lähiaastatel kindlasti fookuses.
Digitellijatest klientidele on mõeldud uudiskirjad, mis vastavalt formaadile on kas
Uudiskirjad on meediamajade jaoks hea võimalus anda oma lugejatele kiiret ja asjakohast ülevaadet olulisematest või lugeja jaoks tähtsamatest sündmustest.
AS Ekspress Grupp sõlmis lepingu ASi Express Post aktsiate müügiks Omniva kaubamärgi all tegutsevale ASile Eesti Post. Tehingu eesmärk on leida ajalehtede ja ajakirjade kojukandele jätkusuutlikum majandusmudel. Tehingu pidi heaks kiitma Konkurentsiamet.
aasta I kvartali digitellimuste tulemused, mille kohaselt kasvas aastases võrdluses tellimuste hulk 50% ja ulatus märtsi lõpus 145 805-ni.
Ekspress Grupp omandas Leedu uudisteagentuuri ELTA. Tehingu põhieesmärk on tugevdada ja moderniseerida saja-aastase kogemusega uudisteagentuur, et sellest saaks moodne, konkurentsivõimeline ja objektiivne infoallikas nii Leedu meediale kui ka väliskanalitele.
ASi Ekspress Grupp korralisel üldkoosolekul valiti järgmiseks viieks aastaks uueks nõukogu liikmeks Triin Hertmann. Ekspress Grupi nõukogu jätkab neljaliikmelises koosseisus: Priit Rohumaa (esimees), Hans H. Luik, Indrek Kasela ja Triin Hertmann. Samuti kinnitati üldkoosolekul aktsiate tagasiostuprogrammi tingimused, mille kohaselt on ASil Ekspress Grupp õigus tagasi osta maksimaalselt 2 500 000 oma aktsiat, mille minimaalne summa on 0,60 eurot ning maksimaalne summa ühe aktsia kohta on Nasdaq Tallinna börsi sulgemishind, millele lisandub 20%, aga mitte rohkem kui 1,90 eurot aktsia kohta. Lisaks otsustati maksta dividendi 8 (kaheksa) eurosenti aktsia kohta kogusummas 2,42 miljonit eurot.
MM Grupp OÜ nõudis Ekspress Meedialt 2 miljonit eurot väidetavalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega seotud mittevaralise või alternatiivselt tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamist. Veebruaris tegi Tallinna Ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse ASi Ekspress Grupp kontserni kuuluva tütarettevõtte AS Ekspress Meedia kasuks MM Grupp OÜ hagis. Viimane kaebas otsuse edasi ja juunis jättis Riigikohus MM Grupp OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Konkurentsiamet andis Geenius Meedia OÜ-le loa raamatupidamis- ja maksuinfoportaali haldaja OÜ RMP Eesti osa ostmiseks. 18 aastat tegutsenud RMP.ee portaalil on üle 50 000 registreeritud kasutaja ja rohkem kui 25 000 uudiskirja tellijat, portaal kogub keskmiselt kuus 80 000 unikaalset kasutajat.
ASi Ekspress Grupp aktsionärid võtsid erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata vastu järgmised otsused: kutsuda nõukogust tagasi Indrek Kasela, valida uueks nõukogu liikmeks kuni 31. augustini 2027. aastal Sami Jussi Petteri Seppänen.
ASi Ekspress Grupp tütarettevõte AS Ekspress Meedia alustas tegutsemist ärinime Delfi Meedia AS all. Delfist on kujunenud Baltikumi tuntuim meediabränd ja kuna Delfi tuntus on meediatarbijate seas väga suur, otsustati kogu ettevõte nimetada selle tugevaima digibrändi järgi.
Konkurentsiamet ei andnud ASile Eesti Post luba märtsis 2022 sõlmitud ostu-müügilepingule ASi Express Post ostmiseks. Eitava otsuse tõttu ASi Express Post aktsionäride struktuur ei muutu, Ekspress Grupile kuulub ettevõttest 50%.
Läti ja Leedu Delfi võtsid sarnaselt Eesti Delfile kasutusele ühtse paketipõhise loogika, millega digitellija saab laiema ligipääsu kogu Delfi sisule. Pakettide liitmise tulemusena muutus Läti ja Leedu digitellimuste arv väiksemaks, kuid keskmise digitellimuse hind suurenes.
ASi Ekspress Grupp arendusjuht ja juhatuse liige Kaspar Hanni lahkub omal soovil ametist, tema viimane tööpäev on 2. veebruar 2023. Kontserni juhatus jätkab kaheliikmelises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (juhatuse esimees) ja Signe Kukin.
AS Ekspress Grupp ostab Leedu meediaportaali lrytas.lt haldaja UAB Lrytas. Uudisteportaalil on päevas keskmiselt üle 420 000 lugeja, portaali reklaamitulu on umbes 3 miljonit eurot aastas. UAB Lrytasel on üle 50 töötaja.
Õhtuleht Kirjastus võttis vastu otsuse, et muudab riikliku kandefirma Omniva esitatud hinnatõusu tõttu paberlehe ilmumispäevade arvu ja loobub alates jaanuarist 2023. esmaspäevasest kandest. Seetõttu jõuab Õhtuleht nii üksikmüüki kui ka tellijate postkastidesse edaspidi viiel päeval nädalas.
Peapreemia ehk aasta ajakirjanik 2021 tiitli pälvis Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Holger Roonemaa.
Üleriigilise uudise preemia said Marvel Riik ja Priit Pärnapuu Õhtulehes ilmunud artiklite sarjaga korruptsioonist Põhja-Tallinnas.
Üleriigilise olemusloo preemia pälvis Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühiskondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari "Usu võim", mille autorid on Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin.
Üleriigilise arvamuse preemia sai Andrei Šumakov oma arvamusega 26. veebruari Eesti Päevalehes "VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?".
Üleriigiliste lehtede olemuslugude külgede võitja oli Eesti Ekspressis ilmunud lugude sari mõrtsukas Ustimenkost, mille autorid on Ivi Lipp ja LT. Sama töö võitis ka suurte lehtede kategoorias kujunduse peapreemia.
Parima olemusfoto tegi Andres Putting Delfist ja see oli 11. oktoobril ilmunud "Sinimustvalgelt punasel vaibal ühel sammul tulevikule vastu".
Läti Delfi tasuline spordiuudiste kanal MVP pälvis teise koha IMNA Global Media Awards konkursil parima tellitava toote kategoorias.
Delfi auhinnati Baltimaade brändide konkursil Baltic Brand Awards kõige armastatuma meediabrändi kategoorias teise kohaga nii Lätis kui Baltimaades. Samuti pälvis Delfi teise koha kui kõige inimlikum bränd Baltimaades.
Delfi majandusajakirjanik Edgaras Savickas nimetati aasta ajakirjanikuks seoses uurimustööga, mis paljastas Euroopa Liidu investeeringute tõhusust.
Delfi ja Delfi TV ajakirjanik Kristina Pocytė pälvis ajakirjandusauhinna PR-agentuuri "Publicum" korraldatud "Paparazzi" tunnustuste jagamisel.
Tulenevalt 2021. aasta septembris 100%lise osaluse võõrandamisest tütarettevõttes Printall AS kajastatakse trükiteenuste segmendi äritegevus konsolideeritud aruannetes lõpetatud tegevusvaldkonnana. Lõpetatud tegevusvaldkonna tulud ja kulud on 2021. aasta kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real "Kasum/kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast".
Alljärgnevad andmed on esitatud ainult jätkuvate tegevusvaldkondade kohta, juhul kui ei ole viidatud teisiti.
aasta konsolideeritud EBITDA oli 8,9 miljonit eurot (2021: 8,2 miljonit eurot). 2022. aastal kasvas EBITDA 8% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA marginaal oli 14% (2021: 15%).
aasta konsolideeritud puhaskasum oli 4,1 miljonit eurot (2021: 4,1 miljonit eurot). Kontsern on näidanud mõõdukat 8%list kasvu EBITDA tasemel, kuid puhaskasum on jäänud samale tasemele võrreldes 2021. aastaga. Negatiivse mõjuna on kontserni 2022. aasta puhaskasum vähenenud ühisettevõtte AS Express Post perioodi kahjumi suurenemisest ning kontserni amortisatsioonikulu kasvust tulenevalt suurematest investeeringutest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lisaks teeb 2021. aasta võrreldava baasi kõrgemaks ühekordse finantstuluna kajastatud 0,4 miljonit eurot piletimüügiplatvormi ostuhinna tasumata tulevikukohustuse osa õiglase väärtuse korrigeerimine. Kui jätta kõrvale 2021. aasta puhaskasumis olev ühekordne mõju, on 2022. aasta puhaskasum kasvanud 2021. aastaga võrreldes ca 11%.
Seisuga 31.12.2022 on kontsernis 884 töötajat, mis on 143 töötajat rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (31.12.2021 741 töötajat). Kasvu taga olevad 66 töötajat on lisandunud ettevõtete ostude kaudu, sh OÜ Geenius Meedia, ELTA uudisteagentuur Leedus ja 2022. aasta detsembris omandatud uudisteportaali lrytas.lt. 77 töötajat lisandus teistes ettevõtetes Eestis, Lätis ja Leedus. Arvestades kõrget inflatsioonilist ja tõusvate intresside keskkonda, oleme valikuliselt korrigeerinud kontserni töötajate palkasid ja loonud ühekordseid toetusmeetmeid. Lisaks on juba 2022. aasta III kvartalis tehtud Lätis kulukärpeid ja üksikuid koondamisi, sest reklaamimüük on seal jäänud alla kontserni sisemiste eesmärkide.
Ukraina sõda on avaldanud olulist negatiivset mõju Baltimaade majanduskasvule. Mõju tulemusena on majanduskasv vähenenud ning tekitanud kõrge inflatsioonilise keskkonna (2022. aasta detsembris oli inflatsioon Eestis 17,5%, Leedus 20,0% ja Lätis 20,7% võrreldes eelmise aastaga), mis on hetkel kõrgemaid kogu eurotsoonis. 2023. aastal on väljakutseks inflatsiooniline keskkond. Samas näeme positiivsena inflatsiooni langustrendi, mis algas 2022. aasta viimases kvartalis.
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 7,4 miljonit eurot ja omakapitali 55,4 miljonit eurot (56% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2021. aasta 31. detsembri seisuga olid vastavalt 11,0 miljonit eurot ja 53,7 miljonit eurot (57% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni netovõlg 13,3 miljonit eurot (31. detsember 2021: 6,1 miljonit eurot).
aasta kontserni rahavood äritegevusest olid 8,0 miljonit eurot (2021: 8,1 miljonit eurot, sh trükiteenuste segment), mida mõjutasid positiivselt nii kasvanud ärimahud kui ka Eestis ja Lätis tegutsevad piletimüügiplatvormid. Läti piletimüügiplatvormi müügiaktiivsus on taastunud ning tulenevalt kõrgematest piletihindadest parem võrreldes koroonaeelse perioodiga.
aasta kontserni rahavood investeerimistegevusest olid -10,6 miljonit eurot (2021: 1,0 miljonit eurot, sh lõpetatud tegevusvaldkonna müük 6,3 miljonit eurot), millest -3,7 miljonit eurot oli seotud materiaalse ja immateriaalse põhivara arendamise ja soetamisega, mis näitab suurenenud investeeringuid toodetesse ja tehnoloogiasse. 2022. aastal investeeris kontsern uutesse LED-ekraanidesse -1,9 miljonit eurot, mis on osaliselt finantseeritud kapitalirendiga.
aasta kontserni rahavood finantseerimistegevusest olid -0,9 miljonit eurot (2021: -4,4 miljonit eurot), millest -2,4 miljonit eurot moodustab dividendimakse ASi Ekspress Grupp aktsionäridele. Finantseerimistegevused sisaldavad samuti netomuutust laenukohustustes 3,3 miljonit eurot ja rendikohustustes -1,8 miljonit eurot. Kontsern on 2022. aasta investeeringute tegemisel kaasanud mõõdukalt võõrfinantseeringut pangalaenu näol.
AS Ekspress Grupp nõukogu on kinnitanud kontserni dividendipoliitika, mille kohaselt maksab Ekspress Grupp alates 2022. aastast dividendidena välja vähemalt 30% aastakasumist.
Signe Kukin, grupi finantsjuht
Kontserni 2022. aasta finantstulemused näitasid vaatamata väga ebastabiilsele majanduskeskkonnale tugevat ja stabiilset kasvu. Kontserni müügitulu kasvas aastases võrdluses 20% ja ulatus 64,1 miljoni euroni. EBITDA oli 8,9 miljonit eurot, mis on 8% enam kui eelmisel aastal. Puhaskasum 4,1 miljonit eurot on samas suurusjärgus 2021. aastaga, kuid võttes arvesse 2021. aastal teenitud ühekordset tulu 0,4 miljonit eurot (piletimüügiplatvormi ostuhinna tasumata tulevikukohustuse osa õiglase väärtuse korrigeerimine), kasvas puhaskasum eelmise aastaga võrreldes ca 11%.
Oleme tõstnud inflatsiooni tõttu hindu, kuid peamine – oleme suutnud kasvatada digitellimustes, veebireklaamis ja ka muudes valdkondades kontserni turuosa. Grupi meediaettevõtted suutsid 2022. aastal edukalt kasvada konkurentide arvelt, pakkudes oma reklaamiklientidele paremaid lahendusi tarbijateni jõudmisel. Elavnes nõudlus kontserni piletiäri platvormide vahendatud ürituste järele. Digitaalsete väliekraanide võrgustikku lisandus 27 uut ekraani, tänu millele kasvas väliekraanide müügimaht. 2022. aasta lõpuks oli väliekraane juba 84, mis on ligi 50% enam kui eelmisel aastal. Jätkame aktiivselt ekraanivõrgustiku kasvatamist eriti Lätis, kus 2022. aastal püstitatud ekraanide maht jäi ootustele alla, kuid 2023. aastal jätkame Riia linna hanke raames ekraanide ülespanemist.
Viimasel viiel aastal on kontserni iga-aastane müügitulude kasv (CAGR) ulatunud ca 14%-ni. Kasvus on oluline osa digitulude orgaanilisel suurenemisel, mida toetasid uute ettevõtete ostud, neist eelmisel aastal Leedus ELTA uudisteagentuuri ja lrytas.lt portaali omandamine. Näeme head potentsiaali digitulude ja digitellimuste edasiseks kasvuks, kuid see nõuab meediaturul uute trendide laiemat omaksvõtmist ja turuosalisteni jõudmist ennekõike Läti ja Leedu turul ning digitaalsete väliekraanide puhul Eestis ja Lätis.
Eelmine ja käimasolev aasta paneb proovile kontserni kulubaasi hoidmise. Eriti pabertoodete valdkonnas, kus on sisendhindade mõju nii trükiteenuse kui ka kojukandeteenuse puhul tõusmas ja vähenevate trükitiraaži mahtude juures ei ole kulubaasi alanemist ette näha.
Kontsernina otsime suuremat efektiivsust, et hoida EBITDA marginaali ja saavutada strateegias ette nähtud minimaalne 15% line tase. Kasvuambitsioonide elluviimine ja digimeediale üleminek vajab investeeringuid tehnoloogiasse. Siinkohal peame oluliseks sisemise arendusmeeskonna võimekuse hoidmist maksimaalsel tasemel. 2022. aastal olid arendustegevusega seotud investeeringud tehnoloogiasse ca 2,0 miljonit eurot (2021. aastal 1,7 miljonit eurot).
Eeldame, et keeruline tegevuskeskkond jätkub 2023. aastal, mis toob kaasa majanduse teatud paigalseisu Balti riikides. Samas oleme vaatamata majanduse seisakule või negatiivse stsenaariumi korral ka majanduse languse korral ärimahtude kasvu suhtes siiski pigem positiivselt meelestatud, seda nii digitellimustulude kui ka kõikide teiste digivaldkondade tulude vaates. 2023. aastal keskendume oma äritegevuse pikaajaliste tugevuste arendamisele nii meedias, piletimüügiplatvormidel kui ka välimeedias. Oleme endiselt pühendunud oma kasvustrateegiale ja pikaajaliste finantseesmärkide saavutamisele.
| Kasumlikkuse näitajad (tuhandetes EUR) |
2022 | 2021 | Muutus % | 2020 | 2019 | 2018 | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Jätkuvad tegevusvaldkonnad | ||||||||
| Müügitulu | 64 141 | 53 516 | 20% | 44 514 | 44 717 | 37 879 | ||
| Tulu kõikidest digitaalsetest kanalitest (%) |
78% | 76% | 70% | 68% | 65% | |||
| EBITDA | 8 891 | 8 240 | 8% | 5 924 | 4 904 | 2 041 | ||
| EBITDA marginaal (%) | 13,9% | 15,4% | 13,3% | 11,0% | 5,4% | |||
| Ärikasum /(kahjum) | 4 797 | 4 864 | -1% | 3 071 | 2 337 | 850 | ||
| Ärirentaablus (%) | 7,5% | 9,1% | 6,9% | 5,1% | 2,0% | |||
| Intressikulud | (738) | (709) | -4% | (860) | (1 085) | (721) | ||
| Ühisettevõtete kasum /(kahjum) kapitaliosaluse meetodil |
(242) | (281) | 14% | 102 | (38) | (273) | ||
| Perioodi puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest |
4 055 | 4 133 | -2% | 2 566 | 755 | (614) | ||
| Puhasrentaablus (%) - jätkuvad tegevusvaldkonnad |
6,3% | 7,7% | 5,8% | 1,7% | -1,6% | |||
| Varade tootlus (%)** | 4,3% | 2,4% | 2,7% | 1,6% | 0,0% | |||
| Omakapitali tootlus (%)** | 7,6% | 4,1% | 4,9% | 2,8% | 0,0% | |||
| Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) (%) |
6,2% | 6,6% | 4,1%* | 3,7%* | 1,9%* | |||
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes) | ||||||||
| Tavakasum /(-kahjum) aktsia kohta |
0,1335 | 0,1362 | -2% | 0,0852 | 0,0249 | (0,0212) | ||
| Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta |
0,1294 | 0,1316 | -2% | 0,0820 | 0,0249 | (0,0212) |
* Aastatel 2020–2018 on kasutatud kapitali tootluse (ROCE) (%) suhtarv arvutatud EBITi baasil, mis sisaldab ka EBITit lõpetatud tegevusvaldkondadest.
** Varade tootluse (%) ja omakapitali tootluse (%) suhtarvud on arvutatud puhaskasumi baasil, mis sisaldab ka puhaskasumit lõpetatud tegevusvaldkondadest.
| Bilanss (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | Muutus % | 31.12.2020 | 31.12.2019 | 31.12.2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Perioodi lõpu seisuga | ||||||
| Käibevara | 19 444 | 20 553 | -5% | 18 482 | 19 472 | 13 831 |
| Põhivara | 80 392 | 73 705 | 9% | 75 695 | 75 935 | 62 907 |
| Varad kokku | 99 836 | 94 258 | 6% | 94 177 | 95 407 | 76 738 |
| sh raha ja pangakontod | 7 448 | 10 962 | -32% | 6 269 | 3 647 | 1 268 |
| sh firmaväärtus | 48 779 | 45 576 | 7% | 43 085 | 42 628 | 37 969 |
| Lühiajalised kohustused | 22 422 | 20 947 | 7% | 18 945 | 21 647 | 12 186 |
| Pikaajalised kohustused | 21 991 | 19 619 | 12% | 20 613 | 22 137 | 14 118 |
| Kohustused kokku | 44 413 | 40 566 | 9% | 39 558 | 43 784 | 26 304 |
| sh võlakohustused (va kasutusõigusega varade rendikohustus vastavalt IFRS 16'le) |
20 763 | 17 062 | 22% | 19 181 | 21 307 | 15 474 |
| Omakapital | 55 423 | 53 692 | 3% | 54 619 | 51 622 | 50 434 |
| Netovõlg | 13 315 | 6 100 | 118% | 12 912 | 17 660 | 14 207 |
| Kapital kokku | 68 738 | 59 793 | 15% | 67 531 | 69 282 | 64 641 |
| Finantssuhtarvud (%) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | 31.12.2020 | 31.12.2019 | 31.12.2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| Omakapitali osakaal (%) | 56% | 57% | 58% | 54% | 66% |
| Võla ja omakapitali suhe (%) | 46% | 41% | 41% | 47% | 31% |
| Võla ja kapitali suhe (%) | 24% | 17% | 23% | 29% | 22% |
| Koguvõla ja EBITDA suhe | 2,34 | 2,07 | 2,74* | 3,15* | 3,63* |
| Likviidsuskordaja | 0,87 | 0,98 | 0,98 | 0,90 | 1,13 |
* Aastatel 2020–2018 on koguvõla ja EBITDA suhe arvutatud EBITDA baasil, mis sisaldab ka EBITDA-d lõpetatud tegevusvaldkonnast.
Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mida põhjustab üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumine. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. See avaldub nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldises vähenemises kui ka teiste reklaamikanalite eelistamises. Samuti mõjutab tulusid jaetarbijate tarbimisharjumuste muutumine.
Kontserni reklaamimüügi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Müügitulu tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, sest tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige väiksemad, samuti pärast jõulu- ja uusaastapidustusi aasta esimestel kuudel. Tellimustulude puhul on hooajalisusest tingitud kõikumine minimaalne, seda eriti digitellimuste vaates.
Alates septembrist 2021 tegutseb kontsern ainult ühes jätkuvas tegevussegmendis – meediasegmendis. Meediasegment hõlmab kontserni tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Siia kuuluvad online uudisportaalide haldamine, reklaamimüük oma portaalides üle Baltikumi ning ajalehtede, ajakirjade, kliendi- ja reklaamlehtede ning raamatute kirjastamine ja väljaandmine Eestis ning digitaalse välireklaami müük Eestis ja Lätis. Meediasegment hõlmab samuti tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsi "Login" korraldamist Leedus, elektroonilise piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtade haldamist Lätis ja Eestis ning sisuloome produktsioonistuudiot Leedus ja Eestis.
| (tuhandetes EUR) | Müügitulu | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | Muutus % | 2020 | 2019 | 2018 | |
| Meediasegment | 62 690 | 52 093 | 20% | 43 728 | 44 218 | 37 248 |
| reklaam | 37 613 | 33 781 | 11% | 28 173 | 29 472 | 26 226 |
| tellimused (sh üksikmüük) | 16 819 | 13 311 | 26% | 11 336 | 10 199 | 8 550 |
| turuplatsid | 2 232 | 1 013 | 120% | 851 | 1 368 | 0 |
| väliekraanid | 2 396 | 1 448 | 65% | 920 | 1 148 | 207 |
| muud müügitulud | 3 630 | 2 539 | 43% | 2 448 | 2 031 | 2 265 |
| Kesksed tegevused | 4 500 | 4 118 | 9% | 2 761 | 2 076 | 2 341 |
| Segmentidevahelised elimineerimised |
(3 050) | (2 695) | (1 975) | (1 577) | (1 710) | |
| KONTSERN KOKKU | 64 141 | 53 516 | 20% | 44 514 | 44 717 | 37 879 |
| sh tulu kõikidest digitaalsetest kanalitest |
49 928 | 40 453 | 23% | 30 963 | 30 534 | 24 561 |
| % tulu kõikidest digitaalsetest kanalitest |
78% | 76% | 70% | 68% | 65% |
| (tuhandetes EUR) | EBITDA | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | Muutus % | 2020 | 2019 | 2018 | |
| Meediasegment | 10 183 | 8 927 | 14% | 6 601 | 5 966 | 3 355 |
| Kesksed tegevused | (1 122) | (669) | -68% | (720) | (1 150) | (1 492) |
| Segmentidevahelised elimineerimised |
(171) | (18) | 43 | 90 | 179 | |
| KONTSERN KOKKU | 8 891 | 8 240 | 8% | 5 924 | 4 906 | 2 042 |
| EBITDA marginaal |
2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| Meediasegment | 16% | 17% | 15% | 13% | 9% |
| KONTSERN KOKKU | 14% | 15% | 13% | 11% | 5% |
| Finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid | |
|---|---|
| EBITDA | Kasum enne intresse, makse, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulumit. EBITDA ei hõlma vara väärtuse langust, mida kajastatakse perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust. |
| EBIT | Kasum enne intresse ja makse. |
| EBITDA marginaal (%) | EBITDA / müügitulu x 100 |
| Ärirentaablus (%) | Ärikasum / müügitulu x100 |
| Puhasrentaablus (%) – jätkuvad tegevusvaldkonnad | Puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest aruandes / müügitulu x100 |
| Puhaskasum /(kahjum) aktsia kohta (EPS) | Puhaskasum / keskmine aktsiate arv |
| Omakapitali osakaal (%) | Omakapital / (kohustused + omakapital) x100 |
| Võla ja omakapitali suhe (%) | Intressikandvad võlakohustused / omakapital x 100 |
| Võla ja kapitali suhe (%) | Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg)/ (netovõlg +omakapital) x 100 |
| Koguvõla ja EBITDA suhe | Intressikandvad võlakohustused (va kasutusõigusega varade rendikohustus vastavalt IFRS 16'le) / EBITDA |
| Intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) | EBITDA / (intressi- ja põhiosamaksed) |
| Likviidsuskordaja | Käibevara / lühiajalised kohustused |
| Varade tootlus ROA (%) | Puhaskasum / keskmine varade jääk x 100 |
| Omakapitali tootlus ROE (%) | Puhaskasum / keskmine omakapital x 100 |
| Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) (%) | EBIT / (koguvara - lühiajalised kohustused) x 100 |
Kontserni reklaami müügitulude kasvu taga on peamiselt veebireklaami kasv. Reklaamiturg ei ole mahult võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt muutunud, vaid online reklaamiturg on jätkanud kasvutrendi võrreldes traditsiooniliste meediakanalitega ning kus täiendavalt on kontserni ettevõtted suutnud oma mahte kasvatada kiiremini kui teised turuosalised. Paberreklaami (see on kontsernil ainult Eestis) puhul on positiivne, et oleme suutnud hoida 2021. aasta taset. Samas on ette näha paberreklaami osakaalu vähenemist tiraažide vähenemise ning päevalehtede esmaspäevase ilmumise ärajäämise tõttu alates 2023. aasta jaanuarist. See on kontserni jaoks ootuspärane.
Turuplatside all kajastab kontsern piletiplatvormide müügitulu Eestis ja Lätis. 2022. aastal kahekordistasime piletiplatvormide müügitulu. 2021. aasta baasi mõjutasid oluliselt koroonapiirangud, mis kehtisid terve 2021. aasta. Lätis tühistati kõik koroonapiirangud 1. aprillist 2022, sealsed piirangus olid kehtinud peaaegu kaks aastat. Läti piletimüügiplatvormi müük on ületamas 2019. aasta (s.o nn tavapärane tegevusperiood enne koroonapiiranguid) mahte, seda osaliselt keskmise piletihinna kasvu tõttu brutosummades. Alates aprillist 2021 sisenes kontsern piletimüügikeskkonnaga Piletitasku ka Eesti turule. Piletimüügiäri laiendamisega Eestisse jätkab kontsern oma senist strateegiat, mille eesmärk on suurendada digitaalsete tulude osakaalu ja leida uute ärisuundade ning olemasoleva meediategevuse vahel tekkivat sünergiat. Soovime pakkuda mugavaimat platvormi nii piletiostjale kui ka ürituste korraldajatele. Platvorm on Eesti turul hästi vastu võetud ning kontsern on 2022. aastal oma turuosa kasvatanud ootuspäraselt.
Väliekraanid Eestis ja Lätis on kasvanud peamiselt suurenenud ekraanide arvu arvelt, mis seisuga 31.12.2022 oli kokku 84, (31.12.2021 ekraanide arv kokku: 57). Läti välimeediaettevõte SIA D Screens, mis võitis 2021. aastal Riia linnale kuuluva kinnisvara rendiõiguste enampakkumise, jätkab aktiivselt digitaalse väliekraanivõrgu arendamist. Hanke võit võimaldab ettevõttel suurendada oma võrgustikku rohkem kui 100 objektini ning osaleda turul nii suurte kui ka väikeste ekraanivõrgustikega, mis katavad kõiki Riia linna olulisemaid magistraale. Uued ekraanid on osaliselt paigaldatud 2022. aasta lõpuks, millest alates on kontsernil täiendav reklaamimüügi võimekus. Kuni kõikide uute ekraanide paigaldamiseni mõjutab Läti välimeediaettevõtte kulubaasi Riia linnale makstav rent, mis 2022. aastal oli kokku 0,2 miljonit eurot.
Digitellimuste detailne ülevaade:
| (digitellimuste arv) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | muutus |
|---|---|---|---|
| AS Delfi Meedia | 85 551 | 74 873 | 14% |
| AS Õhtuleht Kirjastus | 22 530 | 20 992 | 7% |
| Geenius Meedia OÜ | 5 616 | 4 100 | 37% |
| Eesti kokku | 113 697 | 99 965 | 14% |
| Delfi AS (Läti) | 14 131 | 13 446 | 5% |
| Delfi UAB (Leedu) | 18 780 | 17 320 | 8% |
| Ekspress Grupp kokku | 146 608 | 130 731 | 12% |
ASi Ekspress Grupp digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga Balti riikides kokku 12% ja ulatus 2022. aasta lõpus 146 608-ni.
Ekspress Grupi digitellimuste arv jätkas 2022. aastal kõigis Balti riikides tempokat kasvu, mis suurendas kontserni digitaalsete tellimuste müügitulu. Kasv tõestab, et tasulise sisu mudel on jätkusuutlik ja omab järjest olulisemat rolli kontserni meediaettevõtete tulupoolel. Kuigi Baltimaade inimeste kulutused on inflatsiooni ja üldise hinnatõusu tõttu järjest teravamalt tähelepanu all, hoidsid eelmise aasta ärevad sündmused lugejate huvi sõltumatu ajakirjanduse vastu endiselt kõrgel.
Eestis kasvas kõige rohkem suurima digitellijate arvuga tütarettevõtte Delfi Meedia tellijate arv, mis suurenes aastaga ligi 11 000 võrra ehk 14%. Kõige kiiremat kasvu näitas mullu Geenius Meedia, mille digitellimuste arv suurenes 37% ehk enam kui 1500 võrra.
Läti ja Leedu Delfi digitellimuste arvu mõjutas pakettide muutmine sarnaseks Eestis kasutusel olevaga. Kui varem pakuti Lätis ja Leedus Delfi erinevate teemade kitsamaid sisupakette ja loeti digitellimuseks iga toodet eraldi, siis eelmise aasta 4. kvartalis võeti kasutusele ühtne paketipõhine loogika, millega digitellija saab ligipääsu kogu Delfi sisule. Pakettide liitmise tulemusena muutus Läti ja Leedu digitellimuste arv väiksemaks, kuid keskmine digitellimuse hind suurenes.
Kontserni riskide juhtimise eest vastutab kontserni juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi ootuspärase toimimise üle teevad järelevalvet kontserni nõukogu ja auditikomitee.
Riskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa kontserni äriprotsesside juhtimisel, see tuvastab potentsiaalseid riske, töötab välja nende maandamiseks mõeldud sisekontrolle ning pakub kontserni juhtkonnale regulaarset ülevaadet riskiküsimustes. Juhtkonna võimel identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske on oluline mõju kontserni kasumlikkusele. Risk on kontserni juhtkonna defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest.
Kontserni riskijuhtimise eesmärgid on järgmised:
Peamine roll riskide juhtimisel lasub kontserni emaettevõtte ja tütarettevõtete juhatustel. Kontsern hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Kontserni finantsüksus tegeleb kontserni juhtkonna volitusel nii emaettevõtte kui ka tütarettevõtete finantseerimisvajaduse ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäärariski haldamisega. Ühisettevõtetes teostatakse riskijuhtimist koostöös ühisettevõtete teise aktsionäriga.
Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhtimistegevusest. Hinnatakse nii olemasolevate kui ka arendatavate tegevuste riske.
Kontserni tegevusega kaasnevad olulisemat mõju avaldavad riskid on tegevus- ja äririsk, vastavusrisk ja finantsrisk (sh krediidirisk, likviidsusrisk, valuutakursi risk, intressimäärarisk, hinnarisk ning kapitalirisk).
Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna Börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardid ja hea tava ning kontserni ja tema tütarettevõtete sisemised regulatsioonid ja poliitika. Riskide juhtimine kontserni tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja kontrollimist. Kontserni riskijuhtimise süsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisel sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks kontserni finantstegevusele.
Tegevusrisk on võimalik kahju, mida põhjustavad ebapiisavad või mittetoimivad protsessid, töötajad ja infosüsteemid või sellised välised tegurid nagu majanduslangus, sõda vms. Tegevusriskid on juhitud riskijuhtimise põhimõtete, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakendamise abil. Osa tegevusriskide mõju vähendamiseks on kasutatud kindlustust.
Üldine majanduslik olukord mõjutab oluliselt kontserni tegevust, eriti reklaamimüüki. Majanduskasvu või majanduslangusest taastumise perioodil on näha reklaamituludes positiivseid trende. Algava majanduslanguse või negatiivsete finantsülevaadete korral ettevõtete reklaamieelarved pigem vähenevad. Kontsern jälgib iga nädal tütarettevõtete reklaamimüügi prognoose ja turu arenguid ning võimalike kõikumiste tekkimise puhuks on olemas tegevuskava. Viimane hõlmab eri stsenaariumide kavandamist ja rangemat kontrolli kulude üle.
Venemaa invasioon Ukrainasse ja sellest tulenev geopoliitiliste pingete kasv on tekitanud kontserni jaoks mitmeid tegevus- ja äririske. Kontsern on prognoosinud eri stsenaariume ja tegevuskavasid võimalike elektrikatkestuste ja (või) sõjalise sekkumise puhuks. Meediaettevõttel on ühiskonnas oluline roll ja eesmärk on ära hoida igapäevaste uudiste tootmise katkemist.
Pabertoodete tiraažid kahanevad endiselt ning suureneb surve sisendkuludele, seejuures on suurima kaaluga neist trüki- ja kojukandeteenusega seotud kulud. Sisendkulude surve kandub ka müügihindadele, kuid seda piirab lõpptarbija poolt aktsepteeritav hinnatase. Kontsern maandab paberi hinnariski osaliselt sellega, et ostab paberit trükkimiseks ette ning laiendab tarnijate nimekirja, muutes konkurentsiolukorda paremaks.
Strateegiliselt oluline on kasvatada digitaalsete tellimuste baasi. Võimekus kasvada ja uusi tellijaid ligi meelitada sõltub lugejaskonna suurusest ja rahulolust toodetega. Võime lugejaskonda hoida ja suurendada sõltub aga pakutavast sisust. Viimase kestev kvaliteet sõltub aga kontserni võimest värvata, arendada ja hoida talente ning luua tingimused, et inimesed saaksid oma tööd hästi teha.
Töötajate kaasamine riskihindamisse parandab üldist riskikultuuri. Tehingute tegemisel kasutatakse limiite, et minimeerida võimalikke kahjusid. Kasutatav nelja silma põhimõte, mille järgi peab tehingu või protseduuri teostamiseks olema vähemalt kahe teineteisest sõltumatu töötaja või üksuse kinnitus, vähendab inimlike eksimuste ja vigade tekkimise võimalust. Kontserni tegevuse ulatust ja mahtu arvestades on oluline juhtida ka pettuseriski. Pettuseriski realiseerumise ohu ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks on suurendatud ennetusmeetmete osakaalu ja tõhusust. Kontsernis on kehtestatud eetikakoodeks ning kasutusel on teavitaja kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin.
Juhtkonna hinnangul on kontserni tegevuse sõltuvus IT-süsteemidest suur ning selle turvalisuse ja töökindluse suurendamiseks investeeritakse pidevalt. Näeme potentsiaalset riski oma võimele kasvada ja liikuda koos tehniliste nõuete ja ootustega. Kontserni äriarendused on enamasti ajendatud klientide (lugejate/tellijate) vajadustest. Samuti on oluline küberrisk, andmeturbe ja privaatsusnõuete rikkumise risk. Jätkuvalt on suurendatud suutlikkust serverirünnakuid õigeaegselt avastada, personali koolitatakse andmeturbe ja andmekaitse teemadel. Vastutus tegevus- ja äririskide juhtimise eest lasub kontserni ja tütarettevõtete juhatustel.
Kontsern jälgib mitmeid riske, mis on seotud vastavusega seadustele ja määrustele. Oluline on olla kursis riiklike, EL-i tasandi ja rahvusvaheliste regulatsioonide ja lepingute arenguga. Kuna üks kasvuvõimalus on uute ettevõtete ja konkurentide omandamine, siis kõiki tehinguid toetavad tehingunõustajad ja juristid.
Olulisel kohal on kõik andmekaitsega (GDPR) seotud aspektid ning kontsernis järgitakse kõiki sellega seotud seadusi ja määrusi. Kontsern teeb oma tütarettevõtete suhtes andmekaitse vaates auditeid ning toetab seeläbi ettevõtete tasemel põhimõtete ja kordade juurutamist.
Tegevus- ja äririski jaotises mainitud nelja silma põhimõtet rakendatakse ka juriidilistes ja vastavusküsimustes, nt tehingud, sh kõik lepingud ja muud juriidilised dokumendid. Juhtkond hindab kontserni õiguskaitset heaks ning täiendavaid olulisi õiguslikke ja regulatiivseid riske hetkel ei ilmne.
Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda ja mida põhjustab tehingu vastaspool, kui ta jätab oma lepingulised finantskohustused täitmata. Krediidiriskile on avatud raha ja pangakontod, nõuded ostjatele, muud lühiajalised nõuded ja antud laenud.
Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksedistsipliini. Kehtestatud on krediidipoliitika, tagamaks teenuste ja toodete müüki adekvaatse krediidiajalooga klientidele ning ettemaksude rakendamist kõrgema riskikategooriaga klientidele. Vastavalt krediidipoliitikale kohaldatakse eri kliendigruppidele erinevaid maksetähtaegu, krediidilimiiti, võimalikku maksepuhkust. Klientide grupeerimise aluseks on nende suurus, tuntus, krediiditausta uuringute tulemused ja maksekäitumise ajalugu. Reklaamikliente vaadeldakse esimesel tasandil kahes grupis: reklaamiagentuurid ja otsekliendid, edaspidi grupeeritakse vastavalt eelnevalt esitatud põhimõtetele. Kontsern rakendab kõikides Balti riikides sama krediidipoliitikat, kuid on teadlik klientide erinevast krediidikäitumisest. Kõik Eesti tütarettevõtted ostavad sisse meeldetuletusteenust, et tegeleda tõhusamalt maksetähtaja ületanud nõuetega.
Uute klientide puhul kontrollitakse nende krediiditausta erinevate turul pakutavate krediidiinfo andmebaaside abil. Samuti monitooritakse nende maksekäitumist alguses kõrgendatud huviga. Maksedistsipliini täitmisel on võimalik saada paindlikumaid krediiditingimusi, nt pikemat maksetähtaega, kõrgemat krediidilimiiti jm. Maksedistsipliini rikkumisel omakorda kohaldatakse rangemaid krediiditingimusi.
Kontsernil pole teada olulisi riske seoses klientide ja partnerite liigse kontsentratsiooniga.
Rohkem teavet krediidiriski kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.
Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsernil ei pruugi olla likviidseid vahendeid oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks.
Kontserni eesmärk on hoida kontserni finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks moodustavad emaettevõtte ja tema tütarettevõtete pangakontod ühtse kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid emaettevõtte kehtestatud limiidi piires. Kontsernikonto toimib Eestis, kuid sellesse on kaasatud välismaised tütarettevõtted nii Lätist kui ka Leedust. Vastavalt kontserni poliitikale koostavad kõik kontserni ettevõtted pikemaajalise eelarvelise rahavoogude prognoosi terveks järgnevaks aastaks, mida korrigeeritakse kvartaalselt. Lühiajalise rahavoo jälgimiseks esitavad kontsernikontoga liitunud tütarettevõtted iganädalaselt detailsed rahavoo projektsioonid järgneva kolmeteistkümne nädala kohta.
Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute pidev monitooring.
Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi pangalaene või rendilepinguid. Kontserni arvelduslaen on oma tähtajalt pikaajaline ja seotud laenulepingu tähtajaga. See toimib sisuliselt pikaajalise krediidilimiidina, mille kasutamisvajadust saab kontsern ise reguleerida.
Rohkem teavet likviidsusriski kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.
Valuutakursirisk tekib siis, kui tulevikus aset leidvad majanduslikud tehingud või kajastatud varad või kohustused on fikseeritud valuutas, mis pole ettevõtte arvestusvaluuta. Kuigi kontserni äritegevus on rahvusvahelise ulatusega puudub kontsernil valuutakursirisk. Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluuta on euro. Tütarettevõtted on kohustatud välislepingutes kasutama üldjuhul valuutana eurot. Välisvaluutas laekuvad summad konverteeritakse eurodesse vahetult peale laekumist, vähendamaks avatud välisvaluutapositsiooni. Muid vahendeid valuutariski maandamiseks ei kasutata.
Rohkem teavet valuutariski kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.
Intressimäärarisk tähendab seda, et intressimäära muutumine toob kaasa muutuse kontserni rahavoos ja kasumis. Kontserni antud ja võetud laenude intressimäärad on üldjuhul seotud 6 kuu euriboriga, millele lisandub marginaal.
Kontserni intressimäärarisk on seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis on võetud muutuva intressimääraga. Intressimäärarisk on eelkõige seotud euribori kõikumisega.
Rohkem teavet intressimäära riski kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.
Pabertoodete tiraažid kahanevad endiselt ning suureneb surve sisendkuludele, seejuures on suurima kaaluga neist trüki- ja kojukandeteenusega seotud kulud. Sisendkulude surve kandub ka müügihindadele, kuid seda piirab lõpptarbija poolt aktsepteeritav hinnatase. Kontsern maandab paberi hinnariski osaliselt sellega, et ostab paberit trükkimiseks ette ning laiendab tarnijate nimekirja, muutes konkurentsiolukorda paremaks.
Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada kontserni jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda.
Ühe osana kapitaliriskist näeb kontsern uute rahastamisvõimaluste saadavust. Vastuvõetavatel tingimustel finantseerimise võimaluste kättesaadavust mõjutavad paljud tegurid, sh (1) ettevõtte krediidi reiting või selle puudumine; (2) ettevõtte finantstulemused; (3) üldine kapitaliturgude likviidsus; (4) üldine majandusolukord jm.
Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab kontsern kapitali jälgimiseks võla ja kapitali suhet. Võla ja kapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. Netovõlg saadakse raha ja pangakontode lahutamisel koguvõlast (konsolideeritud bilansis kajastatud lühi- ja pikaajalised intressikandvad kohustused). Kogukapital on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali ja netovõla summa.
Rohkem teavet kapitaliriski kohta on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4.
Järgnevalt on esitatud peamised kontserni riskid ja nende maandamiseks kasutatud meetmed:
| Risk | Riski kirjeldus | Riski maandamise meetmed | Riski esinemise tõenäosus |
Riski mõju |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Üldine majandusolukorra halvenemine |
Iganädalane müügiprognooside jälgimine, pikaajaline rahavoogude prognoosimine |
Keskmine | Keskmine |
| 2 | Geopoliitilised pinged | Erinevad tegevuskavad ja stsenaariumid olukorra eskaleerumise korral |
Keskmine | Tugev |
| 3 | Trükitoodete kasumlikkuse langus |
Hinnasurve ülekanne lõpptarbijale ja muutused tooraine (paberi) sisseostu protsessis |
Kõrge | Keskmine |
| 4 | Suutmatus kasvatada digitellijate baasi |
Kvaliteetse sisu loomine, pidev digitellijate turu jälgimine, vastavate koolituste läbimine, kasutaja kogemuse parandamine, pidevad investeeringud tootearendusse |
Madal | Keskmine |
| 5 | Küberturvalisus | Personali koolitused, investeeringud turvalisuse ja töökindluse tõstmiseks |
Keskmine | Tugev |
| 6 | GDPRi regulatsioonist tulenevad nõuded |
Töötajate koolitamine, kontserni andmekaitsespetsialisti kaasamine oluliste otsuste võtmisel ja regulaarne vastavusauditite läbiviimine |
Keskmine | Keskmine |
Seisuga 31. detsember 2022 on ASi Ekspress Grupp aktsiakapital 18 478 105 eurot (31.12.2021: 18 478 105 eurot) ja see koosnes 30 796 841 aktsiast (31.12.2021: 30 796 841 aktsiat) nominaalväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta.
Kõik aktsiad on ühte liiki ja omandipiirangud puuduvad. Seltsil puuduvad spetsiifilist kontrollõigust andvad aktsiad ja seltsil puudub teave kokkulepete kohta aktsionäride hääleõiguste piirangute kohta. Seltsi põhikirjast ei tulene piiranguid seltsi aktsiate võõrandamisel. Aktsiaseltsi ja aktsionäride vahelistes lepingutes puuduvad samuti aktsiate võõrandamise piirangud. Aktsionäride omavahelistes lepingutes on need seltsile teada vaid selles ulatuses, mis on seotud väärtpaberite pantimisega ning mis on avalik teave.
| Nimi | Aktsiate arv | % |
|---|---|---|
| Hans H. Luik ja tema kontrolli all olevad ettevõtted | 22 552 672 | 73,23% |
| Hans H. Luik | 7 963 307 | 25,86% |
| OÜ HHL Rühm | 14 589 365 | 47,37% |
| LHV Pank ja LHV Varahalduse hallatavad fondid | 2 550 924 | 8,28% |
| Juhatuse liikmed ja nende lähikondsed* | 122 463 | 0,40% |
| Ülejäänud väikeaktsionärid | 5 123 706 | 16,64% |
| Omaaktsiad | 447 076 | 1,45% |
| KOKKU | 30 796 841 | 100,0% |
*ASi Ekspress Grupp ja tema olulisemate tütarettevõtete juhatuse liikmed
ASi Ekspress Grupp juhatuse volitused on sätestatud äriseadustikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses.
Mari-Liis Rüütsalu omab 36 924 aktsiat.
Kaspar Hanni (juhatuse liige kuni 2. veebruar 2023) omab 18 462 aktsiat.
Signe Kukin omab 38 140 aktsiat.
Hans H. Luik omab 7 963 307 aktsiat ja OÜ HHL Rühm omab 14 589 365 aktsiat, Hans H. Luige kui lõpliku kasusaaja osalus ASis Ekspress Grupp on 73,23% (22 552 672 aktsiat).
| 31.12.2022 | 31.12.2021 | |||
|---|---|---|---|---|
| Kategooria | Aktsionäride arv | Aktsiate arv | Aktsionäride arv | Aktsiate arv |
| Eraisikud | 4 854 | 9 930 432 | 4 379 | 9 975 908 |
| Muud ettevõtted | 274 | 15 882 793 | 265 | 15 911 697 |
| Muud finantsasutused | 39 | 585 368 | 39 | 548 005 |
| Krediidiasutused | 11 | 1 595 862 | 10 | 1 555 786 |
| Kindlustus- ja pensionifondid | 7 | 2 801 967 | 7 | 2 805 026 |
| Mittetulundusühingud | 2 | 419 | 2 | 419 |
| KOKKU | 5 187 | 30 796 841 | 4 702 | 30 796 841 |
| 31.12.2022 | 31.12.2021 | |||
|---|---|---|---|---|
| Riik | Aktsionäride arv | Aktsiate arv | Aktsionäride arv | Aktsiate arv |
| Eesti | 5 130 | 29 498 575 | 4 649 | 29 574 316 |
| Soome | 18 | 32 949 | 16 | 32 298 |
| Saksamaa | 6 | 95 329 | 6 | 38 317 |
| Leedu | 5 | 153 534 | 6 | 197 614 |
| Läti | 5 | 73 563 | 5 | 90 305 |
| Holland | 3 | 8 788 | 1 | 5 000 |
| Taani | 3 | 151 | 2 | 101 |
| Šveits | 2 | 266 863 | 2 | 190 668 |
| Rootsi | 2 | 103 067 | 1 | 98 757 |
| Itaalia | 2 | 1 607 | 2 | 1 607 |
| Austraalia | 2 | 611 | 2 | 611 |
| Belgia | 2 | 160 | 2 | 1 010 |
| Suurbritannia | 1 | 322 573 | 1 | 322 573 |
| Luksemburg | 1 | 144 811 | 1 | 144 811 |
| Monaco | 1 | 84 196 | 1 | 92 196 |
| Ameerika Ühendriigid | 1 | 7 164 | 1 | 4 599 |
| Hispaania | 1 | 1 800 | 1 | 757 |
| Kanada | 1 | 1 000 | 1 | 1 000 |
| Portugal | 1 | 100 | 1 | 100 |
| Iirimaa | 0 | 0 | 1 | 201 |
| KOKKU | 5 187 | 30 796 841 | 4 702 | 30 796 841 |
| ISIN | EE3100016965 |
|---|---|
| Väärtpaberi lühinimi | EEG1T |
| Nimekiri/segment | BALTIC MAIN LIST |
| Emitent | Ekspress Grupp (EEG) |
| Nominaal | 0,60 EUR |
| Emiteeritud väärtpabereid | 30 796 841 |
| Noteeritud väärtpabereid | 30 796 841 |
| Noteerimise kuupäev | 05.04.2007 |
Oktoobris 2021 kinnitas ASi Ekspress Grupp nõukogu kontserni dividendipoliitika, mille kohaselt maksab Ekspress Grupp alates 2022. aastast dividendina välja vähemalt 30% aasta puhaskasumist. Ekspress Grupi kapitalistruktuur peab olema tugev ja jätkusuutlik, et säilitada soovitud tegevusvabadus ja kasutada ära majandustsüklite kasvuvõimalusi. Kontserni ülesanne on hoida konservatiivset kapitali jaotust, andmaks ettevõttele paindlikkust vastata uute investeeringute tegemisel võõrkapitali kaasamiseks esitatavatele nõuetele.
Kasvu toetamiseks on Ekspress Grupp seadnud eesmärgiks tagada kontserni ja investorite seisukohast optimaalne investeeringute, laenude tagasimaksete ja kasumi jaotamise tase.
Kontsern maksab dividendidena välja vähemalt 30% eelmise aasta puhaskasumist tingimusel, et põhitegevuse rahastamiseks ja uute strateegiliste investeeringute tegemiseks on piisavalt rahalisi vaheneid. Nendel aastatel, kui majandus aeglustub või kui rahavood on muudel põhjustel väiksemad, võib kontsern dividendimäära vähendada või otsustada dividendi mitte maksta.
| Üldkoosoleku kuupäev | 02.05.2022 | 04.11.2021 | 06.06.2018 | 13.06.2017 |
|---|---|---|---|---|
| Periood, mille eest dividende makstakse | 2021 | 2020 | 2017 | 2016 |
| Dividendimakse aktsia kohta EUR | 8 senti | 10 senti | 7 senti | 6 senti |
| Kokku väljamakstud dividendisumma tuhandetes EUR | 2 425 | 3 028 | 2 085 | 1 787 |
| Dividendi väljamakse kordaja (%) - arvutatuna puhaskasumilt jätkuvatest tegevusvaldkondadest |
59% | 119% | 212% | 131% |
| Dividendi väljamakse kordaja (%) | 108% | 121% | 66% | 41% |
| Dividendisaajate nimekirja fikseerimise kuupäev | 16.05.2022 | 19.11.2021 | 20.06.2018 | 29.06.2017 |
| Dividendimakse kuupäev | 20.05.2022 | 23.11.2021 | 03.07.2018 | 06.07.2017 |
| Hind (EUR) | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| Avamishind | 1,59 | 0,79 | 0,83 | 1,03 | 1,26 |
| Sulgemishind | 1,50 | 1,56 | 0,80 | 0,83 | 1,04 |
| Kõrgeim | 1,90 | 1,90 | 0,86 | 1,03 | 1,38 |
| Madalaim | 1,36 | 0,77 | 0,59 | 0,72 | 0,99 |
| Keskmine | 1,64 | 1,17 | 0,68 | 0,86 | 1,20 |
| Kaubeldud aktsiaid, tükkides | 1 136 944 | 3 166 936 | 2 886 728 | 762 202 | 751 026 |
| Käive, miljonites eurodes | 1,87 | 3,72 | 1,95 | 0,66 | 0,90 |
| Turuväärtus bilansipäeval, miljonites eurodes | 46,20 | 48,04 | 24,48 | 24,58 | 30,99 |
| Aktsiahinna ja kasumi suhe (P/E) | 11,41 | 21,42 | 9,76 | 17,64 | 4 701,36 |
Ekspress Grupi aktsia (EEG1T) hind eurodes ning kauplemisstatistika NASDAQ Tallinna börsil alates 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2022.
Aktsiahinna võrdlus (%) Nasdaq Tallinna börsi indeksiga perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2022.
Ekspress Grupp avaldab esimest korda eraldiseisva jätkusuutlikkuse aruande. Eelmistel aastatel on sellekohane info olnud lõimitud tegevusaruandesse. Eristuva jätkusuutlikkuse aruande avaldamise eesmärk on liikuda järk-järgult lähemale Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi ja selle juurde loodavate raporteerimise standardite nõuetele. Ekspress Grupi jaoks muutub direktiivi järgimine kohustuslikuks alates 2024. aastast.
Jätkusuutlikkuse aruanne lähtub Ekspress Grupi 2022. aastal loodud jätkusuutlikkuse strateegias tuvastatud olulistest teemadest. Välja on toodud Ekspress Grupi pikaajalised eesmärgid ja mõõdikud. Sel korral kajastame aruandes ESG strateegiaga seotud põhilisi tulemusnäitajaid ning teisi tulemusnäitajaid, mille kohta on baastase teada. Teiste mõõdikute jaoks luuakse andmekogumise süsteem 2023. aasta jooksul. 2023. aastal tegeleme mõõdikutega seotud eesmärkide seadmisega.
| EKSPRESS GRUPI ESG STRATEEGIA38 | |
|---|---|
| ESG strateegia loomeprotsess 38 | |
| Lühiülevaade Ekspress Grupi strateegiast39 | |
| ÜHISKONDLIK MÕJU, ROLL JA VASTUTUS41 | |
| Sõltumatu ja mõjus meedia 41 | |
| Vastutustundlik reklaam 50 | |
| SOTSIAALNE MÕJU52 | |
| Kliendid ja tarbijad 52 | |
| Kliendikogemus ja rahulolu 52 | |
| Klientide õigused ja heaolu53 | |
| Töötajad 55 | |
| Töötajate professionaalne ja personaalne areng55 | |
| Töötajate tervis ja heaolu56 | |
| Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus 58 | |
| KESKKONNAMÕJU60 | |
| JUHTIMINE 62 | |
| Ausameelne ja vastutustundlik juhtimine 62 | |
| Tarneahela jätkusuutlikkus63 | |
| EUROOPA LIIDU TAKSONOOMIAMÄÄRUSE ARUANDLUS 64 |
Ekspress Grupp on Baltimaade juhtiv meediakontsern ja omab seetõttu olulist rolli ühiskonna edendajana. Grupi meediaväljaanded on kõigil kolmel koduturul, st Eestis, Lätis ja Leedus, olulised avaliku inforuumi kujundajad. Lisades sellele vastutuse märkimisväärse suurusega tööandjana, lasub grupil kohustus juhtida kõiki kontserni ettevõtteid eetiliselt ja vastutustundlikult ning luua sõltumatut, professionaalset ja usaldusväärset meediasisu.
Ekspress Grupp on järjepidevalt tegelenud oma ühiskondliku vastutuse ja mõju juhtimisega. Kontsern oli varem kokku leppinud ühiskondlikku mõju ja vastutust omavad valdkonnad ja tegevused, sealhulgas seadnud jätkusuutliku arengu eesmärgid ja nende täitmise. Ootused meediasektori vastutusele on viimastel aastatel kasvanud ning globaalsed jätkusuutlikkuse trendid mõjutavad igapäevaselt kõikide kontserni ettevõtete tegevust. Sellest tulenevalt oleme 2022. aastal loonud kontserniülese ESG (environmental-social-governance) strateegia, et teha arenguhüpe jätkusuutlikkuse alastes tegevustes. Valminud ESG strateegia muudab teatud määral valdkondade nimetusi, laiendab Ekspress Grupi jaoks oluliste jätkusuutlikkuse teemade ringi ja seab paika grupi eesmärgid ning peamised tegevused, kuidas kontserni ja ettevõtete tasandil eesmärkideni jõuda. ESG strateegiaga püüame vastata huvigruppide ootustele ning panustada ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse.
Otsime aktiivselt võimalusi, et luua kontserni ettevõtete põhitegevuse kaudu positiivset mõju ühiskonnas. Seejuures järgime rahvusvahelisi vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid (sh ÜRO globaalne kokkulepe (UN Global Compact), OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele (OECD Guidelines for Multinational Enterprises), ÜRO äritegevuse ja inimõiguste põhimõtted (UN Guiding Principles on Business and Human Rights)) tagamaks, et meie tegevus ja äristrateegia ei riivaks ühegi huvigrupi õiguseid ega heaolu. Soovime vähendada kontserni tegevuse mõju keskkonnale ning anda oma panuse kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisse Pariisi kokkuleppe kohaselt.
Ekspress Grupi ESG strateegia tugineb rahvusvahelistel vastutustundliku ettevõtluse standarditel, Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse regulatsioonidel ning sektori parimal praktikal. Oluliste teemade analüüsis (materiality analysis) võtsime arvesse järgmist.
"Strateegialoome juures oli oluline kontserni ettevõtte juhtide kaasatus, nende võimalus kaasa rääkida ning olla edaspidi organisatsiooni sees jätkusuutlikkuse saadikud."
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi tegevjuht
Oluliste teemade analüüsi tulemusena tuvastasime üheksa ESG fookusteemat. Koondasime need kolme ühiskondliku mõju ja vastutuse valdkonna alla ning määrasime teemadele prioriteetsustaseme.
| Ühiskondliku mõju ja vastutuse valdkond |
Fookusteemad | Tase |
|---|---|---|
| Juhtiv eetiline ja vastutustundlik meediakontsern |
Sõltumatu ja mõjus meediakontsern | Fundamentaalselt oluline |
| Vastutustundlik reklaamiplatvorm | Fundamentaalselt oluline |
|
| Tellijate õigused ja heaolu | Baastase | |
| Vastutustundlik ja atraktiivne tööandja |
Töötajate personaalne ja professionaalne areng | Strateegiliselt oluline |
| Töötajate heaolu | Strateegiliselt oluline |
|
| Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus | Strateegiliselt oluline |
|
| Vastutustundlikult ja jätkusuutlikult juhitud ettevõte |
Keskkonnamõju vähendamine: ressursitõhusus ja kliimamõju | Strateegiliselt oluline |
| Ausameelne ja vastutustundlik juhtimine | Baastase | |
| Tarneahela jätkusuutlikkus | Baastase |
Fookusteemade eri tasanditesse jaotamise eesmärk oli lahti mõtestada meie ühiskondlik mõju ESG teemade vaates ning mõista, milliste teemade juhtimine nõuab enim ressursse nii mõju suuruse kui ka strateegilise tähtsuse tõttu.
"ESG strateegias paika pandud selged eesmärgid ja tulemusnäitajad aitavad lihtsamini teha pika perspektiivi otsuseid, mis esmapilgul võivad mõjutada lühiajalist äriedukust."
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
"2023. aastal soovime teha järgmise arenguhüppe ja kaasata ESG tegevustesse kõiki töötajaid, et kontserniüleselt oleks ühtne arusaam meie mõjust."
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi tegevjuht
| Fookusteema | Lubadus | Eesmärk (2025) |
|---|---|---|
| Juhtiv eetiline ja vastutustundlik meediakontsern | ||
| Sõltumatu ja mõjus meediakontsern |
Ekspress Grupi eesmärk on olla Baltikumis juhtiv sõnavabaduse toetaja ning edendada ühiskonda, tehes kättesaadavaks faktipõhise ja kvaliteetse informatsiooni. Soovime panustada meediasektori arengusse laiemalt, et hoida ja edendada Baltimaade head pressivabaduse taset. Võtame vastutuse edendada jätkusuutlikku arengut. Kasutame oma talenti ja ressursse, et järjepidevalt ja süsteemselt teavitada ühiskonda olulistest jätkusuutlikkuse teemadest. |
0 riikliku ajakirjanduseetika koodeksiga vastuolus olevat artiklit Ekspress Grupi meediaväljaannetes. 0 Ekspress Grupi ajakirjanduskoodeksi (loomisel) rikkumise juhtumit. |
| Vastutustundlik reklaamiplatvorm |
Meie eesmärk on olla oma klientide ja lugejate seas tuntud ja usaldatud eetiline ja vastutustundlik reklaamiplatvorm. Soovime võtta Baltikumis juhtiva rolli vastutustundliku reklaami põhimõtete edendamisel tööstuses. |
0 juhtumit, kus meie platvormidel kuvatud reklaam või sisuturundus on vastuolus meie sisemiste eeskirjadega. |
| Tellijate õigused ja heaolu |
Kindlustame oma kasutajate/klientide/lugejate turvalisuse ja privaatsuse ning töötame selle nimel, et meie meediasisu ja teenused oleksid juurdepääsetavad kõikidele huvigruppidele. |
0 isikuandmete kaitse rikkumise juhtumit. Kogu meediasisule on tagatud juurdepääsetavus, arvestades ka erivajadustega inimeste vajadusi. |
| Vastutustundlik ja atraktiivne tööandja | ||
| Töötajate personaalne ja professionaalne areng |
Oleme juhtiv tööandja meediasektoris kõigis kolmes Balti riigis. Loome tingimusi ja pakume aktiivselt võimalusi isiklikuks ja erialaseks arenguks. Toetame töötajaid muutuva meediamaastikuga kohanemisel, eelkõige digipädevuse arengut. |
Kõigile meie töötajatele on loodud personaalsed õppe- ja arenguplaanid. |
| Töötajate heaolu | Kindlustame töötajate tervist ja heaolu toetava töökeskkonna, kus töötajatel on võimalik end teostada. |
Säilitame kõrge töötajate rahulolu näitaja. 0 tööalast tervisekahju juhtumit. |
| Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus |
Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus iseloomustavad kõiki Ekspress Grupi ettevõtteid ning organisatsioonikultuuri. |
0% meeste ja naiste palgalõhe. Kooskõla Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb soolist tasakaalu äriühingute juhtorganites. |
| Vastutustundlikult ja jätkusuutlikult juhitud ettevõte | ||
| Keskkonnamõju vähendamine: ressursitõhusus ja kliimamõju |
Vähendame järjepidevalt nii organisatsiooni kui ka teenuste/toodete kliimamõju. Parandame oma tegevuste ja toodete ressursitõhusust. |
Ekspress Grupi digitaalsed ettevõtted vähendavad väärtusahelaülest kliimamõju Pariisi kokkuleppe kohaselt aastaks 2030 ning saavutavad kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Delfi Meedia vähendab väärtusahelaülest kliimamõju 2030. aastaks 80% võrreldes 2020. aastaga. |
| Ausameelne ja vastutustundlik juhtimine |
Kontserni ettevõtted peavad olema juhitud ausalt, seaduskuulekalt ja eetiliselt. |
0 korruptsiooni või ärieetika rikkumist puudutavat juhtumit, mis oleksid seotud kontserni ettevõtete või töötajatega. |
| Tarneahela jätkusuutlikkus |
Nõuame, et meie tarnijad on kooskõlas meie jätkusuutlikkuse ambitsioonide ja väärtustega ning järgivad samu ESG tavasid. Arvestame toodete ja teenuste ostmisel keskkonnamõjuga, kui see on asjakohane ja võimalik. |
Kõik meie peamised tarnijad järgivaid ESG põhimõtteid. |
Juhtiva meediakontsernina teadvustab Ekspress Grupp oma rolli kõikide koduturgude majanduse ja ühiskonna arengus. Grupi ettevõtetel on vaieldamatult suurim mõju ja võimalus panustada ühiskonda ja demokraatiasse oma põhitegevuse kaudu – luues meediasisu ning pakkudes nüüdisaegseid digilahendusi ja -teenuseid. Võimalikult mõjusa positiivse panuse jaoks tegutseme kõikides meediavaldkondades vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete ja sektoristandardi alusel.
Meedia roll ja vastutus on tuua avalikkuse ette ühiskonnas aktuaalsed ja probleemsed teemad. Ühiskondlike valupunktide kajastamine juhib tähelepanu muutmist vajavatele olulistele protsessidele, et neid seejärel positiivses suunas mõjutada.
ESG strateegiaga võtab Ekspress Grupp kontserni tasandil rolli ja vastutuse luua tõelisi muutusi kestliku arengu, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärkide toetamiseks.
Ühiskonda panustamiseks keskenduvad Ekspress Grupi ettevõtted peamiselt
| ESG strateegia | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Lubadus | Ekspress Grupi eesmärk on olla Baltimaade juhtiv sõnavabaduse toetaja ning edendada ühiskonda, tehes kättesaadavaks faktipõhise ja kvaliteetse informatsiooni. Soovime panustada meediasektori arengusse laiemalt, et hoida ja edendada Baltimaade head pressivabaduse taset. |
Kasutame oma talenti ja ressursse, et järjepidevalt ja süsteemselt teavitada ühiskonda olulistest jätkusuutlikkuse teemadest. |
|||
| Eesmärk | Ekspress Grupi meediaväljaanded ei avalda ebaeetilist või ajakirjandusnormidega vastuolus olevat sisu: 0 riikliku ajakirjanduseetika koodeksiga vastuolus olevat artiklit Ekspress Grupi meediaväljaannetes; 0 Ekspress Grupi ajakirjanduskoodeksi (loomisel) rikkumise juhtumit. |
||||
| Strateegilised tegevussuunad |
Selle eesmärgi täitmiseks oleme kokku leppinud meediavastutust toetavad tegevussuunad: töötame aktiivselt selle nimel, et meie ajakirjanduslik sisu oleks iseseisev, eetiline ja kvaliteetne; panustame meediakirjaoskuse ja infopädevuse arengusse koostöös asjakohaste huvigruppidega. |
Jätkusuutliku arengu väljakutsete järjepidevaks kajastamiseks: seome väljaanded ühiskondlikult oluliste fookusteemadega; loome ja arendame jätkusuutlikkuse teemadele keskendunud meediaplatvorme. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Ajakirjanduseetika koodeksiga vastuolus olevad artiklid Ekspress Grupi meediaväljaannetes |
1 | 0 |
| Ekspress Grupi ajakirjanduskoodeksi (loomisel) rikkumise juhtumid | - | 0 |
Läti Meediaeetika Nõukogu leidis, et Läti Delfi rikkus meedia eetikakoodeksit, avaldades ekslikult uudise läti ärimehe Juris Savickise surmast. Läti Delfi tõdes, et tegu oli nende veaga, sest enne uudise avaldamist ei tehtud faktikontrolli. Uudis võeti tagasi.
Läheneme vastustundlikule ajakirjandusel järgmiste põhimõtete alusel.
Ajakirjandus peab olema sõltumatu ja vaba. Poliitilised seosed või poolehoid, kellegi ärihuvid, isiklikud suhted või kasu, altkäemaksud või mis tahes hüved ei tohi mõjutada ajakirjanike ja väljaannete tööd. Tasakaalustatud ajakirjanduse põhimõtteid järgitakse kõikides kontserni ettevõtetes. Sõna antakse eri osapooltele võrdses mahus, võimaldatakse vastulauseid ja vajadusel vabandusi. Esitatud info on alati allikatest kontrollitud. Allika- ja konfidentsiaalsuse kaitse on iga ajakirjaniku vastutus. Tundlike teemade puhul on oluline tunnetada eetilisuse piiri.
Ühiskonna jätkuv ja üha teravam polariseerumine suurendab survet meediamajadele luua ja esitada õigeaegselt usaldusväärset ja kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu.
Kommentaarium on oluline osa veebiväljaandest, sest nii saavad lugejad kaasa rääkida nende jaoks olulistel teemadel. Ekspress Grupi meediaväljaanded propageerivad kommentaariumi registreeritud kasutamist. Ebasobivate kommentaaride eemaldamiseks kasutatakse inim- ja masinõppepõhist modereerimist.
"Sõja ja ebakindluse tingimustes on sõltumatul ajakirjandusel erakordne roll – lisaks inimeste ööpäevaringsele informeerimisele on meie väljaannetel vastutus kõikide Eesti inimeste ees, et kirjeldada ja mõtestada Venemaa agressiooni, näidata selle mõjusid ning tagajärgi, samas peame ise säilitama rahu ja kindlameelsuse."
Sõda Ukrainas pani vastutustundliku sisuloome uutmoodi proovile. Kõikide Ekspress Grupi ettevõtete ühine seisukoht on, et Venemaa on agressorriik. Selle positsiooni juures ei tehtud järeleandmisi, kuid äärmiselt oluline oli leida viis, kuidas kajastada Venemaa kui agressorriigi tegevusi, panemata süüd Balti riikides elavatele venelastele.
"Tasakaalu leidmine meie läti- ja venekeelse portaali vahel oli 2022. aasta proovikivi. Juba sõja esimesel päeval ütlesime avalikult välja, kes on agressor; tegu ei ole erioperatsiooniga, vaid sõjaga Ukraina vastu. Meil on aga väga tugev venekeelne toimetus, mille kohta lätlased ütlesid, et avaldame sisu, mis kaitseb Venemaad. Lätis elavate venelaste jaoks olime aga hetkega liialt "lätlased". Venekeelset portaali lugev vanem publik ei suutnud leppida sellega, et Venemaa Föderatsioon on agressor. Läti noorem publik ei saanud aga aru, miks me ei tõlgi lätikeelset sisu otse vene keelde. Lätikeelse sisu tõlge ilma meie läti toimetuse meeskonnata, kellel on vene taust, ei oleks aga toiminud. Seetõttu oleme neid toimetusi ka eraldi hoidnud. See oli meie jaoks emotsionaalselt raske olukord."
Konstantins Kuzikovs, Läti Delfi juhatuse esimees
"Vastutustundliku sisuloojana on meie ülesanne mitte panna kõiki vene keelt kõnelevaid inimesi samasse patta. Arutasime aasta jooksul erineva sõnakasutuse üle. Kindlasti ei väldi me sõnu "venelane" ja "Venemaa", kui kajastame Ukrainas toimuvat. Samas leppisime kokku, et me ei kasuta vaenu õhutavaid mõisteid või kõnekeelseid väljendeid, et vältida kohalike venelaste sildistamist. Tegu on väga delikaatse teemaga. Püüame olla ettevaatlikud ja oma vigadest õppida."
Filips Lastovskis, Läti Delfi peatoimetaja
Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võidutööks valiti 2022. aastal Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professori Indrek Ibruse, humanitaarteaduste instituudi kultuuriandmete analüüsi teaduri Andres Karjuse ja humanitaarteaduste instituudi nooremteaduri Mark Metsa projekt "Ajakirjanduse tasakaalustatust mõõtva tööriista prototüüp".
Võidutöö näol on tegemist ASi Ekspress Grupp tellitud rakendusuuringuga, mille eesmärk oli leida uus, masinõppepõhine meetod ajakirjanduse ideoloogilise kallutatuse mõõtmiseks ja hindamiseks Eestis. Uudne, tehisintellekti rakendatav mudel võimaldab prototüüpi täiustada ja automatiseerida nii, et meediaväljaande ideoloogiline hoiak on konkreetsete teemavaldkondade järgi jooksvalt hinnatav.
"Meil tekkis mõte uurida Delfi Meedia sisu, et saada teada, kuidas me teatud teemasid kajastame. Kas me ei ole liiga ühekülgsed või kallutatud mingite teemade kajastamisel, sest tänapäeval sünnib internetti nii palju sisu, et väga raske on seda objektiivselt hinnata. Tehes seda inimese abil, on hinnang subjektiivne ja lähtub täpselt sellest, kuidas just see inimene parajasti sisu näeb ja kuidas tema jaoks see kontekst tekib. Sellest tekkis mõte, et prooviks masinõppe abil õpetada masinat hindama meie sisu."
Projekti abil saadi kinnitus, et see meetod töötab ning ollakse suutelised õpetama masinat tundma teksti ja andma sellele hinnangut. Tegemist on prototüübiga ja töö läheb edasi, et leida viise, kuidas uudset meetodit edasi arendada ja seda laiemalt meediakontserni toodetava sisu hindamiseks ära kasutada.
Delfi Meedia uuriva toimetuse eestvedamisel tõstatati teema Eesti kiirlaenufirmadest ja nende mitmepalgelisest käitumisest, et hätta sattunud kliendid ei kaotaks oma kodu ega muud vara. Teema aitas kaasa seadusemuudatuse kiirendusele parlamendis, meie ajakirjanikud kutsuti kohtumisele Riigikogu õiguskomisjoni, et nad jagaks tähelepanekuid probleemi kohta.
kliimakriis mõjutab Lõuna-Aasia riiki ja sealseid elanikke ning millised on kliimamuutustega kohanemise lahendused riigis, mida rapivad tsüklonid, uputavad üleujutused ja mida praeb põrgupalavus.
Delfi Meedia ajakirjad on võtnud muretseda eestlaste vaimse tervise pärast. Oleme õpetanud inimesi probleeme ära tundma, nendega tegelema ja teisi sellega arvestama. Oleme jaganud spetsialistide kommentaare ja nõuandeid ning kõige olulisem – oleme tõstatanud vaimse tervise teema ka poliitilisel tasandil.
Delfi Meedia sporditoimetuse mure on juba mitmendat aastat, et hüppeliselt kasvaks Eesti laste liikumine nii koolis kui ka vabal ajal. Oleme oma lugudega püüdnud mõjutada nii haridussüsteemi kui ka lapsevanemaid. Tugevale tervisele tuleb alus panna juba koolis – tervislikud eluviisid on vundament tulevikuks.
vahendajaks Valgevenesse. Pärast meie lugu lisati see toode sanktsioonide alla nii Eestis kui hiljem kogu ELis.
Läti Delfi kirjutas Läti maksasiirdamiste praktika kohutavast hetkeseisust. Teemat kajastati meedias laialt, mille tulemusena pandi pausile kõik maksasiirdamise operatsioonid Pauls Stradiņši ülikooli kliinikumis (Pauls Stradiņš Clinical University Hospital) ja arstidele määrati kohustuslik lisaõpe.
paljastas, et Läti suuruselt teise linna Daugavpilsi linnapea levitab Kremli-meelset väärinfot ja võib osutuda tõsiseks julgeolekuohuks.
Leedu Delfi avaldas artiklisarja Gulbinase järve kaldale rajatud miljonäride luksuselamute rajoonist, mis ehitati seadusi eirates.
"2022. aastal dikteeris sõda, millised teemad on esirinnas. Nii töökorralduses kui ka teemade valikul pidime kohandama oma tööd, et see oleks vastavuses nii meie missiooni kui ka lugejate ootustega. Seetõttu ei olnud roheteemad niivõrd pildil, kui nad tavatingimustes peaksid olema. Energiakriisi taustal tõusis number üks teemaks varustuskindlus, mitte rohepööre."
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Leedu Delfi on loonud eraldi jätkusuutlikkuse sisuplatvormi Jätkusuutlik Leedu (Tvari Lietuva), mille eesmärk on viia ühiskonnas edasi diskussiooni jätkusuutlikkusest ning muuta jätkusuutlikkus meedias läbivamaks teemaks. Tvari Lietuva avaldab uurivaid artikleid jätkusuutlikkuse teemadel Leedus ja maailmas, juhib Delfi TV vestlussaadet ja raadiosaadet "Ziniu radijas", osaleb avalikel üritustel ning korraldab avalikke arutelusid.
"Näeme, et keskkonnateadlikkus Euroopas ja ka Leedus kasvab. Inimesed on üha rohkem kursis kliimakriisi, elurikkuse kao, reostuse ja erinevate sotsiaalsete probleemidega. Seetõttu kasvab ka ühiskonna sisulisem huvi nende teemade vastu. Sellegipoolest on jätkusuutlikkus endiselt raske teema, mida mõned inimesed kipuvad vältima. Selles olukorras on oluline leida uuenduslikke viise, kuidas jätkusuutlikkusest rääkida. Tvari Lietuva on Delfi viis suurendada huvi jätkusuutlikkuse vastu."
Vytautas Benokraitis, Leedu Delfi tegevjuht
"Uue rubriigi eesmärk on keskenduda eri viisidele, kuidas olla jätkusuutlik, ning võimalustele, mida jätkusuutlik ettevõtlus pakub."
Konstantins Kuzikovs, Läti Delfi juhatuse esimees
Lisaks Eesti Päevalehe roheportaalile on Delfi Meedia teised meediaväljaanded töötanud välja laiemad ühiskondlikud fookusteemad, millele suurimad kaubamärgid juba mitmendat aastat keskenduvad.
"Palju suuremalt ja olulisemalt on pildile kerkinud vaimse tervise teemad ning Delfi Meedia on panustanud nende kajastamisse."
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Ekspress Grupp on laiendanud äritegevust ürituste korraldamise suunas ning keskendume ka jätkusuutlikkuse küsimustele, sest soovime olla kestliku arengu teemades eestkõnelejad.
Leedu Delfi korraldas 2022. aasta oktoobris ettevõtetele suunatud jätkusuutlikkuse konverentsi. Kahepäevasel konverentsil jagasid
Leedu ja väliseksperdid kogemusi ja teadmisi ESG tervikliku juhtimise teemadel, sh keskkonnamõjude mõõtmisest ja vähendamiseesmärkide seadmisest. Olulisemad arutelud kanti üle ka Eestis ja Lätis.
Jätkusuutlikkuse edendamiseks teeb Leedu Delfi koostööd näituste keskusega LITEXPO, et tuua igale näitusele jätkusuutlikkuse teema. Jätkusuutlik Leedu (Tvari Lietuva) on ka meediapartner paljudele säästva arengu algatustele Leedus (nt festival Zero Waste, kuu Fairtrade, algatus National Walking).
Õhtuleht Kirjastus lansseeris 2022. aasta märtsis veebilehe kliendilehed.ee, kuhu on koondatud toidu- ja ehituspoodide sooduspakkumised, et vähendada paberreklaami osakaalu. Algatus tagab tarbijatele lihtsa ülevaate sooduspakkumistest ning vähendab trükkimisest ja reklaami transpordist tulenevat keskkonnamõju.
Juhtiva meediakontsernina on Ekspress Grupp võtnud valdkonna eestkõneleja rolli, aidates kaasa sektori arengule. Me toetame aktiivselt meediapädevuse arengut ning faktipõhiseid teadmisi.
Grupi meediaväljaanded teevad aktiivset koostööd haridusasutustega kõigis kolmes riigis: Eestis Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, Leedus Vilniuse Ülikooliga, Lätis Läti Ülikooli, Stockholmi Kõrgema Majanduskooli, Riia Stradini Ülikooli ja Vidzeme Ülikooliga, et parandada eelkõige noorte teadlikkust ajakirjandusega seotud karjäärivalikutest ja võimalustest. Praktikandina töötas 2022. aastal Ekspress Grupi ettevõtetes 55 inimest.
Laiema meediapädevuse arenguks ning meediasektori trendide tutvustamiseks esinevad meie ettevõtete juhid, peatoimetajad, ajakirjanikud ning ka teiste äriüksuste spetsialistid tihti eri huvigruppidele.
Läti Delfi korraldas kolmandat aastat järjest koostöös Baltimaade Meedia Oivakeskusega kursuse #Storygram, mille käigus omandasid noored ajakirjanikud kogenud ajakirjanike kõrval õppides praktilisi ajakirjanduse ja multimeedia oskusi.
Ekspress Grupi meediaväljaanded on mitme kohaliku ja rahvusvahelise organisatsiooni liikmed:
Ekspress Grupi meediaväljaanded osalevad regulaarselt koostööprojektides ning teevad koostööd järgmiste organisatsioonidega:
Kirjastus Hea Lugu kuulutas välja ajalooliste romaanide konkursi, kuhu oodati põnevaid lugusid usutavate tegelastega, kes aitavad lähedale tuua olulisi sündmusi, nähtusi, isikuid ajaloos.
