Annual Report • Apr 3, 2023
Annual Report
Open in ViewerOpens in native device viewer
AS Harju Elekter Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 Äriregistri number: 10029524 Aadress: Paldiski mnt.31, 76606 Keila Telefon: +372 674 7400 Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2022 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2022 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: • sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004250/reports). www.harjuelekter.com | [email protected]
| Juhatuse esimehe pöördumine | ||
|---|---|---|
| TEGEVUSARUANNE | 6 | |
| Harju Elektrist lühidalt | 7 | |
| Harju Elekter kontsern | 8 | |
| Olulised sündmused | 9 | |
| Jätkusuutlikkus Harju Elektris | 11 | |
| Äritegevuse ülevaade | 49 | |
| Aktsia ja aktsionärid | 69 | |
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2022 73
| Üldkoosolek | 74 |
|---|---|
| Juhatus | 75 |
| Nõukogu | 77 |
| Juhatuse ja nõukogu koostöö | 80 |
| Mitmekesisuspoliitika | 80 |
| Teabe avaldamine | 80 |
| Finantsaruandlus ja auditeerimine | 80 |
| Täiendavad juhtimisorganid ja komiteed | 81 |
| Auditikomitee | 81 |
| TASUSTAMISARUANNE | 82 |
|---|---|
| Juhatuse liikmete tasustamine | 83 |
| KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE | 85 |
| Konsolideeritud finantsseisundi aruanne | 87 |
| Konsolideeritud kasumiaruanne | 88 |
| Konsolideeritud koondkasumiaruanne | 88 |
| Konsolideeritud rahavoogude aruanne | 89 |
| Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne | 90 |
| Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad | 91 |
| Juhatuse kinnitus konsolideeritud majandusaasta aruandele | 133 |
| Sõltumatu vandeaudiitori aruanne | 134 |
| Kasumi jaotamise ettepanek | 144 |
| Nõukogu allkirjad 2022. a majandusaasta aruandele | 145 |
| Täiendavad lisad | 146 |
| Jätkusuutlikkuse aruandluse (GRI) sisukord | 147 |
Tarneahelate toimimiseks suurendasime laovarusid ning majandustulemuste parandamiseks alustasime klientidega keerulisi läbirääkimisi hinnatõusudeks. Ühekordseid mahakandmisi arvesse võtmata, õnnestuski majandustulemusi teisel poolaastal parandada.
Koos uue strateegiakava kinnitamisega sai peaaegu lõpule viidud 2020. aastal alustatud grupisisene restruktureerimine. Oleme viinud kõik tootmisettevõtted ühise Harju Elektri kaubamärgi alla, võtnud kasutusele tunnuslause Electrifying tomorrow ning liitmistega jätnud alles igas asukohariigis vaid peamise – fokusseeritud tegevusega tootmisettevõtte.
Pärast 2022. aastal toimunud muudatusi kontserni nõukogus, anti juhtkonnale mõjusam ja vastutusrikkam roll kontserni juhtimises. Moodustati tugev, ekspertidest koosnev kontserni juhtkond ning alustati ettevõtete tsentraalsemat juhtimist eelkõige finantsjuhtimises-kontrollis, tootmises-tarneahelas ja müügis-turunduses. Järkjärgult loome ühtsena toimiva Harju Elektri kontserni.
Keerulisse olukorda jätsid meid 2022. aastal pikaaegsete finantspartneritena toiminud Põhjamaade pangad, kes kevadest alates kontserni likviidsusseisu järjest keerulisemasse seisu viisid ning eelnevalt antud lubadustest taganesid. Rootsi uue tehase väljaostuks puudus pikaaegne finantseering ja pidime ajutiselt kasutama kogu vaba likviidsust.
Olukorda parandas aasta lõpus sõlmitud laenuleping kohaliku Coop pangaga, kes hindas kontserni kapitaliseeritust, tagatisi ja jätkusuutlikke tegevusi. Kuigi kontserni kapitaliseeritus on endiselt tugev, siis kiirelt kasvavad intressimäärad on uus ja täiendav risk meie likviidsusele ja majandustulemustele. Oleme võtnud eesmärgiks vähendada võõrkapitali, mistõttu alustasime juba eelmisel aastal laovarude vähendamise programmi. Teeme seda eesmärgipäraselt ning peamiselt lean-metoodikate rakendamisega tootmisettevõtetes.
Sõda Ukrainas ja energiakriis on edasi lükanud rohepöörde eesmärkide täitmist lähiaastatel, kuid kiirendanud pikaajaliste sihtide ja tähtaegade täitmist. Energiakriis ja rohepööre motiveerivad meie kliente veelgi enam elektrifitseerimisse investeerima. Kliendid on järjest nõudlikumad ning näevad tulevikus eelist ettevõtetel, kes juba täna panustavad keskkonnasõbralikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku tootmisesse.
Oleme järjepidevalt oma jätkusuutlike tegevuste avalikustamist parandanud, tehes samme, et jätkusuutlik tegutsemisviis siduda oma igapäevategevustega ning soodustada seeläbi ka äritegevuse kasvu. 2022. aastal kinnitasime Harju Elektri kontserni jätkusuutlikkuse strateegia, mis keskendub neljale teemale, mis on fookuseks viie aasta vaates (2022–2026) – kliendikesksus, töötajad, keskkond ning vastutustundlik juhtimine.
aastaks on laotud kindel vundament ja tunneme, et oleme ettevõttena tugevamas seisus kui kunagi varem. Uus strateegiakava sisaldab konkreetseid samme ühtse kontserni toimimise tugevdamiseks. Lõpetatud on pikalt kestnud investeerimiskava – meil on kaasaegsed tehased ning sisseseade Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Kontsernil on hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur.
aasta põhieesmärgiks on jätkata ärisuundade ülevaatust ning seada fookus tootmise tõhusamaks muutmisele, toodete tähtaegsele valmimisele ning kinnisvarainvesteeringute portfelli kasvatamine läbi uue toomishoone rajamise väljaüürimise eesmärgil. Lõpetatud on jae- ja hulgikaubanduse aktiivne äritegevus Eestis, kus paar aastat tagasi võetud riskid realiseerusid 2022. aastal. Harju Elektri strateegia, mis on integreeritud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, keskendub järgnevatel aastatel tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ning kasumlikkuse kasvule.
TIIT ATSO juhatuse esimees
| Harju Elektrist lühidalt | 7 |
|---|---|
| Harju Elekter kontsern | 8 |
| Olulised sündmused | 9 |
| Jätkusuutlikkus Harju Elektris | 11 |
| Äritegevuse ülevaade | 49 |
| Aktsia ja aktsionärid | 69 |
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter kontserni juured ja peakontor on Eestis ning tootmisüksused asuvad neljas riigis: Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.
Harju Elekter panustab tulevikukindlate elektrijaotuslahenduste pakkumisega jätkusuutlikkumasse ühiskonda.
Me projekteerime, toodame ja paigaldame elektrijaotuslahendusi elektrivõrguteenuste ettevõtetele, tööstustele, taristule ning avalikele ja ärihoonetele.
Müügitulu osakaal turgude lõikes
Soome 47% (2021: 46%) Eesti 17% (2021: 17%) Rootsi 13% (2021: 18%) Norra 12% (2021: 9%) Muud 11%(2021: 10%)
on reeglina 100%, kui ei ole märgitud teisiti.
Keilas paiknev kontserni emaettevõte, mis tegeleb HEG ettevõtete vahelise koostöö koordineerimise ja juhtimise ning tööstusliku kinnisvara haldusega
Keilas asuv elektriseadmete tootja energiajaotus-, tööstus- ja ehitussektori tarbeks
Keilas asuv kliendikohaste lehtmetalltoodete valmistaja elektrotehnika ja telekomi sektorile
Elektrimaterjalide ja -seadmete müügiorganisatsioon
Elektriseadmete tootja energia-, tööstus ja taristusektorile asukohaga Ulvilas, Keraval ja Kurikkal
Uusikaupunkis asuv laevaehituse elektritööde ettevõte
HARJU ELEKTER KIINTEISTÖT OY
Tööstusliku kinnisvara haldusfirma Soomes
Mitmikajamite, MCC ja elektrijaotussüsteemide inseneeriale ja lepingulisele tootmisele spetsialiseerunud ettevõte Panevėžyses
Energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike KP/MP seadmete ning tehniliste hoonete tootja ja turustaja infrastruktuuri-, ehitusja taastuvenergiasektorile Malmös, Stockholmis, Borlänges, Borås, Luleås ja Västeråsis
HARJU ELEKTER SERVICES AB
Tööstusliku kinnisvara haldusfirma Rootsis
(Harju Elekter Services AB 100% tütar) Västeråsi tehast haldav ettevõte
OÜ SKELETON TECHNOLOGIES GROUP (6,1%) Superkondensaatorite arendaja ja tootja
IGL-TECHNOLOGIES Oy (10%) Parkimis- ja e-mobiilsuslahenduste arendaja elektriautode laadijatele
Harju Elektri nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Priit Treiali, kes asus ametisse 14. novembrist 2022. Sellest ajast on AS-i Harju Elekter juhatus kolmeliikmeline: esimees Tiit Atso, liikmed Priit Treial ja Aron Kuhi-Thalfeldt.
Harju Elektri Rootsi ettevõtte erinevad üksused otsustati koondada Västeråsi, kus valmis aasta lõpus uus 6282 m² suurune tootmishoone, mis kuulub täies mahus Harju Elektrile. Tegevuse reorganiseerimine Rootsis võimaldab tõhusamat tootmist, madalamaid logistika kulusid ning paremat tarnekindlust klientidele, mis on kasumliku kasvu eelduseks.
Harju Elekter Grupi tsentraalseks juhtimiseks loodi uus tugev juhtkond, kelle hulka kuuluvad lisaks juhatuse liikmetele Tiit Luman (Chief Commercial Officer) ja Erko Lepa (Chief Operations Officer). Kontserni juhtkonna liikmed on ka kõikide Harju Elektri tütarettevõtete nõukogudes, mis muudab
rahvusvahelise kontserni juhtimisse, võtmevaldkondade tsentraliseerimine ning ühtse organisatsiooni kujundamine.
otsustamise ja juhtimise kiiremaks ja tõhusamaks. Juhtkonna loomise eesmärkideks on tugeva valdkonnateadmise ja -kogemuse lisamine
Harju Elekter tähistas veerand sajandi möödumist börsile minekust. 25 börsiaasta jooksul on kontsern käivet kasvatanud 22 korda ning ettevõte turuväärtus on suurenenud peaaegu 10 korda.
Tegemist on Tallinna börsi kõige stabiilsema dividendimaksjaga – Harju Elekter on ainus ettevõte Eestis, mis on maksnud dividende igal aastal alates börsile tulekust.
AS Harju Elekter Elektrotehnika sõlmis lepingu Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN) madalpinge jaotusseadmete tarnimiseks. Harju Elektri jaoks annab leping võimaluse teha rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga innovaatilist koostööd ning panustada uurimistehnoloogia arendusse.
AS Harju Elekter allkirjastas Reimax Electronics OÜ-ga kavatsuste protokolli neile Allika Tööstusparki ligi 6000 m2 tootmishoone projekteerimiseks, ehitamiseks ning pikaajaliseks välja rentimiseks.
Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy sõlmisid lepingu elektri-, automaatika- ja navigatsioonisüsteemide võtmed-kätte lahenduse tarnimiseks süvenduslaevale. Tarne toimub 2023. aasta lõpus ja laeva operaatoriks on Poolas, Gdynias asuv merendusamet.
Harju Elekter UAB sõlmis Ameerika Ühendriikide Teraskorporatsiooniga, ärinimega Exploratory Ventures LLC, lepingu madalpinge ajamite ja MCC süsteemide tootmiseks nende Arkansase uude Big River Steeli tehasesse.
Harju Elekter AB koostöö ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm jätkus ning 2024. aasta veebruariks uuendatakse Odenplani metroojaama alajaam.
Ühtlasi sõlmis Harju Elekter Gävle Energi AB-ga lepingu, mille alusel uuendatakse 2024. aasta veebruariks Gävle regioonis jaotusalajaam ning teostatakse projektiga kaasnevad ümberehitusja tsiviiltööd. Valmides panustab alajaam nii tööstus- kui ka eratarbijate elektrienergia vajaduse täitmisesse.
Harju Elekter Oy suurendas osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni. Harju Elekter soovib osaluse kasvatamisega tugevdada kontserni tegevust e-mobiilsuse valdkonnas. IGL-Technologies Oy-ga jätkatakse elektriautode laadimissüsteemide tervikpakettide kättesaadavuse parandamist ning võrgustiku laiendamist nii Põhjamaade kui ka Baltikumi turgudel. Partnerluses on Harju Elektri rolliks laadimisseadmete riistvara arendus, tootmine ja müük ning IGL-il tehnoloogiliselt sobiva tarkvara pakkumine ning seadmete opereerimine.
Meie jätkusuutlikkuse püüdlusi mõjutavad ülemaailmsed eesmärgid kliimasoojenemise pidurdamisel (näiteks Pariisi kliimakokkulepe ja Euroopa Roheline Kokkulepe) ning rohepööre. Seetõttu jälgime, et ettevõtete tegevus oleks järjest tõhusam, keskkonnasõbralikum ja seotud uute innovatiivsete tehnoloogiate rakendamisega.
Ühtlasi panustab kontserni põhitegevusala ühiskonna jätkusuutlikkuse arengusse, toetades laiaulatuslikku elektrifitseerimist elektriseadmetega, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Ühest küljest võimaldavad võrku ühendatud elektriseadmed asendada keskkonna jaoks ebasõbralikud viisid energia saamiseks, teisest küljest on vaja välja vahetada vanad elektriseadmed uute keskkonnasõbralikumate vastu. Kuigi Harju Elekter ei saa tagada, et toodetud elektriseadmetes edastatakse ainult rohelist energiat, siis tänu üleilmsele püüdlusele ja nõudlusele liigub trend selles suunas, et elektrivõrk hakkab järgmise 20 aasta jooksul pakkuma üha keskkonnasõbralikumat elektrit.
Lisaks põhitegevusalale toetab Harju Elekter jätkusuutlikku arengut muude tegevusalade kaudu. Kinnisvara segmendis on eesmärgiks rajada nii enda kui klientide tarbeks aina energiatõhusamaid hooneid. Samuti panustab kontsern taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisesse päikeseparkide rajamisega.
Sisemise huvipoole vaate saamiseks palusime Harju Elektri tootmisettevõtete juhtrühmadel, AS-i Harju Elekter laiendatud juhtrühmal ja nõukogul vastata selle tarbeks loodud küsimustikule. Väliste huvipoolte (võtmetarnijad ja -kliendid) analüüsis võtsime arvesse nende endi olulisi teemasid, dialooge huvipooltega jätkusuutlikkuse teemadel ning nende ootusi Harju Elektrile. Samuti pidasime prioriteetide valikul silmas tähtsaid sektoripõhiseid teemasid, tulevasi direktiive ning peamiste huvipoolte ootusi (vt "Huvipoolte ootused ja vajadused").
Need on kontserni ettevõtete strateegilise ja operatiivse juhtimise osad, mida arvestatakse juhtimisotsustes aluspõhimõtetena. Seetõttu kajastab ka kontserni 2022. aasta aruanne ülevaadet kõigist nendest teemadest. Jätkusuutlikkuse fookusteemade olulisi aspekte kajastatakse lähtuvalt rahvusvahelisest jätkusuutlikkuse aruandluse raamistikust, GRI standardist, mille sisukord on leitav aruande viimastel lehtedel.
| Harju Elektri olulised teemad on järgmised: | |
|---|---|
| 1 | Kliendikesksus |
| 2 | Töötajate ohutus |
| 3 | Vastutustundlik juhtimine |
| 4 | Töötajate heaolu |
| 5 | Küberturvalisus ning andmekaitse |
| 6 | Keskkonnajuhtimine |
| 7 | Jätkusuutlik tarneahel |
| 8 | Kasvuhoonegaaside jalajälg |
| 9 | Ühiskondlik osalus |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee võttis 2015. aastal vastu säästva arengu eesmärgid (SDGs), mille siht on luua kogukonna, keskkonnakaitse ja kaasava majanduskasvu kaudu jätkusuutlik ühiskond kogu maailmas.
Oleme Harju Elektris hinnanud kõige suurema mõjukohaga SDG-deks 7, 8, 12 ja 13.
Teised SDG-d, mida toetame, kuid mille mõju on väiksem, on 3, 4, 5, 9, 16 ja 17. Prioritiseerimise protsessis võtsime aluseks mõjude hindamise, oluliste teemade analüüsi ning sisemiste ja väliste huvipoolte vaate. Keskendusime meie ettevõtte jaoks kõige olulisematele säästva arengu eesmärkidele, mille põhjal seadsime Harju Elektri jätkusuutlikkuse eesmärgid ja tegevuskavad.
| Kestliku arengu eesmärk (SDG) | SDG alameesmärk | Kuidas Harju Elektris panustame eesmärki? | |
|---|---|---|---|
| SDG 3. Tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul |
3.4 Vähendada ennetustegevuse ja ravimise abil 2030. aastaks kolmandiku võrra mittenakkavatest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu. 3.8 Tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi. Sealhulgas kaitse finantsriskide eest, juurdepääsu kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele. |
• Meie jaoks on oluline luua töökeskkond, kus meie töötajad ja koostööpartnerid tunnevad ennast ohutult. Pakume erinevaid toetusi, et edendada oma • töötajate tervist. |
|
| SDG 4. Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet |
4.4 Suurendada 2030. aastaks oluliselt noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tööhõives osalemiseks, inimväärse töö leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised ja kutseoskused. |
Panustame Harju Elektris oma töötajate • arendamisse läbi sise- ja väliskoolituste. |
|
| SDG 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi |
5.1 Lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul. 5.5 Tagada, et naistel on võrdsed võimalused täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel. |
Otsustes lähtume käitumiskoodeksist. • Pakume kõikidele töötajatele võrdseid võimalusi sõltumata töötaja soost. |
|
| SDG 7. Tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia |
7.1 Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile. 7.2 Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias. 7.3 Kahekordistada 2030. aastaks energiatõhususe määra. |
Pakume erinevaid lahendusi taastuvenergia • allikate ühendamiseks olemasoleva toimiva elektritaristuga. • Panustame taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamisesse päikeseparkide rajamisega. |
| Kestliku arengu eesmärk (SDG) | SDG alameesmärk | Kuidas Harju Elektris panustame eesmärki? | |
|---|---|---|---|
| SDG 8. Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö |
8.3 Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid. Toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused. 8.4 Muuta kogu maailmas ressursside kasutamine tarbimises ja tootmises 2030. aastaks järk järgult tõhusamaks ning püüda selle poole, et kooskõlas säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastase raamistikuga siduda majanduskasv lahti kesk konnaseisundi halvenemisest, kusjuures arenenud riigid peavad olema siin teenäitajaks. 8.5 Saavutada 2030. aastaks kõikide naiste ja tütarlaste, sealhulgas noorte ja puudega inimeste täielik ja viljakas tööhõive ning tagada neile inimväärne ja võrdne tasu võrdse töö eest. 8.8 Kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele. |
Peame oluliseks tagada oma töötajatele ja • partneritele ohutu töökeskkond ning piisavad töötingimused. Meie äril on positiivne majanduslik mõju • tööhõive kaudu. |
|
| SDG 9. Ehitada kohanev ja vastupidav taristu ning toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni |
9.2 Toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning suurendada 2030. aastaks oluliselt tööstuse osakaalu tööhõives ja sisemajanduse kogutoodangus, võttes arvesse kohalikku olukorda. 9.4 Uuendada 2030. aastaks taristut ja moderniseerida tööstusharud, et need oleksid jätkusuutlikud. Selleks tõhustada ressursside kasutamist ja võtta kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid, vastavalt riikide suutlikkusele. 9.5 Intensiivistada teadusuuringuid, suurendada tööstussektori tehnoloogilist suutlikkust kõikides riikides, eelkõige arenguriikides. Ergutada innovatsiooni ja suurendada 2030. aastaks oluliselt teadusuuringute ja arendustegevusega tegelevate töötajate arvu miljoni elaniku kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ja arendustegevusele. |
• Panustame jätkusuutlike lahenduste tootestamisse ning süsiniku jalajälje vähendamisse läbi innovatsiooni ja digitaliseerimise. |
|
| SDG 12.Tagada säästvad tarbimis ja tootmisviisid |
12.2 Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. 12.4 Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kogu nende elutsükli jooksul. Vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale. |
• Kasutame ressursse vastutusrikkalt ning rakendame toote elutsükli vaates ringmajanduse printsiipe. |
|
| 12.5 Vähendada 2030. aastaks vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega oluliselt jäätmete teket. 12.6 Stimuleerida ettevõtteid (eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne) tegutsema säästvalt ning lisama säästmist käsitlev teave oma aruannetesse. |
• Oleme pühendunud jäätmete vähendamisse ning ringlusevõtu suurendamisse. • Tagame, et kemikaale ja ohtlikke materjale käideldakse, hoiustatakse ja kõrvaldatakse keskkondlikult ohutul viisil. |
| Kestliku arengu eesmärk (SDG) | SDG alameesmärk | Kuidas Harju Elektris panustame eesmärki? | |
|---|---|---|---|
| SDG 13. Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks |
13.2 Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse. 13.3 Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. |
• Meie eesmärgiks on vähendada emissioone oma tarneahelas ning tõsta oma töötajate keskkonnaalast teadlikkust ning kompetentsi. |
|
| SDG 16. Kestliku arengu saavutamiseks toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada kõigile õiguskaitse ning luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid |
16.5 Vähendada oluliselt korruptsiooni ning altkäemaksude andmist ja võtmist mistahes vormis. |
• Lähtume oma tegevuses seadustest ja ettevõttes kehtestatud reeglitest. Tegeleme võimalike huvide konfliktidega ja väldime altkäemaksu, rahapesu ja korruptsiooni kõikidel tasanditel. Oleme seadnud kõrged standardid usaldusväärsusele, avatusele ja aususele ning peame oluliseks tagada töötajatele, klientidele, koostööpartneritele võimalus teavitada turvaliselt läbi vilepuhumise kanali informatsioonist, mis viitab ebaseaduslikule või ebaeetilisele käitumisele. |
|
| SDG 17. Tugevdada kestliku arengu meetmete elluviimist ja elavdada üleilmset koostööd |
17.16 Tugevdada säästva arengu ülemaailmset partnerlust, mida täiendab mitme sidusrühma vaheline partnerlus, mis koondab ja jagab teadmisi, tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid, et toetada säästva arengu eesmärke kõikides riikides, eelkõige arenguriikides. |
• Peame tähtsaks koostööd oluliste partneritega. Soovime luua dialoogi teiste vastutustundlike ja sarnaselt mõtlevate ettevõtetega, saada ise teadlikumaks ning anda rohkem ühiskonnale ja kogukonnale tagasi, et olla eeskujulik tööandja oma töötajatele. |
|
| Foto: Kaia-Kristiina Kirikal |
jätkusuutlikkuse strateegia toetub, on kliendikesksus, töötajad, keskkond ning vastutustundlik juhtimine. Näeme, et nendesse teemadesse saab Harju Elekter kõige rohkem panustada ning ühtlasi on need teemad, mis mõjutavad ettevõtet kõige enam. Neljale fookusteemale oleme määranud võtmenäitajad ning lühi- ja pikaajalisemad eesmärgid.
Strateegia ajakohalisust vaatame perioodiliselt üle ning vastavalt vajadusele uuendame. Alateemad, millele ei ole lisatud eesmärke, plaanime täiendada 2023. aastal. Iga fookusteema peatükis on eraldi välja toodud, kuidas on valitud võtmenäitajad, eesmärgid ning tehtud analüüs aruandluse perioodile.
Harju Elektri jaoks on oluline usaldusväärne koostöö oma huvirühmadega. Peamiste huvipooltena oleme kaardistanud kliendid, töötajad, aktsionärid, tarnijad, kohaliku võimu ja kogukonna ning reguleerivad ja järelevalveasutused. Need on valitud vastavalt sellele, kellel on kõige suurem mõju Harju Elektri tegevusele ning keda organisatsioon kõige rohkem ise mõjutab. Klientide, töötajate ja tarnijatega suhtleme igapäevaselt. Suhetes kohaliku võimu ja elanike, reguleerivate ja järelevalveasutustega tõstatatakse vastastikku teemasid vajadusest lähtuvalt. Koostöös haridusasutuste, erialaliitude ja vabaühendustega peetakse silmas, et tegevused looksid mõlemale poolele väärtust.
Tänu aktiivsele suhtlusele erinevate huvipooltega, mõistame nende vajadusi ja ootusi meie tegevusele jätkusuutlikkuse alal. Meie kaasamismeetodid hõlmavad kohtumisi ja arutelusid, suulisi ja kirjalikke küsitlusi ning pikaajalist koostööd. Harju Elekter jagab oma huvipoolte rohelist maailmavaadet, mis inspireerib kontserni töötajaid ja annab selge sõnumi aktsionäridele Harju Elekter kontserni jätkusuutlikkusest.
| Huvirühm | Olulisus Harju Elektrile | Huvirühma ootus | Peamised tegevused |
|---|---|---|---|
| Kliendid | • Äri aluseks | • Sobiva kvaliteediga tooted ja optimaalsed lahendused konkurentsivõimelise hinnaga • Jätkusuutlike, energiatõhusate ja tehnoloogiliste lahenduste portfoolio elektrienergia jaotuseks • Koostööaldis ja lahendustele orienteeritud kliendikeskne organisatsioonikultuur • Terviklik väärtusahel • Õigeaegne tarne • Eetiline käitumine ja korruptsioonivastasus • Hea maine usaldusväärse ettevõttena, kellega on lihtne äri ajada |
• Tootmis- ja väärtusahela tõhustamine (alates kliendisuhetest läbi disaini kuni teostuseni) • Investeerimine tootearendusse • Kohalik vaade ja võtmekontode professionaalne haldamine • Kliendisuhete arendamine koosolekute, koolituste, messide ja külastuste kaudu • Tõhus projektijuhtimine projekteerimisest hankimiseni ja tootmise planeerimisest lõppkliendini jõudmiseni • Tegevuskoodeks ja rikkumistest teatamise süsteem • Sertifitseerimine (ISO 9001, 14001, 45001, 27001) • Börsil noteeritud ettevõte Nasdaq Tallinna börsil |
| Töötajad | • Terved, kompetentsed ja pühendunud töötajad on ettevõttel tõhusa toimimise ja rahulolevate klientide eelduseks • Kriitiline ressurss äritegevuse järje pidevuse ja kasvu jaoks |
• Tervist hoidev ja turvaline töökeskkond • Karjääri ja individuaalse arengu võimalused • Õiglane tunnustus ja tasu • Õigeaegne tasustamine • Õigeaegne ja selge kommunikatsioon strateegiate, eesmärkide, edu ja muutuste kohta • Kaasav organisatsioonikultuur • Usaldusväärne tööandja |
• Töötervishoiu ja tööohutuse standardi ISO 45001:2018 või töökeskkonna ja ohutuse sise juhtimissüsteemi põhimõtete järgimine • Regulaarne töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine • Töötajate rahulolu uuring • Arenguvestlused • Koolitused • Regulaarne tasustamissüsteemide ülevaatus • Sisekommunikatsiooni parendamine • Väärtuste programm |
| Tarnijad | • Kliendi rahulolu suurendaja kvaliteedi, hinnakujunduse ja tarnevõime kaudu • Jätkusuutlik tarneahela juhtimine |
• Avatud, õiglane ja vastastikku kasulik partnerlus • Selge nõudlus ja avatud suhtlus tarnijate valikul • Jätkusuutlik tarneahela juhtimine • Töötervishoiu ja ohutusstandardite järgimine • Indekseeritud hinnad • Ühispakkumiste väljatöötamine |
• Tarnijasuhete juhtimine • Tarnijate käitusmiskoodeksi loomine • Riskitarnijate tuvastamine ja auditeerimine • Tarnijate perioodiline hindamine • Tarnija reklamatsioonide käsitlemine |
| Aktsionärid | • Otsustajad üldkoosoleku kui ettevõtte kõrgeima juhtorgani kaudu |
• Hea majanduslik käekäik ja kasvav aktsia hind • Stabiilne dividend • Kasv ja efektiivne toimimine • Äristrateegia elluviimine • Stabiilne ja jätkusuutlik ühingujuhtimine • Riskijuhtimine • Suurepärane maine |
• Dividendipoliitika • Lean protsesside juurutamine • Harju Elekter Grupi strateegia elluviimine • Käitumiskoodeksi uuendamine • Järelvalve ja aruandlus • Avatud ja aus suhtlemine huvirühmadega |
| Kohalik võim ja kogukond |
• Sostiaalne vastutustundlikkus • Mõju mainele • Aitab kasvatada tööjõu järelkasvu |
• Eetiline käitumine • Usaldusväärne tööandja ja sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte • Majanduslikud investeeringud kohaliku heaolu nimel • Koostöö koolide, ülikoolide ja kohalike kogukondadega |
• Üliõpilasprogrammid ja praktikavõimalused • Sponsorprojektid • Tegevus sotsiaalmeedias, koostöö kohalike ajalehtede ja ühendustega • Insenerihariduse edendamine |
| Reguleerivad ja järelevalve asutused |
• Mõju mainele ja äritegevusele • Hindavad vastavust regulatsioonidele |
• Seaduste ja määruste järgimine • Keskkonnajuhtimine ja vastavus • Ohutusjuhtimine ja vastavus • Läbipaistev raporteerimine |
• Aruandlus ja teavitamine vastavalt nõuetele • GRI nõuete järgmine aruandluses |
Harju Elekter kontsern on aktiivne ja osavõtlik kogukonna liige ning toetab oma tegevusvaldkonnaga seotud sektori arengut riikides, kus asuvad ettevõtte äriüksused ja töötajad. Kontserni toetustegevuse eesmärk on olla püsiv partner ja seetõttu keskendub eelkõige pikaajaliste koostöösuhete loomisele ja arendamisele.
Harju Elekter on välja kujundanud sponsortegevuse kaks põhisuunda, mille järgi toetatakse eelkõige:
Hariduse ja noorte tehnikahuvi raames jätkab Harju Elekter koostööprojekte haridusasutustega, et arendada ja populariseerida inseneriharidust. Kohaliku noortespordi toetamiseks jätkab Harju Elekter Keila korv- ja jalgpalliklubide toetamist, sest ettevõte väärtustab ajaloost ja peakontori asukohast tulenevalt oma panust Keila kogukonda.
Harju Elekter annab Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu igal aastal bakalaureuse- või magistriõppe üliõpilastele omanimelisi stipendiume. Alates 2001. aastast on stipendiumiprogrammis osalenud 77 tudengit. 2022. aastal anti välja üks stipendium elektroenergeetika bakalaureusetaseme üliõpilasele. Harju Elekter on 2016. aastast kuldsponsor tudengivormeli (Formula Student Team Tallinn) meeskonnale, mis koondab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengeid. Alates 2013. aastast on nad hoidnud rahvusvaheliselt kõrget taset elektrivormelite projekteerimises. Sportliku kuvandi kõrval on tegemist ka haridusliku projektiga, mille eesmärk on tõsta hariduspraktika ja insenerihariduse kvaliteeti ning populariseerida tehnikateadusi.Uue eesmärgina on lisandunud keskkonnasäästlikkuse ja -teadlikkuse suurendamine ning elektromobiilsuse kompetentsi loomine Eestisse, kuna võisteldakse elektri jõul liikuvate saastevabade autodega.
Harju Elekter osaleb koostööprogrammides piirkondlike õppeasutustega. Võimalusel aidatakse tehnika- ja teaduslaborite sisustamisel ning lüüakse kaasa teadus- ja uurimisprojektides. Kontserni ettevõtetesse korraldatakse regulaarseid üliõpilaste õppekäike ning ettevõtete töötajad panustavad oma teadmiste ja kogemustega tehnoloogiasuunaliste õppekavade arendamisse. Eesti
ettevõtetel on koostööprogrammid lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Tallinna Kutsehariduskeskuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Polütehnikumi ning Tallinna Ehituskooliga. Harju Elektri Soome ettevõttel on tihedad sidemed piirkonnas tegutsevate tehnika ja ametikõrgkoolidega: Satakunna ja Novia Ametikõrgkoolid, Tampere Tehniline Ülikool ja Turu Majanduskool.
Harju Elektri Leedu ettevõte teeb pidevat koostööd piirkondliku Panevėžyse Elektrotehnika Kolledžiga ja Panevėžyse Kutseõppekeskusega, samuti Visaginase Äri ja Tehnoloogia Kutseõppekeskusega ning Leedu Mereakadeemiaga.
Kontsern peab oluliseks panustada ühiskonda ka erialaliitude ja -organisatsioonide kaudu ning suunab teadmisi ja inimeste ajaressurssi teemadesse, mis seisavad konkurentsivõime tugevdamise ning jätkusuutlike ja ohutute tootelahenduste eest. Organisatsioonide abil saame ajakohast informatsiooni, kaasa aidata tugeva ettevõtlusja majanduskeskkonna kujundamisele ning arvamust avaldada seaduse muudatustes. Erialaliitude liikmena saame oma valdkonna arengutes kaasa rääkida ja uute trendidega kursis olla. Harju Elekter koostöös Eesti Elektritööde Ettevõtete Liiduga (EETEL) tõstatab jätkuvalt elektriohutuse teemasid nii seadusandluses
Kompetentsete inseneride pealekasv on tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime aluseks. Harju Elekter Leedu juht, Tomas Prūsas, Leedu Inseneritööstuste Liidu Linpra presidendina panustab inseneride järelkasvu ja sektori arengusse. Ta aitab eest vedada liidu tööd ja propageerida inseneriametit koolinoortele ning nende karjäärivalikute kujundajatele: õpetajatele ja lapsevanematele.
Leedu ettevõtte ühiskondliku tegevuse seas on märkimisväärseks ja edukaks sammuks osutunud 2021. aasta augustis avatud akadeemia, kus koolitatakse ettevõtte praegusi ja tulevasi töötajaid. Akadeemia loomise eesmärgiks on Leedu noortes insenerivaldkonna vastu huvi äratamine ning olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmine. 2022. aastal tunnustas Panevežyse linn Harju Elektri akadeemiat #PanevėžysJungiasi auhinnaga inimeste potentsiaali suurendamise kategoorias.
kui ka laiemas avalikkuses. Harju Elekter on Eesti Masinatööstuse Liidu, Leedu Inseneritööstuste Liidu LINPRA, Soome Tehnoloogiatööstuse Liidu, Soome pakendite ümbertöötlemisturu RINKI ja teiste organisatsioonide liige.
Aruandeaastal tegi Harju Elekter koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Riigikaitse Edendamise SA-ga, et abistada ja toetada Ukraina haiglaid, kaitseväe meditsiinipersonali ning võitlejaid.
"Rohetiigriga liitumises näeme mitmeid suurepäraseid võimalusi. Soovime luua dialoogi teiste vastutustundlike ja sarnaselt mõtlevate ettevõtetega, saada ise teadlikumaks ning anda rohkem ühiskonnale ja kogukonnale tagasi, et olla eeskujulik tööandja oma töötajatele"
Kaia-Kristiina Kirikal, Harju Elektri jätkusuutlikkuse ja kvaliteedijuht
Alustasime aruandeperioodil Harju Elektri käitumiskoodeksi uuendamist ning avalikustame selle 2023. aastal. Koostasime kontserni tasandil ühtsed kvaliteedi, keskkonna ja töötervishoiu ning -ohutuse juhtpõhimõtted, mille tutvustamine ettevõtetesiseselt toimub 2023. aastal.
Harju Elektri juhtimissüsteem põhineb kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi nõuetel.
Harju Elektri tütarettevõtted on sertifitseeritud vastavalt ISO 9001:2015 standardile ning kõik tootmisettevõtted omavad ISO 14001:2015 sertifikaati. AS Harju Elekter Elektrotehnika, Harju Elekter UAB ja Telesilta Oy protsessid on sertifitseeritud vastavalt töötervishoiu ja -ohutuse standardile ISO 45001:2018.
Jätkusuutlikkuse juhtrühm vastutab organisatsiooni oluliste teemade ajakohastamise, Harju Elektri jätkusuutlikkuse strateegia loomise ning võtmenäitajate ja eesmärkide seadmise eest.
Samuti on juhtrühma roll tagada eesmärkide täitmine ning ettevõtte vastavus ESG-ga seonduvate määruste ja õigusaktidega. Jätkusuutlikkuse juhtrühma eestvedaja on kontserni jätkusuutlikkuse juht, kes allub otse juhatuse esimehele.
Jätkusuutlikkuse meeskonnad vastutavad jätkusuutlikkuse strateegia elluviimise ja üksikasjalike tegevuskavade koostamise eest kõigis tütarettevõtetes ning alluvad otse jätkusuutlikkuse juhtrühmale.
Kontserni juhtkond vastutab juhtpõhimõtete kinnitamise ja riskijuhtimise eest. Ühtlasi kinnitab juhtkond jätkusuutlikkuse strateegia ning jälgib selle elluviimist, saades perioodiliselt juhtrühmalt ülevaate strateegia rakendamise seisu kohta.
Harju Elekter kontsernis oli küberturvalisus 2022. aastal ja on ka edaspidi üks prioriteetidest äritegevuse järjepidevuse tagamiseks. Kübermaailma järjest tõsisemate ohtude tõttu panime kontsernis tugevalt rõhku ennetustegevustele, et kaitsta äriprotsesse aja- ja ressursimahukate küberrünnete tagajärgede eest. Ühtlasi sai Harju Elektri Leedu ettevõte 2022. aastal ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemi sertifikaadi.
aasta tegevused kontserni küberturvalisuse edendamiseks:
Tõstsime töötajate teadlikkust kübermaailma ohtudest ja viisidest nendega toime tulla. Sarnaselt 2021. aastale viisime kontserni ettevõtetes läbi küberhügieeni koolituse, et töötajatel oleks ülevaade ning teadmised, kuidas turvaliselt kübermaailmas tegutseda.
Harju Elektris vastutab kontserni juhtkond, et riskijuhtimine oleks strateegilise ja operatiivse juhtimise üks osa. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi toimivuse üle teevad järelevalvet auditikomitee ning grupi siseaudiitor.
Identifitseerime, juhime ning vähendame riskide mõju kontserni ettevõtetes, et saavutada finantsja tegevuseesmärgid ning hoida ära mittesoovitud sündmused.
Riskianalüüsi raamistiku riskitaseme skoori moodustab mõju tõsidus ning tõenäosus, millal risk võib realiseeruda. Riskitaseme ja tegevuste ülevaatus toimub perioodiliselt juhtkonna koosolekutel, et õigeaegselt ennetada riske maandamismeetmete abil.
Riskianalüüsi protsess sai uuendatud 2022. aasta lõpus ning lisaks finantsriskidele arvestasime sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ning juhtimise riske.
Keskkonna riskide vaates mõjutavad kontserni kõige rohkem rahvusvahelised ja Euroopa Liidu nõuded (nt CSRD – Corporate Sustainability Reporting, EU taksonoomia, Pariisi kliimakokkulepe ja Euroopa
Harju Elektri riskid jagunevad järgmistesse alamgruppidesse:
keskkond töötajad
ärieetika
Roheline Kokkulepe). Näeme, et nimetatud regulatsioonid pikas perspektiivis mõjutavad ettevõtte konkurentsivõimet ning seetõttu panustame nõuete täitmisesse ja läbipaistvasse raporteerimisse.
Töötajatega seonduvate riskide hulgast mõjutavad kõige rohkem töötajate kõrged ootused töötingimustele (sh paindlikkus, areng, palk), mis raskendavad värbamisprotsessi ning suurendavad vabatahtlikku voolavust. Riski maandamiseks oleme kontsernis loonud töötajatele läbipaistva tasustamissüsteemiga motivatsioonipaketi ning pakume kaasaegseid töötingimusi.
Tööohutuse vaates jälgime töötervishoiu ning -ohutuse juhtpõhimõtteid ning ärieetika riskide maandamiseks oleme loomas uuendatud eetikakoodeksit, mille koolituse saavad kontserni töötajad 2023. aastal. Samuti tutvustame põhimõtteid oma võtmetarnijatele.
Küberturvalisuse riskide maandamise eesmärgil on fookuses pidevad ennetus- ja koolitustegevused.
Kontserni finantsriskide kohta saab põhjaliku ülevaate raamatupidamise aruande osast (vt Finantsriskide juhtimine).
regulatsioonid ning õigusaktid infotehnoloogia hädaolukorrad tarneahel finantsriskid ettevõtte juhtimine
Pakume konkurentsivõimelisi ja ressursitõhusaid elektrijaotuslahendusi. Maksimaalselt kestlike ja tulevikukindlate lahenduste pakkumiseks kasutame nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja kaasame oma mitmekesist oskuste pagasit. Täidame alati oma lubadused ja ei tee kvaliteedis järeleandmisi. Meie eesmärk on olla oma partnerite jaoks esimene valik jätkusuutliku ja turvalise tuleviku ehitamisel.
Foto: Kaia-Kristiina Kirikal SISUKORD
Harju Elektri kandvaks alustalaks on meie kliendid, kellele pakume jätkusuutlikke lahendusi elektrienergia jaotuseks ja juhtimiseks.
Meie eesmärk on luua ning hoida kestvaid ning jätkusuutlikke kliendisuhteid, mis täidaksid mõlema poole huve. Lähtuvalt Harju Elektri põhiväärtustest peame klientide vaates oluliseks konkurentsivõimelisust, innovatsiooni, kvaliteeti ning kliendiusaldust. Kõik need elemendid on omavahel seotud ning neid käsitletakse ühe tervikuna.
