Tallinna Sadam

Registration Form • Apr 4, 2023

Lisa Kinnitanud üldkoosolek 25.04.2023

AKTSIASELTSI TALLINNA SADAM PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND

• 1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on aktsiaselts Tallinna Sadam. Kasutada võib ka lühendit AS Tallinna Sadam.
• 1.2 Aktsiaseltsi Tallinna Sadam (edaspidi aktsiaselts) asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
• 1.3 Aktsiaselts on asutatud tähtajatult.

2. AKTSIASELTSI PÕHITEGEVUSALA JA EESMÄRK

• 2.1 Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on sadamate tööga seotud tegevused (EMTAK 52221). Lisaks põhitegevusalale võib Aktsiaselts tegutseda ka muudel tegevusaladel.
• 2.2 Aktsiaseltsi eesmärgiks on kasumlikult põhitegevusalal tegutsemine.

3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

3.1 Aktsiakapital

Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 166 000 000 (ükssada kuuskümmend kuus miljonit) eurot ja maksimumaktsiakapital 664 000 000 (kuussada kuuskümmend neli miljonit) eurot. Miinimumja maksimumaktsiakapitali piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja (edaspidi põhikiri) muutmata.

3.2 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine

Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.

3.3 Aktsiad

• 3.3.1 Aktsiaseltsi aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
• 3.3.2 Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1 (üks) euro.
• 3.3.3 Aktsiate kohta aktsiatähti välja ei anta.

3.4 Aktsiaraamat

• 3.4.1 Aktsiaraamatu pidamist korraldatakse seaduses ettenähtud korras.
• 3.4.2 Aktsiaseltsi suhtes on aktsionäri õigused ja kohustused isikul, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
• 3.4.3 Aktsiaraamatusse kantud aktsionär peab oma nime ja aadressi muutumisest viivitamata teatama aktsiaseltsi juhatusele.

3.5 Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad

Aktsiaselts võib seaduses sätestatud ulatuses ja viisil välja lasta ilma hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid. Aktsiaselts võib välja lasta vahetusvõlakirju.

3.6 Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse

• 3.6.1 Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline.
• 3.6.2 Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele.

3.6.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. Mitterahalise sissemakse eseme väärtust asja või õiguse hariliku väärtuse alusel hindab aktsiaseltsi juhatus. Juhul, kui mitterahalise sissemakse eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud ekspert, hindab mitterahalise sissemakse eseme väärtust asja või õiguse hariliku väärtuse alusel aktsiaseltsi juhatuse poolt määratud ekspert. Väärtuse hindamist kontrollib audiitor.

4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

Aktsiaselts rakendab juhtimisel Hea ühingujuhtimise tava, jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.

4.1 Aktsiaseltsi organid

• 4.1.1 Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek.
• 4.1.2 Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsiaseltsi nõukogu ja juhatus.
• 4.1.3 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
  • 4.1.3.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
  • 4.1.3.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  • 4.1.3.3 kellel on ärikeeld (sh juhtorgani liikmena tegutsemise keeld või ettevõtluskeeld);
  • 4.1.3.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
  • 4.1.3.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

Punktides 4.1.3.1-4.1.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punktis 4.1.3.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.2 Üldkoosolek

• 4.2.1 Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.
• 4.2.2 Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• 4.2.3 Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses sätestatud juhtudel.
• 4.2.4 Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• 4.2.5 Lisaks äriseadustiku § 298 lg 1 loetletule on üldkoosoleku pädevuses:
  • 4.2.5.1 nõukogu töökorra ja tasustamise põhimõtete, mis sisaldavad nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda, kehtestamine;
  • 4.2.5.2 aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek;
  • 4.2.5.3 teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti olulise osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises äriühingus, kui selline tehing kuulub üldkoosoleku pädevusse seaduse ja/või börsi või

reguleeritud turu, kus aktsiaseltsi väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendi kohaselt;

• 4.2.5.4 omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;
• 4.2.5.5 muud küsimused, mis on seaduse ja/või börsi või reguleeritud turu, kus aktsiaseltsi väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendi kohaselt üldkoosoleku pädevuses.
• 4.2.6 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui seadusest ei tulene kõrgem häälteenamuse nõue.
• 4.2.7 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seadusest ei tulene kõrgem häälteenamuse nõue.
• 4.2.8 Iga aktsia annab tema omanikule aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul (1) ühe hääle.

4.3 Nõukogu

• 4.3.1 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevusi, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
• 4.3.2 Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.
• 4.3.3 Nõukogul on kuus kuni kaheksa (6-8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kuni viis (5) aastat.