Kolmepäevane investeerimiskonverents "My investment" tõi kokku nii algajad kui ka kogenud investeerijad. Kokku peeti 9 arutlusringi, 19 tundi ülekandeid, lavale astus 50 esinejat ning konverentsi ülekandeid on vaadatud enam kui 300 000 korral.
Ekspress Grupi ettevõtted toetasid 2022. aastal eri ühiskondlike algatusi ja projekte. Rahaliselt toetati eelkõige Ukraina sõjas kannatanuid, aga ka ajakirjandustudengeid, Eesti Meediaettevõtete Liitu, Jaan Tõnissoni seltsi ja teisi väiksemaid ühiskondlikke algatusi.
Meediakontsernina ei piirdu meie tegevus ainult ajakirjandusliku sisuga. Reklaamimüük meie meediaplatvormidel ning digitaalsetel väliekraanidel on suur osa meie ärilisest edust. Seetõttu lasub meil ka vastutus tagada, et edastatavad turundussõnumid oleksid vastavuses meie enda väärtuste ning riiklike ja rahvusvaheliste turunduseeskirjadega.
| ESG strateegia | |||
|---|---|---|---|
| Lubadus | Meie eesmärk on olla oma klientide ja lugejate seas tuntud ja usaldatud eetilise ja vastutustundliku reklaamiplatvormina. Soovime võtta Balti riikides juhtiva rolli vastutustundliku reklaami põhimõtete edendamisel tööstuses. |
||
| Eesmärk | 0 juhtumit, kus meie platvormidel kuvatud reklaam või sisuturundus on vastuolus meie sisemiste eeskirjadega. |
||
| Strateegilised tegevussuunad |
Tagame, et meie platvormidel edastatud turundussõnumid on seadusega kooskõlas, ausad ja siirad ning tõesed. |
||
| Tagame selge piiri sisuturunduse ja ajakirjandusliku sisu vahel. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Ekspress Grupi vastutustundliku reklaami põhimõtetega vastuolus olevad juhtumid |
-* | 0 |
| Sisuturundusreeglite rikkumise juhtumid | 0** | 0 |
* Ekspress Grupi üleste vastutustundliku reklaami põhimõtete loomine on plaanis ESG strateegia juurutamise käigus.
** Delfi TV juht Arturas Paknys sai Leedu raadio- ja televisioonikomisjonilt hoiatuse telesaates valesti markeeritud reklaami eest. Leedu Delfile karistust ei määratud.
Sisuturundus jätkab tõusuteel, see seab nõuded ja piirangud kõikidele meediamajadele, sh grupi meediaväljaannetele, et tagada usaldusväärsus ja läbipaistvus. Kontsern on selgel seisukohal, et ajakirjanduslikku sisu ei tohi mõjutada reklaamiklientide huvi, sisuturundus või kontserni enda kommertsürituste korraldamine. Grupi meediaväljaanded on reklaami ja meediatoimetuse töö vahele tõmmanud selge piiri, sisuturundus ja muu tasu eest näidatav sisu peab olema äratuntav ja vastavalt märgistatud.
Ekspress Grupi meediamajad on ettevõttesiseselt kokku leppinud sisuturunduse reeglid. ESG strateegia juurutamise käigus planeerib Ekspress Grupp hinnata reeglite ühtlustamise vajadust ja vajadusel võtta vastu kontserniülesed sisuturunduse juhtpõhimõtted.
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Ekspress Grupi kõik ettevõtted lähtuvad reklaamimüügis seadusest tulenevatest kohustustest ja piirangutest.
Ekspress Grupi jaoks on reklaamimüügi juures vastutustundlik andmekasutus osa meie vastutusest klientide ees, aga ka äriline võimalus. Jälgides reklaamituru trende on lähitulevikus olulisemaks saamas küsimus, kuidas läheneda käitumispõhisele reklaamile ning milline on vastutustundlik reklaam; kuidas vältida isikuandmete väärkasutamist, mis oleks vastuolus kas hea tava või seadustega.
Ekspress Grupi digitaalse välireklaami ettevõtete (Linna Ekraanid OÜ ja D Screens SIA) jaoks on üks osa nende ühiskondlikust vastutusest seotud kuvatavast reklaamist tuleneva valgusreostusega, mis võib mõjutada nii linnaelanikke kui ka liiklejaid. Ettevõtted arvestavad seadusest tulenevate kohustustega ja välireklaami hea tava kokkulepetega; viimase puhul tehakse koostööd riiklike reklaami- ja välimeediaettevõtete alaliitudega. Näiteks reguleeritakse ekraanide eredust vastavalt kellaajale ning reklaamiandjate animatsioonidele on seatud piirangud, mis aitavad vältida liigset valgusmüra.
Teenuse ja teeninduse arendusel lähtume tarbijast. Igapäevaste uudislugude kõrval soovivad lugejad teemakäsitlusi eri valdkondadest: sport, kultuur, roheteemad. Lisaks peab kogu meediasisu olema kättesaadav iga kliendi jaoks talle sobivas kanalis ja formaadis.
Ekspress Grupi jaoks on oluline kontserni kuuluvate ettevõtete klientide rahulolu, pakutavate teenuste vastavus kliendi ootustele ja vajadustele ning kliendile antud lubaduste täpne täitmine.
"Näeme, et täna on digitellimus lugejate poolt aktsepteeritud ja see on kasvav trend. Kui aasta-paar tagasi tundus, et kui üldse tellitakse, siis midagi näpuotsaga, aga nüüd kasutatakse ühes peres tihti mitut tellimust. Kui lugeja on mingit toodet juba tarbinud, siis digitellimuste portfelli laiendamine on pigem tõenäoline. Digitarkuse arendamine on täna meedias esikohal, samuti on iga meediamaja jaoks oluline, kuidas saada oma kliendist paremini aru. See distsiplineerib ka meediamaja kirjutama paremat sisu. Veel parem sisuloome ja kasvavad digitellimused tähendavad seda, et luuakse sisu, mille peale lugeja ütleb aitäh."
Kaspar Hanni, Ekspress Grupi arendusjuht
Ekspress Grupi meediaettevõtete digitellimuste hulk kasvas 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga Balti riikides kokku 12% ja ulatus 2022. aasta detsembri lõpus 146 608 tellijani.
Ekspress Grupi meediaväljaanded tegelevad teadliku kliendirahulolu ja -kogemuse kaardistamise ja kujundamisega, sest see tagab uute, tarbija ootustele ja vajadustele vastavate toodete/teenuste arendamise. Kliendi jaoks vajalike mugavate lahenduste loomine, kliendile pühendumine ja tema kuulamine on võimalus konkurentidest eristuda.
Kliendisuhtluses on oluline roll iseteeninduskeskkonnal, kus kliendid saavad ise teha tellimusi nii digikanalitele kui ka paberväljaannetele ja pakettidele.
160 000 külastust kuus oli iseteeninduskeskkonnal lehed.ee ja unikaalsete külastajate arv kuus oli 47 000 seadet.
Kuigi digikanalite tähtsus infotarbimises järjest suureneb, kasutatakse operatiivseks klienditeenindusega suhtlemiseks jätkuvalt ka telefoni. Süsteemid on muutunud stabiilsemaks ja muresid on tellijatel järjest vähem digiteenuste käivitamise aastatega võrreldes. Delfi Meedia kliendid pöördusid 2022. aastal klienditeeninduse poole 88 052 korral, neist 59% olid pöördumised telefoni teel ja 41% olid e-kirjad.
Tarbijate käitumises on märgata muutust selles, kuidas tarbija suhestub oma tellimustega ehk kuidas ta eeldab, et ettevõte temaga suhtleb ja seda kõikide teenuste puhul. Kui inimene tarbib mõnda Ekspress Grupi meediamaja digitoodet, Netflixi ja veel midagi, siis ta eeldab, et need kõik on võrdselt heal tasemel ja seda ka klienditeeninduse poole pealt. Meediatarbija tahab, et me tunneksime teda ja tema tooteid. Ta tahab iseteeninduses üheskoos näha kõiki oma tellitud tooteid ja teenuseid. Üldine digiteenuste arengu tase turul tõuseb. Tarbija ootab, et protsessid ühtlustuvad valdkondade üleselt ja iga aastaga see ootus kasvab.
Delfi Meedia lugejate soovitusindeks NPS (Net Promoter Score) ehk kui tõenäoliselt oleksid nad valmis meediatoodet oma lähedastele soovitama, oli 2022. aastal 52 (2021: 57,5).
Ekspress Grupi ettevõtted haldavad kogu tervikliku kliendikogemuse loomise ahelat, mis hõlmab nii sisuloomet, trükikvaliteeti, kanalite kättesaadavust kui ka klienditeenindust. Tagasisidet koguvad kõik kliendiga otsekontaktis olevad kontserni ettevõtted, et pakkuda edaspidi klientide soovidele ja ootustele vastavaid tooteid/teenuseid.
Oleme suurendanud eri huvigruppide kaasatust inforuumi, luues mugavaid ja atraktiivseid digilahendusi. Kõikide huvigruppide kaasatuse jaoks on olulisel kohal ka juurdepääsetavus, mis arvestab erivajadustega inimeste nõudmisi.
Ekspress Grupi ettevõtted haldavad suuri klientide andmebaase ning üha komplekssemaks muutuva online-meedia kontsernina teadvustatakse andmekaitsega seotud riske.
| ESG strateegia | |
|---|---|
| Lubadus | Kindlustame oma kasutajate/klientide/lugejate turvalisuse ja privaatsuse ning töötame selle nimel, et meie meediasisu ja teenused oleksid juurdepääsetavad kõikidele huvigruppidele. |
| Eesmärk | 0 isikuandmete kaitse rikkumise juhtumit. Kogu meie meediasisule on tagatud juurdepääsetavus, arvestades ka erivajadustega inimeste nõudeid. |
| Strateegilised tegevussuunad |
Tagame tellijate ja klientide andmete kaitse, privaatsuse ning kasutame andmeid vastavalt seadustele. Tagame lugejate/tellijate õiguste ja heaolu kaitse. Arendame meediasisu kättesaadavust kõigil platvormidel. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Isikuandmete kaitse rikkumise juhtumid | 0 | 0 |
| Kättesaadavusmeetmetega kaetud sisu osakaal kogu meediasisus | 70–90%* | 100% |
* Ekspress Grupi kõik meediaväljaanded ei ole hinnanud kättesaadavusmeetmetega käsitletud sisu osakaalu. Antud vahemik kirjeldab Delfi Eesti, Läti Delfi ja Leedu Delfi kättesaadava sisu osakaalu. Erinevate meediamajade teenustele ligipääsetavuse võimalusi on kirjeldatud all ("Teenuste kättesaadavus").
Globaalselt on reklaamiturul teravalt luubi alla võetud andmekaitsereeglite jälgimine. Ekspress Grupp jälgib aktiivselt turutrende ning reeglite muutust, et näha, kuhu sektor areneb.
Ekspress Grupp on kirja pannud kliendiandmete turvalise kogumise, hoidmise ja töötlemise ning pahatahtlike rünnakute kaitsmise põhimõtted ja protsessid, mida kõik kontserni ettevõtted rakendavad. Andmekaitsetingimustega on võimalik tutvuda iga ettevõtte kodulehel.
Delfi Meedia tegi 2022. aastal veebilehtede isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) tingimustele vastavuse auditi, et tuvastada probleemkohad ning tagada andmekaitsetingimuste võimalikult suur läbipaistvus. Auditi tulemusi rakendatakse 2023. aasta jooksul.
Meediasisu puhul on Ekspress Grupi peamine eesmärk toetada avatust ja osalusdemokraatiat ning käsitleda olulise ühiskondliku mõjuga teemasid. Samas lasub Ekspress Grupi meediaväljaannetel vastutus tagada, et avalik inforuum oleks kujundatud vastutustundlikult ning sisu, mis võib kahjustada lugejate füüsilist või vaimset tervist, on kas keelatud või kuvatakse teatud piirangutega. Reklaamisisu piirangute puhul lähtume Eesti, Läti ja Leedu reklaamiseadusest.
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi tegevjuht
"Pidime vähendama sõjauudiste otseblogis piltide hulka, et tulla vastu reklaamiostjate survele. Pärast otseblogi sulgemist otsustasime, et avaldame pilte sõjakoledustest, kui nendel on tähendus, kui need näitavad kurjategijate tõelist palet või tuletavad meelde, milleks peame valmis olema. Teatud fotodele lisame teavituse, et tegu on vägivaldse pildiga, mida me ei soovita vaadata alla 18-aastastel. Samas ei väldi me häirivate piltide kuvamist, kuna ühiskonnal on õigus teada, mida Putini armee Ukrainas teeb."
Filips Lastovskis, Läti Delfi peatoimetaja
Praeguse põlvkonna jaoks on esmakordne kogemus kajastada sõda sellises mahus ning ööpäev läbi. Sõjakoledused ning piltide ja videomaterjali kättesaadavus on aasta jooksul nihutanud visuaalse meediakeele piire. Esile on kerkinud mitmed teemad alates rünnakuohvrite piltide kuvamisest ja lõpetades küsimusega, kuidas rääkida lastest sõja kontekstis.
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Ekspress Grupp tagab teenuste kättesaadavuse kolmel viisil.
1. Digilahendused: soodustame teenuste kättesaadavust, luues innovaatilisi digilahendusi. Täpsemalt on kajastatud teemat peatükis "Digiteeruv meediaettevõte".
Ekspress Grupi osalusega kinnisvaraportaal Kinnisvara24.ee lansseeris 2022. aasta märtsis veebiportaali www.kinnisvara24.ee/ukraini. Platvorm on mõeldud sõjapõgenikele, kes soovivad leida elamispinda, ning eestimaalastele, kes soovivad kuulutada tasuta majutusvõimalusi Ukraina sõjapõgenikele.
2. Avatud uudisblogid: tagame, et kriitilise tähtsusega sisu on kättesaadav kõigile, ka mittetellijatele.
Ekspress Grupi meediaväljaannetes olid pärast 24. veebruari 2022 teatud sõjauudised kõikidele ligipääsetavad. Jätkuvalt on tasuta kättesaadav sõjauudiste otseblogi Delfi Meedia ja Leedu Delfi platvormidel.
3. Kättesaadavusmeetmed: kontserni eesmärk on suurendada kättesaadavusmeetmetega kaetud sisu osakaalu meie meediaplatvormidel, et võimaldada võimalikult suure ühiskonna osa kaasatust inforuumi.
Delfi Meedia on järk-järgult arendanud meediasisu kättesaadavuse võimalusi. 2022. aastal olid Delfi Meedia väljaannete artiklid 70% ulatuses kuulatavad ning alates 2023. aasta algusest on see tagatud kõikide artiklite puhul.
Seoses 24.veebruaril 2022 alanud sõjategevusega Ukrainas olid meie toimetused kõikides meediaettevõtetes valvel ööpäev läbi. See paneb suure surve nii toimetuse tööle kui ka ajakirjanikele. Meie toimetused on kriiside käsitlemisega harjunud ning töö korraldati ümber kiirelt ja efektiivselt. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus avati operatiivselt spetsiaalselt ukraina põgenikele mõeldud venekeelsed portaalid.
Tööturult parimate värbamine algab praeguste töötajate rahulolust. See omakorda sõltub töötasust, aga ka avatud ja kaasavast organisatsioonikultuurist, arenguvõimalustest ja mugavast töökeskkonnast, mida Ekspress Grupp oma töötajatele pakub.
"Teadlikkus jätkusuutlikkusest tõstatub kogu ühiskonnas. Kui tahame olla nüüdisaegne tööandja ja saada tööle parimaid talente, peame olema ESG teemades eestkõneleja. Uued kandidaadid tunnevad huvi, kas ja kuidas läheneme sisuloomele ja turundustegevusele vastutustundlikult, kas ettevõttes on tagatud sooline tasakaal ning kas ettevõte mõõdab ja vähendab enda süsiniku jalajälge."
Ekspress Grupis töötab üle 1500 töötaja, kes aitavad oma pühendunud igapäevatööga ellu viia kontserni missiooni ja eesmärke. Kvaliteetsed tööriistad, paindlik töökorraldus ja toetav meeskond on motiveeriva töökeskkonna loomise oluline osa. Kontserni ettevõtted väärtustavad kõiki oma töötajaid, panustades samas ka järeltulijate koolitamisse ja toetamisse, et kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid oleks nii täna kui ka tulevikus.
Kontserni personalivaldkonna fookust mõjutavad peamiselt digiteerimine, uute tegevussuundadega sünergia loomine (kinnisvara- ja piletimüügiportaal, ürituste korraldamine) ja jätkuv sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmine. 2022. aasta algust mõjutasid endiselt ka koroonapandeemia piirangud (eelkõige Lätis). Ka personaliküsimuste suurimaks mõjutajaks oli sõda Ukrainas, mis tõstis esile töötajate ohutuse, aga ka vaimse pinge temaatika.
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk | ||
|---|---|---|---|---|
| Aasta jooksul koolitustel osalenud töötajate a) arv b) osakaal |
a) 826 b) 56% |
a) - b) - |
||
| Aasta jooksul töötajate läbitud koolitustundide kogumaht | - | - | ||
| Regulaarsetel tulemus- või karjääriarenguvestlustel osalenud töötajate a) arv b) osakaal |
a) 911 b) 62% |
a) - b) 100% |
Töötajate arenguvõimaluste suurendamiseks on mõeldud Hans H. Luige nimeline koolitusstipendium, mille abil saavad töötajad läbida täienduskoolitusi, mis ei ole otseselt seotud nende töövaldkonnaga. Stipendiumeid jagatakse kolm korda aastas ning suurel määral kasutatakse stipendiumit uute valdkondade õppimiseks, aga ka erialaste väliskonverentside külastamiseks.
aastal stipendiumi saanud töötajad ettevõtete kaupa:
Delfi Meedia AS 20
Ekspress Grupi ettevõtted pakuvad aina enam töötajatele võimalusi võtta osa nii erialastest kui ka üldharivatest koolitustest.
Delfi Meedia jätkas 2022. aastal lisaks erialastele koolitustele ka talendiakadeemiaga, mis kutsuti ellu aasta varem. Talendiakadeemia eesmärk on pakkuda töötajatele igakuiselt üldharivaid loenguid, mis on avatud kõikidele Delfi Meedia töötajatele. 2022. a korraldati näiteks elupäästva esmaabi, unenõustamise ning investeerimisteemalisi loenguid.
Läti Delfi ja D Screens SIA töötajad võtsid aasta jooksul osa kõikidele töötajatele mõeldud IT, finantsjuhtimise, ajajuhtimise ja produktiivsuse loengutest. Erialase arengu jaoks osaleti müügi-, avaliku esinemise, fotograafia ning graafilise disaini koolitustel. Lisaks võimaldas Läti Delfi töötajatele ka keeleõpet. Läti Delfi 2023. aasta personalivaldkonna fookuseks saab olema arenguplaanide koostamine kõikidele töötajatele ning juhtide arenguprogrammi algatamine, et parandada meeskonnajuhtimist.
Leedu Delfi ja Digital Matter UAB pakkusid töötajatele ka sõja olukorras ellujäämise koolitusi, et vastata 2022. aasta ühe olulisima küsimusega seotud vajadustele.
| ESG strateegia | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lubadus | Kindlustame töötajate tervist ja heaolu toetava töökeskkonna, kus töötajatel on võimalik end teostada. |
|||||
| Eesmärk | Säilitame kõrge töötajate rahulolu näitaja 0 tööalast tervisekahju juhtumit. (eNPS). |
|||||
| Strateegilised tegevussuunad |
Parandame/täiustame järjepidevalt töötajate heaolu ja rahulolu. Kindlustame tervisliku ja ohutu töökeskkonna, arvestades nii füüsilise kui ka vaimse tervise heaolu. Võimaldame ja edendame töö- ja eraelu tasakaalu. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Töötajate heaolu | ||
| Tööandja soovitusindeks (eNPS) | -* | - |
| Töötajate tervis ja ohutus | ||
| Tööõnnetuste, tööga seotud ja muude tervisehäirete tõttu kaotatud tööpäevade a) arv b) osakaal Töölt puudutud päevade a) arv b) osakaal |
a) 130 b) - a) 8627 b) - |
0 - |
| Tööõnnetuste arv | 8** | 0 |
| Tööga seotud tervisehäirete arv | 0 | 0 |
| Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv | 0 | 0 |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Ajakirjanike vastu tehtud rünnakute arv | 2 | 0 |
| Töö- ja eraelu tasakaal | ||
| Töötajate osakaal, kes võtsid puhkust perekondlikel põhjustel | 11% | - |
| Lapsepuhkusel olnud töötajate määr, | ||
| a) kes naasid tööle; |
a) 49% |
- |
| b) kes 12 kuu pärast töötasid ettevõttes |
b) 71% |
|
| Töösuhted | ||
| Vabatahtlik tööjõuvoolavus | 10% | - |
| Käimasolevate töövaidluste arv | 1*** | - |
* 2022. aastal ei hinnatud kõikides Ekspress Grupi ettevõtetes tööandja soovitusindeksit (eNPS). ESG strateegia juurutamisprotsessi käigus soovime ühtlustada töötajate rahulolu hindamise metoodikat ning koguda regulaarselt tagasisidet töökeskkonna kohta. Tööandja soovitusindeksit hindas 2022. aastal Delfi Meedia (eNPS: 37).
** Tööõnnetused olid seotud kukkumistega ning ühel juhul ründas Express Posti lehekandjat koer.
*** Läti Delfil on käimas üks töövaidlus.
Läti Delfi ajakirjanikke rünnati 2022. aastal kahel korral. Ühel juhul ähvardasid vaktsineerimisvastaste grupi liikmed avalikul üritusel Delfi jopet kandvat ajakirjanikku. Teisel korral õhutas Delfi töötajate vastu viha endine Läti parlamendi liige Aldis Gobzems, keda peetakse samuti vaktsiine mittetoetavaks poliitikuks.
Ukraina sõda mõjutas suurel määral ka Ekspress Grupi töötajate heaolu ja turvalisust. Sõja kontekstis kerkis esile ka uutmoodi ajakirjanike turvalisuse küsimus, sealhulgas sai oluliseks küsimuseks Ukrainasse lähetatud ajakirjanike turvalisuse ja kindlustuse tagamine. Turvalisust hinnatakse teist moodi ning ka kohalikul tasemel on tekkinud hirmufoon.
Rasa Lukaitytė-Vnarauskienė, Leedu Delfi peatoimetaja
"Kui varem olid pressil erireeglid, millest kinni peeti, siis täna on olukord teine. Pressikirjaga jope ei pruugi enam ajakirjanikke kaitsta, neid rünnatakse sellest hoolimata."
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Samal ajal mõjutas sõda kõikide teiste töötajate vaimset tervist. Mitmed Ekspress Grupi ettevõtted tagavad töötajatele võimaluse anonüümselt pöörduda psühholoogi poole kas majasiseselt või väliste partnerite kaudu.
Ekspress Grupi Eesti ettevõtete töötajatel on võimalus kasutada anonüümset nõustamisteenust Võõras Sõber nii tööalaste kui ka isiklike murede puhul.
"Võõras Sõber on meie koostööpartner juba teist aastat ning näeme, et 2022. a vajadus teenuse järele kasvas."
Tiina Paju, Delfi Meedia personalijuht
"Kui vähemalt üks inimene saab tänu sellele initsiatiivile oma murele lahenduse, siis on sellel teenusel väärtus olnud."
Erik Heinsaar, Õhtuleht Kirjastuse juhatuse esimees
2022. aastal tulid rahuloluküsitlustest välja uued teemad, mille alusel koostavad ettevõtted järgmise aasta personalivaldkonna tegevusi. Töötajate rahuloluküsitlus on meie jaoks oluline tagasisidemehhanism ning töötame selle nimel, et tulemuste põhjal teha vajalikke muutusi.
Palkade taset ja võrdset kohtlemist tööturul jälgitakse grupi ettevõtetes turu-uuringute abil. Töö- ja tulemustasu ning soodustuste süsteem on iga grupi ettevõtte enda kujundada. Näiteks on kaardistatud tööpered, millele on palgatasemed määratud.
Hüvedena pakutakse igakuist spordikulude kompensatsiooni, tervisekindlustust ning vaimse tervise tuge, võimaldatakse paindlikku tööaega ja kodukontoris töötamise võimalust.
Läti Delfi keskendus 2022. aastal organisatsiooni palgatasemete hindamisele. Osaleti Fontese palgauuringus, et võrrelda tasusid laiemalt telekommunikatsiooniettevõtetega, kus palgatasemed on tavapäraselt kõrgemad. Läti Delfi otsustas tõsta ettevõtte miinimumpalga 1000 euroni. Järgneva viie aasta eesmärk on tõsta järk-järgult palgatasemeid telekommunikatsiooniettevõtetega võrdluses keskmisest kõrgemale tasemele.
Kontserni kõikides ettevõtetes töötavad erineva kultuuritaustaga töötajad. Meediaettevõtete jaoks on mitmekesisus strateegiliselt oluline, et luua kõikide lugejate jaoks olulist ja huvitavat sisu.
"Toimetus peab olema erakordselt mitmekesine, teisiti poleks mõeldavgi. Meil on üle-eestiliselt loetav leht, mis tähendab, et meil peab olema vanu, noori, naisi, mehi, konservatiive ja liberaale, inimesi, kes tahavad naftat puurida ja neid, kes arvavad, et nafta puurimine on kõige halvem asi maailmas. Teisiti ei saakski toimetust üles ehitada."
Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja ja Õhtuleht Kirjastuse juhatuse liige
| ESG strateegia | |
|---|---|
| Lubadus | Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus iseloomustavad kõiki Ekspress Grupi ettevõtteid ning organisatsioonikultuuri. |
| Eesmärk | Meeste- ja naiste palgalõhe on Ekspress Grupis 0%. Saavutada kooskõla Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb soolist tasakaalu äriühingute juhtorganites. |
| Strateegilised tegevussuunad |
Värbame ja hoiame mitmekesiseid talente. Kaasame töötajaid ning tagame avatud organisatsioonikultuuri. Tagame kõigile võrdsed võimalused ettevõttesiseseks karjääri arenguks. Tasustame töötajaid võrdselt ning konkurentsivõimeliselt, makstes kõikidele töötajatele elamisväärset palka. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Meeste ja naiste keskmise brutotunnitöötasu erinevus (% meessoost palgatöötajate töötasust) (korrigeerimata ehk unadjusted palgalõhe) |
87% | 100% (0% palgalõhe) |
| Diskrimineerimisjuhtumite arv* | 0 | 0 |
| Juhtpositsioonidel olevate naiste osakaal | 31% | Kooskõla ELi direktiiviga, mis käsitleb soolist tasakaalu äriühingute juhtorganites |
| Mõõdik | 2022 tegelik | |||
|---|---|---|---|---|
| Töötajate jaotus vanuse ja soo alusel | Juhtorganid (M/N) |
Toimetus (M/N) |
Muud töötajad (M/N) |
|
| alla 30-aastased | 2/1 | 46/118 | 87/86 | |
| 30–49-aastased | 35/21 | 139/188 | 168/245 | |
| üle 50-aastased | 1/2 | 52/79 | 99/175 | |
| Puuetega töötajate arv | 59 |
* Ettevõttes ametlikult registreeritud või asjakohase asutuse poolt algatatud juhtumite arv.
Oluline on kõikide töötajate võrdne ja aus kohtlemine – diskrimineerimise suhtes soo, rassi, keele, poliitiliste vaadete, vanuse või muude vähemustunnuste alusel kehtib nulltolerants kõikides Ekspress Grupi ettevõtetes.
Värbamise kontekstis järgime rangelt võrdse kohtlemise põhimõtteid. Võrdse kohtlemise ja kaasatuse soodustamiseks tagavad kõik Ekspress Grupi ettevõtted võimalikult paindlikud töötingimused ning avatud ja erinevusi toetava töökeskkonna.
Delfi Meedia töötajate rahuloluküsitlusest tulid esile uued võrdse kohtlemise ja kaasatuse teemad. Välismaalastest töötajad sooviksid, et rohkem materjale ning sisekommunikatsiooni oleks ingliskeelsena kättesaadav. Selle tulemusena võtab Delfi Meedia 2023. aastal käsile töökorraldusdokumentide ning õppematerjalide tõlkimise, et tagada kõikide töötajate võrdne kohtlemine.
Kuigi meediasektori keskkonnamõju on pigem väike, on kliima- ja keskkonnamõju juhtimine jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtte jaoks vältimatu. Kliimamuutused on saamas üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse teemaks kõigis sektorites.
| ESG strateegia | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Lubadus | Vähendame järjepidevalt nii organisatsiooni kui ka teenuste/toodete kliimamõju. Parandame oma tegevuste ja toodete ressursitõhusust. |
||||||
| Eesmärk | Ekspress Grupi digitaalsed ettevõtted Delfi Meedia vähendab väärtusahelaülest vähendavad väärtusahelaülest kliimamõju Pariisi kliimamõju 2030. aastaks 80% võrra 2020. kokkuleppe kohaselt aastaks 2030 ning aastaga võrreldes. saavutavad kliimaneutraalsuse aastaks 2050. |
||||||
| Strateegilised tegevussuunad |
Seame paika kontserniülese keskkonnajuhtimise ja raporteerimise süsteemi. Parandame ressursitõhusust ja vähendame kõikide ettevõtete otsest kliimamõju. Vähendame järjepidevalt digitaalsete toodete mõju intensiivsust. Vähendame järjepidevalt trükiväljaannete keskkonnamõju. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Kasvuhoonegaaside heide | -* | Netoheide digiväljaannetes: 0 Netoheide Delfi Meedias: 80% vähendamine võrreldes 2020. aastaga. |
| Jaemüügis müümata trükiste osakaal | 47% | - |
* Kogu Ekspress Grupi jalajälge ei ole veel hinnatud. 2022. aastal hindas süsiniku jalajälge Leedu Delfi (tulemused allpool). Varem on kliimamõju analüüsinud ka Delfi Meedia (2020. aasta jalajälg).
Süsiniku jalajälje olulisus kasvab ja eeldab põhjalikumat teemaga tegelemist. Meediakontsernina on Ekspress Grupi keskkonnamõju kõige suurem osa seotud paberväljaannete väärtusahelaga (täpsemalt punktis "Tarneahela jätkusuutlikkus").
3. Rohekontor. Kontori keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine tagab loodusressursside säästliku kasutamise, vähendab jäätmete teket ja aitab kulusid kokku hoida.
aastal mõõtis Delfi Meedia esimese Ekspress Grupi ettevõttena organisatsiooni väärtusahelaülest süsiniku jalajälge ning seadis eesmärgi vähendada aastaks 2026 kasvuhoonegaaside jalajälge 50% võrra võrreldes 2020. aasta mõjuga. Uues ESG strateegias võeti eesmärk 2030. aastaks vähendada jalajälge 80% võrra. 2023. aastal plaanib Delfi Meedia uuesti väärtusahelaülest jalajälge mõõta, et veenduda, kas ettevõte püsib oma plaanides.
Leedu Delfi alustas 2022. aastal teadlikku CO2 heitkoguste vähendamise teekonda, et anda oma panus kliimamuutuste leevendamisse. Selle raames arvutasime välja oma 2022. aasta väärtusahelaülesed CO2 heitkogused.
Delfi GHG arvestus vastab rahvusvahelistele standarditele, sh ISO 14064, ISO 14040 ja GHG Protocol – Corporate Standard (WBCSD ja WRI, 2004).
Leedu Delfi otsustas heitkogused kompenseerida, võttes partneriks organisatsiooni Planet Positive, kes aitas leida Leedupõhiseid kompenseerimisvõimalusi.
Järgmisena on plaan seada paika 2023. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk ja koostada selle saavutamiseks tegevuskava. Pikemas perspektiivis on Leedu Delfi eesmärk saada esimeseks süsinikuneutraalseks meediaorganisatsiooniks Leedus.
Ekspress Grupi ekraaniettevõtete jaoks on oluline investeerida energiatõhusamatesse digiekraanidesse, et ühelt poolt vähendada kulusid ja panustada keskkonnahoidu, aga ka konkurentsieelise saavutamiseks. Linna Ekraanid plaanib 2023. aastal hinnata digitaalse välireklaami ja paberplakati keskkonnamõju erinevust.
Kuivõrd paljude Ekspress Grupi digitaalsete ettevõtete jalajälg ei ole suur, tegeldakse peamiselt kontori keskkonnamõju vähendamisega. Selle kaudu soovitakse lisaks otsese keskkonnamõju vähendamisele panna töötajad mõtlema säästlikumalt nii töö juures kui ka kodus.
Suure börsiettevõttena on Ekspress Grupil kohustus hinnata kontserni panust kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse taksonoomiamääruse kohaselt (täpsemalt "Euroopa Liidu taksonoomiamääruse aruandlus" peatükis).
Kuna meediasektori jalajälg on teiste sektoritega võrreldes väike, ei ole taksonoomiamääruse kriteeriumid Ekspress Grupi põhitegevuse jaoks niivõrd kesksed. Kontserni keskkonnamõju vähendamiseks tegeleme eelkõige põhitegevuse mõju vähendamisega. Positiivse panuse kliimaeesmärkidesse püüame anda kontserni meediaväljaannete toimetuste tegevuse kaudu (täpsemalt peatükis "Sõltumatu ja mõjus meedia").
Eetilised äritavad on alati olnud Ekspress Grupi äritegevuse lahutamatu osa. Meie eesmärk on säilitada läbipaistvat ärikeskkonda ning viia oma tegevust ellu vastutustundlikult ja eetiliselt – see on grupiga seotud osapoolte ja laiema avalikkuse usalduse alus.
| ESG strateegia | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Lubadus | Kontserni ettevõtted peavad olema juhitud ausalt, seaduskuulekalt ja eetiliselt. |
||||
| Eesmärk | 0 korruptsiooni või ärieetika rikkumist puudutavat juhtumit, mis oleksid seotud kontserni ettevõtete või töötajatega. |
||||
| Strateegilised tegevussuunad | Juurutame Ekspress Grupi käitumiskoodeksit kõikides kontserni ettevõtetes. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Kontserni ettevõtete või töötajatega seotud korruptsioonijuhtumid | 0 | 0 |
| Kontserni ettevõtetega seotud konkurentsireeglite rikkumise juhtumid | 0 | 0 |
| Seaduste või muude eeskirjade rikkumisega seotud sanktsioonide või | ||
| rahatrahvide | a) 3 |
|
| a) arv |
b) 11 706 EUR* |
0 |
| b) summa |
||
| Lobitöö või huvikaitsega seotud kulude kogusumma | 10 900 EUR | - |
| Kutse- või huvikaitseorganisatsioonide liikmetasud | 9 595 EUR | - |
| Keskmine päevade arv arve tasumiseks | 14,7 | - |
* Läti Delfile määrati foto autoriõiguste rikkumise eest trahv 220 eurot ning 1468 eurot trahvi seoses töövaidlusega. D Screens SIA-le määrati 10 000 eurot trahvi enampakkumise võitmise järel lepingu mitteallkirjastamise eest.
Ekspress Grupil on nulltolerants mis tahes korruptsiooni suhtes. Korruptsioon ega altkäemaksu andmine ja võtmine nii erakui avalikus sektoris ei ole vastuvõetav. Seetõttu ei anna, nõua, saa ega võta meie töötajad vastu kingitusi, makseid, teenuseid või muid hüvesid, mille vastaspooleks on praegune või potentsiaalne äripartner, kui võib mõistlikult arvata, et kingitus, makse, teenus või muu hüve mõjutab otsust ja see ületab tavapärase külalislahkuse piirid. Samuti ei tolereeri me ebaseaduslikke makseid, altkäemaksu ega soodustusi, mille eesmärk on kiirendada otsuste langetamist ametiasutustes.
Ärieetika põhimõtted ning juhised iga töötaja ärialaseks suhtlemiseks ettevõttes ja sellest väljaspool oleme kirja pannud Ekspress Grupi käitumiskoodeksis. Käitumiskoodeks kohaldub kõikidele ASi Ekspress Grupp ning tema tütar-, ühis- ja sidusettevõtete töötajatele sõltumata nende ametikohast organisatsioonis ja töösuhte iseloomust. Käitumiskoodeks ei asenda ajakirjanduseetika koodekist, vaid täiendab seda.
Ärieetika põhimõtete või muude Ekspress Grupi väärtustega vastuolus olevate juhtumite kohta on võimalik teada anda kontserniülese anonüümse rikkumistest teavitamise kanali kaudu.
Oluline osa meie (keskkonna)mõjust tuleneb meie väärtusahelast. Saame seda mõju juhtida, kui valime teadlikult oma tarnijaid, teenusepakkujaid ning oleme aktiivses diskussioonis koostööpartneritega, et mõjutada neid tegema jätkusuutlikumaid ja vastutustundlikumaid valikuid.
| ESG strateegia | |
|---|---|
| Lubadus | Nõuame, et meie tarnijad on kooskõlas meie jätkusuutlikkuse ambitsioonide ja väärtustega ning järgivad samu ESG tavasid. Arvestame toodete ja teenuste ostmisel keskkonnamõjuga, kui see on asjakohane ja võimalik. |
| Eesmärk | Kõik meie peamised tarnijad järgivad ESG põhimõtteid. |
| Strateegilised tegevussuunad |
Kaasame kõrge riskiga tarnijaid meie jätkusuutlikkuse ambitsioonide täitmisesse. Eelistame keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid. |
| Mõõdik | 2022 tegelik | 2025 eesmärk |
|---|---|---|
| Tarnijate osakaal, kes järgivad ESG põhimõtteid | - | 100% (peamised tarnijad) |
| Jätkusuutliku päritoluga, ringlusesse võetud ja/või sertifitseeritud paberi osakaal |
12%* | - |
* Mõõdik näitab jätkusuutliku paberi osakaalu Delfi Meedia väljaannetes.
4. Jäätmed. Trükiteenuste osutaja sõnul läheb tootmises umbes 1/5 pabermaterjalist vältimatult lõikevarudeks ja seadistuseks, muus osas otsitakse säästuvõimalusi. 98% kõikidest jäätmetest läheb taaskasutusse. Trükimasinate kuivatusjääkide järelpõletid aitavad vähendada tekkivat õhusaastet.
aastal vähendasid kõik Ekspress Grupi trükimeediaväljaanded trükimahtusid, samuti vähendati kulude kokkuhoiu eesmärgil varuks trükitud ajalehtede ja ajakirjade arvu. Need tegevused tõid muu hulgas kaasa nii trükkimisest kui ka transpordist tuleneva keskkonnamõju vähenemise.
Paberi valik oli 2022. aastal raskendatud. Ekspress Grupi trükiteenuste osutajad on varem kasutanud eelkõige Põhjamaadest või Venemaalt ostetud paberit. Pärast Venemaa agressiooni eskaleerumist Ukrainas vähendasid trükikojad sõltuvust Venemaa paberist, mis mõjutas otseselt paberi kättesaadavust Ekspress Grupi ettevõtete jaoks.