Harju Elekter pakub klientidele optimaalseid jätkusuutlikke lahendusi üha keerulisemas
energeetikamaailmas. Rohepööre, energia defitsiit, hajutatud elektrienergia väiketootmine ning liikuvad koormused (elektromobiilsus) lisavad päevast päeva täiendavaid väljakutseid võrkude stabiilsuse tagamisel. Uueks väljakutseks on energia tarbimise ja tootmise tasakaalustamine ning keskkonda koormavate fossiilsete kütuste asendamine keskkonnasõbralikumatega. Selle nimel teeme klientidega tihedat koostööd alates otsustusning tellimisprotsessist kuni seadmete eluea lõpuni. Vajadusel loome üheskoos uusi lahendusi, mis vastaksid kliendivajadustele ning kehtivate regulatsioonide nõuetele.
Klienti fookusesse seades oleme aruandeaastal koondanud Harju Elektri müügi- ja tootejuhtimise ühte tervet kontserni katvasse üksusesse, et omada terviklikku ülevaadet turu vajadustest ning erinevatest tehnilistest võimalustest. Selle pinnalt saame pakkuda klientidele veelgi sobilikemaid ning konkurentsivõimelisemaid lahendusi. Valdav osa elektriseadmetest on pika elueaga ning toodete ja lahenduste juures tuleb arvestada kogu elukaarega. Seetõttu oleme tooteid arendades loonud võimalusi neid aja jooksul täiendada ning kasutanud seadmeid ja materjale, mille tootjad on juba tõestanud oma jätkusuutlikkust.
Klientide paremaks teenindamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja tõhusamaks tootmiseks sai aruandeaastal loodud kontserniülene tootmisjuhtimise funktsioon, mis keskendub lean-kontseptsioonile üleminekule erinevates tootmisüksustes.
| Peamine fookus | Võtmenäitaja | Eesmärk | Tulemused 2022. aasta seisuga | Järgmised plaanid |
|---|---|---|---|---|
| Tarnekindlus | > 90% | 69% | Ühiste tarnekindluse jälgimise printsiipide seadmine (2023) |
|
| Kvaliteet | Halva kvaliteedi kulu (COPQ – Cost of Poor Quality) |
<0,1% | 0,12% (Eesti ja Leedu tehaste tulemused) | Ühiste COPQ jälgimise printsiipide seadmine (2023) |
| Kliendirahulolu | Kliendirahulolu (NPS - Net Promoter Score) |
> 80 | 70 | Ühiste raporteerimise põhimõtete loomine kontserni ettevõtetes (2023) |
Harju Elektri üheks oluliseks kvaliteedi näitajaks on tarnekindlus, mis on viimastel aastatel olnud meie kõige suuremaks väljakutseks. Tõrked tarneahelates on oluliselt pikendanud tarneaegasid. Kuigi tarneajad on esialgsetest lepetest pikemad, peame oluliseks klientidele pakkuda reaalseid tähtaegu. See aitab neil oma töid ja tegevusi paremini planeerida ning tulla toime ühistes keerulistes tarneahelates. Tarnekindluse saavutamiseks oleme suurendanud materjalide varusid, mis on osaliselt aidanud keerulises olukorras hakkama saada.
Aruandeaastal jäi kontserni kõikidel ettevõtetel nõuetele vastavate toodete õigeaegne tarne vahemikku 51-100%. Kontserniülene keskmine näitaja oli 73% (2021: 84%).
Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele turvatunnet ning vähemalt 90% tarnekindlust.
Pakume klientidele ohutuid, töökindlaid, ning kestlikke seadmeid, mis on projekteeritud vastavalt kehtivatele normidele ning headele tavadele. Harju Elektri tooteks on elektrifitseerimislahendused, mis hõlmavad jaotus- ja komplektalajaamu, keskja madalpinge jaotusseadmeid, päikesepaneele ja invertereid, elektriautode laadijaid, tehnilisi
hooneid, aga ka releekaitse- ja juhtimissüsteeme ning sagedusmuundureid.
Harju Elektris lähtume põhimõttest, et kvaliteedis ei tingita. Toote kvaliteedi tagamine tarneahelas jaotub 3 etappi: sisendmaterjalide kvaliteet, sisemine kvaliteet ning kliendi reklamatsioonid. Harju Elektri ettevõtetes on loodud protsessid ning rutiinid avastamaks ning vältimaks vigu võimalikult protsessi alguses ning kõrvaldamaks need enne toote kliendini jõudmist. Selle tarbeks teostatakse kontrolli sisendmaterjalidele, tootmisele ja toodetele enne kauba väljastamist. Tihti toimuvad suuremate projektide puhul ühised kontrollid koos tellija esindajatega (FAT). Kui mõni mittevastavus avastatakse hiljem kliendi juures, siis käsitletakse kõiki reklamatsioone võimalikult kiiresti, et toote tehnilised omadused saaksid nõuetekohaselt taastatud.
Aruandeaastal oli vigade arv sarnasel tasemel eelneva aastaga, 2,4 juhtumit 1M€ käibe kohta (2021: 2,5 juhtumit). Peamiseks põhjuseks on materjalide defitsiidi tõttu olemasolevatele lahendustele jätkuvalt uute alternatiivide otsimine ning järjest paranenud ning täpsem statistika. Samuti on püsinud halva kvaliteedi kulu stabiilne, jäädes alla 0,2% käibest. Aruandeperioodil oli see 0,12% käibest (arvestuses Eesti ja Leedu tehased) (2021: 0,19%).
Kontserni ajaloos ei ole viimase paarikümne aasta jooksul teada juhtumeid, kus kontserni ettevõtetes oleks tekkinud tootmisviga, mis oleks tekitanud valmistoote kasutamise ajal eluohtliku olukorra. Kontsernil on sõlmitud tootevastutuskindlustuse lepingud võimalike kahjujuhtumite korvamiseks.
Kliendirahulolu ja tarnekindlus
Harju Elektri jaoks on klientide tagasiside ja soovituste kogumine olulisel kohal. Kuigi kontserni ettevõtted kasutavad erinevaid meetodeid kliendi tagasiside kogumiseks ja analüüsiks, siis mõõdavad kõik üldist rahulolu, soovitusvalmidust ning toodete ja insenertehniliste lahenduste vastavust ootustele. Saadud tagasiside aitab kaardistada klientide üldist hoiakut ettevõtte suhtes, mõista põhjuseid ja teha järeldusi. Kõik kliendipöördumised registreeritakse, analüüsitakse ning saadud kiitus ja kriitika võetakse täiendava tähelepanu alla.
Võrreldes eelmise perioodiga kliendi rahulolu vähenes seoses tarnekindluse langusega, mis tulenes ülemaailmsest materjalidefitsiidist ning Ukraina sõjast tingitud tarneahelate ebakindlusest. Kontserni keskmine kliendirahulolu oli 70 punkti 100st (2021: 75). Eesmärgiks on saavutada keskmiseks kliendirahuloluks vähemalt 80.
Aastaid tagasi otsisime Balti regioonist kindlat professionaalset partnerit ja Harju Elekter oli ilmselge valik. Koostöö Harju Elektriga tähendab, et peame ühistest kokkulepetest kinni ja väljakutseid lahendame omavahel heas koostöös. See on parim viis meie partnerluse arendamiseks ja edu saavutamiseks. Loodame, et säilitate sama erialase kompetentsi, mis on olnud seni ettevõtte liikumapanev jõud."
Tuomas Juvonen, peadirektor, Jean Müller Finland
Harju Elekter on usaldusväärne koostööpartner tänu oma professionaalsetele inimestele, pühendumusele, koostööle kõikidel tasanditel ja hästi täpsustatud päringutele. Harju Elektri partneriks valimise põhjused olid enamasti seotud nende teeninduse kiirusega – kiire reageerimisaeg ja kiire müügijärgne tugi."
Olli Lehtonen, müügidirektor, Siemens Osakeyhtiö
Järvi-Suomen Energia ja Harju Elektri koostöö on ehtne ja konstruktiivne partnerlus. Võime alati usaldada, et asjad lähevad nii nagu kokku lepitud. Tarned säilivad ja me saame seda, mida oleme tellinud. Harju Elektri professionaalid on kiired reageerijad ja väga uuendusmeelsed. Samuti on nad paindlikud partnerid projektide piloteerimisel ja uute seadmete testimisel."
Mika Matikainen, võrgudirektor, Järvi-Suomen Energia Oy
Harju Elektri prioriteet number üks on töötervishoid ja meie inimeste ohutus töökohal. Väga oluline on ka töötajate professionaalne areng, mille toetamiseks rakendame õppiva organisatsiooni põhimõtteid. Toetame ja kujundame ettevõtte kultuuri, kus mitmekesisus ja kaasatus on ühed põhiväärtustest ja eduteguritest.
Harju Elektri personalistrateegia alusel on ettevõtte efektiivse ja tulemusliku tegutsemise peamiseks garantiiks inimesed oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja motivatsiooniga. Meie töötajate areng liigub professionaalsuse, paindlikkuse, iseseisvuse ja kliendile orienteerituse suunas.
igati töötajate professionaalset arengut, õppivat organisatsioonikultuuri ning töötajate kaasamist ja võrdset kohtlemist.
| Peamine fookus | Võtmenäitaja | Eesmärk | Tulemused 2022. aasta seisuga | Järgmised plaanid |
|---|---|---|---|---|
| Töötervishoid ja -ohutus töökeskkonnas |
LTIFR (kaotatud tööaja vigastuste sagedus) |
< 3 | 10,8 | • Ühise intsidentide registreerimise süsteemi loomine grupi ettevõtetes (2023) • Eesti metallitehases ISO 45001 sertifitseerimise läbiviimine (2023–2024) |
| Töötajate areng | % töötajaid, kes sai koolituse | 100% | 36% töötajatest osales väliskoolitusel | • Grupiülesed juhtide arendamise ja e-õppe programmid (2026) • Koolitustundide mõõtmise süsteemi arendamine grupi ettevõtetes (2023) |
| Töötajate rahulolu | Rahulolu uuringu vastamise määr | >80% | 2021. aasta tulemus oli 66% | • Grupi ettevõtetele ühise rahulolu |
| Vabatahtlik voolavus | < 15% | 26% | uuringu välja töötamine (2023) • Vabatahtliku voolavuse põhjuste analüüs (2023) |
|
| Mitmekesisus ning õiglane kohtlemine |
Töötajad vanusegruppide kohta | alla 30 aastased 24%, 30–49 aastased 52%, 50 aastased ja vanemad 24% |
alla 30 aastased 21%, 30–49 aastased 55%, 50 aastased ja vanemad 24% |
• Palgalõhe analüüsi jaoks läbipaistva süsteemi loomine (2024) |
| Palgalõhe | eesmärk määratlemisel | andmed puuduvad |
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Harju Elektris 889 inimest, mis on 24 töötajat enam kui aasta tagasi. Suurim töötajate juurdekasv oli Leedus seoses tehase laiendusega.
97% kõigist Harju Elektri töötajatest töötab täisajaga ning 98% tähtajatu töölepinguga.
| Töötajad | 2021 | 2022 | ||
|---|---|---|---|---|
| Kokku | Osakaal | Kokku | Osakaal | |
| Töötajaid kokku | 865 | 889 | ||
| sh juhatuse liikmed | 12 | 1% | 10 | 1% |
| sh administratiiv ja insenertehniline personal |
278 | 32% | 305 | 34% |
| sh töölised | 575 | 67% | 574 | 65% |
| Tippjuhid (sh nõukogu ja juhatuse liikmed) |
16 | 16 | ||
| sh mehed | 15 | 94% | 15 | 94% |
| sh naised | 1 | 6% | 1 | 6% |
| sh 30-49 aastased | 9 | 56% | 10 | 62% |
| sh 50-aastased ja vanemad |
7 | 44% | 6 | 38% |
| Uued töötajad | 193 | 253 | ||
| sh Mehi | 44 | 23% | 66 | 26% |
| sh Naisi | 149 | 77% | 187 | 74% |
| sh alla 30-aastased | 76 | 39% | 103 | 40% |
| sh 30-49 aastased | 97 | 50% | 127 | 50% |
| sh 50-aastased ja vanemad |
20 | 11% | 23 | 10% |
| Lahkunud töötajad | 122 | 224 | ||
| sh Mehi | 28 | 23% | 35 | 16% |
| sh Naisi | 94 | 77% | 189 | 84% |
| sh alla 30-aastased | 40 | 33% | 99 | 44% |
| sh 30-49 aastased | 72 | 59% | 94 | 42% |
| sh 50-aastased ja vanemad |
10 | 8% | 31 | 14% |
Järgime Harju Elektris sisemisi töökeskkonna ja -ohutuse juhtpõhimõtteid ning protsesse ning vastame kohalduvatele õigusaktidele ning muudele asjakohastele nõuetele. Kontserni kõik ettevõtted on tõstnud töötervishoiu ja ohutuse juhtimise strateegilisele tasandile.
Et tagada turvaline ja ohutu töökeskkond, viime ettevõttes perioodiliselt läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mis hindab töökeskkonna nõuetelevastavust, võimalikke riske ja töötajate soovide täitmist.
Kontsernis viiakse riskianalüüsi läbi nii ise kui ka usaldusväärse teenusepakkuja abiga. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine koosneb kolmest osast: töökoha ülevaatusest, mõõtmiste korraldamisest ja töötajatega vestlustest, mis võimaldab töötajate kaasamise.
Ohtude tuvastamiseks ja ennetamiseks teeme perioodilisi töökohtade ülevaatusi ja viime läbi auditeid, reageerime muudatustele töökeskkonnas ning kaardistame uute töökohtade loomisega töökeskkonnast tulenevad ohud. Peame oluliseks dialoogi oma töötajatega ja seetõttu on neil võimalus teada anda potentsiaalsetest ohuolukordadest või riskidest. Analüüsi tulemuste põhjal koostame töökeskkonna tegevusplaani, mille eesmärgiks on töötajatele ohutu ning tervisliku töökeskkonna kujundamine.
Põhilisteks ohtudeks on Harju Elektri tootmisettevõtetes liikuvad tõstukid, raskuste käsitsi teisaldamine, teravad metallist komponendid, töövahendite kasutamine ebakorrektsete töövõtetega ning elektrilöögioht. Riskitaseme vähendamiseks
ning ohtude kõrvaldamiseks kasutavad ettevõtted ohjemeetmete hierarhiat.
Ohtude likvideerimiseks oleme teinud muudatusi tootmisprotsessides ning tehases korraldanud tööd ümber. Näiteks on tootmises eraldi liikumisalad töötajatele ning liikuvatele sõidukitele. Lisaks loome ohutusjuhendeid, mille alusel on töötajatele kasutuseks antud isikukaitsevahendid ning tehtud töötajate ohutusalane juhendamine. Olulist rolli mängivad ka ohutusringkäigud, mille tähelepanekud aitavad ennetada tööõnnetusi.
Koostöös töötervishoiu koostööpartneriga viime läbi töötajate tervisekontrolli vastavalt seaduses sätestatud korrale ja töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel. Teenusepakkuja kaardistab vaimse tervisega seotud riske ning koostab terviseauditi aruandeid soovitusega töötajate tervise parandamiseks.
Võtsime strateegia loomisel kasutusele uue mõõdiku: kaotatud tööaja vigastuste sagedus (LTIFR - Lost Time Injury Frequency Rate). LTIFR on tööõnnetuste, mille tervisekahjustuse tagajärjel töötajale on määratud töövõimetus, arvu suhe miljoni töötunni kohta. Eesmärgiks on hoida antud näitaja alla kolme (2022. aasta tulemus oli 10,8).
Tööõnnetused ja kaotatud tööpäevad
Tööõnnetustest ei lõppenud ükski surmaga ning samuti ei registreeritud ühtegi kutsehaiguse juhtu. Kontserni ettevõtetes oli tööõnnetustest tingitud kaotatud tööpäevade osakaal keskmiselt 0,3% ja haigustest tingitud kaotatud tööpäevade osakaal keskmiselt 3,6%. Tööõnnetuste hulk on küll suurem võrreldes eelmise perioodiga, aga kaotatud tööpäevade osakaal on madalam, sest tööõnnetustega kaasnes vähem kaotatud tööpäevi.
Eesmärkide saavutamiseks planeerime grupiüleselt tõsta fookust töökeskkonna ja -ohutuse teemadele. 2023. aastal alustame Eesti metallitehases ISO 45001:2018 sertifitseerimise ettevalmistusega. Kavatseme käivitada Harju Elekter kontserni ettevõtete ühise intsidentide registreerimise süsteemi, et intsidentide märkamise ja teadlikkuse tõstmise abil tagada ohutu töökeskkond ning vähendada tööõnnetuste arvu.
Tööohutuskultuuri edendamiseks korraldati aruandeaastal Eesti üksustes tööohutusnädal, mille raames tõsteti töötajate teadlikkust tervislikest töökohtadest. Peamiseks teemaks oli, kuidas hoida enda füüsilist ja vaimset tervist. Lisaks juurutati Eesti tehases digitaalne platvorm VITS, mis efektiivistab tööohutuse ja -tervishoiu protsesse.
Kontserni personali arendustegevuse eesmärk on töötajate igakülgse arengu toetamine, meeskondade tugevdamine ning kogemuste jagamine. Harju Elektris soodustatakse töö kõrvalt täiendava hariduse ning töötajate pädevuse ja erialakutsete omandamist. Aastate võrdluses on näha, et kõrgharidusega töötajate osakaal on kontsernis tõusnud.
Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad mõistaksid otsuseid ja oskaksid ettevõtet arengus toetada. Töötajate ootuste
ja tagasiside kogumiseks viiakse Harju Elektris iga-aastaselt läbi arenguvestlusi, mille käigus selgitatakse välja koolitusvajadus ning saadakse väärtuslikku tagasisidet ettevõtte ja juhtimise kohta. 2022. aastal toimusid arenguvestlused 84% (2021: 71%) administratiiv ja insenertehnilisel personalil ja 57% (2021: 59%) tootmistöötajatel. Kõikides kontserni ettevõtetes jätkatakse uute töötajate sisseelamiskoolituste ja -kavade arendamisega, lisades sinna rohkem kontserniüleseid ja vastutustundliku ettevõtte põhimõtteid. Eestis alustati spetsiaalse erialase väljaõppeprogrammiga uutele töötajatele, Rootsis võeti aruandeaastal kasutusele uus karjäärileht. Juhtidele mõeldud koolitused on andnud praktilisi vahendeid juhtimise parandamiseks ning juhiseid sujuvamaks koostööks.
Eestis alustati laiaulatuslikku lean juhtimise koolitusprogrammiga eesmärgiga rakendada meie tootmises nii uusi lean-filosoofia teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi meetodeid. Lisaks toimusid
koolitused esmajoones töötajatele, kellel oli vajadus erialaste teadmiste täiendamiseks või rotatsiooniks. Leedus jätkati koolitusakadeemias inseneride kvalifikatsiooni tõstmist ning töökohapõhist õpet. Kokkuvõttes on väliskoolituste mahud aruandeaastal majanduse keeruliste aegade tõttu vähenenud, rohkem on tehtud ettevõttesiseseid koolitusi. Väliseid koolitusisaid 50% administratiivsest ja insenertehnilisest personalist ning 28% töölistest. Planeerime kontserni ettevõtetes arendada järgmisel perioodil koolitustundide mõõtmise süsteemi, et saada parem ülevaade missuguseid koolitusi on töötajad läbinud (grupiülesed koolitused, erialased koolitus jms). Lisaks oleme strateegia raames plaaninud 2026. aastaks juurutada kontserniülese koolituste ja e-õppe programmi. Hetkel jälgime, kui palju töötajatest on üleüldse saanud koolituse ning seadsime eesmärgiks 100%.
Inseneride järelkasvuks toetab Harju Elekter ülikoolide akadeemilist õpet praktiliste kogemuste ja teadmiste jagamisega.
Korraldame noortele ekskursioone ja töövarjupäevi, osaleme tudengiüritustel, pakume praktilist töökogemust ning oleme tudengitele abiks kursuse- ning lõputööde kirjutamisel, pakkudes võimalust kasutada kontserni ettevõtteid uurimisobjektina. 2022. aastal oli Harju Elektri kontserni ettevõtetes kokku praktikal 21 (2021: 29) õppurit ja tudengit. Selline võimalus loob
Harju Elektri ettevõtetele järelkasvu edasipüüdlikest ja arenemissooviga inimestest.
Töötajate tagasisidel on Harju Elektri organisatsioonikultuuris oluline roll. Oleme strateegiliseks eesmärgiks võtnud kontserniülese rahulolu-uuringu läbiviimise ja määranud uuringu vastamise määraks 80%. Töötajate arvamuse väljaselgitamiseks tehakse rahulolu-uuring iga kahe aasta tagant. 2021. aasta uuring keskendus töö, töökaaslaste, juhtimiskultuuri ja arenguvõimaluste rahulolu mõõtmisele. Sellest ei õnnestunud osa võtta Rootsi üksusel reorganiseerimise tõttu. Rootsi ja Soome ettevõtted tegid omal initsiatiivil veidi lühema uuringu 2022. aastal. 2023. aastal viiakse rahulolu-uuring läbi ühtsetel alustel kontserniüleselt ning kaasatakse sinna rohkem teemasid.
| % | Eesti | Soome | Leedu | Kaalutud keskmine |
|---|---|---|---|---|
| Rahulolu | 75 | 84 | 62 | 74 |
| Vastamismäär | 68 | 69 | 53 | 66 |
tõttu. Rootsi ettevõtte voolavuse tõusu on mõjutanud tootmisüksuste asukoha muudatus. Oluline on edaspidi täpsemalt analüüsida vabatahtliku voolavuse põhjuseid ja eesmärk saada näitajat väiksemaks.
Tööandjana peame väga tähtsaks, et meie töötajate töö ja eraelu oleks tasakaalus. Sellepärast ei soosi ettevõte ületundide tegemist ja võimaldab töötajatele paindlikku tööaega. Inimesed, kelle tööülesanded seda võimaldavad, töötavad kodukontoris kombineeritult kontoritööga. Lisaks töö- ja eraelu tasakaalule peame oluliseks tagada toetav vaimne ja füüsiline töökeskkond. Koostöös töötajaga hinnatakse ära kodukontori töötingimused, tuginedes riskianalüüsile ja kodukontoris töötamise juhenditele. Viimased keerulised aastad on vaimse tervise riske suurendanud, töötajate toetamiseks on Harju Elektri ettevõtetes tehtud erinevaid uuringuid, viidud läbi seminare ja jagatud vaimse tervise toetamise teemalisi materjale. Vaimse koormuse leevendamiseks korraldatakse erinevaid füüsilise liikumise väljakutseid. Traditsiooniks on saanud suvel toimuv kontserniülene käimisvõistlus Harju Steps. Alates 2022. aastast pakutakse Eestis asuvate ettevõtete töötajatele tervisetoetust, mille raames saavad nad valida sportimistoetuse või täiendava tervisekindlustuse vahel, vastavalt enda vajadustele. Lisaks on ettevõtetes tervisetoad koos massaažitoolidega ja muu toetava inventariga sundasendite leevendamiseks.
Kontserni tasustamispõhimõtete eesmärk on õiglase, motiveeriva, läbipaistva ja seadusega vastavuses oleva tasustamise korraldamine. Tasustamispoliitika laiem eesmärk on strateegia elluviimiseks vajaliku
võimekuse, oskuste ja kogemustega töötajate värbamine, töötajate ja aktsionäride huvide ühildamine ning töötajate motiveerimine. Tasustamissüsteemid koosnevad põhi- ja muutuvtasudest, hüvitistest ja töötajatele suunatud soodustustest.
Töötasu suuruse määramise otsus peab olema objektiivne. Enamus ettevõtte töötajatel on võimalus teenida tulemustasu, mis on arvutatud selgete ja läbipaistvate põhimõtete alusel.
Staažikatele töötajatele pakume täiendavaid soodustusi lisapuhkuse näol; riigikaitseliste õppuste ajaks säilitame osaliselt töötajate töötasu.
TÖÖTASU MÄÄRAMISEL VÕETAKSE ARVESSE:
Töö mahtu ja intensiivsust
Olukorda tööjõuturul
Parimal viisil töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks, kuulamiseks ning avatud organisatsioonikultuuri loomiseks kasutame erinevaid võimalusi ja kanaleid. Harju Elektri ühtsuse suurendamiseks on eesmärgiks luua kontserni kõiki ettevõtteid ja töötajaid kaasavaid programme. 2022. aastal võeti kasutusele kontserniülene siseveeb info liikumise hõlbustamiseks ja ühise infovälja loomiseks. Töötajate tunnustamist toetab siseveebi loodud rubriik "Kiida kolleegi", mille kaudu on kõigil töötajatel võimalik märgata ja tunnustada oma kaastöötajaid. Lisaks valitakse ja tunnustatakse iga aasta lõpus Aasta Kolleege ehk inimesi, kes on esindanud kõige paremini Harju Elektri väärtuseid.
Osakonnajuht Veikko Kivipõld pälvis tänavu Aasta Kolleegi tiitli Harju Elektri väärtuse Areng kategoorias. Veikko on tänaseks olnud osa Harju Elektri perest enam kui 15 aastat. "Plaanisin esialgu tulla vaid korraks, läks aga nii, et järk-järgult õppisin uusi oskusi, töörolle ja nii kasvasingi osakonnajuhiks. Toetav ja kaasav kultuur ning tööandja poolt pakutavad võimalused on kõike seda võimaldanud."
Harju Elektris töötavad eri kultuuri-, hariduse, vanuse ja ametialase taustaga inimesed. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, päritolu, puude, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu. Need teemad on paika pandud ka kontserni käitumiskoodeksiga.
Harju Elektri keskmine töötaja vanus on 40,7 aastat. Oleme eesmärgiks võtnud hoida töötajaskonda erinevates vanusegruppides, et ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks olemas noorte järelkasv ja vanema generatsiooni kogemuste jagamine.
Enim, 64%, on kontsernis töötajad staažiga vähem kui 5 aastat, samas on 18% töötajatest staaži rohkem kui 10 aastat. Harju Elektri edukas tulevik toetub pika staažiga oma ala professionaalide ning noorte tuleviku tipptegijate koostööle. Ettevõtte kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ja laialdase kogemuste pagasiga töötajaskond.
Oma personalipoliitikas lähtume kõigis värbamisja edutamisotsustes sooneutraalselt ja mittediskrimineerivalt võrdsetel alustel põhinevatest ja mõõdetavatest omadustest, nagu haridus, oskused ja kogemused, ning vajaduse korral õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Vabade töökohtade täitmiseks korraldatavad konkursid on avalikud, kuid lisaks sellele teavitatakse tööpakkumistest ettevõttesiseselt. Julgustame oma töötajaid pidevalt arenema ja toetame töötajate meeskondade vahelist liikumist.
Harju Elekter aktsepteerib oma töötajate kuulumist ametiühingutesse. Ametiühingu kokkulepped on sõlmitud viies kontserni ettevõttes. Eestis tegutsevatel tootmisettevõtetel on konstruktiivne koostöö Keila Tööstusküla Ametiühinguga KETA, mille liikmeks on end registreerinud ligikaudu 20% ettevõtete töötajatest. Lähtuvalt majanduskeskkonnast vaadati aasta lõpus üle kollektiivlepingutes olevad soodustusteja tasusüsteemid ning ajakohastati neid. Kollektiivlepingus sätestatud kohustused ja hüved laienevad kõikidele töötajatele sõltumata ametiühingusse kuulumisest. Kontserni Leedu ettevõtte töötajad kuuluvad vabatahtlikkuse alusel kohalikku ametiühingusse ja Soome ning Rootsi ettevõtete töötajad kuuluvad kohalikesse erialaliitudesse.
Ieva Malinauskaitė kasutas võimalust osaleda elektriku kutseõppeprogrammis ning on suurepärane tõestus, et vaid ühe aastaga on võimalik teha karjääris tõeline kannapööre ja omandada uusi oskusi. "Praegu töötan kvaliteediinsenerina, aga mul on veel palju küsimusi ja ma arvan, et tulevikus neid vähemaks ei jää, seega pean end kogu aeg täiendama ja juurde õppima," räägib Ieva. Ta lisab, et ettevõtte tegevuse spetsiifika tagab töötajale igati dünaamilise ja arengusõbraliku keskkonna. Tulenevalt sellest, et Harju Elektri Leedu tootmisüksus töötab projektipõhiste tellimuste alusel, tuleb ka töötajatel oma kompetentsi pidevalt täiendada ja teadmisi värskendada – tulevikku silmas pidades.
Oma tõhusate ja vastupidavate elektrijaotusseadmete ja -lahendustega anname panuse saasteainete heitkoguste vähendamisse ja jätkusuutlikumasse tulevikku. Vähendame järjepidevalt oma süsiniku jalajälge ning juurutame ringmajanduse põhimõtteid kogu tarneahelas, et võidelda kliimamuutuste ja ressursside nappusega.
Harju Elektri üheks strateegiliseks fookusteemaks on keskkond. Keskkonnamõjude hindamise tulemusel defineerisime peamised keskkonnaaspektid, milleks on elektri- ja soojusenergia tarbimine tootmisruumides, komponentide ja materjalide
kasutamine toodetes, jäätmete teke ning transportteenuste kasutamine toote veol.
Vastavalt hindamise tulemusele valisime kõige suurematele mõjukohtadele võtmenäitajad ning määrasime eesmärgid (vt allpool olevat tabelit), mis aitavad vähendada negatiivset keskkonnamõju ning leevendada kliimamuutusi. 2023. aastal teeme põhjalikuma materjalide kasutamise ning jäätmekäitluse analüüsi, mis aitab meil määrata nendele aspektidele võtmenäitajad.
| Peamine fookus | Võtmenäitaja | Eesmärk | Tulemused 2022. aasta seisuga | Järgmised plaanid |
|---|---|---|---|---|
| Kasvuhoone gaaside (KHG) jalajälg |
KHG jalajälje mõjuala 1 ja 2 | Vähendada 50% aastaks 2026 (baasaasta: 2021) |
• Arvutasime mõjuala 1 ja 2 ning seadsime baasaasta • Seadsime esimesed eesmärgid jalajälje vähendamiseks • 2022: 3350,6 tCO2 e (2021: 3360,1 tCO2 e) |
Jätkuvad tegevused energiatõhususe • ning taastuvenergia tarbimise suurendamiseks • Mõjuala 3 mõõtmine Eesti tehastes ning emissioonide vähendamise |
| KHG jalajälje mõjuala 3 | eesmärk määratlemisel | andmed puuduvad | eesmärkide seadmine (2023) | |
| Taastuvenergia | Investeeringud toodetava taastuvenergia koguse suurendamiseks |
- | Päikesepaneelide tootmisvõimsus suurenes 140 kW (kogu tootmisvõimsus 2403 kW) |
• Uus päiksepark Västeråsi tehases (2023) Eesti tehastes taastuvatele allikatele üleminek (elektrienergia) |
| Tarbitud taastuvenergia kogu energia tarbimisest |
100% aastaks 2026 | 29% | (2023-2024) | |
| Ressursitõhusus | Soojusenergia tarbimine (kWh/m2 ) |
Vähendada 15% 2026ks (baasaasta 2022) |
58,2 kWh/m2 | • Jätkuvad tegevused energiatõhususe suurendamiseks ning olmevee |
| Elektrienergia tarbimine (kWh/käive*1000) |
Vähendada 17% 2026ks (baasaasta 2022) |
32,3 kWh/käive*1000 | tarbimise vähendamiseks | |
| Olmevee tarbimine (m3 /töötajate arv) |
Vähendada 20% aastaks 2026 (baasaasta 2022) |
9,1 m3 /töötajate arv |
||
| Ringsus | Võtmenäitaja määratlemisel | eesmärk määratlemisel | andmed puuduvad | • Rohelise teekaardi loomine Eesti tehases (2023) |
Keskkonnaseaduste, -määruste ja muude huvipoolte nõuete täitmine 1
3
Perioodiline keskkonnaaspektide 2 analüüs ja keskkonnamõju hindamine
Vajalike parendusmeetmete ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 rakendamine kontserni tootmisettevõtetes
Harju Elektris ei toimunud 2022. aastal ega sellele eelnevatel aastatel mitte ühtegi keskkonnaseaduste või -määruste rikkumist.
Aruandeaastal alustasime Harju Elekter kontsernis eesmärkide seadmisega süsiniku jalajälje mõõtmiseks ning emissioonide vähendamiseks.
Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg on arvutatud järgides Kasvuhoonegaaside protokolli, mis on kõige sagedamini kasutatav ülemaailmne standard äritegevuse, väärtusahelate ja leevendusmeetmete KHG heitkoguste mõõtmiseks ja haldamiseks. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist.
Valisime mõjualad 1 ja 2 ning baasaastaks võtsime 2021. Mõjuala 1 alla kuuluvad otsesed emissioonid ettevõtte omanduses olevatest või kontrollitud allikatest ning mõjuala 2 koosneb kaudsetest sisseostetud energia KHG heidetest.
Süsiniku jalajälje arvutuskäik hõlmab järgmisi kontserni ettevõtteid: AS Harju Elekter, AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika, Harju Elekter Oy, Telesilta Oy, Harju Elekter UAB, Harju Elekter AB. Piirid on defineeritud operatsioonilise kontrolli baasil ehk arvestatakse kõiki emissioone, mis tulenevad allikatest ning tegevustest, mille üle on Harju Elektri ettevõtetel otsene kontroll.
Aastal 2022 oli Harju Elekter ettevõtete kasvuhoonegaaside (mõjuala 1 ja 2) jalajälg 3350,6 tCO2 e, mis on madalam võrreldes eelneva perioodiga (2021: 3360,1 tCO2 e). Kõige suurema osakaalu moodustas ostetud ja tarbitud elektri- ning soojusenergia.
| tCO2 e |
2021 | 2022 |
|---|---|---|
| Bensiin | 39,4 | 30,0 |
| Diisel | 100,4 | 99,9 |
| Vedelgaas | 11,7 | 10,2 |
| Maagaas | 133,8 | 83,7 |
| Külmaaine | 0,2 | 20,9 |
| Mõjuala 1 | 285,5 | 223,7 |
| Ostetud elektrienergia | 2553,7* | 2429,0* |
| Ostetud soojusenergia | 520,9* | 677,0* |
| Mõjuala 2 | 3074,6 | 3106,0 |
| tCO2 e /käive* 1 000 000 |
22,0 | 19,1 |
*tulenevalt teenuspakkujate poolt raporteeritavatest väärtustest on soojus- ja elektrienergia tulemused tCO2 kohta.
Harju Elekter grupi süsiniku jalajälje 2021. aasta tulemused on tõendatud kolmanda osapoole poolt.
Aruandeaastal määrasime mõjualade 1 ja 2 emissioonide vähendamise eesmärgid. Aastaks 2026 plaanime vähendada KGH heiteid 50%. Selle saavutame suurendades energiatõhusust ning tarbitud taastuvenergia osakaalu kogu tarbimisest.
Oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on Harju Elekter pööranud tähelepanu taastuvenergia tootmisele ja kasutamisele. Päikesepaneelidesse investeerimise kaudu vähendab kontsern nii süsiniku jalajälge kui ka hoiab kokku ettevõtte energiakulusid.
Aruandeaastal suurenes Harju Elektri päikeseelektrijaamade portfell 140 kW võrra, kasvatades taastuvenergia tootmisvõimsuse 2403 kW-ni. Rootsi Västeråsi tootmishoones käivitub 2023. aastal 308 kW võimsusega installeeritud päikeseelektrijaam.
Aastaga kasvas taastuvenergia toodang 1733 MWh-lt 2273 MWh-ni ehk ligikaudu 31%.
29% (2021: 23%) kontserni ettevõtete tarbitud elektrienergiast ning 4% (2021: 4%) tarbitud soojusenergiast pärines taastuvatest allikatest. Nii Harju Elekter Rootsi kui ka Leedu ettevõtted katsid taastuvenergiaga 100% elektrienergia tarbimise. Rootsi tehas tootis ise taastuvenergiat 16% kogu tarbimisest ning Leedu tehas 5%. Oleme seadnud
Päikeseenergia kasutamine moodustab kontserni enda ja rentnike praegusest energiatarbimisest aina suurema osa. Ka edaspidi soovib kontsern jätkata päikeseelektrijaamade integreerimist uutele ja renoveeritavatele tootmishoonetele. Suurem osa päikese elektrienergiast, 2043 MWh, müüdi otse hoonete rentnikele või elektrivõrku.
Kontserni ettevõtetes vähendatakse elektrija soojusenergia tarbimist nutikate ja säästlike tehnoloogiate ning energiatõhusate hoonete ehituse kaudu. Lisaks tütarettevõtete kasutuses olevatele hoonetele on oluline tagada energiasäästlikkus ka arendatava tööstusliku kinnisvara puhul Keila ja Allika Tööstuspargis ning Haapsalus.
Harju Elektri ettevõtted tarbisid 2022. aastal 5663 (2021: 5715) MWh elektrienergiat ja 3350 (2021: 3525) MWh soojusenergiat, mis võrreldes eelneva perioodiga jääb samale tasemele.
Oleme võtnud eesmärgiks energiatõhususe suurendamise kontserni ettevõtetes. Planeerime vähendada soojusenergia tarbimist köetava pinna kohta 15% (2022: 58,2 kWh/ m2 ) ning elektrienergia tarbimist käibe kohta 17% (2022: 32,3 kWh/käive*1000) aastaks 2026.
Soojusenergia tõhususe eesmärgid saavutame ülekütmise vähendamise ja temperatuuride optimeerimisega, uute energiatõhusamate hoonete ehitamise, vanade tootmishoonete rekonstrueerimise, energiatõhusamate ventilatsiooni agregaatide kasutuselevõtmise ja soojussõlmede rekonstrueerimisega.
asendamine energiatõhusamatega on olnud pikaajaline tegevus, mille eesmärgiks on asendada kõik varasemad valgustid LED-valguslahendustega. Järgmistel perioodidel liigume edasi teistes ettevõtetes luminofoorlampide vahetamisega.
Harju Elektri ettevõtted vahetavad jõudu mööda välja vanu tootmismasinaid uute energiatõhusamate vastu eesmärgiga vähendada seadmete töötamiseks kuluvat energiat.
Tööstusliku kinnisvara arendamisel lähtub Harju Elekter keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. Uusehitiste puhul hinnatakse põhjalikult, milline küttelahendus on antud hoonele või tootmisviisile sobivaim. Kõik uued Harju Elektri poolt ehitatud hooned alates 2017. aastast on varustatud katusel olevate päikesepaneelidega ning seda põhimõtet järgitakse ka edaspidi. Vanemaid hooneid renoveeritakse jooksvalt energiatõhusamaks: soojustatakse seinu ja katuseid, kaasajastatakse kütte- ja ventilatsioonisüsteeme.
Sellised parendustegevused aitavad paremini vastata rentnike kasvavatele ootustele, väärtustada keskkonnahoidu ja säästlikumat energiatarbimist ning hoida kokku jooksvaid kulusid.
Harju Elektri tootmisettevõttes AS Harju Elekter Teletehnika on hoone tehnosüsteemidesse integreeritud soojuskasutussüsteem, mis võimaldas ettevõttel toota soojusenergiat jääksoojusest. Kokku oli see 82 MWh (2021: 66 MWh), mis moodustas soojusenergia üldtarbimisest 14%.
Harju Elektri jaoks on olulisel kohal ressursside taaskasutamine ning jäätmete ringlussevõtt, arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid.
Kontserni tehastes tekivad tootmis- ja olmejäätmed. Tootmisjäätmed, mille hulka kuuluvad metallijäätmed (näiteks teras ja vask), plastjäätmed, ohtlikud jäätmed ja pakkematerjali jäätmed (kile, kartong, papp), sorteeritakse ning suunatakse kas taaskasutusse või ümbertöötlemisele. Olmejäätmed tekivad tootmisväliste tegevuste tulemusena.
Metalli- ja pakendijääkide tekkimist vähendatakse tootmisprotsesside optimeerimisega. Suurem osa pakkematerjale taaskasutatakse nii majasiseselt kui ka toodete väljastamisel kliendile. Osade tarnijatega kasutatakse ringlevat taarat.
Metallitehase värviliinidel kasutatakse pulbervärve, mis on metallitööstuses üks soositumaid pinnatöötlusmeetodeid, kuna pulbervärvid ei sisalda lahusteid ega raskemetalle ja on seega keskkonnasäästlikud. Värviliinidel tekkivad värvijäägid kogutakse kokku ja taaskasutatakse.
Jäätmete sorteerimise ohjeks on koostatud jäätmekäitluse juhendid, markeeritud prügikonteinerid ja -kastid ning koolitatud töötajaid. Ettevõtetel on jäätmekäitluseks lepingulised ja usaldusväärsed
Taaskasutusse ja ümbertöötlemisse saadetud jäätmete osakaal
partnerid, kes väljastavad kontserni ettevõtetele jäätmete statistika kohta infot.
Ohtlike ning mitteohtlike jäätmete osakaal võrreldes eelnevate perioodidega langes.
Kontserni ettevõtted peavad oluliseks Euroopa direktiividele vastavust ja keskkonnasõbralike komponentide kasutamist oma toodetes ning seetõttu omavad REACH ja RoHS andmebaase, et olla kindel komponentide koostises.
