Baltika

Annual Report • May 31, 2023

AS BALTIKA

2022. AASTA MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE

AS BALTIKA	Ärinimi
10144415	Äriregistri kood
Aktsiaselts	Õiguslik vorm
Valukoja 10, Tallinn 11415, Eesti	Juriidiline aadress
+372 630 2700	Telefon
baltika@baltikagroup.com www.baltikagroup.com	E-mail Interneti koduleht
Moerõivabrändide loomine, arendamine ja müügi korraldamine	Põhitegevusala
KPMG Baltics OÜ	Audiitor
01.01.2022 - 31.12.2022	Aruandeaasta algus ja lõpp
AS Baltika	Emaettevõtte nimi
AS Baltika	Kontserni kõrgeima ettevõtte nimi

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis NasdaqTallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/)

TEGEVUSARUANNE 3
SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE 21
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 27
TASUSTAMISARUANNE 32
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE 35
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE 36
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 37
KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 38
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 38 LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest 39
LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud 53
LISA 3 Vigade korrigeerimised 54
LISA 4 Finantsriskid 57
LISA 5 Raha ja raha ekvivalendid 64
LISA 6 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 65
LISA 7 Varud 65
LISA 8 Edasilükkunud tulumaks 66
LISA 9 Muud pikaajalised varad 66
LISA 10 Materiaalne põhivara 67
LISA 11 Immateriaalne põhivara 68
LISA 12 Rendilepingud 69
LISA 13 Võlakohustused 71
LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused 73
LISA 15 Eraldised 73
LISA 16 Omakapital 74
LISA 17 Segmendid 75 LISA 18 Müügitulu 77
LISA 19 Müüdud kaupade kulu 77
LISA 20 Turustuskulud 78
LISA 21 Üldhalduskulud 78
LISA 22 Tööjõukulud 79
LISA 23 Muud äritulud ja –kulud 79
LISA 24 Ivo Nikkolo kaubamärkide müük ja kasutamine ainulitsentsi alusel 79
LISA 25 Finantskulud ja -tulud 81
LISA 26 Tulumaks 81
LISA 27 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta 82
LISA 28 Seotud osapooled 82
LISA 29 Tütarettevõtted 83
LISA 30 Saneerimine 83
LISA 31 Tegevuse jätkumine 84
LISA 32 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta 85
LISA 33 Bilansipäevajärgsed sündmused 90
JUHATUSE KINNITUS 91
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 92
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 99
NÕUKOGU KINNITUS 100
AS BALTIKA NÕUKOGU 101
AS BALTIKA JUHATUS 102
Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes 103

TEGEVUSARUANNE

BALTIKA GRUPP

Baltika Grupp (edaspidi Grupp), mille emaettevõte on AS Baltika (edaspidi Emaettevõte), tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Grupp arendab ja opereerib rõivabrändi Ivo Nikkolo. Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tarneahela juhtimise hulgi- ning jaekaubanduse. Emaettevõtte aktsiad on noteeritud Tallinna Börsil, mis kuulub börsikontserni NASDAQ.

MISSIOON JA STRATEEGILISED TUGEVUSED

Baltika Grupi missioon on luua moodi, mis inspireerib, jõustab ja julgustab naisi elama enda stiilis

Grupi strateegilised tugevused:

• ambitsioonikas ja rahvusvaheline professionaalidest koosnev meeskond
• tugev nišitegija, kes mõistab piirkonna klientide vajadusi ja lähtub neist oma tegevuses
• õhuke organisatsioon, mis võimestab töötajaid, on paindlik ja annab seega võimaluse kiiresti tegutseda

TÄHTSAMAD NÄITAJAD JA SUHTARVUD

	2022	2021	2020	2019	2018
Kasumiaruande näitajad, miljonites
Müügitulu	9,6	11,8	19,5	39,6	44,7
Brutokasum	4,9	6,1	9,7	19,2	21,5
EBITDA	6,6	1,2	6,5	3,8	-2,9
Ärikasum	3,8	-2,4	0,5	-4,5	-4,7
Kasum enne maksustamist	3,5	-2,7	-0,2	-5,9	-5,2
Puhaskasum	3,5	-2,8	-0,4	-5,9	-5,1
Muud näitajad
Poodide arv jaevõrgus	25	34	61	82	94
Poodide arv kokku	25	34	61	82	117
Jae müügipind perioodi lõpus, m2	6 433	9 236	14 869	16 467	17 758
Töötajate arv (a. lõpp)	143	173	277	529	975
Müügitegevuse suhtarvud
Müügitulude kasv	-18,3%	-39,6%	-50,8%	-11,4%	-5,8%
Jaemüügi kasv	-11,7%	-42,4%	-52,2%	-7,4%	-2,7%
Jaemüügi osatähtsus müügituludes	90%	83,1%	89,7%	89,7%	86,0%
Brutorentaablus	51,4%	52,0%	49,6%	48,5%	48,1%
Ärirentaablus	39,1%	-20,4%	2,7%	-11,4%	-10,5%
Maksueelse kasumi rentaablus	35,9%	-23,2%	-1,2%	-14,9%	-11,6%
Puhasrentaablus	36,0%	-23,71%	-1,9%	-14,9%	-11,4%
Varude käibekordaja	2,13	1,78	3,14	2,07	2,14
Finantsseisundi näitajad, miljonites
Varad kokku	14,9	11,7	16,5	27,3	15,0
Intressi kandvad võlakohustused	8	9	10	20	9,0
Omakapital	3,7	0,2	2,7	3,2	0,1
Likviidsuskordaja	0,8	0,8	0,9	0,8	0,9
Võla ja omakapitali suhe	223,2%	3701,6%	381,3%	624,3%	13660,8%
Netovõla ja omakapitali suhe	217,0%	3453,0%	328,7%	1640,0%	12785,0%
Omakapitali tootlus	338,3%	-200%	-31,3%	3408,7%	-138,0%
Koguvarade tootlus	27,3%	-21,7%	-1,5%	-21,4%	-28,2%

Aktsia näitajad, EUR1
Aktsiate arv (a. lõpp)	54 079 485	54 079 485	54 079 485	54 079 485	40 794 850
Kaalutud keskmine aktsiate arv	54 079 485	54 079 485	54 079 485	36 068 899	40 794 850
Aktsia hind (a. lõpp)	0,15	0,26	0,41	0,14	0,16
Ettevõtte turuväärtus, mln (a. lõpp)	8,0	14,1	22,2	7,3	6,7
Kasum aktsia kohta (EPS)	0,06	-0,05	-0,01	-0,16	-0,13
Lahustatud kasum aktsia kohta (DPS)	0,06	-0,05	-0,01	-0,16	-0,13
EPS muutus, %	220%	-670%	96%	23%	2981%
P/E suhe	2,29	-5,2	-58,84	-0,88	-1,80
Aktsia bilansiline väärtus	0,07	0,01	0,05	0,02	0,00
P/B suhe	2,2	26	8,2	6,3	97,4
Dividend eelisaktsia kohta	0	0	0	0	0
Intressimäär	0	0%	0%	0%	0%
Eelisaktsia dividendid/puhaskasum	0	0%	0%	0%	0%
Dividendid aktsia kohta	0*	0*	0*	0*	0*
Dividendimäär	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*
Dividendid/puhaskasum	0%*	0%*	0%*	0%*	0%*

*Ettepanek aktsionäride üldkoosolekule.

¹Kogu informatsioon AS Baltika aktsiate kohta on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Näitajate ja suhtarvude valemid

• EBITDA = Ärikasum-amortisatsioon- põhivara mahakandmine
• Brutorentaablus = (Müügitulu-Müüdud kaupade kulu)÷Müügitulu
• Ärirentaablus = Ärikasum÷Müügitulu
• Maksueelse kasumi rentaablus = Kasum enne tulumaksu÷Müügitulu
• Puhasrentaablus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Müügitulu
• Varude käibekordaja = Müüdud kauba kulu÷Keskmised varud*
• Likviidsuskordaja = Käibevara÷Lühiajalised kohustused
• Võla ja omakapitali suhe = Intressi kandvad võlakohustused÷Omakapital
• Netovõla ja omakapitali suhe = (Intressi kandvad võlakohustused-Raha ja raha ekvivalendid)÷Omakapital
• Omakapitali tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmine omakapital*
• Koguvarade tootlus = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Keskmised koguvarad*
• Ettevõtte turuväärtus = Aktsia hind (31 dets)×Aktsiate arv (31 dets)
• Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
• Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (DPS) = Lahustatud puhaskasum (emaettevõtja osa)÷Kaalutud keskmine aktsiate arv
• P/E suhe = Aktsia hind (31 dets)÷Kasum aktsia kohta
• Aktsia bilansiline väärtus = Omakapital÷Aktsiate arv (31 dets)
• P/B suhe = Aktsia hind (a lõpp)÷Aktsia bilansiline väärtus
• Dividendimäär = Dividendid aktsia kohta÷Aktsia hind (31 dets)
• Dividendid/puhaskasum = Väljamakstud dividendid÷Puhaskasum (emaettevõtja osa)

*12 kuu keskmine

TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE

Alates 2020. aastast on Grupp olnud suures muutumises, nii globaalsete tegurite kui grupi Emaettevõtte saneerimise tõttu. Samas saame 2022. aastat nimetada juba ettevõtte transformatsiooni viimaseks intensiivseks aastaks, mille jooksul sulgesime 12 kauplust ning avasime 5 täiesti uut. Kõige enam sulgemisi toimus 2022. aastal Eesti turul, kuivõrd Leedus ning Lätis toimus kahjumlike ja ettevõtte uue strateegiaga sobimatute kaupluste sulgemine valdavalt juba 2020. ja 2021. aastal.

Peale sellist transformatsiooni oleme jõudnud etappi, kus teeme plaane ja planeerime lisaressursse edasiseks arenguks. 2022. aasta märgib meie jaoks nn null-aastat, millest alates näeme ettevõtte efektiivset ja jätkusuutlikku kasvu. Muutuste aastad ei ole olnud lihtsad ning kogu protsess on võtnud kauem aega, kui alguses arvata oskasime. 2022. aasta augustis müüsime lisakapitali saamiseks osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest 8 miljoni euro eest. Grupp jätkab kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel.

1. aasta veebruari lõpus alanud sõda Ukrainas, mis algatas kauplemist mõjutavaid suuri muutusi üle kogu maailma, viis ka meie klientide mõtted tükiks ajaks kõrvale ihalusest moekaupade järele. Aasta esimeses pooles tundus selliste kulutuste tegemine paljudele triviaalne, kuid mida sügisele lähemale, seda enam oli taas tunda klientide vaikselt taastuvat huvi rõivaste ja aksessuaaride vastu.

2. aastal avasime esimesed neli uue poekontseptsiooniga kauplust Eestis, Lätis ja Leedus ning lisaks Tallinnas Arsenali keskuses oma esimese Ivo Nikkolo outlet-kaupluse.

3. aastal langes Grupi käive 18% võrreldes eelmise aastaga, samal ajal kui Ivo Nikkolo brändi kollektsioonide müügid kasvasid 38% jõudes 9 482 tuhande euroni. 2022. aasta lõpetasime kasumiga 3 462 tuhat eurot eurot, ilma kaubamärkide müügitehinguta on tulemus 3 985 tuhande euro suurune kahjum.

Aasta lõpul uuendasime ja kaasajastasime ettevõtte väärtused selliselt, et kõik meie töötajad üle Baltikumi saaksid samastuda ühiste sihtidega, olenemata sellest, kas nad on meiega töötanud 1 kuu või 47 aastat. Grupi väiksemaks muutumisega on meie ühisvaimsus järjest tugevnenud ning tänan kõiki kolleege Eestis, Lätis ja Leedus, et olete möödunud aasta väljakutsed vastu võtnud ning saame veelgi tugevama meeskonnaga 2023. aasta väljakutsetele vastu minna.

Septembris lansseeritud uus e-pood räägib kliendiga uues Ivo Nikkolo visuaalses keeles ning koos uue poekontseptsiooniga füüsilistes kauplustes tugevdab see nii meie e-kaubanduse kasvu kui üle kanalite põimunud kliendikogemuse pidevat paranemist.

Samal digitaliseerimise suunal vahetasime 2022. aastal välja Grupi finants- ja majandustarkvara ning hakkasime uuesti kasutuselevõtuks ette valmistama oma varude juhtimise tehisintellekti-põhist tarkvara Getron Advisor. Tehisintellekti abil tehtud soovituste kasutamine ettevõtte kaubavarude juhtimises ei olnud turn-around'i ja pandeemia-aegsete muudatuste toimumise ajal eriti järjepidev.

Juba 2021. aasta kinnitas meile, et protsesside efektiivsuse saab tagada ainult nende regulaarne ülevaatamine ja parendamine. 2022. aastal oli globaalsete mõjude suurimas meelevallas tarneahel - üks meie äritegevuse efektiivsust enim mõjutav protsess. Kollektsioonide ajakava planeerides tuli arvestada oluliselt pikenenud tarneahelaga ning õiged otsused selles vallas võimaldasid meil tagada kaupade õigeaegse saabumise, eelkõige just sügistalviste toodete puhul.

Samas mõjutas meid suuresti tarnekulude tõus ning USA dollari kallinemine euro vastu, mille saime osaliselt, hinna ja kvaliteedi suhet kaotamata, edasi suunata jaehindadesse, kuid mis sellegipoolest vähendas osaliselt meie kasumimarginaali. Brutokasumi marginaali hoidmiseks viisime sisse uue toodete allahindluste tegemise poliitika, mille tulemusena on toodete allahindluse määrad väiksemad ning mille läbi toetame ka ettevõtte jätkusuutlikkuse suunda.

1. aastal täpsustus ja selgines Ivo Nikkolo kollektsiooni käekiri, tänu millele sügistalvine Ivo Nikkolo näitas kõige paremaid tulemusi peale brändi uuendamist, mis näitab, et meie klient suudab meie tootega samastuda.

Selle äratundmise põhjal viimistlesime ka uue tootestrateegia, mille keskmes on stiil, kvaliteet, istuvus ja jätkusuutlikkus.

1. aastal jätkame uuendatud 2025. aasta strateegia elluviimist.

2. Keskendume Grupi põhiturgudele (Eesti, Läti ja Leedu), eelkõige efektiivsuse kasvamisele jaekauplustes ning e-kaubanduse müügimahtude suurendamisele Baltikumis ja Soomes.

3. Jätkame Ivo Nikkolo uue kontseptsiooniga kaupluste avamist, eesmärgiga avada 1-2 uut kauplust olemasolevatel pindadel.
4. 1. aastal avatud uue kontseptsiooniga Ivo Nikkolo poed on näidanud müügiefektiivsuse kasvutrendi, mis on positiivseks signaaliks potentsiaalsetele frantsiisipartneritele, kelle otsinguid alustame 2023. aastal.
5. Ivo Nikkolo brändi tuntuse ning brändi lojaalsuse kasvatamisele Baltikumis.
6. Jätkame 2022. aastal välja töötatud Ivo Nikkolo tootestrateegia elluviimist. Uue Ivo Nikkolo disainikäekiri ja kvaliteedi tase on tänaseks välja kujunenud, tänu millele saame kliendile pakkuda veelgi sobilikumat toodet ja kasvatada müügimahte.
7. 1. aastal loodud tootestrateegias sisaldab jätkusuutlikkuse eesmärke tootearenduses ja tarneahelas ning 2023. aastal laiendame jätkusuutlikkuse strateegiat kogu ettevõtte äritegevusele.
8. E-kaubanduse strateegiline kasv saab olema 2023. ja järgnevate aastate fookus. Uus positiivse klienditagasisidega e-pood võimaldab meil Ivo Nikkolo brändi tuntust kasvatada ka väljaspool ettevõtte põhiturge. Lisaks brändi e-poe müükide kasvatamisele soovime siseneda ka rahvusvahelistele Marketplace-tüüpi platvormidele, et viia Ivo Nikkolo brändi jõulisemalt rahvusvahelistele turgudele.
9. 1. aastal on meie eesmärk kasvada kasumlikult- nii brutokasumi suurendamise kui kulude optimeerimise abil. Meie siht on tagada õige toode õiges kohas õigel ajal ja õigete kuludega. Selleks toome fookusesse äriprotsesside parendamise, ressursside parema kasutamise (s.h inimressursid), tehnoloogia ja tehis-intellekti kasutamise igapäeva otsuste tegemisel ning logistika (nii inbound kui ka outbound) kulude optimeerimise.
10. Ettevõtet viivad edasi inimesed, seetõttu keskendume 2023. aastal veelgi enam kultuurile, motiveerimisele ja tunnustamisele. Jätkame boonussüsteemide väljatöötamist, mis toetavad kasumlikult kasvamise eesmärki ja ühise edu jagamise printsiipi.
11. 1. aastal tähistame Baltika Grupi 95. aastapäeva.

Brigitta Kippak Juhatuse esimees, tegevjuht

2022. AASTA MAJANDUSTULEMUSED

Grupi 2022. aasta puhaskasum oli 3 462 tuhat eurot. 2022. aasta puhaskasumi tulemust mõjutas oluliselt Grupi strateegiline otsus müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Müügitehingu tulemusena sai Grupp ühekordse kasumi summas 7 447 tuhat eurot. Grupi 2022. aasta tulem ilma Ivo Nikkolo kaubamärkide müügitehinguta oli 3 985 tuhande euro suurune puhaskahjum. Võrreldaval perioodil oli 2 791 tuhande euro suurune puhaskahjum.

Grupi 2022. aasta müügitulu oli 9 613 tuhat eurot, vähenedes 18% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulu kahanes e-poes 49%, jaemüük vähenes 12%. Aasta 2022 tõi endaga kaasa tugeva kasvu Ivo Nikkolo toodete müügis. Ivo Nikkolo toodete müügitulu kasvas 2022. aastal 38% võrra 9 482 tuhande euroni. Aastal 2022 moodustas Ivo Nikkolo toodete müük Grupi kogu müügitulust 98%. Alates 2021 aasta teisest poolest opereerib Grupp ainult ühe brändiga – Ivo Nikkolo. 2021. aastal moodustas lõpetatud brändide Monton, Mosaic, Baltman ja Bastion müügitulu 42%, ülejäänud 58% müügitulust moodustas Ivo Nikkolo toodete müük.