Argo Virkebau, Delfi Meedia juhatuse esimees
Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon 2020. aastal vastu kestlike majandustegevuste klassifitseerimissüsteemi (taksonoomiamäärus) eesmärgiga soodustada erasektori investeeringuid kestlikesse majandustegevustesse.1 Taksonoomiamäärus seab kindlad nõuded ning tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevustele, mis aitaksid kaasa ELi keskkonnaeesmärkide täitmisele.2
Suure börsiettevõttena kohaldub ASile Ekspress Grupp nõue avaldada kolm taksonoomiaalast tulemusnäitajat:
| Müügitulu | Kapitalikulud | Tegevuskulud | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Majandustegevus | NACE kood |
absoluut summa (tuhat EUR) |
osakaal % |
NACE kood |
absoluut summa (tuhat EUR |
osakaal % |
NACE kood |
absoluut summa (tuhat EUR) |
osakaal % |
| A. TAKSONOOMIAS KÄSITLETUD TEGEVUS | |||||||||
| A.1. Keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev) |
- | 0 | 0,0% | - | 0 | 0,0% | - | 0 | 0,0% |
| A.2. Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) |
|||||||||
| 6.6. Kaubaveoteenused maanteel | H53.1.0 | 1 200 | 1,9% | - | 0 | 0,0% | - | 0 | 0,0% |
| 13.1. Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus | R90 | 583 | 0,9% | - | 0 | 0,0% | - | 0 | 0,0% |
| A.2. Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) kokku |
1 783 | 2,8% | 0 | 0,0% | 0 | 0,0% | |||
| KOKKU (A.1 + A.2) | 1 783 | 2,8% | 0 | 0,0% | 0 | 0,0% | |||
| B. TAKSONOOMIAS KÄSITLEMATA TEGEVUS | |||||||||
| Taksonoomias käsitlemata tegevus (B) | 62 358 | 97,2% | 6 177 | 100,0% | 0 | 0,0% | |||
| KOKKU (A + B) | 64 141 | 100,0% | 6 177 | 100,0% | 0 | 0,0% |
* Kontsernil puuduvad taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevustega seotud käive, kapitali- ja tegevuskulud (vt alapeatükki "Taksonoomiamäärusega vastavuse hindamine").
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852.
2 Euroopa Liidu keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
3 Kliimaakt (Komisjoni delegeeritud määrus C(2021) 2800 final) hõlmab majandustegevusi järgmistes sektorites: metsamajandus, keskkonnakaitse ja keskkonna taastamine, tootmine, energia, veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, transport, ehitus ja kinnisvaraalane tegevus, teave ja kommunikatsioon, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Nimetajasse on arvestatud müügitulu, mis tekib kontserni äritegevuse käigus ja mis on kajastatud vastavalt rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 paragrahv 82 punktile a. Kontserni põhitegevus hõlmab veebimeedia sisutootmist ning ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamist. Kontsern haldab ka elektroonilist piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtasid ning pakub väliekraanide teenust Eestis ja Lätis. Samuti kasvab meelelahutusürituste ja temaatiliste konverentside korraldamise tähtsus kontserni tegevuses. Kontserni põhitegevusi toetavad infotehnoloogia arendus, audiovisuaalse produktsiooni lahendused, reklaamipindade rent ja paberväljaannete kojukanne. Lugejasse on arvestatud kontserni müügitulud, mis vastavad taksonoomia kliimaaktis välja toodud tegevuste kirjeldustele.
Müügituluga seotud peamiste tulemusnäitajate topelt arvestamise vältimiseks vaadeldi iga müügitulu kategooriat eraldiseisvalt. Lisaks kaardistati kontserniülesed tehingud.
Nimetajasse on arvestatud kontserni 2022. aastal tehtud investeeringud. Kontsern investeeris aruandeaastal materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning võttis arvele uusi IFRS 16 arvestusest tulenevaid rendilepinguid. Kontsern ei arvestanud taksonoomiamäärusega käsitletud tegevuste hulka tegevusi, millel puudub müügitulu. Samuti puuduvad kontsernil kapitalikulud, mis on seotud müügituluga seonduvate tegevustega, mis vastavad taksonoomiamäärusega käsitletud majandustegevustele. Seetõttu puuduvad kontsernil taksonoomiamäärusega käsitletud kapitalikulud, mida kaasata lugejasse ning kontsern raporteerib kõik kapitalikulud taksonoomiamäärusega käsitlemata kuludena.
Vastavalt taksonoomiamäärusele peab tegevuskulude nimetaja hõlmama otseseid kapitaliseerimata kulusid, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, hoonete renoveerimise meetmete, lühiajalise rendi, hoolduse ja remondiga, ning kõiki muid otseseid kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara igapäevase teenindamisega ettevõtja poolt või kolmanda isiku poolt, kellele tegevus on edasi antud, ja mis on vajalikud sellise vara jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks.
Kontsern ei arvestanud taksonoomiamäärusega käsitletud tegevuste hulka tegevusi, millel puudub müügitulu. Samuti puuduvad kontsernil taksonoomiamääruse definitsioonile vastavad tegevuskulud, mis on seotud müügituluga seonduvate tegevustega, mis vastavad taksonoomiamäärusega käsitletud majandustegevustele. Seetõttu puuduvad kontsernil taksonoomiamääruse definitsioonile vastavad tegevuskulud.
Tulemusnäitajate arvutuse jaoks hindas kontsern, millised kontserni tegevused on taksonoomiamäärusega käsitletud. Kontsern lähtus kliimaaktis loetletud tegevuste NACE koodidest ning tegevuste kirjeldustest. Taksonoomiamäärusega käsitletud tegevuste hulka ei arvestatud tegevusi, millel puudub müügitulu.
Kliimaeesmärkidesse panustavad tegevused jagunevad taksonoomiamääruse kohaselt kolmeks: vähese heitega tegevused, toetavad tegevused ning üleminekutegevused. Vastavalt kliimaakti selgitustele lugesime kliimamõjuga kohanemise eesmärgiga käsitletuks ainult kohanemiseesmärki toetavad tegevused.
Kontserni müügituluga seotud tegevustest on taksonoomiamäärusega käsitletud kaks majandustegevust:
Taksonoomiamäärusega käsitletud majandustegevustest tegeleb AS Ekspress Grupp ka grupisiseselt andmetöötluse ja veebihostinguga, mis vastab kliimaaktis välja toodud tegevusele 8.1. Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused (NACE J63.11), kuid ei paku teenust välistele klientidele. Seetõttu puudub ASil Ekspress Grupp taksonoomiamäärusega käsitletud müügitulu ja antud tegevust ei arvesta kontsern taksonoomiamäärusega käsitletud tegevuste hulka.
Taksonoomiamääruse kohaselt saab tegevusi pidada keskkonnasäästlikuks, kui tegevus
ei tekita olulist kahju ühelegi teisele keskkonnaeesmärgile
toimib minimaalseid kaitsemeetmeid järgides
Taksonoomiamääruse kliimaaktiga võeti vastu tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis
Kojukandeteenuse osutamiseks kasutatakse N1-kategooria sõidukeid. Kuivõrd kojukandeks kasutatavad autod ei ole elektriautod, ei täida tegevus kliimaakti olulise panuse tehnilist sõelumiskriteeriumit, mille kohaselt peab N1-kategooria sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2 heide võrduma nulliga.
Tegevust saab lugeda üleminekutegevuseks, kui tegevus vastab teistele tehnilistele sõelumiskriteeriumitele, sh olulise kahju vältimise tingimustele.
Perioodika kojukande puhul ei ole täidetud kõik olulist kahju puudutavad kriteeriumid. Läbi on viimata füüsiliste kliimariskide hinnang, mis on kliimamuutustega kohanemise eesmärgiga seotud olulise kahju vältimise tehniline sõelumiskriteerium. Seetõttu ei saa kontserni hinnangul lugeda tegevust taksonoomiamäärusega kooskõlas olevaks.
Müügitulu, mis on seotud kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamisele kaasa aitava tegevusega, saab lugeda taksonoomiamäärusega kooskõlas olevaks, kui tegevus on liigitatud toetavaks tegevuseks. Ürituste korraldamist saab lugeda kliimamuutustega kohanemist toetavaks tegevuseks, kui tegevus vastab järgmisele tehnilisele sõelumiskriteeriumile.
"Ettevõtja tõendab praeguste ja tulevaste kliimariskide, sealhulgas ebakindluse hindamise ja usaldusväärsete andmete põhjal, et tegevus tagab sellise tehnoloogia, toote, teenuse, teabe või tava saavutamise või kasutamise edendamise, millel on üks järgmistest põhieesmärkidest:
Kontserni hinnangul ei ole vastav tehniline sõelumiskriteerium täidetud, kuna 2022. aastal korraldatud üritused ei keskendunud otseselt kliimamuutustega kohanemise temaatikale. Tegevusele ei ole kehtestatud olulise kahju vältimise tehnilisi sõelumiskriteeriumeid.
Taksonoomiamääruse miinimum kaitsemeetmete kriteeriumi hindamisel lähtus kontsern taksonoomiamääruse artiklist 18 ja Euroopa Komisjoni nõustava ekspertgrupi Platform on Sustainable Finance suunavast raportist Final Report on Minimum Safeguards. 1 Ekspertgrupi suuniste järgi peavad ettevõttel olema miinimum kaitsemeetmed nelja teema puhul:
Miinimum kaitsemeetmed tähendavad, et tagatud on kooskõla OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ekspress Grupp kinnitab ESG strateegiaga, et kontsern lähtub kõikides
1 https://finance.ec.europa.eu/system/files/2022-10/221011-sustainable-finance-platform-finance-report-minimum-safeguards_en.pdf
tegevustes nimetatud suunistest ja põhimõtetest. Vastavad ärieetika põhimõtted on kirjas ka Ekspress Grupi käitumiskoodeksis. ESG strateegia juurutamise eesmärk on muu hulgas hakata rakendama hoolsuskohustuse protsessi.
Müügitulu
Kapitali- ja tegevuskulud – kontsernil puuduvad lugejasse arvestavad kulud.
| HEA ÜHINGUJUHTIMINE JA STRUKTUUR 69 | |
|---|---|
| KONTSERNI JURIIDILINE STRUKTUUR 71 | |
| AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 71 | |
| NÕUKOGU 73 | |
| JUHATUS 75 | |
| TÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGUD JA JUHATUSED76 | |
| AUDITIKOMITEE 77 | |
| NIMETAMIS- JA TASUSTAMISKOMITEE77 | |
| TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED 77 | |
| ARUANDLUS JA FINANTSAUDIT 79 | |
| HUVIDE KONFLIKT JA SISETEABE KÄSITLEMINE80 | |
| TEABE AVALDAMINE81 | |
| VASTAVUSE DEKLARATSIOON HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA SOOVITUSTELE 82 |
Grupi meediaettevõtted lähtuvad oma tegevuses riiklike meediaettevõtete liitude koostatud eetikakoodeksitest, lisaks rakendavad Eesti, Läti ja Leedu meediamajad ettevõttepõhiseid eetika- ja käitumiskoodekseid.
Ajakirjanike ja meediaettevõtjate ajakirjanduslikku tegevust, nende vabadusi, õigusi ja kohustusi, aga ka tagatisi reguleerivad mitmed õigusnormid, nagu andmekaitse, avaliku teabe ja teised relevantsed õigusnormid. Olukordades, mis ei ole reguleeritud, lähtutakse otsuseid tehes ühiskondlikust huvist ja aususe põhimõttest toimetusepõhiselt.
Ekspress Grupis on juhatuse poolt kinnitatud käitumiskoodeks, mis kohaldub kõigi ASi Ekspress Grupp ning tema tütar-, ühisja sidusettevõtete töötajate suhtes sõltumata nende ametikohast organisatsioonis ja töösuhte iseloomust. Käitumiskoodeks annab juhised töötajate igapäevaseks ärialaseks suhtlemiseks ettevõttes ning see peegeldab aktsepteeritavat käitumisnormi. Käitumiskoodeks sisaldab põhimõtteid töötajate, koostööpartnerite, klientide, seadusekuulekuse ja ühiskonna kohta laiemalt.
Käitumiskoodeks ei asenda ajakirjanduseetika koodeksit, vaid täiendab seda.
Ühtse käitumise tagamiseks tutvustatakse kontserni ettevõtetes uutele töötajatele ärifilosoofiat, käitumiskoodeksit, ajakirjanduseetikat, allikakaitse-, müügi- ja turundusküsimusi, personalipõhimõtteid ja muud ettevõtte juhtimisega seotud ning igapäevaseks tööks vajalikku taustainfot.
Kontsern on loonud ja teinud kodulehel huvigruppidele avalikult kättesaadavaks turvalise ja konfidentsiaalse teavitamiskanali, mille kaudu saab anda vihjeid või teatada väärkäitumisest seoses Ekspress Grupi käitumiskoodeksi rikkumise, kontserni muude tegevuspõhimõtete või reeglite või õigusaktide järgimisega. Konfidentsiaalsuse tagamiseks haldab teavitamiskanalit välispartner (WhistleB). Teavitused edastatakse krüpteeritud ühenduse kaudu ja neid kaitstakse parooliga. Kõiki väärkäitumisest teavitamisi käsitletakse rangelt konfidentsiaalselt.
Ekspress Grupp sai 2022. aastal rikkumisest teavitamise kanali kaudu 13 teadet, mis kõik tulid Lätist. Ühelgi juhul uurimist ei alustatud, sest tegemist ei olnud Ekspress Grupi käitumiskoodeksi, tegevuspõhimõtete või õigusaktides sätestatud reeglite rikkumisega. Kolmel juhul ei puudutanud pöördumine ühtki grupi ettevõtet, ülejäänud pöördumised olid küll Läti Delfiga seotud, kuid puudutasid igapäevast teenuse osutamist. Sellised pöördumised edastati vastamiseks Läti Delfile.
Organisatsioonisisese suhtluse aluseks on üksmeelne, aus ja hooliv käitumine. Kriisiolukorras veelgi enam on olulisel kohal juhtkonna avatud suhtlemine töötajatega. Olulisi otsuseid kommunikeeritakse kõikidele töötajatele, juhtkond selgitab otsuste tausta, töötajate vastuvõtlikkust jälgitakse keskastme juhtide tasandil.
Kontserni tasandil toimub regulaarne infovahetus nii Ekspress Grupi emafirma juhatuse kui ka tütarettevõtete juhtide vahel, et tagada läbipaistvus eelkõige suuremahuliste tehingute, muudatuste ja otsuste puhul.
Ekspress Grupi ettevõtted ega kontserni võtmeisikud ei toetanud 2022. aastal mitte ühegi poliitilise erakonna tegevust ega saanud ka ise erakondadelt või valitsusasutustelt muud varjatud rahastust peale turutingimustel ostetud reklaamipindade, valitsuse kriisileevendusmeetmete kaudu jagatud või avalikult kõigile soovijatele kättesaadavate projektipõhiste toetuste.
AS Ekspress Grupp on seisukohal, et töötajaskonna mitmekesisus rikastab äritegevust. AS Ekspress Grupp pakub võrdseid võimalusi ja võrdseid õigusi kõigile, sõltumata soost, rahvusest, etnilisest päritolust, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist või usutunnistusest. Mitmekesisuse üldpõhimõtted kehtivad juhtorgani liikmete valikul.
Kontserni juhatuse ja nõukogu liikmete valimise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema kontserni juhtimiseks piisavalt mitmekesine, mis võimaldab erinevate kogemuste ja teadmiste laialdasemat integreerimist juhtorganite töösse. Kontserni juhatuse ja nõukogu moodustamisel pöörab AS Ekspress Grupp tähelepanu, et selle koosseis oleks lisaks teadmistele ja kogemustele piisavalt laiaesinduslik ka lähtuvalt vanusest, soost, geograafilisest päritolust, haridusest ja töökogemusest.
Kontserni juhtimisstruktuur kattub kontserni juriidilise struktuuriga.
Seisuga 31. detsember 2022 kuulus kontserni 23 ettevõtet (31.12.2021: 21). Kontserni struktuuri kuuluvate ettevõtete detailne loetelu on esitatud aruande lisas 1.
2021. aasta septembris sõlmisid ASi Ekspress Grupp 100%lise tütarettevõtte A/S Delfi 100%lised tütarettevõtted SIA Biļešu Paradīze ja SIA Delfi Tickets Service ühinemislepingu, leppides kokku, et SIA Biļešu Paradīze kui ühendav ühing omandab kõik SIA Delfi Tickets Service varad ja kohustused. Ühinemisleping sõlmiti eesmärgiga lihtsustada kontserni juhtimis- ja juriidilist struktuuri. Ühinemine kanti registrisse 19. aprillil 2022.
2. märtsil 2022 sõlmisid AS Ekspress Grupp, AS Postimees Grupp ja AS Eesti Post aktsiate ostu-müügilepingu, millega AS Eesti Post oleks omandanud 100% osaluse ASis Express Post. Tehing vajas konkurentsiameti heakskiitu. Konkurentsiameti 5. oktoobril 2022 avaldatud eitava otsuse tõttu aktsiate ostu-müügileping ei jõustunud ning ASi Express Post aktsionäride struktuur ei muutunud. Lisainfo on esitatud lisas 32.
31. mail 2022 sõlmis ASi Ekspress Grupp 100% tütarettevõte UAB Delfi lepingu uudisteagentuuri ELTA äritegevuse omandamiseks Leedus. Uudisteagentuuri ELTA tegevuse omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Tehingu põhieesmärk on tugevdada ja moderniseerida saja-aastase kogemusega uudisteagentuuri, et sellest saaks moodne, konkurentsivõimeline ja objektiivne infoallikas nii Leedu meediale kui ka väliskanalitele.
16. juunil 2022 sõlmisid ASi Ekspress Grupp 100% tütarettevõte Geenius Meedia OÜ ja OÜ RMP Eesti lepingu RMP.ee portaali äritegevuse omandamiseks Eestis. RMP lisandumine Geeniuse toodete sekka suurendab ärikasutajale pakutava info hulka ja täiendab oluliselt Ärigeeniuse ja DigiPRO sisu. RMP tegevusest suure osa moodustab koolituste ja konverentside korraldamine. Geenius Meedia plaanib koos RMP meeskonnaga koolitustegevust laiendada ka teistele teemadele. RMP.ee portaali äritegevuse omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa.
28. juulil 2022 allkirjastas OÜ Ekspress Finants jagunemiskava, mille kohaselt toimus OÜ Ekspress Finants jagunemine eraldumise teel. Jagunemise käigus asutati uus äriühing Vaheekspress OÜ, millest sai ASi Ekspress Grupp 100% osalusega tütarettevõte osakapitaliga 2500 eurot. Jagunemine viidi lõpuni ja Vaheekspress OÜ kanti registrisse 14. oktoobril 2022.
28. juulil 2022 võttis OÜ Babahh Media ainuosanik AS Ekspress Grupp vastu otsuse lõpetada OÜ Babahh Media tegevus ja alustada likvideerimismenetlust.
27. oktoobril 2022 sõlmisid Vaheekspress OÜ ja Geenius Meedia OÜ kontserni struktuuri korrastamise eesmärgil ning AS SEB Pank laenulepingu tingimustest tulenevalt ühinemislepingu. Ühinemine kanti registrisse 22. detsembril 2022.
9. detsembril 2022 sõlmis ASi Ekspress Grupp 100%-line tütarettevõte UAB Satyre lepingu meediaettevõtte UAB Lrytas 100% osade omandamiseks UAB-lt Lietuvos rytas. UAB Lrytas haldab Leedu üht populaarseimat uudisteportaali lrytas.lt, mis on asutatud aastal 2006. Portaalil on tugev ja sõltumatu toimetus, mis toodab meediasisu. UAB Lrytase omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Omandamise peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine. Ekspress Grupp omandab veebiportaali, kuid jätkab tihedat koostööd ajalehega Lietuvos rytas. Lrytase ja Ekspress Grupi ühine eesmärk on pakkuda edaspidigi oma lugejatele köitvat ja sõltumatut sisu. Tehingu järel jätkab UAB Lrytas tegutsemist iseseisva meediaettevõttena.
Üldkoosolek on ASi Ekspress Grupp kõrgeim juhtimisorgan. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ettevõtte asukohas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud juhtudel.
11.02.2022 võtsid ASi Ekspress Grupp aktsionärid vastu järgmised otsused:
ASi Ekspress Grupp aktsiaoptsiooniprogramm kinnitamine kogumahus kuni 371 000 optsiooni tähtajaga mai 2023, mis võimaldab Ekspress Grupil täita 17.12.2021. a sõlmitud Geenius Meedia OÜ osade ostu-müügilepinguga võetud kohustuse.
ASi Ekspress Grupp korraline aktsionäride üldkoosolek toimus 2. mail 2022 aktsiaseltsi asukohas. Koosolekust võtsid osa kõik juhatuse liikmed ja nõukogu esimees. Üldkoosolekul:
Otsustati maksta Triin Hertmannile kuutasu 1350 eurot (bruto).
aasta augustis esitas ASi Ekspress Grupp juhatus aktsionäridele ettepaneku võtta vastu otsused üldkoosolekut kokku kutsumata ÄS § 2991 alusel. Teade otsuste vastuvõtmise kohta avaldati 09.08.2022 börsi infosüsteemis ja seltsi veebilehel ning 10.08.2022 ajalehes Eesti Päevaleht.
31.08.2022 võtsid ASi Ekspress Grupp aktsionärid vastu järgmised otsused:
Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet nõukogu. Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu peamiseks ülesandeks on kontserni olulisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse kontrollimine. Nõukogu juhindub oma tegevuses ettevõtte põhikirjast, üldkoosoleku suunistest ja seadustest. Nõukogu koosolekud toimuvad tavaliselt kord kvartalis, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest ning otsuseid tehakse vastavalt vajadusele ka ekirja teel.
Vastavalt põhikirjale koosneb nõukogu kolmest kuni seitsmest liikmest. Liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. 2. mail 2022 toimunud aktsionäride üldkoosolekul valiti nõukogu uueks liikmeks Triin Hertmann ning 31. augustil 2022 valiti nõukogu uueks liikmeks Sami Jussi Petteri Seppänen. Ekspress Grupi nõukogusse kuulub neli liiget.
Nõukogu võttis 2022. aastal koosolekut kokku kutsumata (kas kirjaliku otsusena või e-kirja teel hääletades) vastu üheksa otsust. Viiel korral kogunes nõukogu arutlusteks ja otsustamiseks füüsilisele koosolekule. Aleksandras Česnavičius ja Indrek Kasela ei võtnud kumbki osa ühest koosolekust. Ülejäänud nõukogu liikmed osalesid kõigil koosolekutel.
Priit Rohumaa
Hans H. Luik
Ekspress Grupi nõukogust lahkus 2022. aastal kaks liiget: Aleksandras Česnavičius, kes oli ASi Ekspress Grupp nõukogu liige alates 26. oktoobrist 2016, kutsuti nõukogust tagasi 2. mail 2022 ning 20. juunist 2014 Ekspress Grupi nõukogus tegutsenud Indrek Kasela kutsuti nõukogust tagasi 31. augustil 2022.
Ettevõtte juhatuse volitused on sätestatud äriseadustikus ning need on piiratud ettevõtte põhikirjas määratud ulatuses. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest ning tagades ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd.
Juhatuse liikmed valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks on vajalik nõukogu lihthäälteenamus. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda, teatades sellest nõukogule kolm kuud ette. Ekspress Grupi ja juhatuse liikmete vahel puuduvad kokkulepped, mis käsitleksid hüvitisi seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud aktsiaseltsi ülevõtmisega. Vastavalt põhikirjale koosneb juhatus ühest kuni viiest liikmest. Ekspress Grupi juhatus oli kolmeliikmeline kuni 02.02.2023.
ASi Ekspress Grupp arendusjuht ja juhatuse liige Kaspar Hanni lahkus omal soovil ametist 2. veebruaril 2023. aastal. Kaspar Hanni on täitnud grupi arendusjuhi ja juhatuse liikme ülesandeid alates 2017. aasta detsembrist. Kontserni juhatus jätkab kaheliikmelises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (juhatuse esimees) ja Signe Kukin.
ASi Ekspress Grupp tütarettevõtete nõukogude volitused ja vastutus tulenevad nende põhikirjast ning kontsernisisestest reeglitest. Põhikirja muutmine toimub vastavalt äriseadustikus sätestatule. Nõukogud on üldjuhul moodustatud vastava tütarettevõtte põhiosanikuks oleva ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetest.
Olulisemate tütarettevõtete nõukogude koosolekud toimuvad tavaliselt kord kvartalis, muudel juhtudel lähtutakse kontserni vajadustest, tütarettevõtte põhikirjast ja õigusaktidest. Tütarettevõtete nõukogu liikmetele üldjuhul eraldi tasu ei maksta.
Tütarettevõtte juhataja või juhatuse liikme nimetab ametisse tütarettevõtte nõukogu. Alljärgnevalt on toodud ASi Ekspress Grupp 100%lises omanduses olevate oluliste tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 31. detsember 2022.
| ETTEVÕTE* | NÕUKOGU | JUHATUS |
|---|---|---|
| Delfi Meedia AS (13 958 631) |
Hans Luik (esimees), Mari-Liis Rüütsalu, Kaspar Hanni, Signe Kukin |
Argo Virkebau (esimees) Urmo Soonvald, Tarvo Ulejev, Erle Laak-Sepp, Piret Põldoja |
| Delfi UAB (4 782 173) |
Mari-Liis Rüütsalu (esimees), Signe Kukin, Hans Luik |
Vytautas Benokraitis |
| SIA Biļešu Paradīze (3 654 972) |
- | Jānis Ķuzulis (esimees), Jānis Daube |
| Delfi A/S (Läti) (4 383 922) |
Mari-Liis Rüütsalu (esimees), Kaspar Hanni, Signe Kukin |
Konstantins Kuzikovs (esimees), Filips Lastovskis, Maira Meija |
| Digital Matter UAB (297 840) |
- | Gediminas Blažys |
| Ekspress Finants OÜ (16 471 737) |
- | Mari-Liis Rüütsalu (esimees), Kaspar Hanni, Signe Kukin |
* Põhitütarettevõttes emaettevõttele kuuluva omakapitali summa seisuga 31. detsember 2022 on näidatud sulgudes.
mail 2022 otsustas OÜ Hea Lugu nõukogu kutsuda alates 1. juunist 2022 juhatusest tagasi Tiina Kaalepi. Samast ajast valiti juhatuse liikmeks Vallo Kalvik.
oktoobril 2022 otsustas A/S Delfi nõukogu valida alates 20. oktoobrist 2022 uuteks juhatuse liikmeteks Maira Meija ja Filips Lastovskise. Ingus Bērziņši ja Anatolijs Golubovsi ametiaega ei pikendatud. 20. oktoobrist 2022 on A/S Delfi juhatuse koosseis järgmine: Konstantins Kuzikovs (juhatuse esimees), Filips Lastovskis ja Maira Meija.
detsembril 2022 otsustas ASi Ekspress Grupp tütarettevõtte ASi Delfi Meedia nõukogu valida alates 1. jaanuarist 2023 uueks juhatuse liikmeks Sander Maasiku tähtajaga 31. detsember 2025. Sander Maasik hakkab vastutama ettevõtte reklaamivaldkonna eest. Alates 1. jaanuarist 2023 tegutseb ASi Delfi Meedia juhatus järgmises koosseisus: Argo Virkebau (juhatuse esimees), Erle Laak-Sepp, Tarvo Ulejev, Urmo Soonvald, Piret Põldoja ja Sander Maasik.
detsembril 2022 pikendas AS Ekspress Grupp oma Leedu tütarettevõtte UAB Delfi nõukogu liikmete Mari-Liis Rüütsalu ja Signe Kukini volitusi kuni 20. detsembrini 2026 ja valis uueks nõukogu liikmeks samaks perioodiks Hans Luige. UAB Delfi nõukogu jätkab kolmeliikmelises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (nõukogu esimees), Signe Kukin ja Hans Luik.
Seoses ASi Ekspress Grupp juhatuse liikme Kaspar Hanni ametist lahkumisega toimusid seisuga 1. veebruar 2023 muudatused Ekspress Grupi oluliste tütarettevõtete nõukogudes ja juhatuses. ASi Delfi Meedia nõukogu tegutseb kolmeliikmelises koosseisus: Hans Luik (esimees), Mari-Liis Rüütsalu ja Signe Kukin. OÜ Ekspress Finants juhatuses on kaks liiget: Mari-Liis Rüütsalu ja Signe Kukin. Läti tütarettevõtte A/S Delfi nõukogu uueks liikmeks saab Hans Luik ja nõukogu tegutseb järgmises koosseisus: Mari-Liis Rüütsalu (esimees), Hans Luik ja Signe Kukin.
Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning nõukogu tegevuse seaduslikkuse osas. Alates 2017. aastast on auditikomitee liige Hans Luik. Alates 19.06.2020 on auditikomitee liige Priit Rohumaa. Auditikomitee liikmetele tasu ei maksta.
Nõukogu arutas nimetamis- ja tasustamiskomitee moodustamist, kuid võttes arvesse ettevõtte ja nõukogu väiksust ja keerulisema struktuuriga paratamatult kaasnevat halduskoormust, loobuti eraldi komitee asutamisest. Nimetamis- ja tasustamiskomitee ülesandeid (ametisse nimetamise ja tasustamise küsimused, juhatuse liikmete enesehindamine ning hea ühingujuhtimise arendamine Ekspress Grupis) täidab nõukogu. Nõukogu toetab ka keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava (ESG) põhimõtete rakendamist.
Tasustamise põhimõtted kirjeldavad ASi Ekspress Grupi nõukogu, komiteede ja juhatuse liikmete tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede määramise aluseid ja põhimõtteid ning tasustamisreeglite kinnitamise, hindamise ja elluviimisega seotud otsustamisprotsessi. Tasustamise põhimõtted kehtivad kuni neli aastat. Põhimõtete koostamisel on võetud arvesse väärtpaberituru seaduses (§ 1352 ), heas ühingujuhtimise tavas (punkt 2.2.7) ja aktsionäride õiguste direktiivis (EL 2017/828, artikkel 9b) sätestatut. Põhimõtted lähtuvad grupi pikaajalistest eesmärkidest ning arvestavad majandustulemuste ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huvidega. Tasustamise põhimõtete järgimise üle teostab järelevalvet nõukogu.
ASi Ekspress Grupp juhtkonna tasustamise põhimõtted kinnitati 2. mail 2022 toimunud ASi Ekspress Grupp korralisel aktsionäride üldkoosolekul.
Ekspress Grupi missiooniks on teenida demokraatiat. Ekspress Grupp jätkab jätkusuutliku tulu kasvatamisele suunatud strateegia elluviimist, kasutades digipöördega loodud võimalusi. Kontserni eesmärk on kasvatada aktsionäride vara väärtust tulude ja kasumlikkuse kasvu kaudu. Ekspress Grupp arendab ja laiendab oma meediakeskset äritegevust ning otsib kasvuvõimalusi uutes digitaalsetes meedia- või meediaga lähedalt seotud ärivaldkondades. Kontserni tasustamispõhimõtete eesmärk on edendada pikaajalist finantsedu, konkurentsivõimet ja luua aktsionäridele väärtust.
Kontsern on seadnud eesmärgiks põhjendatud, tasakaalus ja konkurentsivõimeliste tasustamispakettide abil värvata ja hoida tööl andekaid töötajaid, kellel on meie äritegevuse jaoks võtmetähtsus.
kooskõlas meie finantseesmärkidega Kogu ettevõttes vaadatakse töötajate töötasud regulaarselt üle, et kindlustada töötasude konkurentsivõime turul ning värvata ja hoida talente. Huvide konflikti vältimiseks hallatakse tasustamist täpselt määratud protsesside kaudu, tagades et ükski inimene ei oleks kaasatud enda tasustamist puudutavasse otsustusprotsessi.
Tasustamispõhimõtted esitatakse üldkoosolekule vastuvõtmiseks vähemalt kord iga nelja aasta järel, samuti juhul, kui tasustamissüsteemis tehakse olulisi muudatusi.
Nõukogu liikmete ja komiteede tasustamise kinnitab aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu ja komiteede liikmed ei ole äriühinguga töösuhtes.
Nõukogu esimehe töö on tasustatud. Nõukogu ülejäänud liikmetele tasu ei maksta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui nõukogu liige või esimees osaleb komiteede töös, siis selle eest nõukogu liikmele eraldi tasu ei maksta.
Juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete koostamise eest vastutab nõukogu. Nende põhimõtete eesmärgipärasuse tagamiseks valmistab nõukogu ette ja teeb ettepanekuid tasustamispõhimõtete muutmiseks. Juhatuse liikmete tasustamise ja juhatuse liikmete teenistuslepingute muud tingimused otsustab nõukogu.
Nõukogu võib tasustamise põhimõtetest ajutiselt kõrvale kalduda, kui kontserni struktuuris ja äritegevuses toimuvad olulised muudatused või muutuvad tasustamist puudutavad õigusaktid, samuti mis tahes muul juhul, kui kõrvalekalle on oluline kontserni pikaajaliste huvide ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Juhatuse liikme tasu koosneb järgmistest elementidest:
Põhipalk: peab olema
Pikaajaline
Põhipalk peab olema tasakaalustatud, konkurentsivõimeline ja piisavalt suur osa juhatuse liikmele makstud kogutasust. Põhipalka võib nõukogu üle vaadata ja muuta lepingu kehtivuse ajal. Palgamuutuste määramisel võetakse arvesse äritulemusi, juhatuse liikme vastutuse muutust, individuaalset panust ning üldist turutaset ja vastava postistiooni võrdlusandmeid turul.
Lühiajaline motivatsioonisüsteem koosneb kuni kuue kuu põhipalgast, millele võib lisanduda nõukogu kinnitatud ühekordne projektipõhine preemia. Tulemusnäitajad ja lühiajalise motivatsioonisüsteemi eesmärgid määrab nõukogu igal aastal eraldi. Aastapõhised eesmärgid on kooskõlas kontserni strateegiliste eesmärkidega ning võivad hõlmata, kuid mitte ainult, kasumlikkuse, müügitulu, rahavoo või tootluse näitajaid jne. Eesmärgid ja nende osakaal võivad igal aastal erineda, peegeldades kontserni prioriteete. Peale iga aasta lõppu vaatab nõukogu kontserni juhatuse eesmärkide täitmise üle ja määrab kindlaks, millises ulatuses on iga eesmärk saavutatud, et määrata lõplik preemia väljamakse tase. Aastapreemia väljamaksed tehakse järgmise aasta alguses auditeeritud aastatulemuste baasil. Kontsernil on õigus vähendada juhatuse liikmele väljamaksmisele kuuluvat majandustulemustest või tehingutest sõltuvat tulemustasu, peatada selle väljamaksmine või nõuda välja makstud tulemustasu osalist või täielikku tagastamist, kui
Pikaajaline motivatsioonisüsteem on juhatuse liikmetele optsiooniprogrammi alusel pakutavad aktsiad. Aktsiaoptsioone väljastatakse vastavalt kehtivatele aktsiaoptsiooniprogrammidele. Optsioone saab realiseerida kolme aasta möödumisel optsioonilepingu allkirjastamisest. Tasustamine aktsiaoptsioonilepingute kaudu soodustab huvide ühtlustamist ja seeläbi aktsionäridele väärtuse loomist. Kolmeaastase tulemusperioodi kasutamisel on selge seos tasu ja aktsia turuväärtuse vahel, mis tagab kontserni digipöörde strateegia elluviimise.
Juhatuse liikme lepingud sõlmitakse kuni viieks aastaks. Maksimaalne lahkumishüvitis moodustab 6–9 kuud põhipalgast. Üldjuhul rakendatakse lahkumishüvitise perioodil konkurentsikeeldu ja lahkumishüvitise vähendamist reguleerivaid sätteid.
Adekvaatse ja õigeaegse info saamine on kvaliteetsete juhtimisotsuste alus. Oluline on tagada, et aruandlus oleks faktipõhine, aga ka ettevaatav. Nii on parimate teadmiste põhjal võimalik juhtida riske ning muuta need võimalusteks võrreldes konkurentidega. Ettevõtte aruandluse saab liigitada kaheks: a) finantsaruandlus ja b) juhtimisaruandlus.
Finantsaruandlus koosneb ASi Ekspress Grupp kontserni kuuluvate ettevõtete konsolideeritud majandusnäitajaid koondavatest vahearuannetest ning majandusaasta aruandest, mis on avalikustatud Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ning on kättesaadavad kõikidele aktsionäridele, potentsiaalsetele investoritele ja ettevõtet analüüsivatele analüütikutele.
Juhtimisaruandlus on seevastu suunatud ettevõttesiseseks kasutuseks. Kohane on eristada mitmekülgseid tegevusnäitajaid käsitlevat aruandlust, mis keskendub nii ärisegmentide kui ka kontserni ettevõtete tulemuslikkusele ning investeeritud kapitali tootlikkusele. Aruandluse täiustamine on pidev protsess, mille käigus vaadatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamist mõjutavaid näitajaid. Juhtimisaruandlus sisaldab muu hulgas eelarveid ja prognoose, mida AS Ekspress Grupp ei avalikusta.
Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimise standarditest (International Standards on Auditing). Audiitori valib ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek. Audiitor valitakse tavaliselt kolmeks aastaks, seejärel korraldatakse uus hange. Valikukriteeriumiteks on auditimeeskonna kogemus, audiitorbüroo maine, kuulumine rahvusvahelisse võrgustikku, audiitori sõltumatus ja teenuste hind. Aktsionäride üldkoosolekul kinnitati aastateks 2020–2023 kontserni audiitoriks OÜ KPMG Baltics. Läti ettevõtteid auditeerib kohalik audiitorbüroo ja ühisettevõtet AS Express Post auditeerib Ernst & Young Baltic AS. 2022. aasta auditite (sh kõik ühisettevõtted) tasud on summas 110 tuhat eurot (2021: 87 tuhat eurot).
Kontsernile on oluline finantsauditi teostaja sõltumatus ja huvide konflikti tekkimise vältimine. Leiame, et 2022. aastal on finantsauditi teostamine olnud kooskõlas regulatiivsete normidega, rahvusvaheliste standarditega ja püstitatud ootustega. Töö tulemusi tutvustas KPMG kahes etapis: a) vaheauditi raames ja b) lõppauditi osas enne sõltumatu vandeaudiitori aruande väljastamist.
Siseteabe nõuetekohane käsitlemine on oluline, et kaitsta aktsionäride huve ning tagada aktsiate aus ja õiglane kauplemine. Kõigile aktsionäridele ja potentsiaalsetele uutele aktsionäridele peab olema õigeaegselt, järjepidevalt ja võrdsetel tingimustel kättesaadav oluline info ASi Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtete kohta. ASil Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtetega seotud isikutel on oma ametikohast tulenevalt teatud aegadel ja juhtudel vältimatult rohkem teavet kontserni kohta, kui seda on investoritel ja avalikkusel. Sellise info väärkasutuse vältimiseks oleme kontserni ettevõtetes kehtestanud "Siseteabe hoidmise ja avaldamise ning siseteabe alusel tehingute tegemise sisereeglid" (edaspidi siseteabe reeglid). Siseteabe reeglid hõlmavad endas aruandluse süsteemi, mille kohaselt töötajad, kes tööülesandeid täites võivad sattuda huvide konflikti, esitavad oma majandushuvid ning kinnitavad enesehindamisega oma sõltumatust.
ASi Ekspress Grupp juhatuse ja nõukogu liikmete puhul on tegemist siseteabe info kasutajatega (nn insaideritega), kes on allkirjastanud vastava kinnituse ja on teadlikud ASi Ekspress Grupp siseteabe reeglitest ning on koos oma lähikondsetega registreeritud ettevõtte insaiderite nimekirjas. Samuti on insaiderite nimekirjas registreeritud emaettevõtte finantsvaldkonna töötajad, kes puutuvad kokku kontserni konsolideeritud majandusnäitajatega ning olulisemate tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed koos raamatupidamisinfo koostamise ja esitamise eest vastutavate töötajatega.
Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte insaiderite registris registreeritud 45 püsivat juurdepääsu omavat isikut (31.12.2021: 48 isikut).
Kontsern peab insaiderite arvestust vastavalt väärtpaberituru seaduses ja NASDAQ Tallinn reglemendis sätestatud nõuetele ning komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2022/1210, 13. juuli 2022, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamiseks seoses insaiderite nimekirjade vormingu ja ajakohastamisega.