Harju Elekter kontserni vee tarbimine oli aruandeaastal 9,1 (2021: 9,3) ML. Peamiselt kasutatakse ettevõtetes vett olmetegevusteks. Eesti lehtmetalli tehases kasutatakse vett tootmises värviliini protsessides, mis moodustub 12% kogu vee tarbimisest. Võrreldes varasemate perioodidega on vee tarbimine samal tasemel. Määrasime eesmärgiks vähendada 2026. aastaks olmevee tarbimist võrreldes 2022. aastaga 20%.
Olmevee tarbimine (m3 /töötajate arv) Värviliinide vee tarbimine, m3
Harju Elektri eesmärk on pakkuda oma klientidele eelkõige turvalisi, veatult toimivaid ning kauakestvaid lahendusi, mis oleksid samal ajal jätkusuutlikud nii ühiskonna kui ka keskkonna vaates.
Elektripaigaldise elueaks arvestatakse reeglina 40 või enam aastat, mille tarvis on juba lahenduste loomisel vaja arvestada tulevikureservi ning elukaare lõpus materjalide käitlemisega.
Pikendatud eluiga ja taaskasutatavate materjalide suurem osakaal aitab kaasa elektripaigaldise keskkonna koormuse vähendamisele. Koos uute tehnoloogiate arenguga võetakse kasutusele ka keskkonda vähem koormavaid materjale (näiteks SF6 vabad seadmed), et tagada jätkuvalt Harju Elektri lahenduste ohutus ning töökindlus pikkadeks aastateks.
Parem ülevaade komponentide ja materjalide süsiniku jalajälje kohta annab meile võimaluse langetada informeeritud otsuseid, et vähendada elektripaigaldiste keskkonnamõju kogu elukaare jooksul. Seetõttu oleme 2023. aastasse planeerinud mõjuala 3 analüüsi ja rohelise teekaardi loomise Eesti tootmistehastes.
Oma tegevuses juhindume nii seadusandlusest kui kõrgetest eetilistest standarditest. Meie juhtimispõhimõtted, töömeetodid ja struktuurid on läbipaistvad ning iga üksuse vastutus on selgelt paigas. Ebaseaduslikud ja ebaeetilised äritavad ning korruptsioon on meile vastuvõetamatud. Tugevdame suhteid oma partneritega ja loome uusi koostöösuhteid oma oskusi ja teadmisi jagades.
Toetume Harju Elektris ausatele, läbipaistvatele ja eetilistele juhtimispõhimõtetele kõigi oma huvirühmadega suheldes. Seetõttu oleme Harju Elektris fookusesse võtnud vastutustundliku juhtimise ning integreerinud need teemad oma jätkusuutlikkuse strateegiasse.
| Peamine fookus | Võtmenäitaja | Eesmärk | Tulemused 2022. aasta seisuga | Järgmised plaanid | |
|---|---|---|---|---|---|
| Sotsiaalsed standardid |
% töötajatest on läbinud käitumiskoodeksi koolituse |
100% | Alustasime grupiülese käitumiskoodeksi koostamist, mille avalikustame 2023. a alguses |
Avalikustame uuendatud • käitumiskoodeksi ning koolitame töötajaid (2023) • Tutvustame tarnijatele käitumiskoodeksi (2023) Avalikustame ning tutvustame • töötajatele erinevaid grupiüleseid juhtpõhimõtteid (kvaliteet, keskkond, töökeskkond ja-ohutus) (2023–2024) |
|
| % võtmetarnijatest on aktsepteerinud meie käitumiskoodeksi |
100% | Tegime tarnijate käitumiskoodeksi koostamise plaani |
|||
| % töötajatele on tutvustatud uuendatud grupiüleseid juhtpõhimõtteid |
100% | 2022. aastal koostasime uuendatud juhtpõhimõtted |
|||
| Väärkäitumisest teavitamine |
% töötajatest läbis väärkäitumisest teavitamise koolituse |
100% | Alustasime ettevalmistustega, et seada üles väärkäitumisest teavitamise kanal |
• Väärkäitumisest teavitamise kanali üles seadmine Eestis ning töötajate koolitamine (2023) Väärkäitumisest teavitamise kanali • üles seadmine teistes kontserni ettevõttetes (2023–2024) |
|
| Jätkusuutlik tarneahel |
% võtmetarnijaid on täitnud enesehindamise küsimustiku |
100% | 70% tarnijatest täitis enesehindamise küsimustiku |
• Tarnijate auditi plaani koostamine võttes aluseks enesehindamise tulemusi (2023) Tarnijate auditite läbiviimine vastavalt • auditi plaanile (2023–2026) |
|
| % planeeritud tarnija audititest on läbi viidud |
100% | andmed puuduvad |
Korruptsiooni (sh altkäemaksu andmine ja võtmine, huvide konflikt, ametiseisundi ja sellest tuleneva mõjuvõimu kuritarvitamine, omastamine) ja ebaausa konkurentsi (sh oskus- ja siseteabe levitamine ja selle kasutamine isiklikes huvides) suhtes valitseb kontsernis nulltolerants nii töötajatele kui ka partneritele.
Korruptsiooni ja ebaausa konkurentsi ennetamisel, vältimisel ja nendest tulenevate riskide maandamiseks oleme kokku leppinud teatud põhimõtted: näiteks suuremahuliste tehingute korral kaasame lisaotsustaja, et vältida muuhulgas ärilistest, perekondlikest või muudest sidemetest tuleneda võivat huvide konflikti. Töötajatel on keelatud võtta vastu ja anda kingitusi ning pakkuda hüvesid eesmärgiga mõjutada klienti endale või ettevõttele soodsamas suunas. Tegevustes järgime seadusi ning väljakujunenud tavasid ja norme.
Harju Elektri ettevõtete juhtimistasanditel oleme kehtestanud eeskirjad, juhendid ja suulised kokkulepped, mis aitavad suurendada läbipaistvust ja maandada maineriske ning selle kaudu hoida kontserni usaldusväärsust turul ja suhetes huvirühmadega. Võtmeisikud peavad deklareerima oma ettevõtlushuve ning siseinfo valdajad kinni pidama kehtestatud tegevusreeglitest. Selleks, et kontserni töötajad oleksid kursis vajalike juhiste ja kohustustega, tutvustatakse neile tööle asumisel töö sisekorrareegleid ning korraldatakse regulaarselt valdkonnapõhiseid koolitusi ja siseauditeid.
Avatud organisatsioonikultuuri kujundamine aitab kaasa sellele, et töötajatel oleks vajalik informatsioon tööalaste otsuste tegemiseks ning juhtkond oleks teadlik kriitilistest, suurte majandusriskidega seotud tehingutest ning võimalikest mittevastavustest.
Planeerime 2023. aastal uuendada oma käitumiskoodeksit ning viia läbi koolitused kõikidele kontserni töötajatele. Lisaks kavatseme tutvustada uuendatud juhtpõhimõtteid kvaliteedi, keskkonna, töökeskkonna ja -ohutuse valdkondades.
Oma tegevustes oleme seadnud kõrgeimad standardid aususele, usaldusväärsusele ja avatusele ning jälgime, et meie tehingud vastaksid eetilistele normidele. Meie jaoks on oluline tagada, et meie töötajad, kliendid ja koostööpartnerid annaksid teada informatsioonist, mis viitab ebaseaduslikule, ebaeetilisele ja petturlikule käitumisele. Kui täna on võimalus rikkumisest või huvide konfliktist teatada e-posti teel peamiselt töötajatel, siis oleme sisse seadmas rikkumisest teatamise platvormi, kus kõikidel meiega töö- või ärialaselt koostööd tegevatel isikutel on võimalus ilma survemeetodite järgnemiseta teatada ülalnimetatud rikkumistest.
Sobivate ostutingimuste saamiseks peame heaks tavaks ostude korral hangete korraldamist ja alternatiivide kaalumist. Tarnija valikul lähtume tema tuntusest, mainest ja usaldusväärsusest, kvaliteedist, tarnetingimustest ning hinnast. Peamised koostööpartnerid on pigem püsivad ning uusi otsime eelkõige siis, kui tekib vastav vajadus või turule tuleb uus toode.
Aruandeaastal oli fookuses tihe koostöö tarnijatega seoses globaalsete tarneahela probleemidega, mis tulenesid nii ostukomponentide hinnatõusust kui ka pikenenud tarneaegadest. Probleemide leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks panid kõik kontserni ettevõtted rõhku tarnijate tulemuste seirele, pidevale suhtlusele ja tarnijaga ühiste lahenduste leidmisele. Riskide maandamiseks suurendasid ettevõtted oma laovarusid ning leidsid alternatiivseid tarnijaid.
Kontserni ettevõtete jaoks on oluline tarnijatega heade partnerlussuhete hoidmine ning pidev tagasisidestamine. Korraldatakse perioodilisi tarnijate hindamisi, mille käigus saadetakse tarnijatele tagasiside ning vastavalt tulemustele vaadatakse koos üle arenemisvõimalused.
Aruandeaastal viidi Soomes läbi viis auditit, mis võtsid arvesse kvaliteedi, keskkonna ja sotsiaalseid teemasid. Lisaks saatsime 56 kontserni suurtarnijale enesehindamise küsimistiku, mis käsitles järgmisi alamteemasid: strateegiline juhtimine, kvaliteedijuhtimine, tootmine, tootearendus, tarnijate käsitlemine, keskkond, tööohutus ja -keskkond ning sotsiaalne vastutustundlikkus. Enesehindamise küsimustiku täitis 70% tarnijatest.
Antud hindamise eesmärk oli kaardistada tarnijaga seonduvaid riske, hinnata tarnijate tulemuslikkust ning edendada jätkusuutlikkuse teemasid. Vastavalt tulemuste analüüsile planeerime 2023. aastal koostada kontserniülese tarnijate auditi plaani.
Kontserni tarnijatest 36%-ga on kokku lepitud kindlad sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid. 2023. aastal koostame tarnijate käitumiskoodeksi, mille korral oleme määranud eesmärgiks tutvustada 100%-le võtmetarnijatest meie põhimõtteid.
Taksonoomiamääruse delegeeritud aktidega määratakse kindlaks nimekiri tegevustest, mida saab klassifitseerida keskkonnasäästlikeks. Neid
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2020/852. 2 C(2021) 2800 final. 3 C(2021) 4987 final.
tegevusi loetakse taksonoomiamäärusega käsitletud tegevusteks. 2022. aasta lõpu seisuga on vastu võetud delegeeritud akt kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutustega kohanemise eesmärkide osas ("kliimaakt") 2 . Kliimaaktiga käsitletakse üheksat majandustegevust, millel on suurim potentsiaal panustada kliimaeesmärkidesse.
Harju Elektri 2022. aasta taksonoomia aruandeosa käsitleb tootmis-, energia-, ehitus- ja kinnisvaraalaseid tegevusi.
Taksonoomiamääruse avalikustamisteabe nõuete 3 kohaselt raporteerib Harju Elekter taksonoomiamääruses käsitletud ja käsitlemata majandustegevuste osakaalu müügitulust, kapitalikuludest ning tegevuskuludest. Vastavalt taksonoomiamääruse avalikustamiskohustuse rakendumise ajakavale hindab kontsern 2022. aastal käsitletud tegevuste kooskõla taksonoomiamäärusega ning raporteerib kooskõlas oleva müügitulu, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu.
| NACE | Absoluut | Osakaal | Olulise panuse kriteeriumid | "Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid | Takso | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| kood(id) | summa | Kliima muutuste leeven damine |
Kliima muutustega koha nemine |
Kliima muutuste leeven damine |
Kliima muutustega koha nemine |
Vee ja mere ressursid |
Ring majandus |
Saastus | Elurikkus ja öko süsteemid |
noomiaga kooskõlas oleva käibe osakaal 2022 |
||
| EUR´000 | % | % | % | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | |||
| A. Taksonoomiaga käsitletud tegevused (A.1 + A.2) |
42 430 | 24,2% | 24,2% | 0,0% | ||||||||
| A.1. Taksonoomiaga kooskõlas olevad tegevused |
4 984 | 2,8% | 2,8% | 0,0% | 0,0% | |||||||
| sh 3.1 Taastuvenergia seadmete tootmine 1 |
C27.1.2 | 4 241 | 2,4% | 2,4% | 0,0% | ei | ei | ei | ei | ei | 0,0% | |
| sh 4.1 Elektrienergia tootmine fotogalvaanika tehnoloogia abil |
D35.1.1 | 370 | 0,2% | 0,2% | 0,0% | Jah/ei 2 | - | Jah/ei 2 | - | Jah/ei 2 | 0,0% | |
| sh 7.7 Hoonete omandamine ja omandiõigus |
L68.2.0 | 373 | 0,2% | 0,2% | 0,0% | ei | ei | jah | ei | ei | 0,0% | |
| A.2. Taksonoomiaga käsitletud tegevused |
37 446 | 21,4% | ||||||||||
| sh 3.1 Taastuvenergia seadmete tootmine 1 |
C27.1.2 | 0 | 0,0% | |||||||||
| sh 3.6 Muude vähese CO2 heitega seadmete tootmine 1 |
C27.1.2 | 34 495 | 19,7% | |||||||||
| sh 4.1 Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil |
D35.1.1 | 0 | 0,0% | |||||||||
| sh 7.7 Hoonete omandamine ja omandiõigus |
L68.2.0 | 2 951 | 1,7% | |||||||||
| B. Taksonoomiaga käsitlemata tegevused |
132 863 | 75,8% | ||||||||||
| Taksonoomiaga käsitlemata tegevused |
132 863 | 75,8% | ||||||||||
| Kogukäive (A+B) | 175 293 | 100,0% |
Toetav tegevus
2 "Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumitele vastavad päikesepaneelid, mis on paigaldatud hoonete katusele.
| NACE | Absoluut | Osakaal | Olulise panuse kriteeriumid "Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid |
Takso | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| kood(id) | summa | Kliima muutuste leeven damine |
Kliima muutustega koha nemine |
Kliima muutuste leeven damine |
Kliima muutustega koha nemine |
Vee ja mere ressursid |
Ring majandus |
Saastus | Elurikkus ja öko süsteemid |
noomiaga kooskõlas oleva käibe osakaal 2022 |
||
| EUR´000 | % | % | % | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | jah/ei | |||
| A. Taksonoomiaga käsitletud tegevused (A.1 + A.2) |
13 429 | 88,1% | 88,1% | 0,0% | ||||||||
| A.1. Taksonoomiaga kooskõlas olevad tegevused |
12 847 | 84,4% | 84,4% | 0,0% | 0,0% | |||||||
| sh 4.1 Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil |
D35.1.1 | 332 | 2,2% | 2,2% | 0,0% | - | Jah/ei 2 | - | Jah/ei 2 | - | Jah/ei 2 | 2,1% |
| sh 7.1 Uute hoonete ehitamine, kontserni siseseks |
F41.2.0 | 11 200 | 73,5% | 73,5% | 0,0% | - | ei | ei | ei | ei | ei | 0,0% |
| sh 7.3 Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont 1 |
F43.2.1 | 100 | 0,7% | 0,7% | 0,0% | - | Jah | - | Jah | - | 0,7% | |
| sh 7.7 Hoonete omandamine ja omandiõigus |
L68.2.0 | 1 215 | 8,0% | 8,0% | 0,0% | - | ei | ei | jah | ei | ei | 0,0% |
| A.2. Taksonoomiaga käsitletud tegevused |
582 | 3,8% | ||||||||||
| sh 4.1 Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil |
D35.1.1 | 141 | 0,9% | |||||||||
| sh 7.1 Uute hoonete ehitamine, kontserni siseseks |
F41.2.0 | 0 | 0,0% | |||||||||
| sh 7.3 Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont 1 |
F43.2.1 | 0 | 0,0% | |||||||||
| sh 7.7 Hoonete omandamine ja omandiõigus |
L68.2.0 | 441 | 2,9% | |||||||||
| B. Taksonoomiaga käsitlemata tegevused |
1 815 | 11,9% | ||||||||||
| Taksonoomiaga käsitlemata tegevused |
1 814 | 11,9% | ||||||||||
| Kokku (A+B) | 15 243 | 100,0% |
Toetav tegevus
2 "Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumitele vastavad päikesepaneelid, mis on paigaldatud hoonete katusele.
Harju Elektri taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevustega seotud toodete või teenuste tegevuskulude osakaal oli aruandeaastal 0%.
Taksonoomiaga käsitletava osa hindamisel lähtus Harju Elekter kontsern taksonoomiamääruse avalikustamisteabe nõuete lisas I välja toodud tulemusnäitajate kirjeldustest ning lugeja ning nimetaja määratlustest 4. Ettevõte kasutas tulemusnäitajate määratlusi taksonoomiaga käsitletud tegevuste osakaalu arvutamiseks, arvestades, et 2022. aasta aruande tulemusnäitajateks on taksonoomiaga käsitletud tegevuste osakaal müügitulust, kapitalikuludest ning tegevuskuludest. Lugeja määramise aluseks olid taksonoomiamääruse kliimaakti lisades I ja II 5 välja toodud tegevuste kirjeldused.
Müügituluga seotud tulemusnäitaja – Nimetajasse arvestati müügitulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus ning mis on kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 §82 punktiga. Kontsern oma põhitegevusalana toodab ning müüb elektrijaotusseadmeid ja juhtaparatuuri ning mitmesuguseid metalltooteid. Lisaks teenib tulu elekrikaupade projekti- ja jaemüügist, tööstuskinnisvara rendilt ning elektriinstallatsioonitöödelt laevaehitussektoris. Lugejasse arvestati ettevõtte müügitulud tegevustest, mis vastavad kontserni hinnangul taksonoomiamääruse kliimaaktis välja toodud tegevuste kirjeldustele.
Kapitalikuludega seotud tulemusnäitaja – Nimetajasse arvestati kontserni 2022. aastal tehtud investeeringud. Kontsern investeeris aruandeaastal materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning võttis arvele uusi IFRS arvestusest tulenevaid rendilepinguid. Lugejasse on kaasatud need kapitalikulud, mis on seotud taksonoomiamäärusega käsitletud majandustegevustega. Lisaks kuuluvad lugejasse ka kapitalikulud, mis on seotud toodangu ostmisega taksonoomiaga käsitletud majandustegevusest ja individuaalsete meetmetega, mis võimaldavad sihttegevustel muutuda vähese CO2 - heitega tegevusteks või tuua kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Sh on arvestatud, et individuaalseid
meetmeid rakendatakse 18 kuu jooksul.
Nimetajasse arvestati otseseid 2022. aastal tekkinud kapitaliseerimata arenduskulusid. Lugeja võrdub nimetajas sisalduva tegevuskulude osaga, mis on kontserni hinnangul seotud taksonoomiaga käsitletud majandustegevusega.
Taksonoomiamäärusega käsitletavate tegevuste kaardistamisel lähtus Harju Elekter kliimaakti tehnilistes sõelumiskriteeriumites välja toodud tegevuste NACE koodidest ning tegevuse kirjeldusest. Kliimaeesmärkidesse panustavad tegevused jagunevad taksonoomiamääruse kohaselt kolmeks: vähese heitega tegevused, toetavad
tegevused ning üleminekutegevused. Harju Elekter kontserni tegevused on nii vähese heitega tegevused kui ka toetavad tegevused. Kontsern ei hinnanud kliimamuutuste kohanemise tehnilisi kriteeriume sest ettevõttel puuduvad vastavad tegevusvaldkonnad.
Harju Elekter kontserni taksonoomiamääruses käsitletud tegevused on 2022. aastal järgmised:
• NACE D35.1.1, mis vastab taksonoomiamääruse kliimaakti tegevusele nr 4.1 Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil.
Kontsern toodab ning müüb päikesepaneelide abil toodetud taastuvelektrienergiat. Tegevusel on oluline panus kliimamuutuste leevendamisele, sest tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades fotogalvaanikatehnoloogiat. Kontsern on hinnanud et päikesepargid, mis on paigaldatud põllu või metsa asemele kahjustavad keskkonna eesmärkide saavutamist. Katusele paigaldatud päikeseparkid olulist kahju ei anna.
valgusallikae asendamine kontserni hoonetes vastab miinimumnõuetele, mis on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes õigusnormides, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL. Antud tegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.
• NACE L68.2.0, mis vastab taksonoomiamääruse kliimaakti tegevusele nr 7.7 Hoonete omandamine ja omandiõigus. Kontsern tegeleb tööstusliku kinnisvara arendamise, projektijuhtimise ning rentimisega. Peale 2020. aastat ehitatud Harju Elektri hooned vastavad kliimamuutuste leevendamise sõelumiskriteeriumitele, kus eneriamärgis tõestab vastavate hoonete kõrget energiatõhusust.
Kontsernil on enamus tarnijaid Euroopas, kus me näeme, et sotsiaalsete riskide tase on madalam võrreldes muude riikidega. Täpsema ülevaate vastava teema kohta leiab peatükist "Jätkusuutlik tarneahel". Müügitulu, kapitalikulude ja tegevuskuludega seotud peamiste tulemusnäitajate topelt arvestamise vältimiseks vaadeldi igat majandustegevust projekti- ja tellimuspõhiselt. Lisaks kaardistati kontserniülesed tehingud.
Müügitulu – Kontsern toodab elektrisõidukite laadijaid ja kütteseadmeid, arendab ja rendib tööstuslikku kinnisvara ning teenib tulu taastuvenergia tootmisest. Toetava tegevusena toodab alajaamasid ja muid elektrijaotusseadmeid päikese-, tuule-, ja hüdroelektrijaamade ning vähese CO2 -heitega laevade tootmiseks.
Lugeja kvantitatiivne jaotus on välja toodud tabelis (vt tegevusi 3.1, 3.6, 4.1, 7.7).
Kapitalikulu – Kapitalikuludesse on arvestatud otsesed kinnisvara- ning päikeseelektrijaama arendusega seotud investeeringud. Individuaalse meetmena on arvesse võetud energiatõhusate valgusallikate paigaldamist ja uue energiatõhusa tootmispinna ehitust Rootsis.
Lugeja kvantitatiivne jaotus on välja toodud tabelis (vt tegevusi 4.1, 7.1, 7.3, 7.7).
Tegevuskulud – Tegevuskuludesse arvestatakse otseseid elektrisõidukite laadijate ja kütteseadmete arendamisel tekkinud tegevuskulusid. Aruandeaastal vastavaid kulusid ei olnud.
Finantskokkuvõte
| KONTSERN | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KASUMIARUANNE (miljon eurot) | |||||||||
| Müügitulu | 175,3 | 152,8 | 146,6 | 143,4 | 120,8 | ||||
| Brutokasum | 12,3 | 17,9 | 21,2 | 18,2 | 16,0 | ||||
| Ärikasum | -4,5 | 3,2 | 6,5 | 3,3 | 2,4 | ||||
| Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
-5,5 | 2,6 | 5,6 | 2,5 | 1,5 | ||||
| FINANTSSEISUNDI ARUANNE AASTA LÕPU SEISUGA (miljon eurot) | |||||||||
| Käibevara kokku | 79,0 | 63,5 | 49,7 | 48,0 | 44,0 | ||||
| Põhivara kokku | 92,5 | 84,0 | 65,7 | 59,9 | 54,2 | ||||
| Varad kokku | 171,4 | 147,6 | 115,5 | 107,9 | 98,2 | ||||
| Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
79,6 | 87,0 | 73,5 | 67,1 | 66,9 | ||||
| Omakapitali kordaja (%) | 52,2 | 61,0 | 63,0 | 65,1 | 72,7 | ||||
| JUURDEKASVUTEMPOD (% võrreldes eelmise aastaga) |
|||||||||
| Müügitulu | 14,8 | 4,2 | 2,2 | 18,7 | 18,0 | ||||
| Brutokasum | -31,4 | -15,7 | 16,3 | 14,2 | 4,0 | ||||
| Ärikasum | -242,0 | -51,1 | 100,0 | 35,6 | -55,7 | ||||
| Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
-313,4 | -53,3 | 126,1 | 59,1 | -94,7 | ||||
| Varad | 16,2 | 27,8 | 7,0 | 9,9 | 9,1 | ||||
| Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) | -8,5 | 18,3 | 9,6 | 0,2 | -4,2 |
| KONTSERN | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TULUSUSE SUHTARVUD (%) |
||||||||
| Brutokasumi marginaal | 7,0 | 11,7 | 14,5 | 12,7 | 13,2 | |||
| Käibe ärirentaablus | -2,6 | 2,1 | 4,5 | 2,3 | 2,0 | |||
| Käibe puhasrentaablus | -3,2 | 1,7 | 3,8 | 1,7 | 1,3 | |||
| Varade puhasrentaablus (ROA) | -3,5 | 2,0 | 5,0 | 2,4 | 1,7 | |||
| Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) | -4,5 | 3,3 | 8,1 | 4,4 | 3,3 | |||
| Omakapitali puhasrentaablus (ROE) | -6,7 | 3,2 | 7,9 | 3,7 | 2,3 | |||
| AKTSIA (EUR) | ||||||||
| Keskmine aktsiate arv (1000 tk) | 18 134 | 17 855 | 17 740 | 17 740 | 17 740 | |||
| Omakapital aktsia kohta | 4,61 | 4,50 | 3,96 | 3,78 | 3,86 | |||
| Aktsia sulgemishind | 5,01 | 7,44 | 5,18 | 4,21 | 4,12 | |||
| Puhaskasum aktsia kohta | -0,31 | 0,15 | 0,31 | 0,14 | 0,09 | |||
| P/E suhe (kordaja) | -18,08 | 51,13 | 16,52 | 30,07 | 45,78 | |||
| Dividend aktsia kohta | (1) 0,05 | 0,14 | 0,16 | 0,14 | 0,18 | |||
| LIKVIIDSUSSUHTARVUD | ||||||||
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja | 1,1 | 1,3 | 1,4 | 1,6 | 2,2 | |||
| Likviidsuskordaja | 0,6 | 0,8 | 0,9 | 0,9 | 1,5 | |||
| PERSONAL JA PALGAD (tk) | ||||||||
| Keskmine töötajate arv | 878 | 825 | 780 | 778 | 713 | |||
| Töötajate arv perioodi lõpu seisuga | 889 | 865 | 784 | 791 | 736 | |||
| Palgakulu (miljon eurot) | 27,1 | 23,9 | 21,3 | 21,4 | 18,6 |
(1) – juhatuse ettepanek
Suhtarvude arvutuskäik on esitatud aastaaruande täiendavates lisades leheküljel 146.
Lõppenud aastal mõjutas maailmamajandust enim kõrge inflatsioon ja energia ning toormete hinnakasv. Samuti mõjutas majandust sõjategevuse tõttu Ukrainas Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingitud energiakriis Euroopas ja keskpankade intressimäärde tõusud. Majanduse kiire taastumine koroonakriisidest ning positiivsed vaated tulevikku said veebruaris Euroopas alanud sõjategevusest tugevalt rusutud. Täiendavat ebakindlust tekitas aasta jooksul järjest kiirenenud hinnatõus ja keskpankade poolt inflatsiooniga võitlemiseks rakendatud tihedad ja järsud baasintressimäärade tõusud. Hoolimata murepilvedest, kasvas maailma majandus Rahvusvahelise valuutafondi esialgsel hinnangul 2022. aastal 3% võrra, mis on ligi üks protsendipunkt vähem kui aasta varem prognoositi. Üle kümne aasta kestnud Euroopa Keskpanga ja Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi varaostu programmide ja muude majandust stimuleerivate toetusmeetmetega loodud "odava raha" ajastu lõpp koos viimaste kümnendite kiireima intressimäärade tõusuga sundis enamusel ümber hindama tarbimisharjumused, kulud, investeeringud ning ärimudelid, mis omakorda avaldab mõju järgnevate aastate kasvuväljavaadetele.
Põhja- ja Baltimaade majanduskeskkond suutis 2022. aasta muutlikele oludele hästi vastu pidada. Esialgsetel andmetel kasvas Rootsi, Soome, Läti ja Leedu majandus 2022. aastal 1-2% võrra. Piirkonna riike mõjutasid sarnased tegurid, mis kogu maailma majandust – kõrge ja kiirenev inflatsioon, geopoliitilised pinged, kõrged energiahinnad ja intressimäärade tõus. Tööhõive ja sisetarbimine püsis väga tugev aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal oli näha kerget majanduslangust kvartalite lõikes, mille peamiseks põhjuseks on vähenenud sisenõudlus ja mõningane ekspordi ning investeeringute vähenemine.
Jätkuvad geopoliitilised pinged, inflatsiooni aeglane taandumine ja teisel poolaastal vähesel määral langenud majandus on oluliselt vähendanud optimismi järgmise aasta piirkonna riikide majanduskasvuks.
Eesti majandus ei suutnud jätkata 2022. aastal kasvukurssi – sisemajanduse kogutoodang langes Statistikaameti esialgsetel andmetel aastaga 1,3%. Majanduslanguse põhjused peituvad tugeva kasvuga võrdlusbaasis, ülikõrges inflatsioonis ja globaalsete, majanduslike ning geopoliitiliste tegurite tõttu halvenenud majanduskeskkonnas. Suurimat positiivse mõjuga koroonakriisist taastumist näitasid turism, majutus ja teenindusvaldkonnad. Negatiivse panuse andsid kinnisvara, energeetika, kaubandus ja finantstegevused. Aasta lõikes mõningast eratarbimise kasvu toetas kõrge tööhõive ja peamiselt sisserände toel kasvanud rahvastik, kuid aasta teises pooles pöördus langusesse ka eratarbimine. Vähenenud investeeringud, kõrged energiahinnad, märkimisväärselt tõusnud intressitasemed ja jätkuvalt väga kiire üldine hinnatõus koos geopoliitiliselt pingelise olukorraga ei loo soodsat keskkonda ega väljavaadet majanduskasvuks 2023. aastal.
Vaatamata keerukatele oludele, jätkus trend müügitulu kasvus ning Harju Elekter saavutas ajaloo suurima konsolideeritud müügitulu, 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot. Tõusu taga on rekordiline hulk tellimusi ja nende suurenenud täitmine. Olulist mõju andsid ka õnnestunud hinnaläbirääkimised mitmete rahvusvaheliste klientidega, kes on olnud hinnakorrektsioonide suhtes vastutulelikud ning mõistnud, et tarnija jätkusuutlikkus on kliendile oluline. Kontserni tegevus jaotub kahte segmenti: tootmine ja kinnisvara. Teised tegevused, mis ei ole nii suure osakaaluga, et moodustada eraldi kajastatavat segmenti, on esitatud koos kui muud tegevused.
Perioodide võrdluses kasvas müügitulu põhiliselt tootmisettevõtete ning kinnisvarasektori tegevusaladel. Tootmistegevus ehk kontserni põhitegevusala andis suurima osa müügitulust, 90% (2021: 87%). Kinnisvara ja muud segmenteerimata tegevused moodustasid kokku 10% (2021: 13%). Aastaga kasvas tootmissegmendi müügitulu 18,0%, olles 157,6 (2021: 133,5) miljonit eurot. Täpsema ülevaate segmentidest aruandeaastal leiab "Tegevussegmentide" peatükist.
Kontsern jälgib müügitulusid kuue erineva tegevusala lõikes: elektriseadmete tootmine ja müük, elektrikaupade projekti- ja jaemüük, muude metalltoodete tootmine ja müük, tööstuskinnisvara rent, elektriinstallatsioonitööd laevaehitussektoris ja muud teenused.
Elektriseadmete müügist teenitud müügitulu moodustas 85% kontserni müügitulust. Ülejäänud 15% teeniti metalltoodete müügist, elektrikaupade projekti- ja jaemüügist, tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt.
Konsolideeritud müügitulu suurenes kontserni põhitegevusalades, elektriseadmete müügist ja kinnisvara rendist, ning langes elektrikaupade projekti- ja jaemüügist ning elektritöödest. Valdava osa aruandeaasta konsolideeritud müügitulu kasvust andis madalpingeseadmete, alajaamade, elektriautolaadijate ja päikesepaneelide süsteemide müügi suurenemine.
Märkimisväärseimaks projektiks oli eritellimusena valminud globaalse andmekeskuse energiavarustuse seadmed, mis toodeti Harju Elektri Leedu tehases. Tehasetooteliste konteinerlahenduste loomine kestis veidi üle poole aasta. Arendus- ja projekteerimisprotsess ning uudne tootmine käis koostöös rahvusvahelise partneriga ja meie mitmete tootmisüksuste inseneridega ning päädis keeruka täiskoormustestiga.
Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuhu müüdi aruandeaastal kokku 89% (2021: 90%) kontserni toodetest ja teenustest.
Kontserni Eesti ettevõtted panustavad tegevusse koduturul, osaledes võimalikes elektriseadmete hangetes ning pakkudes erinevaid tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Kontsern müüs 2022. aastal Eesti turule 17% (2021: 17%) oma toodetest ja teenustest, teenides 30,3 (2021: 26,0) miljonit eurot müügitulu. Valdavalt teeniti tehasetooteliste komplektalajaamade tootmisest ja tarnimisest.
Soome turult teeniti 10,9 miljoni euro võrra enam müügitulu kui aasta varem, kokku 81,8 miljonit eurot. Kasv tuli põhiliselt madalpingeseadmete müügist tööstussektorile, kuid Soome tütarettevõtte tootevalikusse on eelneva aastaga võrreldes lisandunud ka ElektrA elektrisõidukite laadimisjaamade tooteperekond. Võrdlusperioodi tavapärasest väiksemat müügitulu mõjutasid enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega 2021. aastal, uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit.
Harju Elektri suurim turg, Soome, moodustas aruandeaasta konsolideeritud müügitulust 47% (2021: 46%).
Rootsi turult teenitud müügitulu oli aruandeaastal 22,8 miljonit eurot ehk 4,8 miljonit eurot vähem kui 2021. aastal. Võrdlusbaas oli kõrge, kuna aasta varem oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid raamlepingutega kaetud alajaamade projekte kohalikul turul. Rootsi turu osakaal kontserni müügituludest langes viie protsendipunkti võrra 13%-le.
Müügitulu turgude lõikes aastatel 2018-2022
miljonit eurot
100 80 60 40 20 0 Soome Eesti Rootsi Norra Muud 75,5 71,868,7 15,4 16,7 23,5 26,030,3 13,5 19,5 26,5 27,6 22,8 8,7 21,6 16,7 13,2 21,8 7,7 13,8 11,2 15,018,5 70,9 81,8 2018 2019 2020 2021 2022
Kontserni muudest turgudest olid suurimad Holland, Saksamaa ja USA, kus teeniti müügitulu vastavalt 6,7 (2021: 5,0) miljonit, 5,8 (2021: 7,5) miljonit ja 3,9 (2021: 0,5) miljonit eurot. Muud turud andsid aruandeaasta müügitulust kokku 11% (2021: 10%).
Harju Elektri aasta algas ootusrikkalt materjali hindade stabiliseerumise võimalusega. Olles veebruari keskpaigaks ühele poole saanud materjali kättesaadavuse probleemidega, kooskõlastanud klientidega raamlepingute hinnad ning toibunud haiguslainetest, algas Ukraina-Vene sõda. Mitme ülemaailmse kriisi tagajärjel tekkinud materjalide ja komponentide hinnatõus, kvalifitseeritud tööjõu tasude suurenemine ning vajalike komponentide hilinemised jätsid tugeva jälje meie tootmisefektiivsusele. Äritegevuse kulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes 20%, olles 179,8 (2021: 149,8) miljonit eurot.
Äritegevuse kuludest enim kasvasid müüdud toodete ja teenuste kulud, olles 163,0 (2021: 134,9) miljonit eurot. Kuludesse arvestati Energo Veritas OÜ varude allahindlus, 1,0 miljonit eurot, kuna kontsernil puudub käimasolevate vaidluste tõttu kontroll Enefit Connecti poolt arestitud laovarude üle. Lisaks moodustati 1,9 miljoni euro suurune eraldis kahjumlike lepingute katmiseks. Kontserni turustuskulud kasvasid eelmise aastaga võrreldes 6,1%, olles 5,6 (2021: 5,3) miljonit eurot ja moodustades kontserni äritegevuse kuludest 3,1% (2021: 3,5%) ning müügitulust 3,2% (2021: 3,4%).
Üldhalduskulud kasvasid eelneva perioodiga võrreldes 11,2 (2021: 9,7) miljon euroni, moodustades kontserni äritegevuskuludest ja müügitulust vastavalt 6,2% (2021: 6,5%) ja 6,4% (2021: 6,4%). Aruandeaasta üldhalduskuludesse arvestati Energo Veritas OÜ firmaväärtuse allahindlus 0,4 miljoni euro väärtuses, mis mõjutas ka aastast põhivarade kulumit. Põhivarade kulumit arvestati aruandeaasta jooksul 4,8 miljonit eurot, mis on 0,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kulumi suurenemine võrreldes eelmise aastaga tulenes ka mitmete investeeringute kasutusele võtmisest ning Leedu tehase laienduse arvele võtmisest 2021. aasta kolmandas kvartalis.
Harju Elektri 2022. aasta tulemusele sai saatuslikuks üksteise järel tekkinud väljakutsed - materjali ja põhikomponentide hinnatõus, tarneahelate tõrked, suurenenud energia hind ning maailmas järjepidevate kriiside mõjul hoogustunud inflatsioon. Et hoida tootmisüksused stabiilselt töös, tõsta tarnekindlust ja olla valmis rekordilise tellimusraamatu täitmiseks, hoidsid tootmisettevõtted kõrgemaid materjali varusid ning sõlmisid tarnijatega suuremamahulisi kokkuleppeid. Teiseks poolaastaks suudeti kasumlikkust parandada, kuid ühekordsete allahindluste ja eraldiste mõjul ei võimaldanud aasta tulemust päästa ning Harju Elektril lõpetas esmakordselt aasta kahjumiga.
Harju Elektri aruandeaasta brutokasum oli 12,3 (2021: 17,9) miljonit eurot. Brutokasumi marginaal langes võrreldava perioodi suhtes 4,7 protsendipunkti võrra 7,0-ni. 2022. aastal oli ärikahjum (EBIT) -4,5 (2021: ärikasum 3,2) ja puhaskahjum -5,5 (2021: puhaskasum 2,6) miljonit eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,31 (2021: puhaskasum aktsia kohta 0,15) eurot.
Finantsvara ümberhindlustest ning müükidest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud läbi muu koond-kasumi. Aruandeaastal finantsvara ümberhindlusest tekkinud netokahjum oli kokku 0,7 (2021: netokasum 12,3) miljonit eurot. Peamise osa 2021. aasta finantsvara ümberhindlusest andis OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu osaluse hinnanguline õiglase väärtuse muutus.
Noteeritud väärtpaberite osalisest müügist ning SIA Energokomplekss müügist laekus kokku 1,3 (2021: 1,0) miljonit eurot, millest realiseerunud kasum oli 0,3 (2021: 0,3) miljonit eurot.
Kontserni varade maht suurenes aastaga 23,8 miljoni euro võrra 171,4 (31.12.21: 147,6) miljoni euroni. Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustasid käibevarad 46% (31.12.21: 43%) ja põhivarad 54% (31.12.21: 57%) varadest. Võõrkapitali ja omakapital osakaal kontserni varades kujunes vastavalt, 54% (31.12.21: 41%) ja 46% (31.12.21: 59%).
Kontserni käibevarad suurenesid aruandeperioodi jooksul 15,4 miljoni euro võrra 79,0 (31.12.21: 63,5) miljoni euroni. Enamik käibevarade suurenemisest oli tingitud varude kasvust 10,0 miljoni euro võrra 37,1 miljoni euroni. Aasta tagasi oli kontsern raskustes tooraine ning komponentide kättesaadavusega, millest tulenevalt suurendati esimestes kvartalites kriitiliste toodete laovarusid. Viimases kvartalis hinnati alla 1,0 miljoni euro väärtuses Energo Veritas OÜ varusid. Aruandeperioodi lõpuks moodustasid materjalid kogu varudest 77%
(31.12.21: 69%). Ülejäänud osa moodustab lõpetamata ja valmistoodang. Varude väärtuse kasvu on mõjutanud olulisel määral ka materjali, komponentide ning pooltoodete omahinna kasv. Nõuded ostjatele ja muud nõuded ning ettemaksed vähenesid aruandeperioodil 3,2 miljoni võrra 32,7 (31.12.21: 35,9) miljoni euroni ning raha ekvivalendid kasvasid 9,2 ( 31.12.2021: 0,6) miljoni euroni.
Aruandekuupäeva seisuga oli kontsernil kohustusi kokku 92,0 (31.12.21: 60,7) miljonit eurot, millest lühiajaline osa moodustas 78% (31.12.21: 81%). Aasta jooksul kasvasid lühiajalised kohustused 22,0 miljoni euro võrra 71,3 miljoni euroni, sh ostjate ettemaksed suurenesid enam, 12,1 miljoni euro võrra. Enamik on klientide palvel varakult projektide tarbeks soetatud varude finantseerimiseks. Põhivara soetus, ärimahtude kasv ja suurenenud varude finantseerimine kasvatasid võlakohustusi 16,8 miljoni euro võrra. Lühi- ja pikaajalised võlakohustused jagunesid perioodi lõpus vastavalt – 24,4 (31.12.21: 16,9) ja 20,7 (31.12.21: 11,4) miljonit eurot. Västeråsi tehase ehituskulude ja uue kinnisvaraprojekti arenduse rahastamiseks sõlmis AS Harju Elekter ja Coop Pank AS aasta lõpus laenulepingu summas 10 miljonit eurot. Pikaajalisi laene ja liisinguid kasutati kinnisvarainvesteeringute ja kontserni tootmishoonete ehituste ning automaatsete tootmisseadmete finantseerimiseks. IFRS 16 "Rendilepingud" arvestuspõhimõtete alusel kajastatud lühi- ja pikaajalised võlakohustused vähenesid 1,2 miljoni euro võrra 0,3 (31.12.21: 1,5) miljoni euroni. Kontserni omakapital vähenes 79,4 (31.12.21: 86,8) miljoni euroni, sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 79,6 (31.12.2021: 87,0) miljonit eurot.