1. aastal oli jaemüük 8 635 tuhat eurot, mis on 12% vähem kui eelmisel aastal. Müügitulu vähenemine on tingitud järgmistest põhjustest:

2. Grupi strateegiline otsus lõpetada brändide Mosaic, Baltman, Bastion ja Monton müügitegevus ning jätkata ainult ühe brändiga – Ivo Nikkolo;

3. COVID-19 pandeemia jätkumine, mis mõjutas enim tulemusi esimeses kvartalis 2022. aastal;
4. Venemaa ja Ukraina vaheline ettearvamatu sõjaolukord mõjutas negatiivselt Grupi müügitulu esimese kvartali lõpus ja teise kvartali alguses;
5. Grupp on plaanipäraselt jätkanud kahjumlike poodide sulgemist. 2022. aastal sulges Grupp 12 poodi.

Kõige enam vähenes jaemüük Eestis (-33%), mis on tingitud peamiselt asjaolust, et kõige enam kahjumlikke poode suleti Eesti turul. Jaemüük Lätis kasvas 42% ning Leedus 6%. Läti ja Leedu müügitulu kasv on tingitud suuresti asjaolust, et 2021. aasta esimeses kvartalis olid Lätis ja Leedus COVID piirangud kogu kvartali jooksul.

1. aastal kahanes Grupi veebipoe müügitulu 49% ja oli 943 tuhat eurot. 2021. aasta veebipoe tulemus ei ole täielikult võrreldav, sest võrreldaval perioodil oli Grupil kaks e-poodi (Monton ja Ivo Nikkolo), mistõttu eelmise aasta veebipoe tulemus sisaldas lõpetatud brändide Baltmani ja Montoni allahinnatud toodete müüki läbi Montoni e-poe. Montoni e-pood suleti lõplikult septembris 2021.

Grupi brutokasum oli 4 884 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 236 tuhande euro võrra (2021: 6 120 tuhat eurot). Brutokasumi marginaal oli 51%, vähenedes 1 protsendipunkti võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2021: 52%).

Grupi turustus- ja üldhalduskulud olid 8 536 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga 10% (2021: 9 442 tuhat eurot). Turustuskulude vähenemine on seotud üldiste kulude kokkuhoiuga ja kahjumlike poodide sulgemisega. Üldhalduskulude vähendamine on üks osa Grupi restruktureerimisplaanist.

Muu äritulu oli aastal 2022 summas 7 616 tuhat eurot, mis sisaldab endas ühekordset kasumit summas 7 447 tuhat eurot, mis on tingitud Grupi strateegilisest otsusest müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel.

Muu ärikulu oli aastal 2022 summas 209 tuhat eurot, mis sisaldab endas 122 tuhande euro eest kahjumeid materiaalse põhivara müügist ja mahakandmisest ja 45 tuhande euro eest kahjumeid valuutakursi muutustest.

Aasta finantskulud olid summas 304 tuhat eurot ja tulumaksutulu 11 tuhat eurot seoses edasilükkunud tulumaksu reservi muutusega.

Raha ja raha ekvivalentide saldo aasta lõpu seisuga oli 222 tuhat eurot, kasutades aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 2 740 tuhat eurot (3 000 tuhande eurosest limiidist).

Grupi juhatus hindab 2022. aasta tulemusi positiivseks. Grupp suutis jõuliselt kasvatada Ivo Nikkolo toodete müügitulu ning hoida ebakindlale majanduskeskkonnale, kõrgenenud tooraine- ja transpordihindadele ning USA dollari volatiilsusele vaatamata hea brutokasumilikkuse. Järjepidev efektiivsuse suurendamine ja kahjumlike poodide sulgemine on järkjärgult parandanud Grupi finantsnäitajaid. Efektiivsuse suurendamine on ka edaspidi Grupi fookuses.

AASTAARUANDE AVALIKUSTAMISENI TOIMUNUD OLULISEMAD SÜNDMUSED

• 05.01.2023 sõlmisid AS Baltika tütarettevõte Baltman OÜ ja Kalaport OÜ kompromissi, millega lõpetati kokkuleppel poolte vahel Tallinnas vanalinnas Suur-Karja 14 asuva Ivo Nikkolo kaupluse üürilepingut puudutav kohtuvaidlus, mis sai alguse 2021. aasta alguses. Kompromissiga loobusid nii Kalaport OÜ kui ka Baltman OÜ vastastikku kõikidest esitatud nõuetest ja Baltman OÜ jätkab üürilepingu täitmist arvestades kompromissis kokku lepitud erisusi alates 01.02.2023. Kompromissi tingimused on pooltevahelise kokkuleppega konfidentsiaalsed. Harju Maakohus kinnitas 10.01.2023 sõlmitud kompromissi.
• 1. aasta jaanuari keskpaigas liitus Baltika e-poe pakendi ringlussüsteemiga. Meie e-poe klientidel on võimalus tellida kaup korduvkasutatavas Low imPACK pakendis. Süsteemi eesmärgiks on vähendada epoest ostlemisel tekkivate ühekordsete pakendijäätmete hulka.
• 08.02.2023 taasavati Ivo Nikkolo Suur-Karja 14 aadressil asuv brändikauplus. Kauplus suleti 2020. aasta novembris, mil COVID-pandeemia ajal muutus Suur-Karja tänava kaupluse legendaarne asukoht turistide puudumise tõttu äriliselt problemaatiliseks. Tänases turuolukorras usub Grupp taas selle piirkonna potentsiaali.
• 03.03.2023 avati uus Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplus Lätis. Asendasime oma vana Ivo Nikkolo kaupluse Galleria Riga kaubanduskeskuses uue Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplusega.

ÜLEVAADE BRÄNDIDEST

1. aastal müüs Grupp peaaegu täielikult vaid Ivo Nikkolo brändi kaupa. Ivo Nikkolo on Eesti üks vanemaid ja unikaalsemaid disainerbrände, mis asutati aastal 1994.

Ivo Nikkolo

Grupi teiste brändide kaupluste sulgemisprotsess ning ümbermuutmine Ivo Nikkolo kauplusteks lõppes 2022. aasta esimesel poolel. 2022. aasta lõpuks oli Ivo Nikkolo kaubamärk esindatud 25 kaupluses üle Baltikumi. (Eestis 9 kauplust, Lätis 9 kauplust, Leedus 7 kauplust). Ivo Nikkolo 2022. aasta müügitulu oli 9 482 tuhat eurot, mis kasvas mullusega võrreldes 38%.

Uuenenud Ivo Nikkolo missioon on jõustada, julgustada ja inspireerida naisi läbi moe ning toetada nende iseseisvust, enesekindlust ja iseenda armastamise ilu. 2022. aastal jätkati eelneval aastal täielikult uuenenud Ivo Nikkolo brändi teadlikkuse kasvatamist läbi turunduskampaaniate ja PR tegevuste Eestis, Lätis ja Leedus.

1. aastal tehti samme ka Ivo Nikkolo brändi ja protsesside jätkusuutlikkuse valdkonnas, seekord olid fookuses tarneahel ja logistika. Tegeleti ettevalmistustöödega, et liituda Ivo Nikkolo e-poe klientidele suunatud pakendiringlusprogrammiga ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikust materjalist tehtud Low imPack karbid. Lisaks tehti 2022. aastal teadlikke ja läbimõeldud samme, et vähendada ökoloogilist jalajälge rõivatööstuses ning hoida fookus jätkusuutlikust edendavatel tegevustel.

Kui 2021. aastal tutvustas Ivo Nikkolo uut suunda, siis 2022 aasta kollektsioon esindas enda tugevusi senisest suuremas mahus. Grupi eesmärk on Ivo Nikkolo kollektsiooniga pakkuda hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid, millel on omanäoline disainikäekiri ja mida võib iseloomustada kui minimalistlikku ent silmapaistvat naiselikkust.

1. aastal oli tootearenduse seisukohast oluliseks fookuspunktiks uue sihtrühma täpsem defineerimine, tootestrateegia välja töötamine ning selle järkjärguline ellu viimine. Selleks viidi läbi laiapõhjaline kliendiuuring, milles osales kõigilt kolmelt turult kokku 1700 inimest. Mõistmaks klientide ostu sooritamise olulisemaid motivaatoreid uuriti nende väärtuste kohta rõivaste soetamisel. Leiti, et Ivo Nikkolo kliendi jaoks on kõige olulisem toote kvaliteet, olulisel kohal on aga ka toote istuvus ning disain ja stiil. Lisaks saadi vastused kvaliteedi tunnetamise ning jätkusuutlikkusega seotud küsimustele.

Olulised järeldused tehti ka 2021 aasta müügitulemustest ning kollektsiooni struktuuri viidi sisse vastavalt vajalikud muudatused, et üha paremini vastata kliendi ootustele.

MÜÜGITULU

Müügitulu kanaliti

Tuhandetes eurodes	2022	2021	+/-
Jaemüük	8 635	9 785	-12%
Äriklientide müük	35	120	-71%
E-poe müük	943	1 866	-49%
Kokku	9 613	11 770	-18%

JAEMÜÜK

2022 aasta jaemüük oli 8 634 tuhat eurot ehk 12% vähem kui eelmise aasta võrreldav tulemus.

Jaemüük turgude lõikes

Tuhandetes eurodes	2022	2021	+/-
Eesti	3 963	5 915	-33%
Leedu	2 452	2 303	6%
Läti	2 219	1 566	42%
Kokku	8 634	9 785	-12%

Turgude osatähtsus jaemüügis

1. aastal vähenes müügitulu Eestis 33%, mis on tingitud peamiselt asjaolust, et kõige enam kahjumlikke poode suleti Eesti turul. Jaemüük Lätis kasvas 42% ning Leedus 6%. Läti ja Leedu müügitulu kasv on tingitud suuresti asjaolust, et 2021. aasta esimeses kvartalis olid Lätis ja Leedus COVID piirangud kogu kvartali jooksul. Müügiefektiivsus kogu jaekanalis vähenes eelmise aastaga võrreldes 9%.

Müügiefektiivsus turgude lõikes (müük m² kohta kuus, EUR)

EUR/m2	2022	2021	+/-
Eesti	100	107	-6%
Leedu	87	103	-16%
Läti	100	103	-3%
Kokku	96	105	-9%

POED JA MÜÜGIPIND

1. aasta lõpu seisuga oli Grupil 25 kauplust kolmes riigis müügipinnaga 6 443m² . Jaekanal vähenes seoses poodide sulgemisega kõikidel Balti riikide turgudel.

Poed turgude lõikes

			Keskmise pinna
	31.12.2022	31.12.2021	muutus*
Eesti	9	16	-6%
Leedu	9	9	-10%
Läti	7	9	-9
Poed kokku	25	34
Müügipind kokku, m2	6 443	9 236	-10%

*keskmise pinna muutus võtab arvesse ka renoveerimiseks suletud või piirangute tõttu kinni oldud aega

E-POE MÜÜK

1. aastal Grupi veebipoe müügitulu langes eelneva aastaga 49% ja oli 943 tuhat eurot. Ivo Nikkolo

brändi veebipoe müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 5%. Võib öelda, et aasta oli eelmisega võrreldamatu, kuna aastal 2022 müüs Grupi e-pood ainult Ivo Nikkolo brändi, aga 2021. aasta alguses oli e-poeks veel mitme brändi e-pood AndMoreFashion.com, veebruaris liiguti kahe e-poe peale – IvoNikkolo.ee ja Monton.ee, alates septembrist 2021 Grupp jätkas ainult IvoNikkolo.ee e-poega. Peamine müügitulu langus tuli Grupi kunagiste brändide Montoni ja Baltmani pealt (52% langus kogu müügist võrreldes eelneva aastaga).

1. aastal Grupi e-poe üheks müügistrateegia osaks oli teha vähem allahindluskampaaniaid ja keskenduda täishinnaga toodete müügile, samas osaleda siiski kõikidel suurtel rahvusvahelistel ja Eesti sisestel müügikampaaniatel. E-poe allahindlusemäär paranes eelmise aastaga võrreldes 4 protsendipunkti võrra ning seda eelkõige omni-kanalite müügistrateegia elluviimise tõttu.

2. aasta suur fookus oli uue Ivo Nikkolo e-poe arendusel. Disaini eesmärgiks oli järgida Ivo Nikkolo brändi CVId ja sobituda uue poekontseptsiooniga. Oluliseks arenduse sisendiks olid kasutajamugavuse parandamine ja uute funktsionaalsuste pakkumine, eesmärgiga kasvatada e-poe kliendikogemust ning lisaks pakkuda kliendile hästi toimivat mobiilivaadet. E-poe taga-süsteemi vahetamise eesmärgiks oli liikuda kaasaegsele, kindlale ja paindlikule platvormile. Ivo Nikkolo uus e-pood IvoNikkolo.com lansseeriti 22. septembril 2022. On hea tõdeda, et neljandas kvartalis mobiilsete seadmete külastuste osakaal tõusis võrreldes eelmise aastaga 71% pealt 76% peale ja müügi osakaal tõusis 39% pealt 46% peale. Neljandas kvartalis Ivo Nikkolo brändi e-poe müük kasvas 21% võrreldes eelmise aastaga.

3. aasta jooksul külastati Grupi e-poodi 1,1 miljoni unikaalse külastaja poolt ning külastusi kokku oli 2,1 miljonit. Enamus e-poe külastajatest (90%) olid pärit Baltikumist. Grupi e-poe keskmine kasutaja oli 35-44 aastane, moodustades 24% kogu kasutajatest ja 45-54 aastane, moodustades 23% kogu kasutajatest.

4. aastal nägime järjekordselt mobiilsete seadmete kasutuse kasvu, kus külastuste osakaal mobiilsetest seadmetest tõusis 68% pealt 74% peale ning müügi osakaal 34% pealt 43% peale.

Grupi e-pood sai suurima osa külastusi veebireklaamide kaudu, kus digireklaamide ja tasulise otsingu külastatavus moodustas 57% kogu külastatavusest (eelmisel aastal oli see 43%). E-kirjade külastatavus oli kolmandal kohal ning selle osakaal kogu külastatavusest oli 13%, tõustes eelmise aastaga võrreldes 2 protsendipunkti võrra.

LOJAALSUSPROGRAMM

Ivo Nikkolo lojaalsusprogramm hõlmab kõiki Baltikumi kaupluseid ja e-poodi. Programm võeti kasutusele aastal 2014 AndMore boonusprogrammi nime all, mis toona koondas enda alla kõikide Grupi brändide lojaalsed kliendid.

Kui 2021. aastal rakendati lojaalsusprogrammis mitmeid uusi privileege, siis 2022. aastal muudeti mõnevõrra suunda ning hakati lojaalsetele klientidele välja töötama programmi, mis oleks olemuselt terviklik Ivo Nikkolo klientide kogukond. Analüüsiti turul toimuvat, kaardistati klientide ootuseid ning alustati projekti jaoks ideede genereerimise ja testimisega: lojaalse kliendi ostuüritused, B2B koostööd, lojaalsele kliendile lisaväärtuse pakkumine jne. Eesmärk on 2023. aasta teise kvartali lõpus projekt lansseerida.

1. aasta lõpu seisuga oli lojaalsusprogrammiga liitunud kliente kokku 566 928 , sh liitus lojaalsusprogrammiga möödunud aasta jooksul 5904 klienti. 2022. aastal sooritas ostu ca 5,6% kogu Ivo Nikkolo lojaalses kliendibaasis olevatest inimestest.

ÄRITEGEVUSE KULUD JA KASUM

Grupi brutokasumi marginaal oli 2022. aastal 51%, vähenedes 1 protsendipunkti võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Grupi 2022 aasta brutokasum oli 4 884 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 236 tuhande euro võrra (2021: 6 120 tuhat eurot).

Grupi turustus- ja üldhalduskulud vähenesid 906 tuhat eurot ja olid 8 536 tuhat eurot (2021: 9 442 tuhat eurot). Kõige suurem kulude vähenemine leidis aset jaeturus – jaeturu kulud vähenesid aastaga 635 tuhat eurot ja olid 5 685 tuhat eurot. Grupi peakontori kulud vähenesid 335 tuhat eurot, mis tuleneb suurest püsikulude vähendusest.

Grupi 2022. aasta ärikasumiks kujunes 3 756 tuhat eurot ja puhaskasumiks 3 462 tuhat eurot. Grupi äri- ja puhaskasumi tulemust mõjutas oluliselt Grupi strateegiline otsus müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Müügitehingu tulemusena sai Grupp ühekordse kasumi summas 7 447 tuhat eurot, mis seletab aruandeaasta äri- ja puhakasumi suurenemist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ilma Ivo Nikkolo kaubamärkide müügitehinguta oli Grupil 3 691 tuhande euro suurune ärikahjum (2021: 2 396 tuhat eurot) ja puhaskahjum 3 985 tuhat eurot (2021: 2 791 tuhat eurot).

FINANTSSEISUND

Seisuga 31.12.2022 on Grupi raha ja raha ekvivalendid saldo 222 tuhat eurot (614 tuhat eurot seisuga 31.12.2021). 2022 aasta lõpu seisuga oli kasutatud arvelduskrediit summas 2 740 tuhat eurot (3 000 tuhande eurosest limiidist).

Seisuga 31.12.2022 olid Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 6 041 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 5 345 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud Ivo Nikkolo kaubamärkide müügist tekkinud nõudega Niul OÜ vastu summas 5 756 tuhat eurot. Nõudest 3 000 tuhat eurot on kajastatud lühiajalisena ja 2 756 tuhat eurot pikaajalise osana.

Aasta lõpu seisuga olid Grupi varud kokku 1 960 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta lõpuga võrreldes 531 tuhande euro ehk 21% võrra. Grupp on võtnud proaktiivse positsiooni praeguses muutlikus turusituatsioonis ja veendunud, et ei toimuks varude üleostmist.

1. aastal soetati põhivara kokku summas 1 264 tuhat eurot (võrreldaval perioodil oli investeeringute maht kokku summas 369 tuhat eurot). Olulisemad investeeringud on seotud uute Ivo Nikkolo kontseptsioonikaupluste avamisega. Põhivara kulum oli 498 tuhat eurot. Seoses oluliste investeeringutega põhivaradesse on põhivara jääkväärtus võrreldes eelmise aastaga kasvanud 369 tuhande euro võrra 1 855 tuhande euroni.

Varade kasutusõigus oli seisuga 31.12.2022 4 596 tuhat eurot. Vara kasutusõigus on vähenenud 1 585 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta lõpuga, sealjuures uusi lepinguid lisandus summas 931 tuhat eurot, 2 150 tuhande euro võrra vähenes kasutusõiguse varade väärtus seoses amortisatsiooniga, 366 tuhande euro võrra vähenesid lepingud, millest enamus on seotud kaupluste rendilepingute lõpetamistega läbi restruktureerimise.