Meile teadaolevalt ei esinenud 2022. majandusaastal ühtegi siseteabe väärkasutamise tunnustega juhtumit ega huvide konflikti ega ole tehtud turutingimustest erinevaid tehinguid seotud osapooltega.
| NIMI | SEOTUD ETTEVÕTE |
|---|---|
| Priit Rohumaa | OÜ Nutshell Invest, OÜ Nutshell Management, Nutshell Ventures OÜ, Osaühing Inversora, High Heat OÜ, Nutshell GP1 OÜ, Nutshell GP2 OÜ |
| Hans H. Luik | Alisel OÜ, Osaühing Minigert, HHL Rühm Osaühing, Osaühing Brevard, Iiruk OÜ, Luigepoeg OÜ, Lind Rühm OÜ, Iefe Invest OÜ, Irist OÜ, Fidens Invest OÜ, OÜ Vilipäev, Siireviire OÜ, Sisne Invest OÜ, Sisne Invest Latvia OÜ, Prestante OÜ, Lind Living OÜ, Haep OÜ, OÜ Objekt Üks, Südi OÜ |
| Triin Hertmann | Digital Sputnik Lighting OÜ, First Finance OÜ, Summer Capital OÜ, Upgreens OÜ |
| Sami Jussi Petteri Seppänen | Suvivara OÜ |
| Mari-Liis Rüütsalu | EREMEL OÜ, TÜ Norg |
| Kaspar Hanni | ITS Capital OÜ, Ballpark Ventures OÜ |
| Signe Kukin | OÜ Augitis |
Ettevõtte nõukogu ega juhatuse liikmetel ei ole osalusi ettevõtetes, mis tegutsevad ASi Ekspress Grupp kontserni põhitegevusalal.
Ülevaade 2022. majandusaastal tehtud tehingutest seotud osapooltega on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 31.
AS Ekspress Grupp juhindub teabe avaldamisel Eesti õigusaktidest, Nasdaq Tallinna börsi reeglistikust ja Finantsinspektsiooni juhistest ning avalikustab aktsionäridele ettevõtte tegevust puudutava olulise info kohe, kui on tekkinud piisav kindlus selle õigsuses ning selles, et info avaldamine ei kahjusta ettevõtte ega tema partnerite huve. Peamisi tegevuspõhimõtteid suhtluses investorite ja avalikkusega kirjeldab kontsernis kehtestatud teabe avalikustamise kord.
Kontsern avaldab teavet finantsseisundi ja strateegia kohta oma finantsaruannetes, majandusaasta aruandes ja vahearuannetes vastavalt eelnevalt kehtestatud ajakavale. Iga järgmise majandusaasta avaldamiskuupäevad tehakse teatavaks enne eelmise majandusaasta lõppu.
AS Ekspress Grupp avalikustab viivitamatult kõik otsused, küsimused ja sündmused, mis ettevõtte hinnangul võivad oluliselt mõjutada ettevõtte väljastatud väärtpaberite hinda, ning mis seaduste ja määruste kohaselt kuuluvad avalikustamisele. Börsiteated avaldatakse eesti ja inglise keeles.
Oluline info avaldatakse börsisüsteemi kaudu ja ettevõtte veebilehel. 2022. aastal edastas AS Ekspress Grupp börsi infosüsteemi kaudu 33 börsiteadet.
| TEADETE ARV | TEATE SISU |
|---|---|
| 9 | Majandustulemused |
| 8 | Üldkoosolek |
| 3 | Uued investeeringud |
| 3 | Struktuuri ja juhtkonna muudatused |
| 10 | Muud teated |
| KUUPÄEV | SÜNDMUS |
|---|---|
| 12. jaanuar 2023 | 2022. aasta IV kvartali digitellimuste tulemused |
| 15. veebruar 2023 | 2022. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata vahearuanne |
| 03. aprill 2023 | Auditeeritud 2022. aasta majandusaasta aruanne |
| 12. aprill 2023 | 2023. aasta I kvartali digitellimuste tulemused |
| 28. aprill 2023 | 2023. aasta 3 kuu ja I kvartali auditeerimata vahearuanne |
| 12. juuli 2023 | 2023. aasta II kvartali digitellimuste tulemused |
| 28. juuli 2023 | 2023. aasta 6 kuu ja II kvartali auditeerimata vahearuanne |
| 12. oktoober 2023 | 2023. aasta III kvartali digitellimuste tulemused |
| 31. oktoober 2023 | 2023. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata vahearuanne |
Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) on juhiste kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. HÜTi sätete täitmine ei ole kohustuslik, ettevõttel on kohustus avalikustada ja põhjendada, kas ja millises ulatuses HÜTi ei järgita. Börsiettevõtetele kehtib "täidan või selgitan" nõue.
AS Ekspress Grupp lähtub oma äritegevuses seadustest ja õigusnormidest, börsiettevõttena Nasdaq Tallinna börsi nõuetest ning arvestab oma tegevuses olulises osas hea ühingujuhtimise tava juhiseid. Praktilistel kaalutlustel järgitakse mõningaid soovitusi osaliselt.
HÜT punkt 1.3.2 Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.
Nõukogu liikmed ja audiitor saavad alati koosolekukutse või on alati koosolekule kutsutud.
HÜT punkt 1.3.3 Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).
Kooskõlas äriseadustiku § 2982 pakutakse aktsionäridele võimalust hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle elektrooniliselt enne üldkoosolekut. Enne koosolekut hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks. Vajadusel võetakse üldkoosoleku otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata vastavalt äriseadustiku paragrahvile 2991 .
| Peamised finantsnäitajad (jätkuvad tegevusvaldkonnad) | |
|---|---|
| -- | ------------------------------------------------------- |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 | muutus | 2020 | 2019 | 2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 64 141 | 53 516 | 20% | 44 514 | 44 717 | 37 879 |
| EBITDA | 8 891 | 8 240 | 8% | 5 924 | 4 904 | 2 041 |
| Digitellimuste arv | 146 608 | 130 731 | 12% | 83 185 | 50 049 | 29 431 |
| Kontserni palgakulu kokku (bruto) | 26 687 | 22 410 | 19% | 19 169 | 18 384 | 15 416 |
| Keskmine kuupalk (bruto) töötaja kohta | 2,35 | 2,33 | 1% | 2,13 | 2,05 | 1,88 |
| Keskmine töötajate arv | 860 | 719 | 20% | 674 | 671 | 621 |
| Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasu (bruto): | ||||||
| Mari-Liis Rüütsalu – juhatuse esimees alates 01.01.2017 | 210 | 225 | -7% | 205 | 144 | 144 |
| Signe Kukin – finantsdirektor alates 01.08.2018 | 157 | 163 | -4% | 138 | 98 | 41 |
| Kaspar Hanni – arendusdirektor alates 18.12.2017 | 109 | 131 | -17% | 91 | 72 | 72 |
Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasustamine 2022. aastal (tuhandetes eurodes):
| Nimi | Positsioon | Põhipalk (FS) |
Motivatsioonitasu (SHI) |
FS / SHI suhe |
Tasud kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Mari-Liis Rüütsalu | CEO | 166 | 45 | 79/21 | 210 |
| Signe Kukin | CFO | 127 | 31 | 80/20 | 157 |
| Kaspar Hanni | CDO | 92 | 17 | 85/15 | 109 |
| Kokku | 385 | 92 | 81/19 | 477 |
Ekspress Grupi juhatuse liikmete tasustamine 2021. aastal (tuhandetes eurodes):
| Nimi | Positsioon | Põhipalk (FS) |
Motivatsioonitasu (SHI) |
FS / SHI suhe |
Tasud kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| Mari-Liis Rüütsalu | CEO | 144 | 81 | 64/36 | 225 |
| Signe Kukin | CFO | 105 | 59 | 64/36 | 163 |
| Kaspar Hanni | CDO | 92 | 38 | 71/29 | 131 |
| Kokku | 341 | 178 | 66/34 | 519 |
Teistest kontserni ettevõtetest juhatuse liikmetele tasusid ei makstud. 2022. aasta eest makstakse lühiajalise motivatsioonisüsteemi raames preemiat nõukogu poolt 2022. aasta alguses seatud aastaeesmärkide saavutamise eest. Väljamaksed teostakse 2023. aastal. Nende eesmärkide võtmekomponentideks olid EBITDA, puhaskasum, digitulude osakaal ning olemasoleva äritegevuse ja võimalike uute äritegevuse omandamistega seotud strateegiline tegevus.
Kontserni juhatuse aktsiaoptsiooniprogrammi aktsiate arvu muutus 2022. aastal on alljärgnev:
| Nimi | Väljateenimata optsioonid 31 detsember 2021 |
Uued väljastatud optsioonid 2022 |
Väljateenitud optsioonid 2022 |
Väljateenimata optsioonid 31 detsember 2022 |
|---|---|---|---|---|
| Mari-Liis Rüütsalu | 53 333 | 0 | -26 667 | 26 667 |
| Signe Kukin | 36 445 | 0 | -18 222 | 18 222 |
| Kaspar Hanni | 26 667 | 0 | -13 333 | 13 333 |
| Kokku | 116 445 | 0 | -58 222 | 58 222 |
| Nimi | Väljateenitud optsioonid 31 detsember 2021 |
Realiseeritud optsioonid 2022 |
Väljateenitud optsioonid 2022 |
Väljateenitud optsioonid 31 detsember 2022 |
|---|---|---|---|---|
| Mari-Liis Rüütsalu | 26 667 | 0 | 26 667 | 53 333 |
| Signe Kukin | 56 362 | -38 140 | 18 222 | 36 445 |
| Kaspar Hanni | 13 333 | 0 | 13 333 | 26 667 |
| Kokku | 96 362 | -38 140 | 58 222 | 116 445 |
Nõukogu leiab, et tasustamine aktsiaoptsioonilepingute kaudu soodustab väärtuse loomist kontsernis ning nende lepingute mõju ettevõttele ja aktsionäridele on positiivne.
ASi Ekspress Grupp arendusjuht ja juhatuse liige Kaspar Hanni lahkus omal soovil ametist 2. veebruaril 2023. aastal. Kaspar Hanni ametilepingu lõppemisel täiendavat lahkumishüvitust ei makstud.
| Konsolideeritud bilanss86 | |
|---|---|
| Konsolideeritud koondkasumiaruanne 87 | |
| Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne88 | |
| Konsolideeritud rahavoogude aruanne 89 | |
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUMIDAMISE AASTAARUANDE LISAD90 | |
| Lisa 1. Üldine informatsioon 90 | |
| Lisa 2. Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted91 | |
| Lisa 3. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud107 | |
| Lisa 4. Finantsriskide juhtimine 109 | |
| Lisa 5. Raha ja pangakontod 114 | |
| Lisa 6. Nõuded ostjatele ja muud nõuded114 | |
| Lisa 7. Nõuded ostjate vastu 114 | |
| Lisa 8. Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks 115 | |
| Lisa 9. Muud lühiajalised nõuded 115 | |
| Lisa 10. Varud 115 | |
| Lisa 11. Äriühendused116 | |
| Lisa 12. Muud nõuded ja investeeringud116 | |
| Lisa 13. Ühisettevõtted117 | |
| Lisa 14. Sidusettevõtted119 | |
| Lisa 15. Materiaalne põhivara 120 | |
| Lisa 16. Immateriaalne põhivara 121 | |
| Lisa 17. Võlad ja ettemaksed123 | |
| Lisa 18. Pangalaenud ja laenukohustused124 | |
| Lisa 19. Rendilepingud 125 | |
| Lisa 20. Segmendiaruanne126 | |
| Lisa 21. Lõpetatud tegevusvaldkond128 | |
| Lisa 22. Müügitulu129 | |
| Lisa 23. Müüdud toodangu kulu130 | |
| Lisa 24. Turunduskulud 130 | |
| Lisa 25. Üldhalduskulud 130 | |
| Lisa 26. Kulud liikide järgi131 | |
| Lisa 27. Muud äritulud 131 | |
| Lisa 28. Aktsiaoptsiooniskeemid 131 | |
| Lisa 29. Omakapital 132 | |
| Lisa 30. Tingimuslikud varad ja kohustused 134 | |
| Lisa 31. Tehingud seotud osapooltega134 | |
| Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused 136 | |
| Lisa 33. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta 137 |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | Lisad |
|---|---|---|---|
| VARAD | |||
| Käibevara | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 7 448 | 10 962 | 5 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 11 661 | 9 323 | 6 |
| Ettevõtte tulumaksu nõuded | 49 | 2 | |
| Varud | 286 | 266 | 10 |
| Käibevara kokku | 19 444 | 20 553 | |
| Põhivara | |||
| Muud nõuded ja investeeringud | 1 580 | 1 671 | 12 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 60 | 42 | |
| Investeeringud ühisettevõtetesse | 1 017 | 1 011 | 13 |
| Investeeringud sidusettevõtetesse | 2 279 | 2 210 | 14 |
| Materiaalne põhivara | 8 736 | 7 964 | 15 |
| Immateriaalne põhivara | 66 720 | 60 807 | 16 |
| Põhivara kokku | 80 392 | 73 705 | |
| VARAD KOKKU | 99 836 | 94 258 | |
| KOHUSTUSED | |||
| Lühiajalised kohustused | |||
| Võlakohustused | 3 393 | 3 201 | 18 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 19 004 | 17 664 | 17 |
| Ettevõtte tulumaksu kohustused | 25 | 82 | |
| Lühiajalised kohustused kokku | 22 422 | 20 947 | |
| Pikaajalised kohustused | |||
| Pikaajalised võlakohustused | 21 948 | 19 018 | 18 |
| Muud pikaajalised kohustused | 43 | 601 | |
| Pikaajalised kohustused kokku | 21 991 | 19 619 | |
| KOHUSTUSED KOKKU | 44 413 | 40 566 | |
| OMAKAPITAL | |||
| Vähemusosalus | 147 | 140 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid | |||
| Aktsiakapital | 18 478 | 18 478 | 29 |
| Ülekurss | 14 277 | 14 277 | |
| Omaaktsiad | (334) | (384) | |
| Reservid | 2 059 | 1 920 | 29 |
| Jaotamata kasum | 20 796 | 19 261 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid kokku | 55 276 | 53 552 | |
| OMAKAPITAL KOKKU | 55 423 | 53 692 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 99 836 | 94 258 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 | Lisad |
|---|---|---|---|
| Jätkuvad tegevusvaldkonnad | |||
| Müügitulu | 64 141 | 53 516 | 22 |
| Müüdud toodangu kulu | (48 185) | (39 674) | 23 |
| Brutokasum | 15 956 | 13 842 | |
| Muud äritulud | 789 | 929 | 27 |
| Turunduskulud | (2 979) | (2 359) | 24 |
| Üldhalduskulud | (8 823) | (7 435) | 25 |
| Muud ärikulud | (146) | (113) | |
| Ärikasum /(kahjum) | 4 797 | 4 864 | |
| Intressitulud | 36 | 35 | |
| Intressikulud | (738) | (709) | |
| Muud finantstulud/(kulud) | 179 | 339 | |
| Kokku finantstulud/(kulud) | (523) | (335) | |
| Kasum/(kahjum) ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt | (242) | (281) | 13 |
| Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt | 325 | 161 | 14 |
| Kasum /(kahjum) enne tulumaksustamist | 4 357 | 4 409 | |
| Tulumaks | (302) | (276) | 8 |
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) jätkuvatest tegevusvaldkondadest | 4 055 | 4 133 | |
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast | 0 | (1 876) | 21 |
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) | 4 055 | 2 257 | |
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum), mis on omistatav | |||
| Emaettevõtte aktsionäridele | 4 048 | 2 243 | |
| Vähemusosalusele | 7 | 14 | |
| Koondkasum /(kahjum) kokku | 4 055 | 2 257 | |
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum), mis on omistatav | |||
| Emaettevõtte aktsionäridele | 4 048 | 2 243 | |
| Vähemusosalusele | 7 | 14 | |
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes) | |||
| Tavakasum /(-kahjum) aktsia kohta | 0,1335 | 0,1362 | 29 |
| Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta | 0,1294 | 0,1316 | 29 |
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurodes) | |||
| Tavakasum /(-kahjum) aktsia kohta | 0,1335 | 0,0742 | 29 |
| Lahustunud kasum /(kahjum) aktsia kohta | 0,1294 | 0,0716 | 29 |
| Emaettevõtte omanikele omistatav osa | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | Aktsiakapital | Ülekurss | aktsiad Oma |
Reservid | Jaotamata kasum |
Kokku | Vähemusosalus | Omakapital kokku |
| Saldo 31.12.2020 | 18 478 | 14 277 | (209) | 1 758 | 20 189 | 54 493 | 126 | 54 619 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | 0 | 0 | 0 | 126 | (126) | 0 | 0 | 0 |
| Omaaktsiate ostmine | 0 | 0 | (446) | 0 | 0 | (446) | 0 | (446) |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 271 | 36 | (17) | 290 | 0 | 290 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | (3 028) | (3 028) | 0 | (3 028) |
| Tehingud omanikega kokku | 0 | 0 | (175) | 162 | (3 171) | (3 184) | 0 | (3 184) |
| Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 243 | 2 243 | 14 | 2 257 |
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 243 | 2 243 | 14 | 2 257 |
| Saldo 31.12.2021 | 18 478 | 14 277 | (384) | 1 920 | 19 261 | 53 552 | 140 | 53 692 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | 0 | 0 | 0 | 110 | (110) | 0 | 0 | 0 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 50 | 29 | 22 | 101 | 0 | 101 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | (2 425) | (2 425) | 0 | (2 425) |
| Tehingud omanikega kokku | 0 | 0 | 50 | 139 | (2 513) | (2 324) | 0 | (2 324) |
| Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 048 | 4 048 | 7 | 4 055 |
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 048 | 4 048 | 7 | 4 055 |
| Saldo 31.12.2022 | 18 478 | 14 277 | (334) | 2 059 | 20 796 | 55 276 | 147 | 55 423 |
Lisainfo omakapitali muutuste kohta on toodud Lisas 29.
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 | Lisad |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | |||
| Aruandeperioodi ärikasum | 4 797 | 3 060 | 20 |
| Korrigeerimised: | |||
| Põhivara kulum | 4 084 | 4 162 | 15,16 |
| (Kasum)/-kahjum põhivara müügist, mahakandmisest ja väärtuse langusest | 29 | (10) | |
| Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus | 29 | 36 | 28 |
| Kahjum lõpetatud tegevusvaldkonna müügist | 0 | 2 077 | 21 |
| Äritegevuse rahavood: | |||
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | (1 939) | (1 599) | |
| Varude muutus | (9) | (33) | |
| Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus | 2 188 | 1 464 | |
| Rahavood põhitegevusest | 9 179 | 9 157 | |
| Makstud ettevõtte tulumaks | (401) | (281) | |
| Makstud intressid | (767) | (803) | |
| Rahavood äritegevusest kokku | 8 011 | 8 073 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | |||
| Netorahavoog tütarettevõtte soetamisest | (7 158) | (2 968) | |
| Laekumised muudest investeeringutest | 10 | 51 | |
| (Sissemaksed)/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutesse /-st |
(474) | (357) | |
| Netorahavoog lõpetatud tegevusvaldkonna müügist | 0 | 6 326 | 21 |
| Saadud intressid | 2 | 3 | |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine | (3 748) | (2 786) | |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 66 | 3 | |
| Antud laenud | (30) | (212) | |
| Antud laenude tagasimaksed | 86 | 156 | |
| Saadud dividendid | 601 | 828 | |
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | (10 645) | 1 044 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | |||
| Makstud dividendid | (2 425) | (3 028) | |
| Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed | (1 751) | (1 814) | 19 |
| Saadud laenud | 4 976 | 2 649 | |
| Laenude tagasimaksed | (1 680) | (1 785) | 18 |
| Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel | 0 | (446) | 29 |
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (880) | (4 424) | |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS | (3 514) | 4 693 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 10 962 | 6 269 | 5 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 7 448 | 10 962 | 5 |
ASi Ekspress Grupp ja tema tütarettevõtete peamisteks tegevusaladeks on meediategevus, sealhulgas online-meedia, ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine, kojukanne ja muud meediaga seotud tegevused. AS Ekspress Grupp (registrikood 10004677; aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn) on Eesti Vabariigis registreeritud valdusettevõte. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitatakse juhatuse koostatud ja nõukogu heakskiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatus kiitis heaks ja allkirjastas majandusaasta aruande 29. märtsil 2023.
ASi Ekspress Grupp (edaspidi kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aruanne kajastab allpool toodud ettevõtete majandustulemusi.
| Ettevõtte nimi | Staatus | Osalus 31.12.2022 |
Osalus 31.12.2021 |
Põhitegevus | Asukoht |
|---|---|---|---|---|---|
| Tegevussegment: kesksed tegevused | |||||
| Ekspress Grupp AS | Emaettevõte | Kontserniettevõtete haldamine ja tugiteenused | Eesti | ||
| Ekspress Finants OÜ | Tütarettevõte | 100% | 100% | Finantseerimis- ja raamatupidamisteenused | Eesti |
| Tegevussegment: meedia (online- ja trükimeedia) | |||||
| Delfi Meedia AS | Tütarettevõte | 100% | 100% | Online-meedia, päeva- ja nädalalehtede kirjastamine ja ajakirjade kirjastamine (endise nimega Ekspress Meedia AS) |
Eesti |
| Delfi A/S | Tütarettevõte | 100% | 100% | Online-meedia | Läti |
| D Screens SIA | Tütarettevõte | 100% | 100% | Välireklaami müük | Läti |
| Delfi Ticket Service SIA | Tütarettevõte | - | 100% | Holding ettevõte (ühendatud Biļešu Paradīze SIA-ga aprill 2022) |
Läti |
| Biļešu Paradīze SIA | Tütarettevõte | 100% | 100% | Elektroonilise piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtade haldamine |
Läti |
| Altero SIA | Sidusettevõte | 25,48% | 25,48% | Finantstoodete võrdlus- ja vahendusportaal | Läti |
| Delfi UAB | Tütarettevõte | 100% | 100% | Online-meedia | Leedu |
| Naujienų agentūra Elta UAB | Tütarettevõte | 100% | - | Uudiste agentuur (soetatud mai 2022) | Leedu |
| Sport Media UAB | Tütarettevõte | 51% | 51% | Hetkel ei tegutse | Leedu |
| Satyre UAB | Tütarettevõte | 100% | - | Holding ettevõte (asutatud detsember 2022) | Leedu |
| Lrytas UAB | Tütarettevõte | 100% | - | Online-meedia (soetatud detsember 2022) | Leedu |
| Hea Lugu OÜ | Tütarettevõte | 83% | 83% | Raamatute kirjastamine | Eesti |
| Eesti Audioraamatute Keskus OÜ |
Sidusettevõte | 33,33% | 33,33% | Audioraamatute tootmine ja müük | Eesti |
| Digital Matter UAB | Tütarettevõte | 100% | 100% | Internetireklaami lahendused ja -võrgustik | Leedu |
| Digital Matter SIA | Tütarettevõte | 100% | 100% | Internetireklaami lahendused ja -võrgustik | Läti |
| Videotinklas UAB | Tütarettevõte | 100% | 100% | Sisuloome produktsioonistuudio | Leedu |
| Geenius Meedia OÜ | Tütarettevõte | 100% | 100% | Online-meedia ja ajakirjade kirjastamine | Eesti |
| Linna Ekraanid OÜ | Tütarettevõte | 100% | 100% | Digitaalse välireklaami müük | Eesti |
| Babahh Media OÜ | Tütarettevõte | 100% | 100% | Videotootmise müük, meedia- ja taristulahendused (likvideerimisel) |
Eesti |
| Õhtuleht Kirjastus AS | Ühisettevõte | 50% | 50% | Ajalehtede kirjastamine ja ajakirjade kirjastamine | Eesti |
| Express Post AS | Ühisettevõte | 50% | 50% | Perioodika kojukanne | Eesti |
| Kinnisvarakeskkond OÜ | Sidusettevõte | 49% | 49% | Kinnisvaraportaali arendamine | Eesti |
Alljärgnevalt on toodud peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt rakendatud kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti.
ASi Ekspress Grupp konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Komisjon on need vastu võtnud (IFRS – International Financial Reporting Standards). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt nendele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS) ja tõlgendustele (IFRIC), mis on avaldatud ja kehtivad või on avaldatud ja ennetähtaegselt rakendatavad aruannete koostamisel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb anda juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid ning kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuste osatähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud Lisas 3.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes, mis on kontserni arvestusvaluuta. Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik summad ümardatud lähima tuhandeni.
Finantsaruanded on koostatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, metoodika muutuste sisu ja mõju on selgitatud vastavates lisades.
COVID-19ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021 (standardi IFRS 16 muudatus) – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. aprillil 2021 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
aasta mais anti välja muudatus "COVID-19ga seotud rendihinna alandamine" (2020. aasta muudatus), millega muudeti standardit IFRS 16 "Rendiarvestus". 2020. aasta muudatusega võeti kasutusele vabatahtlik praktiline abinõu, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19st tingitud rendihinna alandamise kajastamist. Praktilise abinõu kohaselt ei ole rentnikul kohustust hinnata, kas kriteeriumidele vastava rendihinna alandamise puhul on tegemist rendilepingu muudatustega, vaid selle asemel saab seda kajastada vastavalt muudele kohaldatavatele juhistele.
aasta muudatusega kasutusele võetud praktilist abinõu kohaldatakse ainult rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg oli 30. juunil 2021 või varem. 2021. aasta muudatusega pikendatakse IFRS 16 kohast COVID-19ga seotud rendihinna alandamise kajastamise praktilist abinõu ühe aasta võrra – st rentnikel on lubatud kohaldada seda rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg on 30. juunil 2022 või varem.
Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.
Standardi IFRS 3 "Äriühendused" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada.
Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.
Standardi IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.
Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).
Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.
Standardi IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.
Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.
Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.
Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020 – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kahte muudatust:
Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.
Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused ei kehti veel 31. detsembril 2022 lõppenud aruandeperioodi suhtes ja neid ei ole konsolideeritud finantsaruannete koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb antud muudatused rakendada hetkel, mil need jõustuvad.
Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 "Olulisuse üle otsustamine" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet,
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRSi rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.
Muudatused on kooskõlas mõiste "olulisus" täpsustatud määratlusega:
"Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad".
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.
Standardi IAS 8 "Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost.
Muudatused ei avalda kontsernile olulist mõju, kuna muudatuse eesmärk on üksnes täpsustada arvestushinnangute mõistet ning selgitada, millised on arvestushinnangute ja arvestuspõhimõtete erinevused.
Standardi IAS 12 "Tulumaks" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.
Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.
Standard IAS 1 "Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Euroopa Liit ei ole neid muudatusi veel heaks kiitnud.
IAS 1 muudatused kohustuste lühi- ja pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris. Esialgne jõustumiskuupäev oli 01. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale reageerides lükati aga jõustamiskuupäeva ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks.
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.
Standard IFRS 16 "Rendid": Rendikohustus müük-tagasirent muudatused – kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud.
Standardi IFRS 16 "Rendid" muudatused mõjutavad seda, kuidas müüja-rentnik kajastab müügi-tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel.
Muudatustega kinnitatakse järgmist.
Müüja-rentnik võib kasutada teistsuguseid lähenemisviise, mis on kooskõlas uute hilisema mõõtmise nõuetega.
Kontserni hinnangul puudub muudatuste esmasel rakendamisel oluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aastaaruandele.
Tütarettevõtteks loetakse ettevõte, mille üle emaettevõte omab kontrolli. Tütarettevõte loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui emaettevõte kontrollib tütarettevõtet, omab juurdepääsu või õigusi muutuvale kasumlikkusele oma tehingutest tütarettevõttega ja suudab kasutada oma võimu kasumlikkuse mõjutamiseks. Kui asjaolud näitavad, et üks või mitu kolmest eespool loetletud kontrollielemendist on muutunud, siis hindab emaettevõte uuesti, kas ta kontrollib tütarettevõtet või mitte.
Kui emaettevõttel ei ole tütarettevõttes hääleõiguse enamust, kontrollib ta tütarettevõtet ka siis, kui tema hääleõigus on piisav, et anda talle praktiline suutlikkus juhtida ühepoolselt tütarettevõtte asjaomast tegevust. Hindamaks, kas emaettevõtte hääleõigus tütarettevõttes on piisav kontrolli omamiseks, võtab emaettevõte arvesse kõiki asjaomaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas emaettevõttele kuuluvat hääleõigust võrreldes teistele hääleõiguslikele omanikele kuuluvate osaluste ja jaotusega, emaettevõttele, teistele hääleõiguslikele omanikele või kolmandatele osapooltele potentsiaalselt kuuluv hääleõigus, teistest lepingulistest kokkulepetest tulenevad õigused ja kõik täiendavad faktid ja asjaolud, mis näitavad, et emaettevõte suudab või ei suuda juhtida antud hetkel otsuste langetamist, sealhulgas mõjutada hääletamise tulemusi aktsionäride koosolekutel.
Kui emaettevõte omandas või loovutas perioodi jooksul ettevõtte üle kontrolli, on vastav tütarettevõte konsolideeritud alates selles kontrolli omandamise kuupäevast kuni kontrolli lõppemise kuupäevani.
Kasum või kahjum ning muu koondkasumi kõik komponendid omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollitavatele osalustele. Tütarettevõtete koondkasum omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollitavatele osalustele isegi juhul, kui selle tulemusel tekib mittekontrollitaval osalusel puudujäägiga saldo.
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Äriühenduses üleantud tasu kajastatakse õiglases väärtuses, mis on kontsernile üleantud varade omandamise kuupäeval kehtinud õiglane väärtus, kontserni omandatud ettevõtte eelmiste omanike ees tekkinud kohustused ja kontserni poolt tütarettevõttes kontrolli omandamise eest väljastatud osaluse omakapitali summa. Omandamisega seotud kulud kajastatakse üldjuhul kasumiaruandes omandamise hetkel. Firmaväärtus on positiivne vahe makstud tasu, omandatavas ettevõttes mittekontrollitava osaluse väärtuse ning omandajale ettevõttes varasemalt kuulunud osaluse omakapitali õiglase väärtuse summa ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Juhul, kui soetusmaksumus on väiksem omandatud netovara õiglasest väärtusest, kajastatakse tekkinud vahe kohe kasumiaruandes soodusostu tuluna.
Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab kontsern talle eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes.
Kontserni osaluse muutusi tütarettevõttes, mis ei too kaasa kontrolli kaotamist, kajastatakse omakapitalitehingutena.
Ühise kontrolli all olevate üksustega seotud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Selliste äriühenduste puhul ei pruugi ühinemine toimuda turutingimustel, mille tulemusena võib tavalise ostumeetodi rakendamine moonutada toimunud tehingu sisu. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete soetusmaksumus ei pruugi kajastada omandatud ettevõtte tegelikku väärtust. Selle tulemusena ei ole firmaväärtusel ega negatiivsel firmaväärtusel tavapärast tähendust. Korrigeeritud ostumeetodi kohaselt ei hinnata omandatava äriühingu varasid, kohustusi ja tingimuslikke kohustusi ümber ostuhinna jaotuse õiglases väärtuses, kuid need kajastatakse nende bilansilises väärtuses omandava äriühingu bilansis ning omandatud netovara soetusmaksumuse ja bilansilise väärtuse vahet ei kajastata positiivse ega negatiivse firmaväärtusena, vaid seda kajastatakse omandava äriühingu omakapitali vähenemise või suurenemisena.
Konsolideeritud aruandes on elimineeritud kõik kontsernisisesed saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid. Realiseerimata kahjumid on samuti elimineeritud, arvestades indikatsioone vara väärtuse languse kohta. Vajadusel on harmoneeritud tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid selleks, et kindlustada ühtlaste arvestuspõhimõtete järgimine kontserni konsolideeritud aruandes.
Ühisettevõte on ühine ettevõtmine, kus osapooltel, mis ühiselt kontrollivad ettevõtmist, on õigus ühise ettevõtmise netovaradele. Ühine kontroll on lepinguline kokkulepe jagada ettevõtmise kontrolli, mis kehtib ainult juhul, kui otsused asjaomaste tegevuste kohta nõuavad kontrolli jagavate osapoolte ühehäälset nõusolekut.
Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on oluline mõju, aga mida kontsern ei kontrolli. Üldjuhul kaasneb oluline mõju 20%-50% osalusega.
Investeeringuid ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse kajastatakse esialgu soetusmaksumuses ja hiljem kapitaliosaluse meetodil. Kontserni investeering ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse hõlmab firmaväärtust, mis määratakse kindlaks omandamise hetkel.
Kontsernile kuuluv osa sidusettevõtte soetamise järgselt teenitud kasumites või kahjumites kajastatakse koondkasumiaruandes. Kumulatiivsed soetamise järgselt toimunud muutused kajastatakse investeeringu bilansilise väärtuse korrigeerimisena. Kui kontserni osa sidusettevõtte kahjumist on võrdne või ületab sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist väärtust, mille hulka arvatakse ka muud tagamata nõuded sidusettevõttelt, siis kajastatakse edaspidi tekkivaid kahjumeid ainult juhul, kui kontsern on võtnud kohustuse või on teinud makseid sidusettevõtte eest.
Kontserni ja ühis- ja sidusettevõtete omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid on elimineeritud proportsionaalselt kontserni osalusega ühis- ja sidusettevõtete aktsia- või osakapitalis. Realiseerimata kahjumid on samuti elimineeritud, kui tehing ei viita üleantud vara väärtuse langusele. Ühis- ja sidusettevõtete raamatupidamispõhimõtteid on vajadusel muudetud, kindlustamaks kooskõla kontserni arvestuspõhimõtetega.
Investeeringute soetamist ühis- ja sidusettevõtetesse kajastatakse ostumeetodil sarnaselt investeeringute soetamisega tütarettevõtetesse kontserni poolt.
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel.
Emaettevõte kasutab kapitaliosaluse meetodit, millest on maha arvatud tema tütarettevõtete, ühisettevõtete ja sidusettevõtetega seotud allahindlused.
Raha ja raha ekvivalendid sisaldavad raha kassas, pangakontosid ning kuni 3-kuulisi pangadeposiitide jääke. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis laenudena lühiajaliste kohustuste hulgas.
Kontserni kuuluvate ettevõtete raamatupidamise aastaaruandes kajastatud komponentide üle peetakse arvestust arvestusvaluutas, milleks on ettevõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud eurodes.
Välisvaluutas fikseeritud tehingute ümberarvestusel arvestusvaluutasse on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud vastava kontserniettevõtte asukohariigi keskpanga või euro puhul Euroopa Keskpanga valuutakursid. Sellistest tehingutest ning aastalõpu kursiga välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestustest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes.
Kontsernil on ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus, mille arvestus- ja esitusvaluuta on euro.
Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimisväärtus. Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse perioodika- ja raamatusegmentides FIFO meetodit ja trükiteenuste segmendi (lõpetatud tegevusvaldkond) tootmisvarude puhul kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Valmistoodangu ja pooltoodangu soetusmaksumus koosneb projekteerimiskuludest, toorainekuludest, otsestest palga- ja muudest otsekuludest ning tootmise üldkuludest (vastavalt normaalse toodangu mahule). Netorealiseerimisväärtus on toodete eeldatav müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud eeldatavad muutuvkulud.
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse nende tekkimise hetkel. Kõik ülejäänud finantsvarad ja -kohustused kajastatakse siis, kui kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool.
Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostjate vastu, millel ei ole olulist finantseerimise komponenti) või finantskohustust mõõdetakse esmasel kajastamisel nende õiglases väärtuses, millele vara puhul, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, lisanduvad tehingukulud, mis on otseselt seotud selle vara soetamisega. Nõudeid ostjate vastu ilma olulise finantseerimise komponendita hinnatakse esmasel kajastamisel tehinguhinnas.
Esmasel kajastamisel klassifitseeritakse finantsvara bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses; võlainstrumendina õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, omakapitali instrumendina õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi; või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.
Finantsvarasid ei klassifitseerita ümber pärast nende esmast kajastamist, kui kontsern ei muuda oma finantsvarade haldamise ärimudelit, sellisel juhul klassifitseeritakse kõik mõjutatud finantsvarad ümber ärimudeli muutusele järgneva esimese aruandeperioodi esimesel päeval.
Finantsvara kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele ja ei ole määratletud varana, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande:
Kontsern klassifitseerib korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning antud laenud.
Võlainstrumente mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele ja seda ei ole määratletud varana, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande:
Kontsernil ei ole finantsvarasid, mis oleks klassifitseeritud mõõdetavateks õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi.
Mitte-kauplemiseesmärgil hoitavate omakapitali instrumentide esmasel kajastamisel võib kontsern pöördumatult valida, kas esitada investeeringu õiglase väärtuse hilisemad muutused koondkasumiaruandes. Antud valik tehakse iga investeeringu osas eraldi.
Kõik finantsvarad, mis ei ole klassifitseeritud mõõdetavateks korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi nagu on eelpool kirjeldatud, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Esmasel kajastamisel võib kontsern õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka finantsvarad, mis vastavad kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastamise tingimustele, kui see kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või kajastamise mittejärjepidevusetust, mis muidu tekiks.
| Finantsvarad õiglases väärtuses läbi kasumiaruande |
Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Puhaskasum ja -kahjum, sealhulgas intressi- või dividenditulu, kajastatakse kasumiaruandes. |
|---|---|
| Korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarad | Antud varasid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha kahjum vara väärtuse langusest. Intressitulu, kasum või kahjum valuutakursi muutusest ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes. |
| Omakapitali instrumendid õiglases väärtuses läbi koondkasumi |
Antud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses. Dividendid kajastatakse kasumiaruandes tuluna, välja arvatud juhul, kui dividend on selgelt investeeringu soetusmaksumuse osaline tagastus. Muu puhaskasum ja -kahjum kajastatakse koondkasumiaruandes ja seda ei liigitata ümber kasumiaruandesse. |
Finantskohustused klassifitseeritakse mõõdetuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Finantskohustus klassifitseeritakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui seda hoitakse kauplemise eesmärgil, see on tuletisinstrument või see on sellisena kajastatud esmasel kajastamisel. Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande hinnatakse õiglases väärtuses ning puhaskasum ja kahjum, sealhulgas mis tahes intressikulud, kajastatakse kasumiaruandes. Muud finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressikulud ja kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes.
Äriühenduse tulemusena tekkinud kohustus tingimusliku tasu osas klassifitseeritakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogusid. Hindamismudel arvestab eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust, mida on diskonteeritud, kasutades riskiga korrigeeritud diskontomäära. Hinnanguline õiglane väärtus suureneb (väheneb), kui eeldatavad rahavood oleksid kõrgemad (madalamad) või kui riskiga korrigeeritud diskontomäär oleks madalam (kõrgem).
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast või juhul, kui kontsernil puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse või tagasimakse graafik muudetakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.
Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finantsvara rahavoogudele lõpevad või kui kontsern annab lepinguliste rahavoogude saamise õiguse üle tehingus, mille puhul antakse sisuliselt üle kõik finantsvara omamisega seotud riskid ja hüved või kus kontsern ei anna sisuliselt üle ega hoia kõiki omandiõigusega kaasnevaid riske ja hüvesid ning ei säilita kontrolli finantsvara üle.
Kui kontsern sõlmib tehinguid, millega ta kannab üle oma finantsseisundi aruandes kajastatud varad, kuid säilitab kõik või põhilised üleantud varade riskid ja hüved, siis sellistel juhtudel üleantud vara kajastamist ei lõpetata.
Kontsern lõpetab finantskohustuse kajastamise, kui tema lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või aegunud. Samuti lõpetab kontsern finantskohustuse kajastamise, kui selle tingimusi muudetakse ja muudetud kohustuse rahavood on oluliselt erinevad, millisel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinevat uut finantskohustust õiglases väärtuses.
Finantskohustuse kajastamise lõpetamisel kajastatakse kustutatud bilansilise väärtuse ja makstud tasu (kaasa arvatud üleantud mitterahalised varad või võetud kohustused) vahe kasumiaruandes.
Finantsvarad ja -kohustused tasaarvestatakse ja netosumma kajastatakse finantsseisundi aruandes siis ja ainult siis, kui kontsernil on sel hetkel seaduslik õigus summasid tasaarvestada ja ta kavatseb need kas tasuda netopõhiselt või realiseerida vara ja tasuda samaaegselt kohustuse.
Kontsern rakendab väärtuse languse kajastamisel oodatava krediidikahjumi mudelit korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade suhtes.