Harju Elekter investeerib järjepidevalt ärivaldkonna arendustesse, et see tagaks tootmisprotsesside, tehnoloogilise põhivara, ärikinnisvara ja äritegevust toetavate IT-lahenduste jätkusuutliku toimivuse. Jätkusuutlikkuse vaates peab Harju Elekter oluliseks panustada valdkondadesse, mis toetavad kontserni tegevust nii taastuvenergia kui ka rohelise elektrienergia jaotus-, salvestus- ja tootmisrakendustega.
Kontsern investeeris 2022. aastal põhivarasse kokku 15,2 (2021: 7,7) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 12,9 (2021: 5,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2021: 0,7) miljonit eurot. Investeeringud erinevatesse varagruppidesse jagunesid riigiti: Eestis 2,4 (2021: 3,5); Soomes 0,3 (2021: 0,4); Rootsis 12,1 (2021: 0,3) ja Leedus 0,4 (2021: 3,5) miljonit eurot.
Kontserni kõikides ettevõtetes tehti taastuvinvesteeringud tööriistadesse ja tehnoloogiasse.
Allika Tööstuspargis, Saue vallas, valmis Laohotell III (2447 m2 ) ehitus.
Omandati ligikaudu 3700 m2 suurune kinnistu olemasoleva võimaliku tootmishoone laienduse jaoks Soomes, Ulvilas.
Raha ja raha ekvivalendid kasvasid aruandeaastal 8,6 miljoni võrra 9,2 miljoni euroni, võrreldaval perioodil vähenesid 2,2 miljoni euro võrra 0,6 miljoni euroni.
2022.aasta äritegevuse rahavood kokku olid 7,2 (2021: -0,5) miljonit eurot. Tootmisettevõtted soetasid olulises mahus teadaolevatele kliendiprojektidele vajalikke materjale, mille tõttu paigutati aruandeaastal varudesse 10,0 miljoni euro väärtuses rahalisi vahendeid. Äritegevuse nõuded ja ettemaksed kasvasid 3,0 miljoni euro võrra. Äritegevusega seotud
kohustuste ja ettemakstud tulude 14,6 miljoni eurosest kasvust moodustas valdava osa, 12,1 miljonit eurot, ostjate ettemaksu suurenemine.
Investeerimistegevusse paigutati 14,1 (2021: 7,0) miljonit eurot. Investeeringute eest tasuti kokku 15,5 (2021: 8,4) miljonit eurot, millest enamik on seotud Rootsis Västeråsi valminud tehasega. Väärtpaberiportfelli ja SIA Energokomplekss müügist laekus kokku 1,3 (2021: 1,0) miljonit eurot.
Segmentide müügitulude osakaal
Kontserni juhatus on määratlenud tegevussegmendid vastavalt ettevõtte peamistele äritegevusaladele. Harju Elektri kaks peamist tegevusvaldkonda, mida esitatakse eraldi segmentidena, on tootmine ja kinnisvara. Teised tegevused, mis ei ole nii suure osakaaluga, et moodustada eraldi kajastatavat segmenti, ja millega kaasnevad riskid ja hüved ei olnud oluliselt erinevad ja selgesti piiritletavad, on esitatud koos kui muud tegevused.
Tootmissegmenti iseloomustavad tegevused on elektrienergia jaotus-, lülitus- ja muundamisseadmete ning automaatika-, protsessijuhtimis- ja tööstuslike juhtimisseadmete disainimine, müük, tootmine ja järelteenindus.
Kinnisvarasegment hõlmab tööstusliku kinnisvara arendamist, projektijuhtimist, rentimist ning sellega kaasnevaid muid teenuseid rendipartneritele ja kontserni ettevõtetele.
Muud tegevused koondab enda alla finantsinvesteeringute juhtimine, elektrikaupade jae- ja projektimüügi ning elektriinstallatsioonitööd laevaehituses.
Harju Elektri põhitegevusalaks on tootmine, mille kasumlikkuse ning tõhususe kasvatamine on kontsernile esmatähtis. Selle nimel jätkati aruandeaastal kontserni restruktureerimist, mille käigus korrastati juhtimist ja struktuuri ning kaasati juhtkonda kontserniülene tootmisjuhtimise.
Tootmise segment hõlmab elektrienergia jaotusja juhtimisseadmeid tootvaid tehaseid Eestis (AS Harju Elekter Elektrotehnika), Soomes (Harju Elekter Oy), Rootsis (Harju Elekter AB) ja Leedus (Harju Elekter UAB). Tehaste põhitoodangu moodustavad seadmed kesk- ja madalpinge elektrienergia jaotuseks (eri tüüpi alajaamad, kaablijaotus- ja liitumiskilbid), erinevad elektrienergia lülitus- ja muundamisseadmed ning automaatika- ja juhtimiskeskused energia-, tööstusja merendussektori ning taristu objektide tarbeks. Lisaks pakuvad tootmissegmendi ettevõtted ka erinevaid projekteerimis- ja inseneriteenuseid.
Samuti kuulub tootmise segmenti Eestis asuv AS Harju Elekter Teletehnika, mis valmistab lehtmetalltooteid elektrotehnika ja telekomi sektorile. Lisaks on segmendi osaks Soomes asuv Harju Elekter Kiinteistöt Oy ja Rootsis asuv Harju Elekter Services AB, mille põhitegevuseks on kontsernile kuuluva ja tootmisettevõtete kasutuses oleva tööstusliku kinnisvara haldamine Soomes ja Rootsis. Tootmissegmendi kinnisvaraettevõtted ei mõjuta kontserni konsolideeritud müügitulu.
Tootmissegmendi aruandeaasta müügitulu kontsernivälistelt klientidelt oli 157,6 (2021: 133,5) miljonit eurot. Hoolimata materjalide ja komponentide tarneahelate probleemidest, kasvas tootmissegmendi aruandeaasta
Kasvu toetasid peamiselt klientide rekordilised tellimused ning pidev ja sihipärane töö müügihindade tõstmiseks. Segmendi kontserniväline müügitulu moodustas konsolideeritud müügitulust 89,8% (2021: 87,4%). Tootmisettevõtetes töötas aruandeperioodi lõpuga kokku 820 (2021: 791) inimest ning aruandeaastal keskmiselt 810 (2021: 756) inimest, kellest ligikaudu 70% on tootmistöölised ja 30% administratiiv- ja insenertehniline personal.
Soome 35,1% (2021: 35,0%) Eesti 31,4% (2021: 32,7%) Leedu 20,7% (2021: 15,9%) Rootsi 12,8% (2021: 16,4%)
müügitulu 18% võrra.
Tootmise tegevusvaldkonna väärtusahel:
Eestis tegutseb kaks tootmisüksust: AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika.
AS Harju Elekter Elektrotehnika on Keila Tööstuspargis asuv juhtiv kesk- ja madalpinge elektriseadmete arendaja, tootja ja turustaja. Ettevõtte kasutuses on ligi 23 100 m² tootmis-, lao-, hoovi- ja kontoripindu. Ettevõttes töötas aruandeaasta lõpu seisuga 227 (2021: 243) inimest, neist viiendik müügi- ja tootearendusvaldkonnas. Aruandeperioodil töötas ettevõttes keskmiselt 242 (2021: 243) inimest.
AS Harju Elekter Teletehnika põhitegevuseks on erinevate lehtmetallitoodete tootmine energeetikaja elektrotehnikasektorile ning allhanketööde
pakkumine teistele tööstusvaldkonna ettevõtetele. Lisaks põhitegevusalale on ettevõttel oma tootepere andmesidevõrgu sidekappide ja lisatarvikute näol, mida arendatakse, turustatakse ja toodetakse telekommunikatsiooni sektori klientidele nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
AS-i Harju Elekter Teletehnika Keilas asuv 9000 m² tehas on oma tootmismahtudega üks suurimaid õhukeste lehtmetalltoodete valmistajaid lähipiirkonnas.
Ettevõttes töötas 2022. aasta lõpu seisuga 88 (2021: 99) inimest ja 2022. aastal keskmiselt 98 (2021: 96) inimest. Töötajatest umbes 80% on otseselt seotud tootmisprotsessidega ja 20% on kontoritöötajad.
Eesti tootmisettevõtete müügitulud kokku olid 2022. aastal 61,6 miljonit eurot, kasvades aastaga 16,9%. Müügitulu kasvu panustasid tugevalt mõlemad ettevõtted. Kasvu toetasid hinnatõusud varasematel aastatel sõlmitud hankelepingutes ning pidev sihipärane müügitöö. Müügitulu kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest. Aasta muutsid väljakutseterohkeks keeruline olukord materjalide ja komponentide
kättesaadavusega ning märkimisväärne sisendhindade kasv, mis tingis vajaduse planeeritud tootmisplaanide korduvaks muutmiseks.
Oluline osa kontserni Eestis valmistatud toodangust müüakse välismaale. Aruandeaastal moodustas ekspordi osakaal müügituludest 56,7% (2021: 62,5%) ning olulisemateks sihtriikideks Eesti ettevõtetele olid kontserni koduturud Soome ja Rootsi. Aruandeaasta müügitulu aitas kasvatada Caruna Oy ja E.ON Energidistribution AB-ga sõlmitud kehtivate raamlepingute edukas täitmine. Samuti eelneva aastaga võrreldes oluliselt kasvanud alajaamade ja kaablijaotuskappide tarned Eestis.
Jätkuvalt osaleb Eesti elektriseadmete tehas erinevates müügihangetes, kus aruandeaasta üheks märkimisväärseimaks võiduks oli juulis sõlmitud leping Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN) madalpinge jaotusseadmete tarnimiseks. Kolmeaastase lepingu orienteeruv maht on üle 1 miljoni euro ning seda on võimalik pikendada kokku kahe jätkuaasta võrra.
Väljakutsuvaks tegid lõppenud aasta eelkõige kiired ja laiaulatuslikud toorainete kui ka erinevate elektriseadmete komponentide sisendhindade muutused. Tarneahelate probleemid tõid suuri katsumusi kasumliku ja efektiivse tootmisprotsessi töös hoidmisel ja laovarude haldamisel. Keerulistest oludest lähtuvalt hinnati ümber lepingud kogu kliendiportfelli ulatuses.
Aruandeaastal alustati ettevalmistusi AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika ettevõtete ühendamiseks, mis on kavandatud lõpule jõudma 2023. aasta esimeses kvartalis. Ühinemise ettevalmistamiseks määrati AS Harju Elekter Elektrotehnika uueks juhatuse liikmeks senine AS Harju Elekter Teletehnika juhatuse liige Alvar Sass. Ettevõtetes loodi ühine juhtimisstruktuur ja täiendati sisemisi protsesse toodete, tarnijate, koostööpartnerite, kvaliteedi ja töötajate suhtes. Protsesside ja juhtimispõhimõtete uuendamist alustati läbi lean-põhimõtete juurutamise. Kõrgendatud tähelepanu all oli endiselt kõik töötajate tervishoiuga seonduv.
Müügitulu Eesti tootmisüksustes
Eesti tootmisüksuste müügitulu turgude viisi
Harju Elekter Oy-st on kujunenud üks juhtivaid tööstusautomaatika- ning elektrienergia jaotusja ülekandeseadmete tootjaid Soomes. Ettevõtte peakontor asub Ulvilas ning tehased Ulvilas, Keraval ja Kurikkal. Kokku on ettevõtte kasutuses ca 8600 m2 tootmis-, lao- ja kontoripinda.
Harju Elekter Oy 2022. aasta müügitulu kokku oli 68,8 (2021: 56,4) miljonit eurot, kasvades aastaga 22%.
Oluline osa Soome toodangust müüakse väljapoole Soomet ning need jõuavad klientideni peamiselt tootjate ja eksportijate kaudu. Samas on Soome ettevõte kontserni Eesti ettevõtete toodete maaletooja ja edasimüüja kohalikul turul. Eestist imporditud toodete vahendusmüük Soome turule moodustas 19,8 (2021: 17,2) miljonit eurot.
Kontserni Soome tootmisüksustes töötas aruandeperioodi lõpu seisuga kokku 141 (2021: 117) inimest, aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 130 (2021: 111) inimest. Umbes 60% töötajatest on hõivatud tootmises ja 40% juhtimis-, administratiiv-, arendus- ja müügitegevustes. Aruandeaasta üheks fookusteemaks olid töötajad ja nende heaolu.
Soomes toodetavad tooted on suunatud tööstus-, energiatootmis- ja -jaotussektoritele ning taristuprojektidele, kattes klientide vajadused alates toodete, programmide ja projektide väljatöötamisest kuni hooldusteenuse pakkumiseni. Tootevalik on lai ning tooteportfelli kuulub erinevaid kuni 20 kV tooteid ja lahendusi. Viimastel aastatel on jõudsalt arendatud Soome turule toodud ElektrA elektrisõidukite laadijaid, mille puhul on märgata ka kiiret nõudluse kasvu.
Aruandeaastal suurendas Harju Elekter Oy osalust IGL Technologies Oy-s 0,2 miljoni eurose investeeringuga 5,5%-lt 10%-ni. Koostöös jätkatakse elektriautode laadimissüsteemide tervikpakettide kättesaadavuse parandamist ning võrgustiku laiendamist nii
Põhjamaade kui ka Baltikumi turgudel, kus Harju Elektri Oy rolliks on laadimisseadmete riistvara arendus, tootmine ja müük.
Ulvila ja Kerava tootmisüksused on keskendunud peamiselt lepingulisele tootmisele, projektiteenustele ning tarnetele energia- ja tööstussektoris ning taristuprojektides. Nimetatud valdkondades keskenduti 2022. aastal peamiselt olemasolevate kliendilepingute täitmisele. Tellimuste efektiivne täitmine oli osaliselt endiselt raskendatud komponentide ja materjalide pikkade tarneaegade ning komponentide ja materjalide sisendhindade suurte kõikumiste tõttu.
Kurikka tootmisüksus, kus kasutuses on 2500 m2 tootmisja kontoripinda, on peamiselt keskendunud komplektalajaamade ja kaablijaotuskappide tootmisele, sh projekteerib, toodab ja turustab seadmeid elektrienergia jaotussektori tarbeks Soome turule.
Müügitulu Soome tootmisüksustes
Kliendibaasis ega toodetes ei olnud aruandeaastal märkimisväärseid muutusi. Kurikka üksuses toodetud kvaliteetsetel alajaamadel on Soomes jätkuvalt hea maine ja pika tegevusaja jooksul on välja kujunenud kindel lojaalne kliendibaas.
Aruandeperioodi suurimad väljakutsed kõigis Soome tootmisüksustes olid seotud tarneahelate probleemide ja efektiivse planeerimis- ja tootmistegevuse korraldamisega.
Perioodi jooksul analüüsiti kõigi tootmisüksuste tegevuspõhimõtteid, kliendi- ja tarnelepinguid ning uuendati hinnastamis- ja juhtimispõhimõtteid.
Soome tootmisüksuste peamised edasised eesmärgid on seotud tootmisefektiivsuse suurendamisega. Samuti uuendatakse tooteportfelli ning juurutatakse hinnastamis- ja juhtimispõhimõtteid. Jätkuvalt keskendutakse tarneahelast tingitud takistuste vähendamisse ning panustatakse töötajate heaolusse ja arengusse.
Tootmissegment Rootsis hõlmab tütarettevõtet Harju Elekter AB-d, mis on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike keskja madalpingelahenduste väljatöötamisele ning nende tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja energiasektorile. Ettevõtte peakontor koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga kolis aruandeaastal Malmöst Våsteråsi, kus valmis 2022. aasta detsembris uus moodne 6282 m2 -ne tootmishoone koos vajalike lao- ja kontoripindadega. Aruandeaasta lõpus suleti ettevõtte tootmiskompleks Finspångis, kust tootmistegevus koliti üle vastvalminud Våsteråsi tehasesse.
Ettevõttes töötas 31. detsembri seisuga 72 (2021: 76) inimest ja aruandeperioodil keskmiselt 69 (2021: 75) inimest.
Aruandeaastast alates kuulub tootmissegmenti 2010. aastal loodud Harju Elekter Services AB, millest kujundati ümber valdusfirma, mis omandas 2022. aasta detsembris Våsteråsi uue tehasehoone. Ettevõttel muid tegevusi ei olnud.
Rootsi üksus keskendub Rootsi turule, kus müüdi 88% (2021: 99%) toodangust ja teenustest.
Eestis toodetud toodete vahendusmüük Rootsi turule oli aruandeaastal 5,3 (2021: 3,2) miljonit eurot.
Suurimaks kordaminekuks lisaks valminud uuele tootmiskompleksile võib lugeda järjekordset elektriprojekti lepingut ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm, kelle
tarbeks uuendatakse Odenplani metroojaama alajaama 2024. aasta veebruariks. Lepingu orienteeruv maht on 1,7 miljonit eurot. Harju Elektri uus projekt Stockholmi metrood haldava ja arendava Region Stockholmiga on koostööjätkuks 2020. aasta sügisel alguse saanud Slusseni metroojaama ning 2021. aasta kevadel alustatud Albano ja Rådhuseti metroojaamade ajakohastamisele.
Aruandeperioodi suurimateks väljakutseteks olid ebakindlatest tarneahelatest tingitud lisategevused ja sellest tulenev ebaefektiivsus.
Seda mõjutasid ka sisendmaterjalide ja komponentide märkimisväärsed hinnatõusud. 2022. aastal jätkati mitmete sisemiste protsesside arendamist ja tegevuskohtade ümberpaiknemisest tingitud struktuuride ja põhimõtete uuendamist.
on struktuurimuutuste lõpule viimine ning uue Våsteråsi tehase kiire ja efektiivne täiskoormuse saavutamine. Lisaks keskendutakse aktiivsele müügitööle ja ärimahtude kasvatamisele.
Leedus asuv tütarettevõte Harju Elekter UAB kuulub kontserni alates 2003. aastast. Ettevõtte fookus on suunatud süsteemiintegraatorite jaoks toodete ja lahenduste välja töötamisele ja lepingulisele tootmisele merendus- ja tööstussektoris, tarnides spetsiaalselt kliendi tarbeks välja töötatud energiajaotuse ja sagedusinverteri seadmeid. Ettevõtte peakontor ja tootmiskompleks asuvad Leedus Panevežyses. Ettevõttes töötas 31. detsembri seisuga 291 (2021: 256) inimest ning aruandeaastal keskmiselt 271 (2021: 232) inimest.
Tootmissegmendi Leedus teenitud müügitulu oli aruandeaastal 40,7 (2021: 25,7) miljonit eurot, kasvades aastaga 58%.
Aruandeperioodil paranes märgatavalt tavapärane majandustegevus, mis oli 2020. ja 2021. aastal tugevalt häiritud erinevate tervise- ja tarneahelakriiside tõttu.
Lisaks toetasid kiiret müügitulude kasvu varasematel aastatel tehtud investeeringud ja tehase tootmisvõimekuse laiendamine.
Panevežyses asuva 17 300 m2 tehase toodangust 99% eksporditi aruandeaastal üle maailma erinevatesse
sihtriikidesse, millest olid olulisemad Norra, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Holland ja Soome.
Aruandeaastal teeniti enamik müügitulust projektipõhiste toodete ja teenuste väljaarendamisest, tootmisest ja müügist merendus- ja laevandussektorile. Tootesortimendis olid suurima osakaaluga erinevad sagedusmuundurseadmete süsteemid ning elektri- ja kontrollkilbid. Kvaliteetsete toodete pakkumine merendussektorile on väga tugevalt seotud ettevõtte kõrgetasemelise inseneritöö võimekusega, kuna tellimused on seotud peamiselt projekti- ja kliendikohaste lahendustega, mida ei leidu standardkataloogides. Klientide huvi ja päringud ettevõtte toodangu vastu on väga
kõrged ja tellimusraamat oli aastalõpu seisuga rekordiline.
Tugeva müügitöö võiduks võib pidada märtsis sõlmitud lepingut Ameerika Ühendriikide Teraskorporatsiooniga, ärinimega Exploratory Ventures LLC, madalpinge ajamite ja MCC süsteemide tootmiseks. Need on mõeldud 1500 ajami juhtimiseks nende Arkansase uues Big River Steeli tehases. Tootmine ja tarned toimuvad kuni 2023. aasta aprillini. Lepingu orienteeruv maht on 10 miljonit eurot.
Endiselt jagus väljakutseid komponentide ja materjalide kohati prognoosimatu saadavuse, tarneaja ja hinnamuutustega. Tarneahelate ebaefektiivsus tekitas jätkuvalt keerukusi tootmistegevuse planeerimisel. 2022. aasta alguses mindi üle uuele ERP tarkvarale.
Lisaks aktiivsele müügitööle ja märkimisväärsetele investeeringutele panustati aruandeaastal jätkuvalt sisemiste protsesside arengusse, töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse ja erinevatesse ühiskondlikesse tegevustesse.
Kokkuvõttes tõi 2022. aasta Leedu tehase jaoks väga suure käibekasvu ja tugeva tellimusraamatu edaspidiseks. Järgnevateks aastateks on peamiseks eesmärgiks lisandunud tootmisvõimekuse ja ressursside järjest efektiivsem rakendamine.
Leedu müügitulu turgude viisi
Kinnisvarasegmendi tegevus hõlmab tööstusliku kinnisvara arendamist, hooldust ja rentimist; kinnisvara ja tootmisvõimsuse ülalpidamisega seotud teenuseid; ning teenuste vahendamist. Segmendi tegevust korraldab AS-i Harju Elekter kinnisvaraosakond, kus aruandeaasta lõpu seisuga töötas 5 (2021: 6) inimest.
Kontsernil on kinnistud tööstusparkides Eestis (Keila, Allika ja Haapsalu), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka), Rootsis (Västerås) ja Leedus (Panevežys) – kokku 80 ha, millel asub 124,8 tuhat m2 tootmis-, kontori- ja laopindasid. Kontsernivälistele klientidele renditakse pindu Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkides.
Aruandeaastal oli kinnisvara segmendi äritulu kokku 6,1 (2021: 5,6) miljonit eurot, millest kontserniväline müügitulu moodustas 4,4 (2021: 3,8) miljonit eurot, andes konsolideeritud müügitulust 2,5% (2021: 2,5%). Kinnisvarasegmendi müügitulust moodustas renditulu 75% (2021: 82%) ning kommunaal- ja muud teenused 25% (2021: 18%). Äritegevus oli stabiilne, välja renditavate pindade vakantsus madal ning märkimisväärseid muutusi rentnike osas ei toimunud. Aruandeaasta kontserniväline müügitulu on kasvanud eelkõige tänu 2022. aasta II kvartalis Allika tööstuspargis valminud Laohotell III hoonele, mis on
täielikult välja renditud. Kinnisvarasegmendi müügitulu teeniti aruandeaastal Eestist.
Aruandeperioodil investeeriti kinnisvarasegmendis 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot. Suur osa aruandeperioodi investeeringutest on seotud II kvartalis valminud Laohotell III ehitusega.
Kuna turul on nõudlus tööstusliku kinnisvara rendipindade järele, siis jätkatakse hoonete portfelli arendamist.
Töös on mitmed projektid, millest märkimisväärseim on juunis Reimax Electronics OÜ-ga sõlmitud kavatsuste protokoll Allika Tööstusparki tootmishoone projekteerimiseks, ehitamiseks ning pikaajaliseks välja rentimiseks. Ligi 6000 m2 hoone
projekteerimine on töös ning võimalik valmimine on planeeritud 2023. aasta lõppu. Kogu investeeringu maksumus on ligikaudu 6,5 miljonit eurot.
Muude tegevuste segmendi alla kuuluvad järgmised kontserni ettevõtted: Eestis AS Harju Elekter ja Energo Veritas OÜ ning Soomes Telesilta Oy.
Muude segmenteerimata tegevuste kontserniväline müügitulu kokku oli aruandeaastal 13,6 (2021: 15,4) miljonit eurot, vähenedes aastaga 12%. Müük teistele tegevussegmentidele oli 0,3 (2021: 0,2) miljonit eurot. Muud tegevused moodustasid 7,8% (2021: 10,1%) kontserni konsolideeritud müügitulust.
AS Harju Elekter on kontserni emaettevõte. Ettevõtte tegevus jaotub kaheks: kinnisvara ja muud tegevused. Tööstusliku kinnisvara arendamise ja rentimisega seotud tegevuste kõrval tegeleb emaettevõte:
Emaettevõtte muude tegevuste äritegevus moodustas konsolideeritud müügitulust 0,3% (2021: 0,3%). Emaettevõttes väljaspool kinnisvaraosakonda töötas aruandeperioodi lõpu seisuga 21 (2021: 16) inimest. Personali suurenemine on seotud põhivaldkondade tsentraliseerimisega.
Muude tegevuste hulgas on AS-i Harju Elekter investeeringute juhtimine üks olulisemaid. Investeerimisportfell 31.12.2022 seisuga koosneb erinevatest noteeritud väärtpaberitest summas 1,4 (2021: 2,9) miljonit eurot, investeeringust OÜ-sse Skeleton Technologies Group summas 21,8 (2021: 21,8) miljonit eurot ja IGL-Technologies Oy-sse summa 0,5 (2021: 0,25) miljonit eurot. Aruandeaastal võõrandati 14%-line SIA Energokomplekss osalus, et keskenduda põhitegevusalale.
Energo Veritas OÜ on projektijuhtimisel põhinevale müügi- ja kaubandustegevusele suunatud ettevõtte, kellel olid aruandeperioodil müügikontor ja esinduskauplused Tallinnas ja Tartus. Ettevõttes töötas 31.12.2022 seisuga 9 (2021: 18) inimest ning aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 15 (2021: 17). Energo Veritas OÜ 2022. aasta müügitulu oli 8,1 (2021: 9,6) miljonit eurot.
Tütarettevõtte Energo Veritas OÜ ütles 2022. aasta mais ülesse raamlepingud Enefit Connect OÜ-ga, kes on esitanud raamlepingute rikkumiste eest Energo Veritas OÜ-le nõuded ning kelle nõuete tagamiseks on kohtu otsusega ettevõtte laovarud arestitud ja sisuline äritegevus peatatud. Vaidluses pole saavutatud poolte vahel kokkulepet ning kokkuleppe mitte saavutamisel satub tütarettevõtte suure tõenäosusega makseraskustesse, likviidsuskriisi ja maksejõuetuseni. Energo Veritase äritegevuse jätkumine on pigem ebatõenäoline.
Telesilta Oy on Soomes Uusikaupunkis 1978. aastal asutatud elektritööde ettevõte, mis on spetsialiseerunud laevade elektrisüsteemide projekteerimisele ning seadmete valmistamisele, paigaldamisele, seadistamisele ja hooldusele Soome turul. Ettevõte pakub klientidele spetsiifilisi lahendusi, omatoodete osakaal on marginaalne. Telesilta Oy kuulub kontserni 2017. aastast. Lisaks Uusikaupunkile on ettevõttel üksused elektritöödeks Turu ja Rauma sadamates.
Ettevõttes töötas 31.12.2022 seisuga 34 (2021: 33) inimest ning aruandeperioodi keskmine töötajate arv oli 34 (2021: 33). Aruandeaasta müügitulu oli 5,5 (2021: 6,0) miljonit eurot, mis vähenes 8,3% võrreldes eelmise aastaga. Mõningane langus on tingitud võrdlusperioodil töös olnud suurest hulgast projektidest. 2022. aasta tööde portfell oli mitmekesine, millest olulisim oli 2020. aastal alustatud Soome Piirivalve tarbeks ehitatavate laevade elektritööde lepingu täitmine. Aruandeperioodi töövõiduks on aprillis sõlmitud 2,5 miljoni eurone leping elektri, automaatika- ja navigatsioonisüsteemide võtmed-kätte lahenduse tarnimiseks süvenduslaevale. Tarne toimub 2023. aasta lõpus ja laeva operaatoriks on Poolas, Gdynias asuv merendusamet.
Telesilta Oy 2023. aasta eesmärkideks on olemasolevate kliendilepingute efektiivne täitmine, tõhususe suurendamine ning tootmisvõimekuse kasvatamine.
ISIN kood EE3100004250 Aktsia lühinimi HAE1T
Lihtaktsiate arv 18 289 508
Arvestuslik väärtus 0,63 eurot
Noteerimise kuupäev 30.09.1997
Aruandeaastal täitus Harju Elektril 25 aastat börsil olekust. 1997. aastal oli AS Harju Elekter üks neist Eesti ettevõttetest, mis Tallinna börsi esimese aktiivsema liitumislaine ajal börsile läks, sealhulgas algusaastatel noteeritud mõnekümnest ettevõttest kaupleb tänaseni börsil vaid kuus.
Alates 2003. aastast on Harju Elekter olnud Tallinna börsi põhinimekirjas. Ettevõtte kõik aktsiad on börsil vabalt kaubeldavad ning iga aktsia annab võrdse hääle- ja dividendiõiguse.
Harju Elektri aktsionärid on võrdsed ning eraldi hääleõigust käsitlevaid piiranguid või kokkuleppeid ei ole. Ettevõttele teadaolevalt ei ole aktsionäride
omavahelistes lepingutes mingeid piiranguid seoses väärtpaberite võõrandamisega ega muid spetsiifilisi kontrolliõigusi.
Aruandeaastal realiseerus 2019-2022 töötajate optsiooniprogramm. AS-i Harju Elekter nõukogu suurendas ettevõtte aktsiakapitali 170 700 euro võrra uute nimiväärtuseta lihtaktsiate väljalaskmise teel. Aktsiate märkimise aeg oli 15. juuli 2022 ja aktsiate väljalaske hind 3,98 eurot aktsia kohta. Kokku märgiti 270 953 lihtaktsiat arvestusliku väärtusega 0,63 eurot aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendamise järgselt on AS-i Harju Elekter aktsiakapital 11,52 miljonit eurot, mis jaguneb 18,3 miljoniks nimiväärtuseta lihtaktsiaks.
AS-i Harju Elekter aktsia sulgus aasta viimasel kauplemispäeval 5,01 euro tasemel, vähenedes aastaga 32,7%. Kokku kaubeldi 0,9 (2021: 2,0) miljoni aktsiaga, sealhulgas tehingute maht oli kokku 5,6 miljonit eurot.
- detsembri seisuga oli aktsiahinna alusel ettevõtte turuväärtus 91,63 miljonit eurot.
| 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Keskmine aktsiate arv (tk) | 18 134 463 | 17 855 220 | 17 739 880 | 17 739 880 | 17 739 880 |
| Avamishind (eurot) | 7,44 | 5,24 | 4,26 | 4,12 | 5,00 |
| Kõrgeim hind (eurot) | 7,74 | 10,50 | 5,26 | 5,20 | 6,68 |
| Keskmine hind ( eurot) | 6,04 | 7,83 | 4,43 | 4,46 | 5,34 |
| Madalaim hind (eurot) | 4,85 | 5,20 | 3,20 | 4,01 | 3,89 |
| Sulgemishind (eurot) | 5,01 | 7,44 | 5,18 | 4,21 | 4,12 |
| Sulgemishinna muutus (%) | -32,70 | 76,7 | 23,0 | 2,2 | -17,6 |
| Ettevõtte turuväärtus (miljonit) | 91,63 | 134,06 | 91,89 | 74,68 | 73,09 |
| Kaubeldud aktsiaid (tk) | 929 491 | 2 048 865 | 1 160 598 | 531 415 | 1 100 773 |
| Käive (miljonit eurot) | 5,60 | 15,85 | 4,99 | 2,35 | 5,98 |
| Puhaskasum aktsia kohta (eurot) | -0,31 | 0,15 | 0,31 | 0,14 | 0,09 |
| P/E suhe (kordaja) | - | 51,13 | 16,52 | 30,07 | 45,78 |
| Dividend aktsia kohta (eurot) | (1) 0,05 | 0,14 | 0,16 | 0,14 | 0,18 |
| Dividendimäär % | 1,0 | 1,9 | 3,1 | 3,3 | 4,4 |
| Dividend/puhaskasum % | - | 96,2 | 51,0 | 100,9 | 206,6 |
(1)– juhatuse ettepanek
AS-i Harju Elekter aktsia hind (eurodes) ja käive (miljonites eurodes) Nasdaq Tallinna Börsil ajavahemikus 31.12.2017-31.12.2022 Nasdaq Tallinn, http://www.nasdaqbaltic.com/
Aktsionäride arv
Seisuga 31.12.2022 oli AS-il Harju Elekter 10 584 aktsionäri. Viimase viie aastaga on Harju Elektri aktsionäride arv kasvanud 8 116 aktsionäri võrra, millest viimasel aastal lisandus 1197. Stabiilselt
suurenev aktsionäride hulk näitab, et Harju Elekter on investeerimisportfellides usaldusväärne. AS-i Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil põhinev AS Harju KEK, millele kuulub 30,44% ettevõtte aktsiakapitalist. Harju Elektri aktsiaomandusest kuulub Eesti aktsionäridele 86,6%
12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 31.12.17 31.12.18 31.12.19 31.12.20 31.12.21 31.12.22 2 468 3 434 5 084 9 387 10 584
| Osaluse suurus |
Aktsionäride arv |
Osa üldarvust % |
Hääleõiguse % |
|---|---|---|---|
| Üle 10% | 2 | 0,0 | 40,8 |
| 1,0–10,0% | 7 | 0,1 | 20,3 |
| 0,1–1,0% | 56 | 0,5 | 15,3 |
| alla 0,1% | 10 519 | 99,4 | 23,6 |
| KOKKU | 10 584 | 100,0 | 100,0 |
(31.12.21: 86,3%), väliskapitali osalus on 13,4% (31.12.21: 13,7%). Seisuga 31.12.2022 kuulus ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmetele otse ning kaudse osaluse kaudu kokku 4,12% ettevõtte aktsiatest (lisa 16 ja HÜT). AS-i Harju Elekter aktsionäride täielik nimekiri on leitav Nasdaq CSD kodulehel.
| 31.12.2022 | Osalus % |
|---|---|
| AS Harju KEK | 30,44 |
| ING Luxembourg S.A. | 10,39 |
| Endel Palla | 7,46 |
| Aktsionärid kelle osalus on alla 5% | 51,71 |
| KOKKU | 100,00 |
| RIIK | Kokku | Aktsionäride arv (tk) | Kokku | Aktsiate arv (tk) | Kokku | Aktsiate osakaal (%) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| aktsionäride arv |
Juriidilised | Era | Pangad ja esindus kontod |
aktsiate arv |
Juriidilised | Era | Pangad ja esindus kontod |
aktsiate osakaal |
Juriidilised | Era | Pangad ja esindus kontod |
|
| Eesti | 10 475 | 841 | 9 633 | 1 | 15 840 222 | 6 703 424 | 9 115 390 | 21 408 | 86,6 | 36,6 | 49,9 | 0,1 |
| Luksemburg | 1 | - | 1 | 1 899 768 | - | 1 899 768 | 10,4 | - | 10,4 | |||
| Rootsi | 7 | - | 2 | 5 | 181 594 | - | 701 | 180 893 | 1,0 | - | 0,0 | 1,0 |
| Soome | 49 | - | 47 | 2 | 132 647 | - | 17 507 | 115 140 | 0,7 | - | 0,1 | 0,6 |
| Leedu | 5 | - | 5 | 118 056 | - | 118 056 | 0,6 | - | 0,6 | |||
| Inglismaa | 6 | - | 5 | 1 | 41 456 | - | 2 115 | 39 341 | 0,2 | - | 0,0 | 0,2 |
| Muud riigid | 41 | - | 30 | 11 | 75 765 | - | 10 547 | 65 218 | 0,5 | - | 0,1 | 0,4 |
| KOKKU | 10 584 | 841 | 9 717 | 26 | 18 289 508 | 6 703 424 | 9 146 260 | 2 439 824 | 100,0 | 36,6 | 50,1 | 13,3 |
Kontserni dividendipoliitika järgi makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist. Tegelik dividendimäär sõltub aga kontserni rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.
ettepanek ning otsus maksta aktsionäridele 2021. aasta eest dividende 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2 523 tuhat eurot. Dividendide väljamakse aktsionäride pangakontodele tehti 24. mail 2022.
Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,05 eurot aktsia kohta, kokku 0,9 miljonit eurot.
Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia hind ja kauplemine.
| Üldkoosolek | 74 |
|---|---|
| Juhatus | 75 |
| Nõukogu | 77 |
| Juhatuse ja nõukogu koostöö | 80 |
| Mitmekesisuspoliitika | 80 |
| Teabe avaldamine | 80 |
| Finantsaruandlus ja auditeerimine | 80 |
| Täiendavad juhtimisorganid ja komiteed | 81 |
| Auditikomitee | 81 |
Hea Ühingujuhtimise Tava on Finantsinspektsiooni soovituslik juhiste ja reeglite kogum, mis on järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Harju Elekter järgib Hea Ühingujuhtimise Tava, välja arvatud juhul, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.
AS Harju Elekter on aktsiaselts, mille juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Aktsionäride üldkoosolek on AS-i Harju Elekter kõrgeim juhtimisorgan, mille pädevuses on muuhulgas põhikirja ja aktsiakapitali muutmine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitori nimetamine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine ning muude põhikirjas ja seaduses ettenähtud küsimuste otsustamine.
Igal aktsionäril on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid.
Harju Elektri iga aktsia annab võrdse hääleja dividendiõiguse. Kõik aktsionärid on võrdsed ning eraldi hääleõigust käsitlevad piirangud ja kokkulepped puuduvad. Harju Elektrile teadaolevalt ei ole aktsionäride omavahelistes lepingutes piiranguid seoses väärtpaberite võõrandamisega ega muid spetsiifilisi kontrolliõigusi.
Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vastavalt seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Korralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus ette vähemalt kolm nädalat.
Harju Elekter avalikustas korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate 30. märtsil 2022 Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja oma veebilehel ning 31. märtsil 2022 Äripäevas. Aktsionäridel oli võimalus esitada küsimusi ja teha esitatust erinevaid ettepanekuid päevakorras nimetatud teemade kohta üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud e-posti aadressil ja tutvuda majandusaasta aruandega Harju Elektri veebilehel ning ettevõtte asukohas Keilas, Paldiski mnt 31. 2022. aastal ei esitatud korralise üldkoosoleku eel aktsionäride poolt küsimusi ja ettepanekuid päevakorras nimetatud teemade kohta.
Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud suurema häälteenamusega nõuet.
AS-i Harju Elekter 2022. aasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 28. aprillil Keila Kultuurikeskuses. Aktsionäridel oli võimalus hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid punkte enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut videoülekandes. Enne koosolekut hääletas 16 aktsionäri ning videoülekandele oli registreerunud 9 osalejat. Videoülekanne avalikustati nii ettevõtte veebilehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.
Üldkoosolek toimus eesti keeles. Koosolekut juhatas jurist Ursula Joon, kes tutvustas üldkoosoleku läbiviimise protseduuri. Koosolekul osalesid kõik
nõukogu ja juhatuse liikmed. Koosolekul osalesid ka nõukogu liikme kandidaadid. Kuna üldkoosoleku päevakorras oli nõukogu liikmete valimine, osales koosolekul ka Tallinna notari asendaja Kristjan Rohtmets. Üldkoosolekul ei osalenud audiitor. Üldkoosolekust võttis osa 65 aktsionäri või nende volitatud esindajat, kes esindasid 64,28% häälte üldarvust.
Üldkoosolek kinnitas 2021. majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ning otsustas maksta aktsionäridele 2021. aasta eest dividende 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot. Kinnitati juhatuse tasustamispõhimõtted, muudeti põhikirja, valiti järgnevaks viieks aastaks uus nõukogu ja määrati nõukogu liikmete tasu. Üldkoosolekul tehtud otsused avalikustati Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemis, Finantsinspektsiooni ja ettevõtte veebilehel.
Juhatus on AS-i Harju Elekter juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevategevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Iga juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja tegema igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt, lähtudes Harju Elektri ja aktsionäride parimatest huvidest ning jättes kõrvale isiklikud huvid.
Juhatus koosneb ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse liikmed valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse
liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. Juhatuse esimehe määrab ettevõtte nõukogu.
Alates 14.11.2022 on AS-i Harju Elekter juhatus kolmeliikmeline. Juhatuse esimees Tiit Atso tegeleb kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, kontserni finantsküsimuste eest vastutab Priit Treial. Juhatuse liige Aron Kuhi-Thalfeldt vastutab ettevõtte kinnisvara- ja energeetikavaldkonna eest.
Juhatuse liikmed ei ole teiste emitentide juhatuse ega nõukogu liikmed. Juhatuse liikmed osalevad kontserni tütarettevõtete juht- ja kontrollorganite töös.
Juhatuse liikmetele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tulemustasu määraks juhatuse liikmetele kokku on 0,75% Harju Elektri kontserni konsolideeritud ärikasumist. Tulemustasu makstakse välja kahes osas: I poolaasta tulemustasu 80% ulatuses pärast I poolaasta tulemuste selgumist, II poolaasta tulemustasu, koos eelnevalt moodustatud 20% reserviga pärast auditeeritud majandusaasta tulemuste selgumist; I poolaasta tulemustasu makstakse 80% ulatuses välja pärast I poolaasta tulemuste selgumist.