31.12.2022 oli kogu võlakohustus 9 275 tuhat eurot, mis tähendab koos arvelduskrediidi muutusega võlakohustuste suurenemist 132 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2021: 9 144 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2022 oli Grupi omakapital 3 708 tuhat eurot. Grupi omakapital on suurenenud 3 461 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (31.12.2021: 247 tuhat eurot), mis on tingitud Grupi strateegilisest otsusest müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Tehingu tulemusena sai Grupp ühekordse kasumi summas 7 447 tuhat eurot, viies Grupi omakapitali vastavusse äriseadustikust tuleneva 50% aktsiakapitali nõudega.

Grupi netovõlg (intressi kandvad võlakohustused miinus raha ja raha ekvivalendid) oli 31.12.2022 seisuga 8 053 tuhat eurot, mis on 476 tuhande euro võrra vähem kui eelmise aasta lõpus (31.12.2021: 8 529 tuhat eurot).

Netovõla suhe omakapitali seisuga 31.12.2022 oli 217% (31.12.2021: 3453%). Grupi likviidsuskordaja oli 2022 aasta lõpu seisuga 0,82 (31.12.2021: 0,81).

RAHAVOOG

Äritegevusega seotud nõuete ning varude muutus oli 61 tuhande euro võrra väiksem aruandeaastal äritegevusega seotud kohustuste kasvuga võrreldes. Nõuete, varude ja kohustuste muutused on seotud igapäevase äritegevusega. Grupi äritegevuse rahavood olid 2022. aastal -982 tuhat eurot ning aasta varem 1 464 tuhat eurot.

Aastal 2022 tasus Grupp tehtud investeeringute eest kokku 1 134 tuhat eurot (2021: 369 tuhat eurot). Peamine osa investeeringutest on tehtud materiaalsesse põhivarasse seoses uute Ivo Nikkolo kontseptsioonikaupluste avamisega üle Baltikumi. Aruandeaastal laekus Grupile põhivara müükidest kokku 2 022 tuhat eurot (2021: 0 eurot). Peamine osa laekumisest (2 000 tuhat eurot) on tingitud Grupi strateegilisest otsusest müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest. Kaubamärkide müügihind oli kokku 8 000 tuhat eurot ning vastavalt müügilepingule kohustab ostja ostuhinna tasuma neljas osas (2 000 tuhat eurot aastal 2022, 3 000 tuhat eurot aastal 2023 ja 3 000 tuhat eurot aastal 2024). Kokkuvõttes tuli aruandeaastal investeerimistegevusest raha sisse 888 tuhat eurot (2021: -369 tuhat eurot).

Aastal 2022 sai Grupp laenu oma suurimalt aktsionärilt KJK Fund SICAV-SIF summas 1 500 tuhat eurot (2021: 0 tuhat eurot). Laenude tagasimakseid tegi Grupp aruandeaastal summas 356 tuhat eurot (2021: 293 tuhat eurot). Arvelduskrediidi saldo muutus oli 754 tuhat eurot (2021: 1 985 tuhat eurot). Rendikohustuse tagasimakseid tehti kokku summas 2 099 tuhat eurot (2021: 3 558 tuhat eurot), millest 1 810 tuhat eurot (2021: 3 284 tuhat eurot) on seotud põhiosa tagasimaksetega ja 289 tuhat eurot (2021: 274 tuhat eurot) intressi maksetega. Kokkuvõttes läks finantseerimistegevuse tulemusena raha välja summas 358 tuhat eurot, aasta varem vähenes finantseerimistegevuse tulemusena raha 1 908 tuhande euro võrra.

Raha ja raha ekvivalendid vähenesid aastaga 392 tuhande euro võrra 222 tuhande euroni ja võrreldaval perioodil vähenesid 813 tuhande euro võrra 614 tuhande euroni.

INIMESED

Grupis töötas 2022. aasta 31. detsembri seisuga 143 inimest, mis on 30 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2021 (173). Seoses poodide sulgemisega Eestis on jaekaubanduses töötavate inimeste arv 27 inimese võrra väiksem.

Grupi töötajatele arvestati 2022.a töötasusid summas 3 354 tuhat eurot (2021: 3 999 tuhat eurot). Nõukogu, juhatuse ja auditikomitee liikmetele arvestatud tasud ulatusid 282 tuhande euroni (2021: 603 tuhat eurot).

Töötajate jagunemine riikide lõikes 31.12.2022 seisuga

2023. AASTA PERSPEKTIIVID JA EESMÄRGID

Majanduskeskkond

Eesti Panga majandusprognoosi järgi pärsib Eesti majanduskasvu kiire hinnatõus, mis vähendab inimeste ostujõu kaudu nõudlust nii Eestis kui ka eksporditurgudel. Majandusaktiivsuse madalseis jätkub 2023. aasta esimeses pooles, kuna hinnakasv küll aeglustub, ent see toimub visalt ning tarbimisvõimalusi hakkavad lähitulevikus kahandama nii intressimäärade tõus kui ka säästude vähenev tugi. Pandeemia ajal kogunenud sundsäästud ning II pensionisambast välja võetud raha, mille abil kergitati tarbimismahtu 2022 aasta teise pooleni kiirest hinnakasvust hoolimata, on nüüdseks suures osas kulutatud. 2023. aastal majanduse seis küll paraneb, ent sisemajanduse kogutoodangu kasvuprotsent jääb tagasihoidlikuks.

Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus aastal 2023 0,4% ja aastal 2024 3,1%. Tarbijahindade kasv kiirenes 2022. aasta detsembriks 20 protsendini. Eesti Panga prognoosi järgi tarbijahindade muutus aastal 2023 on 9,3% ja aastal 2024 2,8%.

Kiire hinnatõus ja väga nõrgaks muutunud kindlustunne alles hakkavad tarbimist vähendama. Kaubanduses on ostumaht alates 2022 suvest veidi vähenenud, aga see pole olnud võrdeline hinnakasvu ulatusega. Suurem kohandumine, sealhulgas tarbimise vähenemine, leiab tõenäoliselt aset tuleva aasta esimeses pooles. Ostujõu kahanemise põhjustatud nõudluse kadu korvavad mõnel määral valitsuse juba rakendatud ja plaanitavad meetmed (nt peretoetus ja avaliku sektori palgatõus) ning jaemüüki kergitavad ka sõjapõgenike kulutused. Sellegipoolest taastub 2022. aasta esimese poole tarbimismahu tase alles 2024. aastal.

Loiuma majandusaktiivsuse mõjul kahaneb tööjõunõudlus 2023. aasta alguses, mil tagasihoidlikum nõudlus ning kõvasti kerkinud sisendi- ja energiahinnad sunnivad osasid ettevõtteid töötajaid koondama. Kuna tööjõupakkumine püsib samal ajal suur, sest tööjõus osalemise määr on tõusnud ning Eestisse jõuab 2023. aasta alguses ligikaudu 40 tuhat ja 2024. aasta alguseks eelduste kohaselt umbes 75 tuhat Ukraina sõjapõgenikku, siis tööpuudus suureneb ning tööpuuduse määr tõuseb pea 9%ni. Ühest küljest toob suurem töötus kaasa palgakasvusurve vähenemise, kuid selle vastu töötavad kiire hinnakasv ning miinimumpalga ja avaliku sektori palkade tõus.

Hinnakasv aeglustub, ent visalt. Tarbijahindade kasvu aeglustumist soodustab kuni 2023. aasta aprillini valitsuse kehtestatud energiahindade kompensatsioonipakett. Pikemas plaanis pidurdab hinnakasvu rahapoliitika karmistamisest tingitud intressimäärade tõus, ent ka jahenev majanduskeskkond – aeglasem palgakasv, suurem tööpuudus ja sellest tulenev tagasihoidlikum nõudlussurve hindadele. Rahapoliitika mõjule töötab mõnevõrra

vastu eelarvepuudujäägiga majandusse lisatava raha hulk, mis aitab nõudlust üleval hoida ja kergitab seeläbi hindu.

Nimetatud sündmused omavad olulist negatiivset mõju Grupi tuleviku tegevustele ning finantsseisundile, kuid nende mõju ulatust on keeruline hinnata. Tuleviku majanduslik olukord ning selle mõju Grupi tegevusele võivad erineda juhtkonna ootustest.

Baltika Grupp

1. aastal on fookuseks jätkata uuendatud 2025. aasta strateegia elluviimist:

2. Keskendume ettevõtte põhiturgudele (Eesti, Läti ja Leedu), eelkõige efektiivsuse kasvamisele jaekauplustes ning e-kaubanduse müügimahtude suurendamisele Baltikumis ja Soomes.

3. Jätkame Ivo Nikkolo uue kontseptsiooniga kaupluste avamist, eesmärgiga avada 1-2 uut kauplust olemasolevatel pindadel.
4. 1. aastal avatud uue kontseptsiooniga Ivo Nikkolo poed on näidanud müügiefektiivsuse kasvutrendi, mis on positiivseks signaaliks potentsiaalsetele frantsiisipartneritele, kelle otsinguid alustame 2023. aastal.
5. Ivo Nikkolo brändi tuntuse ning brändi lojaalsuse kasvatamisele Baltikumis.
6. Jätkame 2022. aastal välja töötatud Ivo Nikkolo tootestrateegia elluviimist. Uue Ivo Nikkolo disainikäekiri ja kvaliteedi tase on tänaseks välja kujunenud, tänu millele saame kliendile pakkuda veelgi sobilikumat toodet ja kasvatada müügimahte.
7. 1. aastal loodud tootestrateegias sisaldab jätkusuutlikkuse eesmärke tootearenduses ja tarneahelas ning 2023. aastal laiendame jätkusuutlikkuse strateegiat kogu ettevõtte äritegevusele.
8. E-kaubanduse strateegiline kasv saab olema 2023. aasta ja järgnevate aastate fookus. Uus positiivse klienditagasisidega e-pood võimaldab meil Ivo Nikkolo brändi tuntust kasvatada ka väljaspool ettevõtte põhiturge. Lisaks brändi e-poe müükide kasvatamisele soovime siseneda ka rahvusvahelistele Marketplace-tüüpi platvormidele, et viia Ivo Nikkolo brändi jõulisemalt rahvusvahelistele turgudele.
9. 1. aastal on meie eesmärk kasvada kasumlikult- nii brutokasumi suurendamise kui kulude optimeerimise abil. Meie siht on tagada õige toode õiges kohas õigel ajal ja õigete kuludega. Selleks toome fookusesse äriprotsesside parendamise, ressursside parema kasutamise (s.h inimressursid), tehnoloogia ja tehis-intellekti kasutamise igapäeva otsuste tegemisel ning logistika (nii inbound kui ka outbound) kulude optimeerimise.
10. Ettevõtet viivad edasi inimesed, seetõttu keskendume 2023. aastal veelgi enam kultuurile, motiveerimisele ja tunnustamisele. Jätkame boonussüsteemide väljatöötamist, mis toetavad kasumlikult kasvamise eesmärki ja ühise edu jagamise printsiipi.

BALTIKA AKTSIA

Emaettevõtte aktsiad on noteeritud Tallinna Börsil alates 5. juunist 1997. aastal. Tallinna Börs kuulub maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ. NASDAQ loodi 2008. aasta alguses, mil NASDAQ Stock Market viis lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX. Börsikontsern pakub kauplemise, börsitehnoloogiate ja noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid 50 riigis ning omab 3 500 noteeritud ettevõtet kliendina.

Emaettevõtte aktsiatel ei ole ametlikku turutegijat. Alates 2005. aastast kehtib küll uutele börsil noteeritavatele ettevõtetele nõue sõlmida teatud perioodiks vastav leping, kuid pikemat aega börsil noteeritud aktsiate suhtes pole osutunud vajalikuks vastavat lepingut sõlmida või seda pikendada.

Aktsiad

Emaettevõttel on kokku 54 079 485 lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot.

Lihtaktsiad

Emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas ning omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust. Kõik järgnev informatsioon Emaettevõtte aktsiate kohta (aktsia näitajad, hind, kauplemine, aktsionäride struktuur jne) on esitatud lihtaktsiate kohta, kui ei ole märgitud teisiti.

Informatsioon noteeritud lihtaktsiate kohta

NASDAQ sümbol: BLT1T

ISIN: ISIN EE3100145616

Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus: 1 Väärtpaberite arv: 54 079 485 Nimiväärtus: 0,1 eurot

Häälte arv aktsia kohta: 1

Aktsia hind ja kauplemine

1. aastal langes aktsia hind -43% 0,15 euroni. Grupi turuväärtus aasta lõpu seisuga oli 8 miljonit eurot. Samal perioodil langes Tallinna Börsi üldindeks, OMX Tallinn, 11,71%.

Aktsia kauplemisajalugu

EUR	2018	2019	2020	2021	2022
Kõrgeim hind	0,28	1	0,544	0,465	0,29
Madalaim hind	0,16	0,1	0,08	0,25	0,14
Keskmine hind	0,22	0,55	0,18	0,2	0,20
Aasta lõpu hind	0,16	0,14	0,41	0,26	0,15
Muutus %	-36%	-16%	204%	-15%	-43%
Kaubeldud aktsiaid (tk)	5 597 022	5 116 639	3 315 068	2 244 400	824 791
Käive, mln	1,04	0,86	0,61	0,78	0,17

Indeksid

Balti- ja Põhjamaades on NASDAQ börsidel kasutusel ühtne indeksite struktuur. NASDAQ OMX Balti indeksiperekonda kuuluvad üldindeks, kaubeldav indeks, võrdlusindeks ja sektoriindeksid. Indeksid arvutatakse eurodes ning hinna- (PI) ja/või tulususindeksina (GI). Kõik indeksid arvutatakse ahelindeksina ning need annavad võrdluse eelmise kauplemispäeva hinnatasemega. Kõigi Balti indeksite, v.a sektorindeksite algväärtus on 100 ning alguskuupäev 31. detsember 1999. Sektorindeksite algväärtus on 1000 ning alguskuupäev 30. juuni 2011 Tallinna Börsi üldindeksi alguskuupäev on 3. juuni 1996.

1. aasta lõpu seisuga kuulus Baltika aktsia järgmiste üldindeksite koosseisu:

Indeks	Kirjeldus	Tüüp	Lühend
OMX Tallinn GI	Tallinna Börsi üldindeks	Tulususindeks	OMXT
OMX Baltic GI	Balti börside üldindeks	Tulususindeks	OMXBGI

Baltika aktsia ja tulususindeksite aastane muutus

Aktsionäride struktuur

1. aasta lõpu seisuga oli AS Baltikal 2 684 aktsionäri. Aasta jooksul suurenes aktsionäride arv 53 võrra.

AS Baltika suurimaks aktsionäriks on KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A. kontol), millele kuulus 2022. aasta lõpu seisuga 89,73% Baltika noteeritud lihtaktsiatest. AS Baltika aktsionäride nimekiri on kättesaadav Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel (www.e-register.ee).

Suurimad aktsionärid, 31.12.2022

	Aktsiate arv	Osalus
ING LUXEMBOURG S.A.	48 526 500	89,73%
AS Genteel	1 297 641	2,40%
Clearstream Banking AG	1 069 624	1,98%
AB SEB BANKAS	349 730	0,65%
Kaima Capital Eesti OÜ	231 578	0,43%
SWEDBANK AS, LATVIA	152 831	0,28%
Tarmo Kõiv	114 002	0,21%
PAAVO KAIS	108 000	0,20%
Teised	2 229 759	4,12%
Kokku	54 079 485	100%

AS Baltika suurimateks aktsionärideks on rahvusvahelised investeerimisfondid ja muud juriidilised isikud, kes omavad ligikaudu 97% AS Baltika aktsiatest, eraisikutele kuulub ligikaudu 3% aktsiatest.

Aktsionäride struktuur tüüpide lõikes, 31.12.2022

	Aktsiate arv	Osalus
Juriidilised isikud	52 347 869	96,80%
Eraisikud	1 731 616	3,20%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi, 31.12.2022

Osalus	Aktsionäride arv	Osa üldarvust	Aktsiaid kokku	Hääleõiguse %
> 10%	1	0,04%	48 526 500	89,73%
1,0 - 10,0%	2	0,07%	2 367 265	4,38%
0,1 - 1,0%	7	0,26%	1 108 899	2,05%
< 0,1%	2 674	99,63%	2 076 821	3,83%
Kokku	2 684	100%	54 079 485	100%

Aktsiakapital

Baltika aktsiakapital oli terve 2022. aasta jooksul 5 407 949 eurot.

					Aktsiakapital
		Emissiooni	Lisandunud	Aktsiate arv	nimiväärtuses	Ülekurss
Kuupäev	Emissiooni vorm	hind, EUR	aktsiate arv	kokku	EUR '000	EUR '000
31.12.2015				40 794 850	8 159	496
31.12.2016				40 794 850	8 159	496
01.06.2018	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-4 080	-496
31.12.2018				40 794 850	4 079	0
31.03.2019				40 794 850	4 079	0
06.05.2019	Aktsia nimiväärtuse suurendamine				36 715
06.05.2019	Aktsiate vahetamine			-36 715 365	-36 715
22.05.2019				4 079 485	4 079	0
27.05.2019	Aktsia nimiväärtuse vähendamine				-3 671
15.08.2019				4 079 485	408	0
16.08.2019	Aktsiaemissioon	5 000 000	50 000 000	50 000 000	5 000	0
31.12.2019				54 079 485	5 408	0
31.12.2020				54 079 485	5 408	0
31.12.2021				54 079 485	5 408	0
31.12.2022				54 079 485	5 408	0

Dividendid

Grupi dividendipoliitika järgi ei maksta dividende, kuni Grupp on saavutanud tugeva finantspositsiooni ning piisava investeerimisvõimekuse. Tugeva finantspositsiooni üheks näitajaks on netovõla ja omakapitali suhe alla 50% ning piisavate rahaliste vahendite olemasolu (raha ekvivalendid miinus kasutatud arvelduskrediit miinus lühiajalised laenukohustused on üle 1% aktsiate koguarvust). Lisaks sõltub tegelik dividendimäär Grupi rahavoogudest ning arenguperspektiividest ja nende finantseerimise vajadusest.

Kui eespool nimetatud finantspositsioon on saavutatud, täpsustab Grupp konkreetse kasumist dividendiks makstava määra.