Kontsern mõõdab väärtuse langust summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega, väljaarvatud järgmised finantsvarad, mille väärtuse langus mõõdetakse summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega:
muud nõuded, antud laenud ja pangasaldod, mille krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud.
Nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, väärtuse langust mõõdetakse alati summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Antud finantsvarade eeldatavate krediidikahjumite hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega.
Selleks et kindlaks teha, kas finantsvarade krediidirisk on esmase kajastamise järel märkimisväärselt suurenenud ja hinnata eeldatavat krediidikahjumit, kasutab kontsern mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude ja pingutusteta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset informatsiooni ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel, teadaoleval krediidihinnangul ning ka tulevikku suunatud informatsioonil.
Eeldatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjumeid mõõdetakse kõikide rahapuudujääkide nüüdisväärtusena (st vahe ettevõtte lepingujärgsete rahavoogude ja nende rahavoogude vahel, mida kontsern loodab saada). Eeldatavate rahavoogude diskonteerimisel kasutatakse finantsvara efektiivset intressimäära.
Kontsern hindab igal aruandepäeval, kas korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade krediidi kvaliteet on langenud. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju.
Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset üks järgnevatest sündmustest:
Eelnevast sõltumata loeb kontsern kohustuse mittetäidetuks, kui finantsvara on enam kui 60 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud.
Varade bilansilist väärtust vähendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse languse võrra.
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta juhul, kui on tõenäoline, et nende kasutamisega seoses saadakse tulevikus majanduslikku kasu.
Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud kulum. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest ja kaudsetest põhivara kasutuselevõtuga seonduvatest väljaminekutest. Materiaalse põhivara soetusmaksumus sisaldab ka eeldatavaid demonteerimise, eemaldamise ja asukoha taastamise kulutusi, milleks ettevõttel tekib kohustus vara paigaldamisel ja kasutamisel. Omatarbeks valmistatud materiaalse põhivara soetusmaksumus sisaldab materjalikulusid ning otseseid tööjõukulusid.
Kui materiaalse põhivara objekt koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga komponentidest, võetakse need komponendid arvele iseseisvate põhivaraobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Sarnase eeldatava kasuliku tööeaga põhivarasid arvestatakse kogumitena.
Kui materiaalse põhivara kaetav väärtus on madalam jääkväärtusest, kajastatakse kahjumit vara väärtuse langusest summas, mille võrra vara jääkväärus ületab tema kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Kasutusväärtuse leidmisel on tuginetud järgmiste aastate eeldatavatele diskonteeritud rahavoogudele (vaata ka arvestuspõhimõtet "Varade väärtuse langus"). Materiaalse põhivara allahindlus on kajastatud bilansis akumuleeritud kulumi suurenemisena ja kasumiaruandes kuluna. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendusena.
Kulumi arvestamisel kasutatakse üldjuhul lineaarse amortisatsiooni meetodit, jaotamaks soetusmaksumuse ühtlaselt üle vara kasuliku eluea. Ajakirjade trükimasinad ja järeltöötluse seadmed trükiteenuse segmendis (lõpetatud tegevusvaldkond) maksumusega üle 320 tuhande euro amortiseeritakse tooteühiku meetodi alusel. Kuluminorm määratakse igale materiaalse põhivaraobjektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast või eeldatavast kogutoodangust. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgil ning asukohas ning lõpetatakse, kui vara lõppväärtus ületab bilansilist maksumust, vara lõplikul eemaldamisel või ümberklassifitseerimisel "müügiootel põhivaraks". Amortiseerimist ei lõpetata vara kasutusest eemaldamisel. Igal bilansipäeval hinnatakse ning vajadusel korrigeeritakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist maksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Põhivara müügikasumid ja -kahjumid on summad, mille võrra müügihind ületab või jääb alla bilansilise maksumuse ning neid kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või ärikuludena.
Kulumit arvestatakse lineaarselt või lähtudes toomisühiku meetodist, kasutades järgmisi eeldatavaid kasulikke eluigasid. Maad ei amortiseerita.
Ehitised ja rajatised 20-33 aastat
Masinad ja seadmed:
Tootmisseadmed 5-15 aastat
Muud põhivarad:
Sõidukid 5-10 aastat
Muu inventar ja seadmed 2-7 aastat
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende toimumise momendil.
Firmaväärtus on positiivne vahe uue tütar-, sidus- või ühisettevõtte omandamisel makstud ostuhinna ja soetatud identifitseeritava netovara õiglase väärtuse vahel omandamiskuupäeval. Tütarettevõtete omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse immateriaalse varana, ühisettevõtete ja sidusettevõtete omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse investeeringu osana vastavalt kas ühisettevõttesse või sidusettevõttesse. Firmaväärtuse võimalikku väärtuse langust testitakse vähemalt kord aastas ning vajadusel hinnatakse alla. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata. Konsolideeritud bilansis kajastatud firmaväärtust võetakse arvesse emaettevõtte kasumi/kahjumi arvestamisel tütarettevõtte aktsiate või osade müümisel. Negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel kajastatakse selle tekkimisel kasumiaruandes tuluna.
Väärtuse testimisel jagatakse firmaväärtus nendele varagruppidele, mille kohta on võimalik rahavoogusid eristada (rahateeniv üksus). Firmaväärtus jagatakse nendele rahateenivatele üksustele või rahateenivate üksuste gruppidele, mis saavad eeldatavasti kasu äriühendustest, kus firmaväärtus tekkis.
Investeeringu kaetava väärtuse aluseks on antud raha teeniva üksuse tuleviku oodatavad rahavood, mida diskonteeritakse, kasutades eeldatavat kaalutud keskmist kapitali tootluse määra. Kui investeeringu kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest maksumusest, hinnatakse investeering alla kaetava väärtuseni ja kajastatakse väärtuse langus kuluna. Kui investeeringu kaetav väärtus on kõrgem tema bilansilisest maksumusest, üleshindlust ei toimu. Hinnangud ja otsused, mida kasutatakse äriühenduste hindamisel, vaadatakse pidevalt üle ning kui tegelikud tulemused erinevad hinnangutest, korrigeeritakse hinnanguid.
Kaubamärgid võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kuludest. Määratud elueaga kaubamärgid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses miinus akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt lineaarsele meetodile, jaotamaks kaubamärkide soetusmaksumust nende varade eeldatavale elueale. Amortiseeritavate varade väärtuse langust hinnatakse siis, kui esineb bilansilise maksumuse langusele viitavaid asjaolusid ning vajadusel kajastatakse allahindlus (vaata ka "Mittefinantsvarade väärtuse langus").
Määratud elueaga kaubamärkide eeldatav kasulik eluiga on 5-50 aastat. Igal aastal hinnatakse amortisatsiooninormide mõistlikkust.
Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Uute teaduslike või tehniliste teadmiste genereerimise eesmärgil läbiviidud uuringute ja teadustööga seotud kulutused kajastatakse nende tekkimise momendil kasumiaruandes kuluna. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse ainult juhul, kui a) antud immateriaalse vara kasutus- või müügikõlblikuks saamine on tehniliselt võimalik; b) kui ettevõttel on selleks olemas piisavad rahalised vahendid; c) kui ettevõttel on võimalik immateriaalset vara kasutada või müüa; d) kui ettevõte suudab usaldusväärselt mõõta immateriaalse vara arendustegevuse väljaminekuid.
Kapitaliseeritud väljaminekud sisaldavad materjalikulu ja otseseid tööjõukulusid. Muud arendusväljaminekud ja uurimisväljaminekud kajastatakse nende tekkimise perioodil kasumiaruandes kuluna. Kapitaliseeritud arendusväljaminekud kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arendusväljaminekud kantakse kuludesse lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat.
Kliendisuhted on identifitseeritavad immateriaalsed varad, kui need tulenevad lepingulistest või seadusest tulenevatest õigustest, või on eristatavad. Äriühenduste kaudu omandatud kliendisuhteid mõõdetakse algselt õiglases väärtuses nende omandamise kuupäeval. Kliendisuhted kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvutatakse vastavalt lineaarsele meetodile, jaotamaks kliendisuhete soetusmaksumust nende varade eeldatavale elueale. Amortiseeritavate varade väärtuse langust hinnatakse siis, kui esineb bilansilise maksumuse langusele viitavaid asjaolusid ning vajadusel kajastatakse allahindlus (vaata ka "Mittefinantsvarade väärtuse langus").
Kliendisuhete eeldatav kasulik eluiga on 2-10 aastat. Igal aastal hinnatakse amortisatsiooninormide mõistlikkust.
Muud immateriaalset varad (k.a. arvutitarkvara) kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes 2-7-aastasest eeldatavast kasulikust elueast.
Määramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas, kas vara väärtus on langenud. Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasutuseaga varade (maa) puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud allahindlus kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (rahateeniv üksus). Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata).
Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldistena.
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on välja toodud aastaaruande lisades.
Kohustused töötajate ja juhatuse liikmete ees sisaldavad väljamakstavaid palgasummasid, preemiaid, mis on arvutatud vastavalt kinnitatud preemiate korrale ning puhkusekohustust, mis on arvutatud kooskõlas töötajate töölepingutega, juhatuse liikmete ametilepingutega ja kohalike seadustega bilansipäeva seisuga.
Kohustus sisaldab puhkusetasu kohustust koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse kohustusega, mis on kajastatud bilansis "võlad ja ettemaksed" hulgas ja kasumiaruandes tööjõukulude hulgas.
Aktsiate eest töötajate poolt ettevõttele osutatud teenuste (tööpanuse) õiglane väärtus kajastatakse tööjõukuluna kasumiaruandes ning bilansis kohustusena alates aktsiaoptsiooni väljaandmisest ja teenuste osutamise perioodi jooksul. Saadud teenuste õiglane väärtus määratakse lähtudes töötajatele võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasest väärtusest (turuhinnast) nende võimaldamise kuupäeval. Töötajal on õigus aktsiapõhise makse kokkuleppe raames saada need olenemata kehtivast töösuhtest. Ettevõte on kohustatud aktsiaoptsiooni lõppemisel üle andma kokkulepitud koguse aktsiaid, mille ta ostab turult turuhinnas. Aktsiaoptsiooni tarbeks soetatud aktsiad kajastatakse omakapitali real "Omaaktsiad". Aktsiate üleandmisel saldeeritakse real "omaaktsiad" ja bilansis kohustusena kajastatud summad. Tekkiv vahe kajastatakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi real.
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab kontsern IFRS 16 rendi definitsiooni.
Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.
Kontsern kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus kontsernile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et kontsern plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate kontserni omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või, kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.
Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära, kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.
Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. See arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui kontsern muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber, kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed).
Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjustel, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara bilansiline maksumus on vähendatud nullini.
Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.
Müügitulu mõõdetakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab tulu, kui ta täidab toimingukohustuse, andes kauba või teenuse üle kliendile. Kontsern on kauba või teenuse kliendile üle andnud hetkel, kui klient omandab kauba või teenuse üle kontrolli. Kontrolli võib üle anda kas mingil kindlal ajahetkel või aja jooksul.
Alljärgnevas tabelis on esitatud informatsioon kliendilepingutest tuleneva toimingukohustuste täitmise ja ajastuse ning sellest tulenevalt müügitulu kajastamise arvestuspõhimõtete kohta:
| Müügitulu liik | Toimingukohustuse täitmine ja ajastus | Müügitulu kajastamine IFRS 15 kohaselt |
|---|---|---|
| Reklaamitulu | Kontroll teenuse üle antakse kliendile üle hetkel, mil reklaam meedias avaldatakse. Klientidele esitatakse arveid vastavalt lepingutingimustele peale teenuse osutamist. Bartertehingud arveldataks tasaarveldamise korras. |
Müügitulu meedia- ja reklaamiteenuste osutamisel ja vahendamisel kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse, see tähendab reklaami meedias avaldamise hetkel. Perioodilistest reklaamkuulutuspakettidest saadav tulu kajastatakse tuluna võrdeliselt kehtivusajale. Bartertehingute korral kajastatakse reklaamitulu meedias avaldamise hetkel ja vastavalt lepingus sätestatule saadakse teiselt osapoolelt vastu teenus või kaup, mis kajastatakse teenuse või kauba saamise hetkel kuludes. Mitterahaline tasu mõõdetakse õiglases väärtuses. |
| Ajakirjandusväljaannete ja raamatute jaemüük |
Kliendid omandavad kontrolli ajakirjade, ajalehtede ja raamatute üle hetkel, kui kaup on üle antud kliendile. Ajalehed ja ajakirjad müüakse hulgitingimustel enamasti tagastusõigusega. Ajalooline kogemus kaubatagastustega on aluseks eeldatavate tagastussummade hindamiseks. Toodete müügil hulgitingimusel esitatakse arve kliendile iga kuu lõpus müüdud toodete eest. Toodete jaemüügil tasub klient üldiselt kas sularahas, maksekaardiga või pangaülekandega. |
Tulu kaupade müügist kajastatakse hetkel, mil kaup on üle antud kliendile, see tähendab hetkel, mil müügitehing kliendiga on viidud lõpule. Kaupade tagastamise tõenäosuse hindamisel tuginetakse eelnevale kogemusele ning kaubatagastused kajastatakse tulu vähendusena müügihetkel. Kirjastatud raamatute müük kajastatakse hetkel, mil need on müüdud lõpptarbijale. |
| Ettetellitud perioodiliste (sh digitellimuste) väljaannete ja raamatute müük |
Kliendid omandavad kontrolli ajakirjade, ajalehtede ja raamatute üle hetkel, kui kaup on üle antud kliendile. Kliendid tasuvad ettetellitud perioodiliste väljaannete (sh digitellimuste) ja raamatute eest ettemaksetena, mis tähendab, et tellimus hakkab kehtima, kui makse on laekunud. |
Kliendi maksed raamatute, ajalehtede ja ajakirjade tellimuste eest jagatakse tellimisperioodile ning kajastatakse tuludes vastavalt väljaande ilmumisele. Järgmiste perioodide tellimuste eest saadud maksed kajastatakse kliendilepingu kohustusena. Tellimuste pakettide korral jagatakse paketi tellimuse hind üksikutele komponentidele. |
| Paberi ja trükiteenuste müük (lõpetatud tegevusvaldkond alates 2021) |
Klient omandab kontrolli pabertoodete ja osutatud trükiteenuste üle, kui need on üle antud kliendile. Klientidele esitatakse arveid vastavalt lepingutingimustele. Teostatud tööd, mille eest on lepinguline õigus tasu saada, kuid mille kohta ei ole aruandekuupäeva seisuga arvet väljastatud, kajastatakse kliendilepingu varana. |
Müügitulu kajastatakse, kui kaup on võõrandatud kliendile, see tähendab hetkel, mil klient saab tellitud pabertooted kätte, sest kontsern ei loo toimingukohustust täites vara, millele oleks kontsernil alternatiivne kasutusviis. Samuti ei ole kontsernil võimalust suunata kliendile loodavat vara muusse kasutusse. |
| Ürituste korraldajatelt ja internetis müüdud piletitelt saadud vahendustasud |
Ettevõte tegutseb agendi rollis ning ei kontrolli teise osapoole poolt kliendile pakutavaid teenuseid. Interneti kaudu müüdavate piletite üle saab klient kontrolli hetkel, mil piletid on kliendile üle antud. Müügipunktides müüdud piletite puhul saab toimingukohustus täidetud ürituse toimumisel. Vahendustasude suurus sõltub müüdud piletite arvust. |
Tegutsedes agendina kajastab ettevõte müügist saadud vahendustasu summas, millele on tal eeldatavasti õigus teise osapoole poolt üle antud kaupade või teenuste vahendamise eest hetkel, mil toimingukohustus on täidetud. |
Intressitulu kajastatakse sisemise intressimäära meetodil. Sisemine intressimäär on määr, mis diskonteerib hinnangulised tulevased raha laekumised finantsvara eeldatava eluea jooksul. Intressitulu arvutamisel rakendatakse vara bilansilisele brutomaksumusele sisemist intressimäära (kui vara väärtus ei ole langenud). Finantsvarade puhul, mille väärtus on pärast esmast kajastamist langenud, arvutatakse intressitulu, rakendades finantsvara korrigeeritud soetusmaksumuse suhtes sisemist intressimäära. Kui vara ei ole enam allahinnatud, siis jätkatakse intressitulu arvutamist brutosummas.
Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus selle saamiseks.
Sihtfinantseerimine kajastatakse õiglases väärtuses, kui eksisteerib põhjendatud kindlustunne, et see saadakse, ja kontsern vastab kõigile sellega seotud tingimustele. Kuludega seotud sihtfinantseerimist lükatakse edasi ja kajastatakse kasumiaruandes muu ärituluna perioodi jooksul, mis on vajalik selleks, et tasaarveldada neid kuludega, mille kompenseerimiseks nad on ette nähtud. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja sihtfinantseerimisest saadud tulu eraldi.
Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades kontserni aktsionäridele kuuluv osa aruandeaasta puhaskasumist perioodi kaalutud keskmise emiteeritud lihtaktsiate arvuga. Omaaktsiad on arvutustest elimineeritud. Lahustatud puhaskasumi aktsia kohta arvutamiseks korrigeeritakse kontserni aktsionäridele kuuluvat osa puhaskasumist ja kaalutud keskmist emiteeritud lihtaktsiate arvu kõigi lahustavat efekti omavate potentsiaalsete lihtaktsiate mõjudega.
Vastavalt Eesti äriseadustikule on omakapitalis moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.
Dividendide jaotamine kontserni aktsionäridele on kajastatud kohustusena finantsaruandes selles perioodis, kui dividendide maksmine kinnitatakse aktsionäride poolt.
Kui dividendid on väljakuulutatud pärast bilansipäeva, siis neid dividende ei kajastata bilansipäeval kohustusena.
Varade ja kohustuste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on välja toodud raamatupidamise aastaaruande lisades.
Ärisegmendid on ettevõtte osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt ettevõte võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle ettevõtte igapäevaste otsuste langetajate poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamine ja hindamaks segmendi tulemuslikkust.
Segmendiaruandlus on esitatud kooskõlas kontserni igapäevaste otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega. Igapäevaste otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui emaettevõtte juhatus.
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Regulaarselt makstava dividendi puhul kohaldub madalam maksumäär (14/86). Kui sellise madalama määraga maksustatud dividendi saaja on füüsiline isik, peab väljamaksja dividendi väljamakselt kinni 7%. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu kümnendal kuupäev.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksukohustust ei kajastata eraldisena enne, kui dividendid on välja kuulutatud. Maksimaalne võimalik tingimuslik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
Eelmiste perioodide maksukahjumite edasikandmise kasutamine on piiratud ja neid kahjumeid on võimalik kasutada selleks, et vähendada dividendidelt arvestatud maksusummat mitte enam kui 50% ulatuses kuni aastani 2022.
Vastavalt kohalikule tulumaksuseadusele maksustatakse Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksumääraga 15%.
Edasilükkunud tulumaksu kohustus kajastatakse kõigi maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, varade ja kohustuste maksubaasi ja konsolideeritud aruandes toodud bilansiliste maksumuste vahel. Edasilükkunud tulumaksu ei arvestata juhul, kui see tuleneb vara või kohustuse esmasest arvelevõtmisest muu tehingu kui äriühenduse käigus, mis tehingu ajal ei mõjuta ei raamatupidamislikku ega maksukasumit (või kahjumit). Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade (ja kehtivate seaduste) alusel, mida eeldatakse kehtivat ka siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad.
Ettevõte kajastab edasilükkunud tulumaksu vara üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et ajutine erinevus lähitulevikus tühistub ja tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.
Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad kontserni varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa).
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse.
Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse.
Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti (ja Läti) tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.
Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Kontsern saab vajadusel blokeerida ühisettevõtte kasumi jaotamise otsuseid, mistõttu on kontsernil võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud ühisettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada.
Kuna kontsern üldjuhul sidusettevõtte dividendipoliitikat ei kontrolli, siis ei kontrolli ta ka maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Seetõttu kajastab kontsern sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaksukohustist.
Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.
Maksimaalne tulumaksukohustis, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital dividendidena välja makstaks, on esitatud aruande lisas 30.
Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud raamatupidamise arvestusmeetodite ja hindamisaluste rakendamisel.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kaasatakse kõikide kontserni kuuluvate ettevõtete juhtkondade tehtud hinnangud, mis mõjutavad kontserni varasid ja kohustusi bilansipäeval, samuti aruandeaasta tulusid ja kulusid. Need hinnangud tuginevad viimasele informatsioonile kontserni ettevõtete olukorra kohta ning võtavad arvesse kontserni ja ettevõtete eraldiseisvaid plaane ja kaasnevaid riske raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal.
Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused võivad erineda hinnangutest. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisemaid juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele, on immateriaalse vara kasuliku eluea hindamine (Lisa 16), firmaväärtuse hindamine (Lisa 16), materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine (Lisa 15), antud laenude ja nõuete väärtuse hindamine (Lisad 4,6,7), tingimusliku tasu hindamine (Lisa 17) ja tulumaksukohustise hindamine (Lisa 8).
Iga aastalõpu seisuga viib juhatus läbi kaetava väärtuse testid firmaväärtustele, mis eksisteerivad rahateenivate üksuste või ettevõtete omandamise tulemusena. Firmaväärtuste testide raames hinnatakse ühtlasi teiste varade väärtust, kuivõrd rahateenivate üksuste kaetavad väärtused peavad lisaks firmaväärtusele katma ära ka samade rahateenivate üksustega seotud muud varad, nagu olemasolevad kaubamärgid, immateriaalsed ja materiaalsed põhivarad, netovara. Iga rahateeniva üksuse varade kaetava väärtuse leidmisel tuginetakse viimase tuleviku rahavoogudele, mida diskonteeritakse, kasutades eeldatavat kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC). Detailsem info firmaväärtuste testide kohta on esitatud Lisas 16.
Kontsernil on ka firmaväärtustest eraldiseisvaid immateriaalseid ja materiaalseid põhivarasid ning selliste varade väärtuse hindamise puhul lähtub juhtkond esmalt indikatsioonidest, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui indikatsioonid on olemas, siis teostatakse eraldi vara väärtuse test väikseimale raha teeniva üksuse varadele ja juhul kui kontserni juhtkonna koostatud realistlike tuleviku rahavoogude tulemusena ei ületa varade kaetav väärtus bilansilist väärtust, siis hinnatakse varad alla nende kaetavale väärtusele.
Juhtkond on hinnanud immateriaalsete varade kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust antud valdkonnas ning tulevikunägemusi. Amortisatsioonikulu on tõstetud juhul, kui kasulik eluiga osutub lühemaks esialgselt prognoositust ning moraalselt vananenud ja mittekasutuses varad on maha kantud või alla hinnatud.
Kaubamärkide kasulik eluiga on hinnanguliselt 5-50 aastat, lähtudes teadaolevatest minevikukogemustest sarnaste kaubamärkide kohta. Online-meedia segmendi kaubamärk on online-portaalide nimi Delfi, Geenius.ee ja Lrytas.lt, trükimeedia segmendi kaubamärgid on peamiselt erinevate perioodikaväljaannete (ajakirjad, ajalehed) nimed. Onlinemeedia kaubamärkide kasulik eluiga on eeldatavalt pikem kui trükimeedia kaubamärkide eluiga. Online-meedia kaubamärkide järelejäänud amortisatsiooniperiood on kuni 35 aastat. Trükimeedia kaubamärkide kasulik eluiga on üldjuhul hinnanguliselt 5-10 aastat.
Seisuga 31.12.2022 on kaubamärkide bilansiline väärtus 11 994 tuhat eurot (31.12.2021: 9 917 tuhat eurot). Kui onlinekaubamärkide kasulik eluiga pikeneks või lüheneks 10% võrra, väheneks või suureneks aastane amortisatsioonikulu vastavalt 45/55 tuhande euro võrra.
Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust antud valdkonnas ning tulevikunägemusi. Amortisatsioonikulu on tõstetud juhul, kui kasulik eluiga osutub lühemaks esialgselt prognoositust ning tehniliselt vananenud ning mittekasutuses varad on maha kantud või alla hinnatud.
Kui kasulikud eluead pikeneksid/lüheneksid 10% võrra, väheneks/suureneks aasta amortisatsioonikulu 76/93 tuhande, 24/30 tuhande ja 122/150 tuhande euro võrra vastavalt ehitistel, masinatel ja seadmetel ning muul inventaril. Kokku väheneks/suureneks amortisatsioonikulu 222/272 tuhat eurot, kui eluead pikeneksid/lüheneksid 10% võrra.
Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende eluea jooksul eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Nõuded ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimiskomponent, väärtuse langus mõõdetakse summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Antud finantsvarade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega.
Äriühendustest tekkinud tingimuslikku tasu kohustuse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogusid. Hindamismudel arvestab eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust, mida on diskonteeritud kasutades riskiga korrigeeritud diskontomäära. Hinnanguline õiglane väärtus suureneb (väheneb), kui eeldatavad rahavood oleksid kõrgemad (madalamad) või kui riskiga korrigeeritud diskontomäär oleks madalam (kõrgem). Seisuga 31. detsember 2022 oli tingimuslike tasude õiglane väärtus 281 tuhat eurot, sh 244 tuhat eurot lühiajaline ja 37 tuhat eurot pikaajaline kohustus ja seisuga 31. detsember 2021 oli tingimuslike tasude õiglane väärtus 2 256 tuhat eurot, sh 2 033 tuhat eurot lühiajaline ja 223 tuhat eurot pikaajaline kohustus. Ostu-müügi lepingu tingimustest tulenevalt tehti 2022. aastal piletimüügiplatvormi soetusmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 209 tuhat eurot (2021: 407 tuhat eurot). Hinnangu muutuse aluseks olid 2021. aasta müügitulud, mis oli oluliselt väiksem võrreldes ostuhetkel eeldatud hinnanguga, kuna COVID-19-ga seotud eriolukord avaldas sügavat mõju piletimüügiäri tegevusmahtudele.
Kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja tal on võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Samuti saab kontsern vajadusel blokeerida ühisettevõtte kasumi jaotamise otsuseid, mistõttu on kontsernil võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Seisuga 31.12.2022 on kontsern otsustanud tütar- ja ühisettevõtete kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada ning seetõttu ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist antud investeeringutelt. Seisuga 31.12.2022 ei kajasta kontsern ka sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul edasilükkunud tulumaksukohustist, kuna tulumaksu mõju võimaliku kasumijaotuse pealt konsolideeritud finantsaruannetele on ebaoluline.
Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega. Olulisemad riskid on krediidirisk, likviidsusrisk, tururisk (sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja hinnarisk) ja kapitalirisk.
Kontserni riskijuhtimise aluseks on Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardid ja hea tava ning kontserni ja tema tütarettevõtete sisemised regulatsioonid ja poliitikad. Riskide juhtimine kontserni tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja kontrollimist. Kontserni riskijuhtimise süsteem keskendub finantsturgude ettemääramatusel ja võimaluste leidmisel sellest tulenevate potentsiaalsete negatiivsete mõjude minimeerimiseks kontserni finantstegevusele.
Peamine roll riskide juhtimisel lasub kontserni emaettevõtte ja tütarettevõtete juhatustel. Kontsern hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on kaasatud kontserni finantsüksus, mis tegeleb nii emaettevõtte kui ka tema tütarettevõtete finantseerimisvajadusega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega. Kontserni kuuluvates ühisettevõtetes teostatakse riskijuhtimist koostöös ühisettevõtete teise aktsionäriga.
Krediidirisk väljendub kahjuna, mida kontsern võib kanda ja mida põhjustab tehingu vastaspool, kui ta jätab oma lepingulised finantskohustused täitmata. Krediidiriskile on avatud raha ja pangakontod, nõuded ostjatele, muud lühiajalised nõuded ja antud laenud.
| Pank | Moodys | Standard &<br>Poors | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|-------------|-----------|----------------------|------------|------------|
| SEB | Aa3 | A+ | 1 965 | 7 296 |
| Swedbank | Aa3 | A+ | 3 185 | 1 298 |
| Citadele | Baa2 | - | 1 520 | 1 082 |
| Luminor/LHV | Baa1/Baa1 | -/- | 731 | 1 198 |
| Kokku | | | 7 402 | 10 874 |
Kasutatud on pankade viimast pikaajalist krediidireitingut, mis oli esitatud iga panga kodulehel.
Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksedistsipliini. Kehtestatud on krediidipoliitika, tagamaks teenuste ja toodete müüki adekvaatse krediidiajalooga klientidele ning ettemaksude rakendamist kõrgema riskikategooriaga klientidele. Vastavalt krediidipoliitikale kohaldatakse eri kliendigruppidele erinevaid maksetähtaegu, krediidilimiiti, võimalikku maksepuhkust. Klientide grupeerimise aluseks on nende suurus, tuntus, krediiditausta uuringute tulemused ja maksekäitumise ajalugu. Reklaamikliente vaadeldakse esimesel tasandil kahes grupis: reklaamiagentuurid ja otsekliendid, edaspidi grupeeritakse vastavalt eelnevalt esitatud põhimõtetele. Kontsern rakendab kõikides Balti riikides sama krediidipoliitikat, kuid on teadlik klientide erinevast krediidikäitumisest. Kõik Eesti tütarettevõtted ostavad sisse meeldetuletusteenust, et tegeleda tõhusamalt maksetähtaja ületanud nõuetega.
Uute klientide puhul kontrollitakse nende krediiditausta erinevate turul pakutavate krediidiinfo andmebaaside abil. Samuti monitooritakse nende maksekäitumist alguses kõrgendatud huviga. Maksedistsipliini täitmisel on võimalik saada paindlikumaid krediiditingimusi, nt pikemat maksetähtaega, kõrgemat krediidilimiiti jm. Maksedistsipliini rikkumisel omakorda kohaldatakse rangemaid krediiditingimusi.
Klientide suure arvu tõttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline.
| Maksimaalne krediidirisk, mis tuleneb kontserni nõuetest ostjate vastu ja muudest nõuetest, on toodud allpool: | |||
|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | Maksetähtaeg | Maksetähtaeg Maksetähtaeg ületatud >7 |
Maksetähtaeg | Kokku | |
|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | ületatud >= 7 saabumata päeva |
päeva ja <=60 päeva |
ületatud > 60 päeva |
nõuded | |
| Nõuded ostjate vastu (Lisa 6) | 6 245 | 945 | 485 | 16 | 7 691 |
| Muud lühiajalised nõuded (Lisa 6) | 2 720 | 0 | 0 | 0 | 2 720 |
| Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12) | 711 | 0 | 0 | 0 | 711 |
| KOKKU | 9 676 | 945 | 485 | 16 | 11 122 |
| 31.12.2021 | Maksetähtaeg | Maksetähtaeg Maksetähtaeg ületatud >7 |
Maksetähtaeg | Kokku | |
|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | saabumata | ületatud >= 7 päeva |
päeva ja <=60 päeva |
ületatud > 60 päeva |
nõuded |
| Nõuded ostjate vastu (Lisa 6) | 5 653 | 958 | 371 | 28 | 7 009 |
| Muud lühiajalised nõuded (Lisa 6) | 1 453 | 0 | 0 | 0 | 1 453 |
| Muud pikaajalised nõuded (Lisa 12) | 793 | 0 | 0 | 0 | 793 |
| KOKKU | 7 899 | 958 | 371 | 28 | 9 256 |
Informatsioon aruandeperioodil nõuete allahindluses toimunud muutuste osas on toodud Lisas 7.
Muude nõuete (sh laenunõuded) osas kajastab kontsern väärtuse langust summas, mis võrdub 12 kuu jooksul eeldatavate krediidikahjumitega, kui krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud. Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, kajastab kontsern krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul eeldatavate krediidikahjumitega. Seisuga 31.12.2022 ei ole krediidirisk oluliselt suurenenud.
Likviidsusrisk tähendab seda, et kontsernil ei pruugi olla likviidseid vahendeid oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks.
Kontserni eesmärk on hoida kontserni finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks moodustavad emaettevõtte ja tema tütarettevõtete pangakontod ühtse kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid emaettevõtte kehtestatud limiidi piires. Kontsernikonto toimib Eestis, kuid sellesse on kaasatud välismaised tütarettevõtted nii Lätist kui ka Leedust. Vastavalt kontserni poliitikale koostavad kõik kontserni ettevõtted pikemaajalise eelarvelise rahavoogude prognoosi terveks järgnevaks aastaks, mida korrigeeritakse kvartaalselt. Lühiajalise rahavoo jälgimiseks esitavad kontsernikontoga liitunud tütarettevõtted iganädalaselt detailsed rahavoo projektsioonid järgneva kolmeteistkümne nädala kohta.
Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute pidev monitooring.
Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi pangalaene või rendilepinguid. Kontserni arvelduslaen on oma tähtajalt pikaajaline ja seotud laenulepingu tähtajaga. See toimib sisuliselt pikaajalise krediidilimiidina, mille kasutamisvajadust saab kontsern ise reguleerida.
| Diskonteerimata finantskohustuste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes | ||
|---|---|---|
| 31.12.2022 | Diskonteerimata | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | <= 1 kuu | > 1 kuu ja <=3 kuud |
> 3 kuud ja <= 1 aasta |
>1 aasta ja <=5 aastat |
>5 aastat | Kokku | Bilansiline väärtus |
| Pangalaenud (Lisa 18) | 179 | 358 | 1 782 | 14 485 | 0 | 16 804 | 14 646 |
| Võlakirjad (Lisa 18) | 0 | 0 | 340 | 6 720 | 0 | 7 060 | 5 000 |
| Rendimaksed (Lisad 18,19) | 161 | 316 | 1 418 | 4 338 | 0 | 6 233 | 5 695 |
| Võlad tarnijatele (Lisa 17) | 3 347 | 252 | 48 | 0 | 0 | 3 647 | 3 647 |
| Muud võlad | 2 142 | 0 | 0 | 43 | 0 | 2 185 | 2 185 |
| KOKKU | 5 829 | 926 | 3 588 | 25 586 | 0 | 35 930 | 31 174 |
| 31.12.2021 | Diskonteerimata | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | <= 1 kuu | > 1 kuu ja <=3 kuud |
> 3 kuud ja <= 1 aasta |
>1 aasta ja <=5 aastat |
>5 aastat | Kokku | Bilansiline väärtus |
|
| Pangalaenud (Lisa 18) | 158 | 315 | 1 411 | 10 148 | 0 | 12 032 | 11 350 | |
| Võlakirjad (Lisa 18) | 0 | 0 | 300 | 1 200 | 5 300 | 6 800 | 5 000 | |
| Rendimaksed (Lisad 18,19) | 140 | 280 | 1 207 | 4 452 | 0 | 6 079 | 5 869 | |
| Võlad tarnijatele (Lisa 17) | 2 775 | 124 | 0 | 0 | 0 | 2 899 | 2 899 | |
| Muud võlad | 3 540 | 0 | 0 | 601 | 0 | 4 141 | 4 141 | |
| KOKKU | 6 613 | 719 | 2 918 | 16 401 | 5 300 | 31 951 | 29 259 |
Täiendav informatsioon laenumaksete kohta on avalikustatud Lisas 18.
Muud võlad sisaldavad võlgasid ühisettevõtetele, viitintresse, muid viitvõlgu ja tingimuslikku tasu, vaata Lisa 17.
Valuutakursirisk tekib siis, kui tulevikus aset leidvad majanduslikud tehingud või kajastatud varad või kohustused on fikseeritud valuutas, mis pole ettevõtte arvestusvaluuta. Kuigi kontserni äritegevus on rahvusvahelise ulatusega puudub kontsernil valuutakursirisk. Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluuta on euro. Tütarettevõtted on kohustatud välislepingutes kasutama üldjuhul valuutana eurot. Välisvaluutas laekuvad summad konverteeritakse eurodesse vahetult peale laekumist, vähendamaks avatud välisvaluutapositsiooni. Muid vahendeid valuutariski maandamiseks ei kasutata.
Seisuga 31.12.2022 oli kontsernil valuutarisk üleval USD suhtes summas 4 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2021 oli kontsernil valuutarisk üleval USD suhtes summas 77 tuhat eurot.
Intressimäärarisk tähendab seda, et intressimäära muutumine toob kaasa muutuse kontserni rahavoos ja kasumis. Kontserni antud ja võetud laenude intressimäärad on seotud 6 kuu euriboriga, millele lisandub marginaal.
Kontserni intressimäärarisk on seotud lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustustega, mis on võetud muutuva intressimääraga. Intressimäärarisk on eelkõige seotud euribori kõikumisega. Intressimäära muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks kontserni laenuintressi kulu ca 223 tuhat eurot aastas, kahe protsendipunkti võrra ca 446 tuhat eurot aastas.
| Intressi liik | Intressimäär | 31.12.2022 (tuhandetes EUR) |
<= 1 aasta | >1 aasta ja <=5 aastat |
>5 aastat | Bilansiline väärtus |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Fikseeritud ja muutuv intress | 6-kuu Euribor+ 1,90%-2,40% |
Laen | 1 728 | 12 918 | 0 | 14 646 |
| 6,00%* | Võlakirjad | 0 | 5 000 | 0 | 5 000 | |
| 6-kuu Euribor + 1,90%-3,50% |
Rendi kohustus |
1 665 | 4 030 | 0 | 5 695 | |
| 1-kuu Euribor+1,75% | Arveldus krediit |
0 | 0 | 0 | 0 |
*alates oktoober 2023 rakendub võlakirjadele intressimäär 6-kuu Euribor + 6,00%.
| Intressi liik | Intressimäär | 31.12.2021 (tuhandetes EUR) |
<= 1 aasta | >1 aasta ja <=5 aastat |
>5 aastat | Bilansiline väärtus |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Fikseeritud ja muutuv intress | 6-kuu Euribor+1,90% | Laen | 1 680 | 9 670 | 0 | 11 350 |
| 6,00% | Võlakirjad | 0 | 0 | 5 000 | 5 000 | |
| 6-kuu Euribor + 1,90%- 2,70% |
Rendi kohustus |
1 521 | 4 348 | 0 | 5 869 | |
| 1-kuu Euribor+1,75% | Arveldus krediit |
0 | 0 | 0 | 0 |
Informatsioon pangalaenude kohta on avalikustatud Lisas 18.
Hinnariskist avaldab kontserni tegevusele enim mõju trüki- ja kojukandeteenuse hind. Kontsern maandab trükiteenuse hinnariski tehes trükikojale ettemaksed perioodika trükkimiseks kasutava paberi eest.
Kontserni peamine eesmärk kapitaliriski juhtimisel on tagada kontserni jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda.
Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab kontsern kapitali jälgimiseks võla ja kapitali suhet. Võla ja kapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. Netovõlg saadakse raha ja pangakontode lahutamisel koguvõlast (konsolideeritud bilansis kajastatud lühi- ja pikaajalised intressikandvad kohustused). Kogukapital on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali ja netovõla summa.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Intressikandvad võlakohustused (va kasutusõigusega varade rendikohustus vastavalt IFRS 16'le) | 20 763 | 17 062 |
| Raha ja pangakontod | 7 448 | 10 962 |
| Netovõlg | 13 315 | 6 100 |
| Omakapital | 55 423 | 53 692 |
| Kapital kokku | 68 738 | 59 793 |
| Võla ja kapitali suhe | 19% | 10% |
| Bilansimaht | 99 836 | 94 258 |
| Omakapitali osakaal bilansimahust | 56% | 57% |
Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (Lisad 5,6,7,9,12) ja -kohustuste (Lisad 17,18,19) õiglased väärtused nende bilansilistest väärtustest kontserni bilansis seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021. Kontserni riskimarginaalid vastavad turutingimustele. Eelnevast tulenevalt hindab kontserni juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Finantskohustuste õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil, kasutades turu intressimäära, mis on kontsernile kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Nõuded ostjate vastu ja võlad hankijatele on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele.