Lisaks makstakse aasta tulemustasu, mis on juhatuse liikmetele kokku 1,0% konsolideeritud puhaskasumist. II poolaasta ja aasta tulemustasu väljamaksmine kooskõlastatakse nõukoguga ja makstakse välja pärast kontserni aastaaruande auditeerimist. Tulemustasude suurus on võrdeline põhitöötasu osatähtsusega põhitöötasude kogusummast.
Juhatuse esimehel on õigus saada lahkumishüvitist
kuue kuu ja teistel liikmetel kuni nelja kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Konkurentsipiirangu kehtestamise eest tasutakse juhatuse liikmele kuni 40% tema kehtiva ametitasu ulatuses. Konkurentsipiirangut on võimalik rakendada maksimaalselt kuni 12 kuuks.
| EUR'000 | 2022. aasta põhitasu |
2022. aasta tulemustasu |
Koosolekul osalemise tasu |
|---|---|---|---|
| Tiit Atso | 142 | 23 | 9 |
| Aron Kuhi-Thalfeldt | 103 | 15 | 2 |
| Priit Treial* | 15 | 0 | 0 |
*alates 14.11.2022
| Kogus | Aktsia ostuhind, mis tasutakse märkimisel (EUR) |
Märkimise tähtaeg |
|
|---|---|---|---|
| Tiit Atso | 10 000 | 4,44 | 14.07.2023 |
| 10 000 | 4,50 | 25.06.2025 | |
| 10 000 | 4,50 | 21.12.2025 | |
| Aron Kuhi-Thalfeldt | 10 000 | 4,50 | 25.06.2025 |
| 10 000 | 4,50 | 21.12.2025 | |
| Priit Treial | 14 000 | 4,50 | 21.12.2025 |
TIIT ATSO, juhatuse esimees
Tiit Atsol on magistrikraadi linna- ja keskkonnaökonoomikas Tallinna Tehnikaülikoolist. Harju Elektris on ta töötanud alates 2015. aastast ning peamiselt kontserni finantsjuhi ametis. Alates 2020. aastast on ta AS-i Harju Elekter juhatuse esimees. Ta kuulub Skeleton Technologies Groupi nõukokku ning on AS Harju Elekter Elektrotehnika ning AS Harju Elekter Teletehnika nõukogu esimees. Harju Elekter Oy-s, Harju Elekter UAB-s, Telesilta Oy-s ning Harju Elekter AB-s on ta juhatuse esimees, Lisaks on ta Harju Elekter Oy-s, Harju Elekter UAB-s, Telesilta Oy-s ning Harju Elekter AB-s nõukogu esimees, Harju Elekter Kiinteistöt Oy-s, LC DEVELOPMENT FASTIGHETER 17 AB-s ja HE Services AB-s nõukogu liige.
Seisuga 31.12.2022 omab Tiit Atso 15 500 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,08%, kaudset osalust ei oma.
ARON KUHI-THALFELDT, juhatuse liige
Aron Kuhi-Thalfedtil on magistrikraad elektroenergeetikas Tallinna Tehnikaülikoolist. Harju Elektris on ta töötanud 2003. aastast, alustades ehitus- ja energeetika insenerina. 2007. aastast tänaseni täidab ta kinnisvara ja energeetikateenistuse juhi rolli ning 2016. aastast on ta AS-i Harju Elekter juhatuse liige. Ta kuulub Harju Elekter Elektrotehnika ning AS Harju Elekter Teletehnika nõukokku. Lisaks on ta nõukogu esimees Harju Elekter Kiinteistöt Oy-s, Harju Elekter Services AB-s ning LC DEVELOPMENT FASTIGHETER 17 AB-s ja nõukogu liige Harju Elekter Oy-s, Harju Elekter UAB-s, Telesilta Oy-s, Harju Elekter AB-s ja Entek AS-s.
Seisuga 31.12.2022 omab Aron Kuhi-Thalfeldt 25 529 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,14%, kaudset osalust ei oma.
PRIIT TREIAL, juhatuse liige
Priit Treialil on bakalaureusekraad majanduses Tartu Ülikoolist. Harju Elektris töötab ta alates 2022. aasta sügisest kontserni finantsjuhina ja AS-i Harju Elekter juhatuse liikmena. Eelnevalt on Priit Treial töötanud Eesti Energias finantskontrollerina ja Elektrilevis finantsjuhi ja juhatuse liikmena. Lisaks on tal pikaajaline töökogemus investeeringute analüütikuna ja grupi ärikontrollerina ärikinnisvara ettevõttest BPT Real Estate AS. Ta on osanik ja juhatuse liige ettevõttes PHT Chemicals OÜ. Ta kuulub Harju Elekter Elektrotehnika ning AS Harju Elekter Teletehnika nõukokku ning on nõukogu liige Harju Elekter Oy-s, Harju Elekter UAB-s, Telesilta Oy-s, Harju Elekter AB-s, Harju Elekter Kiinteistöt Oy-s, Harju Elekter Services AB-s ja LC Development Fastigheter 17 AB-s.
Seisuga 31.12.2022 ei oma Priit Treial Harju Elektri aktsiaid.
Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Juhatuse liikmel on kohustus teavitada Harju Elektri teist juhatuse liiget ja nõukogu esimeest juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtud ärilistest pakkumistest, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega. Nõukogu otsustab Harju Elektri ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate ettevõtte jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.
Harju Elektri juhatuse liige ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi emitendi nimel. 2022. aastal ei esinenud huvide konflikte või korruptsiooni juhte.
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab selle juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu annab juhatusele korraldusi ettevõtte juhtimise korraldamisel. Nõukogu otsustab kontserni arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse poolt koostatud investeeringute ja aastaeelarve vastuvõtmise. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
AS-i Harju Elekter nõukogul on põhikirja järgi 3-7 liiget. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Aktsionäride korraline üldkoosolek valis 28.04.2022 Harju Elektrile viieaastaseks perioodiks kuueliikmelise nõukogu järgmises koosseisus: Risto Vahimest, Märt Luuk, Arvi Hamburg, Aare Kirsme, Triinu Tombak ja Andres Toome. Nõukogu esimees on Triinu Tombak. Nõukogu kuuest liikmest kaks – Arvi Hamburg ja Triinu Tombak – on sõltumatud liikmed. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni 03.05.2027.
Alates 04.05.2022 on nõukogu liikme tasuks 2000 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasuks 2500 eurot kuus.
Nõukogu liikmete volituste lõppemisel või lõpetamisel ei teki kontsernil hüvitise maksmise kohustust.
| EUR '000 | Põhitasu | Tulemus tasu* |
Koosolekul osalemise tasu |
|---|---|---|---|
| Endel Palla* | 10 | 6 | 1 |
| Triinu Tombak | 24 | - | 1 |
| Aare Kirsme | 20 | - | 1 |
| Andres Toome | 20 | - | 1 |
| Arvi Hamburg | 20 | - | 1 |
| Risto Vahimets** | 16 | ||
| Märt Luuk** | 16 |
*kuni 03.05.2022
**alates 04.05.2022
| Kogus | Aktsia hind, mis tasutakse märkimisel |
Märkimise tähtaeg |
|
|---|---|---|---|
| Triinu Tombak | 10 000 | 4,44 | 14.07.2023 |
| Aare Kirsme | 10 000 | 4,44 | 14.07.2023 |
| Andres Toome | 10 000 | 4,44 | 14.07.2023 |
| Arvi Hamburg | 10 000 | 4,44 | 14.07.2023 |
TRIINU TOMBAK, nõukogu esimees
Triinu Tombak on olnud AS-i Harju Elekter nõukogu liige aastatel 1997–2007 ning 2012. aastast tänaseni, seejuures nõukogu esimees 2022. aasta kevadest. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ning töötab TH Consulting OÜ juhatajana. 2013.–2019. aastani oli ta mõttekoja Praxis nõukogu liige (sh 2015-2017 nõukogu esimees). Aastatel 2001–2009 töötas ta Maailmapangas ning 1993–1998 Eesti Investeerimispangas. Triinu Tombak on Eesti Sulgpalliliidu juhatuse liige.
Seisuga 31.12.2022 omab Triinu Tombak 23 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,13% ja kaudset osalust ei oma.
ANDRES TOOME, nõukogu liige
Andres Toome töötas 1992. aastal Eesti Pangas, aastatel 1992–1998 Eesti Investeerimispangas, 1998-2000 Optiva Pangas ja 2000-2002 Sampo Pangas. Aastast 2003 on ta OÜ Tradematic juhataja. Ta kuulub OÜ Proformex, AS-i Harju KEK, AS-i Entek, Laagri Vara AS-i, Valdmäe Tööstuspargi OÜ, OÜ KEK Kinnisvara, H11 OÜ ja AS-i Tallinna Olümpiapurjespordikeskus nõukokku. Lisaks on ta OÜ Tradematic, 30pluss OÜ ja Hermes Worldwide OÜ juhatuse liige.
Seisuga 31.12.2022 omab Andres Toome 45 500 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,25% ja kaudne osalus 0,33%.
Arvi Hamburg on Tallinna Tehnikaülikooli energia ja geotehnoloogia doktor ning volitatud elektriinsener, kes on töötanud professorina ja õppejõuna erinevates Eesti ülikoolides. 1987.–1990. aastani töötas ta Eesti Energia peadirektori asetäitjana ning 1990.–1992. aastani Tööstusja Energeetikaministeeriumis ministri asetäitjana. Aastatel 1992–2001 oli ta Majandusministeeriumi asekantsler ja ministri nõunik. Arvi Hamburg on ühiskondlikult aktiivne, olles Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike kogu esimees, Kehtna Kutsehariduskeskuse nõukogu esimees, Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjoni esimees, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee juhatuse liige, AS Exomatic nõukogu liige, SA Kutsekoda Tehnika, tootmine ja töötlemine kutsenõukogu liige, HTM Haridus ja Noorte Kristjan-Jaagi stipendiuminõukogu liige, Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse aseesimees ja MTÜ Eesti Klubi Vanematekogu esimees.
Seisuga 31.12.2022 omab Arvi Hamburg 15 500 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,08%, kaudset osalust ei oma.
AARE KIRSME, nõukogu liige
Aare Kirsme on omandanud kõrghariduse õigusteaduse erialal Tartu Ülikoolist. Ta on praktiseerinud juristina AS-is Devest aastatel 2002–2011 ning juriidilise konsultandina Harju KEKis 2000–2013. Aare Kirsme kuulub OÜ KEK Kinnisvara, AS-i Laagri Vara, AS-i Harju KEK, OÜ Valdmäe Tööstuspargi, AS EKE ja H11 OÜ nõukokku. Lisaks on OÜ Kirschmann ja OÜ Devest Kaubandus juhatuse liige ning OÜ Silvertec ja Helicraft OÜ juhatuse liige ja osanik.
Seisuga 31.12.2022 omab Aare Kirsme 235 750 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 1,29% ja kaudne 0,21%.
RISTO VAHIMETS, nõukogu liige
Risto Vahimets on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ partner, vandeadvokaat, kelle peamised tegevusvaldkonnad on M&A ja strateegiline nõustamine, restruktureerimine ja probleemkohtade nõustamine. Tal on bakalaureusekraad õigusteaduses Tartu Ülikoolist (cum laude) ja magistrikraad Connecticuti Ülikoolist. Risto Vahimets on AS Fifaa, Sportland International Group AS-i, Sportland Eesti AS-i ja AS-i Pontos Baltic nõukogu liige ning R8Tech Strategy Committee, Leden Group Oy juhatuse liige. Ühtlasi on ta Vahimetsa Investeeringute OÜ osanik ja juhatuse liige.
Seisuga 31.12.2022 ei oma Risto Vahimets mitte ühtegi Harju Elektri aktsiat. Tal ei ole otsest osalust, kaudne osalus on 0,005%.
MÄRT LUUK, nõukogu liige
Märt Luuk on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta kuulub AS-i Harju Ehitus, AS-i Harju KEK, AS-i Laagri Vara, OÜ KEK Kinnisvara, Valdmäe Tööstuspargi OÜ, AS-i Taakes, AS-i Entek ja H11 OÜ nõukokku. Lisaks on ta HE Ehituse ja Kinnisvara OÜ juhatuse liige ning OÜ Landler Holding osanik ja juhatuse liige.
Seisuga 31.12.2022 omab Märt Luuk 70 509 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,39% ja kaudne 1,22%.
Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu liige eelistab oma tegevuses nõukogu liikmena emitendi huvisid isiklikele või kolmanda isiku huvidele. Nõukogu liige ei kasuta isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud emitendile. Nõukogu koosolekul, kui otsustatakse nõukogu liikme ja Harju Elektri vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist või kui sarnane huvide konflikt on tingitud tehingust nõukogu liikmega seotud osapoolega, nõukogu liige ei hääleta. Vastavaid huvide konflikte 2022. aastal ei esinenud. Samuti ei tehtud 2022. aastal Harju Elektri ning nõukogu liikmete, nende lähedaste või nendega seotud isikute vahel olulisi tehinguid.
Juhatus ja nõukogu teevad AS-i Harju Elekter huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele Harju Elektri äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, aktsionäride ja nõukogu koosolekute otsustest ja püstitatud eesmärkidest.
Eesti Raamatupidamisseaduse § 242 lg 4 kohaselt peab suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.
AS Harju Elekter ei ole pidanud oluliseks koostada mitmekesisuspoliitikat käsitlevat dokumenti ning inimeste valimisel ja nimetamisel kõrgematesse juhtorganitesse lähtutakse esmajärjekorras võimalikust lisandväärtusest, mida nad Kontserni juhtimisse oma teadmiste ja oskustega kaasa toovad, ning sobivusest. Kedagi ei diskrimineerita tema vanuse, soo, usu, päritolu või muude veendumuste tõttu.
Börsiettevõttena lähtub AS Harju Elekter avatuse ja aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest. Börsireglemendis nõutav teave avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse üksnes toimunud faktilist infot. Kogu avalikustatav teave avaldatakse eesti ja inglise keeles Nasdaq Tallinna börsi, ettevõtte ja Finantsinspektsiooni veebilehel.
Aktsionäride ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõttel koduleht, mis sisaldab börsiteateid, majandusaruandeid, infot juhatuse ja nõukogu koosseisu ning audiitori kohta, samuti ülevaadet kontsernist, selle ajaloost, toodetest ja muust olulisest.
AS Harju Elekter kinnitas möödunud aastal uue strateegia, mis näeb ette fokusseeritud tootmist ja tsentraliseeritumat juhtimist. Ettevõtte strateegia on jätkusuutlikkuse strateegia üks osa.
Ettevõte ei pea oluliseks HÜT punkti 5.6 kohaselt eri aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. Ettevõte lähtub oma tegevuses alati aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik teave avalikustatakse esmalt Nasdaq Tallinna börsisüsteemis, Finantsinspektsiooni kodulehel ning ettevõtte kodulehel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajaduse korral lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. See reegel kehtib kõigi kohtumiste korral, ka vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist.
AS-i Harju Elekter konsolideeritud raamatupidamisaruanded koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsarvestuse standarditega (IFRS, International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Finantsaruandluse
protsesside eesmärk on tagada kontserni ühtne ja usaldusväärne aruandlus, mis on kooskõlas seadusandluse ja teiste kehtivate nõuetega. Aruandlusega seotud protsesse viib läbi kontserni finantsaruandluse juht. Aruandluse põhimõtted on kindlaks määratud kontserni sise-eeskirjade, töötajate ametijuhendite ja valdkonnapõhiste juhenditega. Vajadusel kaasatakse väliseid eksperte, samuti arvestatakse tegevuses teiste väliste auditite ja kontrollidega.
Protsessidega seotud riskikohtade tuvastamine ning sisekontrollisüsteemide täiendamine ja arendamine toimub pidevalt. Sisekontrollisüsteemide toimimise üle teostab järelevalvet kontserni siseaudiitor. Pidevalt jälgitakse muutusi seadusandluses ja nõuetes ning analüüsitakse muutuste mõju kontsernis kehtivatele sise-eeskirjadele ning põhimõtetele, mida vajadusel muudetakse. Läbiviidud auditite ja nõuandvate tööde kokkuvõtted esitatakse auditikomiteele ning olulisematest tähelepanekutest ja soovitustest antakse jooksvalt ülevaade nõukogu koosolekutel. Vähemalt kaks korda aastas tehakse nõukogule koondülevaate sisekontrolli tegevusest.
Ettevõtte riskide paremaks hindamiseks ja juhtimiseks koostavad kontserni ettevõtted järgnevaks majandusaastaks eelarve. Kinnitatud eelarvete jooksvat täitmist jälgitakse ning antakse regulaarselt ülevaadet nõukogu koosolekutel.
AS Harju Elekter avalikustab kord aastas majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta aruanne auditeeritakse ja kiidetakse heaks nõukogu poolt ning kinnitatakse üldkoosoleku poolt.
Vastavalt 29. aprilli 2021. aktsionäride üldkoosoleku otsusele auditeerib 2021.–2023. aastal AS-i Harju Elekter ja tema tütarettevõtteid PricewaterhouseCoopers; v.a Energo Veritas OÜ, mida auditeerib Baker Tilly Baltics OÜ, Harju Elekter Services AB, mida auditeerib Allians Revision & Redovisning AB ja Telesilta OY, mida auditeerib Nexia Oy.
Teave audiitori kohta on kättesaadav ettevõtte kodulehel. Audiitori töö tasustatakse vastavalt lepingule. Tasu suurused on välja toodud raamatupidamisaruande lisas nr 18.
Aruandeperioodil ei informeerinud audiitor nõukogu talle teatavaks saanud olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada nõukogu tööd ja emitendi juhtimist. Samuti ei teavitanud audiitor nõukogu ohust audiitori sõltumatusele või töö professionaalsusele. Audiitor andis nõukogu poolt moodustatud auditikomiteele kirjaliku ülevaate ettevõtte 2022. aasta auditeerimise käigust, tehtud tähelepanekutest ning muudest olulistest teemadest, mida arutati ettevõtte juhatusega.
Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ja juhenditega ning praktilist vajadust täiendavate juhtimisorganite ja komiteede (sh töötasukomitee, nimetamiskomitee) loomiseks ei ole olnud.
AS-i Harju Elekter auditikomitee on kolmeliikmeline. 2012. aastast kuuluvad komiteesse nõukogu liikmed Andres Toome (esimees), Triinu Tombak ning alates 2022. aastast Risto Vahimets.
Juhatuse liikmete tasustamine 83
Käesolevas AS-i Harju Elekter tasustamisaruandes (aruandeperiood 01.01.2022 – 31.12.2022) avaldatakse teave AS-i Harju Elekter juhatuse liikmetele makstud töötasude ja hüvitiste kohta 2022. aastal. Tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Eesti väärtpaberituru seadusega. Tasustamispõhimõtted on kirjeldatud AS-i Harju Elekter nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande osas "Hea ühingujuhtimise tava aruanne 2022".
AS-i Harju Elekter juhtorganite liikmetele tasu (põhi- ja lisatasu) määramisel võetakse arvesse ettevõttes kehtivat tava, strateegiat, lühi- ja pikaajalisi eesmärke, finantsnäitajaid ning iga juhtkonna liikme ülesandeid ja vastutust. Tasu peab olema konkurentsivõimeline, et hoida ametis professionaalseid ja pädevaid tippjuhte. Lisatasu määramise põhimõtted vaadatakse üle kord aastas ja vajadusel tehakse muudatused. Tasustamispoliitika eesmärgiks on tagada ettevõtte pikaajaliste eesmärkide ja huvide kaitse ning jätkusuutlikkus.
Tasustamisaruanne vastab nõukogu 2021. aastal kinnitatud ja 2022. aastal üldkoosoleku poolt heaks kiidetud juhatuse liikmete tasustamise põhimõtetele.
Juhatuse liikmetele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Juhatuse liikme töötasu määratakse nõukogu otsusega.
Perioodi tulemustasu määraks juhatuse liikmetele kokku on 0,75% Harju Elektri kontserni konsolideeritud ärikasumist. Lisaks makstakse aasta tulemustasu, mis on juhatuse liikmetele kokku 1,0% konsolideeritud puhaskasumist.
Tulemustasud makstakse välja kahes osas:
Tulemustasu suurus on võrdeline põhitöötasu osatähtsusega põhitöötasude kogusummast.
| EUR'000 | Põhitasu | Tulemustasu | Koosolekul osalemise tasu |
Brutotasud kokku |
|---|---|---|---|---|
| Tiit Atso – juhatuse esimees | 142 (82%) | 23 (13%) | 9 (5%) | 174 (100%) |
| Aron Kuhi-Thalfeldt – juhatuse liige | 103 (86%) | 15 (13%) | 2 (2%) | 120 (100%) |
| Priit Treial – juhatuse liige alates 14.11.2022 |
15 (100%) | 0 (0%) | 0 (0%) | 15 (100%) |
Tasu kogusumma on Eestis konkurentsivõimeline ja tulemustest sõltuv. Tulemustest sõltuv tasu motiveerib juhte panustama tulemuste pikaajaliste parendamiste ja seatud eesmärkide saavutamise suunas.
Lisahüvedest kaetakse juhatuse liikmetele ametiauto ja telefonikulud. Väljamakstud lisatasu tagasimaksmise tingimusi ei ole kehtestatud ja tagasinõudeid seisuga 31.12.2022 ei ole kohaldatud. 2022. aastal ei ole juhatuse liikmetele tehtud tulemustasu määramisel tasustamispõhimõtetes erandeid.
| Tiit Atso juhatuse esimees |
Aron Kuhi-Thalfeldt juhatuse liige |
Priit Treial juhatuse liige |
||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2019. a antud | kogus | 8 000 | kogus | 8 000 | kogus | |
| aktsiaoptsioonid | täitmishind EUR | 3,98 | täitmishind EUR | 3,98 | täitmishind EUR | |
| märkimise aeg | 15.07.2022 | märkimise aeg | 15.07.2022 | märkimise aeg | ||
| 2020. a antud | kogus | 10 000 | kogus | - | kogus | |
| aktsiaoptsioonid | täitmishind EUR | 4,44 | täitmishind | - | täitmishind | |
| märkimise aeg | 14.07.2023 | märkimise aeg | - | märkimise aeg | ||
| 2021. a antud | kogus | 10 000 | kogus | 10 000 | kogus | |
| aktsiaoptsioonid | täitmishind EUR | 4,50 | täitmishind EUR | 4,50 | täitmishind EUR | |
| märkimise aeg | 25.06.2025 | märkimise aeg | 25.06.2025 | märkimise aeg | ||
| 2022. a antud | kogus | 10 000 | kogus | 10 000 | kogus | 14 000 |
| aktsiaoptsioonid | täitmishind EUR | 4,50 | täitmishind EUR | 4,50 | täitmishind EUR | 4,50 |
| märkimise aeg | 21.12.2025 | märkimise aeg | 21.12.2025 | märkimise aeg | 21.12.2025 |
Aktsiaoptsioonitingimused on kinnitatud AS-i Harju Elekter üldkoosoleku poolt 2018. ja 2021. aastal. Aktsiate märkimiseõiguse kehtivuseks on nõutav, et juhatuse liikmel on kehtiv töö- ja ametisuhe Harju Elekter kontserni kuuluva äriühinguga kuni aktsiate märkimise kuupäevani kaasa arvatud, va isiku pensionile mineku korral.
Optsiooniprogrammi kavandamise ja tingimused otsustab aktsionäride koosolek. Täpsed optsioonitingimused ja nende väljastamise otsustab nõukogu.
| 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Juhatuse liikmete töötasud muutus (%) | 2 | -24 | 28 | 3 | 5 |
| sh Tiit Atso | -3 | 30 | 41 | 3 | 5 |
| sh Aron Kuhi-Thalfeldt | -1 | 27 | 21 | 11 | 9 |
| sh Priit Treial alates 14.11.2022 | |||||
| sh Andres Allikmäe kuni 03.05.2020 | - | 99 | 22 | -1 | 2 |
| Töötajate keskmise tasu muutus (%) | 6,7 | 6 | -1 | 6 | 5 |
| Müügitulu muutus (%) | 14,8 | 4,2 | 2,2 | 18,7 | 18 |
| EBIT muutus (%) | -242,0 | -51,1 | 100 | 35,6 | -55,7 |
| Konsolideeritud finantsseisundi aruanne | 87 |
|---|---|
| Konsolideeritud kasumiaruanne | 88 |
| Konsolideeritud koondkasumiaruanne | 88 |
| Konsolideeritud rahavoogude aruanne | 89 |
| Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne | 90 |
| Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad | 91 |
| 1. Üldine informatsioon | 91 |
|---|---|
| 2. Raha ja pangakontod | 92 |
| 3. Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 92 |
| 4. Ettemaksed | 92 |
| 5. Varud | 92 |
| 6. Finantsinvesteeringud | 93 |
| 7. Kinnisvarainvesteeringud | 94 |
| 8. Materiaalne põhivara | 95 |
| 9. Rendilepingud | 96 |
| 10. Immateriaalne põhivara | 97 |
| 11. Võlakohustused | 99 |
| 12. Laenude tagatised ja panditud vara | 100 |
| 13. Ostjate ettemaksed ning võlad tarnijatele ja muud võlad | 100 |
| 14. Maksud | 101 |
| 15. Eraldised | 101 |
| 16. Aktsiakapital ja reservid | 101 |
| 17. Segmendiaruanne | 103 |
| 18. Kasumiaruande kirjete selgitused | 105 |
| 19. Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks | 106 |
| 20. Tava- ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 107 |
|---|---|
| 21. Rahavoogude aruande kirjete selgitused | 107 |
| 22. Seotud osapooled | 108 |
| 23. Tütarettevõtted | 110 |
| 24. Emaettevõtte põhiaruanded | 111 |
| 25. Aruande koostamise alused ja olulisemad arvestuspõhimõtted | 114 |
| 26. Raamatupidamishinnangud ja otsused | 126 |
| 27. Finantsriskide juhtimine | 126 |
| 28. Tingimuslikud kohustused | 131 |
| 29. Aruandekuupäeva järgsed sündmused | 132 |
| EUR´000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Käibevara | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 2 | 9 152 | 574 |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 3 | 31 612 | 33 689 |
| Ettemaksed | 4 | 1 126 | 2 197 |
| Varud | 5 | 37 068 | 27 084 |
| Käibevara kokku | 78 958 | 63 544 | |
| Põhivara | |||
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 19 | 1 008 | 690 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 6 | 23 731 | 25 222 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 7 | 24 756 | 23 903 |
| Materiaalne põhivara | 8 | 35 740 | 26 654 |
| Immateriaalne põhivara | 10 | 7 244 | 7 544 |
| Põhivara kokku | 92 479 | 84 013 | |
| VARAD KOKKU | 17 | 171 437 | 147 557 |
| EUR´000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Kohustused | |||
| Võlakohustused | 11 | 24 385 | 16 912 |
| Ostjate ettemaksed | 13 | 16 827 | 4 659 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 13 | 24 502 | 24 490 |
| Maksuvõlad | 14 | 3 478 | 3 156 |
| Lühiajalised eraldised | 15 | 2 103 | 35 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 71 295 | 49 252 | |
| Võlakohustused | 11 | 20 732 | 11 426 |
| Muud pikaajalised kohustused | 13 | 0 | 33 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 20 732 | 11 459 | |
| Kohustused kokku | 17 | 92 027 | 60 711 |
| Omakapital | |||
| Aktsiakapital | 16 | 11 523 | 11 352 |
| Ülekurss | 16 | 2 509 | 1 601 |
| Reservid | 16 | 17 768 | 18 716 |
| Jaotamata kasum | 47 771 | 55 315 | |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku | 79 571 | 86 984 | |
| Mittekontrolliv osalus | -161 | -138 | |
| Omakapital kokku | 79 410 | 86 846 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 171 437 | 147 557 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 17,18 | 175 293 | 152 757 |
| Müüdud toodete ja teenuste kulud | 18 | -163 024 | -134 877 |
| Brutokasum | 12 269 | 17 880 | |
| Turustuskulud | 18 | -5 578 | -5 259 |
| Üldhalduskulud | 18 | -11 194 | -9 703 |
| Muud äritulud | 351 | 513 | |
| Muud ärikulud | -394 | -229 | |
| Ärikasum (-kahjum) | 17 | -4 546 | 3 202 |
| Finantstulud | 122 | 129 | |
| Finantskulud | -853 | -353 | |
| Kasum (-kahjum) enne maksustamist | -5 277 | 2 978 | |
| Tulumaks | 19 | -290 | -368 |
| Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) | -5 567 | 2 610 | |
| Aruandeaasta puhaskasumi (-kahjum) jaotus: | |||
| Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist | -5 544 | 2 598 | |
| Mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist | -23 | 12 | |
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta | |||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) | 20 | -0,31 | 0,15 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) | 20 | -0,30 | 0,14 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) | -5 567 | 2 610 | |
| Muu koondkasum (-kahjum) | |||
| klassifitseerida Kirjed, mis hiljem võib kasumiaruandesse: |
|||
| Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel |
16 | -208 | -57 |
| Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse: |
|||
| Realiseerunud kasum finantsvara müügist | 6 | 320 | 265 |
| Finantsvara ümberhindluse netokasum | 16 | -726 | 12 269 |
| Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum) kokku | -614 | 12 477 | |
| Aruandeaasta koondkasum (-kahjum) kokku | -6 181 | 15 087 | |
| Aruandeaasta koondkasumi (-kahjum) jaotus: | |||
| Emaettevõtte omanike osa koondkasumist | -6 158 | 15 075 | |
| Mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist | -23 | 12 |
Aastaaruande lisad lehekülgedel 91-132 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | |||
| Puhaskasum (-kahjum) | -5 567 | 2 610 | |
| Korrigeerimised | |||
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 7, 8, 9, 17, 18 | 4 764 | 4 018 |
| Kasum põhivara müügist | -37 | -25 | |
| Aktsiapõhine hüvitis | 22 | 189 | 227 |
| Finantstulud | -120 | -129 | |
| Finantskulud | 851 | 353 | |
| Tulumaks | 19 | 290 | 368 |
| Muutused | |||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 3 054 | -7 443 | |
| Varude muutus | -9 983 | -8 814 | |
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 14 631 | 9 308 | |
| Makstud ettevõtte tulumaks | 21 | -286 | -616 |
| Makstud intressid | -602 | -345 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 7 184 | -488 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | |||
| Tasutud kinnisvarainvesteeringute eest | 21 | -2 119 | -1 057 |
| Tasutud materiaalse põhivara eest | 21 | -12 715 | -4 857 |
| Tasutud immateriaalse põhivara eest | 21 | -468 | -698 |
| Tasutud finantsinvesteeringu eest | 6 | -227 | -1 749 |
| Laekunud põhivara müügist | 50 | 42 | |
| Laekunud finantsinvesteeringute müügist | 6 | 1 315 | 981 |
| Laekunud intressid | 1 | 8 | |
| Saadud dividendid | 74 | 119 | |
| Muud laekumised investeerimistegevusest | 21 | 0 | 190 |
| Kokku rahavood investeerimistegevusest | -14 089 | -7 021 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Rahavood finantseerimistegevusest | |||
| Arvelduskrediidi jääkide muutus | 11 | 4 583 | 6 414 |
| Saadud laenud | 11 | 15 616 | 8 063 |
| Laenude tagasimaksed | 11 | -1 788 | -5 804 |
| Rendikohustuste tagasimaksed | 11 | -1 328 | -1 476 |
| Laekunud lihtaktsiate emissioonist | 1 049 | 946 | |
| Makstud dividendid | 16 | -2 523 | -2 838 |
| Makstud dividendide tulumaks | -55 | -18 | |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | 15 554 | 5 287 | |
| Kokku rahavood | 8 649 | -2 222 | |
| Raha jääk perioodi algul | 574 | 2 843 | |
| Rahajääkide muutus | 8 649 | -2 222 | |
| Valuutakursside muutuste mõju | -71 | -47 | |
| Raha jääk perioodi lõpus | 2 | 9 152 | 574 |
Aastaaruande lisad lehekülgedel 91-132 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
| EUR´000 | Aktsiakapital | Ülekurss | Reservid | Jaotamata kasum |
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku |
Mittekontrolliv osalus |
Omakapital Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2020 | 11 176 | 804 | 6 709 | 54 858 | 73 547 | -150 | 73 397 |
| Koondkasum 2021 | |||||||
| Perioodi puhaskasum | 0 | 0 | 0 | 2 598 | 2 598 | 12 | 2 610 |
| Muu koondkasum | 0 | 0 | 12 212 | 265 | 12 477 | 0 | 12 477 |
| Perioodi koondkasum | 0 | 0 | 12 212 | 2 863 | 15 075 | 12 | 15 087 |
| Otse omakapitalis kajastatavad tehingud omanikega | |||||||
| Sissemakse aktsiakapitali (lisa 16) | 176 | 797 | 0 | 0 | 973 | 0 | 973 |
| Aktsiapõhine hüvitis (lisa 22) | 0 | 0 | -205 | 432 | 227 | 0 | 227 |
| Dividendid | 0 | 0 | 0 | -2 838 | -2 838 | 0 | -2 838 |
| Tehingud omanikega kokku | 176 | 797 | -205 | -2 406 | -1 638 | 0 | -1 638 |
| Saldo 31.12.2021 | 11 352 | 1 601 | 18 716 | 55 315 | 86 984 | -138 | 86 846 |
| Koondkasum (-kahjum) 2022 | |||||||
| Perioodi puhaskahjum | 0 | 0 | 0 | -5 544 | -5 544 | -23 | -5 567 |
| Muu koondkasum (-kahjum) | 0 | 0 | -934 | 320 | -614 | 0 | -614 |
| Perioodi koondkasum | 0 | 0 | -934 | -5 224 | -6 158 | -23 | -6 181 |
| Otse omakapitalis kajastatavad tehingud omanikega | |||||||
| Sissemakse aktsiakapitali (lisa 16) | 171 | 908 | 0 | 0 | 1 079 | 0 | 1 079 |
| Aktsiapõhine hüvitis (lisa 22) | 0 | 0 | -14 | 203 | 189 | 0 | 189 |
| Dividendid | 0 | 0 | 0 | -2 523 | -2 523 | 0 | -2 523 |
| Tehingud omanikega kokku | 171 | 908 | -14 | -2 320 | -1 255 | 0 | -1 255 |
| Saldo 31.12.2022 | 11 523 | 2 509 | 17 768 | 47 771 | 79 571 | -161 | 79 410 |
AS Harju Elekter on noteeritud Nasdaq Tallinn väärtpaberibörsil alates 30. septembrist 1997. Seisuga 31.12.2022 koostatud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ASi Harju Elekter (edaspidi emaettevõte) ning tema tütarettevõtteid (koos kasutatuna Harju Elekter või kontsern, Lisa 23).
| Aruandva üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed | AS Harju Elekter |
|---|---|
| Üksuse alaline asukoht | Eesti Vabariik |
| Üksuse õiguslik vorm | Aktsiaselts |
| Asutamiskoha järgne riik | Eesti Vabariik |
| Üksuse registreeritud asukoha aadress | Paldiski mnt 31, Keila, Eesti Vabariik |
| Peamine tegevuskoht | Eesti, Soome, Rootsi, Leedu |
| Üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus | Tootmine – elektrienergia jaotus-, lülitus- ja muundamisseadmete ning automaatika-, protsessijuhtimis ja tööstuslike juhtimisseadmete disainimine, müük, tootmine ja järelteenindus. |
| Tööstuslik kinnisvara – tööstusliku kinnisvara arendamine, projektijuhtimine, rentimine ning sellega kaasnevad teenused rendipartneritele ja Harju Elekter kontserni oma ettevõtetele. |
|
| Muud tegevused – finantsinvesteeringute juhtimine, elektrikaupade jae- ja projektimüük ning laevaehituse elektriinstallatsioonitööd. |
|
| Kontserni kõrgeima emaettevõtja nimi AS Harju Elekter | AS Harju Elekter |
Juhatus allkirjastas 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande 23. märtsil 2023. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitatakse aktsionäride üldkoosolekul juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heakskiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet.
Raamatupidamise aruande koostamise aluste, olulisemate arvestuspõhimõtete, raamatupidamishinnangute ja otsuste ning finantsriskide juhtimise kirjeldus on esitatud lisades vastavalt – Lisa 25, Lisa 26 ja Lisa 27.
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Arvelduskontod pankades | 9 152 | 574 | |
| Raha ja raha ekvivalendid kokku | 27 | 9 152 | 574 |
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Nõuded ostjatele | |||
| Ostjatelt laekumata arved | 20 830 | 22 496 | |
| Ebatõenäoliselt laekuvad arved | -358 | -414 | |
| Kokku nõuded ostjatele | 20 472 | 22 082 | |
| Lepingulised varad | |||
| Lepingulised varad | 10 551 | 11 032 | |
| Allahindlus | -19 | -19 | |
| Kokku lepingulised varad | 10 532 | 11 013 | |
| Muud nõuded | |||
| Muud lühiajalised nõuded | 272 | 33 | |
| Muud viitlaekumised | 336 | 561 | |
| Kokku muud nõuded | 608 | 594 | |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded kokku | 31 612 | 33 689 |
Kontsern prognoosis seisuga 31.12.22 IFRS 9 tulenevat allahindluse vajadust (lisa 27 Krediidirisk).
| EUR '000 | Nõuded ostjate vastu | Lepingulised varad | ||
|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | |
| Algsaldo 01. jaanuar | -414 | -435 | -19 | -5 |
| Kuludesse kantud ebatõenäolised arved | -255 | -10 | 0 | -14 |
| Laekunud ebatõenäolised arved ja nõuded | 10 | 31 | 0 | 0 |
| Lootusetuks kantud ebatõenäolised arved | 301 | 0 | 0 | 0 |
| Lõppsaldo 31. detsember | -358 | -414 | -19 | -19 |
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Maksude ettemaksed | 14 | 352 | 1 275 |
| Ettemakstud kulud | 457 | 569 | |
| Ettemaksed varude eest | 317 | 353 | |
| Ettemaksed kokku | 1 126 | 2 197 |
| EUR '000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Tooraine ja materjal | 28 421 | 18 599 |
| Lõpetamata toodang | 4 824 | 5 143 |
| Valmistoodang | 3 410 | 3 200 |
| Müügiks ostetud kaubad | 413 | 142 |
| Kokku | 37 068 | 27 084 |
| Kulu varude allahindlusest perioodil 1.1.–31.12. | 1 762 | 77 |
Eelneva aastaga võrreldes on muutunud varude ettemaksete kajastamine. 2021. aastal oli varude lisas kajastatud varude ettemaksed summas 353 tuhat eurot (lisa 4). Kontsernil puudub Energo Veritas OÜ ja Enefit Connect OÜ vahelise käimasoleva vaidluste tõttu kontroll Enefit Connect OÜ nõude tagamiseks kohtu poolt arestitud laovarud, mistõttu arvestati kuludesse Energo Veritas OÜ varude allahindlus, 1,0 miljonit eurot.
| EUR '000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Noteeritud väärtpaberid (õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi) |
1 433 | 2 898 |
| Muud aktsiainvesteeringud (õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi) |
22 287 | 22 315 |
| Muud finantsvarad väärtuse muutusega läbi kasumiaruande |
11 | 9 |
| Kokku | 23 731 | 25 222 |
| 1. jaanuar - 31. detsember toimunud liikumised | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| 1. Finantsvarad õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi |
|||
| Bilansiline maksumus perioodi alguses | 25 213 | 11 911 | |
| Soetatud | 227 | 1 749 | |
| Finantsvara müük | -995 | -716 | |
| Õiglase väärtuse muutus läbi koondkasumi | 16 | -726 | 12 269 |
| Bilansiline maksumus perioodi lõpus | 23 719 | 25 213 | |
| 2. Finantsvara õiglases väärtuses läbi kasumiaruande |
|||
| Bilansiline maksumus perioodi alguses | 9 | 7 | |
| Õiglase väärtuse muutus läbi perioodi kasumi/ kahjumi |
3 | 2 | |
| Bilansiline maksumus perioodi lõpus | 12 | 9 | |
| Kokku bilansiline maksumus perioodi lõpus | 23 731 | 25 222 |
Noteeritud väärtpaberite osalisest müügist laekus aruandeaastal kokku 1,3 miljonit eurot, sh realiseerunud kasum summas 0,3 miljonit eurot kajastati läbi muu koondkasumi. 2021. aastal börsil noteeritud väärtpaberite müügist laekus 1,0 miljonit eurot, millest realiseerunud kasum oli 0,3 miljonit eurot. Väärtpaberite õiglane väärtus langes 2022. aastal 0,7 miljoni euro võrra, 2021. aastal kasvas 0,5 miljoni euro võrra.
Muud aktsiainvesteeringud seisuga 31.12.2022 sisaldavad investeeringut OÜ Skeleton Technologies Group osadesse summas 21,8 (31.12.2021: 21,8) miljonit eurot ja IGL-Technologies Oy osadesse summa 0,5 (31.12.2021: 0,25) miljonit eurot. Harju Elekter Oy suurendas aruandeaastal 0,2 miljoni euro võrra 2021. aastal omandatud osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ning võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse ettevõtte tegevjuhile, et keskenduda oma põhitegevusalale.