Kuivõrd 12. aprilli 2019 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt päevakorrapunkt 7 juures vähendati aktsiakapitali lihtsustatud korras kahjumi katmiseks, siis aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise korral ei või aktsionäridele teha väljamakseid ega maksta aktsiakapitali vähendamise otsustamise majandusaasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele dividendi.

Emaettevõte on saneerimises ja seniks kui pole saneerimiskava täidetud, ei ole lubatud aktsionäridele dividende maksta.

Grupp teenis 2022. aastal 3 462 tuhat eurot puhaskasumit. Grupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku sel aastal lihtaktsiate omanikele dividende mitte maksta. Ka eelmisel aastal dividende ei makstud.

Dividendide ajaloo ja suhtarvude kohta on esitatud info tabelis Aktsia näitajad.

SOTSIAALSE VASTUTUSE ARUANNE

Grupi äritegevuse alus on läbipaistev käitumine. Oma igapäevategevuses peab Grupp oluliseks sotsiaalset vastutust ning keskkonnamõjude juhtimist. Grupi tegevusega seotud looduskeskkonna (tootmine, tarne, materjali- ja ressursikäsitlus) ja sotsiaalsete aspektide (töötajad, inimõigused, läbipaistev juhtimine) põhjalikum kajastamine aastaaruandes kinnitab tahet neis valdkondades üha rohkem sisuliselt panustada.

Grupp aitab mitmete erinevate projektide kaudu kaasa ühiskondlikult oluliste valdkondade edendamisse. Keskkonna mõõde on integreeritud Grupi juhtimissüsteemi ning erinevate üksuste igapäevatööd korraldatakse võimalikult keskkonnasäästlikult.

Grupp hoolib oma töötajatest ning on võtnud nende väärtustamise strateegiliselt oluliseks teemaks. Grupi eesmärk on tagada, et tarneahelas jälgitaks läbivalt Grupi poolt seatud sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid põhimõtteid ja nõudeid.

TÖÖTAJAD

Grupp on rahvusvaheline, mitmekesisust ja erinevaid kultuure ja rahvusi toetav organisatsioon. Me hindame läbipaistvust ja usaldatavust suhtlemises töötajatega.

Grupis töötas 2022. aasta 31. detsembri seisuga 143 inimest, mis on 30 inimese võrra vähem kui 31. detsembril 2021 (173). Kokku töötas jaekaubanduses 106 (31.12.2021: 133) ning peakontoris 37 (31.12.2021: 44) inimest.

Turgudel töötavate inimeste arv jaotus järgmiselt: Eestis 43 (31.12.2021: 64), Lätis 27 (31.12.2021: 33) ja Leedus 36 (31.12.2021: 37).

1. aastal töötas Grupis:

2. 96% naisi ja 4% mehi;

3. 7 erineva emakeele kõnelejat ja töökeeltena on pidevalt kasutuses 6 keelt;
4. Keskmine vanus oli 39, sealhulgas noorim oli 17 ning vanim 75;
5. Keskmine staaž oli 6,8 aastat, sealhulgas pikim 47 aastat.

Grupi töötajate koosseis üksuste lõikes

	Töötajaid 31.12.2022	osatähtsus %	Mehi (%)	Naisi (%)	Tööle asunud 2022	Lahkunud 2022
Baltika AS	37	25,87%	3,50%	22,38%	8	16
Jaekaubandus	106	74,13%	0,70%	73,43%	104	131
Eesti	43	30,07%	0,00%	30,07%	35	58
Leedu	27	18,88%	0,70%	18,18%	24	27
Läti	36	25,17%	0,00%	25,17%	45	46
GRUPP	143	100%	4,20%	95,80%	112	147

Muudatused organisatsiooni struktuuris

1. aastal vähenes Grupi töötajaskond eelmise aastaga võrreldes 17%, peamiselt seoses saneerimisstrateegia viimase etapiga – suleti viimased mitte-kasumlikud kauplused Eesti turul. Grupi juhatusest lahkus juunis juhatuse esimees Flavio Perini ning juhatusega liitus 1. novembril Grupi finantsjuht Margus Olesk. Grupi kaheliikmeline juhatus keskendus esimeses aastapooles ettevõtte jätkusuutlikule ärimudelile viimisele ning teises poolaastas juhtimisstruktuuri, tarneahela ja kaupluste keti efektiivsuse tõstmisele. Juhttiimi koosseis püsis 2022. aastal

valdavalt sama, detsembris liitus uus turundus- ja kommunikatsioonijuht, kelle ülesandeks saab 2023. aastal Ivo Nikkolo bränditeadlikkuse oluline kasvatamine.

Grupp tööandjana

1. aasta esimeses pooles kujundas Grupp suhteid oma töötajatega kõikides Balti riikides sõda Ukrainas, mis suurendas märkimisväärselt töötajate ebakindlust. Kohaliku kliendi ajutine prioriteetide muutumine ja hiljem naaberriikidest turistide voo peatumine pärssisid võimalust müüke tõsta, mis omakorda vähendas töötajate usku tulevikku. Sellele lisandusid teises poolaastas kodumajapidamise meeletud hinnatõusud, mis survestas Gruppi oluliselt tugevdama töötajate tulemustasude süsteeme, millega kindlasti jätkatakse 2023. aastal.

Ka 2022. aastal jätkati COVID-19 pandeemia ajal sisse töötatud paindlike töömeetoditega, rõhuga igaühe vastutusvõimel ja isikliku efektiivsuse juhtimisel. Aasta lõpul alustasid mitmed peakontori meeskonnad tööaja detailset mõõtmist ning 2023. aastal plaanitakse testida teisigi tööaja ja -panuse juhtimise strateegiaid. Kaugtöö sünergia suurendamiseks ja üksteisest distantsil töötavate tiimide ühtsustunde hoidmiseks arendati 2022. aastal tugevalt sisekommunikatsiooni ning leiti võimalusi ühisotsustamisteks ja ühistegemisteks.

Jaeketis oli jätkuvas fookuses kauplusetöötajate oskuste arendamine alates esimesest tööpäevast ning läbi õigesti valitud ja korralikult koolitatud rahulolevate töötajate - teeninduskvaliteedi tõstmine. Vaatamata oluliselt kärbitud koolituskuludele alustati iga-aastaste põhjalike teeninduskoolituste programmidega ja pandi alus 2023. aastal kaupluste personali oskuste-põhiseks atesteerimiseks.

Baltika Grupi väärtused

Väärtused on keerulistel aegadel töötajaile kompassiks, mis aitavad teelt mitte kõrvale kalduda ning annavad võimaluse igale Baltika inimesele tajuda, miks ta ettevõttes töötab ja mis on tema ühisosa Baltikaga. 2022. aastal töötati välja Grupi uued põhiväärtused, mille loomises said juba 2021. aasta lõpul kaasa rääkida kõik Grupi töötajad. Lõpliku valiku tegemisel sai otsustavaks põhiväärtuste tulevikukindlus ja sobivus ettevõtte strateegiliste eesmärkidega.

Töötajad otsustasid, et:

• me loome kirega, sest see, mida me teeme, on meile oluline;
• käitume vastutustundlikult, nii äris kui individuaalselt;
• väärtustame tiimitööd, sest meie ühine edu sõltub meist kõigist;
• soodustame igaühe kasvu, sest meie standardid on kõrged;

• pühendume klientidele, sest kliendid on meie äri süda.

• aastal jätkame väärtuste põimimisega oma igapäevastesse tegevustesse ja otsustesse.

KLIENDIKOGEMUSE JUHTIMINE

1. aastal avati 4 uue jaekontseptsiooniga Ivo Nikkolo kauplust: Riias Spice ja Plaza keskustes, Tallinnas Rotermanni kvartalis ning Vilniuses Panorama keskuses. Uus jaekontseptsioon võimaldab pakkuda klientidele kaasaegset ostukogemust, mis toob paremini esile Ivo Nikkolo tooted ning seeläbi saame pakkuda paremat teenindust. Lisainfot ja inspiratsiooni pakuvad klientidele kaupluste sissepääsudesse paigaldatud ekraanid, mis lisaks vähendavad ühekordsete turundusmaterjalide tootmist.

Lisaks põhjalikele uuendustele värskendati 2022. aastal Tartu Kaubamaja ja Riia Alfa Ivo Nikkolo kaupluste interjööre ning avati Ivo Nikkolo Outlet Arsenali keskuses.

Teenindus

1. aastal jätkati Ivo Nikkolo kauplustes süsteemset teenindusstandardi juurutamist ning testostude tegemist. Paralleelselt läbiviidavate teeninduskoolituste ja pideva mentorluse toel suudeti 2021. aastaga võrreldes testostude koondtaset tõsta 12 protsendipunkti võrra.

Kuna Ivo Nikkolo kaupluste teenindustaset mõjutavad müügioskustega võrdselt ka teenindajate-konsultantide teadmised müüdavast kaubast, siis hakati korraldama ka endisest laiemal skaalal kollektsioonikoolitusi. Nii klassiruumi- kui e-koolituste raames said teenindajad teadmisi müüki tulevatest mudelitest, materjalidest ja nende hooldamisest, trendidest ja stilistikast.

E-pood

1. aasta septembris lansseeritud uuel platvormil e-pood pakub Ivo Nikkolo online klientidele täiesti uut ja kaasaegset ostukogemust. Võrreldes varasemaga lisandusid erinevad maksevõimalused, sh järelmaksu võimalus, oluliselt täienesid tootekirjeldused ja kliendil on nüüd märkimisväärselt parem kaupadega e-poes tutvuda. 2023. aastal jätkatakse uute funktsionaalsuste arendamisega, mis kliendikogemust e-poes veelgi parandavad.

Paki kättesaamist lihtsustab klientidele kindlasti Ivo Nikkolo uue jaekontseptsiooniga kauplustes Click&Collect kappide olemasolu, kus klient saab kiiresti ja mugavalt enda tellitu kätte. Click&Collect kapid on Ivo Nikkolo uue kontseptsiooni osa ning 2023. aastal jätkatakse kappide lisamisega uue kontseptsiooniga kauplustesse.

INIMÕIGUSED

Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. Selle tagamiseks on Grupi ootused oma tarnijatele kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual). Põhimõtete loomisel on Grupp lähtunud rahvusvaheliselt tunnustatud Eetilise Kauplemise Põhimõtete Koodeksist (International Code of Ethical Trading Initiative (ETI)), mis on asutatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International Labour Organisation, ILO) poolt.

Antud põhimõtted hõlmavad erinevaid inimõiguste aspekte, muuhulgas:

• tööaja normeerimine;
• turvaliste ja hügieeniliste töötingimuste tagamine;
• õiglase töötasu tagamine;
• diskrimineerimise keelustamine;
• lapstööjõu keelustamine.

KOGUKONDLIKUD TEGEVUSED JA SPONSORLUS

Grupp väärtustab Eesti ettevõtlust ja soovib toetada jätkusuutlikku äritegevust edasi viivate iduettevõtete tegevust. 2022. aastal liituti oma valdkonnas esimese Eesti ettevõttena uudse e-poe pakendite ringlussüsteemiga LowimPack.

1. aastal pakkus Grupp kokku viiele praktikandile võimalust ühineda grupi äriliste väljakutsetega ning saada valdkonna spetsialistide toe läbi arendav ning motiveeriv praktikakogemus. Valdkonnad, kus praktikandid ühinesid, olid järgmised: meeskonnajuhtimine (1 praktikant), tehniline disain (3 praktikanti) ja graafiline disain (1 praktikant).

KESKKONNAMÕJUDE JUHTIMINE

Keskkonnaaspektide üldine juhtimine

Grupi jaoks on oluline moeloomisega seonduvate keskkonnamõjude (nt ressursikasutus, kemikaalid ja jäätmed) minimeerimine nii tarneahela juhtimises, peakontoris kui ka kauplustes. Selleks, et tagada tarneahelas läbipaistvus ja jälgitavus on välja töötatud Grupi ja tarnijate vahelist koostööd reguleeriv dokument Tarnija Käsiraamat (Supplier Manual). Tarnija Käsiraamat sätestab eetilise ja vastutustundliku hanke põhimõtted (kattes sealhulgas ka keskkonna aspektid). Peamised keskkonnaga seotud aspektid, mida Tarnija Käsiraamat reguleerib, on:

• prügi vähendamine ja selle keskkonnasõbralik käsitlemine;
• tarnijate energia- ja loodusressursside kasutamise optimeerimine;
• tootmisüksustes õhu-, müra- ja lõhnatasemetega arvestamine;
• kemikaalide kasutamise vähendamine ning rahvusvaheliste-, riiklike- ning sektoripõhiste praktikatega arvestamine;
• vee kasutamise vähendamine ja reovee keskkonnasõbralik käsitlemine.

TARNEAHELA JUHTIMINE

Grupi äritegevuse keskmes on toode. Grupi tootepakkumist täiustatakse pidevalt, et vastata klientide ootustele. Tarneahela arendamine on meie tootearenduse üks olulisemaid osasid, kindlustamaks klientidele parim pakkumine ning suurendamaks kättesaadavust kanalites.

Paindlik, tõhus ja efektiivne logistika ning distributsioon on olulised osad parima kliendikogemuse pakkumisel. Töötame pidevalt vastutustundlikuma varude haldamise nimel, mis on kooskõlas nii meie äriliste kui ka jätkusuutlikkuse eesmärkidega. 2022 aastal keskendusime transpordi ja logistika optimeerimisele ning jätkame selle fookusega ka 2023. aastal. Grupi Ostu- ja Tarneahelaosakond koostöös Varude juhtimise osakonna ja meie logistikapartneritega on veelgi tõhustanud protsesse tagamaks toodete saadavuse õigel ajal, õiges kohas ja õige hinnaga. 2022 aastal sai Logistikaosakond osaks Ostu- ja Tarneahelaosakonnast, mis on andnud meile võimaluse organiseerida ja jälgida kauba transportimist täpsemalt ning seeläbi ka ressursse efektiivsemalt juhtida. 2023 aastal jätkame logistika strateegia täiustamist, mille kinnitamine on planeeritud teise kvartali lõpuks.

Grupp käsitleb tarnijaid strateegiliste partneritena ning meie tarneahel on globaalselt esindatud. Tihe koostöö ja pühendunud suhted kõikide väärtusahelasse kaasatud partneritega on Grupi jaoks olulise tähtsusega toodete loomise, nende kestvuse ning kvaliteedi tagamiseks. Üks meie peamisi 2022. aasta eesmärke oli tarneahela stabiilsus, mille saavutamiseks võtsime samme, et hinnata ja kontrollida võimalikke riske meie tarnijate valiku, kaasamise ning tarneahela juhtimise protsessi kaudu. 2022. aasta esimeses kvartalis jätkasime eelneva aasta lõpus alustatud hankebaasi põhjaliku analüüsiga ning uue strateegia loomisega. 2022. aastal seadsime ka uued Intake marginaali eesmärgid 2023. aastaks, mis eeldasid samuti muutusi hankebaasis ning tarneahela strateegias. Uute eesmärkide ja tarneahela analüüsi tulemusena lõpetasime koostöö valiku hankijatega ning alustasime mitmes regioonis koostööd uue hankebaasi arenduse ning uute partneritega. Suurendasime tootmiste osakaalu Aasias, kus pikaajalised ning pühendunud hankijad on kooskõlas meie ärieesmärkidega ning tooted vastavad Ivo Nikkolo kollektsiooni tehnilisele- ning kvaliteedistandardile.

1. aastal jätkame riskijuhtimisplaani väljatöötamisega, et maandada tarneahela häireid ning kvaliteediprobleeme, tuvastades võimalikud riskid ning nende maandamise strateegiad.

Grupp väärtustab läbipaistvust kogu tarneahelas ja peab oluliseks, et tarneahela kõik osapooled käituksid eetiliselt ja vastutustundlikult. Pikaajalise koostöö loomiseks tarnijatega jagame Grupi Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual) väljendatud põhiväärtusi. 2022 aastal alustasime Tarnija Käsiraamatus väljatoodud protsesside ja reeglistiku läbitöötamist ning protseduuride järgmise protsessi uuendamist, millega jätkame ka

1. aasta esimeses pooles. Teise kvartali lõpuks on eesmärk kogu hankebaasi üleminek uuele Tarnija Käsiraamatule.

Kureeritud tarnijate võrgustiku hoidmine on üks Grupi edu aluseid ja meie eesmärkide saavutamiseks olulise tähtsusega. Investeerime jätkuvalt oma suhetesse tarnijatega, et täiustada tarneahela kõiki valdkondi.

TOOTEARENDUS JA KVALITEEDI TAGAMINE

Tootearendusosakond teeb pidevat koostööd kaupluste ja jaemüügimeeskondadega, korraldades kaupluste regulaarseid külastusi ja vahetades igapäevast digitaalset tagasisidet, mis võimaldab meil analüüsida ja kiirelt reageerida klientide tagasisidele ja ootustele. Tegeleme aktiivselt üha jätkusuutlikumate materjalide kasutamise ning tootmisprotsesside arendamise ja loomisega, mis aitab kaasa kvaliteedistandardite tõstmisele ja ringmajanduse mudeli edenemisele ettevõttes.

Grupi jätkusuutlikkuse standardite ja nõuete täitmise tagamise nurgakivi on jälgitavus. 2023. aastal keskendutakse veelgi enam jälgitavusele erinevatel tootmistasanditel ja protsessides. See võimaldab meil tagada vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, mis puudutavad meie toodete valmistamiseks kasutatavaid materjale ja tehaseid.

Tootearendusosakond pöörab igapäevaselt üha suuremat tähelepanu rõivamaterjalide testimisele ja kvaliteedi tagamise analüüsile, tagades seeläbi kestlikuma ja jätkusuutlikuma toote.

Grupis on eriti kõrgelt hinnatud toodete kvaliteet, seega täiustame pidevalt oma kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli protsesse. Kvaliteetne rõivas on pikema elueaga ning võimaldab korduvalt kasutamist ja ringlust, mis on rõiva- ja moetööstuses üks olulisemaid keskkonnategureid.

Seoses kvaliteedi tagamisega oleme tõhustanud lõpptoodangu kvaliteedikontrolli oma koostööpartnerite juures ja teostame kvaliteedikontrolli valmistoodangule, enne kaupade lähetamist kliendini.