Muude investeeringute õiglane väärtus, mille muutus kajastatakse läbi kasumiaruande, oli 870 tuhat eurot seisuga 31.12.2022 (31.12.2021: 878 tuhat eurot). Investeeringud ei ole ühelgi börsil noteeritud ja neid liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemel. Kontserni juhtkonna hinnangul investeeringu õiglane väärtus ei erine oluliselt selle bilansilisest väärtusest.
Muude kasumiaruande kaudu kajastatavate kohustuste (tingimuslikud tasud) õiglane väärtus oli 281 tuhat eurot seisuga 31.12.2022 (31.12.2021: 2 256 tuhat eurot) ja need liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemel.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Sularaha kassas | 45 | 88 |
| Pangakontod | 7 355 | 10 844 |
| Raha teel | 36 | 18 |
| Tähtajaline hoius | 11 | 12 |
| Raha ja pangakontod kokku | 7 448 | 10 962 |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Nõuded ostjate vastu (Lisa 4,7) | 7 691 | 7 009 |
| Muud maksunõuded | 127 | 141 |
| Muud nõuded (Lisa 4,9) | 2 720 | 1 453 |
| Ettemaksed | 1 123 | 720 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded kokku | 11 661 | 9 323 |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Nõuded ostjate vastu | 7 777 | 7 117 |
| Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus | (86) | (108) |
| Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 6) | 7 691 | 7 009 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi alguses | (108) | (241) |
| Perioodi jooksul laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded | 129 | 118 |
| Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded | (153) | (193) |
| Perioodi jooksul bilansist maha kantud nõuded | 46 | 208 |
| Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus perioodi lõpus | (86) | (108) |
Perioodi jooksul tehtud nõuete allahindlused on kajastatud koondkasumiaruandes kirjel "Müüdud toodangu kulu". Nõuete vanuseline analüüs (sh nõuded üle tähtaja) on toodud Lisas 4. Arvestuspõhimõtted finantsvarade väärtuse languse hindamise kohta on avalikustatud Lisas 2.
| Kontserni tulumaksu kulu (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Aruandeperioodi tulumaksu kulu | 302 | 276 |
| Edasilükkunud tulumaksu kulu | 0 | 0 |
| Tulumaksu kulu kokku | 302 | 276 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Läti | ||
| Aruandeperioodi tulumaksu kulu | (16) | (13) |
| Leedu | ||
| Kasum (kahjum) enne tulumaksu | 1 757 | 1 650 |
| Tulumaksumäär | 15% | 15% |
| Arvestuslik tulumaks | (264) | (247) |
| Mittemaksustatavate tulude/kulude mõju | (23) | (16) |
| Aruandeperioodi tulumaksu kulu | (287) | (263) |
| Edasilükkunud tulumaksu tulu (kulu) | 0 | 0 |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Nõuded sidusettevõtetele (Lisa 31) | 122 | 98 |
| Ostjatelt laekumata arved | 22 | 11 |
| Antud laenud | 100 | 88 |
| Nõuded ühisettevõtetele (Lisa 31) | 166 | 145 |
| Nõuded seotud isikutele (Lisa 31) | 12 | 17 |
| Muud lühiajalised nõuded | 2 420 | 1 192 |
| Muud lühiajalised nõuded kokku (Lisa 6) | 2 720 | 1 453 |
Muud nõuded sisaldavad peamiselt ürituste korraldajatele tehtud ettemakseid (ürituste korraldajate nimel ürituste eest kogutud raha), mis kujutavad endast ürituste korraldajatele tehtud maksete saldot enne ürituse toimumist.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Lõpetamata toodang | 5 | 26 |
| Valmistoodang | 266 | 239 |
| Müügiks ostetud kaubad | 15 | 1 |
| Varud kokku | 286 | 266 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Valmistoodangu allahindlus | 61 | 72 |
| Koondkasumiaruandes kajastatud allahindlus | 61 | 72 |
Varude allahindlus on kajastatud koondkasumiaruande kirjel "Müüdud toodangu kulu".
31. mail 2022 sõlmis ASi Ekspress Grupp 100% tütarettevõte UAB Delfi lepingu uudisteagentuuri ELTA äritegevuse omandamiseks Leedus. Uudisteagentuuri ELTA tegevuse omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Tehingu põhieesmärk on tugevdada ja moderniseerida saja-aastase kogemusega uudisteagentuuri, et sellest saaks moodne, konkurentsivõimeline ja objektiivne infoallikas nii Leedu meediale kui ka väliskanalitele.
16. juunil 2022 sõlmisid ASi Ekspress Grupp 100% tütarettevõte Geenius Meedia OÜ ja OÜ RMP Eesti lepingu RMP.ee portaali äritegevuse omandamiseks Eestis. RMP lisandumine Geeniuse toodete sekka suurendab ärikasutajale pakutava info hulka ja täiendab oluliselt Ärigeeniuse ja DigiPRO sisu. RMP tegevusest suure osa moodustab koolituste ja konverentside korraldamine. Geenius Meedia plaanib koos RMP meeskonnaga koolitustegevust laiendada ka teistele teemadele. RMP.ee portaali äritegevuse omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa.
9. detsembril 2022 sõlmis ASi Ekspress Grupp 100%-line tütarettevõte UAB Satyre lepingu meediaettevõtte UAB Lrytas 100% osade omandamiseks UAB-lt Lietuvos rytas. UAB Lrytas haldab Leedu üht populaarseimat uudisteportaali lrytas.lt, mis on asutatud aastal 2006. Portaalil on tugev ja sõltumatu toimetus, mis toodab meediasisu. UAB Lrytase omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Omandamise peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine. Ekspress Grupp omandab veebiportaali, kuid jätkab tihedat koostööd ajalehega Lietuvos rytas. Lrytase ja Ekspress Grupi ühine eesmärk on pakkuda edaspidigi oma lugejatele köitvat ja sõltumatut sisu. Tehingu järel jätkab UAB Lrytas tegutsemist iseseisva meediaettevõttena.
Äriühenduste tulemusena omandas kontsern netovara õiglases väärtuses 5 610 tuhat eurot, sh varad 6 166 tuhat eurot ja kohustused 556 tuhat eurot. Varade hulgas võeti arvele ostuanalüüsi koostamisel identifitseeritud firmaväärtus ja kaubamärgid (lisa 16).
Äriühenduste rahaline mõju on esitatud konsolideeritud rahavoogude aruandes real "Netorahavoog tütarettevõtte soetamisest".
Mõju kontserni 2022. aasta müügitulule ja puhaskasumile oleks ebaoluline kui UAB Lrytas, uudisteagentuuri ELTA äritegevus ja RMP.ee portaal oleks omandatud seisuga 1. jaanuar 2022.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Nõuded sidus- ja ühisettevõtetele (Lisa 4,31) | 11 | 93 |
| Muud nõuded (Lisa 21,31) | 700 | 700 |
| Muud investeeringud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande* | 870 | 878 |
| Muud nõuded ja investeeringud kokku | 1 581 | 1 671 |
* Antud rida sisaldab investeeringut omakapitali instrumentidesse.
| Osalus % Ettevõtte nimi 31.12.2022 31.12.2021 |
Kaasomanik | Kaasomanik | ||
|---|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | 31.12.2021 | |||
| AS Õhtuleht Kirjastus | 50% | 50% | Alexela Varahalduse AS |
Alexela Varahalduse AS |
| AS Express Post (Lisa 32) | 50% | 50% | AS Postimees Grupp | AS Postimees Grupp |
Ühisettevõtete põhitegevus on kirjeldatud Lisas 1. Täiendav info ASi Express Post kojukandeteenuse valdkonna sulgemise kohta on toodud Lisas 32.
| (tuhandetes EUR) | AS Õhtuleht Kirjastus | AS Express Post | Kokku |
|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | |||
| Netovara ühisettevõttes | 2 073 | (556) | 1 517 |
| Osaluse suurus ühisettevõttes | 50% | 50% | |
| Firmaväärtus | 0 | 0 | 0 |
| Muud korrigeerimised | (19) | 278 | 259 |
| Ühisettevõtte osaluse bilansiline väärtus | 1 017 | (0) | 1 017 |
| Kasum / (kahjum) osaluselt ühisettevõttes | 247 | (489) | (242) |
| 31.12.2021 | |||
| Netovara ühisettevõttes | 2 060 | (380) | 1 680 |
| Osaluse suurus ühisettevõttes | 50% | 50% | |
| Firmaväärtus | 0 | 0 | 0 |
| Muud korrigeerimised | (19) | 190 | 171 |
| Ühisettevõtte osaluse bilansiline väärtus | 1 011 | 0 | 1 011 |
| Kasum / (kahjum) osaluselt ühisettevõttes | 99 | (380) | (281) |
| (tuhandetes EUR) | AS Õhtuleht Kirjastus | AS Express Post | Kokku |
|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | |||
| Käibevara | 2 538 | 913 | 3 451 |
| Põhivara | 3 474 | 27 | 3 501 |
| Varad kokku | 6 012 | 940 | 6 951 |
| Lühiajalised kohustused | 3 418 | 1 496 | 4 914 |
| Pikaajalised kohustused | 520 | 0 | 520 |
| Kohustused kokku | 3 938 | 1 496 | 5 434 |
| Eespool nimetatud varad ja kohustused sisaldavad: | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 1 415 | 369 | 1 784 |
| Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised) |
141 | 0 | 141 |
| Pikaajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised) |
520 | 0 | 520 |
| (tuhandetes EUR) | AS Õhtuleht Kirjastus | AS Express Post | Kokku |
|---|---|---|---|
| 31.12.2021 | |||
| Käibevara | 2 390 | 923 | 3 313 |
| Põhivara | 3 571 | 49 | 3 620 |
| Varad kokku | 5 961 | 973 | 6 933 |
| Lühiajalised kohustused | 3 503 | 1 353 | 4 856 |
| Pikaajalised kohustused | 398 | 0 | 398 |
| Kohustused kokku | 3 901 | 1 353 | 5 254 |
| Eespool nimetatud varad ja kohustused sisaldavad: | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 1 574 | 405 | 1 978 |
| Lühiajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised) |
153 | 0 | 153 |
| Pikaajalised finantskohustused (v.a võlad tarnijatele, muud võlad ja eraldised) |
398 | 0 | 398 |
| (tuhandetes EUR) | AS Õhtuleht Kirjastus | AS Express Post | Kokku |
|---|---|---|---|
| 2022 | |||
| Müügitulu | 14 162 | 5 217 | 19 379 |
| Kulum | (622) | (22) | (644) |
| Intressitulu | 0 | 0 | 0 |
| Intressikulu | (10) | (2) | (11) |
| Kasum / (kahjum) enne tulumaksu | 572 | (1 173) | (601) |
| Tulumaksukulu | (78) | 0 | (78) |
| Aruandeperioodi kasum / (kahjum) | 494 | (1 173) | (679) |
| Muu koondkasum | 0 | 0 | 0 |
| Koondkasum kokku | 494 | (1 173) | (679) |
| 2021 | |||
| Müügitulu | 13 940 | 5 165 | 19 105 |
| Kulum | (731) | (32) | (763) |
| Intressitulu | 1 | 0 | 1 |
| Intressikulu | (12) | (3) | (16) |
| Kasum / (kahjum) enne tulumaksu | 574 | (566) | 7 |
| Tulumaksukulu | (375) | 0 | (375) |
| Aruandeperioodi kasum / (kahjum) | 199 | (566) | (368) |
| Muu koondkasum | 0 | 0 | 0 |
| Koondkasum kokku | 199 | (566) | (368) |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Sidusettevõtete soetamine | 0 | 0 |
| Kasum/(kahjum) sidusettevõtte müügist | 0 | (292) |
| Makstud dividendid | 361 | 78 |
| Sidusettevõtete nõuete allahindlus (Lisa 31) | (105) | (174) |
| Sidusettevõtete aktsiad bilansis | 2 279 | 2 210 |
| Koondkasumiaruandes kajastatud kasum/(kahjum) sidusettevõtetelt | ||
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/(kahjum) | 325 | 161 |
| Kasum/(kahjum) sidusettevõtetelt kokku | 325 | 161 |
| Osalus % | ||||
|---|---|---|---|---|
| Ettevõtte nimi | 31.12.2022 | 31.12.2021 | ||
| Kinnisvarakeskkond OÜ | 49% | 49% | ||
| Altero SIA | 25,48% | 25,48% | ||
| Eesti Audioraamatute Keskus OÜ | 33,33% | 33,33% |
| (tuhandetes EUR) | Eesti Audioraamatute Keskus OÜ |
Babahh Media OÜ (01.01-30.06.2021) |
Kinnisvara keskkond OÜ |
Altero SIA (konsolideeritud) |
|---|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | ||||
| Varad kokku | 74 | - | 279 | 2 122 |
| Kohustused kokku | 76 | - | 1 917* | 695 |
| Tulud kokku | 13 | - | 680 | 6 423 |
| Kulud kokku | 19 | - | 893 | 4 962 |
| Puhaskasum (kahjum) | (6) | - | (213) | 1 462 |
| 31.12.2021 | ||||
| Varad kokku | 42 | - | 415 | 2 192 |
| Kohustused kokku | 39 | - | 1 841* | 704 |
| Tulud kokku | 5 | 265 | 530 | 3 244 |
| Kulud kokku | 5 | 267 | 846 | 1 893 |
| Puhaskasum (kahjum) | 0 | (2) | (316) | 1 352 |
* Kinnisvarakeskkond OÜ kohustused 31.12.2022 sisaldavad kohustusi osanikele summas 1 841 tuhat eurot (31.12.2021: 1 769 tuhat eurot), mida on võimalik konverteerida Kinnisvarakeskkond OÜ omakapitali.
| (tuhandetes EUR) | Maa | Ehitised | Masinad ja seadmed |
Muu inventar |
Lõpetamata põhivara ja ettemaksed |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 31.12.2020 | ||||||
| Soetusmaksumus | 409 | 10 332 | 25 073 | 4 903 | 1 997 | 42 714 |
| Akumuleeritud kulum | 0 | (4 756) | (20 508) | (3 315) | 0 | (28 580) |
| Bilansiline väärtus | 409 | 5 576 | 4 565 | 1 588 | 1 997 | 14 134 |
| Ostud ja parendused | 0 | 599 | 729 | 2 779 | 1 217 | 5 323 |
| Müüdud põhivara (jääkmaksumus) | 0 | 0 | (1) | (1) | 0 | (2) |
| Allahindlus ja mahakandmine (jääkmaksumus) | 0 | (111)* | (3) | (32) | 0 | (145) |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 27 | 1 738 | 807 | (2 532) | 40 |
| Soetatud äriühenduste kaudu | 0 | 20 | 0 | 26 | 0 | 45 |
| Müüdud äriühenduste kaudu | (409) | (2 337) | (5 647) | (52) | (162) | (8 608) |
| Põhivara kulum | 0 | (908) | (790) | (1 126) | 0 | (2 823) |
| 31.12.2021 | ||||||
| Soetusmaksumus | 0 | 4 829 | 1 636 | 7 508 | 520 | 14 493 |
| Akumuleeritud kulum | 0 | (1 965) | (1 044) | (3 520) | 0 | (6 529) |
| Bilansiline väärtus | 0 | 2 864 | 591 | 3 988 | 520 | 7 964 |
| Ostud ja parendused | 0 | 771 | 317 | 1 067 | 1 999 | 4 153 |
| Müüdud põhivara (jääkmaksumus) | 0 | 0 | (8) | (15) | 0 | (23) |
| Allahindlus ja mahakandmine (jääkmaksumus) | 0 | (633)* | (25) | (239)* | (18) | (914) |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 49 | 0 | 1 330 | (1 393) | (13) |
| Soetatud äriühenduste kaudu | 0 | 0 | 16 | 0 | 0 | 16 |
| Põhivara kulum | 0 | (833) | (267) | (1 347) | 0 | (2 446) |
| 31.12.2022 | ||||||
| Soetusmaksumus | 0 | 4 887 | 2 030 | 9 297 | 1 109 | 17 324 |
| Akumuleeritud kulum | 0 | (2 669) | (1 405) | (4 514) | 0 | (8 588) |
| Bilansiline väärtus | 0 | 2 218 | 625 | 4 783 | 1 109 | 8 736 |
*2022. aasta ehitiste allahindlus ja mahakandmine sisaldab kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamist bilansilises väärtuses 613 tuhat eurot (2021: 110 tuhat eurot) ja muu inventar 216 tuhat eurot (2021: 20 tuhat eurot).
Informatsioon laenude tagatiseks panditud materiaalse põhivara kohta on toodud Lisas 18.
Informatsioon rendilepingute ja kasutamisõiguse aluseks olevate varade maksete ja tähtaegade kohta on toodud Lisas 19.
| (tuhandetes EUR) | Firma väärtus |
Kaubamärgid | Arenguvälja minekud |
Kliendi suhted |
Tarkvara | Ettemaksed | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 31.12.2020 | |||||||
| Soetusmaksumus | 52 982 | 13 920 | 667 | 3 546 | 4 711 | 1 250 | 77 076 |
| Akumuleeritud amortisatsioon ja allahindlus |
(9 897) | (5 186) | (473) | (2 072) | (2 813) | 0 | (20 441) |
| Bilansiline väärtus | 43 085 | 8 733 | 194 | 1 474 | 1 898 | 1 250 | 56 635 |
| Ostud ja parendused | 0 | 0 | 5 | 0 | 393 | 1 334 | 1 732 |
| Mahakandmine (jääkmaksumuses) |
0 | 0 | (2) | 0 | (74) | (1) | (78) |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 1 | 53 | 0 | 788 | (882) | (40) |
| Omandatud äriühenduse kaudu | 2 491 | 1 594 | 0 | 0 | 193 | 0 | 4 278 |
| Müüdud äriühenduste kaudu | 0 | 0 | 0 | 0 | (216) | (166) | (382) |
| Amortisatsioon | 0 | (412) | (103) | (175) | (649) | 0 | (1 339) |
| 31.12.2021 | |||||||
| Soetusmaksumus | 55 473 | 15 515 | 695 | 3 546 | 5 316 | 1 535 | 82 081 |
| Akumuleeritud amortisatsioon ja allahindlus |
(9 897) | (5 598) | (548) | (2 247) | (2 983) | 0 | (21 274) |
| Bilansiline väärtus | 45 576 | 9 917 | 146 | 1 299 | 2 333 | 1 535 | 60 807 |
| Ostud ja parendused | 0 | 0 | 6 | 0 | 636 | 1 383 | 2 024 |
| Mahakandmine (jääkmaksumuses) |
0 | 0 | 0 | 0 | (133) | (4) | (136) |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 116 | 32 | 0 | 1 338 | (1 486) | 0 |
| Omandatud äriühenduse kaudu | 3 203 | 2 459 | 0 | 0 | 1 | 0 | 5 663 |
| Amortisatsioon | 0 | (498) | (81) | (175) | (884) | 0 | (1 638) |
| 31.12.2022 | |||||||
| Soetusmaksumus | 58 676 | 18 123 | 699 | 3 546 | 6 934 | 1 428 | 89 406 |
| Akumuleeritud amortisatsioon ja allahindlus |
(9 897) | (6 129) | (595) | (2 422) | (3 643) | 0 | (22 686) |
| Bilansiline väärtus | 48 779 | 11 994 | 104 | 1 124 | 3 291 | 1 428 | 66 720 |
Informatsioon laenude tagatiseks panditud immateriaalsete varade kohta on toodud lisas 18.
| EUR | |||
|---|---|---|---|
| (tuhandetes) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | |
| Delfi | 35 137 | 35 137 | |
| Muu meedia | 8 434 | 5 231 | |
| Turuplatsid | 3 564 | 3 564 | |
| Väliekraanid | 1 643 | 1 643 | |
| Firmaväärtused kokku | 48 779 | 45 576 |
Vara väärtuse testides on kaetav väärtus leitud kasutusväärtuse meetodi alusel, kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit. Iga omandatud äriüksuse kohta on koostatud vastava rahateeniva üksuse viie aasta rahavoo prognoosid. Peale viiendat aastat on väärtuse testis rahavoogude hindamisel on lähtutud perpetuiteedist. Pikaajalise oodatava rahavoo kasvumääraks on kasutatud konservatiivset kasvuportsenti, mis iseloomustab oodatavat kasvu turul. Müügitulu kasv, muutuv- ja püsikulud on prognoositud varasemate perioodide tulemuste ning lähitulevikus plaanitavate strateegiliste arengute alusel. Väärtuste testides on kasutatud nominaalmudeleid.
Delfi väärtuse testis kasututakse Delfi toote rahavoogusid ASis Delfi Meedia, Läti ettevõtte AS Delfi rahavoogusid ja Leedu ettevõtte UAB Delfi rahavoogusid.
Muu meedia: Maalehe väärtuse test põhineb ASi Delfi Meedia ajalehe Maaleht (k.a kõik seotud tegevused ja nende tulemused) ja ajakirja Maakodu äritegevuse tulevastel rahavoogudel. Digital Matter väärtuse testis on kasutatud Digital Matter tegevuse rahavoogusid Balti riikides. Geenius Meedia väärtuse test põhineb Geenius Meedia OÜ toodete tulevastel rahavoogudel. 2022. aasta kohta Lrytas'e suhtes väärtuse testi läbi ei viidud, kuna osalus omandati detsembris 2022 ja sel hetkel toimus ostuhinna jaotamine ning olulisi muutusi õiglases väärtuses ei tuvastatud.
Turuplatsid: Biļešu Paradīze väärtuse testis on kasutatud äritegevuse tulevasi rahavoogusid elektroonilise piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtade haldamisest Lätis.
Väliekraanid: Linna Ekraanid ja D Screens väärtuse testides on kasutatud Eesti ja Läti digitaalse välireklaami äritegevuse tulevasi rahavoogusid.
Kõikide rahateenivate üksuste rahavood konsolideeritakse ja neid on vajadusel korrigeeritud sisemiste juhtimis- või muude sarnaste tasudega.
Kasutatud on alljärgnevaid tulude kasvumäärasid:
Järgmise viie aasta rahavoogude nüüdisväärtus ja lõppväärtus leiti, kasutades diskontomäärana kaalutud keskmist kapitali tootluse määra, kus oodatav omakapitali tootlus on 12,6%-19,1% (2021: 8,8%-13,7%) ja võlakapitali tootlus on 6,6% (2021: 3,9%). Võlakapitali suhe omakapitali on arvestatud kõikidele ettevõtetele vastavalt Damodaran Online andmebaasi turu keskmisele võlakapitali suhtele. Omakapitali hind on arvutatud kasutades CAPMi (Capital Asset Pricing Model). Ühe komponendina on kasutatud Damodaran Online andmebaasi vastava tööstusharu kõige viimast finantsvõimenduseta beetat. Riigipõhiste riskimäärade aluseks on kasutatud Saksamaa pikaajalise eurovõlakirja tootlust.
Kasutatud diskontomäärad on järgmised:
| Rahateeniv üksus | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Delfi | 10,55%-11,11% | 7,42%-7,78% |
| Muu meedia - Eesti | 10,55% | 8,42% |
| Muu meedia - Leedu | 10,71% | 7,53% |
| Turuplatsid | 11,11% | 7,78% |
| Väliekraanid | 14,15%-14,70% | 10,28%-10,61% |
Allpool toodud tabelis on välja toodud rahateenivate üksuste kaetavad ja bilansilised väärtused ning erinevused nende vahel enne allahindlusi. Bilansilised väärtused sisaldavad firmaväärtust, kaubamärke, materiaalseid ja immateriaalseid varasid ning käibekapitali. Allahindlusi ei ole käesoleval ega eelmisel aruandeaastal kajastatud.
| 31.12.2022 | 31.12.2021 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | Kaetav väärtus | Bilansiline väärtus (enne väärtuse langust) |
Erinevus | Kaetav väärtus | Bilansiline väärtus (enne väärtuse langust) |
Erinevus | |
| Delfi | 83 994 | 48 325 | 35 669 | 150 787 | 46 379 | 104 408 | |
| Muu meedia | 28 192 | 7 665 | 20 527 | 17 292 | 3 837 | 13 455 | |
| Turuplatsid | 16 057 | 7 660 | 8 397 | 23 667 | 7 963 | 15 704 | |
| Väliekraanid | 16 526 | 7 001 | 9 525 | 17 999 | 5 664 | 12 335 |
Kontserni juhatuse hinnangul on kõik soetatud rahateenivate üksuste vara kaetava väärtuse testides rakendatud olulised eeldused realistlikud. Juhul, kui mõnes testimisel kasutatud olulises eelduses toimuks ebasoovitavas suunas oluline muutus (näiteks müügitulu langus enam kui 15% ja teiste kõikide näitajate samaks jäädes), võiks sellest tuleneda osade varade allahindamise vajadus.
Delfi, Digital Matter, Geenius Meedia ja Maalehe müügitulu on kõrge ning nende prognoositavad tulevased rahavood ületavad nende varade bilansilist väärtust summa võrra, kus kasutatud eelduste mõistlik muutus ei tekitaks allahindluse vajadust.
Väliekraanide turu taastumine 2022. aastal ning Covid-19 piirangute kaotamine Lätis 2022. aasta aprillis, annab kindlust, et seisuga 31.12.2022 antud ettevõtete prognoositavad tulevased rahavood ületavad nende varade bilansilist väärtust summa võrra, kus kasutatud eelduste mõistlik muutus ei tekitaks allahindluse vajadust.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Võlad tarnijatele (Lisa 4) | 3 647 | 2 899 |
| sh võlad seotud osapooltele (Lisa 31) | 171 | 252 |
| Võlad töövõtjatele | 3 554 | 3 349 |
| Muud maksuvõlad | 2 071 | 2 249 |
| Kliendilepingu kohustus (Lisa 22) | 2 779 | 2 566 |
| Tingimuslik tasu | 244 | 2 033 |
| Võlad ühisettevõtetele (Lisa 31) | 236 | 226 |
| Võlad sidusettevõtetele (Lisa 31) | 1 | 0 |
| Viitintressid | 72 | 73 |
| Muud viitkohustused | 6 400 | 4 270 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku | 19 004 | 17 664 |
Kliendilepingu kohustus sisaldab klientide perioodiliste väljaannete ettetellimusi.
Muud viitkohustused sisaldavad peamiselt raha, mis on kogutud ürituste korraldajate nimel ja nende ürituste eest, mis toimuvad 2023. aastal või on juba toimunud, kuid mille lõpparvet ei ole korraldajatele tehtud (Lisa 9).
Seisuga 31.12.2022 on äriühenduse tulemusena bilansis kajastatud tingimuslik tasu summas 281 tuhat eurot, sh 244 tuhat eurot lühiajaline ning 37 tuhat eurot pikaajaline kohustus. 2022. aastal tehti piletimüügiplatvormi soetusmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 209 tuhat eurot (Lisa 3).
Seisuga 31.12.2021 on äriühenduse tulemusena bilansis kajastatud tingimuslik tasu summas 2 256 tuhat eurot, sh 2 033 tuhat eurot lühiajaline ning 223 tuhat eurot pikaajaline kohustus. 2022. aastal tehti piletimüügiplatvormi soetusmaksumuse tasumata tulevase kohustuse õiglase väärtuse korrigeerimine, mis kajastati ühekordse finantstuluna summas 407 tuhat eurot (Lisa 3).
| Tagasimakse tähtaeg | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | Summa kokku | 12 kuu jooksul | 1-5 aasta jooksul | Rohkem kui 5 aasta jooksul |
|
| Saldo seisuga 31.12.2022 | 1- | ||||
| Pikaajalised pangalaenud | 14 646 | 1 728 | 12 918 | 0 | |
| Võlakirjad | 5 000 | 0 | 5 000 | 0 | |
| Rendikohustus | 5 695 | 1 665 | 4 030 | 0 | |
| Kokku | 25 341 | 3 393 | 21 948 | 0 | |
| Saldo seisuga 31.12.2021 | |||||
| Pikaajalised pangalaenud | 11 350 | 1 680 | 9 670 | 0 | |
| Võlakirjad | 5 000 | 0 | 0 | 5 000 | |
| Rendikohustus | 5 869 | 1 521 | 4 348 | 0 | |
| Kokku | 22 219 | 3 201 | 14 018 | 5 000 |
Efektiivsed intressimäärad on väga lähedased nominaalsetele intressimääradele. Laenukohustuste õiglane väärtus on ligilähedane nominaalväärtusele, kuna intressimäär on muutuv ja seotud Euriboriga ning marginaal on turutingimustel kokku lepitud.
Lepingute kohaselt on intressi marginaaliks vahemik 1,90%-2,40%.
Kontserni laenud on tagatud:
Vastavalt laenulepingu tingimustele peab laenuvõtja koguvõla/EBITDA suhe olema madalam kui 3,0. Seisuga 31.12.2022 oli laenulepingus kokku lepitud korrigeerimiste järgi arvutatud koguvõla/EBITDA suhe 2,04. Vastavalt laenulepingu tingimustele peab laenuvõtja intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) olema vähemalt 1,2. Seisuga 31.12.2022 oli laenulepingus kokku lepitud korrigeerimiste järgi arvutatud DSCR suhtarv 2,92. Lisaks tuleb hoida pangas likviidsusreservi summas 1 miljon eurot.
Rahavoogudest tulenevad muudatused laenukohustustes on toodud konsolideeritud rahavoogude aruandes. Mitterahaline muutus rendikohustistes aruandeaastal oli summas 1 577 tuhat eurot.
Oktoobris 2019 emiteeris AS Ekspress Grupp 5 000 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, intressimääraga 6% aastas ja lunastustähtajaga emissioonikuupäeva 8. aastapäev, s.t 7. oktoober 2027. Intressi makstakse kord aastas 7. oktoobril.
Võlakirjad emiteeriti suunatud emissioonina ASi LHV Varahaldus hallatavatele pensionifondidele. 4. oktoobril 2019 sõlmis AS Ekspress Grupp märkimislepingu pensionifondide (LHV Pensionifond XL, LHV Pensionifond L, LHV Pensionifond M) nimel tegutseva ASiga LHV Varahaldus kõikide emiteeritud võlakirjade märkimiseks kogunimiväärtuses 5 miljonit eurot.
Võlakirjad on allutatud ASilt SEB Pank võetud laenule. AS SEB Pank on eesõigusnõudega võlausaldaja ja võlakirjad on allutatud ASilt SEB Pank võetud eelnimetatud laenule. Võlakirjad kujutavad endast Ekspress Grupi tagatud võlakohustust aktsionäride ja seotud osapoolte ees. Võlakirjad on täielikult tagatud OÜ Haep garantiiga ja Hans H. Luige käendusega. OÜ Haep 88% osaluse omanikuks on ASi Ekspress Grupp suuraktsionär Hans H. Luik.
Vastavalt võlakirjade tingimustele peab ASi Ekspress Grupp (kasutades konsolideeritud finantsandmeid) koguvõla /EBITDA suhe olema madalam kui 4,0 ning intresside ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) vähemalt 1,2. Seisuga 31.12.2022 oli võlakirjade tingimustes kokku lepitud korrigeerimiste järgi arvutatud koguvõla/EBITDA suhe 2,04 ja laenumaksete kattekordaja (DSCR) oli 2,92.
Seisuga 31.12.2022 oli kontsernil sõlmitud arvelduskrediidi leping SEB pangaga summas 3 miljonit eurot tähtajaga 30.09.2023. 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga ei olnud arvelduskrediidi limiiti kasutatud.
Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalsete põhivarade koosseisus.
Enamik kontserni rendilepinguid hõlmab kontoriruume, mille rendiperiood on tavaliselt kolm kuni viis aastat ning mille järel on võimalik rendilepingut pikendada. Mõned rendilepingud sisaldavad indeksist või määrast sõltuvaid rendimakseid.
Kontsern rendib IT/kontoritehnikat, mille lepingujärgne rendiperiood on üks kuni kolm aastat. Need on kas lühiajalised ja/või madala alusvara väärtusega rendid. Kontsern on otsustanud antud rendilepingute kasutusõiguse varasid ja rendikohustusi mitte kajastada.
Informatsioon rendilepingute kohta, milles kontsern on rentnik, on toodud allpool.
Kasutusõiguse vara
| (tuhandetes EUR) | Ehitised | Masinad ja seadmed |
Muu inventar | Lõpetamata põhivara |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 2021 | |||||
| Saldo 1. jaanuaril | 2 792 | 499 | 498 | 1 708 | 5 497 |
| Aruandeperioodi kulum | (685) | (261) | (594) | 0 | (1 541) |
| Kasutusõiguse varade lisandumine | 599 | 2 206 | 3 136 | 0 | 5 941 |
| Kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamine | (110) | (2 185) | (42) | (1 708) | (4 046) |
| Saldo 31. detsembril | 2 595 | 258 | 2 998 | 0 | 5 852 |
| 2022 | |||||
| Saldo 1. jaanuaril | 2 595 | 258 | 2 998 | 0 | 5 852 |
| Aruandeperioodi kulum | (743) | (113) | (910) | 0 | (1 766) |
| Kasutusõiguse varade lisandumine | 741 | 182 | 1 628 | 0 | 2 551 |
| Kasutusõiguse varade kajastamise lõpetamine | (613) | (23) | (237) | 0 | (873) |
| Saldo 31. detsembril | 1 980 | 304 | 3 479 | 0 | 5 763 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Intressikulu rendilepingutest | 130 | 109 |
| Väheväärtuslike varade ja lühiajaliste rendilepingute rendikulu | 1 244 | 1 026 |
Rahavoogude aruandes kajastatud summad
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Rendilepingutega seotud raha väljamaksed | (1 751) | (1 814) |
Tegevussegmendid on juhtkond määratlenud emaettevõtte ASi Ekspress Grupp juhatuse jälgitavate aruannete põhjal. Juhatus hindab äritegevust ettevõtte perspektiivist lähtudes.
Tulenevalt 2021. aasta septembris 100%lise osaluse võõrandamisest tütarettevõttes Printall AS kajastatakse trükiteenuste segmendi äritegevus konsolideeritud aruannetes lõpetatud tegevusvaldkonnana. Lõpetatud tegevusvaldkonnana tulud ja kulud on 2021. aasta kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real "Kasum/kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast".
Alates 2021. aasta septembrist on kontsern tegutsemas ainult ühes jätkuvas tegevussegmendis, milleks on meediasegment.
Meediasegment: online uudisportaalide haldamine,reklaamimüük oma portaalides üle Baltikumi ning ajalehtede, ajakirjade, kliendi- ja reklaamlehtede ning raamatute kirjastamine ja väljaandmine Eestis ning digitaalse välireklaami müük Eestis ja Lätis. Meediasegment hõlmab samuti tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsi "Login" korraldamist Leedus, elektroonilise piletimüügiplatvormi ja piletimüügikohtade haldamist Lätis ja Eestis ning sisuloome produktsioonistuudiot Leedus ja Eestis.
Sellesse segmenti kuuluvad tütarettevõtted Delfi Meedia AS (Eesti – endise nimega Ekspress Meedia AS), AS Delfi (Läti), UAB Delfi (Leedu), OÜ Hea Lugu (Eesti), D Screens SIA (Läti), Digital Matter (Leedu, Eesti, Läti), Uudisteagentuur Elta UAB (Leedu – alates mai 2022), Linna Ekraanid OÜ (Eesti), Babahh Media OÜ (Eesti – likvideerimisel), SIA Biļešu Paradīze (Läti), Videotinklas UAB (Leedu), Lrytas UAB (Leedu – alates detsember 2022) ja Geenius Meedia OÜ (Eesti).
Meediasegmendi peamisteks tuludeks on reklaambännerite ja teiste reklaamipindade ja -toodete ning digitellimuste müük oma portaalides nii Eestis, Lätis kui Leedus. Reklaamipindade müük ajalehtedes ja ajakirjades, ajalehtede ja ajakirjade tellimustulud ja üksikmüük. Raamatute ja erinevate sarjade müük ning teenustasu kliendimaterjalide koostamisest ning muudest projektidest. Lisaks digitaalse välireklaami müüki ja piletimüügiplatvormid Eestis ja Lätis.
Kontserni kesksed tegevused on kajastatud eraldi ning need ei moodusta eraldi tegevusvaldkonda. Siia alla kuulub emaettevõte AS Ekspress Grupp, mis pakub kontsernisiseselt juriidilise nõustamise ja IT-teenuseid ning Ekspress Finants OÜ, mis pakub raamatupidamise teenuseid kontserni ettevõtetele.
Juhatus hindab tegevussegmentide tulemuslikkust eelkõige müügitulu, EBITDA ja EBITDA marginaali põhjal. Segmendi tulemuses ei kajastu kontsernisisesed juhtimistasud, firmaväärtuste allahindlused.
Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul on kõik segmentidevahelised tehingud tehtud turutingimustel.