Vähemalt pooled aktsiaseltsi nõukogu liikmetest on sõltumatud (nagu vastav termin on defineeritud Hea ühingujuhtimise tavas). Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla lisaks punktis 4.1.3 loetletud isikutele isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

• 4.3.3.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
• 4.3.3.2 on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
• 4.3.3.3 omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär;
• 4.3.3.4 on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on aktsiaseltsi aktsionär;
• 4.3.3.5 omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

Nõukogu liikmega seotud isikuks loetakse abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine.

4.3.4 Kui aktsiaseltsi üks aktsionäridest on Eesti Vabariik, on sellel aktsionäril õigus teha nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt talle kuuluva osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas.

• 4.3.5 Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu võime efektiivselt planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
• 4.3.6 Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel äriseadustiku § 317 lg 1 nimetatud tehingute tegemisel.
• 4.3.7 Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes punktis 4.2.5.4 nimetatud omaniku ootustest;
• 4.3.8 Nõukogu otsustab toetuste maksmise ja annetuste tegemise ning kinnitab aastase kulu, võttes arvesse alljärgnevat:
  • 4.3.8.1 annetusi või toetusi antakse üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil aktsiaseltsi tegevusvaldkonnas ning see peab kaasa aitama aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;
  • 4.3.8.2 kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist;
  • 4.3.8.3 teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse aktsiaseltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates;
  • 4.3.8.4 aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;
  • 4.3.8.5 toetuse maksmise ja annetuse tegemise aluseks on isiku taotlus, mis peab olema taotletavate summade kasutamise osas piisavalt detailne otsustamaks summade sihtotstarbelisuse üle;
  • 4.3.8.6 otsuseid toetuste ja annetuste eraldamise kohta võib teha vaid jooksva aasta summade kasutamise piires;
  • 4.3.8.7 juhatus saadab kõikidele toetuse või annetuse taotluse esitajatele kirjaliku teate nende taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tulenevalt nõukogu otsustest ja aastaeelarves kinnitatust. Kui aastaks eraldatud summad on juba kasutatud, võib juhatus kohe taotlejale teatada, et sel aastal aktsiaselts nimetatud taotlust ei rahulda;
  • 4.3.8.8 lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade mittesihipärase kasutamise puhul. Nõukogul on õigus oma otsuses toetuse või annetuse summa eraldamise kohta kehtestada sõlmitavale lepingule täiendavaid nõudmisi või tingimusi;
  • 4.3.8.9 nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid samal aastal kasutamata jäänud toetussummad või annetused kuuluvad väljamaksmisele järgmisel aastal ning need ei vähenda uueks aastaks kinnitatud vastavat summat;
  • 4.3.8.10 nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid taotlejapoolsete puuduste tõttu lepingu sõlmimisel või selle täitmisel kasutamata jäänud summad loetakse kasutatuks ja need ei kandu järgmisesse aastasse.
• 4.3.9 Nõukogu esimehe valib üldkoosolek.
• 4.3.10 Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks peab nõukogu esimees saatma koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldab täpset päevakorda, vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist kõigile nõukogu liikmetele.
• 4.3.11 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.
• 4.3.12 Kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalik otsus loetakse samaväärseks nõuetekohaselt kokku kutsutud ja peetud nõukogu koosolekul vastuvõetud otsusega.
• 4.3.13 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletuse teel. Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kui otsus tehakse sellisel viisil, siis on otsus vastuvõetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest. Juhul kui kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks otsuse tegemist koosolekul ja ta teatab sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, siis lülitatakse vastav küsimus nõukogu järgmise koosoleku päevakorda ja otsust koosolekut kokku kutsumata ei tehta.
• 4.3.14 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega, või kui otsustatakse tehingu tegemist aktsiaseltsi ja juriidilise isiku vahel, milles sellisel nõukogu liikmel või tema lähikondsel on oluline osalus. Emitendi nõukogu liikmete lähikondseteks loetakse nõukogu liikmega kooselavat abikaasat või vähemalt aasta ühist majapidamist omavat isikut, samuti tema alaealisi lapsi ja tema poolt kontrollitavaid äriühinguid. Kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduses sätestatust. Oluliseks osaluseks loetakse isiku osalust äriühingus, kus isikule kuulub kümme protsenti (10%) või rohkem aktsiate või osaga esindatud häältest. Hääleõiguse arvestamisel lähtutakse väärtpaberituru seaduses sätestatust.

4.4 Nõukogu liikme tasustamine

• 4.4.1 Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsiaseltsi üldkoosolek, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat.
• 4.4.2 Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.
• 4.4.3 Aktsiaseltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
• 4.4.4 Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.5 Juhatus

• 4.5.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Juhatuses on 2-5 (kaks kuni viis) liiget.
• 4.5.2 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu määrab juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
• 4.5.3 Juhatuse liikmete osalemine aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse korraldamises ja juhatuse otsuste vastuvõtmise kord määratakse aktsiaseltsi juhatuse kodukorraga.