Oleme täielikult juurutanud ja integreerinud oma tootearendusprotsessi 3D-arenduse, mis annab meile olulist väärtust analüüsida oma partnerite võimekust hankebaasi väljakujunemisel. Lisaks olulise näitajana on digitaalne tootearendus vähendanud ka füüsiliste näidiste arvu enam kui 50% ulatuses kollektsiooni kogumahust, võrreldes 2021 aasta 30%-lise 3D tootearenduse mahuga. Lisaks oleme kokku hoidnud tootearenduse kulusid 8500 € ulatuses ning säästnud materjali kulu rohkem kui 500 meetrit 2022 aasta jooksul. Seega on vähenenud ka ajakulu ja transportimise kulu, muutes kokkuvõttes tootearendust veelgi keskkonnasõbralikumaks.

MATERJALIDE JA RESSURSSIDE KASUTUS

Grupp väärtustab keskkonnasäästlikku ja läbipaistvat mõtteviisi. Seetõttu jätkati 2022. aastal jätkusuutliku toote strateegia arendamist ning turul kasutatavate praktikatega kooskõlla viimist.

Kollektsiooni seisukohast soovib Ivo Nikkolo panustada keskonnasõbralikuma toote loomise suunal nii jätkusuutlikuma materjalivaliku kui ka kestliku toote loomisega, pakkudes nii kvaliteetset toodangut kui ka ajatut disainikäekirja.

Ivo Nikkolo kollektsiooni loomisel on alati olnud olulisel kohal materjalivalik. Looduslikest materjalidest oli 2022 aasta kollektsioonides esindatud vill, kašmiir, siid, puuvill ning lina. Sünteetilistest materjalidest kasutatakse näiteks ka polüestrit ning viskoosi. Üha enam soovime aga kasutada keskkonnasõbralikumaid ning eetilisemaid materjale. Petrooleumil baseeruvate materjalide kasutamisel välditi võimalusel uuspolüestrit ning tselluloosil baseeruvate materjalide puhul eelistati väiksema keskkonnamõjuga materjale.

Sääraste valikute toetamiseks loodi 2022. aastal olulise strateegilise sammuna Ivo Nikkolo kollektsiooni keskonnasõbralikemate alternatiividena aktsepteeritavate materjalide nimistu, mille hulka kuuluvad alates 2022 aastast vaid sertifitseeritud, taaskasutatud ning eetilisi standardeid järgivad materjalid. Grupi eesmärk on selliseid materjale kasutada 15% ulatuses Ivo Nikkolo rõivakollektsioonis. Näiteks kasutati kevad-suvises kollektsioonis orgaanilist ja BCI (Better Cotton Initiative) puuvilla, Tencel'it ning sünteetilistest materjalidest taaskasutatud polüestrit. Sügis-talvises kollektsioonis kasutati lisaks ka taaskasutatud kašmiiri, taaskasutatud villa, Ecovero't, taaskasutatud polüamiidi ning insulaatorina Sorona't ning RDS (Responsible Down Standard) standardile vastavat suletäidist.

Aksessuaaride kollektsiooni materjalivalikust on suurem enamus naturaalsed nagu nahk, vill, puuvill, siid ning kašmiir, pakkudes parimat mugavust, istuvust ning vastupidavust. Osad meie partnerid kasutavad nahka, mis on saanud kuldse standardi Leather Working Group poolt.

Aastal 2022 alustati projektiga, mille eesmärk on nendest materjalidest valmistatud tooted kliendi jaoks esile tuua nii poe kui ka veebikeskkonnas. 2023 aastal saavad kliendid Ivo Nikkolo veebikeskkonnas end nende materjalidega iga vastava toote juures kurssi viia.

Keskkonnasäästlikku mõtteviisi rakendatakse ka toodete pakendamisel. Näiteks:

• Ivo Nikkolo rippuvad pabersildid on tehtud ümbertöödeldud paberist; ja
• Grupp ei osta reeglina ise transpordipakendeid, vaid kasutatakse hankijatelt kaubaga ettevõttesse tulnud pakkekaste. Tarnijatele on pakendeid puudutavad juhtnöörid kirjeldatud Tarnija Käsiraamatus (Supplier Manual).

Lisaks mööbli ja pakkematerjalide taaskasutusele peetakse oluliseks ka laojääkide ja materjalide tõhusat kasutamist (näiteks kanganäidiseid jagatakse suures osas kunstikoolidele ja lasteaedadele).

KORRUPTSIOON

Korruptsiooni teema on Grupis reguleeritud Grupi kodukorraga. Kodukorras reguleeritakse valdkonnad nagu siseteabe väärkasutamine, insiderite mõiste ja neile laienevad kohustused, äri-, teenindus- ja tootmissaladuse hoidmise ja haldamise küsimused.

1. aastal ei registreeritud Grupis ühtegi korruptsioonijuhtumit ega ausa konkurentsi, eetikanormide vms kokkulepete rikkumist.

HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE

Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) on juhiste ja soovituslike reeglite kogum, mis on mõeldud järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. Tavas kirjeldatud põhimõtted on soovituslikud ning ettevõte ei pea tingimata kõiki nõudeid järgima, kuid peab Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes selgitama, miks neid nõudeid ei täideta. Börsiettevõtetele kehtib "täidan või selgitan" nõue alates 1. jaanuarist 2006.

AS Baltika lähtub oma äritegevuses riiklikest seadustest ja õigusnormidest. Avaliku ettevõttena lähtub AS Baltika oma tegevuses ka Tallinna Börsi nõuetest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Sellest tulenevalt järgib AS Baltika suures osas Tavas toodud juhiseid. Allpool on selgitatud nende Tava nõuete, mis ei ole hetkel täidetud, mittejärgimise põhjuseid. Lisaks on antud täiendavat informatsiooni 2022. aastal toimunud üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse kohta ning selgitatud AS Baltika juhtimise põhimõtteid.

HÜT punkt 1.3.2.

Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.

AS Baltika ei jälginud seda nõuet 2022. aastal. Üldkoosolek peeti koosolekut kokku kutsumata ja seetõttu ei olnud kohal ka ei juhatust, nõukogu ega audiitorit.

HÜT punkt 1.3.3.

Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).

Aktsionäridele toimus 2022. aastal 1 üldkoosolek. Aktsionäride üldkoosolek toimus koosolekut kokku kutsumata. Üldkoosoleku hääletusperiood oli 16. juunist kuni 22. juunini 2022. Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletas 3 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 48 863 078 häält ehk 90,35 % kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär jättis hääletamata, loeti, et ta hääletas vastu.

HÜT punkt 1.3.4.

Kasumi jaotamist arutatakse üldkoosolekul eraldiseisva teemana ja selle kohta võetakse vastu eraldi otsus.

AS Baltika üldkoosolek, mis võttis vastu otsused koosolekut kokku kutsumata, võttis vastu kasumi jaotamise otsuse eraldiseisva teemana.

HÜT punkt 2.2.7.

Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga.

Juhatuse tasustamine ning muud kompensatsioonid on sätestatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Tasustamisaruandes avaldatakse teave emaettevõtte juhatuse liikmetele makstud töötasude ja hüvitiste kohta. Emaettevõtte juhatuse liikmetele tasu (põhi- kui lisatasu) määramisel võetakse arvesse ettevõttes kehtivat tava, strateegiat, lühi- ja pikaajalisi eesmärke, finantsnäitajaid ning iga juhtkonna liikme ülesandeid ja vastutust. Tasu peab olema konkurentsivõimeline, et hoida ametis professionaalseid ja pädevaid tippjuhte.

HÜT punkt 3.2.5.

Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved).

1. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks nõukogu liikmete töö tasustamise tingimused. Nõukogu liikmete tasu suuruseks on nõukogu esimehel 650 eurot kuus ja nõukogu liikmel 400 eurot kuus. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole.

HÜT punkt 3.3.2.

Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega.

Vastavaid huvide konflikte 2022. ega 2021. aastal ei esinenud.

HÜT punkt 5.6.

Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel.

Vastavalt Tallinna Börsi reglemendile avalikustab AS Baltika kogu olulise ja hinnatundliku informatsiooni esmalt börsisüsteemi kaudu ning kohtumistel ja pressikonverentsidel piirdutakse eelnevalt avalikustatud infoga. Kogu avaldatud informatsioon on kättesaadav ka Grupi kodulehel (www.baltikagroup.com).

Emitendi pädevuses ei ole teiste aktsionäride osalemise võimaldamine kohtumistel institutsionaalsete investorite ja analüütikutega. Tagamaks kohtumiste erapooletust kehtivad institutsionaalsetele investoritele sisereeglid, mis ei luba AS Baltika kohtumistele kolmandaid osapooli.

HÜT punkt 6.2.

Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine.

AS Baltika põhikirja järgi valitakse audiitor(id) üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. AS Baltika 27. juunil 2022 toimunud üldkoosolek valis AS Baltika 2022 – 2023 majandusaastate audiitorkontrolli läbiviijaks KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruande allkirjastaja on vastutav vandeaudiitor Indrek Alliksaar. Audiitorbüroo valik tehakse vastavalt parima kvaliteedi ja hinna suhtele saadud auditipakkumistest – audiitori sõltumatus on tagatud järgides Euroopa Liidu börsiettevõtetele kehtivaid rotatsioonireegleid.

Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule, mille sõlmimise õigus on juhatusel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldab Grupp Äriseadustiku kohaselt nõutud info (§ 294 lõige 4), mille hulka ei kuulu audiitori tasu. Lisaks ei avalikustata audiitori tasu, kuna taolise sensitiivse informatsiooni avaldamine ohustaks audiitorühingu konkurentsipositsiooni (HÜT punkt 6.2.1.).

Seaduse järgi haldavad audiitorühingu lepingut rahvusvahelised auditeerimisstandardid, audiitortegevuse seadus ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglid, mis ei sätesta audiitori poolt märgukirja esitamist Hea Ühingujuhtimise Tava mittejärgimise kohta. Seetõttu puudub AS-l Baltika audiitorühinguga sõlmitud lepingus vastav punkt ning audiitor antud märgukirja ei esita (HÜT punkt 6.2.4.).

Raamatupidamisseadus §24² lg 4

Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.

AS Baltika ei ole pidanud vajalikuks rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest AS Baltika ei ole suurettevõtja raamatupidamisseadus § 3 mõistes ja AS Baltika peab oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati AS Baltika parimaid huve ja lähtub seetõttu valiku tegemisel isiku haridusest, oskustest ja varasematest kogemustest jäädes see juures sooneutraalseks ja mittediskrimineerivaks.

JUHTIMISPÕHIMÕTTED JA TÄIENDAV INFORMATSIOON

AS Baltika on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

Üldkoosolek

Üldkoosolek on AS Baltika kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul AS Baltika majandusaasta lõppemisest. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui AS Baltika netovara vastavalt auditeeritud andmetele on alla seaduses lubatud piiri ja korralise üldkoosoleku toimumiseni jääb üle kahe kuu või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise päeva seisuga kell 08.00.

Aktsionäride üldkoosolek toimus 2022. aastal koosolekut kokku kutsumata ja hääletamine toimus ajavahemikul 16. juunist kuni 22. juunini 2022 (kaasa arvatud). Üldkoosoleku otsusele andis hääle 3 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 48 863 078 häält ehk 90,35% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär jättis hääletamata, loeti, et ta hääletas vastu. Üldkoosolek kinnitas Grupi 2021. a majandusaasta aruande, 2021. majandusaasta konsolideeritud puhaskahjumi ja audiitori nimetamise ja tasustamise korra.

Aktsionär, kellele kuulub oluline osa AS Baltika lihtaktsiatest 2022. aasta lõpu seisuga oli KJK Fund Sicav-SIF (aktsiad ING Luxembourg S.A kontol; (89,73%).

Ühelgi aktsionäril ei ole aktsiaid, mis annaksid neile spetsiifilisi kontrolliõigusi ja hääleõigusi. AS Baltika ei ole teadlik aktsionäride omavaheliste kokkulepete olemasolust, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist.

Nõukogu

Nõukogu planeerib AS Baltika tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. 2022. aastal toimus kokku 11 korralist nõukogu koosolekut ja enamus nõukogu liikmeid osalesid koosolekutel.

AS Baltika nõukogul on põhikirja järgselt kolm kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

AS Baltika 2022. aasta nõukogu liikmed on Kristjan Kotkas (nõukogu esimees), Jaakko Sakari Mikael Salmelin, Reet Saks, Lauri Kustaa Äimä.

AS Baltika aktsiaid omab Lauri Kustaa Äimä 231 578 lihtaktsiat ehk 0,4% AS Baltika aktsiakapitalist 2022. aasta lõpu seisuga.

Nõukogu liikmed ei oma, lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud raamatupidamise aruandes seotud osapoolte lisas, üle 5% investeeringuid ettevõtetes, kes on Grupi tehingupartnerid.

Auditikomitee

AS Baltikal on moodustatud auditikomitee, millele on kinnitanud töökorra Nõukogu. Auditikomitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust ning konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi. Komitee kohustuseks on teha ettepanekuid nimetatud küsimustes probleemide ja ebatõhususe vältimiseks või kõrvaldamiseks.

Auditikomitee annab oma tegevusest aru nõukogule ning selle liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kahest kuni viiest liikmest, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat.

AS Baltika 2022. aasta auditikomitee liikmed on Maigi Pärnik-Pernik ja Marin Käärik-Anton.

Auditikomitee liikmete tasu on 150 eurot kuus.

1. aastal kogunes auditikomitee kahel korral.

Avaliku huvi üksuste tegevusaruandes audiitori teenuste kohta avalikustatav info

AS Baltika audiitor ei ole kontsernile 2022. aasta jooksul osutanud lisateenuseid.

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS Baltika igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nõukogu määrab juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Iga juhatuse liige võib AS Baltikat esindada kõigis õigustoimingustes.

Tõhusa riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks juhatus:

• analüüsib Grupi tegevus- ja finantseesmärkidega seotud riske;
• koostab vastavad sise-eeskirjad;
• töötab välja juhtimisotsuste tegemiseks vajalike finantsaruannete vormid ja koostamisjuhised;
• korraldab kontroll- ja aruandlussüsteemi toimimist.

Juhatus teeb oma parima, tagamaks et Grupi Emaettevõte ja kõik temaga samasse Gruppi kuuluvad äriühingud järgiksid oma tegevuses kehtivaid õigusakte.

Põhikirja järgselt võib AS Baltika juhatusel olla kaks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse liikmete tagasikutsumine.

Muudatuste tegemine põhikirjas toimub vastavalt Äriseadustikule, mille kohaselt põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.

AS Baltika juhatus koosneb kahest liikmest: Brigitta Kippak ja Margus Olesk.

Nõukogu kutsus 21. juunil 2022 toimunud koosolekul tagasi AS Baltika juhatuse esimehe ja tegevjuhi kohalt osapoolte kokkuleppel Flavio Perini. Nõukogu valis 21. juuni 2022 koosolekul samast päevast alates uueks tegevjuhiks ettevõtte senise operatiivjuhi ja juhatuse liikme Brigitta Kippaki.

Nõukogu valis 17. oktoobril 2022 toimunud koosolekul AS Baltika juhatuse liikmeks Margus Oleski, kelle volitused algasid alates 01.11.2022. Margus Olesk on Baltman OÜ juhatuse liige ning Baltika Latvija SIA ja Baltika Lietuva UAB nõukogu liige. Margus Oleskile kuulub ettevõte OÜ Linnuke Õlal, mille juhatuse liige ta on.

Juhatuse liikmed ei oma lisaks ettevõtetele, millega toimunud tehingud on toodud seotud osapoolte lisas raamatupidamise aruandes, üle 5% investeeringuid ettevõtetesse, kes on Grupi tehingupartnerid.

TASUSTAMISARUANNE

Vastavalt Väärtpaberituru seaduse §135³on börsiettevõte alates 2021. aastast kohustatud esitama tasustamisaruande emitendi juhatuse liikmetele aruandeaastal makstud tasude ning tasustamispõhimõtete järgmise kohta.

Käesolevas Baltika AS tasustamisaruandes avaldatakse teave Baltika AS juhatuse liikmetele makstud töötasude ja hüvitiste kohta. Baltika AS juhtorganite liikmetele tasu (põhi- kui lisatasu) määramisel võetakse arvesse ettevõttes kehtivat tava, strateegiat, lühi- ja pikaajalisi eesmärke, finantsnäitajaid ning iga juhtkonna liikme ülesandeid ja vastutust. Tasu peab olema konkurentsivõimeline, et hoida ametis professionaalseid ja pädevaid tippjuhte.

Tasustamispoliitika eesmärgiks on tagada ettevõtte pikaajaliste eesmärkide ja huvide kaitse ning jätkusuutlikkus. Tasustamisaruanne koostatakse ja esitatakse aktsionäridele kinnitamiseks aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Käesolev tasustamisaruanne on majandusaasta aruande lahutamatu osa.

Juhatuse liikmete tasustamine

2022

1. aastal oli Grupi juhatus kaheliikmeline. Juhatuse liikmetele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Juhatuse liikmetele pole ette nähtud tulemustasu.

2021

Juhatuse liikmetele makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Lepingu kohaselt makstakse juhatuse liikmele tasu ning tal on võimalus saada tulemustasu kord aastas vastavalt Grupi eelmise aasta majandustulemuse konkreetsete, võrreldavate ning eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide täitmisele ning pikaajaliste strateegiliste eesmärkide järgimisele.

Juhatuse esimehele maksab äriühing iga-aastast preemiat summas 3% täheldatud aasta auditeeritud EBITDAst (ilma IFRS 16 mõju arvestamata). Boonuse maksmise eeltingimus on, et äriühingul on märgitud aastal positiivne ärikasum nii koos IFRS 16 mõjuga kui ka ilma IFRS 16 mõjuta. Iga-aastase preemia ülempiir on 65%

juhatuse liikme aastasest töötasust. Tulemustasu makstakse iga-aastaselt, juhatuse esimehe tulemustasu määrab Nõukogu ja teised juhatuse liikmed saavad tulemustasu ettevõtte juhttiimi tulemustasu korra alusel. Juhttiimi tulemustasude aluseks on lisaks ettevõtte tulemuslikkusele isiklikud eesmärgid, mis lepitakse kokku vastavalt juhatuse liikme vastutusvaldkonnale ja aasta fookustegevustele. Tulemustasu makstakse üldjuhul ühe korra aastas peale aastaaruande kinnitamist.

Juhtrühma 2021. aasta boonusskeemi fond on 20% iga juhtkonna liikme aastapalgast. Iga juhtkonna liikme boonuse maksimaalne summa on 20% tema aastapalgast, mis põhineb 2021. aastal tehtud tegelikel maksetel. Mis tahes boonuste maksmise põhitingimus on ettevõtte EBITDA eesmärgi täitmine.