Investeeringud põhivarasse sisaldavad materiaalse (Lisa 15) ja immateriaalse põhivara (Lisa 16) omandamist. Olulised Eestist väljaspool asuvad pikaajalised varad on peamiselt erinevad kaubamärgid, mille jääkväärtused on riikide lõikes järgmised:
Väljaspool Eestit asuvate ettevõtetega seotud firmaväärtused jääkväärtuses:
Väljaspool Eestit asuvate ettevõtetega seotud kliendisuhted jääkväärtuses:
Läti 1,1 miljonit seisuga 31.12.2022 (1,3 miljonit eurot seisuga 31.12.2021)
| 2022 (tuhandetes EUR) |
Meedia | Kesksed tegevused |
Elimineeri mised |
Kontsern kokku |
|---|---|---|---|---|
| Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt | 62 587 | 1 554 | 0 | 64 141 |
| Segmentidevaheline müügitulu | 103 | 2 946 | (3 050) | 0 |
| Segmendi müügitulu kokku | 62 690 | 4 500 | (3 050) | 64 141 |
| EBITDA | 10 183 | (1 122) | (171) | 8 891 |
| EBITDA marginaal | 16% | 14% | ||
| Põhivara kulum (Lisa 15,16) | (4 084) | |||
| Ärikasum /(-kahjum) | 4 797 | |||
| Investeeringud (Lisa 15,16) | 6 177 |
| 2021 (tuhandetes EUR) |
Meedia | Kesksed tegevused |
Elimineeri mised |
Kontsern kokku |
|---|---|---|---|---|
| Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt | 52 031 | 1 485 | 0 | 53 516 |
| Segmentidevaheline müügitulu | 62 | 2 633 | (2 695) | 0 |
| Segmendi müügitulu kokku | 52 093 | 4 118 | (2 695) | 53 516 |
| EBITDA | 8 927 | (669) | (18) | 8 240 |
| EBITDA marginaal | 17% | 15% | ||
| Põhivara kulum | (3 418) | |||
| Ärikasum /(-kahjum) | 4 864 | |||
| Investeeringud | 6 660 |
Tulenevalt 2021. aasta septembris 100%lise osaluse võõrandamisest tütarettevõttes Printall AS kajastatakse trükiteenuste segmendi äritegevus konsolideeritud aruannetes lõpetatud tegevusvaldkonnana. Lõpetatud tegevusvaldkonnana tulud ja kulud on 2021. aasta kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real "Kasum/kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast". Allpool on toodud kontserni müügitulu ja EBITDA arvestus segmentide lõikes koos lõpetatud tegevusvaldkonnaga.
| 2021 (tuhandetes EUR) |
Meedia | Trüki teenused (lõpetatud)* |
Kesksed tegevused |
Elimineeri mised |
Kontsern kokku (jätkuvad + lõpetatud)* |
|---|---|---|---|---|---|
| Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt | 52 030 | 11 707 | 1 346 | 0 | 65 083 |
| Segmentidevaheline müügitulu | 62 | 1 537 | 2 773 | (4 372) | 0 |
| Segmendi müügitulu kokku | 52 093 | 13 244 | 4 118 | (4 372) | 65 083 |
| EBITDA | 8 927 | 1 286 | (669) | (100) | 9 444 |
| EBITDA marginaal | 17% | 10% | 15% | ||
| Põhivara kulum (Lisa 15,16) | (4 162) | ||||
| Ärikasum /(kahjum) | 3 060 | ||||
| Investeeringud (Lisa 15,16) | 7 056 |
* vt Lisa 21
AS Ekspress Grupp Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022
| (tuhandetes EUR) | Müügitulu | EBITDA | ||
|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | |
| Kontsern kokku (jätkuvad + lõpetatud) | 64 141 | 65 083 | 8 891 | 9 444 |
| Lõpetatud tegevusvaldkonna elimineerimine | - | (13 244) | - | (1 286) |
| Segmentidevaheline elimineerimine | - | 1 677 | - | 83 |
| KONTSERN KOKKU (jätkuvad) | 64 141 | 53 516 | 8 891 | 8 240 |
Kooskõlas ASi Ekspress Grupp 13.07.2021 erakorralise üldkoosoleku otsusega allkirjastasid AS Ekspress Grupp ja OÜ Trükitung 3. septembril 2021 müügilepingu, mille kohaselt müüs Ekspress Grupp 100%lise osaluse tütarettevõttes Printall AS. Tehing viidi lõpuni seisuga 6. september 2021. Trükiteenuste segmendi äritegevus kajastatakse konsolideeritud aruannetes lõpetatud tegevusvaldkonnana. Lõpetatud tegevusvaldkonnana tulud ja kulud on 2021. aasta kohta kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruandes eraldi real "Kasum/kahjum lõpetatud tegevusvaldkonnast". Peale müügitehingut AS Printall jätkas trükiteenuste osutamist kontserni ettevõtetele.
| (tuhandetes EUR) | 2021 |
|---|---|
| Segmendi müügitulu | 13 244 |
| Segmentidevaheline müügitulu | (1 537) |
| Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt | 11 707 |
| Segmendi kulud | (12 898) |
| Segmentidevahelised kulud | 1 537 |
| Kontsernivälised kulud | (11 361) |
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) | 346 |
| Kahjum tegevusvaldkonna müügist | (2 222) |
| Kasum /(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast | (1 876) |
| Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (euro) | (0,06) |
| Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (euro) | (0,06) |
| (tuhandetes EUR) | 2021 |
|---|---|
| Rahavood äritegevusest | 1 079 |
| Rahavood investeerimistegevusest | 6 151 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | (1 514) |
| Rahavood kokku | 5 716 |
| (tuhandetes EUR) | 2021 |
|---|---|
| Netovara | (9 262) |
| Laekunud osaluse müügist | 6 340 |
| Ajatatud makse (Lisa 12, 31) | 700 |
| Raha ja raha ekvivalendid müüdud tegevusvaldkonnas | (14) |
| Kokku rahaline mõju kontsernile | 6 326 |
| Meedia | Kesksed tegevused | Kokku | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | 2022 | 2021 |
| Peamised müügitulu liigid | ||||||
| Reklaamikäive | 37 600 | 33 780 | 0 | 0 | 37 600 | 33 780 |
| Tellimuste tulu (sh üksikmüük) | 16 819 | 13 311 | 0 | 0 | 16 819 | 13 311 |
| Turuplatsid | 2 232 | 1 013 | 0 | 0 | 2 232 | 1 013 |
| Müük väliekraanidel | 2 396 | 1 448 | 0 | 0 | 2 396 | 1 448 |
| Muude kaupade ja teenuste müük | 3 539 | 2 478 | 1 554 | 1 485 | 5 093 | 3 963 |
| Kokku | 62 587 | 52 031 | 1 554 | 1 485 | 64 141 | 53 516 |
| Müügitulu kajastamise ajastus | ||||||
| Klientidele üle antud kaubad ja teenused kindlal ajahetkel ning aja jooksul |
62 587 | 52 031 | 1 554 | 1 485 | 64 141 | 53 516 |
| Müügitulu kliendilepingutelt kokku |
62 587 | 52 031 | 1 554 | 1 485 | 64 141 | 53 516 |
| (tuhandetes EUR) Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes |
2022 | 2021 | ||||
| Eesti | 35 656 | 29 313 | ||||
| Läti | 8 111 | 8 417 | ||||
| Leedu | 12 884 | 11 338 | ||||
| Muu Euroopa | 6 944 | 3 996 | ||||
| Muud riigid | 546 | 452 | ||||
| Kokku | 64 141 | 53 516 | ||||
Järgmine tabel annab ülevaate lepingulistest varadest ja lepingulistest kohustustest klientidega.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Kliendilepingu kohustused (Lisa 17) | 2 779 | 2 566 |
Kliendilepingu kohustused on peamiselt seotud kliendi ettemaksetega perioodiliste väljaannete tellimisel. Kuna antud lepingutes ei ole olulisi finantseerimise komponente ning kliendilepingu kohustus klassifitseeritakse ümber müügitulusse ühe aasta või lühema perioodi jooksul, rakendab kontsern praktilist abinõu. Praktilise abinõu alusel ei pea lepingulist tehingu hinda korrigeerima olulise finantseerimise komponendi mõjuga, kui ajavahemik on üks aasta või vähem, mis jääb kliendi poolt kauba või teenuse eest tasumise ning kontserni poolt teenuse osutamise või kauba üleandmise hetke vahele.
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 400 | 457 |
| Sisseostetud teenused | 14 393 | 12 297 |
| Tööjõukulud | 26 847 | 21 774 |
| Rendikulud (Lisa 19) | 791 | 640 |
| Muud kulud | 2 672 | 1 883 |
| Kulum | 3 083 | 2 624 |
| Kulud kokku | 48 185 | 39 674 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Turustus | 1 937 | 1 497 |
| Tööjõukulud | 1 010 | 828 |
| Rendikulud (Lisa 19) | 20 | 16 |
| Kulum | 13 | 17 |
| Turunduskulud kokku | 2 979 | 2 359 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 185 | 146 |
| Remondi- ja hoolduskulud | 794 | 547 |
| Sidekulud | 130 | 115 |
| Rendikulud (Lisa 19) | 434 | 370 |
| Sisseostetud teenused | 2 169 | 1 502 |
| Tööjõukulud | 4 122 | 3 978 |
| Kulum | 988 | 777 |
| Üldhalduskulud kokku | 8 823 | 7 435 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Tööjõukulud | 31 978 | 26 581 |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | 585 | 602 |
| Rendikulud (Lisa 19) | 1 244 | 1 026 |
| Sisseostetud teenused | 16 562 | 13 799 |
| Turunduskulud | 1 937 | 1 497 |
| Remondi- ja hoolduskulud | 794 | 547 |
| Sidekulud | 130 | 115 |
| Muud kulud | 2 672 | 1 883 |
| Kulum | 4 084 | 3 418 |
| Kokku müüdud kaupade kulu, turundus- ja üldhalduskulud | 59 987 | 49 468 |
| Keskmine töötajate arv | 884 | 741 |
Antud lisas toodud informatsioon on Lisade 23-25 koondnumbrid.
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Subsiidiumid | 400 | 656 |
| Muud äritulud | 389 | 272 |
| Muud äritulud kokku | 789 | 929 |
Optsioonid väljastatakse proportsionaalselt 1/3 aastas kolmeaastase perioodi jooksul. Optsioonide realiseerimine ja aktsiate väljalaskmine toimub ASi Ekspress Grupp aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate väljalaskmise teel, mis toimub 2024. aasta I kvartalis. 31.12.2022 seisuga on väljateenitud optsioonide arv 639 tuhat.
Aktsiaoptsioonide kinnitamisel võeti optsioonid arvele nende õiglases väärtuses ning kajastati ühelt poolt kasumiaruandes tööjõukuluna ja teiselt poolt omakapitalis aktsiaoptsiooni reservina. Seisuga 31.12.2022 oli nimetatud reservi suuruseks 65 tuhat eurot (31.12.2021 36 tuhat eurot).
aasta juunis kinnitas aktsionäride üldkoosolek võtmetöötajatele suunatud aktsiaoptsiooniskeemi, millest enamus realiseerus 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta I kvartalis.
detsemberiks 2022 oli 2017. aastal kinnitatud programmi raames realiseeritud kõik optsioonid. Seisuga 31.12.2021 oli nimetatud programmist väljastatud optsioonide saldo 69 tuhat optsiooni ja aktsiaoptsioonikohustuse suurus 72 tuhat eurot.
Seisuga 31. detsember 2022 ASi Ekspress Grupp aktsiakapital on 18 478 105 eurot (31.12.2021: 18 478 105 eurot) ja see koosneb 30 796 841 aktsiast (31.12.2021: 30 796 841 aktsiat) nominaalväärtusega 0,60 eurot aktsia kohta.
Põhikirjaga lubatud maksimaalne aktsiakapital on 25 564 656 eurot.
aasta jooksul anti aktsiaoptsiooniskeemi raames optsiooni omanikele üle 374 611 aktsiat ja osteti tagasi 547 162 aktsiat, mille tulemusena suurenes omaaktsiate saldo 175 tuhande euro võrra.
aasta 12 kuu jooksul anti aktsiaoptsiooniskeemi raames optsiooni omanikele üle 66 896 aktsiat, mille tulemusena vähenes omaaktsiate saldo 50 tuhande euro võrra.
Seisuga 31. detsember 2022 oli ettevõttel 447 076 omaaktsiat (31.12.2021: 513 972) kogusummas 334 tuhat eurot (31.12.2021: 384 tuhat eurot). Omaaktsiaid kasutatakse 2023. aastal realiseeritavas aktsiaoptsiooniprogrammis.
mail 2022. aastal toimunud ASi Ekspress Grupp aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta dividendi 8 eurosenti aktsia kohta kogusummas 2,43 miljonit eurot. Dividendid maksti aktsionäridele välja 20. mail 2022. aastal.
aastal maksis kontsern seoses Printall ASi müügiga aktsionäridele erakorralise dividendina välja 10 euro senti ühe aktsia kohta, mis teeb kokku 3,03 miljonit eurot. Aktsionäride otsused võeti vastu erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumata 4. novembril 2021.
Kokku on seisuga 31. detsember 2022 võimalik tulumaksuvabalt maksta välja dividende kogusummas 23,5 miljonit eurot.
Reservidena on kajastatud äriseadustikuga ette nähtud kohustuslik reservkapital ja omaniku üldotstarbeline omakapitali sissemakse.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Kohustuslik reservkapital | 1 355 | 1 245 |
| Omanike täiendav rahaline sissemakse | 639 | 639 |
| Aktsiaoptsiooni reserv | 65 | 36 |
| Reservid kokku | 2 059 | 1 920 |
Tavapuhaskasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena. Emaettevõttele kuuluvaid omaaktsiaid ei arvestata ringluses olevate aktsiate hulka.
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtte omanikele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena võttes arvesse potentsiaalselt emiteeritavate aktsiate arvu. Emaettevõttele kuuluvaid omaaktsiaid ei arvestata ringluses olevate aktsiate hulka.
| 2022 | 2021 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| EUR | Jätkuvad tegevus valdkonnad |
Lõpetatud tegevus valdkond |
Kokku | Jätkuvad tegevus valdkonnad |
Lõpetatud tegevus valdkond |
Kokku |
| Aktsionäridele kuuluv puhaskasum /(-kahjum) |
4 047 812 | 0 | 4 047 812 | 4 119 006 | (1 875 904) | 2 243 103 |
| Lihtaktsiate kaalutud keskmine arv perioodi lõpus |
30 320 378 | 30 320 378 | 30 320 378 | 30 243 148 | 30 243 148 | 30 243 148 |
| Optsiooniprogrammi raames potentsiaalselt emiteeritavate lihtaktsiate arv perioodi lõpus |
958 617 | 958 617 | 958 617 | 1 064 071 | 1 064 071 | 1 064 071 |
| Tavapuhaskasum /(-kahjum) aktsia kohta |
0,1335 | 0,0000 | 0,1335 | 0,1362 | (0,0620) | 0,0742 |
| Lahustatud puhaskasum /(-kahjum) aktsia kohta |
0,1294 | 0,0000 | 0,1294 | 0,1316 | (0,0599) | 0,0716 |
Tagasiost toimub järgmistel tingimustel:
Kõigil aktsionäridel on võimalik pakkuda oma aktsiaid ASile Ekspress Grupp tagasiostuks võrdsetel tingimustel. Tagasiostus osalemiseks tuleb aktsionäril esitada börsiväliselt tagasimüügikorralduste esitamise perioodi jooksul oma pangas (Nasdaq CSD SE juures avatud väärtpaberikonto kontohalduri juures) ASi Ekspress Grupp aktsia vastava korporatiivsündmuse raames tagasimüügipakkumine (ofert), näidates oma tagasimüügikorralduses aktsiate arvu, mida aktsionär soovib ASile Ekspress Grupp selles teates avaldatud tingimustel tagasi müüa.
Aktsiate tagasimüügikorralduste esitamise periood algas 15. veebruaril 2023. a kell 10.00 ja lõppes 6. märtsil 2023. a kell 15.00. Aktsionär võib kasutada mis tahes meetodit, mida tema kontohaldur tagasimüügikorralduste esitamiseks pakub (nt füüsiliselt kontohalduri klienditeeninduskohas, internetis või muul viisil). Aktsionäri tagasimüügipakkumine loetakse esitatuks hetkest, mil Nasdaq CSD saab aktsionäri kontohaldurilt nõuetekohaselt täidetud tagasimüügikorralduse. Aktsionäril on õigus oma tagasimüügikorraldusi muuta või tühistada igal ajal kuni tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõpuni. Selleks peab aktsionär võtma ühendust oma kontohalduriga, kelle kaudu asjaomane korraldus on tehtud, ja täitma kontohalduri poolt korralduse muutmiseks või tühistamiseks nõutud toimingud. Tagasimüügikorralduse esitamisel blokeerib kontohaldur vastava koguse väärtpabereid aktsionäri väärtpaberikontol. Aktsionär kannab kõik tagasimüügikorralduse esitamise, tühistamise või muutmisega seotud kulud ja tasud.
AS Ekspress Grupp teeb otsuse aktsiate tagasiostu jaotuse (ofertide aktsepteerimise) kohta pärast tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõppu. Kui laekunud tagasimüügipakkumiste maht kokku ületab 1 000 000 eurot, jaotab AS Ekspress Grupp tagasiostetavad aktsiad aktsionäride esitatud pakkumiste vahel proportsionaalselt (pro rata) selliselt, et tagasiostude kogumaht ei ületa 1 000 000 eurot. Ületamise korral vabastab kontohaldur liigselt blokeeritud väärtpaberid aktsionäri väärtpaberikontol. Kui tagasiostetavate aktsiate proportsionaalse jaotamise tulemusena saadakse aktsiate arv, mis ei ole täisarv, ümardatakse vastav aktsiate arv ümardamise reeglite kohaselt allapoole täisarvu aktsiateni. Ümardamisel tekkiv jääk jaotatakse aktsionäride vahel juhuslikkuse printsiibi alusel.
Tagasiostu jaotamistulemused avalikustas AS Ekspress Grupp börsiteatena 7. märtsil 2023. aastal. Tagasiostu raames müüdud aktsiad kanti üle ning aktsiate eest laekus raha aktsionäri kontole 9. märtsil 2023. aastal.
Tagasiostu ajakava:
| 15.02.2023 kell 10.00 | Tagasimüügikorralduste esitamise perioodi algus (oferdi esitamise algus kontohaldurile) |
|---|---|
| 01.03.2023 | Kuupäev, mis garanteerib tagasiostupakkumises osalemise |
| 03.03.2023 | Kuupäev, millal ostja saab müüja valikut muuta |
| 06.03.2023 kell 15.00 | Tagasimüügikorralduste esitamise perioodi lõpp (oferdi esitamise lõpp kontohaldurile) |
| 07.03.2023 | Tagasiostu jaotamistulemuste avalikustamine |
| 09.03.2023 | Aktsiate ja raha ülekande kuupäev |
Tagasiostupakkumise tulemused võivad mõjutada kontserni 2022. aasta kasumist makstavate dividendide suurust. Juhatus teeb dividendide määramise ettepaneku koos korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ja lähtub oma ettepanekus varem kinnitatud dividendipoliitikast ning aktsiate tagasiostupakkumise tulemusena tagasiostetud aktsiate mahust. Kontsern maksab dividendidena välja vähemalt 30% eelmise aasta puhaskasumist tingimusel, et põhitegevuse rahastamiseks ja uute strateegiliste investeeringute tegemiseks on piisavalt rahalisi vahendeid. Juhul, kui majanduskeskkond oluliselt aeglustub või kui rahavood on muudel põhjustel väiksemad, võib kontsern dividendimäära vähendada või otsustada dividendi mitte maksta.
Seisuga 31.12.2022 oli kontserni jaotamata kasum 20 796 tuhat eurot (31.12.2021: 19 261 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb üldjuhul tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Kui ettevõte maksab välja dividende, mille ta on saanud oma ühisettevõtetelt ja tütarettevõtetelt, millelt on juba dividendide tulumaksu tasutud või mille kasum on juba maksustatud asukohariigis, siis emaettevõttest dividendide jaotamisel täiendavat tulumaksu tasuda ei tule. Seisuga 31.12.2022 võib AS Ekspress Grupp (emaettevõte) maksta selliselt tulumaksuvabalt välja dividende summas 23 450 tuhat eurot (seisuga 31.12.2021: 24 935 tuhat eurot). Ettevõtte kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel seisuga 31.12.2022 ei teki potentsiaalset tulumaksukohustust.
Kontserni tütarettevõtetel on pooleli mitmeid meediaalaseid ja avaldatud artiklitega seotud kohtuvaidlusi, mille mõju kontserni finantstulemusele on ebaoluline.
Tehinguks seotud osapooltega on tehingud omanikega, sidusettevõtetega, ühisettevõtetega, kõikide kontserniettevõtete tegevjuhtkonna liikmete (Key Management) ja nende lähedaste pereliikmete ning nende kontrollitud või olulise mõju all olevate ettevõtetega.
ASi Ekspress Grupp kontrolliv isik on Hans H. Luik.
Kontsern on ostnud (kaubad edasimüügiks, tootmismaterjalid, põhivara) ning müünud oma kaupu ja osutanud teenuseid (põhivara rentimine, juhtimisteenus, muud teenused) järgmistele seotud osapooltele.
| MÜÜGID (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Teenuste müük | ||
| Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted* | 122 | 60 |
| Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted | 2 | 2 |
| Sidusettevõtted | 162 | 160 |
| Ühisettevõtted | 1 492 | 1 369 |
| Teenuse müük kokku | 1 778 | 1 591 |
| OSTUD (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Teenuste ost | ||
| Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted | 72 | 20 |
| Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted* | 3 012 | 1 150 |
| Sidusettevõtted | 2 | 21 |
| Ühisettevõtted | 2 077 | 1 999 |
| Teenuste ost kokku | 5 163 | 3 189 |
| NÕUDED (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Lühiajalised nõuded | ||
| Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 9)* | 12 | 17 |
| Sidusettevõtted (Lisa 9) | 122 | 98 |
| Ühisettevõtted (Lisa 9) | 166 | 145 |
| Lühiajalised nõuded kokku | 300 | 261 |
| Pikaajalised nõuded | ||
| Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 21) | 700 | 700 |
| Sidusettevõtted (Lisa 12) | 11 | 94 |
| Pikaajalised nõuded kokku | 711 | 794 |
| Nõuded kokku | 1 011 | 1 055 |
Seisuga 31.12.2022 on nõudeid sidusettevõtete vastu alla hinnatud summas 803 tuhat eurot (31.12.2021: 698 tuhat eurot).
| KOHUSTUSED (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Lühiajalised kohustused | ||
| Juhatuse liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 17) | 3 | 2 |
| Nõukogu liikmed ja nendega seotud ettevõtted (Lisa 17)* | 167 | 250 |
| Sidusettevõtted (Lisa 17) | 1 | 0 |
| Ühisettevõtted (Lisa 17) | 236 | 226 |
| Kohustused kokku | 408 | 478 |
* alates september 2021 on Printall AS nõukogu liikmega seotud ettevõte ning Printall ASiga seotud tehingud ja saldod kajastatakse real "Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted". Varem oli Printall AS kontserniettevõte ning temaga seotud tehingud ja saldod lisas "Tehingud seotud osapooltega" ei kajastu.
Vastavalt 2. juunil 2009 ja 4. mail 2012 toimunud üldkoosoleku otsusele makstakse Hans H. Luigele laenulepingute käendamise eest tagatise seadmise tasu 1,5% aastas tagatise summast, milleks on 4 miljonit eurot kuni tagatise kehtivuse lõpuni. 2022. aastal tasuti isikliku garantii eest 60 tuhat eurot (2021: 60 tuhat eurot) ja tasumata võlga seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ei ole.
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Töötasud ja muud hüvitised (ilma sotsiaalmaksuta) | 2 461 | 2 318 |
| Aktsiaoptsioon | 14 | 25 |
| Kokku (ilma sotsiaalmaksuta) | 2 475 | 2 343 |
Konsolideerimisgruppi kuuluvate kõikidele juhatuste liikmetele (sh tütarettevõtete tegevjuhtkonnale, kui nendes ettevõtetes ei ole juhatust vastavalt Eesti äriseadustikule) (edaspidi tegevjuhtkond) makstakse lepingu lõppemisel ja lõpetamisel kompensatsiooni vastavalt ametilepingus ettenähtud tingimustele. Tegevjuhtkonna lahkumishüvitised kuuluvad üldjuhul väljamaksmisele juhul, kui lahkumise on algatanud ettevõte. Kui tegevjuhtkonna liige kutsutakse tagasi olulise põhjuseta, tuleb ette teatada kuni 3 kuud ja tasuda täiendavalt kuni 8 kuu palga ulatuses lahkumishüvitist. Töösuhte lõpetamisel üldjuhul kompensatsiooni ei maksta, kui tegevjuhtkonna liige lahkub omaenda initsiatiivil või juhul, kui nõukogu kutsub tegevjuhtkonna liikme tagasi olulise põhjusega. Potentsiaalne tegevjuhtkonna lahkumishüvitiste maksimaalne brutosumma seisuga 31.12.2022 oli 746 tuhat eurot (31.12.2021: 735 tuhat eurot). Konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete nõukogu liikmetele tavapäraselt eraldi tasu liikmeks olemise eest ei maksta ning ei ole ette nähtud ka kompensatsiooni nende tagasikutsumisel.
27. jaanuaril 2023 tegi ASi Ekspress Grupp 50%lises omanduses oleva ASi Express Post nõukogu otsuse sulgeda 2023. aasta jooksul Express Posti kojukandeteenuse valdkonna. Ettevõte jääb edasi pakkuma kõnekeskuse teenust ja ajakirjanduse tellijate baaside haldusteenust, mis moodustab ca 7% ettevõtte tänasest äritegevusest. Muudatus ei mõjuta Ekspress Grupi paberväljaannete väljaandmise mahtu, sagedust ega kojukande tingimusi tellijate jaoks. Valdkonna sulgemise tulemusena koondab AS Express Post ligikaudu 450 töötajat. Valdkonna sulgemisega seotud täiendavad ühekordsed kulud on hinnanguliselt 1,0–1,2 miljonit eurot, millest Ekspress Grupi osa on 0,5–0,6 miljonit eurot.
Seisuga 31.12.2022 on kontserni bilansis kajastatud investeeringu väärtus null eurot (31.12.2021 null eurot). Valdkonna sulgemisega seotud ühekordsed täiendavad kulud 0,5–0,6 miljonit eurot kajastuvad kontserni 2023. aasta I kvartali tulemustes.
Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avalikustada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded.
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| VARAD | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 336 | 2 071 |
| Nõuded ja ettemaksed | 3 281 | 2 752 |
| Käibevara kokku | 3 617 | 4 823 |
| Põhivara | ||
| Nõuded ja ettemaksed | 9 485 | 5 026 |
| Muud investeeringud | 1 532 | 1 532 |
| Investeeringud tütarettevõtetesse | 65 761 | 64 852 |
| Investeeringud ühisettevõtetesse | 1 017 | 1 011 |
| Investeeringud sidusettevõtetesse | 0 | 1 |
| Materiaalne põhivara | 395 | 325 |
| Immateriaalsed varad | 2 329 | 1 794 |
| Põhivara kokku | 80 519 | 74 542 |
| KOKKU VARAD | 84 136 | 79 365 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||
| Kohustused | ||
| Laenukohustused | 60 | 63 |
| Võlad ja ettemaksed | 8 316 | 5 289 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 8 376 | 5 352 |
| Pikaajalised laenukohustused | 5 206 | 5 182 |
| Muud pikaajalised kohustused tütarettevõtete ees | 15 278 | 15 278 |
| Muud võlad ja ettemaksed kokku | 20 484 | 20 460 |
| Kohustused kokku | 28 860 | 25 812 |
| Omakapital | ||
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 18 478 | 18 478 |
| Ülekurss | 14 277 | 14 277 |
| Omaaktsiad | (334) | (384) |
| Kohustuslik reservkapital | 1 355 | 1 245 |
| Muud reservid | 704 | 675 |
| Jaotamata kasum | 20 796 | 19 261 |
| Omakapital kokku | 55 276 | 53 552 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 84 136 | 79 365 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 5 111 | 4 347 |
| Müüdud toodangu kulu | (3 966) | (3 397) |
| Brutokasum | 1 145 | 950 |
| Muud äritulud | 23 | 0 |
| Üldhalduskulud | (1 588) | (1 107) |
| Muud ärikulud | (22) | (6) |
| Ärikasum / (-kahjum) | (442) | (163) |
| Finantstulud ja -kulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt | 5 103 | 3 221 |
| Finantstulud ja -kulud ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt | (242) | (281) |
| Finantstulud ja -kulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt | (104) | (167) |
| Intressitulud | 419 | 317 |
| Intressikulud | (697) | (730) |
| Muud finantstulud ja -kulud | 10 | 47 |
| Finantstulud ja -kulud | 4 490 | 2 406 |
| ARUANDEAASTA KASUM | 4 048 | 2 243 |
| Aruandeaasta muu koondkasum/-kahjum | 0 | 0 |
| Aruandeperioodi koondkasum kokku | 4 048 | 2 243 |
| (tuhandetes EUR) | Aktsiakapital | Ülekurss | aktsiad Oma |
Reservid | Jaotamata kasum |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2020 | 18 478 | 14 277 | (209) | 1 758 | 20 189 | 54 493 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | 0 | 0 | 0 | 126 | (126) | 0 |
| Omaaktsiate ostmine | 0 | 0 | (446) | 0 | 0 | (446) |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 271 | 36 | (17) | 290 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | (3 028) | (3 028) |
| Tehingud omanikega kokku | 0 | 0 | (175) | 162 | (3 171) | (3 184) |
| Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 243 | 2 243 |
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 243 | 2 243 |
| Saldo 31.12.2021 | 18 478 | 14 277 | (384) | 1 920 | 19 261 | 53 552 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine | 0 | 0 | 0 | 110 | (110) | 0 |
| Aktsiaoptsioonid | 0 | 0 | 50 | 29 | 22 | 101 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | (2 425) | (2 425) |
| Tehingud omanikega kokku | 0 | 0 | 50 | 139 | (2 513) | (2 324) |
| Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum) | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 048 | 4 048 |
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 048 | 4 048 |
| Saldo 31.12.2022 | 18 478 | 14 277 | (334) | 2 059 | 20 796 | 55 276 |
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||
| Aruandeperioodi ärikasum (-kahjum) | (442) | (163) |
| Korrigeerimised: | ||
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 541 | 412 |
| Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus | 29 | 36 |
| Äritegevuse rahavood: | ||
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | (340) | (226) |
| Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus | 705 | 452 |
| Rahavoog põhitegevusest | 493 | 510 |
| Makstud intressid | (691) | (814) |
| Rahavood äritegevusest kokku | (198) | (304) |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Investeeringute suurendamine/vähendamine tütarettevõtetesse | 3 495 | 7 584 |
| Sissemaksed/laekumised kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringutesse/-st | (474) | (357) |
| Muude investeeringute ost ja tagasilaekumised | 10 | 51 |
| Saadud intressid | 141 | 97 |
| Saadud dividendid | 940 | 2 300 |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara ost | (1 062) | (789) |
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 23 | 0 |
| Antud laenud | (4 885) | (853) |
| Antud laenude tagasimaksed | 400 | 744 |
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | (1 411) | 8 773 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Makstud dividendid | (2 425) | (3 028) |
| Kontsernikonto muutus | 2 366 | 123 |
| Saadud laenud / Saadud laenude tagasimaksed | 0 | (3 000) |
| Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed | (67) | (75) |
| Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel | 0 | (446) |
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (126) | (6 426) |
| Rahavood kokku | (1 736) | 2 043 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS | (1 735) | 2 043 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 2 071 | 28 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 336 | 2 071 |
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 5 kuni 84 esitatud ASi Ekspress Grupp tegevusaruanne, jätkusuutlikkuse aruanne, hea ühingujuhtimise tava aruanne ja tasustamisaruanne annavad õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist. Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 85 kuni 139 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele, nagu need on võetud vastu Euroopa Liidu poolt. Samuti sisaldab aruanne peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.
Mari-Liis Rüütsalu juhatuse esimees allkirjastatud digitaalselt 29.03.2023 Signe Kukin juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt 29.03.2023
Oleme auditeerinud Ekspress Grupp AS-i ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2022, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.
Täiendav informatsioon konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 3 ja 16.
| Peamine auditi asjaolu | Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti |
|---|---|
| Kontserni bilansis seisuga 31. detsember 2022 on firmaväärtus summas 48 779 tuhat eurot, mida on |
Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: |
| detailsemalt kirjeldatud lisas 16. Finantsaruandluse standardid nõuavad, et firmaväärtuse kaetava väärtuse võimalikku vähenemist alla selle raamatupidamisväärtuse hinnataks vähemalt kord |
• hindasime oluliste juhtkonna poolt määratletud raha teenivatele üksustele varade jaotamise asjakohasust lähtudes meie arusaamast kontserni äritegevusest; |
| aastas. Firmaväärtuse kaetava väärtuse hindamine nõuab oluliste hinnangute tegemist iga raha teeniva üksuse (RTÜ) tulevaste perioodide tulemuste kohta. Hindamisel leitakse iga RTÜ kasutusväärtus diskonteeritud rahavoogude meetodil, mis nõuab juhtkonnalt olulisi hinnanguid ja otsuseid sisendite kohta, nagu diskontomäärad, tulevaste perioodide eeldatavad tulud ja lõppväärtuse kasvumäärad. |
• koostöös meie hindamisspetsialistidega kontrollisime firmaväärtuse kaetava väärtuse hindamisel kasutatud metoodika sobivust, võrreldes seda asjakohaste finantsaruandluse standardite nõuetega ning hindasime kriitiliselt kaetava väärtuse mudelis kasutatud peamisi eelduseid ja hinnanguid seoses diskontomäärade, tulevaste perioodide eeldatavate tulude ja lõppväärtuse kasvumääradega, võttes arvesse väliseid infoallikaid ning oma arusaama kontserni äritegevusest ja majanduskeskkonnast; |
| Hinnangu andmine selle kohta, kas kontserni olulisemate firmaväärtuste kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud sisemised ja välised sisendid põhinevad mõistlikel ja asjakohastel hinnangutel, nõudis auditi ajal kõrgendatud tähelepanu. Isegi väikesed muutused kasutatud sisendites võivad oluliselt mõjutada firmaväärtuse kaetava väärtuse hinnangut ning seeläbi ka kontserni majandustulemust. |
• võrdlesime mudelis kasutatud andmeid nõukogu poolt kinnitatud eelarvete ja strateegiaga ning hindasime kontserni ajaloolise eelarvestamise korrektsust võrreldes viimaste aastate tegelikke müügitulemusi ja EBITDA-d (kasum enne intresse, makse, kulumit) eelarvestatud summadega; • hindasime, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon (sealhulgas teave, mis käsitleb hindamistulemuste tundlikkust peamiste eelduste muutuste suhtes) on asjakohane. |
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes lisaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele ja meie vandeaudiitori aruandele.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 1353 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele.
Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 1353.
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
– hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.
Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRLvormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad Ekspress Grupp AS-i koostatud digitaalsetes andmefailides nimega 529900B52V1TUMW7FS54-2022-12-31-et.zip
Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:
Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS).
Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.
Me oleme Ekspress Grupp AS-ist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.
Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).
Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub
vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:
Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.
Meie arvates on Ekspress Grupp AS-i 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega 529900B52V1TUMW7FS54-2022-12-31 et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 17. juunil 2020 auditeerima Ekspress Grupp AS-i seisuga 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult kokku kuus aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. detsember 2017 kuni 31. detsember 2022.
Me kinnitame, et:
Tallinn, 29. märts 2023
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 /allkirjastatud digitaalselt/
Mari-Leen Sandre Vandeaudiitori number 701
KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
KPMG Baltics OÜ
Narva mnt 5 Tallinn 10117
Estonia Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee
ASi Ekspress Grupp juhatus teeb ettepaneku jagada 31. detsembril 2022. aastal lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 4 048 tuhat eurot alljärgnevalt:
| (tuhandetes EUR) | |
|---|---|
| ASi Ekspress Grupp omanikele kuuluv osa kasumist | 4 048 |
| Dividendide maksmine | 1 488 |
| Kohustusliku reservkapitali suurendamine (1/20 puhaskasumist) | 202 |
| Eelmiste perioodide puhaskasumi reale kantav aruandeaasta kasum | 2 358 |
| Kohustuslik reservkapital enne suurendamist | 1 355 |
| Kohustuslik reservkapital pärast suurendamist | 1 557 |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk enne kasumi jaotamist | 20 796 |
| Konsolideeritud jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist | 19 106 |
Juhatus on koostanud ASi Ekspress Grupp 31. detsembril 2022. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, jätkusuutlikkuse aruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kinnitusest aruandele, sõltumatu vandeaudiitori aruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsioonist.
ASi Ekspress Grupp nõukogu on tutvunud juhatuse koostatud majandusaasta aruandega, mis koosneb tegevusaruandest, jätkusuutlikkuse aruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, juhatuse kinnitusest aruandele, sõltumatu vandeaudiitori aruandest, kasumi jaotamise ettepanekust ja juhatuse ning nõukogu deklaratsioonist, ja heaks kiitnud majandusaasta aruande esitamise aktsionäride üldkoosolekule.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt juhatuse esimees juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu Signe Kukin
Allkirjastatud digitaalselt nõukogu liige Triin Hertmann
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige
Priit Rohumaa Hans H. Luik Sami Jussi Petteri Seppänen
| (tuhandetes EUR) | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Jätkuvad tegevusvaldkonnad | |||||||||
| Müügitulu | 64 141 | 53 516 | 44 514 | 44 717 | 37 879 | ||||
| Müüdud toodangu kulu | (48 185) | (39 674) | (34 013) | (33 210) | (28 135) | ||||
| Brutokasum | 15 956 | 13 842 | 10 501 | 11 507 | 9 744 | ||||
| Muud äritulud | 789 | 929 | 1 691 | 601 | 382 | ||||
| Turunduskulud | (2 979) | (2 359) | (1 905) | (2 175) | (2 231) | ||||
| Üldhalduskulud | (8 823) | (7 435) | (6 930) | (7 468) | (6 993) | ||||
| Muud ärikulud | (146) | (113) | (286) | (129) | (52) | ||||
| Ärikasum /(kahjum) | 4 797 | 4 864 | 3 071 | 2 337 | 850 | ||||
| Intressitulud | 36 | 35 | 28 | 24 | 143 | ||||
| Intressikulud | (738) | (709) | (860) | (1 085) | (721) | ||||
| Muud finantstulud/(-kulud) | 179 | 339 | 634 | (29) | (103) | ||||
| Kokku finantstulud/(-kulud) | (523) | (335) | (198) | (1 090) | (681) | ||||
| Kasum/(kahjum) ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt |
(242) | (281) | 102 | (38) | (273) | ||||
| Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt |
325 | 161 | (129) | (114) | (234) | ||||
| Kasum /(kahjum) enne tulumaksustamist | 4 357 | 4 409 | 2 846 | 1 093 | (338) | ||||
| Tulumaks | (302) | (276) | (280) | (339) | (276) | ||||
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) jätkuvatest tegevusvaldkondadest |
4 055 | 4 133 | 2 566 | 755 | (614) | ||||
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) lõpetatud tegevusvaldkonnast |
0 | (1 876) | (30) | 652 | 639 | ||||
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum) | 4 055 | 2 257 | 2 536 | 1 407 | 25 | ||||
| Aruandeperioodi kasum /(kahjum), mis on omistatav | |||||||||
| Emaettevõtte aktsionäridele | 4 048 | 2 243 | 2 510 | 1 394 | 6 | ||||
| Vähemusosalusele | 7 | 14 | 26 | 13 | 19 | ||||
| Koondkasum /(kahjum) kokku | 4 055 | 2 257 | 2 536 | 1 407 | 25 | ||||
| Aruandeperioodi koondkasum /(kahjum), mis on omistatav | |||||||||
| Emaettevõtte aktsionäridele | 4 048 | 2 243 | 2 510 | 1 394 | 6 | ||||
| Vähemusosalusele | 7 | 14 | 26 | 13 | 19 |
| (tuhandetes EUR) | 31.12.2022 | 31.12.2021 | 31.12.2020 | 31.12.2019 | 31.12.2018 |
|---|---|---|---|---|---|
| VARAD | |||||
| Käibevara | |||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 7 448 | 10 962 | 6 269 | 3 647 | 1 268 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 11 661 | 9 323 | 9 450 | 12 705 | 9 154 |
| Ettevõtte tulumaksu nõuded | 49 | 2 | 7 | 0 | 27 |
| Varud | 286 | 266 | 2 756 | 3 120 | 3 382 |
| Käibevara kokku | 19 444 | 20 553 | 18 482 | 19 472 | 13 831 |
| Põhivara | |||||
| Muud nõuded ja investeeringud | 1 580 | 1 671 | 982 | 975 | 1 588 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 60 | 42 | 30 | 38 | 44 |
| Investeeringud ühisettevõtetesse | 1 017 | 1 011 | 1 661 | 1 254 | 2 345 |
| Investeeringud sidusettevõtetesse | 2 279 | 2 210 | 2 253 | 2 356 | 319 |
| Materiaalne põhivara | 8 736 | 7 964 | 14 134 | 14 943 | 11 921 |
| Immateriaalne põhivara | 66 720 | 60 807 | 56 635 | 56 369 | 46 691 |
| Põhivara kokku | 80 392 | 73 705 | 75 696 | 75 935 | 62 907 |
| VARAD KOKKU | 99 836 | 94 258 | 94 177 | 95 407 | 76 738 |
| KOHUSTUSED | |||||
| Lühiajalised kohustused | |||||
| Võlakohustused | 3 393 | 3 201 | 3 613 | 5 100 | 1 356 |
| Võlad ja ettemaksed | 19 004 | 17 664 | 15 251 | 16 483 | 10 801 |
| Ettevõtte tulumaksu kohustused | 25 | 82 | 81 | 65 | 29 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 22 422 | 20 947 | 18 945 | 21 647 | 12 186 |
| Pikaajalised kohustused | |||||
| Pikaajalised võlakohustused | 21 948 | 19 018 | 18 589 | 19 242 | 14 118 |
| Muud pikaajalised kohustused | 43 | 601 | 2 024 | 2 895 | 0 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 21 991 | 19 619 | 20 612 | 22 137 | 14 118 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 44 413 | 40 566 | 39 557 | 43 784 | 26 304 |
| OMAKAPITAL | |||||
| Vähemusosalus | 147 | 140 | 126 | 100 | 87 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid: | |||||
| Aktsiakapital | 18 478 | 18 478 | 18 478 | 17 878 | 17 878 |
| Ülekurss | 14 277 | 14 277 | 14 277 | 14 277 | 14 277 |
| Omaaktsiad | (334) | (384) | (209) | (22) | (22) |
| Reservid | 2 059 | 1 920 | 1 758 | 1 688 | 1 688 |
| Jaotamata kasum | 20 796 | 19 261 | 20 189 | 17 701 | 16 526 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital ja reservid kokku |
55 276 | 53 552 | 54 494 | 51 522 | 50 347 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 55 423 | 53 692 | 54 620 | 51 622 | 50 434 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 99 836 | 94 258 | 94 177 | 95 407 | 76 738 |
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.