Vaata lisa 27 Finantsriskide juhtimine.
| EUR '000 | Maa | Ehitised | Lõpetamata hitised |
Kokku |
|---|---|---|---|---|
| 31.12.2020 seisuga | ||||
| Soetusmaksumus | 4 854 | 26 302 | 39 | 31 195 |
| Kogunenud kulum | 0 | -7 590 | 0 | -7 590 |
| Jääkväärtus | 4 854 | 18 712 | 39 | 23 605 |
| Soetatud (Lisa 21) | 0 | 0 | 1 321 | 1 321 |
| Arvestatud kulum | 0 | -970 | 0 | -970 |
| Ümberklassifitseerimine põhivaraks | ||||
| (Lisa 8) | 0 | -53 | 0 | -53 |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 279 | -279 | 0 |
| 2021 Liikumised kokku | 0 | -744 | 1 042 | 298 |
| 31.12.2021 seisuga | ||||
| Soetusmaksumus | 4 854 | 26 525 | 1 081 | 32 460 |
| Kogunenud kulum | 0 | -8 557 | 0 | -8 557 |
| Jääkväärtus | 4 854 | 17 968 | 1 081 | 23 903 |
| Soetatud (Lisa 21) | 0 | 0 | 1 858 | 1 858 |
| Arvestatud kulum | 0 | -983 | 0 | -983 |
| Ümberklassifitseerimine põhivaraks (Lisa 8) |
0 | -22 | 0 | -22 |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 2 582 | -2 582 | 0 |
| 2022 Liikumised kokku | 0 | 1 577 | -724 | 853 |
| 31.12.2022 seisuga | ||||
| Soetusmaksumus | 4 854 | 29 079 | 357 | 34 290 |
| Kogunenud kulum | 0 | -9 534 | 0 | -9 534 |
| Jääkväärtus | 4 854 | 19 545 | 357 | 24 756 |
Kontserni kinnisvarainvesteeringuteks on tootmis- ja kontorihooned, mis paiknevad Eestis: Keila linnas, Saue vallas ja Haapsalus. Aruandeaastal valmis Allika Tööstuspargis uus tootmis- ja laoruumide kompleks Laohotell III. Energiasäästliku hoone katusele paigaldati 66 kW võimsusega päikeseelektrijaam, mis toodab elektrit lokaalselt. Hoone kogupind on 2 573,3 m2 ja ehituse maksumus kokku 2,3 miljonit eurot.
Soetusmaksumuse meetodil arvestatud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus seisuga 31.12.2022 on juhtkonna hinnangul 38,5 (31.12.2021: 35,7) miljonit eurot. Õiglase väärtuse muutuse hinnangu suurima mõju andis valminud Laohotell III hoone. Juhtkonna hinnang on tehtud diskonteeritud rahavoogude meetodil, võttes arvesse kehtivaid rendilepinguid, nendes ettenähtud kasvumäärasid, turu keskmisi vakantsuse määra ja prognoositud tarbijahinnaindeksi muutust. Tulevasi rahavoogusid diskonteeriti määraga 9,75% (31.12.2021: 11%). Kinnisvarainvesteeringute puhul hinnati rendile antud kinnisvara seisukorda, lepingute pikaajalisust ja väljarentimise võimalust. Kinnisvarainvesteeringud õiglases väärtuses on sõltuvalt õiglase väärtuse hindamise meetodist klassifitseeritud tasemel 3 (lisa 27).
Kinnisvarainvesteeringute otsesed ülalpidamis- ja remondikulud olid 2022. aastal 882 (2021: 599) tuhat eurot. Saadud renditulude kohta on esitatud informatsioon lisas 9. Seisuga 31.12.2022 puudusid kontsernil lepingulised kohustused kinnisvarainvesteeringute soetamiseks järgnevatel perioodidel.
| EUR '000 | Põhivara | Vara kasutusõigus | Kokku | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maa | Ehitised ja rajatised |
Masinad ja seadmed |
Muu inventar |
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed |
Kontori- ja tootmispinnad |
Masinad ja seadmed |
||
| 31.12.2020 seisuga | ||||||||
| Soetusmaksumus | 1 156 | 17 033 | 7 587 | 1 907 | 3 477 | 2 598 | 2 910 | 36 668 |
| Kogunenud kulum | 0 | -6 112 | -5 130 | -1 161 | 0 | -1 336 | -435 | -14 174 |
| Jääkmaksumus | 1 156 | 10 921 | 2 457 | 746 | 3 477 | 1 262 | 2 475 | 22 494 |
| Soetatud | 105 | 28 | 830 | 480 | 4 085 | 0 | 213 | 5 741 |
| Vara kasutusõiguse lisandumine (Lisa 17) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 880 | 0 | 880 |
| Müüdud ja maha kantud põhivara jääkväärtuses | 0 | 0 | -17 | 0 | 0 | 0 | 0 | -17 |
| Arvestatud kulum | 0 | -800 | -714 | -278 | 0 | -705 | -217 | -2 714 |
| Ümberklassifitseerimine | 138 | 5 774 | 279 | 78 | -6 269 | 0 | 0 | 0 |
| Ümberklassifitseerimine varudest | 0 | 0 | 0 | 233 | 0 | 0 | 0 | 233 |
| Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutest (Lisa 7) | 0 | 53 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 53 |
| Valuutakursimuutus | 0 | 0 | -3 | -12 | 0 | -1 | 0 | -16 |
| 2021 liikumised kokku | 243 | 5 055 | 375 | 501 | -2 184 | 174 | -4 | 4 160 |
| 31.12.2021 seisuga | ||||||||
| Soetusmaksumus | 1 399 | 22 761 | 8 070 | 2 606 | 1 293 | 3 478 | 3 123 | 42 730 |
| Kogunenud kulum | 0 | -6 785 | -5 238 | -1 359 | 0 | -2 042 | -652 | -16 076 |
| Jääkmaksumus | 1 399 | 15 976 | 2 832 | 1 247 | 1 293 | 1 436 | 2 471 | 26 654 |
| Soetatud (Lisa 21) | 861 | 10 014 | 36 | 513 | 553 | 0 | 940 | 12 917 |
| Vara kasutusõiguse lisandumine ja lepingu muutus | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | -443 | 0 | -443 |
| Müüdud ja maha kantud põhivara jääkväärtuses | 0 | 0 | -19 | 17 | 0 | 0 | -12 | -14 |
| Arvestatud kulum | 0 | -1 010 | -837 | -338 | 0 | -666 | -263 | -3 114 |
| Ümberklassifitseerimine | 5 | 384 | 1 239 | 23 | -1 651 | 0 | 0 | 0 |
| Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutest (Lisa 7) | 0 | 22 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 22 |
| Valuutakursimuutus | -16 | -198 | -35 | -31 | -2 | 0 | 0 | -282 |
| 2022 liikumised kokku | 850 | 9 212 | 384 | 184 | -1 100 | -1 109 | 665 | 9 086 |
| 31.12.2022 seisuga | ||||||||
| Soetusmaksumus | 2 249 | 32 984 | 9 175 | 3 031 | 193 | 1 444 | 4 023 | 53 099 |
| Kogunenud kulum | 0 | -7 796 | -5 959 | -1 600 | 0 | -1 117 | -887 | -17 359 |
| Jääkmaksumus | 2 249 | 25 188 | 3 216 | 1 431 | 193 | 327 | 3 136 | 35 740 |
Kontserni renditud varad on kajastatud eraldi tulbana "Vara kasutusõigus". Rendilepingutega seotud amortisatsioonikulu on kajastatud äritegevuse kulude all (Lisa 9).
Kontserni Rootsi tütarettevõte soetas kinnisvaraettevõte, LC Development Fastigheter 17 AB, mis on loodud spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks ning mille valmimisel arvestati Harju Elektri vajadusi. Ehitatud hoonet välja ei rendita, vaid kasutatakse kontserni tootmistegevuseks. Ostetava maa ja hoone hinnaks kujunes kokku 10,5 miljonit eurot. Ettevõtte soetust on kajastatud IAS 16 järgi põhivarade soetusena, mitte IFRS 3 järgi kajastatava äriühendusena, sest soetatud ettevõte ei sisaldanud endas eraldi identifitseeritavat äritegevust. (Lisa 23)
Lisaks investeeriti aruandeaastal tootmistehnoloogilisse põhivarasse, taastuvenergia seadetesse, tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse, renoveeriti hooneid ning soetati Soomes kinnistu.
Aruandeaastal maha kantud ja müüdud põhivarade soetusmaksumus oli kokku 239 (2021: 796) tuhat eurot, sealhulgas masinad ja seadmed 177 (2021: 592) tuhat eurot, muu materiaalne põhivara 62 (2021: 77) tuhat eurot.
Seisuga 31.12.2022 oli täielikult amortiseerunud kasutuses oleva põhivara soetusmaksumus 4150 (31.12.2021: 4061) tuhat eurot.
| EUR '000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Renditulud | |||
| - kinnisvarainvesteeringutelt | 3 324 | 3 129 | |
| - muud | 2 | 2 | |
| Kokku renditulud | 18 | 3 326 | 3 131 |
Renditulu kajastub kasumiaruandes müügituludes, rendiobjektidega seotud kulud ja amortisatsioon on müüdud toodete kuludes. Kinnisvarainvesteeringute otsesed ülalpidamis- ja remondikulude informatsioon esitatud lisas 7.
Kinnisvarainvesteeringute rendilepingud on sõlmitud tähtajalisi ja tähtajatuid. Üldjuhul on tähtajalised lepingud sõlmitud 1 kuni 7 aastaks. Kui osapooltel on soov renditingimusi muuta, siis räägitakse muudatused renditingimuses läbi enne rendiperioodi lõppemist; vastasel juhul pikeneb leping automaatselt ühe aasta võrra või muutub tähtajatuks. Rendilepingute ülesütlemise tähtaeg on sõltuvalt lepingust 1 kuni 18 kuud.
| EUR '000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Renditulud | ||
| < 1 aasta | 3 200 | 3 246 |
| 1-5 aastat | 5 027 | 7 828 |
| > 5 aasta | 0 | 434 |
| Kokku | 8 227 | 11 508 |
Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel:
| EUR '000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Renditulud mittekatkestatavatest lepingutest | ||
| < 1 aasta | 2 487 | 2 189 |
| 1-5 aastat | 805 | 939 |
| Kokku | 3 292 | 3 128 |
| EUR '000 | Lisa | Kokku |
|---|---|---|
| Jääkväärtus 31.12.2020 | 2 939 | |
| 2021 | ||
| Uued rendikohustused | 11 | 2 031 |
| Rendimaksed | 11 | -1 476 |
| Valuutakursivahed | 22 | |
| Jääkväärtus 31.12.2021 | 3 516 | |
| 2022 | ||
| Uued rendikohustused | 11 | 251 |
| Rendimaksed | 11 | -1 328 |
| Valuutakursivahed | -664 | |
| Jääkväärtus 31.12.2022 | 1 775 |
| EUR '000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Intressikulu (kajastatud finantskulude all) |
61 | 41 | |
| Amortisatsioonikulu (kajastatud äritege vuse kulude all) |
8 | 929 | 922 |
| Lühiajaliste ja väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu tegevuskuludes |
269 | 284 | |
| Kokku | 1 259 | 1 247 |
| EUR '000 | Firmaväärtus | Arendus väljaminekud |
Litsentsid | Kliendi lepingud |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 31.12.2020 seisuga | |||||
| Soetusmaksumus | 6 200 | 699 | 1 910 | 1 230 | 10 039 |
| Kogunenud kulum | 0 | -252 | -1 467 | -1 121 | -2 840 |
| Jääkmaksumus | 6 200 | 447 | 443 | 109 | 7 199 |
| Soetused (Lisa 21) | 0 | 185 | 495 | 0 | 680 |
| Arvestatud kulum | 0 | -94 | -131 | -109 | -334 |
| Valuutakursimuutused | -1 | 0 | 0 | 0 | -1 |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 87 | -87 | 0 | 0 |
| 2021 liikumised kokku | -1 | 178 | 277 | -109 | 345 |
| 31.12.2021 seisuga | |||||
| Soetusmaksumus | 6 199 | 871 | 2 289 | 1 230 | 10 589 |
| Kogunenud kulum | 0 | -246 | -1 569 | -1 230 | -3 045 |
| Jääkmaksumus | 6 199 | 625 | 720 | 0 | 7 544 |
| Soetused (Lisa 21) | 0 | 124 | 344 | 0 | 468 |
| Arvestatud kulum | 0 | -120 | -137 | 0 | -257 |
| Firmaväärtuse allahindlus | -410 | 0 | 0 | 0 | -410 |
| Valuutakursimuutused | -100 | -1 | 0 | 0 | -101 |
| Ümberklassifitseerimine | 0 | 2 | -2 | 0 | 0 |
| 2022 liikumised kokku | -510 | 5 | 205 | 0 | -300 |
| 31.12.2022 seisuga | |||||
| Soetusmaksumus | 5 689 | 996 | 2 570 | 0 | 9 255 |
| Kogunenud kulum | 0 | -366 | -1 645 | 0 | -2 011 |
| Jääkmaksumus | 5 689 | 630 | 925 | 0 | 7 244 |
Kontsernil on piiramatu kasutuseaga immateriaalse vara objektiks firmaväärtus. Arendusväljaminekud on uute konkreetsete toodete valmistamise ja katsetustega seotud kapitaliseeritud kulud. Litsentsid on põhiliselt tootevalmistuslitsentsid ja arvutitarkvara. Aruandeaastal investeeriti tarkvaradesse 0,3 (2021: 0,5) miljonit eurot.
Seisuga 31.12.2022 oli täielikult amortiseerunud kasutuses oleva immateriaalse põhivara soetusmaksumus 775 (31.12.2021: 1 022) tuhat eurot. Bilansist kanti välja Telesilta Oy soetamisega arvele võetud kliendilepingud, mille soetusmaksumus oli 1,2 miljonit eurot.
Firmaväärtuse kaetava väärtuse testid on läbi viidud seisuga 31.12.2022 Positiivne firmaväärtus, 5 689 tuhat eurot, on tekkinud läbi osaluse soetamise tütarettevõtetes:
Firmaväärtus on seotud tütarettevõtte võimega teenida eraldiseisvaid rahavooge ning tütarettevõte on seega madalaim positiivse firmaväärtuse arvestuse ja jälgimise tase (raha teeniv üksus, RTÜ). Tütarettevõtte kasutusväärtus on leitud diskonteeritud rahavoogude meetodil ning selle suurust võrreldi RTÜ bilansilise (sh firmaväärtus) väärtusega.
Alljärgnevalt on kirjeldatud juhatuse poolt tehtud eeldusi ja hinnanguid, millele tuginedes viidi läbi RTÜ kaetava väärtuse testid. RTÜ koosseisu kuulub ka üksusele jagatud firmaväärtus. Juhtkonna hinnangud tuginevad ajaloolistele andmetele, kuid võtavad järgmiste perioodide prognooside osas arvesse aruande koostamise hetkeks väljakujunenud turusituatsiooni ja teisi põhjendatud eeldusi. Tütarettevõtete soetusel tekkinud firmaväärtuse hindamisel kasutati järgnevaid sisendeid:
Raha teeniva üksuse kasutusväärtust võrreldakse tehtud investeeringu ja firmaväärtuse suurusega. Arvestades, et kasutusväärtuse leidmisel on tegemist hinnanguga, võib valitud sisendite muutmisel olla hindamistulemusele suurendav või vähendav mõju. Kontserni juhtkond on viinud läbi sensitiivsusanalüüsi oluliste kasutatud sisendite ja eelduste suhtes ning ei tuvastanud selliseid sisendeid ega eeldusi, mille muutumine mõistlikus ulatuses põhjustaks firmaväärtuse alla hindamise vajaduse.
Tütarettevõtte Energo Veritas OÜ ütles 2022. aasta mais ülesse raamlepingud Enefit Connect OÜ-ga, kes on esitanud raamlepingute rikkumiste eest Energo Veritas OÜ-le nõuded ning kelle nõuete tagamiseks on kohtu otsusega ettevõtte laovarud arestitud ja sisuline äritegevus peatatud. Vaidluses pole saavutatud poolte vahel kokkulepet ning kokkuleppe mittesaavutamisel satub tütarettevõtte suure tõenäosusega makseraskustesse, likviidsuskriisi ja maksejõuetuseni. Energo Veritase äritegevuse jätkumine on pigem ebatõenäoline. Sellest tulenevalt hindas kontserni juhtkond aruandeaastal 410 tuhande euro võrra alla 2017. aastal soetatud Energo Veritas OÜ firmaväärtuse. Kulu on kajastatud amortisatsioonikuluna üldhalduskuludes.
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Lühiajalised võlakohustused | |||
| Lühiajalised pangalaenud | 18 735 | 14 152 | |
| Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel | |||
| perioodil | 2 630 | 1 485 | |
| Faktooring | 2 228 | 0 | |
| Muud lühiajalised laenud | 0 | 14 | |
| Lühiajalised rendikohustused | 9 | 792 | 1 261 |
| Kokku lühiajalised võlakohustused | 24 385 | 16 912 | |
| Pikaajalised võlakohustused | |||
| Pikaajalised pangalaenud | 19 640 | 9 171 | |
| Muud pikaajalised laenud | 109 | 0 | |
| Pikaajalised rendikohustused | 9 | 983 | 2 255 |
| Kokku pikaajalised võlakohustused | 20 732 | 11 426 | |
| Võlakohustused kokku | 45 117 | 28 338 |
| Muutused võlakohustustes | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Algsaldo | 28 338 | 19 088 | |
| Muutus lühiajalistes laenukohustustes | 4 583 | 6 414 | |
| Ettevõtte soetusega kaasnevad võlakohustused | 109 | 0 | |
| Saadud pikaajalised laenud | 13 402 | 8 063 | |
| Pikaajalise laenu tasumine | -1 788 | -5 804 | |
| Muud saadud ja tagastatud laenud | 2 214 | -746 | |
| Perioodi jooksul lisandunud rendikohustused | 9 | 251 | 2 031 |
| Pikaajaliste liisingkohustuste tasumine | 9 | -1 328 | -1 476 |
| Valuutakursimuutused | 9 | -664 | 22 |
| Lõppsaldo | 45 117 | 28 338 |
Faktooringu all on kajastatud Rootsi tütarettevõtte faktooringlepingu kohustust, mille limiit on 2 249 tuhat eurot ning intressimäär 3 kuu euribor +3.03%. Lisainformatsiooni intressiriski kohta leiab lisast 27.
| Alusvaluuta | Laenujääk | Laenulimiit | Intressimäär | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | ||
| SEK | 487 | 2 420 | 899 | 2 439 | 3,10% | 3,10% | |
| EUR | 611 | 2 483 | 1 000 | 3 500 | 3 kuu euribor+0,75% | 3 kuu euribor+0,75% | |
| EUR | 2 378 | 1 386 | 2 500 | 2 500 | 3 kuu euribor+0,65% | 3 kuu euribor+0,65% | |
| EUR | 1 649 | 3 119 | 3 500 | 3 500 | 6 kuu euribor+1,40% | 6 kuu euribor+1,4% | |
| EUR | 2 996 | - | 3 000 | - | 3 kuu euribor+1,00% | ||
| EUR | 2 736 | - | 4 000 | - | 3 kuu euribor+1,60% | ||
| EUR | 2 467 | - | 2 500 | - | 3 kuu euribor+2,25% | ||
| EUR | 4 911 | - | 5 000 | - | €STR+1,85% | ||
| EUR | 500 | - | 500 | - | 12 kuu euribor+2,25% | ||
| EUR | - | 3 830 | - | 5 000 | - | 3 kuu euribor+1,00% | |
| EUR | - | 914 | - | 2 000 | - | 3 kuu euribor+1,05% | |
| KOKKU | 18 735 | 14 152 | 22 899 | 18 939 |
Pangalaenude garanteerimiseks panditud varade kohta on info esitatud lisas 12.
| Alusvaluuta | Laenujääk | Laenulimiit | Intressimäär | Tagastamise | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | 2021 | 2022 | 2021 | 2022 | tähtaeg | |
| EUR | 5 124 | 4 404 | 6 051 | 6 051 | 6 kuu euribor+1,35% | 11.08.2026 |
| EUR | 235 | 295 | 300 | 300 | 12 kuu euribor+1,50% | 05.11.2026 |
| EUR | 3 085 | 3 500 | 4 200 | 4 200 | 12 kuu euribor+1,75% | 28.04.2025 |
| EUR | 1 771 | 2 039 | 2 800 | 2 800 | 6 kuu euribor+1,35% | |
| EUR | 288 | - | 1 000 | - | 6 kuu euribor+0,75% | |
| EUR | 1 767 | - | 2 000 | 12 kuu euribor+0,75% | 03.05.2025 | |
| EUR | 10 000 | - | 10 000 | - | 6 kuu euribor+2,75% | 20.12.2025 |
| EUR | - | 28 | - | 300 | ||
| EUR | - | 390 | - | 1 000 | 3 kuu euribor+1,05% | |
| KOKKU | 22 270 | 10 656 | 24 351 | 14 651 |
Pangalaenude garanteerimiseks panditud varade kohta on info esitatud lisas 12.
| EUR '000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Kommertspant vallasvarale | 7 638 | 814 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 19 945 | 13 060 |
| Maa ja ehitised | 12 973 | 9 180 |
Kontsern on sõlminud Swedbank AS-iga lühiajalise laenu ja investeerimislaenude lepingud. Laenude tagatiseks on Swedbank AS-i kasuks seatud kommertspant emaettevõtte vallasvarale ning hüpoteegid kinnisvarainvesteeringutele, kokku 12,24 miljonit eurot. Panditud varade tagatisel on kontsernil võimalik kasutada laenu kuni 6,1 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga oli kasutusel pikaajalist laenu 5,1 miljonit eurot.
Coop Pank AS-ga sõlmiti 28.12.2022 laenuleping summas 10 miljonit eurot. Muutuva intressimääraga euriboril baseeruva investeerimislaenu tähtaeg on viis aastat. Võetavat laenu kasutatakse Rootsis valminud Västeråsi tehase ehituskulude ja uue kinnisvaraprojekti arenduse rahastamiseks ning vajadusel ka olemasolevate lühiajaliste finantskohustuste vähendamiseks. Laenude tagatiseks on Coop Pank AS-i kasuks seatud hüpoteek emaettevõtte maale ja hoonetele, kokku 18,5 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga oli kasutusel pikaajalist laenu 10,0 miljonit eurot.
Kontsern on sõlminud AB SEB bankasega pikaajalise investeermislaenu lepingu. Laenu tagatiseks on panditud AB SEB bankase kasuks Leedus asuvad kinnisvarad ning vallasvara, väärtusega 15,2 miljonit eurot. Panditud varad tagavad osaliselt pikaajalist laenu kuni 7,0 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga oli kasutusel pikaajalist laenu 4,9 miljonit eurot.
Kontsern on lühiajalise laenu katteks seadnud hüpoteegi Soome ehitisele Nordea Bank kasuks, summas 435 tuhat eurot. Panditud varade tagatisel on kontsernil võimalik kasutada lühiajalist laenu kuni 1,0 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga oli kasutusel lühiajalist laenu 0,6 miljonit eurot.
Kontsernil on Soome kinnisvara soetamiseks sõlmitud laenuleping 0,3 miljonile eurole. Laenude tagatiseks on OP Yrityspankki Oy-i kasuks seatud hüpoteek ehitisele, maksumusega 0,5 miljonit eurot. Pikaajalise laenu jääk aruandekuupäeva seisuga oli 0,2 miljonit eurot.
Nordea Bank Oy-ga on sõlminud lühi- ja pikaajaliste laenude lepingud. Laenude tagatiseks on Nordea Bank Oy-i kasuks seatud kommertspant, kokku 2,5 miljonit eurot. Panditud varade tagatisel on kontsernil võimalik kasutada laenu kuni 2,5 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga oli kasutusel lühiajalist laenu 0,5 miljonit eurot ja pikaajalist laenu 1,8 miljonit eurot.
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Ettemaksed kaupade ja teenuste eest | 15 020 | 4 301 | |
| Võlad tellijatele lepingutest | 1 807 | 358 | |
| Ostjate ettemaksed kokku | 16 827 | 4 659 | |
| Võlg kaupade ja teenuste eest | 20 022 | 19 920 | |
| Võlg materiaalse põhivara eest | 10 | 0 | |
| Võlg kinnisvarainvesteeringute eest | 21 | 15 | 276 |
| Võlad tarnijatele kokku | 27 | 20 047 | 20 196 |
| Võlad töövõtjatele | 3 807 | 3 645 | |
| Intressivõlad | 27 | 47 | 9 |
| Muud viitvõlad | 27 | 541 | 204 |
| Järgnevate perioodide tulu | 27 | 23 | 0 |
| Muud kohustused | 27 | 37 | 436 |
| Muud lühiajalised kohustused kokku | 4 455 | 4 294 | |
| Muud pikaajalised kohustused | 27 | 0 | 33 |
| Muud pikaajalised kohustused kokku | 0 | 33 | |
| Ostjate ettemaksed, võlad tarnijatele ja muud võlad kokku |
41 329 | 29 182 |
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Käibemaks | 267 | 1 095 | |
| Ettevõtte tulumaks | 21 | 85 | 176 |
| Sotsiaalmaks | 0 | 3 | |
| Muud maksud | 0 | 1 | |
| Ettemaks kokku | 4 | 352 | 1 275 |
| Käibemaks | 1 713 | 1 676 | |
| Ettevõtte tulumaks | 21 | 216 | 63 |
| Üksikisiku tulumaks | 558 | 531 | |
| Sotsiaalmaks | 703 | 694 | |
| Muud maksud | 288 | 192 | |
| Maksuvõlg kokku | 3 478 | 3 156 |
| EUR '000 | Garantii eraldis |
Kahjumlikud lepingud |
Muud eraldised |
KOKKU |
|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2021 | 35 | 0 | 0 | 35 |
| Eraldise moodustamine | 137 | 1 950 | 122 | 2 209 |
| Eraldise kasutamine | -141 | 0 | 0 | -141 |
| Saldo 31.12.2022 | 31 | 1 950 | 122 | 2 103 |
Garantiieraldis on moodustatud potentsiaalsete garantiikulude katteks. Müügilepingute kohaselt annab kontsern müüdud toodetele garantii, kohustudes aasta jooksul tasuta parandama või välja vahetama mittekvaliteetsed või defektidega tooted.
Energo Veritas OÜ ütles 2022. aasta mais üles Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud raamlepingud hermeetiliste jaotustrafode tarnimiseks. Enefit Connect OÜ on esitanud raamlepingute rikkumise eest leppetrahve, kahjuhüvitisi ning viiviseid kontserni tütarettevõttele Energo Veritas kogusummas 5,1 miljonit eurot, mis on tekkinud raamlepingu rikkumise ja raamlepingutes kokku lepitud hindade ja
dünaamilise hankesüsteemi hangete tulemusena Enefit Connect OÜ poolt sõlmitud lepingute hindade vahel. Tegemist on tulevikus realiseeruva kahjuga kuivõrd Enefit Connect OÜ pole raamlepingus märgitud hinda ületavaid väljamakseid veel teinud. Energo Veritas OÜ ei tunnista Enefit Connect poolt esitatud nõudeid ning läbirääkimiste käigus ei ole jõutud pooli rahuldava kompromissini. Kontsern moodustas kahjumliku lepingu katteks 1,95 miljoni euro suuruse eraldise.
Võttes arvesse, et tütarettevõtte äritegevus on peatatud Enefit Connecti nõude tagamiseks arestitud varude tõttu, hindab Harju Elekter, et kokkuleppe mittesaavutamise korral, satub tütarettevõte suure tõenäosusega majandusraskusesse, likviidsuskriisi ja maksejõuetuseni. Olenemata Enefit Connect poolt esitatavate trahvinõuete lõplikust summast, on Energo Veritase võimekus äritegevust jätkata pigem ebatõenäoline.
| Ühik | 31.12.2022 | 31.12.2021 | |
|---|---|---|---|
| Aktsiakapital | EUR '000 | 11 523 | 11 352 |
| Aktsiate arv (tasutud täies ulatuses) | tk '000 | 18 290 | 18 019 |
| Ülekurss | EUR '000 | 2 509 | 1 601 |
AS-i Harju Elekter suurendas ettevõtte aktsiakapitali 170 700 euro võrra uute lihtaktsiate väljalaskmise teel seoses töötajate optsiooniprogrammi realiseerimisega. Aktsiate märkimise aeg oli 15. juuli 2022, aktsiate väljalaske hind 3,98 eurot aktsia kohta. Kokku märgiti 270 953 lihtaktsiat arvestusliku väärtusega 0,63 eurot aktsia kohta. Kokku laekus aktsiate emissioonist 1 079 tuhat eurot, millest ülekurss moodustas 908 tuhat eurot. Aktsiakapitali suurendamise järgselt on AS-i Harju Elekter aktsiakapital 11 523 tuhat eurot, mis jaguneb 18,3 miljoniks nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Aktsiakapitali suurendamise käigus välja lastavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates 1. jaanuaril 2022 alanud majandusaasta eest. Põhikirjajärgne maksimaalne lubatud aktsiakapital on 20,0 miljonit eurot ja minimaalne 5,0 miljonit eurot.
| 2021 | Aktsiate kogus |
Otsene osalus |
Kaudne osalus |
|
|---|---|---|---|---|
| Tombak, Triinu | Nõukogu esimees | 23 000 | 0,13% | 0,00% |
| Kirsme, Aare | Nõukogu liige | 235 750 | 1,29% | 0,21% |
| Toome, Andres | Nõukogu liige | 45 500 | 0,25% | 0,33% |
| Luuk, Märt | Nõukogu liige | 70 509 | 0,39% | 1,22% |
| Hamburg, Arvi | Nõukogu liige | 15 500 | 0,08% | 0,00% |
| Vahimets, Risto | Nõukogu liige | 0 | 0,00% | 0,00% |
| Atso, Tiit | Juhatuse esimees | 15 500 | 0,08% | 0,00% |
| Kuhi-Thalfeldt, Aron | Juhatuse liige | 25 529 | 0,14% | 0,00% |
| Treial, Priit | Juhatuse liige | 0 | 0,00% | 0,00% |
| Kokku | 431 288 | 2,36% | 1,76% |
Aktsionäride omanduses olevate aktsiate arv ja osaluse protsent on fikseeritud 31.12.2022 tööpäeva lõpu seisuga. Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi reglemendi nõuetele on emitent kohustatud majandusaasta aruandes esitama teabe oma juhatuse ja nõukogu liikmetele (otsene osalus) ning nende lähikondsetele (kaudne osalus) kuuluvate emitendi aktsiate arvu kohta majandusaasta lõpu seisuga. Kaudse osalusena käsitletakse ka kontserni nõukogu või juhatuse liikme poolt kontrollitavale äriühingule kuuluvate aktsiatega esindatud hääli.
| % | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| AS Harju KEK | 30,44 | 30,90 |
| ING Luxembourg S.A. | 10,39 | 10,54 |
| Endel Palla | 7,46 | 6,97 |
| Aktsionärid kelle osalus on alla 5% | 51,71 | 51,59 |
| Kokku | 100,00 | 100,00 |
| EUR '000 | Lisa | Kohus tuslik reserv kapital |
Aktsia optsioon |
Ümber hindluse reserv |
Valuuta kursi muutuste reserv |
Kokku reservid |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2020 | 1 242 | 549 | 5 024 | -106 | 6 709 | |
| Finantsvara ümberhindluse netokasum (+) |
6 | 0 | 0 | 12 269 | 0 | 12 269 |
| Aktsiapõhine hüvitis | 18 | 0 | 227 | 0 | 0 | 227 |
| Aktsiaoptsiooni realiseerumine |
0 | -432 | 0 | 0 | -432 | |
| Valuutakursimuutus | 0 | 0 | 0 | -57 | -57 | |
| Saldo 31.12.2021 | 1 242 | 344 | 17 293 | -163 | 18 716 | |
| Finantsvara ümberhindluse netokahjum (-) |
6 | 0 | 0 | -726 | 0 | -726 |
| Aktsiapõhine hüvitis | 18 | 0 | 189 | 0 | 0 | 189 |
| Aktsiaoptsiooni realiseerumine |
0 | -203 | 0 | 0 | -203 | |
| Valuutakursimuutus | 0 | 0 | 0 | -208 | -208 | |
| Saldo 31.12.2022 | 1 242 | 330 | 16 567 | -371 | 17 768 |
Ümberhindluse reserv koosneb finantsvarade ümberhindlusest õiglasesse väärtusesse tekkinud realiseerimata kasumitest ja kahjumitest. Kontsernil on ümberhindluse reservi all kajastatud Skeleton Technologies Group OÜ, börsil noteeritud ettevõtete väärtpaberite ümberhindluse väärtus.
Valuutakursi muutuste reserv koosneb valuutakursside erinevustest, mis tekivad seoses välismaal asuvate tütarettevõtete finantsaruannete ümberarvutamisega Kontserni esitusvaluutasse (Lisa 25.6). Rootsi tütarettevõtete majandustulemuste kajastamisest tekkinud saldode ümberarvestamisest tekkinud valuutakursi kahjum oli 208 tuhat eurot, 2021. aastal kahjum 57 tuhat eurot.
ASi Harju Elekter juhatus jälgib kontserni sisemisi aruandeid peamiste tegevusvaldkondade lõikes, hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel. Konsolideeritud finantsaruannetes eristatakse kahte põhisegmenti – tootmine ja kinnisvara. Muud tegevuste alla on koondatud segmenteerimata tegevusvaldkonnad, kus iga tegevusala ei ole piisavalt suure osakaaluga, et eraldi kajastatavat segmenti moodustada.
Tootmine – segment hõlmab elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmist ja müüki. Sellesse harusse kuuluvad kontserni ettevõtetest AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika, Harju Elekter UAB, Harju Elekter Oy, Harju Elekter Kiinteistöt Oy ja Harju Elekter AB.
Kinnisvara – segment hõlmab kinnisvara arendamist, hooldust ja rentimist, kinnisvara ja tootmisvõimsuste ülalpidamisega seotud teenuseid ja teenuste vahendamist. Sellesse harusse kuulub AS Harju Elekter.
Muud tegevused – sisaldavad kontserni ja temaga seotud ettevõtete toodete ning muude elektriinstallatsioonitöödeks vajalike kaupade müüki peamiselt jaeklientidele ja väiksema ning keskmise suurusega elektripaigaldusfirmadele; juhtimisalased teenuseid, installatsioonitööde projektijuhtimist ja laevaehituse elektritöid. Muud tegevusalad on kontserni seisukohalt väheolulised ja ükski neist ei moodusta eraldiseisvat segmenti aruandluse tarbeks. Sellesse harusse kuuluvad emaettevõte ja kontserni tütarettevõtted Energo Veritas OÜ ja Telesilta Oy.
Kontsern hindab tegevussegmentide tulemust segmendi müügitulu ja ärikasumi alusel. Emaettevõtte juhtkonna hinnangul toimuvad segmentide vahelised tehingud tavapärastel turutingimustel ning ei erine oluliselt tingimustest, millega on tehing tehtud kolmandate osapooltega. Jagamatud varad on emaettevõtte raha, mitmesugused nõuded ja ettemaksed ning muud finantsinvesteeringud. Jagamatud kohustused on emaettevõtte võlakohustused, maksu- ja viitvõlad. Kontsernil ei ole ühtegi kontsernivälist klienti, kelle tulu moodustaks rohkem kui 10% vastava segmendigrupi tulu liigist.
| EUR '000 | Lisa | Toot | Kinnis | Muud | Elimi | Konsoli |
|---|---|---|---|---|---|---|
| mine | vara | tegevused | neerimine | deeritud | ||
| 2021 | ||||||
| Müügitulu kontsernivälistelt | ||||||
| klientidelt | 18 | 133 507 | 3 801 | 15 449 | 0 | 152 757 |
| Tulu teistelt segmentidelt | 583 | 1 759 | 185 | -2 527 | ||
| Segmendi äritulud kokku | 134 090 | 5 560 | 15 634 | -2 527 | 152 757 | |
| Ärikasum | 1 296 | 2 022 | -461 | 345 | 3 202 | |
| Segmendi varad | 88 534 | 26 384 | 28 317 | -20 703 | 122 532 | |
| Jagamatud varad | 25 025 | |||||
| sh Finantsinvesteeringud | 24 953 |
|||||
| sh Muud nõuded ja |
||||||
| ettemaksed | 72 | |||||
| Varad kokku | 147 557 | |||||
| Segmendi kohustused | 60 581 | 452 | 8 403 | -20 703 | 48 733 | |
| Jagamatud kohustused | 11 978 | |||||
| sh Võlakohustused | 11 664 | |||||
| sh Viitvõlad | 188 | |||||
| sh Muud | 126 | |||||
| Kohustused kokku | 60 711 | |||||
| Investeeringud põhivarasse | 7, 8, 10 | 5 787 | 1 321 | 634 | 0 | 7 742 |
| Vara kasutusõigus | 8 | 105 | 0 | 775 | 0 | 880 |
| Põhivara amortisatsioon | 7, 8, 10 |
2 222 | 970 | 849 | -23 | 4 018 |
| EUR '000 | Lisa | Toot mine |
Kinnis vara |
Muud tegevused |
Elimi neerimine |
Konsoli deeritud |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2022 | ||||||
| Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt |
18 | 157 558 | 4 363 | 13 372 | 0 | 175 293 |
| Tulu teistelt segmentidelt | 1 042 | 1 704 | 259 | -3 005 | 0 | |
| Segmendi äritulud kokku | 158 600 | 6 067 | 13 631 | -3 005 | 175 293 | |
| Ärikasum (-kahjum) | -2 002 | 2 344 | -4 697 | -191 | -4 546 | |
| Segmendi varad | 111 601 | 34 422 | 34 800 | -32 710 | 148 113 | |
| Jagamatud varad | 23 324 | |||||
| sh Finantsinvesteeringud | 23 233 |
|||||
| sh Muud nõuded ja ettemaksed |
91 | |||||
| Varad kokku | 171 437 | |||||
| Segmendi kohustused | 89 873 | 163 | 8 993 | -32 710 | 66 319 | |
| Jagamatud kohustused | 25 707 | |||||
| sh Võlakohustused | 25 239 |
|||||
| sh Viitvõlad | 250 | |||||
| sh Muud | 219 | |||||
| Kohustused kokku | 92 027 | |||||
| Investeeringud põhivarasse | 7, 8, 10 | 13 137 | 1 858 | 248 | 0 | 15 243 |
| Vara kasutusõigus | 0 | 0 | 251 | 0 | 251 | |
| Põhivara amortisatsioon | 7, 8, 10 | 2 651 | 983 | 1 156 | -26 | 4 764 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | Kindlal ajahetkel 2022 |
Perioodi jooksul 2022 |
2021 | Kindlal ajahetkel 2021 |
Perioodi jooksul 2021 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elektriseadmed | 148 223 | 109 578 |
38 645 |
126 656 | 89 222 |
37 435 |
|
| Elektrikaupade projekti- ja jaemüük |
9 754 | 9 754 |
0 | 10 658 | 10 658 |
0 | |
| Muud tooted | 5 953 | 5 953 | 0 | 3 946 | 3 946 |
0 | |
| Elektritööd | 5 445 | 0 | 5 445 | 6 047 | 495 | 5 552 | |
| Muud teenused | 2 592 | 0 | 2 592 |
2 319 | 0 | 2 319 |
|
| Renditulu | 9 | 3 326 | 0 | 0 | 3 131 | 0 | 0 |
| Kokku | 17 | 175 293 | 125 285 |
46 682 | 152 757 | 104 321 |
45 306 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Eesti | 30 296 | 25 993 | |
| Soome | 81 829 | 70 918 | |
| Rootsi | 22 844 | 27 611 | |
| Norra | 21 821 | 13 195 | |
| Saksamaa | 5 787 | 7 482 | |
| Holland | 6 732 | 4 975 | |
| Muud riigid | 5 984 | 2 583 | |
| Müügitulu kokku | 17, 18 | 175 293 | 152 757 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Müüdud toodete kulud | |||
| Kaubad ja materjalid | -116 340 | -100 875 | |
| Ostuteenused | -11 762 | -10 589 | |
| Tööjõukulu | 18 | -23 793 | -20 756 |
| Põhivara kulum | -3 491 | -3 263 | |
| Muud kulud | -5 120 | -2 677 | |
| Lõpetamata ja valmistoodangu varude kasv | -2 518 | 3 283 | |
| Kokku | -163 024 | -134 877 | |
| Turustuskulud | |||
| Ostuteenused | -1 475 | -1 154 | |
| Tööjõukulu | 18 | -3 790 | -3 512 |
| Põhivara kulum | -341 | -233 | |
| Muud kulud | 28 | -360 | |
| Kokku | -5 578 | -5 259 | |
| Üldhalduskulud | |||
| Ostuteenused | -2 874 | -2 514 | |
| Tööjõukulu | 18 | -6 850 | -6 382 |
| Põhivara kulum | -932 | -522 | |
| Muud kulud | -538 | -285 | |
| Kokku | -11 194 | -9 703 | |
| - sealhulgas arenduskulud | -2 312 |
-1 982 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Tööjõukulud müüdud toodete, turustus ja üldhalduskuludes: |
|||
| Töötasud | -27 124 | -23 863 | |
| Sotsiaal- ja muud maksud palgakulult | -6 532 | -5 918 | |
| Aktsiapõhine hüvitis | 16, 22 | -189 | -227 |
| Kapitaliseeritud tööjõukulud | 22 | 4 | |
| Tööjõukulude reservide muutus | -610 | -646 | |
| Kokku | -34 433 | -30 650 | |
| Sh keskmine töötajate arv: | |||
| Töölepingu alusel töötav isik | 866 | 810 | |
| Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, va füüsilisest isikust ettevõtja |
3 | 6 | |
| Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige | 9 | 9 | |
| Kokku | 878 | 825 |
Vastavalt 29. aprill 2021. aktsionäride üldkoosoleku otsusele auditeerib 2021.–2023. aastal AS-i Harju Elekter ja tema tütarettevõtteid PricewaterhouseCoopers; v.a Energo Veritas OÜ, mida auditeerib Baker Tilly Baltics OÜ, Harju Elekter Services AB, mida auditeerib Allians Revision & Redovisning AB ja Telesilta OY, mida auditeerib Nexia Oy.