Maigi Pärnik-Pernik (kuni 22.05.2020)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	73	87	43	-	-
Tulemustasu rahas	0	0	0	-	-
Kokku tasud	73	87	43	-	-
Tulemustasu osakaal	0%	0%	0%	-	-
Mae Leyrer (kuni 22.05.2020)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	-	80	45	-	-
Tulemustasu rahas	-	0	0	-	-
Kokku tasud	-	80	45	-	-
Tulemustasu osakaal	-	0%	0%	-	-
Triinu Tarkin (kuni 04.06.2021)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	-	-	5	25	-
Tulemustasu rahas	-	-	0	0	-
Kokku tasud	-	-	5	25	-
Tulemustasu osakaal	-	-	0%	0%	-
Flavio Perini (kuni 20.06.2022)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	-	-	129	238	95
Tulemustasu rahas	-	-	0	125	0
Kokku tasud	-	-	129	363	95
Tulemustasu osakaal	-	-	0%	34%	0%
Brigitta Kippak (alates 01.06.2021…)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	-	-	-	35	59
Tulemustasu rahas	-	-	-	6	0
Kokku tasud	-	-	-	41	59
Tulemustasu osakaal	-	-	-	15%	0%
Margus Olesk (alates 01.11.2022…)	2018	2019	2020	2021	2022
Põhitasu	-	-	-	-	10
Tulemustasu rahas	-	-	-	-	0
Kokku tasud	-	-	-	-	10
Tulemustasu osakaal	-	-	-	-	0%

Juhatuse liikmetele 2018-2022. aastal makstud brutotasud:

Aasta tasude¹ ja tulemuslikkuse võrdlus (2018 – 2022)

	2018	2019	2020	2021	2022
Müügitulu	44 691	39 630	19 481	11 770	9 613
EBITDA	-1 609	3 806	6 549	1 197	6 552
Grupi palgakulu kokku (bruto)	6 936	7 071	3 785	2 424	2 372
Keskmine kuupalk (bruto) töötaja kohta	7	9	11	12	18
Keskmine töötajate arv3	1 001	749	347	204	135
AS Baltika juhatuse liikmete tasu (bruto)
Maigi Pärnik-Pernik (kuni 22.05.2020)	73	87	43	-	-
Mae Leyrer (kuni 22.05.2020)	-	80	45	-	-
Triinu Tarkin (kuni 04.06.2021)	-	-	5	25	-
Flavio Perini (kuni 20.06.2022)	-	-	129	238	95
Briggita Kippak (alates 01.06.2021)	-	-	-	35	59
Margus Olesk (alates 01.11.2022)	-	-	-	-	10

Tabelis avalikustatud tasud on esitatud brutos ning ei sisalda endas muid tasusid (tulemustasud, boonused, haigushüvitised, koondamistasud ja erisoodustused).

2022 EBITDA ilma Ivo Nikkolo kaubamärgi müügitehingu mõjuta oli -883 tuhat eurot

Täistööajale taandatud keskmine töötajate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	Lisa	31.12.2022	31.12.2021 korrigeeritud
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	5	222	614
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	6	3 285	696
Varud	7	1 960	2 491
Käibevara kokku		5 467	3 801
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksuvara	8	91	80
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	6	2 756	0
Muu pikaajaline vara	9	107	172
Materiaalne põhivara	10	1 269	855
Vara kasutusõigus	12	4 596	6 181
Immateriaalne põhivara	11	586	631
Põhivara kokku		9 405	7 919
VARA KOKKU		14 872	11 720
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	13	3 096	364
Rendikohustis	12	1 813	2 009
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14,15	1 741	2 329
Lühiajalised kohustused kokku		6 650	4 702
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	13	1 070	2 425
Rendikohustis	12	3 296	4 346
Võlad hankijatele ja muud kohustused	14,15	147	0
Pikaajalised kohustused kokku		4 513	6 771
KOHUSTUSED KOKKU		11 163	11 473
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	16	5 408	5 408
Reservid	16	4 431	4 431
Jaotamata kasum (-kahjum)		-6 130	-9 592
OMAKAPITAL KOKKU		3 709	247
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		14 872	11 720

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMIARUANNE

			2021
	Lisa	2022	korrigeeritud
Müügitulu	17,18	9 613	11 770
Müüdud kaupade kulu	19	-4 729	-5 650
Brutokasum		4 884	6 120
Turustuskulud	20	-7 275	-7 975
Üldhalduskulud	21	-1 262	-1 467
Muud äritulud (-kulud)	23	7 408	926
Ärikasum (-kahjum)		3 755	-2 396
Finantstulud	25	64	0
Finantskulud	25	-368	-330
Kasum (-kahjum) enne maksustamist		3 451	-2 726
Tulumaksutulu (-kulu)	26	11	-65
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)		3 462	-2 791
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum)		3 462	-2 791
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta, EUR aruandeperioodi
puhaskahjumist	27	0,06	-0,05
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta, EUR aruandeperioodi
puhaskahjumist	27	0,06	-0,05

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

	Lisa	2022	2021 korrigeeritud
Rahavood äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)		3 462	-2 791
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ning väärtuse langus	10,11,12, 20,21	2 650	3 601
Kahjum (kasum) põhivara müügist ja mahakandmisest		122	-148
Kasum immateriaalse vara müügist	11	-7 447	0
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus	6	-25	121
Varude saldo muutus	7	531	976
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus	14	-568	-690
Intressikulud	25	368	330
Intressitulud	25	-64	0
Tulumaksukulu	8,26	-11	65
Rahavood äritegevusest kokku		-982	1 464
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	10,11	-1 134	-369
Immateriaalse põhivara müük	24	2 000	0
Materiaalse põhivara müük		22	0
Rahavood investeerimistegevusest kokku		888	-369
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	13	1 500	0
Laenude tagasimaksed	13	-356	-293
Makstud intressid		-76	-34
Arvelduskrediidi saldo muutus	13	754	1 985
Muud maksed finantseerimistegevusest		-21	-8
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	12	-1 810	-3 284
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	12	-289	-274
Rahavood finantseerimisest kokku		-298	-1 908
Rahavood kokku		-392	-813
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	5	614	1 427
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	5	222	614
Raha ja raha ekvivalentide muutus		-392	-813

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

	Aktsiakapital	Reservid	(- Jaotamata kasum kahjum)	Kokku
Saldo 31.12.2020	5 408	3 931	-6 627	2 712
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	-2 900	- 2 900
Kokku aruandeperioodi koondkasum (-kahjum)	0	0	-2 900	-2 900
Allutatud laenu suurendamine	0	500	0	500
Saldo 31.12.2021	5 408	4 431	-9 527	312
Vigade korrigeerimise mõju	0	0	-65	-65
Korrigeeritud saldo 31.12.2021	5 408	4 431	-9 592	247
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	0	0	3 462	3 462
Kokku aruandeperioodi koondkasum (-kahjum)	0	0	3 462	3 462
Saldo 31.12.2022	5 408	4 431	-6 130	3 709

Lisainformatsioon aktsiakapitali ning omakapitali muutuste kohta on esitatud lisas 16. Lisainformatsioon vigade korrigeerimise kohta on esitatud lisas 3.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1 Üldine informatsioon ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest

Üldine informatsioon

Baltika Grupp (edaspidi Grupp), mille emaettevõte on AS Baltika (edaspidi Emaettevõte), tegeleb rahvusvahelise rõivakaubandusega. Grupp arendab ja opereerib rõivabrändi Ivo Nikkolo. Grupp kasutab ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tarneahela juhtimise ja hulgi- ning jaekaubanduse. 2022. aasta lõpu seisuga oli Baltikal 25 kauplust kolmel turul (2021. aasta lõpu seisuga 34 kauplust kolmel turul), mis paiknevad Eestis, Lätis ja Leedus. Grupi töötajate arv 31.12.2022 seisuga oli 143 (31.12.2021: 173).

AS Baltika aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. AS Baltika suuraktsionär, kellele ainsana kuulub üle 20% aktsiatest (lisa 16), on KJK Fund Sicav-SIF (ING Luxembourg S.A kontol).

AS Baltika (edaspidi: Emaettevõte) (äriregistri number: 10144415, aadress: Valukoja 10, Tallinn, Eesti Vabariik) on registreeritud Eesti Vabariigis ja 2022. aasta jooksul tegutses Eestis, Lätis ja Leedus.

31.12.2022 lõppenud majandusaasta kohta koostatud konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete OÜ Baltman, SIA Baltika Latvija, UAB Baltika Lietuva, konsolideeritud finantsnäitajaid (Grupi struktuuri vaata lisast 29).

Emaettevõtte juhatus kinnitas ja allkirjastas käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande 27. aprillil 2023. aastal. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks Emaettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek.

Koostamise alused

Grupi 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Aruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Peamised arvestuspõhimõtted, mida on kasutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaruande koostamisel, on kirjeldatud allpool. Kirjeldatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikide aruandes esitatud arvestusperioodide puhul, välja arvatud juhtudel, kui on viidatud teisiti.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõtte ja tema tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Kõik summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole märgitud teisiti.

Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Muudatused arvestuspõhimõtetes

Käesolevates finantsaruannetes kasutatud arvestuspõhimõtted on samad, mida rakendati Grupi konsolideeritud finantsaruannetes 31.12.2021 lõppenud aasta seisuga. Järgnevad on muudatused standardites, mida Grupp on rakendanud käesoleval aruandeperioodil.

COVID-19ga seotud rendihinna alandamine pärast 30. juunit 2021 (standardi IFRS 16 muudatus)

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. aprillil 2021 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

1. aasta mais anti välja muudatus "COVID-19ga seotud rendihinna alandamine" (2020. aasta muudatus), millega muudeti standardit IFRS 16 "Rendiarvestus". 2020. aasta muudatusega võeti kasutusele vabatahtlik praktiline abinõu, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19st tingitud rendihinna alandamise kajastamist. Praktilise abinõu kohaselt ei ole rentnikul kohustust hinnata, kas kriteeriumidele vastava rendihinna alandamise puhul on tegemist rendilepingu muudatustega, vaid selle asemel saab seda kajastada vastavalt muudele kohaldatavatele juhistele.

2. aasta muudatusega kasutusele võetud praktilist abinõu kohaldatakse ainult rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg oli 30. juunil 2021 või varem. 2021. aasta muudatusega pikendatakse IFRS 16 kohast COVID-19ga seotud rendihinna alandamise kajastamise praktilist abinõu ühe aasta võrra – st rentnikel on lubatud kohaldada seda rendihinna alandamisele, mis mõjutab üksnes makseid, mille algne tähtaeg on 30. juunil 2022 või varem.

Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 16 "Materiaalsed põhivarad" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele.

Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik).

Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Standardi IAS 37 "Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega.

Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval.

Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Iga-aastased IFRS-i edasiarendused 2018–2020

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algasid 1. jaanuaril 2022 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine).

IFRS-i edasiarendused (2018–2020) sisaldavad standardites tehtud kahte muudatust:

• IFRS 9 "Finantsinstrumendid" muudatustega selgitatakse, et hinnates, kas võlainstrumentide vahetamine olemasoleva laenuvõtja ja laenuandja vahel toimub oluliselt erinevatel tingimustel, sisaldavad koos rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusega kaasatavad tasud ainult uute tingimuste sõlmimiseks laenuvõtja ja laenuandja vahel makstud või saadud tasusid (sisaldades ka laenuvõtja või laenuandja poolt teise osapoole nimel makstud või saadud tasusid).
• IFRS 16 "Rendilepingud" muudatustega eemaldatakse illustreeriv näide number 13, mis tekitab praktikas nii rentniku kui ka rendileandja jaoks segadust seoses renditud vara parenduste kajastamisega. Muudatuse eesmärk on eemaldada segadust tekitav illustreeriv näide.

Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31.12.2022 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Grupp kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks.

Juhatuse hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 "Olulisuse üle otsustamine" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine).

Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet:

• Nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist;
• Selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja
• Selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised.

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.

Muudatused on kooskõlas mõiste "olulisus" täpsustatud määratlusega:

"Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad".

Juhatuse hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 8 "Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine).

Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.

Muudatused ei avalda eeldatavasti Grupile olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.

Standard IAS 12 "Tulumaks" muudatused

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine).

Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.

Juhatuse hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standard IAS 1 "Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine" muudatused"

(Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud).

IAS 1 muudatused kohustuste lühi- ja pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris. Esialgne jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale reageerides lükati aga jõustumiskuupäeva ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks.

Juhatuse hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel Grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Konsolideerimispõhimõtted, äriühenduste ja tütarettevõtete kajastamine

Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Kõik tütarettevõtted on Grupi aastaaruandes konsolideeritud.

Tütarettevõte on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Grupp kasutab äriühenduste kajastamisel ostumeetodit. Tütarettevõtte ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustuste ja Grupi poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest

tuleneva vara või kohustuse õiglast väärtust. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Omandatud eristatavad varad ja kohustused ning tingimuslikud kohustused võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb Grupp valiku, kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast.

Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mitte-kontrolliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab Grupi osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtte netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

Konsolideeritud finantsaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Gruppi kuuluvate ettevõtete omavaheliste tehingute tulemusena tekkinud saldod, tehingud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandes elimineeritud, samuti on elimineeritud realiseerumata kahjumid, välja arvatud kui kahjumit ei saa katta. Kõikide Gruppi kuuluvate ettevõtete arvestuspõhimõtted on kooskõlas Grupi arvestuspõhimõtetega. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud kindlustamaks vastavust Grupi arvestuspõhimõtetele.

Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse soetusmaksumuses (millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused).

Välisvaluuta

Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud vastava keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud vastavalt bilansipäeval kehtinud vastava keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Realiseerunud ja realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse nõuete ja kohustuste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil real "Muud äritulud (-kulud)" (lisa 23). Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide ja laenude ümberhindamisest, kajastatakse netomeetodil real "Finantskulud" (lisa 25).

Finantsvarad ja -kohustused

Finantsvarad – kajastamine ja esmane mõõtmine

Nõudeid ostjate vastu kajastatakse nende tekkimise hetkel. Kõik ülejäänud finantsvarad ja -kohustused kajastatakse siis kui Grupist saab instrumendi lepinguline osapool.

Grupp mõõdab esmasel kajastamisel finantsvara või -kohustust selle õiglases väärtuses, millele on lisatud või millest on maha arvatud tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamise või finantskohustuse emiteerimisega. Nõudeid ostjate vastu, mis ei ole seotud olulise finantseerimise komponendiga, võetakse esmasel kajastamisel arvele tehinguhinnas.

Klassifitseerimine ja edasine mõõtmine

Grupp kajastab finantsvara edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi või õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande.

Finantsvarasid ei klassifitseerita ümber pärast nende esmast kajastamist, välja arvatud juhul, kui Grupp muudab oma finantsvarade haldamise ärimudelit, sellisel juhul klassifitseeritakse kõik mõjutatud finantsvarad ümber

ärimudeli muutusele järgneva esimese aruandeperioodi esimesel päeval. Finantsvarasid mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

• finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on hoida finantsvara lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks; ja
• finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress.

Grupp klassifitseerib korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavatakeks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.

Finantsvara mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele ja seda ei ole määratud varana, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande:

• instrumente hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on saavutada nii lepinguliste rahavoogude kogumine kui ka finantsvarade müük; ja
• lepingutingimused tagavad kindlatel kuupäevadel rahavood, milleks on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress.

Kõik finantsvarad, mis ei ole klassifitseeritud mõõdetavateks korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi nagu on eelpool kirjeldatud, mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Esmasel kajastamisel võib Grupp õiglases väärtuses läbi kasumiaruande mõõdetavaks määratleda ka finantsvarad, mis vastavad kas korrigeeritud soetusmaksumuse või õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastamise tingimustele, kui see kas kõrvaldab või vähendab oluliselt mõõtmise või kajastamise järjepidevusetust, mis muul juhul tekiks varade või kohustuste mõõtmisel või nendelt saadavate kasumite või kahjumite kajastamisest erinevatel alustel.

Finantsvarad – edasine mõõtmine ning kasum ja kahjum

Korrigeeritud	Sellesse gruppi kuuluvad varad kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses,
soetusmaksumus	kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha kahjum vara väärtuse langusest. Intressitulu, kasum või kahjum
	valuutakursi muutusest ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes.

Finantskohustused – klassifitseerimine, edasine mõõtmine ning kasumid ja kahjumid

Finantskohustused klassifitseeritakse mõõdetuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Finantskohustus klassifitseeritakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui seda hoitakse kauplemise eesmärgil, see on tuletisinstrument või see on sellisena kajastatud esmasel kajastamisel. Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande hinnatakse õiglases väärtuses ning puhaskasum ja -kahjum, sealhulgas mis tahes intressikulud, kajastatakse kasumiaruandes.

Finantsinstrumentide finantskohustiseks või omakapitaliinstrumendiks liigitamine

Grupp liigitab instrumendi või selle komponendid esmasel kajastamisel kas finantskohustiseks, finantsvaraks või omakapitaliinstrumendiks vastavalt lepingupõhise kokkuleppe sisule ja finantskohustise, finantsvara ning omakapitaliinstrumendi mõistele.

Kajastamise lõpetamine

Finantsvara

Grupp lõpetab finantsvara kajastamise siis ja ainult siis, kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või kui Grupp kannab finantsvara üle ning ülekandmine vastab kajastamise lõpetamise kriteeriumitele. Grupp annab lepinguliste rahavoogude saamise õiguse üle tehingus, mille puhul antakse üle kõik finantsvara omamisega seotud riskid ja hüved või kus Grupp ei anna üleandmise käigus finantsvara omamisega seotud riske ja hüvesid, kuid Grupil ei säili kontrolli finantsvara üle. Tehingud, millega Grupp annab üle oma finantsaruannetes kajastatud varad, kuid Grupp säilitab kõik või põhilised üleantud varade riskid ja hüved, siis sellistel juhtudel üleantud vara kajastamist Grupp ei lõpeta.

Finantskohustused

Grupp eemaldab finantskohustuse oma finantsseisundi aruandest siis ja ainult siis, kui see on kustutatud. See tähendab kui lepingus määratletud kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Grupp lõpetab finantskohustuse kajastamise, kui finantskohustuse tingimusi muudetakse nõnda, et kohustuse rahavood on oluliselt erinevad esialgsest kohustusest. Sellisel juhul kajastatakse muudetud tingimustel põhinevat uut finantskohustust õiglases väärtuses.