4.5.4 Juhatuse liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad juhatuse liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega, või kui otsustatakse tehingu tegemist aktsiaseltsi ja juriidilise isiku vahel, milles sellisel juhatuse liikmel või tema lähikondsel on oluline osalus. Aktsiaseltsi juhatuse liikmete lähikondseteks loetakse juhatuse liikmega kooselavat abikaasat või vähemalt aasta ühist majapidamist omavat isikut, samuti tema alaealisi lapsi ja tema poolt kontrollitavaid äriühinguid. Kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduses sätestatust. Oluliseks osaluseks loetakse isiku osalust äriühingus, kus isikule kuulub kümme protsenti (10%) või rohkem aktsiate või osaga esindatud häältest. Hääleõiguse arvestamisel lähtutakse väärtpaberituru seaduses sätestatust.

4.6 Juhatuse liikme tasustamine

• 4.6.1 Nõukogu kinnitab juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja teostab nende järgimise üle järelevalvet.
• 4.6.2 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel, mille tingimused kinnitab nõukogu. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ettenähtud juhatuse liikme lepingus.
• 4.6.3 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist, aktsiaseltsi majanduslikku olukorda ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
• 4.6.4 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitisi üksnes tema tagasikutsumisel mõjuva põhjuseta nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
• 4.6.5 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud 50% kuutasust.

5. ESINDAMINE

• 5.1 Juhul, kui aktsiaseltsil on üle kahe juhatuse liikme, võivad kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes ainult juhatuse esimees ja üks juhatuse liikmetest ühiselt.
• 5.2 Juhul, kui aktsiaseltsil on kaks juhatuse liiget, võivad kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes ainult mõlemad juhatuse liikmed ühiselt.
• 5.3 Kõigis aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse.
• 5.4 Põhikirjaga antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.

6. SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE

• 6.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
• 6.2 Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.
  • 6.2.1 Kui aktsiaseltsi üks aktsionäridest on Eesti Vabariik, teostab üldkoosoleku poolt määratud audiitor üks kord aastas majandusaasta aruande koostamise raames aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikmete osas ärihuvide kontrolli, lähtudes korruptsioonivastasest seadusest ja aktsiaseltsi poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist. Juhatus esitab üldkoosolekule ülevaate seotud osapooltega tehtud tehingute osas audiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest koos audiitori poolt kinnitatud majandusaasta aruandega.
  • 6.2.2 Kui aktsiaseltsi üks aktsionäridest on Eesti Vabariik, teostab audiitor aktsiaseltsi tellimusel samuti ka kontrolli aktsiaseltsi poolt seaduse ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi alusel esitatud saldoandmike vastavuse kohta seaduse ja juhendi nõuetele, koostades sellekohase aruande, mis kuulub esitamisele Riigikontrollile.
  • 6.2.3 Kui Eesti Vabariigile kuuluvad aktsiad annavad Eesti Vabariigile aktsiaseltsis otsustusõiguse riigivara seaduse tähenduses, teostab audiitor aktsiaseltsi tellimusel lisaks eeltoodule aktsiaseltsi tehingute seaduslikkuse kontrolli Riigikontrolli määratud ulatuses, koostades sellekohase aruande, mis kuulub esitamisele Riigikontrollile.
• 6.3 Aktsiaseltsil on siseauditi üksus, sellest loobumisel on aktsiaselts kohustatud siseaudiitori teenust ostma.
• 6.4 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori üksusest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga.

7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

7.1 Majandusaasta

Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta.

7.2 Majandusaasta aruande koostamine, avalikustamine ja kinnitamine

• 7.2.1 Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud korras. Aktsiaselts avalikustab majandusaasta aruande seaduses ja reguleeritud turu, kus aktsiaseltsi väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendis sätestatud ajal ja korras.
• 7.2.2 Majandusaasta aruande koosseisus kirjeldatakse aruandena Hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimist.
• 7.2.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab Aktsiaselts majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
• 7.2.4 Aktsiaseltsil on kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmetele makstud täiendav tasu.

7.3 Kasumi jaotamine

• 7.3.1 Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära kasumi suuruse, eraldised reservfondi ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
• 7.3.2 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

7.4 Reservkapital

Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid.

8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE

8.1 Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega sätestatud korras.

8.2 Lõpetamine

Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab üldkoosolek või kohus. Likvideerijatel on õigus esindada aktsiaseltsi ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.