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Audiitortasud | 128 | 119 |
| Ülevaatuse teenuse tasud | 0 | 6 |
| Muude kindlustandvate teenuste tasud | 9 | 2 |
| Seonduvate teenuste tasud | 0 | 1 |
| Muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasud | 10 | 1 |
| Kokku | 147 | 129 |
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Perioodi tulumaksukulu | 531 | 545 |
| Edasilükkunud tulumaksu tulu(-)/kulu | -241 | -177 |
| Tulumaksu kulu kasumiaruandes | 290 | 368 |
Kontserni kasumilt arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis on esitatud alljärgnevas tabelis. 2022 aasta keskmine efektiivne tulumaksumäär oli -5,5% (2021: 12,4%).
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Arvestuslik tulumaks kokku (Soome 20%, Leedu 15%, Rootsi 20,6%) | 481 | 426 |
| Arvestusliku tulumaksu korrigeerimised | -246 | -17 |
| Dividendide tulumaks (Lisa 21) | 55 | 18 |
| Kokku | 290 | 427 |
| Bilansiväliselt kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus | 0 | -59 |
| Tulumaksukulu kokku (Lisa 21) | 290 | 368 |
| EUR´000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 1 008 | 690 |
Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksu vara realiseerumine sõltub tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud tulumaksu vara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline.
Tavapuhaskasum aktsia kohta on leitud jagades aruandeperioodi puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga.
Lahustatud puhaskasumi leidmiseks võetakse arvesse potentsiaalselt emiteeritavad aktsiad. 31.12.2022 seisuga oli kontsernil kokku 500 568 (31.12.2021: 763 968) potentsiaalselt emiteeritavat lihtaktsiat (lisa 22). Kooskõlas 3. mail 2018 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsusega kinnitati aktsiaoptsiooni alusel omandatavate aktsiate väljalaskehinnaks optsioonilepingu sõlmimisele eelneva kolme kalendriaasta aktsia sulgemishindade keskmine Nasdaq Tallinna börsil 31.12. seisuga. 2018. aasta vooru hinnaks kujunes 3,49 eurot, 2019. aasta vooru hinnaks 3,98 eurot, 2020. aasta vooru hinnaks 4,44. 2019. aasta voorust realiseerus aruandeperioodil 270 953 (2021: 278 675) aktsiat.
Aktsiapõhiste hüvitiste suhtes, mille kohta kehtivad IFRS 2 nõuded, hõlmab aktsiate märkimishind tulevikus töötajate poolt aktsiapõhiste hüvitiste eest osutatavate teenuste maksumust. Sõltumatu eksperdi poolt hinnati teenuse väärtuseks ühe emiteeritava aktsia kohta 2020. aasta vooru puhul 0,55 eurot, 2021. aasta puhul 3,55 eurot ja 2022.aasta puhul 1,52 eurot. Seega on IFRS 2 mõistes aktsia märkimishinnad 4,99, 8,05 ja 6,02 eurot. Potentsiaalsed aktsiad muutuvad lahustuvaks pärast seda, kui nende perioodi keskmine turuhind ületab antud väärtusi. Perioodil 1.01.-31.12.2022 oli aktsiate keskmine turuhind 6,02 eurot.
| Ühik | 2022 | 2021 | |
|---|---|---|---|
| Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist/-kahjumist (-) | EUR '000 | -5 544 | 2 598 |
| Perioodi keskmine aktsiate arv | tk '000 | 18 134 | 17 855 |
| Tavapuhaskasum aktsia kohta | EUR | -0,31 | 0,15 |
| Perioodi korrigeeritud keskmine aktsiate arv | tk '000 | 18 216 | 17 963 |
| Lahustatud puhaskasum/ -kahjum (-) aktsia kohta | EUR | -0,30 | 0,14 |
| EUR´000 | Lisa | 2022 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Ettevõtte tulumaks | |||
| Tulumaksukulu kasumiaruandes | 19 | -290 | -368 |
| Tulumaksu ettemaksu vähenemine (+)/ kasv (-) ja võla | |||
| vähenemine (-)/ kasv (+) | 14 | 243 | -89 |
| Dividendi tulumaksu kulu | 19 | 55 | 18 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara muutus | 19 | -318 | -176 |
| Valuutakursimuutus | 24 | -1 | |
| Makstud ettevõtte tulumaks | -286 | -616 | |
| Tasutud kinnisvarainvesteeringute eest | |||
| Kinnisvarainvesteeringu soetus | 7 | -1 858 | -1 321 |
| Soetusega seotud võla vähenemine (-)/ kasv (+) | 13 | -261 | 264 |
| Tasutud kinnisvarainvesteeringute eest | -2 119 | -1 057 | |
| Tasutud materiaalse põhivara eest | |||
| Materiaalse põhivara soetus | 8 | -12 917 | -4 970 |
| Soetusega seotud võla vähenemine (-)/ kasv (+) | 202 | -77 | |
| Muud laekumised investeerimistegevusest | 0 | 190 | |
| Tasutud materiaalse põhivara eest | -12 715 | -4 857 | |
| Tasutud immateriaalse põhivara eest | |||
| Immateriaalse põhivara soetus | 10 | -468 | -680 |
| Soetusega seotud võla vähenemine (-)/ kasv (+) | 0 | -18 | |
| Tasutud immateriaalse põhivara eest | -468 | -698 |
AS-i Harju Elekter seotud osapoolteks on kontserni juhatuse ja nõukogu liikmed, nende lähikondsed ning eelmainitud isikute valitseva või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisaks ka AS Harju KEK, kelle omanduses on 30,44% AS-i Harju Elekter aktsiatest. Kontserni juhtkond on emaettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmed.
| EUR´000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Saldod seotud osapooltega: | ||
| - Kohustused kaupade ja teenuste eest | 106 | 93 |
| - Kohustused nõukogu ja juhatuse liikmete ees | 66 | 37 |
| 2022 | 2021 | |
|---|---|---|
| Kaupade ja teenuste ost seotud osapooltelt: | ||
| - AS Harju KEK'lt põhivara rentimine | 68 | 118 |
| - Muude teenuste ost AS Entekilt | 731 | 599 |
| Kaupade ja teenuste müük seotud osapooltele: | ||
| - AS Harju KEK'le ja AS Entekile muud teenused | 2 | 3 |
| - AS Entekile kaupade müük | 2 | 3 |
| Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud: | ||
| - Palk, preemia, hüvitised (sh lahkumishüvitised) | ||
| ja muud tasud | 446 | 413 |
| - Sotsiaalmaks | 147 | 133 |
Juhatuse liikmed saavad tasu vastavalt ametilepingule, lisaks on õigus saada lahkumishüvitist: kuni 8 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Pensioniga seotud õigusi juhatuse liikmetel ei ole. Kontserni juhtorganite liikmete ja/või nende lähikondsetega 2022. aasta jooksul mingeid muid tehinguid ei toimunud. Täpsustav teave ASi Harju Elekter juhatuse liikmetele makstud töötasude ja hüvitiste kohta on esitatud Tasustamisaruandes.
Aruandeaastal realiseerus 2019. aasta juunis sõlmitud optsioonid. Aktsiate märkimise tähtaega oli 15.07.2022. Optsiooniprogrammi realiseerimisega seotud aktsiaemissioonist võttis osa 75 Harju Elektri praegust ja endist töötajat, kes märkisid kokku 270 953 aktsiat 1 078 392,94 euro eest. Märkimata jäi 26 247 aktsiat.
veel viis optsioonilepingut, kokku 54 000 aktsia märkimisõiguse kohta.
Aktsiate märkimisõiguste kajastamisel on rakendatud IFRS 2 põhimõtteid. Kontsern kasutas töötajatelt aktsiate eest saadaolevate teenuste (tööpanuse) hindamisel märkimisõiguse õiglast väärtust eellepingute sõlmimise hetkel. Sõltumatu eksperdi poolt hinnati teenuse väärtuseks ühe emiteeritava aktsia kohta 2020. aasta vooru puhul 0,55 eurot, 2021.aasta vooru puhul 3,55 eurot ning 2022.aasta vooru puhul 1,52 eurot. Õiglase väärtuse hindamisel kasutati Black-Scholes hindamismudelit. Hinna määramisel on arvesse võetud kaalutud keskmist aktsia turuhinda (4,44, 4,50 ja 4,50 eurot), aktsia eeldatavat volatiilsust (30%, 32% ja 35%), riskivaba intressimäära (1,50%, 1,50%, 3%) ja prognoositavaid dividende ning perioodi pikkust eellepingute sõlmimise ja planeeritava aktsiate märkimishetke vahel (3 aastat). 2022. aastal on tööjõukuluna kajastatud aktsiapõhiste maksete summa 190 (2021: 227) tuhat eurot (lisad 16 ja 18).
| Märkimise hind |
Teenuse õiglane väärtus |
IFRS2 mõistes märkimise hind |
Aegumise aasta |
Lepingute arv |
Potentsiaalselt emiteeritavate aktsiate arv |
|
|---|---|---|---|---|---|---|
| Seisuga 31.12.2018 | 116 | 318 175 | ||||
| Perioodi jooksul väljastatud kogus (2019) | 3,98 | 0,73 | 4,71 | 2022 | 94 | 339 100 |
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2018) | -6 | -13 000 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2019) | -2 | -8 000 | ||||
| Seisuga 31.12.2019 | 202 | 636 275 | ||||
| Perioodi jooksul väljastatud kogus (2020) | 4,44 | 0,55 | 4,99 | 2023 | 66 | 347 468 |
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2018) | -5 | -12 000 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2019) | -3 | -12 000 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2020) | -2 | -7 350 | ||||
| Seisuga 31.12.2020 | 258 | 952 393 | ||||
| Perioodi jooksul väljastatud kogus (2021) | 4,50 | 3,55 | 8,05 | 2025 | 20 | 135 750 |
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2018) | -9 | -14 500 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2019) | -8 | -16 900 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2020) | -5 | -14 100 | ||||
| Perioodi jooksul realiseeritud kogus (2018) | -96 | -278 675 | ||||
| Seisuga 31.12.2021 | 160 | 763 968 | ||||
| Perioodi jooksul väljastatud kogus (2022) | 4,50 | 1,52 | 6,02 | 2025 | 5 | 54 000 |
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2019) | -6 | -25 000 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2020) | -4 | -14 950 | ||||
| Perioodi jooksul tühistatud kogus (2021) | -1 | -250 | ||||
| Perioodi jooksul realiseeritud kogus (2019) | -75 | -277 200 | ||||
| Seisuga 31.12.2022 | 79 | 500 568 |
Tava- ja lahustatud puhakasum aktsia kohta informatsiooni leiab lisast nr 20.
| Ettevõtte nimi | Osalus ja hääleõigus % | Asukoht | Tegevusala | Segment | Omakapital (EUR´000) | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 31.12.2022 | 31.12.2021 | 31.12.2022 | 31.12.2021 | |||||
| AS Harju Elekter Teletehnika | 100% | 100% | Eesti | tootmine | tootmine | 475 | 503 | |
| AS Harju Elekter Elektrotehnika | 100% | 100% | Eesti | tootmine | tootmine | 6 286 | 6 678 | |
| Energo Veritas OÜ | 80,52% | 80,52% | Eesti | kaupade vahendusmüük | muu | -38 | 79 | |
| Harju Elekter Oy | 100% | 100% | Soome | tootmine | tootmine | 8 538 | 8 677 | |
| Harju Elekter Kiinteistöt Oy | 100% | 100% | Soome | tootmiskinnisvara haldamine | tootmine | 3 050 | 3 042 | |
| Telesilta Oy | 100% | 100% | Soome | elektriinstallatsioonitööd | muu | 1 096 | 611 | |
| Harju Elekter UAB | 100% | 100% | Leedu | tootmine | tootmine | 1 409 | 3 889 | |
| Harju Elekter AB | 100% | 100% | Rootsi | tootmine | tootmine | 508 | 2 823 | |
| Harju Elekter Services AB* | 100% | 100% | Rootsi | tootmiskinnisvara haldamine | tootmine | 35 | 86 |
*sh Harju Elekter Services AB tütarettevõte LC Development Fastigheter 17 AB
Aruandekuupäeva seisuga on Kontsernil üks mittekontrolliva osalusega tütarettevõte. 2017. aasta I kvartalis ostis AS Harju Elekter 80,52% suuruse osaluse elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõttes Energo Veritas OÜ.
| EUR´000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Eesti | 35 493 | 36 499 |
| Soome | 7 996 | 7 953 |
| Rootsi | 13 341 | 2 000 |
| Leedu | 10 910 | 11 649 |
| Varade väärtus kokku | 67 740 | 58 101 |
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele esitatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded (finantsseisundi aruanne, koondkasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) konsolideeritud aruande lisades.
| EUR´000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Raha ja raha ekvivalendid | 8 055 | 126 |
| Nõuded ostjate vastu | 363 | 556 |
| Nõuded kontserni ettevõtete vastu | 14 532 | 13 484 |
| Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksud | 91 | 74 |
| Käibevara kokku | 23 041 | 14 240 |
| Investeeringud tütarettevõtetesse | 14 794 | 15 224 |
| Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele | 16 149 | 7 083 |
| Muud pikaajalised finantsinvesteeringud | 23 233 | 24 953 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 28 616 | 27 826 |
| Materiaalne põhivara | 1 763 | 1 839 |
| Immateriaalne põhivara | 120 | 172 |
| Põhivara kokku | 84 675 | 77 097 |
| VARAD KOKKU | 107 716 | 91 337 |
| Võlakohustused | 11 444 | 7 863 |
| Võlad tarnijatele | 206 | 443 |
| Võlad kontserni ettevõtete vastu | 2 018 | 30 |
| Maksuvõlad | 218 | 126 |
| Muud võlad ja saadud ettemaksed | 454 | 382 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 14 340 | 8 844 |
| Võlakohustused | 13 795 | 3 768 |
| Muud pikaajalised kohustused | 0 | 33 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 13 795 | 3 801 |
| Kohustused kokku | 28 135 | 12 645 |
| Aktsiakapital | 11 523 | 11 352 |
| Ülekurss | 2 509 | 1 601 |
| Reservid | 17 809 | 18 535 |
| Jaotamata kasum | 47 740 | 47 204 |
| Omakapital kokku | 79 581 | 78 692 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 107 716 | 91 337 |
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Müügitulu | 6 067 | 5 560 |
| Müüdud toodete kulu | -3 186 | -2 875 |
| Brutokasum | 2 881 | 2 685 |
| Muud äritulud | 111 | 85 |
| Üldhalduskulud | -2 390 | -1 716 |
| Muud ärikulud | -31 | -19 |
| Ärikasum | 571 | 1 035 |
| Tulu tütarettevõtetest | 2 523 | 2 839 |
| Dividenditulu müügivalmis finantsvaradelt | 74 | 119 |
| Intressitulu | 332 | 259 |
| Kulu tütarettevõtte investeeringu mahakandmisest | -430 | 0 |
| Intressikulud | -139 | -54 |
| Kasum/kahjum valuutakursi muutusest | -181 | -3 |
| Kasum majandustegevusest | 2 750 | 4 195 |
| Tulumaks | -11 | -18 |
| Aruandeaasta puhaskasum | 2 739 | 4 177 |
| Muu koondkasum/-kahjum | ||
| Finantsvara ümberhindluse netokasum/-kahjum | -406 | 12 533 |
| Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku | -406 | 12 533 |
| Aruandeaasta koondkasum/-kahjum | 2 333 | 16 710 |
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | ||
| Puhaskasum | 2 739 | 4 177 |
| Korrigeerimised | ||
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 1 445 | 1 428 |
| Kahjum põhivara müügist | -1 | -1 |
| Finantstulud | -2 929 | -3 217 |
| Finantskulud | 750 | 56 |
| Tulumaks | 11 | 18 |
| Muutused | ||
| Äritegevusega seotud nõuete muutus | 885 | -1 372 |
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 173 | -2 |
| Makstud intressid | -114 | -51 |
| Kokku rahavood äritegevusest | 2 959 | 1 036 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Tasutud kinnisvarainvesteeringute eest | -2 367 | -1 062 |
| Tasutud materiaalse põhivara eest | -6 | -561 |
| Tasutud immateriaalse põhivara eest | -15 | -78 |
| Sissemakse tütarettevõtte täiendavasse reservkapitali | 0 | -900 |
| Tasutud finantsinvesteeringu eest | 0 | -1 490 |
| Laekunud finantsinvesteeringute müügist | 1 315 | 981 |
| Antud laenude tagasimaksed | 7 777 | 5 024 |
| Antud laenud | -18 625 | -10 024 |
| Laekunud intressid | 354 | 248 |
| Saadud dividendid | 2 597 | 2 958 |
| Kokku rahavood investeerimistegevusest | -8 970 | -4 904 |
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Laekunud lihtaktsiate emissioonist | 1 047 | 946 |
| Arvelduskrediidi jääkide muutus | 2 887 | 4 034 |
| Saadud laenud | 13 490 | 4 561 |
| Laenude tagasimaksed | -769 | -4 578 |
| Makstud dividendid | -2 523 | -2 838 |
| Makstud dividendide tulumaks | -11 | -18 |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | 14 121 | 2 107 |
| Kokku rahavood | 8 110 | -1 761 |
| Raha jääk perioodi algul | 126 | 1 889 |
| Rahajääkide muutus | 8 110 | -1 761 |
| Valuutakursside muutuste mõju | -181 | -2 |
| Raha jääk perioodi lõpus | 8 055 | 126 |
| EUR´000 | Aktsiakapital | Ülekurss | Reservkapital | Ümberhindluse reserv | Jaotamata kasum | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saldo 31.12.2020 | 11 176 | 804 | 1 242 | 5 025 | 45 600 | 63 847 |
| 2021. aasta puhaskasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 4 177 | 4 177 |
| 2021. aasta muu koondkasum/kahjum | 0 | 0 | 0 | 12 268 | 265 | 12 533 |
| Koondkasum/-kahjum kokku | 0 | 0 | 0 | 12 268 | 4 442 | 16 710 |
| Otse omakapitalis kajastatavad tehingud Emaettevõtte omanikega | ||||||
| Aktsiakapitali suurenemine (optsioon) | 176 | 797 | 0 | 0 | 0 | 973 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | -2 838 | -2 838 |
| Tehingud Emaettevõtte omanikega kokku | 176 | 797 | 0 | 0 | -2 838 | - 1 865 |
| Saldo 31.12.2021 | 11 352 | 1 601 | 1 242 | 17 293 | 47 204 | 78 692 |
| 2022. aasta puhaskasum | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 739 | 2 739 |
| 2022. aasta muu koondkasum/kahjum | 0 | 0 | 0 | -726 | 320 | -406 |
| Koondkasum/-kahjum kokku | 0 | 0 | 0 | -726 | 3 059 | 2 333 |
| Otse omakapitalis kajastatavad tehingud emaettevõtte omanikega | ||||||
| Aktsiakapitali suurenemine (optsioon) | 171 | 908 | 0 | 0 | 0 | 1 079 |
| Makstud dividendid | 0 | 0 | 0 | 0 | -2 523 | -2 523 |
| Tehingud Emaettevõtte omanikega kokku | 171 | 908 | 0 | 0 | -2 523 | -1 444 |
| Saldo 31.12.2022 | 11 523 | 2 509 | 1 242 | 16 567 | 47 740 | 79 581 |
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga | 79 581 | 78 692 |
| Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste: | ||
| -bilansiline väärtus | -14 794 | -15 224 |
| -bilansiline väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil | 14 784 | 23 516 |
| Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga | 79 571 | 86 984 |
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid.
Vastavalt Äriseadustikule võtab emaettevõte, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtte netovara tasemeni alla aktsiakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
ASi Harju Elekter ja tema tütarettevõtete (koos "kontsern") konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS, International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Käesoleva konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud allpool. Konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, kui alljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. Kontserni finantsinvesteeringud kajastatakse õiglases väärtuses. Neid põhimõtteid on rakendatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, hindamiste muutuste sisu ja nende mõju on selgitatud vastavates lisades. Kui finantsaruannete kirjete esitust või klassifitseerimise meetodit on muudetud, siis on vastavalt ümber klassifitseeritud ka eelmise perioodi võrreldavad näitajad.
Vastavalt Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite nõuetele tuleb finantsaruannete koostamisel kasutada juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti tuleb juhtkonnal teha arvestuspõhimõtete valiku ja rakendamisega seotud otsuseid. Valdkonnad, milles hinnangute osakaal või keerukuse tase on suurem, või valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on
konsolideeritud raamatupidamisaruannete suhtes olulised, on esitatud lisas 26.
Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded
(finantsseisundi aruanne, koondkasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) konsolideeritud aruande lisades. ASi Harju Elekter konsolideerimata põhiaruanded on esitatud lisas 24 "Emaettevõtte põhiaruanded". Need aruanded on koostatud konsolideeritud aruandega samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid kasutades, välja arvatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis on Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes kajastatud lähtuvalt soetusmaksumuse printsiibist.
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022:
"Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontseptuaalsele raamistikule" - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused
Rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele.
IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte peab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole veel valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust.
IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul.
IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisatud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s.
IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi.
IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täiustamisega seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel.
IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk) maksumustes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust.
Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõtmisel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt.
Muudatustel ei ole olulist mõju kontserni finantsaruannetele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01.01.2022 algaval aruandeaastal, ei ole olnud kontsernile olulist mõju.
Kontsern jälgib pidevalt uute standardite ja olemasolevate standardite tõlgenduste muutuseid. Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 01.01.2023 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt.
Rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele
IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. aruandeperioodidele;
Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 "Olulisuse otsuste tegemine", et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
IAS 8 muudatused: "Arvestushinnangute mõiste" Rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele
IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. Muudatuste rakendamine konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju ei avalda.
Rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele;
IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tehingutelt nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingimustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabastatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused - tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka
kohustus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muudatused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingutelt, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad. Kontsern analüüsib eeltoodud IAS 12 muudatuste võimalikku mõju finantsaruannetele ning avalikustab nimetatud muudatuse mõju selle rakendumisel.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile.
Tütarettevõtteks loetakse kõiki majandusüksusi, mille üle kontsern omab kontrolli. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle kasumi suurust, kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtted konsolideeritakse täielikult alates kuupäevast, mil kontroll läheb üle kontsernile ning nende konsolideerimine lõpetatakse alates kuupäevast, mil kontroll lõppeb.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ASi Harju Elekter ja tema tütarettevõtete raamatupidamisaruandeid. Tütarettevõtete finantsaruanded on koostatud sama perioodi kohta, nagu konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne. Kui tütarettevõte kasutab samades tingimustes toimunud samalaadsete tehingute puhul konsolideeritud aruandega võrreldes teistsuguseid arvestuspõhimõtteid, tehakse konsolideeritud aruande koostamisel tütarettevõtte finantsaruannetes kohased korrigeerimised. Informatsioon ASi Harju Elekter tütarettevõtete, nende osaluse ning hääleõiguse kohta on esitatud lisas 23.
Äriühenduste arvestamisel rakendatakse ostumeetodit, mille korral võetakse kõik omandatud tütarettevõtte eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes, sõltumata mittekontrolliva osaluse olemasolust.
Tütarettevõtte soetamisel üle kantud tasu sisaldab:
Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast.
Kontsern kajastab äriühenduse omandamisega seotud kulud, välja arvatud võla- või omakapitaliväärtpaberite emiteerimise kulutused, nende tekkimisel kuludena.
Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglasest väärtusest, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.
Mittekontrolliv osalus on osa selliste tütarettevõtete kasumist või kahjumist ning netovarast, mis ei kuulu täielikult kontsernile. Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruandes jaotatakse kasum või kahjum ja iga muu koondkasumi komponent emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivale osalusele kuuluvaks osaks. Mittekontrollivad osalused kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte aktsionäridele kuuluvast omakapitalist.
Konsolideeritud aruandes on elimineeritud kõik kontsernisisesed saldod, tehingud ning realiseerimata kasumid. Realiseerumata kahjumid on samuti elimineeritud, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.
Kontserni ettevõtete arvestusvaluutaks on oma majanduskeskkonna valuuta. Kontserni Eesti, Leedu ja Soome ettevõtted kasutavad arvestusvaluutana eurot (EUR), Rootsi ettevõtted Rootsi krooni (SEK).
Konsolideeritud finantsaruanded on esitatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestus- ja esitusvaluuta. Kõik arvnäitajad on esitatud tuhandetes (EUR '000) eurodes, kui pole osutatud teisiti.
Välisvaluutas kajastatud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse, kasutades tehingute kuupäevadel ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursse. Selliste tehingute arveldamisest ja välisvaluutas fikseeritud finantsvarade ja -kohustuste bilansikuupäeva vahetuskursiga ümberarvestamisest tulenevad valuutakursi kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes.
Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil ridadel Muud äritulud (-kulud). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil ridadel Finantstulud (-kulud).
Kontserni kõikide ettevõtete finantstulemused ja -seisund, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, arvestatakse ümber esitusvaluutasse. Välismaiste ettevõtete varad ja kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel, tulud ja kulud arvestatakse eurodesse perioodi kaalutud keskmise vahetuskursi alusel ning muud omakapitali muutused nende tekkimise päeva valuutakursi alusel. Ümberhindluste kursivahed kajastatakse muu koondkasumi hulgas, ning esitatakse omakapitali koosseisus "Valuutakursi muutuste reservina". Välismaise üksuse osalisel võõrandamisel või müümisel kajastatakse omakapitalis kajastatud valuutakursi vahed kasumis või kahjumis. Välismaise üksuse omandamisel tekkivaid firmaväärtuse ja õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitletakse välismaise üksuse varade ja kohustustena ning need hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtinud valuutakursi alusel.
Raha ja raha ekvivalendid hõlmavad nõudmiseni hoiuseid pangas, muid lühiajalisi likviidseid investeeringuid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud ja mille väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste võlakohustuste koosseisus.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Finantsinstrument on igasugune leping, millega tekib ühele lepingu osapoolele finantsvara ja teisele lepingu osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvarad ja -kohustused kajastatakse kontserni finantsseisundi aruandes, kui kontsernist saab instrumendi lepinguline osapool.
Kontsern klassifitseerib finantsvarad vastavalt IFRS9-le järgmistesse kategooriatesse:
Klassifitseerimine toimub esmasel arvele võtmisel ja sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Finantsvarad, välja arvatud nõuded ostjate vastu, kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse
õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse vastavalt IFRS 15-le tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Kontserni kõik võlainstrumendid (raha ja raha ekvivalendid, nõuded, laenud) on klassifitseeritud korrigeeritud soetus-maksumuse kategooriasse. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/ ärikuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Nõuded ja ettemaksed kajastatakse käibevaradena, välja arvatud juhul, kui nende tasumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva. Selliseid varasid kajastatakse põhivarana.
Kontsern kajastab omakapitaliinstrumendid (investeeringud aktsiatesse, osadesse ja väärtpaberitesse) õiglases väärtuses. Kui kontsern on võtnud vastu tagasivõtmatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis instrumendi kajastamise lõpetamisel ei klassifitseerita õiglase väärtuse muutuseid ümber kasumiaruandesse. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuvalt kasumiaruandes real muud äritulud.
Börsil noteeritud väärtpaberite puhul põhineb õiglane väärtus aruandeperioodi lõpus kehtinud väärtpaberi sulgemishindadele. Börsil noteerimata väärtpaberite puhul leitakse õiglane väärtus tuginedes avalikult kättesaadavale informatsioonile ning kasutades hindamistehnikana võrdlust teiste, olulises osas sarnaste instrumentide õiglase väärtusega aruandeperioodi lõpus ja/või diskonteeritud rahavoogude analüüsi.
Omakapitaliinstrumente ei ole lubatud kajastada soetusmaksumuses, kuid teatud juhtudel võib soetusmaksumust lugeda ligilähedaseks õiglase väärtusega. Kontsern kajastab omakapitaliinstrumenti soetusmaksumuses vaid siis, kui pärast soetust ei ole
saadaval infot investeerimisobjekti õiglase väärtuse mõõtmiseks või võimalike õiglaste väärtuste vahemik on väga lai ja soetusmaksumus on parim hinnang selle vahemiku sees.
Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat; raha ajaväärtust ja mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Raha ja raha ekvivalentidele, deposiidile, nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest ("Finantsvarade krediidikõlbulikkus").
Müügivalmiks liigitatud omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid ei tühistata läbi kasumiaruande. Kui
müügivalmiks liigitatud võlainstrumendi õiglane väärtus tõuseb ja seda tõusu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamist kasumiaruandes, siis tühistatakse vara väärtuse langusest tulenev kahjum ja tühistamise summa kajastatakse kasumiaruandes.
Kontserni finantskohustuste hulka kuuluvad ettemaksed, võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, mida võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustusi liigitatakse lühiajaliste kohustustena kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast välja arvatud juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu. Kohustused, mille maksetähtajad on finantsseisundi aruande kuupäevast arvestatuna üle ühe aasta, on finantsseisundi aruandes esitatud pikaajaliste kohustustena.
Kontsern lõpetab finantskohustuste kajastamise ainult siis, kui kontserni kohustused on täidetud, tühistatud või aegunud.
Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Materjalide ja kaupade arvestamisel kasutatakse kontsernis kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus hõlmab projekteerimiskulusid, toormaterjali, otseseid tööjõukulusid, muid otseseid kulusid ja seonduvaid tootmise üldkulusid (tavalise töövõimsuse baasil), v.a. laenukulud; projektitoodete arvestamisel kasutatakse individuaalmaksumuse meetodit. Neto realiseerimisväärtus on hinnanguline müügihind tavalise äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud.
Kinnisvarainvesteering on vara, mida kontsern hoiab kas omanikuna või liisinguvõtjana renditulu teenimise, turuväärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil ning mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvara-investeeringud on kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Soetusmaksumus sisaldab soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud tasud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset leidnud). Kontsern avalikustab kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse raamatupidamise aruande lisas 7.
Kinnisvarainvesteeringute amortiseerimiseks kasutatakse materiaalse põhivara analoogsete objektide amortiseerimisel kasutatavat kasulikku eluiga (Kulumi arvestus).
Kinnisvarainvesteeringu kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse lõpetamise perioodi kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara finantsseisundi aruandes ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, mida on vähendatud akumuleerunud kulumi ja varade väärtuse vähenemisest tuleneva kahjumi võrra. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema
tööseisundisse ja -asukohta. Oma tarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning proportsionaalsest osast tootmise üldkuludest ja põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutustest.
Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes muu ärituluna.
Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järgi vahetada või renoveerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa soetusmaksumust saab usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses ei kajastata igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud.
Kulum kajastatakse kuludes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil kogu kasuliku eluea jooksul. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Kontserni ettevõtted kasutavad ühetaolisi amortisatsiooninorme. Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse üle igaaastaselt. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale.
Hinnangulised majanduslikult kasulikud eluead on järgmised:
| Materiaalse põhivara grupp | Kasulik eluiga |
|---|---|
| Ehitised ja rajatised | 10–33 aastat |
| Masinad ja seadmed | 5–10 aastat |
| Muu inventar | 3–16 aastat |
Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtusesse, kasutades tulumaksueelset diskontomäära, mis peegeldab nii raha väärtuse muutust ajas kui ka varaga seonduvaid riske. Kui vara ei genereeri iseseisvalt rahavoogu, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub.
Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisele.
Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. See peegeldab osa soetusmaksumusest, mis tasuti ettevõtte selliste omandatud varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Firmaväärtuse tekkimist on kirjeldatud arvestuspõhimõttes "25.5 Konsolideerimise alused". Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus soetusmaksumuses. Firmaväärtuse kasulik eluiga on määramatu, mistõttu firmaväärtust ei amortiseerita kuid igal bilansipäeval hinnatakse firmaväärtuse võimalikku väärtuse langust.
Arvele võtmise järgselt kajastatakse firmaväärtus soetusmaksumuses, mida on vähendatud väärtuse akumuleeritud languste võrra. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringute firmaväärtus sisaldub investeeringu soetusmaksumuses.
Uurimisväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute toodete ja
teenuste väljatöötamiseks. Uute teaduslike või tehniliste teadmiste genereerimise eesmärgil läbiviidud uuringute ja teadustööga seotud kulutused kajastatakse nende tekkimise momendil aruandeperioodi kuluna.
Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse immateriaalse põhivarana juhul, kui arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta, on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, kontsern suudab kasutada või müüa loodavat vara ning immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata.
Kapitaliseeritud arendusväljaminekuid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjumid. Arendusväljaminekud kajastatakse kuludes lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille maksimumpikkus ei ületa üldjuhul 10 aastat. Amortiseerimist alustatakse, kui arendusprojekt on kasutusvalmis.
Muu immateriaalne vara hõlmab litsentse ja arvutitarkvara. Omandatud litsentsid kajastatakse soetusmaksumuses. Omandatud arvutitarkvara litsentsid kapitaliseeritakse asjaomase tarkvara omandamiseks ja kasutusse võtmiseks kantud kulude põhjal. Muu ostetud immateriaalne vara kajastatakse soetusmaksumuses, vähendatuna akumuleerunud kulumi ja vara väärtuse vähenemisest tulenevate kahjumite võrra.
Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade sh firmaväärtuse väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara või raha teeniva üksuse kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse aruandeaasta kahjumina.
Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tekkinud kahjum jaotatakse selliselt, et esiteks vähendatakse üksusele (üksuste rühmale) jaotatud firmaväärtuse bilansilist maksumust ning seejärel hinnatakse proportsionaalselt alla kõik kõnealusesse üksusesse (üksuste rühma) kuuluvad varad.
Firmaväärtuse võimalikke languseid kontrollitakse vähemalt kord aastas majandusaasta lõpus. Kui esineb sündmusi või hinnangute muutusi, mis tingivad firmaväärtuse raamatupidamisväärtuse vähenemise, viiakse test läbi sagedamini. Väärtuse langus määratakse kindlaks firmaväärtusega seotud raha teeniva üksuse kaetava väärtuse hindamise teel. Väärtuse languse testimiseks jagatakse firmaväärtused kontserni nendele raha teenivatele
üksustele või üksuste rühmadele, mis peaksid saama konkreetsest äriühendusest majanduslikku kasu. Firmaväärtuse väärtuse langusest tulenevad kahjumid kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, tugineb kontsern standardi IFRS 16 "Rendilepingud" nõuetele.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aruandes tavakorras, analoogselt muule ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Kontsern rendib kontori- ja tootmispindasid, masinaid ja seadmeid ja sõidukeid ning kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik
on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmasel kajastamisel mõõdab kontsern renditavat vara ("kasutusõiguse vara") soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra. Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes "Materiaalse põhivara" grupis.
Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni. Juhul kui rendilepingu alusel läheb vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või kui vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral vähendatakse kasutusõiguse vara. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara rendikohustuse teatud ümberhindamistel.
Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud. Rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:
• fikseeritud maksed (millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid);
Rendikohustust diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga. Kui vastavat määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab kontsern alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida peaks sarnases majanduskeskkonnas, perioodi ja laenu tagatise võtmisel tasuma, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.
Rendikohustust arvutatakse ümber kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui kontsern muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber, kui muutuvad fikseeritud maksed.
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on
lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepingud on IT-seadmete rendilepingud.
Konsolideeritud kasumiaruandes kajastatakse Rootsis, Leedus ja Soomes asuvate tütarettevõtete kasumilt arvestatud ettevõtte tulumaks, edasilükkunud tulumaksukohustuse ja –vara muutuse mõju ning Eesti ettevõtete dividendide tulumaks.
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna dividendide väljakuulutamisel. Lisaks makstake tulumaksu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv tulumaksumäär on 20/80 väljamakstud netosummalt, kuid alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Kontserni Soome, Rootsi ja Leedu tütarettevõtete puhaskasum on tulumaksuga maksustatav, seega nende tulumaksuvarad ja -kohustused ning tulumaksukulud ja -tulud hõlmavad realiseerunud (tasumisele kuuluvat) ja edasilükkunud tulumaksu. Vastavad tulumaksumäärad nendes riikides on: Soomes 20% (2021: 20%), Rootsis 20,6% (2021: 20,6%) ja Leedus 15% (2021: 15%). Maksustatav kasum arvutatakse ettevõtete kasumist enne tulumaksu, mida korrigeeritakse tulumaksu deklaratsioonides kohalike tulumaksuseaduste nõuetest lähtuvalt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega.
Edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes juhul kui emaettevõte hindab, et tütarettevõtte dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus ning mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadusega sätestatud aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel.
Kohustused töövõtjate ees sisaldavad muuhulgas tulemustasusüsteemidest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt kontserni ettevõtete finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele.
Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele siis, kui kontsern lõpetab töösuhte enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töötaja aktsepteerib vabatahtlikku töölt lahkumist vastutasuna nende hüvitiste eest. Kontsern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi, kui ta on selgelt kohustunud: lõpetama töösuhte olemasolevate töötajatega vastavalt üksikasjalikule ametlikule kavale, millest ettevõttel ei ole reaalselt võimalik taganeda; maksma töötajatele tehtud töösuhte lõpetamist soodustava pakkumise alusel hüvitist. Kui töösuhte lõpetamise hüvitiste maksetähtaeg saabub enam kui 12 kuud pärast bilansipäeva, diskonteeritakse kohustust.
Kontsernil on kasutusel aktsiapõhistel maksetel põhinevad optsiooniprogrammid (lisa 22). Töötajate poolt saadud teenuste osutamisel väljastatakse optsioone AS Harju Elekter aktsiate omandamiseks. Teenuste õiglane väärtus määratakse lähtudes töötajatele võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasest väärtusest nende võimaldamise kuupäeval. Optsiooni väljaandmisest kuni aktsiate emiteerimise perioodi alguseni kajastatakse teenuse õiglast väärtust tööjõukuluna ja omakapitalis kirjel
"Reservid". Iga aruandeperioodi lõpus hindab kontsern realiseerimisele kuuluvate optsioonide arvu. Optsioonide realiseerumisel emiteerib kontsern uusi aktsiaid. Aktsiaemissiooni käigus aktsiate eest saadavad summad miinus otsesed tehingukulud kajastatakse omakapitalis aktsiakapitali ja ülekursi kirjetel. Optsioonide realiseerumisel kajastatakse tööjõukulude reservina kajastatud summat omakapitali kirjel "Jaotamata kasum".
Eraldised kajastatakse siis, kui: kontsernil on varasematest sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus; kui on tõenäoline, et selle kohustuse arveldamiseks on nõutav ressursside väljavool; summa on usaldusväärselt hinnatav. Eraldisi ei kajastata tulevase tegevuskahjumi katteks.
Mitme sarnase kohustuse olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajalik ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Eraldis kajastatakse ka siis, kui ressursside väljavoolu tõenäosus seoses mistahes samasse kohustuste liiki kuuluva kohustusega võib olla väike.
Eraldisi mõõdetakse kohustuse täitmiseks eeldatavalt vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades maksueelset diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Aja möödumisest tulenev eraldise suurenemine kajastatakse intressikuluna.
Olulised lubadused ja muud kohustused, mis tulevikus võivad teatud tingimustel muutuda kohustuseks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust finantsseisundi aruande väliselt. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata kohustustena, kui need on:
Kontserni panditud varaks on kinnisvarahüpoteegid. Panditud varad antakse laenuandjale laenu kohustuse tagatiseks. Kui laenuvõtja ei suuda kokkulepitud makseid tasuda, saab laenuandja kasutada panditud vara oma kahjude maandamiseks.
Lihtaktsiad liigitatakse omakapitaliks. Uute aktsiate või optsioonide emiteerimisega otseselt kaasnevad kulud kajastatakse omakapitalis mahaarvamisena laekumistest.
Kui kontserni mistahes ettevõte ostab tagasi ettevõtte omakapitaliinstrumendid (omaaktsiad), arvatakse makstav tasu, sh otseselt kaasnevad kulud (ilma tulumaksuta), maha emaettevõtte omanike osast omakapitalis kuni aktsiate tühistamise või uuesti emiteerimiseni. Nende aktsiate uuesti emiteerimisel kantakse saadav tasu, millest on maha arvatud otseselt kaasnevad tehingukulud ja seotud tulumaksumõjud, emaettevõtte omanike osasse omakapitalis.
Vastavalt Eesti äriseadustikule moodustavad äriühingud seaduses ette nähtud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitali summast. Reservkapitali võib kasutada ettevõtte kahjumi katmiseks ning aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist on keelatud teha aktsionäridele väljamakseid.
Tegevussegmendid ehk tegevusvaldkonnad on ettevõtte osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt ettevõte võib teenida tulu ja kanda kulusid; mille kohta on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja millele koostatakse eraldi eelarveid. Segmendiaruandlus vaadatakse regulaarselt üle ettevõtte tegevjuhtkonna poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamist ja hindamaks segmendi tulemuslikkust.
Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu mõõdetakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab müügitulu, kui ta täidab lepingust tuleneva toimingukohustuse, andes kauba või teenuse üle kliendile. Kontsern on kauba või teenuse kliendile üle andnud hetkel, kui klient omandab kauba või teenuse üle kontrolli. Kontrolli võib üle anda kas mingil kindlal ajahetkel või aja jooksul.
Kontsern toodab ja müüb elektrijaotusseadmeid ja juhtaparatuuri ning mitmesuguseid metalltooteid. Müük kajas-tatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud kliendile, klient saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada kliendi poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud kliendile ning klient on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on kontsernil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.
Müügitulu kajastatakse tootmisprotsessi jooksul juhul, kui elektriseadmeid toodetakse vastavalt
tellija spetsiifikatsioonidele, mille osas puudub alternatiivne kasutus (kontsern ei saa toodet alternatiivselt kasutada või müüa ilma oluliste kuludeta); ning on õigus saada tasu vastavalt teostatud tööde valmidusastmele. Müügitulu leitakse tegelike tehtud kulude ning kogu eeldatavate kulude suhtena. Kui kliendile on bilansipäevaks esitatud arveid väiksemas summas, kui tootmisperioodi jooksul arvestatud müügitulu, siis kajastatakse lepinguline vara finantsseisundi aruandes "Nõuded ostjatele ja muud nõuded" real (lisa 3). Juhul, kui esitatud arved ületavad tootmismahtu, siis kajastatakse lepinguline kohustus finantsseisundi aruandes "Ostjate ettemaksed" real.
Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.
Kontsern opereerib jaekaupluste ketti, kus müüakse nii kontsernis toodetud tooteid kui ka muid elektriinstallatsiooni töödeks vajalike kaupu. Müügitulu kaupade müügist kajastatakse kui kontsern müüb toote kliendile. Tehinguhind kuulub maksmisele koheselt või maksegraafikuna, kui klient ostab ja võtab toote kauplusest kaasa. Kliendil on õigus defektiga toode vahetada seadusest tuleneva aja jooksul. Kuna tagastatud toodete arv on püsinud aastaid samal tasemel, siis on väga tõenäoline, et olulist kumulatiivselt kajastatud müügitulu
tühistamist ei toimu. Igal bilansipäeval vaadatakse üle selle eelduse kehtivus ja hinnanguline tagastuste arvu.
Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis on nimetatud teenuse osutamine eraldiseisev teostamiskohustus ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul kui teenust osutatakse.
Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks suhtena kogu lepingu mahtu, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Müügitulu leitakse tegelike tehtud kulude ning kogu eeldatavate kulude suhtena.
Hinnangud müügitulu, kulude ja lepingu täitmise ulatuse osas vaadatakse üle kui tingimused muutuvad. Selle tulemusena tekkinud suurenemised või vähenemised hinnangulises müügitulus või kuludes kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, kui tingimused, mis põhjustasid ülevaatamise, said juhtkonnale teatavaks. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu kajastatakse aruandeperioodi müügituluna
rendiperioodi vältel lineaarselt, kui klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse kontserni poolt. Antud rendisoodustusi käsitletakse renditulu koostisosana (Kontsern kui rendileandja).
Intressitulu kajastatakse ajalise suhte alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Kui nõude väärtus on langenud, vähendab kontsern bilansilist maksumust kaetava väärtuseni, milleks on prognoositav tulevane rahavoog, mis on diskonteeritud instrumendi esialgse tegeliku intressimääraga. Intressitulu langenud väärtusega laenudelt kajastatakse, kasutades esialgset tegelikku intressimäära.
Dividenditulu kajastatakse siis, kui tekib õigus makseid saada. Dividendide jaotamist ettevõtte aktsionäridele kajastatakse kohustusena kontserni finantsaruannetes perioodil, mil ettevõtte aktsionärid dividendid kinnitavad.
Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta emaettevõtte omanike osa puhaskasumist perioodi kaalutud keskmise aktsiate arvuga, arvesse võttes ka potentsiaalselt lahustuva toimega emiteeritavate aktsiate arvu.
Konsolideeritud aastaaruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud:
Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikus ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi aruandeperioodijärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata finantsseisundi aruandes, nende sisu on avalikustatud aastaaruande lisades.
Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega kooskõlas oleva raamatupidamise aastaaruande koostamine nõuab juhtkonnapoolset eelduste kujundamist, hinnangute langetamist ja otsuste tegemist, mis mõjutavad rakendatavaid
arvestuspõhimõtteid ja kajastatud varasid ja kohustusi ning tulusid ja kulusid. Hinnangud ja nendega seotud eeldused tuginevad ajaloolisele kogemusele ning mitmetele muudele faktidele, mis on eeldatavasti asjakohased ning lähtuvad asjaoludest, mis kujundavad põhimõtted varade ja kohustuste väärtuste hindamiseks, mis ei tulene otseselt muudest allikatest.
Hinnangud ja nende aluseks olevad eeldused vaadatakse perioodiliselt üle. Raamatupidamislike hinnangute ülevaatamisest tulenev mõju kajastatakse hinnangute muutmise perioodil ja tulevastel perioodidel, mida muutus mõjutab.
Oma igapäevases tegevuses puutub kontsern kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa ettevõtte äritegevusest. Ettevõtte võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu kontserni
kasumlikkusele. Risk on kontserni juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest.
Kontserni riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna Börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava jälgimine ning ettevõtte sisemised regulatsioonid ning riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on emaettevõtte juhatusel nii konsolideeritud kui ka individuaalselt iga tütar- ning emaettevõtte tasandil. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.
Tururisk on risk, mis tuleneb muutustest turgudel, millega kontsern kokku puutub. Peamised tururiskid kontserni äritegevuses on valuutarisk, hinnarisk ja intressirisk.
Valuutarisk on risk, kui finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood on volatiilsed tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni tegevus toimub valdavalt ettevõtete majanduskeskkonna valuutas - Eestis, Soomes, Leedus eurodes ning Rootsis Rootsi kroonides (SEK). Kontserni välisvaluutarisk tuleneb Rootsi tütarettevõtete arvestusvaluuta ümber arvestusest kontserni arvestus- ja esitusvaluutasse. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks loetakse euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustusi.
Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse kontsernis võimalikult palju välislepinguid ning tehakse enamus kontsernisisesed tehingud eurodes. Allpool olevas tabelis on välja toodud kontserni nõuded ja kohustused välisvaluutas. Nende olemasolul kasutatakse võimalusel välisvaluutas fikseeritud nõuete laekumisest saadavaid vahendeid samas valuutas fikseeritud kohustuste tasumiseks. Kõik olemasolevad pikaajalised laenu- ja rendilepingud
on sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena.
Valuutakursside kõikumise võimalik mõju kontserni aruandeperioodi koondkasumile on leitud lähtuvalt aruandeperioodi valuutakursside maksimaalse kõikumise ulatusest, mida on kasutatud allolevas tabelis võimaliku kursimuutuse mõju hindamisel. Kontserni avatud valuutapositsiooni tundlikkuse analüüsimisel on kõik muud muutujad konstantsed.
Võimalik mõju koondkasumile:
| EUR´000 | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| SEK valuutakursi mõju +9,07% (2021: +4,39%) |
195 | -28 |
| SEK valuutakursi mõju -9,07% (2021: -4,39%) |
-160 | 78 |
Tulenevalt eeltoodust on juhtkond seisukohal, et kontsern ei ole olulises osas valuutariskidele avatud ja seetõttu ei ole kontsernis kasutatud eraldi instrumente valuutariskide maandamiseks 2022. ja 2021. aastal.
| EUR´000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| EUR | SEK | NOK | EUR | SEK | NOK | |
| Varad | 41 | 12 698 | 0 | 41 | 12 903 | 0 |
| Kohustused | -82 | -11 420 | 0 | -1 557 | -7 706 | 0 |
| Avatud valuutapositsioon | -41 | 1 278 | 0 | -1 516 | 5 197 | 0 |
| Tulud | 0 | 25 733 | 0 | 2 069 | 27 271 | 0 |
| Kulud | -357 | -30 624 | -400 | -5 758 | -19 279 | -407 |
| Avatud valuutapositsioon | -357 | -4 891 | -400 | -3 689 | 7 992 | -407 |
Kontsern puutub kokku omakapitaliinstrumentide hinnariskiga, mis tuleneb kontserni hoitavatest investeeringute õiglase väärtuse muutusest. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatud OÜ Skeleton Technologies Group 6,1%-lise osaluse õiglase väärtuse muutus võib oluliselt mõjutada kontserni varade väärtust. Investeeringu väärtused tulevikus sõltuvad ärimahtude kasvuprognooside realiseerumisest, nii ettevõtte enda kui üldistest majandusnäidikutest, mis võivad oluliselt mõjutada järgmiste rahastusvoorude hinnastamist, mis omakorda on oluliseks sisendiks investeeringu väärtuse hindamisel. Informatsioon OÜ Skeleton Technologies Group osaluse kohta on esitatud lisas 6. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena on kajastatud ka börsil noteeritud väärtpabereid ja IGL-Tehnologies Oy 5,5% osalust (lisa 6).
Kontsernil ei ole olulisi intressi teenivaid varasid, mistõttu on kontserni tulud ja äritegevuse rahavood turu intressimäärade muutustest sisuliselt sõltumatud.
Kontserni intressimäära risk tuleneb lühiajalistest ja pikaajalistest võlakohustustest, mis on võetud ujuva intressimääraga. Muutuva määraga finantskohustuste kaudu puutub kontsern kokku rahavoogude intressimäära riskiga. Kontserni intressimäärade risk on esmalt sõltuvuses Euribori (Euro Interbank Offered Rate) a €STR (Euro lühiajaline intressimäär) võimalikest muutusest. Pikalt negatiivsed
olnud intressimäärad kasvasid aruandeaastal märkimisväärselt, mil näiteks 3 kuu euribor tõusis aruandeperioodi lõpuks 2,2%ni. Inflatsioon on olnud euroalal kiire ning sellega võitlemiseks on Euroopa Keskpanga nõukogu tõstnud korduvalt intressimäärasid, millega kommertspangad saavad keskpangas raha hoiustada ja laenu võtta. Kontserni pika- ja lühiajalised võlakohustused seisuga 31. detsember 2022 kandsid 3-kuu, 6-kuu ja 12-kuu Euribor-il põhinevaid ujuvaid intressimäärasid (lisa 11).
Bilansipäeval oli Kontserni intressikandvate finantsinstrumentide intressimäärade struktuur järgmine:
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Muutumatu määraga finantskohustused |
11 | 2 715 | 2 462 |
| Muutuva määraga finantskohustused |
11 | 42 402 | 25 876 |
| Kokku | 11 | 45 117 | 28 338 |
Kui intress oleks aasta jooksul muutunud keskmiselt ühe protsendipunkti võrra, oleks kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (või kahanenud) 424 (31.12.2021: +/- 259) tuhande euro võrra eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed. Samadel alustel tehti arvutus ka võrdlusperioodi osas.
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võiks tekkida juhul, kui kontserniga majandustehingus
osalev vastaspool ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi ja tagada finantsinstrumendist tulenevaid rahavoogusid. Krediidirisk kaasneb põhiliselt raha ja raha ekvivalentidega, nõuetega ostjate vastu ja lepinguliste varadega.
Krediidiriski juhitakse grupipõhiselt, aktsepteerides pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides ja Skandinaavias ainult kõrge krediidireitinguga pankasid ja finantseerimisasutusi. Likviidsusriski hajutamiseks hoiab Kontsern vabu rahalisi vahendeid erinevates pankades: Swedbank AB grupi pankades, AS SEB Pank, AS LHV Group, Coop Pank AS, Nordea Bank ja OP Corporate Bank gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel.
Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga lõikes vastavalt Moody´s Investor Service'i krediidireitingule:
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| a3 | 190 | 32 | |
| aa2 | 67 | 161 | |
| aa3 | 24 | 165 | |
| ba1 | 7 980 | 0 | |
| baa1 | 571 | 136 | |
| baa3 | 320 | 80 | |
| Kokku | 11 | 9 152 | 574 |
Kontserni krediidiriski suurust mõjutavad enim iga kliendiga seotud spetsiifilised asjaolud. Samas lähtub kontserni juhtkond krediidiriski hindamisel ka üldisematest asjaoludest, nagu kliendi juriidiline staatus (era- või riiklik ettevõte), klientide
geograafiline paiknemine, tegevusharu, riigi majanduslik seisundit ning tulevasi majandusprognoose. Kontserni kogemus näitab, et kõige suurem krediidirisk valitseb erasektori tellijate osas, kõige madalama krediidiriskiga on riiklikud asutused ja kohalikud omavalitsused.
Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse igapäevaselt klientide maksedistsipliini ja nende võimet endale võetud kohustusi täita. Kontsernisiseste ja -väliste reitingute põhjal kehtestatakse klientidele individuaalsed krediidilimiidid. Krediidilimiitide kasutamise üle teostatakse regulaarset seiret. Jaeklientidele müügil toimub arveldus tuntud pankade maksekaartidega. Kaardimaksete nõue on tagatud kaardimaksete lepinguga, millega on tagatud kaardimaksete laekumine kahe pangapäeva jooksul – seega ei kaasne jaeklientidega olulist krediidiriski. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu teel.
Maksimaalne krediidiriskile avatud summa on ostjatelt laekumata arvete bilansiline maksumus, millest on maha arvatud nõuete allahindlused, ning hoiused pangas ja finantsasutustes.
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Raha ja raha ekvivalendid |
2 | 9 152 | 574 |
| Nõuded ostjatele, lepingulised varad ja muud nõuded |
3 | 31 612 | 33 689 |
| Kokku | 40 764 | 34 263 |
Aruandekuupäeva seisuga oli krediidiriskile avatud summa 40,8 miljonit eurot ja 31.12.2021 seisuga 34,3 miljonit eurot. Juhtkond on seisukohal, et kontsernil puudub oluline kahjumirisk, mis ületaks juba kajastatud allahindluse summat.
Seisuga 15. märts 2023 on ostjatelt laekumata arvete 31.12.2022 bilansilisest maksumusest tasumata 1,3 (31.12.2021: 0,9) miljonit eurot.
Kontsern rakendab oodatavate krediidikahjude mõõtmiseks IFRS 9 lihtsustatud lähenemisviisi, mis arvestab allahindluste tegemisel oodatavat kahjumimäära kõikidele ostjate nõuetele ja lepingulistele varadele. Mineviku kahjumäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikuinformatsiooni makromajanduslike faktorite kohta,
mis mõjutavad ostjate võimet nõuete tasumiseks. Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel raha ja rahaekvivalentide allahindlus 31. detsembri 2022 seisuga oli ebaoluline.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2022 maksedistsipliinil, vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel ning arvestades majanduskasvu ja turuintressimäärade prognoose.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel oli nõuete allahindlus 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri 2021 seisuga alljärgnev:
| EUR'000 | Lisa | Maksetähtaeg tulevikus |
Maksed üle tähtaja kuni 30 pv |
Maksed üle tähtaja üle 30 pv |
Maksed üle tähtaja üle 60 pv |
Maksed üle tähtaja üle 90 pv |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 31. detsember 2021 | |||||||
| Oodatud kahjumimäär | 0,17% | 0,30% | 3,71% | 6,68% | 75,70% | ||
| Nõuded ostjate vastu | 3 | 19 004 | 2 849 | 90 | 70 | 483 | 22 496 |
| Lepingulised varad | 3 | 11 032 | 0 | 0 | 0 | 0 | 11 032 |
| Muud nõuded | 3 | 33 | 0 | 0 | 0 | 0 | 33 |
| Allahindlus kokku | 51 | 8 | 3 | 5 | 366 | 433 | |
| 31. detsember 2022 | |||||||
| Oodatud kahjumimäär | 0,11% | 0,75% | 1,06% | 83,06% | 75,85% | ||
| Nõuded ostjate vastu | 3 | 15 266 | 4 605 | 564 | 97 | 298 | 20 830 |
| Lepingulised varad | 3 | 10 551 | 0 | 0 | 0 | 0 | 10 551 |
| Muud nõuded | 3 | 272 | 0 | 0 | 0 | 0 | 272 |
| Allahindlus kokku | 29 | 35 | 6 | 81 | 226 | 376 |
Likviidsusrisk on risk, et kontsernil tekib raskusi oma finantskohustuste täitmisel, mida arveldatakse raha või muu finantsvara üleandmisega. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, arvestades kontserni rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning kontserni strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.
Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega – pangalaenud, arvelduskrediidid, pikaajalised laenu- ja rendilepingud, nõuete monitooring. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks on kasutusele võetud kontsernikonto, mis võimaldab tütarettevõtetel ehk kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid emaettevõtte poolt kehtestatud limiidi piires. Arvelduskrediiti kasutatakse käibekapitali finantseeri-miseks. Investeeringute soetamiseks või ehitamiseks kasutatakse pikaajalist laenu- või rendilepinguid. Rahalisi vahendeid on pikaajaliselt paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne järelturg ning mida saab vajadusel koheselt kasutusele võtta likviidsuse parandamiseks. Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid mahus 9,2 (31.12.21: 0,6) miljonit eurot ja kohustusi kokku 92,0 (31.12.2021: 60,7) miljonit eurot. Kontserni lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja likviidsuskordaja olid 2022. aastal vastavalt 1,1 ja 0,6 ning 2021. aastal 1,3 ja 0,8.
Kontserni finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes:
| EUR '000 | Lisa | < 3 kuud | 3–12 kuud |
1–5 aastat |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 31. detsember 2021 | |||||
| Võlakohustused | 4 321 | 12 963 | 11 905 | 29 189 | |
| Võlad tarnijale | 13 | 20 196 | 0 | 0 | 20 196 |
| Muud võlad | 13 | 649 | 0 | 33 | 682 |
| Kokku | 25 166 | 12 963 | 11 938 | 50 067 |
| EUR '000 | Lisa | < 3 kuud | 3–12 kuud |
1–5 aastat |
Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 31. detsember 2022 | |||||
| Võlakohustused | 6 301 | 18 902 | 21 455 | 46 658 | |
| Võlad tarnijale | 13 | 20 047 | 0 | 0 | 20 047 |
| Muud võlad | 13 | 617 | 31 | 0 | 648 |
| Kokku | 26 965 | 18 933 | 21 455 | 67 353 |
Kontserni eesmärk kapitali juhtimisel on kaitsta kontserni jätkusuutlikkust, et tagada tootlus aktsionäridele ja hüved teistele huvitatud osapooltele ning et säilitada optimaalne kapitalistruktuur kapitalikulu vähendamiseks.
Kapitalistruktuuri säilitamiseks või korrigeerimiseks võib kontsern korrigeerida aktsionäridele makstavate dividendide summat, tagastada kapitali aktsionäridele, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid võlgade vähendamiseks.
Vastavalt levinud praktikale kasutab kontsern kapitali jälgimiseks võla ja kapitali suhet ning omakapitali osakaalu. Võla ja kapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena kogukapitali. Netovõlg saadakse raha ja rahaekvivalentide lahutamisel kogu võlast (konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud lühi- ja pikaajalised intressikandvad võlakohustused). Kogukapital on konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitali ja netovõla summa. Omakapitali suhe saadakse omakapitali jagamisel varade kogumahuga.
Kontserni emaettevõtte asukohamaa seadustest tulenevalt on kehtestatud miinimumnõuded ettevõtete omakapitali piirmääradele. Seaduse kohaselt peab ettevõtte omakapitali suurus moodustama vähemalt poole aktsiakapitalist, aga mitte vähem kui 25 tuhat eurot. Aruandeperioodil on kontsern täitnud kõiki seadustest tulenevaid nõudeid omakapitali suurusega seotud usaldusnormatiividele.
| EUR '000 | Lisa | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|
| Intressikandvad võlakohustused | 11 | 45 117 | 28 338 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 2, 27.2 | -9 152 | -574 |
| Netovõlg | 35 965 | 27 764 | |
| Kokku omakapital | 79 410 | 86 846 | |
| Kokku kapital | 115 375 | 89 642 | |
| Võla ja kapitali suhe | 31,2% | 24,2% | |
| Varad kokku | 171 437 | 147 557 | |
| Omakapitali osakaal | 46,3% | 58,9% |
Kontsern kategoriseerib varad ja kohustused sõltuvalt nende õiglase väärtuse hindamisest kolmele eri tasemele:
Tase 1: Varad ja kohustused, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas.
Tase 2: Varad ja kohustused, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad otseselt või kaudselt jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal. Seisuga 31. detsember 2022 ja 2021 ei olnud kontsernil finantsinstrumente, mis kuuluksid tasemel 2.
Tase 3: Varad ja kohustused, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2), nõuded ostjatele ja muud nõuded (lisa 3), võlad tarnijatele ja muud lühiajalised kohustused (lisa 13) on lühiajalised, seega on juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus lähedane nende õiglasele väärtustele.
Enamus kontserni lühi- ja pikaajalistest võlakohustustest baseeruvad ujuval intressimääral, mis muutub vastavalt turu intressimäärale. Juhtkonna hinnangul ei ole kontserni riskimarginaalid oluliselt muutunud võrreldes laenude saamise ajaga ja Kontserni võlakohustuste intressimäärad vastavad turutingimustele. Õiglase väärtuse määramiseks on kasutatud diskonteeritud rahavoogude analüüsi, diskonteerides lepingulisi tuleviku rahavooge kehtivate turuintressimääradega, mis on Kontsernile kättesaadavad sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. Eelpool nimetatud finantsinstrumentide õiglane väärtus vastab tasemele 3.
Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (noteeritud väärtpaberid, lisa 6) õiglane väärtus põhineb bilansipäeval noteeritud turuhindadel ja on sõltuvalt õiglase väärtuse hindamise meetodist klassifitseeritud tasemel 1. Noteerimata finantsvara õiglane väärtus (lisas 6) on määratud juhtkonna poolt, hindamine vastab tasemele 3.
Lisaks avalikustab Kontsern raamatupidamise aruande lisas 7 kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse, mida hinnatakse iga aruandeperioodi lõpus sõltuvalt õiglase väärtuse hindamise meetodist klassifitseeritud tasemel 3.
| EUR '000 | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Jaotamata kasum | 47 771 | 55 315 |
| Omanikele maksimaalselt võimalik väljamakstav dividendisumma |
37 482 | 44 195 |
| Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaksukulu | 10 289 | 11 120 |
Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate neto dividendide ja tasumisele kuuluva tulumaksu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31. detsember 2022.
Tingimusliku tulumaksukohustuse arvutamisel on aluseks võetud maksimaalne maksumäär 20/80. Kontsernil on 2022. aasta dividendide väljamaksmisel võimalik kasutada soodustatud 14% maksumäära 89 (2021: 142) tuhandelt eurolt.
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud kontserni ettevõtete maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile täiendava maksusumma.
Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth, mis on laiendamas oma Rootsi andmekeskust mitmete serverihallidega. Lepingu järgi tarnib ja paigaldab Harju Elekter atNorthi andmekeskuse uute serverisaalide jaoks elektrienergia jaotamiseks mõeldud trafosid ja madalpinge jaotusseadmeid 2023. aasta jooksul. Lepingu orienteeruv maht on 2,7 miljonit eurot.
AS Harju Elekter on otsustanud poolte kokkuleppel lõpetada leping Harju Elekter AB juhataja Mikael Shwartz Jonssoniga. Mikael Jonsson jätkab juhatajana kuni 28. veebruarini 2023, peale mida võtab juhtimise üle kohusetäitjana Martin Frank. Martin Frank on Harju Elekter AB-s töötanud turundus- ja müügijuhina alates 2021. aastast.
AS Harju Elekter otsustas kavandada Allika Tööstusparki uut tootmishoonet. Selle ehitamiseks sõlmisid AS Harju Elekter ja Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) töövõtulepingu tootmis- ja büroohoone ehituseks aadressile Angerja tee, Hüüru. Koos hoone ehitusmaksumusega kujuneb kogu kinnisvarainvesteering 5 miljoni euro suuruseks. Tööd valmivad 2023. aasta detsembris.
AS-i Harju Elekter Elektrotehnika (ühendav ühing) ja AS-i Harju Elekter Teletehnika (ühendatav ühing) ühinemisotsused võeti vastu 01.12.2022 ning ühinemine kanti äriregistrisse 13.03.2023. Vastavalt 30.09.2022 sõlmitud ühinemislepingule on AS Harju Elekter Teletehnika õigusjärglaseks AS Harju Elekter Elektrotehnika ning kogu AS-i Harju Elekter Teletehnika vara anti ühinemise kandmisega äriregistrisse tervikuna üle AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika. Ühinemisega seoses AS Harju Elekter Teletehnika kustutati 13.03.2023 äriregistrist.
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 6 kuni 72 toodud juhatuse tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust raamatupidamisaruandele, sisaldab peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.
Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 85 kuni 132 toodud ASi Harju Elekter 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust ning, et:
| Tiit Atso juhatuse esimees |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 |
|---|---|---|
| Aron Kuhi-Thalfeldt juhatuse liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 |
| Priit Treial juhatuse liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 |
Aktsiaselts Harju Elekter aktsionäridele
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaseltsi Harju Elekter (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 23. märts 2023 esitatud täiendava aruandega.
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas "Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga".
AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt.
Perioodi 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2022 jooksul ei ole me osutanud Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele auditiväliseid teenuseid.
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.
| Kontserni auditi olulisus | Olulisuse määr aruandele tervikuna on 1 600 tuhat eurot. |
|---|---|
| Kuidas me selle määrasime | Olulisus aruande kui terviku suhtes: ligikaudu 1% konsolideeritud müügitulust. |
| Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus |
Arvutasime olulisuse lähtudes konsolideeritud müügitulust, kuna meie hinnangul on see põhinäitaja, mis peegeldab Kontserni väärtust ja mida jälgivad nii Kontserni juhtkond, investorid, analüütikud kui kreeditorid. |
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.
Müügitulu kajastamine (täiendav info aastaaruande lisades 25 "Aruande koostamise alused ja olulisemad arvestuspõhimõtted", 17 "Segmendiaruanne" ja 18 "Kasumiaruande kirjete selgitused").
Kuigi enamus Kontserni müügitehingutest pole keerukad, on mõningates valdkondades vaja rakendada juhtkonnapoolseid hinnanguid ja eeldusi, seda eelkõige taoliste projektide valmidusastme määramisel, mille puhul müügitulu kajastatakse teatud perioodi jooksul (sealhulgas spetsiifiliste elektrotehniliste seadmete valmistamise ja elektritööde osutamisega kaasneva müügitulu kajastamine).
Valmidusastme määramiseks hindab juhtkond igal bilansipäeval nii lepingu täitmiseks vajalikke täiendavaid kulutusi kui võimalikke lepingutasu muudatusi.
Tehingute suure mahu tõttu võtab müügitulu auditeerimine märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest, mistõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks.
Müügitulu auditeerimisel viisime muuhulgas läbi järgmised testid:
Kontrollisime aastaaruandes müügitulu arvestuse kohta avaldatud informatsiooni korrektsust ja piisavust.
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb.
Kontserni kuuluvad mitmed tütarettevõtted, mis on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 23. Täismahus audit viidi läbi meie poolt või meie juhendamisel teiste PwC võrgustiku firmade poolt Kontserni ettevõtetes, mis katsid 90% Kontserni varadest ja 91% müügitulust. Ülejäänud Kontserni kuuluvad ettevõtted olid ebaolulised ja seega viisime me nende osas läbi valitud auditi protseduure, mis olid seotud teatud saldodega või avalikustatud informatsiooniga.
Kui töö teostati komponentaudiitorite poolt, hindasime, kas ja millises mahus on vajalik meie osalemine nende ettevõtete auditites, saamaks veendumust piisava ja sobiva auditi tõendusmaterjali olemasolu osas, et anda audiitori aruanne Kontserni raamatupidamise aastaaruandele tervikuna.
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, hea ühingujuhtimise tava aruannet 2022, tasustamisaruannet, täiendavaid lisasid ja jätkusuutlikkuse aruandluse (GRI) sisukorda (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Vastavalt Eesti Vabariigi väärtpaberituru seadusele tasustamisaruande osas on meie kohustus kontrollida, kas tasustamisaruanne sisaldab Eesti Vabariigi väärtpaberituru seaduse § 1353 lg 3 nõuetele vastavat informatsiooni.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.
Meid on tellitud lepingu alusel Emaettevõtte juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida aktsiaseltsi Harju Elekter 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis").
Emaettevõtte juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2018/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.
Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks.
Emaettevõtte juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele.
See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule.
Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.
Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele.
Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus).
Me rakendame kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt oleme kehtestanud mitmekülgse kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.
Me oleme vastavuses Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks) sõltumatuse ja muude eetikanõuetega. Eetikakoodeks põhineb järgmistel aluspõhimõtetel: ausus, objektiivsus, kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus, konfidentsiaalsus ja kutsealane käitumine.
Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist:
Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks.
Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.
Meid määrati esmakordselt aktsiaseltsi Harju Elekter audiitoriks kuupäeval 3. mai 2018, 31. detsembril 2018 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud aktsionäride otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood aktsiaseltsile Harju Elekter on kokku 5 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi aktsiaseltsi Harju Elekter audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2038 lõppeva majandusaastani.
AS PricewaterhouseCoopers
Eva Jansen-Diener Kristiina Veermäe Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 501 Vandeaudiitor, litsents nr 596
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
| EUR | |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 | 53 314 971 |
| 2022. aasta kahjum | -5 544 403 |
| Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2022 | 47 770 568 |
| EUR | |
|---|---|
| Dividendideks (0,05 eurot aktsialt) | 914 475 |
| Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist | 46 856 093 |
Tiit Atso / allkirjastatud digitaalselt / 23. märts 2023 juhatuse esimees
Juhatus on koostanud ASi Harju Elekter 2022. aasta konsolideeritud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande (lk 6–132), mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, läbi vaadanud ja aktsionäride üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.
| Tiit Atso juhatuse esimees |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 | Triinu Tombak nõukogu esimees |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 |
|---|---|---|---|---|---|
| Aron Kuhi-Thalfeldt juhatuse liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 | Arvi Hamburg nõukogu liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 |
| Priit Treial juhatuse liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 23. märts 2023 | Aare Kirsme nõukogu liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 |
| Märt Luuk nõukogu liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 | |||
| Andres Toome nõukogu liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 | |||
| Risto Vahimets nõukogu liige |
/ allkirjastatud digitaalselt / | 28. märts 2023 |
Tegevusaruandes lehekülgedel 49 ja 70 kasutatud suhtarvude valemid:
| Omakapitali kordaja | = keskmine Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) / keskmine varad * 100 |
|---|---|
| Brutokasumi marginaal | = Brutokasum / Müügitulud * 100 |
| Käibe ärirentaablus | = Ärikasum / Müügitulud * 100 |
| Käibe puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / Müügitulud * 100 |
| Varade puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / keskmine vara * 100 |
| Kasutatud kapitali tootlus (ROCE) | = Ärkasum/( Varad-lühiajalised kohustused)*100 |
| Omakapitali puhasrentaablus | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / keskmine Omakapital (emaettevõtte omanikele kuuluv) * 100 |
| Omakapital aktsia kohta | = Omakapital (keskmine, emaettevõtte omanikele kuuluv) / Aktsiate arvuga (perioodi keskmine) |
| Puhaskasum aktsia kohta | = Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) / keskmine aktsiate arv |
| P/E suhe | = Aktsia sulgemishind / Kasum Aktsia kohta |
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja | = Käibevara (keskmine) / Lühiajalised kohustused (keskmine) |
| Likviidsuskordaja | = Keskmine likviidsed varad (käibevara - varud) / Lühiajalised kohustused (keskmine) |
| Ettevõtte turuväärtus (miljonit) | = Sulgemishind * Aktsiate arv |
| Dividendimäär % | = Dividend aktsia kohta / Sulgemishind |
| Dividend / puhaskasum % | = Dividend aktsia kohta / Puhaskasum (emaettevõtte omanikele kuuluv) |
Alates 2017. aastast on kontsern aastaaruande koostamisel järginud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud ja laialt kasutatud Global Reporting Initiative (GRI) standardi nõudeid, tehes seda "Core" tasandil. GRI nõuetest tulenevad teemad on integreeritud ülejäänud tegevusaruandega ühtseks tervikuks.
Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise teemasid, mis on kõige olulisemad kontserni tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades. Allolevas GRI sisukorra tabelis ära
märgitud teemad koondavad emaettevõtte AS Harju Elekter ning tütarettevõtete AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika, OÜ Energo Veritas, Harju Elekter Oy, Telesilta Oy, Harju Elekter UAB, Harju Elekter AB tegevusi ning koondandmeid juhul kui ei ole märgitud teisiti. Harju Elekter Services AB on kajastatud aruandes personali andmetega. Andmed on kogutud ja esitatud ühtse metoodika alusel iga ettevõtte enda poolt ning sellise detailsusega nagu kontserni ettevõtted olulisusest lähtuvalt koguvad.
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) | ||||||
| Üldised näitajad (GRI 102: 2016) | ||||||
| Organisatsiooni ülevaade | ||||||
| 102-1 | Organisatsiooni nimi | lk 1 | ||||
| 102-2 | Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused | lk 7-10, 23, 51-68 | ||||
| 102-3 | Peakontori asukoht | lk 2 | Keila (Eesti) | |||
| 102-4 | Tegevuskohad | lk 8 | ||||
| 102-5 | Omandivorm ja õiguslik vorm | lk 69-71 | ||||
| 102-6 | Teenindatavad turud | lk 53, 57-67 | ||||
| 102-7 | Organisatsiooni suurus | lk 8, 49, 51-56 | Tegevuste/toodete iseloom erineb olenevalt ettevõttest, mistõttu on see toodetud ühikute arvu asemel väljendatud läbi müügitulu. |
|||
| 102-8 | Põhiandmed töötajate kohta | lk 27-33 |
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused |
|---|---|---|---|---|
| Organisatsiooni ülevaade | ||||
| 102-9 | Tarneahel | lk 8, 43, 57 | Kontserni peamiste toodete, st elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmiseks (1) disainitakse tooteid vastavalt kliendi lähteülesandele, (2) ostetakse vajalikud komponendid tarnijatelt või toodetakse Kontserni enda tütarettevõtete poolt; (3) komplekteeritakse tooted; (4) testitakse ning (5) saadetakse või viiakse kliendi objektile kohale. |
|
| 102-10 | Aruandeperioodil toimunud olulised muutused |
lk 4-5, 9-10, 43, 51-56, 69-72 |
||
| 102-11 | Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine keskkonnaküsimustes |
lk 11-16, 34-39 | ||
| 102-12 | Vabatahtlikud initsiatiivid | lk 11-16, 17-19, 20, 23-25, 36, 74-81 |
||
| 102-13 | Liikmelisus ühingutes | lk 19 | ||
| Strateegia | ||||
| 102-14 | Juhatuse esimehe pöördumine | lk 4-5 | ||
| Eetika ja ausameelsus | ||||
| 102-16 | Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumisnormid |
lk 7, 20, 42 | ||
| Juhtimine | ||||
| 102-18 | Juhtimisstruktuur | lk 20, 74-76 | ||
| Huvigruppide kaasamine | ||||
| 102-40 | Huvigruppide nimekiri | lk 17 | ||
| 102-41 | Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped | lk 33 | ||
| 102-42 | Huvigruppide kindlaks tegemine ja valik | lk 17 | ||
| 102-43 | Huvigruppide kaasamise viis | 12-13, 17-19, 25, 27-33, 69, 74 |
||
| 102-44 | Peamised tõstatatud teemad ja küsimused | lk 17 |
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused |
|---|---|---|---|---|
| Aruande parameetrid | ||||
| 102-45 | Konsolideeritud üksused | lk 91, 110 | ||
| 102-46 | Aruande teemade ja ulatuse määramine | lk 12 | ||
| 102-47 | Oluliste teemade nimekiri | lk 13 | ||
| 102-48 | Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine |
Parandused puuduvad | ||
| 102-49 | Muudatused aruandluses | Muudatused puuduvad | ||
| 102-50 | Aruande periood | lk 1, 91 | ||
| 102-51 | Eelmise aruande kuupäev | 2021. a auditeeritud konsolideeritud aruanne avalikustati 30. märts 2022 |
||
| 102-52 | Aruandlustsükkel | lk 2 | ||
| 102-53 | Kontaktisik aruandega seotud küsimustes | Merili Pärnpuu, [email protected] | ||
| 102-54 | GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus | lk 147 | ||
| 102-55 | GRI sisukord | lk 147-152 | ||
| 102-56 | Väline kontroll | Ei ole kolmandate osapoolte poolt kontrollitud | ||
| JÄTKUSUUTLIKKUSE FOOKUSTEEMAD | ||||
| Toote kvaliteet | ||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 16, 22-25 | ||
| mitte-GRI | Kliendikaebused | lk 24 | ||
| mitte-GRI | Tähtajaks nõuetekohaselt valminud tooted | lk 23-24 | ||
| Kliendikogemus | ||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 16, 22-25 | ||
| mitte-GRI | Kliendirahulolu | lk 25 |
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused | |
|---|---|---|---|---|---|
| Toodete keskkonnamõju | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 34-39 | |||
| mitte-GRI | Taastuvenergia tootmine | lk 37 | |||
| Majandustulemused (GRI 201: 2016) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | ||||
| 201-1 | Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus | lk 49, 51-56, 77-81, 87-89 |
|||
| Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 42 | |||
| 205-3 | Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed | lk 42 | |||
| Energiakasutus (GRI 302: 2016) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 37-38 | |||
| 302-1 | Organisatsiooni sisene energiatarbimine | lk 37-38 | |||
| Emissioonid (GRI 305: 2016) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 36 | |||
| 305-1 | Mõjuala 1 KHG emissioonid | lk 36 | |||
| 305-2 | Mõjuala 2 KHG emissioonid | lk 36 | |||
| Jäätmed (GRI 306: 2020) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 36, 39 | |||
| 306-3 | Jäätmete kogus kokku ja liikide kaupa | lk 39 | |||
| 306-4 | Taaskasutusse suunatud jäätmete kogus, liigid ja käitlusviisid |
lk 39 | |||
| Vee ja heitvesi (GRI 303: 2018) | |||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 39 | |||
| 303-5 | Vee tarbimine | lk 39 |
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 36 | ||||
| 307-1 | Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele mittevastavused |
lk 36 | ||||
| Tarnijate keskkonnaalane hindamine (GRI 308: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 43 | ||||
| 308-2 | Negatiivne keskkonnamõju tarneahelas ja meetmed |
lk 43 | ||||
| Tööhõive (GRI 401: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 28-33 | ||||
| 401-1 | Värvatud ja lahkunud töötajad | lk 28, 31 | ||||
| 401-2 | Hüved ja soodustused töötajatele | lk 31-32 | Kajastatud läbi töötajatele mõeldud motivatsioonisüsteemi kirjeldamise. Hüved ja soodustused kehtivad töölepinguga töötajatele. |
|||
| mitte-GRI | Praktikandid | lk 18 | ||||
| mitte-GRI | Töötajate haridustase | lk 30-31 | ||||
| mitte-GRI | Töötajate rahulolu ja tagasiside | lk 31-32 | ||||
| Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3, 403-1, 403-2 |
lk 29-30 | ||||
| 403-9 | Tööõnnetused | lk 30 | ||||
| Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 27, 30-31 | ||||
| 404-1 | Koolitustunnid töötaja kohta | lk 30-31 | Andmed kajastatud sellise detailsusega nagu kontserni ettevõtted olulisusest lähtudes koguvad. |
|||
| 404-3 | Arengu- ja karjäärivestlustel osalenud töötajad | lk 30-31 | Andmed kajastatud sellise detailsusega nagu kontserni ettevõtted olulisusest lähtudes koguvad. |
|||
| mitte-GRI | Koolitustel osalenud töötajad | lk 30-31 |
| GRI standard | Number | Nimetus | Asukoht | Olulisemad lisaselgitused | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 33, 42, 80 | ||||
| 405-1 | Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus | lk 28, 33, 75-80 | Andmed kajastatud sellise detailsusega nagu kontserni ettevõtted olulisusest lähtudes koguvad. |
|||
| Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 33 | ||||
| 406-1 | Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed | lk 33, 42 | ||||
| Kohalikud kogukonnad (GRI 413: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 17-19 | ||||
| 413-1 | Kogukonna kaasamisega, mõjuhinnanguga ja arenguprogrammidega seotud tegevused |
lk 17-19 | Kontserni ettevõtted hindavad oma mõju ja planeerivad tegevusi kohalikes kogukondades jooksvalt igapäevatöö käigus (sh kogukonda mõjutavaid uuendusi ja otsuseid tehes, kogukonnalt saadud vastukaja ja ettepanekute kaudu), eraldi mõjuhindamisi läbi viidud ei ole. |
|||
| Tarnijate sotsiaalne hindamine (GRI 414: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 43 | ||||
| 414-1 | Negatiivne sotsiaalne mõju tarneahelale ja meetmed |
Lk 43 | ||||
| Poliitikakujundamine (GRI 415: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 11-12, 20, 74 | ||||
| 415-1 | Poliitilised annetused | lk 42 | ||||
| Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 24 | ||||
| 416-2 | Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega seotud mittevastavused |
lk 24 | ||||
| Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016) | ||||||
| Juhtimisviis (GRI 103:2016) | 103-1 kuni 103-3 | lk 42 | ||||
| 419-1 | Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja regulatsioonidele mittevastavused |
lk 42 |
Building tools?
Free accounts include 100 API calls/year for testing.
Have a question? We'll get back to you promptly.