Erinevus lõpetatud finantskohustuse või teisele osapoolele ülekantud finantskohustuse (või finantskohustuse osa) raamatupidamisliku jääkmaksumuse ja makstud tasu, sealhulgas kõigi ülekantud mitterahaliste varade või võetud kohustuste vahel kajastatakse läbi puhaskasumi.

Saldeerimine

Finantsvarad ja -kohustused tasaarvestatakse ja kajastatakse netosummana finantsaruandes siis ja ainult siis, kui Grupil on sel hetkel seaduslik õigus summasid tasaarveldada ja Grupil on teadlik kavatsus need kas tasuda netopõhiselt või realiseerida vara ja tasuda samaaegselt kohustus.

Finantsvarade väärtuse langus

Grupp rakendab väärtuse languse kajastamisel oodatava krediidikahjumi mudelit korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade suhtes.

Grupp mõõdab väärtuse langust summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega, välja arvatud finantsvarad, mille väärtuse langus mõõdetakse summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega:

• muud nõuded;
• raha ja raha ekvivalendid, mille krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud.

Grupp rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas.

Grupp kajastab alati nõuetele ostjate vastu moodustatud allahindluse summas, mis võrdub nende kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb Grupi ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste ning vajadusel raha ajaväärtusega. Eeldatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingujärgsete rahavoogude ja Grupi poolt oodatavate rahavoogude vahel, mida diskonteeritakse finantsvara efektiivse intressimääraga.

Igal aruandekuupäeval hindab Grupp, kas korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade krediidikvaliteet on langenud. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Asjaolud, mis annavad indikatsiooni, et finantsvara krediidikvaliteet on langenud, on järgmised:

• võlgniku olulised finantsraskused;
• lepingu rikkumine (kohustuste mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine);
• laenu või ettemakse restruktureerimine tingimustel, mida Grupp muul juhul ei oleks teinud;
• on tõenäoline, et võlgnik satub makseraskustesse.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse languse võrra vähendatakse varade raamatupidamislikku maksumust.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.

Varude soetusmaksumuse kuluks arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud kulud.

Materiaalne põhivara

Põhivarana kajastatakse Grupi oma majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kaupluste rendipindadel tehtud kapitaalremondi maksumus amortiseeritakse kas rendiperioodi või vara kasuliku eluea jooksul sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Muud hooldus- ja remondikulud kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul:

•	hooned ja rajatised
	- rendipindadega seotud põhivara	5-7	aastat;
•	masinad ja seadmed	2-7	aastat;
•	muu inventar	2-10	aastat.

Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Igal bilansipäeval hindab juhatus, kas on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad põhivarade väärtuse võimalikule langusele. Juhul kui need eksisteerivad, määrab juhatus põhivara kaetava väärtuse (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või vara kasutusväärtus). Juhul kui kaetav väärtus on väiksem vara bilansilisest maksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla kaetava väärtuseni. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud ärikulud". Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus.

Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel "Muud äritulud ja -kulud".

Immateriaalne põhivara (v.a firmaväärtus)

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja vara kasutusvalmidusse viimisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Kaubamärgid ja litsentsid

Omandatud kaubamärgid ja litsentsid võetakse finantsseisundi aruandes arvele soetusmaksumuses. Kaubamärkidel ja litsentsidel on piiratud kasulik eluiga ja neid kajastatakse jääkväärtuses. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil ja põhivarad amortiseeritakse lineaarselt järgmise eeldatava kasuliku eluea jooksul:

•	litsentsid	10 aastat;

• kaubamärgid kuni 50 aastat.

Kaubamärkide ja litsentsidega seotud amortisatsioonikulu kajastatatakse kasumiaruandes kirjetel "Turustuskulud" ja "Üldhalduskulud", sõltuvalt vara olemusest ja kasutusotstarbest.

Tarkvara

Tarkvara arenduse ja hooldusega seotud väljaminekud kajastatakse perioodi kuludes. Väljaminekud, mis on otseselt seotud Grupi poolt kontrollitava tarkvaraga, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ja millest tõenäoliselt saadakse enam kui ühe aasta jooksul majanduslikku tulu, mis ületab tehtud kulutused, võetakse arvele immateriaalse varana. Väljaminekud sisaldavad tarkvara arendamisega seotud töötajate palgakulu ja arendamisega otseselt seotud osa üldkuludest.

Tarkvara arendusega seotud kulud, mis kajastatakse immateriaalsete varadena, amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende eeldatava kasuliku eluea (3-10 aasta) jooksul.

Tarkvaraga seotud amortisatsioonikulu kajastatatakse kasumiaruandes kirjetel "Turustuskulud" ja "Üldhalduskulud", sõltuvalt vara olemusest ja kasutusotstarbest.

Firmaväärtus

Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus tasutud soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel – identifitseeritavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning vähemusosaluse osa õiglases väärtuses. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes

selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Äriühenduse soetamise käigus tekkinud firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud aruandes immateriaalse varana. Erinevus omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel (negatiivne firmaväärtus) kajastatakse kasumiaruande kirjel "Muud äritulud".

Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus finantsseisundi aruandes selle soetusmaksumuses. Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele.

Igal bilansipäeval (või tihedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab firmaväärtuse väärtuse võimalikule langusele) viiakse läbi vara väärtuse languse test ning vajadusel hinnatakse firmaväärtus alla tema kaetavale väärtusele (kui see on väiksem bilansilisest maksumusest).

Põhivara väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, vaid kord aastas testitakse vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Amortiseeritavate varade ja piiramatu kasuliku elueaga varade (maa) puhul hinnatakse, kas esineb asjaolusid, mis viitavad vara väärtuse võimalikule langusele. Selliste asjaolude esinemise korral leitakse vara kaetav väärtus ning võrreldakse seda vara bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil leitakse kaetav väärtus kas iga üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille osas on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv majandusüksus).

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas vara kaetav väärtus on tõusnud. Allahindluse tühistamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata.

Rendilepingud

Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annb õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Grupp IFRS 16 rendi definitsiooni.

Grupp kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab Grupp lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle eraldiseisva hinna alusel.

Grupp kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused.

Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Grupile rendiperioodi lõpus üle või kui kasutusõiguse vara jääkväärtus viitab sellele, et Grupp plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul

amortiseeritakse kasutusõiguse vara alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Grupi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara ning rendikohustust teatud ümberhindamistel.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Grupp diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Grupp leiab alternatiivse laenuintressimäära kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani.

Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad:

• fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed);
• trahvid rendilepingu katkestamisel (kui katkestamine on piisavalt kindel);
• väljaostuhind (kui vara ost on piisavalt kindel);
• garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus); ja
• indeksist või määrast sõltuvad rendimaksed.

Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Rendikohustust arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Grupp muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed (sealhulgas sisuliselt fikseeritud rendimaksed).

Grupp on kasutanud standardites IFRS 16.42 A ja 42 B sätestatud erandit, kusjuures otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevaid muudatusi ja kõigi järgmiste tingimuste täitmist ei loeta rendimuudatuseks:

• rendimaksete muutuse tulemuseks on renditasu muudetud tasu, mis on põhimõtteliselt sama või väiksem kui vahetult eelnenud renditasu;
• rendimaksete mis tahes vähendamine mõjutab ainult makseid, mis algselt olid tasumisele kuuluvad 30. juunil 2022 või varem (näiteks rendisoodustus vastaks sellele tingimusele, kui selle tulemusel väheneksid rendimaksed 30. juunil 2022 või enne seda ja rendimaksed suureneksid ka pärast 30. juuni 2022); ja
• ülejäänud rendilepingu tingimusi ei muudeta.

Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjuste tõttu, tehakse kasutusõiguse vara raamatupidamislikus maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui kasutusõiguse vara raamatupidamislik maksumus on vähendatud nullini.

Grupp on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Grupp kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Kohustused töövõtjate ees

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Grupp moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele.

Eraldis kajastatakse juhul, kui Grupil on enne aruandeperioodi lõpu seisuga tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.

Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandeperioodi lõpu seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti iga aruandeperioodi lõpus. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel kasutatakse tulumaksueelset diskontomäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Kohustuse suurenemine aja möödudes kajastatakse intressikuluna.

Tingimuslikeks kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või nende suuruse hindamine ei ole usaldusväärne. Tingimuslikud kohustused avalikustatakse konsolideeritud aastaaruande lisades.

Omakapital

Aktsiakapital

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena real "Ülekurss" või selle puudumisel real "Eelmiste perioodide jaotamata kasum". Eelisaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus, kui nad vastavad omakapitaliinstrumendi mõistele või kui nad moodustavad liitfinantsinstrumendi, mis sisaldab omakapitali mõistele vastavat komponenti. Eelisaktsiate väljastamisega seotud tehingukulud kajastatakse omakapitaliinstrumendi puhul omakapitalist mahaarvamisena ja liitfinantsinstrumendi puhul proportsionaalselt kohustisest ja omakapitalist mahaarvamisena.

Muud reservid

Reserve, mis ei ole finantsinstrumentide omakapitali komponendid, moodustatakse vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele. Reservide arvelt võib katta eelnevate perioodide kahjumeid ja neid võib kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muudest reservidest ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Segmendiaruandlus

Ärisegmendid on ettevõtte osad, mis osalevad äritegevuses ja millelt ettevõte võib teenida tulu ja kanda kulusid, millele on kättesaadavad eraldi finantsandmed ja mille tegevuskasum vaadatakse regulaarselt üle ettevõtte igapäevaste otsuste langetajate poolt, otsustamaks segmendile vahendite eraldamine ja hindamaks segmendi tulemuslikkust.

Segmendiaruandlus on esitatud kooskõlas kontserni igapäevaste otsuste langetajatele esitatava sisemise aruandlusega. Igapäevaste otsuste langetaja, kes on vastutav vahendite eraldamise ja tegevusvaldkondade tulemuslikkuse hindamise eest, on määratletud kui Emaettevõtte juhatus.

Tulude arvestus

Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Grupil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

All olev tabel annab ülevaate klientidega sõlmitud lepingute täitmise kohustuste olemuse ja ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja sellega seotud tulude kajastamise põhimõtete kohta.

Toote/teenuse tüüp	Toimingukohustuste täitmise iseloom ja ajastus, sealhulgas olulised maksetingimused	Tulude kajastamise põhimõtted
Jaemüük	Kliendid omandavad kauba üle kontrolli sel hetkel, mil kaup on Grupi poolt kliendile üle antud ja klient on vastava kauba aktsepteerinud. Tasumine toimub klientide poolt koheselt poes. Kliendid saavad kauba eest tasuda kas sularahas või maksekaardiga.	Kaupade müügist saadav tulu kajastatakse hetkel, mil müügitehing viiakse jaemüügikaupluses kliendiga lõpule. Kaupade tagastamise õigus on kooskõlas asjakohase riigi kohalike reeglitega. Ajalooliste andmete ja parimate
	Klientidel on õigus ostetud kaupu tagastada 14 päeva jooksul. Üldjuhul raha tagastust kauplustes ei pakuta (võimalik on toode välja vahetada teise suuruse või mudeli vastu ja samuti on võimalik kinkekaarti saada tagastatud kauba väärtuses). Kui toode on defektiga,siis on klientidel õigus ostetud kaup tagastada 6 kuu jooksul.	hinnangute põhjal arvutatakse ja kajastatakse tagastusreserv ja õigus tagastatud kaubale. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama.
		Grupp moodustab eraldise toodete osas, kus Grupil on vastavalt garantiitingimustele kohustus parandada või asendada vigane toode. 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga ei ole Grupis olulist garantiieraldist.
E-kaubandus	E-poe müükide puhul omandavad kliendid kauba üle kontrolli sel hetkel, mil kaup on kliendi juurde kohale toimetatud. Tasumine toimub klientide poolt koheselt. Kliendid saavad kauba eest tasuda krediitkaardiga või otse panga kaudu. Klientidel on õigus ostetud kaupu tagastada 14 päeva jooksul alates paki kättesaamise päevast.	Tulu kajastatakse siis, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile, st kui klient aktsepteerib nende kaupade tarnimist. Tulu kajastatakse saadud tasu eeldatavas väärtuses (võttes arvesse võimalikke tagastusi). Grupp kasutab varieeruva tulu hindamiseks eeldatava väärtuse meetodit, arvestades sarnaste tunnustega lepingute suurt hulka. Seejärel
	E-poe registreeritud kasutajatel on õigus pakk tagastada 30 päeva jooksul. Kui toode on defektiga, siis on klientidel õigus ostetud kaup tagastada 2 kuu jooksul.	rakendab Grupp muutuva tasu hinnangute piiramise nõudeid, et määrata kindlaks muutuva tasu summa, mida saab tehinguhinnas kajastada ja tuluna kajastada. Tagastuskohustust kajastatakse eeldatavalt tagastatava kauba eest (s.o. summa, mis ei sisaldu tehinguhinnas). Vara tagastamise õigust (ja vastavat müügihinna korrigeerimist) kajastatakse kauba kliendilt tagasinõudmise õiguse eest.

Finantseerimise komponent

Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Ettevõtte tulumaks Eestis

Vastavalt kehtivale seadusandlusele ettevõtete kasumit Eestis ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka varade ja kohustuste bilansiliste väärtuste ning maksubaasi ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumilt ja muudelt tütarettevõtete reservide omandamise järgsetelt liikumistelt, välja arvatud juhul, kui Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Ettevõtte tulumaks teistes riikides

Kuni 2017 kehtinud tulumaksuseaduse kohaselt maksustati Läti ettevõtete kasum. Seega kajastati seni edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt Läti tütarettevõtete varade ja kohustuste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste maksumuste vahel konsolideeritud aruandes. Uue tulumaksu seaduse järgi maksustatakse alates 1. jaanuarist 2018 kasum, mis on tekkinud pärast 2017. aastat, selle jaotamisel maksumääraga 20/80. Seaduse üleminekureeglid lubavad dividendidelt makstavat kasumit vähendada, kui ettevõttel on 31.12.2017 seisuga kasutamata maksukahjumeid või teatud eraldisi.

Uue maksuseaduse tõttu ei ole enam maksubaaside ning varade ja kohustuste bilansilise maksumuse vahel erinevusi ning seetõttu ei teki Lätis tütarettevõtjate suhtes edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi. Kõik varasematel perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused kajastati 2017. aastal ja sellega seotud tulumaksukulu / -tulu kajastati kasumiaruandes või muus koondkasumis / omakapitalis muu koondkasumiaruande kaudu kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade / kohustuste osas. tulu / omakapital.

Edasilükkunud tulumaks makstakse omandamise järgselt jaotamata kasumi ja muude omandamise järgsete tütarettevõtete reservide liikumiste pealt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et erinevus dividendide kaudu ega lähitulevikus muul viisil ei kao.

Kontsern kontrollib ajutiste erinevuste tühistamist, mis on seotud tütarettevõtete dividendidelt võetavate maksudega või nende käsutamisel saadud kasumiga. Grupp ei kajasta selliste ajutiste erinevuste osas

edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus taastuvad.

Vastavalt kohalikele tulumaksuseadustele maksustatakse Leedus ettevõtte kasumit, mida on korrigeeritud seaduses ettenähtud püsivate ja ajutiste erinevustega, tulumaksuga.

Ettevõtte tulumaksu määrad

	2022	2021
Eesti	20%	20%
Läti	20%	20%
Leedu	15%	15%

Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarvestuse ja konsolideeritud finantsaruandes kajastatud vara ja kohustuste bilansiliste väärtuste vahel. Põhilised ajutised erinevused tekivad põhivara amortisatsioonist ja edasikantavast maksukahjumist. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse kehtivate või eeldatavalt kehtivate maksumääradega, mis on rakendatavad nendel perioodidel, kui ajutised erinevused või maksukahjumid realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara ja kohustused on tasaarveldatud ainult ühe Gruppi kuuluva äriühingu piires. Edasilükkunud tulumaksuvara ajutistelt erinevustelt ning maksukahjumitelt kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult siis, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Edasilükkunud tulumaks arvestatakse ajutistelt erinevustelt investeeringutest tütarettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui ajutise erinevuse realiseerumine on Grupi kontrolli all ja ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline.

Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu potentsiaalsete aktsiatega, mis omavad lahustavat mõju puhaskasumile aktsia kohta.

Aruandekuupäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on välja toodud raamatupidamise aastaaruande lisades.

LISA 2 Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Käesoleva konsolideeritud majandusaasta aruande koostamisel on juhtkond teinud otsuseid ja hinnanguid, mis mõjutavad Grupi arvestuspõhimõtete rakendamist ning kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad nendest hinnangutest erineda.

Hinnangud ja nende aluseks olevad eeldused vaadatakse jooksvalt üle. Hinnangute muudatusi kajastatakse edasiulatuvalt.

Otsused

Informatsioon arvestuspõhimõtete rakendamisel tehtud otsuste kohta, millel on kõige olulisem mõju finantsaruannetes kajastatud summadele, on esitatud järgmistes lisades:

• Lisa 12: Rendilepingute pikkus lepingute renditingimuste määramine
• Lisa 16: Allutatud laenud klassifitseerimine finantskohustisteks või omakapitaliinstrumentideks
• Lisa 24: Ivo Nikkolo kaubamärkide müük ja kajastamine ainulitsentsi alusel

Eelduste ja hinnangutega seotud ebakindlused

Teave eelduste ja hinnangute ebakindluste kohta aruandekuupäeval, millel on märkimisväärne risk varade ja kohustuste bilansilise maksumuse oluliseks korrigeerimiseks järgmisel majandusaastal, on esitatud järgmistes lisades:

• Lisa 4: Ivo Nikkolo kaubamärkide müüginõudega seotud väärtuse risk
• Lisa 7: Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine
• Lisa 11: Firmaväärtuse testimine vara väärtuse languse määramise testis kasutatud eeldused
• Lisa 31: Tegevuse jätkuvus

Õiglase väärtuse mõõtmine

Mitmed Grupi arvestuspõhimõtted ja avalikustatavad andmed nõuavad õiglase väärtuse mõõtmist nii finantskui ka mittefinantsvarade ja -kohustuste puhul. Vara või kohustuse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutab Grupp võimaluste piires jälgitavaid turuandmeid.

Grupp kategoriseerib finantsinstrumendid sõltuvalt nende ümberhindlusest kolmele eri tasemele:

• Tase 1: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse börsi või muu aktiivse reguleeritud turu korrigeerimata hinnas.
• Tase 2: Finantsinstrumendid, mida hinnatakse hindamismeetoditega, mis põhinevad jälgitavatel sisenditel. Selle kategooria alla liigituvad näiteks finantsinstrumendid, mis on hinnatud kasutades sarnaste instrumentide hindu aktiivsel reguleeritud turul või ka finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatakse küll reguleeritud turu hinda, kuid mille likviidsus börsil on madal.
• Tase 3: Finantsinstrumendid, mille ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.

Kui vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid langevad õiglase väärtuse hierarhia erinevatele tasanditele, liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse hierarhia tasemele kui kõige madalaima taseme sisend, mis on oluline kogu mõõtmise jaoks.

Grupp kajastab õiglase väärtuse hierarhia tasemete vahelisi liikumisi selle aruandeperioodi lõpus, mille jooksul muutus toimus.

Lisateavet õiglase väärtuse mõõtmisel tehtud eelduste kohta on toodud järgmistes lisades:

• Lisa 4: Finantsriskid, õiglase väärtuse alapeatükk

LISA 3 Vigade korrigeerimised

Konsolideeritud majandusaasta aruanne

Aruandeperioodil tuvastas Grupp järgmised vead:

• IFRS 16 rendiarvestus sisaldas endas aritmeetilisi ja faktilisi vigu. Vigade tõttu olid kasutusõiguse varad ja rendikohustised alahinnatud;
• Suur-Karja 14 asuva Ivo Nikkolo kaupluse üürilepingu osas oli Grupp üles võtnud tasumata rendimaksete osas eraldise. Samas summas oli kajastatud juba ka rendikohustis finantsaruannetes. Vea tõttu olid muud kohustised ja turustuskulud ülekajastatud;
• Konsolideeritud 2021. aasta äritegevusest tulenevate rahavoogude aruande alguspunktiks oli ärikasum (-kahjum). IAS 7 selgitab, et kui ettevõte kasutab äritegevuse rahavoogude kajastamisel kaudmeetodit, siis rahavoogude alguspunktiks on puhaskasum (-kahjum), mitte ärikasum (-kahjum); ja
• Konsolideeritud 2021. aasta rahavoogude aruandes oli ebakorrektne kajastus äritegevuse rahavoogude grupis seoses ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund SICAV-SIF poolt 31.12.2021 sõlmitud laenulepinguga, mille alusel anti 500 tuhande euro suurune allutatud laen (laen laekus 23.02.2022). Laenuleping kajastati äritegevuse rahavoogudes nii muu mitterahalise korrigeerimisena kui ka käibekapitali muutuste korrigeerimisena. See-eest laenulepingu sõlmimine ei mõjutanud puhaskasumit, mistõttu pole vaja teda äritegevuse rahavoogudest välja korrigeerida. Kuna laenuleping on olemuselt finantseerimistegevusega seotud rahavoog, siis ei pea seda kajastama käibekapitali muutuste korrigeerimisena.

Vigade korrigeerimised ei mõjuta oluliselt 2021. aasta tava- ja lahjendatud aktsiakasumit.

Eelnevate perioodide vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt, välja arvatud määral, mil on teostamatu kindlaks määrata kas vea perioodispetsiifilisi mõjusid või kumulatiivset mõju. Antud juhul ei olnud juhatusel võimalik IFRS 16 rendiarvestuse puhul kindlaks määrata vigade perioodispetsiifilisi mõjusid ühe või enama esitatud eelneva perioodi võrdlusandmete tõttu, mistõttu korrigeerib Grupp varaseima perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid, mille suhtes tagasiulatuv korrigeerimine on teostatav (31.12.2021).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

	Enne	IFRS 16 vea	Eraldise vea	Pärast
31.12.2021	korrigeerimisi	korrigeerimine	korrigeerimine	korrigeerimisi
Vara kasutusõigus	5 956	225	0	6 181
Muud varad	5 539	0	0	5 539
Vara kokku	11 495	225	0	11 720
Rendikohustis	5 956	399	0	6 355
Võlad hankijatele ja muud kohustused	2 438	0	-109	2 329
Muud kohustused	2 789	0	0	2 789
Kohustused kokku	11 183	399	-109	11 473
Jaotamata kasum (-kahjum)	-9 527	-174	109	-9 592
Muud kirjed	9 839	0	0	9 839
Omakapital kokku	312	-174	109	247

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruanne

	Enne	IFRS 16 vea	Eraldise vea	Pärast
2021	korrigeerimisi	korrigeerimine	korrigeerimine	korrigeerimisi
Brutokasum	6 120	0	0	6 120
Turustuskulud	-8 084	0	109	-7 975
Muud	-936	0	0	-936
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	-2 900	0	109	-2 791
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum)	-2 900	0	109	-2 791

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

		Äritegevuse	Allutatud
		rahavoogude	laenu vea
	Enne	alguspunkti	korrigeerimine	Pärast
2021	korrigeerimisi	korrigeerimine		korrigeerimisi
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)	-2 505	2 505	0	0
Puhaskasum (-kahjum)	0	-2 791	0	-2 791
Kasumi (-kahjumi) korrigeerimised	3 953	0	-500	3 453
Muutused käibekapitalis	16	-109	500	407
Makstud intressid ja muud finantskulud	-34	34	0	0
Intressikulud	0	330	0	330
Inressitulud	0	0	0	0
Tulumaksukulu	0	65	0	65
Rahavood äritegevusest kokku	1 430	34	0	1 464
Rahavood investeerimistegevusest kokku	-369	0	0	-369
Rahavood finantseerimisest kokku	-1 874	-34	0	-1 908
Rahavood kokku	-813	0	0	-813

Emaettevõtte eraldiseisev aruanne

Aruandeperioodil tuvastas Emaettevõte järgmised vead:

• IFRS 16 rendiarvestus sisaldas endas aritmeetilisi ja faktilisi vigu. Vigade tõttu olid kasutusõiguse varad ja rendikohustised alahinnatud;
• Emaettevõtte 2021. aasta äritegevusest tulenevate rahavoogude aruande alguspunktiks oli ärikasum ( kahjum). IAS 7 selgitab, et kui ettevõte kasutab äritegevuse rahavoogude kajastamisel kaudmeetodit, siis rahavoogude alguspunktiks on puhaskasum (-kahjum), mitte ärikasum (-kahjum);
• Emaettevõtte 2021. aasta rahavoogude aruandes oli ebakorrektne kajastus äritegevuse rahavoogude grupis seoses ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund SICAV-SIF poolt 31.12.2021 sõlmitud laenulepinguga, mille alusel anti 500 tuhande euro suurune allutatud laen (laen laekus 23.02.2022). Laenuleping kajastati äritegevuse rahavoogudes nii muu mitterahalise korrigeerimisena kui ka käibekapitali muutuste korrigeerimisena. See-eest laenulepingu sõlmimine ei mõjutanud puhaskasumit, mistõttu pole vaja teda äritegevuse rahavoogudest välja korrigeerida. Kuna laenuleping on olemuselt finantseerimistegevusega seotud rahavoog, siis ei pea seda kajastama käibekapitali muutuste korrigeerimisena; ja
• Emaettevõtte omakapitali muutuste aruandes kajastatud omakapitali väärtus ei ole vastavuses Emaettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatud omakapitaliga.

Eelnevate perioodide vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt, välja arvatud määral, mil on teostamatu kindlaks määrata kas vea perioodispetsiifilisi mõjusid või kumulatiivset mõju. Antud juhul ei olnud juhatusel võimalik IFRS 16 rendiarvestuse puhul kindlaks määrata vigade perioodispetsiifilisi mõjusid ühe või enama esitatud eelneva perioodi võrdlusandmete tõttu, mistõttu korrigeerib Grupp varaseima perioodi varade, kohustiste ja omakapitali algsaldosid, mille suhtes tagasiulatuv korrigeerimine on teostatav (31.12.2021).

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	Enne	IFRS 16 vea	Pärast
31.12.2021	korrigeerimisi	korrigeerimine	korrigeerimisi
Vara kasutusõigus	284	196	480
Muud varad	4 619	0	4 619
Vara kokku	4 903	196	5 099
Rendikohustis	443	36	479
Muud kohustused	4 251	0	4 251
Kohustused kokku	4 694	36	4 730
Jaotamata kasum (-kahjum)	-9 630	160	-9 470
Muud kirjed	9 839	0	9 839
Omakapital kokku	209	160	369

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Enne	Korrigeerimised	Pärast
31.12.2021	korrigeerimisi		korrigeerimisi
Jaotamata kasum (-kahjum)	-9 745	2751	-9 470
Muud kirjed	9 839	0	9 839
Omakapital kokku	94	2751	369
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus	-863	0	-863
Korrigeeritud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	1 081	-340	741
Konsolideerimata omakapital	312	-652	247

¹Omakapitali kirje korrigeerimine summas 275 tuhat eurot kujuneb järgmiselt:

• 160 tuhat eurot on tingitud IFRS 16 algsaldode korrigeerimisest; ja
• 115 tuhat eurot on tingitud asjaolust, et Emaettevõtte omakapitali muutuste aruandes oli omakapitali kokku summa 115 tuhat eurot väiksem kui Emaettevõtte finantsseisundi aruandes.

²Vaata konsolideeritud finantsseisundi aruandes tehtud korrigeerimisi kirjel "Jaotamata kasum (-kahjum)".

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

		Äritegevuse rahavoogude	Allutatud laenu vea
	Enne	alguspunkti	korrigeerimine	Pärast
2021	korrigeerimisi	korrigeerimine		korrigeerimisi
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum)	-2 902	2 902	0	0
Puhaskasum (-kahjum)	0	-3 034	0	-3 034
Kasumi (-kahjumi) korrigeerimised	1 148	0	-500	648
Muutused käibekapitalis	-119	0	500	381
Makstud intressid ja muud finantskulud	-34	34	0	0
Intressikulud	0	132	0	132
Rahavood äritegevusest kokku	-1 907	34	0	-1 873
Rahavood investeerimistegevusest kokku	-158	0	0	-158
Rahavood finantseerimisest kokku	-1 401	-34	0	1 367
Rahavood kokku	-664	0	0	-664

LISA 4 Finantsriskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Grupp kokku erinevate riskidega, mille juhtimine on oluline ning lahutamatu osa Grupi äritegevusest. Grupi võime identifitseerida, mõõta ning kontrollida erinevaid riske on oluliseks sisendiks kogu Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Peamisteks riskifaktoriteks on tururisk (sh valuutarisk, intressirisk ja hinnarisk), krediidirisk, likviidsusrisk ja tegevusrisk. Grupp kasutab teatavate riskide maandamiseks jaehindade reguleerimise võimalust, kulubaasi vähendamist ning vajadusel ka grupisiseste tehingute ümberstruktureerimist.

Grupi riskijuhtimise aluseks on Nasdaq Tallinna börsi, Finantsinspektsiooni ja teiste regulatiivsete organite poolt seatud nõuded, üldiselt aktsepteeritud raamatupidamisstandardite ja hea tava järgimine ning Grupi sisemised regulatsioonid ja riskipoliitikad. Riskide juhtimine üldisel tasandil sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ning kontrollimist. Peamine roll riskide juhtimisel ja riskiprotseduuride kinnitamisel on Emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse riskide maandamiseks võetud meetmete üle.

Tururisk

Valuutarisk

1. ja 2021. aastal toimusid müügid eurodes. Grupi valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostudega. Valdav osa toodangu jaoks vajaminevast põhimaterjalist ostetakse Euroopa Liidust ja valmistoodangut väljastpoolt Euroopa Liitu. Olulisemad ostuvaluutad on EUR (euro) ja USD (USA dollar). Euroopa Rahaliitu kuuluvate maadega kaubeldakse eurodes.

Grupi tulemusi mõjutab välisvaluuta kursside kõikumine euro suhtes. Aruandeperioodi keskmiste valuutakursside muutuse mõju euro suhtes oli järgmine:

Keskmised kursid	2022	2021
USD (USA dollar)	-6,12%	3,55%

Muutus bilansipäeva valuutakurssides euro suhtes oli järgmine:

Bilansipäeva kursid
USD (USA dollar)	-5,83%

Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 4), nõuded ostjatele (Lisa 5) ning võlakohustused (Lisa 12) on eurodes ja seetõttu ei ole valuutariskile avatud. Võlad hankijatele (Lisa 13) sisaldavad endas osaliselt kohustusi välisvaluutas ning on seetõttu valuutariskile avatud.

Juhatus jälgib valuutakursside kõikumist ja valuutakursside prognoose pidevalt ning hindab, kas kursside muutused ületavad Grupi sätestatud riskitaluvuse määra. Kui juhatus tuvastab, et on risk riskitaluvuse määra ületamiseks, siis riski vähendamiseks saab võimaluse korral juhatus kasutada erinevaid vahendeid, näiteks:

• Välisvaluutas fikseeritud maksete ajastamine (muuta maksete ajastust nõnda, et kasutada ära oodatavaid vahetuskursside muutusi); ja
• Reservide hoidmine välisvaluutas.

Intressirisk

Kuna Grupi raha ja raha ekvivalendid on hoiustatud fikseeritud intressimääraga ja Grupil puuduvad muud olulised intressi kandvad varad, ei mõjuta turu intressimäärade muutus Grupi tulusid ega äritegevuse rahavoogu.

Grupi rahavoo intressirisk on peamiselt seotud lühi- ja pikaajaliste võlakohustustega, mis kannavad ujuvat intressimäära. Intressirisk on eelkõige seotud Euribor-i võimaliku kõikumisega ja pankade keskmiste intressimäärade muutumisega. Grupi riskimarginaalid ei ole oluliselt muutunud ning vastavad turutingimustele.

31.12.2022 seisuga oli Grupi intressikandvate võlakohustuste intressimäärade struktuur järgmine:

	31.12.2022	31.12.2021 korrigeeritud
Muutumatu määraga võlakohustused (lisa 12)	5 109	6 354
Muutuva määraga võlakohustused (lisa 13)	3 096	2 697
Kokku	8 205	9 051

Kui ujuva intressimääraga võlakohustuste intressimäärad oleksid aruandeperioodil muutunud ühe või kahe protsendipunkti võrra eeldusel, et muud muutuvad tegurid oleksid jäänud konstantseks, oleks Grupi aruandeperioodi kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (või kahanenud) alljärgnevalt.

	2022	2021
Kahe protsendipunkti suurune tõus1	-62	-
Ühe protsendipunkti suurune tõus	-33	-9
Ühe protsendipunkti suurune langus	25	1

¹Võrreldaval perioodil ei ole analüüsitud kahe protsendipunkti suuruse tõusu mõju Grupi aruandeperioodi tulemustele, sest võrreldaval perioodil ei olnud intressimäärade tõus aktuaalne.

Aruandeaastal ja sellele eelnenud majandusaastal on juhtkond hinnanud ja teadvustanud intressiriski ulatust, kuid ei ole sõlmitud tehinguid intressiriski maandamiseks finantsinstrumentidega, kuna juhtkonna hinnangul on intressiriski ulatus alla riskitaluvuse piiri.

Hinnarisk

Grupi tegevus sõltub suuresti toorainetest (mida on vaja Grupi tarnijatel toodete tootmiseks) ja logistikast (varude transport tarnijate juurest ja turgudevaheline transport). Aruandeaastat iseloomustab kõrge hindade kasv, mida põhjustab keeruline majanduslik ja geopoliitiline seisukord.

Grupp ei ole avatud hinnariskile seoses finantsinstrumentidega, kuna ei omata investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Krediidirisk

Grupi krediidirisk tuleneb rahast ja raha ekvivalentidest, deposiitidest pankades ja finantsasutustes ning nõuetest ostjatele.

Raha ja raha ekvivalendid

Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides peamiselt investeerimisjärgu krediidireitinguga hinnatud pankasid ja finantseerimisasutusi.

Raha ja raha ekvivalendid hoiustava panga krediidireitingu (Moody's) lõikes¹

	31.12.2022	31.12.2021
Aa3	178	343
Baa2	23	239
Kokku (lisa 4)	201	582

¹Krediidireiting on antud pikaajalistele deposiitidele.

Nõuded

Maksimaalne nõuetest ostjatele (lisa 6) tulenev krediidiriski väljendav summa peale allahindlusi seisuga 31.12.2022 oli 84 tuhat eurot (31.12.2021: 41 tuhat eurot).

Müük jaeklientidele toimub reeglina kas sularahas või tuntud pankade maksekaartidega – seega ei kaasne jaeklientidega krediidiriski, välja arvatud risk, mis tuleneb pankadest ja finantseerimisasutustest, keda Grupp on aktsepteerinud lepingupartneritena.

Muud nõuded

Seisuga 31.12.2022 olid Grupi muud nõuded 5 756 tuhat eurot. Muud nõuded on seotud Grupi strateegilise otsusega müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Kaubamärkide müügihind oli 8 000 tuhat eurot, ning raha laekub Grupile neljas erinevas jaos, viimane makse Grupile toimub 2024. aasta lõpus. Aruandeaasta lõpu seisuga olid kõik lepingujärgsed rahavood laekunud Grupile. Vaata tehinguga seotud informatsiooni lähemalt lisast 24.

Aruandekuupäeva seisuga on kõik lepingulised rahavood laekunud tähtaegselt. Grupi hinnangul ei ole nõuded seisuga 31.12.2022 seotud olulise krediidiriskiga, sest puuduvad indikatsioonid Ostja võimalikust krediidilangusest ja maksehäiretest. Ostja on välismaise investeerimisfondi valitseva mõju all olev eriotstarbeline ühing (SPV). SPV on asutatud antud tehingu eesmärgil, mille tõttu ei ole SPV-l muid varasid, mille abil oma kohustusi Grupi ees rahuldada. Tulevaste perioodide lepinguliste rahavoogude laekumine on tugevalt seotud välismaise investeerimisfondi finantsseisust ja sellest, kui edukalt suudetakse vajaduse korral kaasata täiendavat kapitali, et täita oma lepingulisi kohustusi AS Baltika ees. Nõuetega seotud krediidiriski maandab asjaolu, et Grupi emaettevõtte kasuks on seatud kaubamärkide suhtes pandi seadmise kokkulepped, mis tagavad müügilepingus tulenevate kohustuste täitmise Ostja poolt. Tagatise võimalik realiseerimisväärtus ületab nõude raamatupidamislikku väärtust, mistõttu oodatav krediidikahjum on kas null või väga väike. Vaata täiendavalt juurde lisast 24 ja 31.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on võimalik risk, et Grupil on piiratud või ebapiisavad rahalised vahendid, et täita Grupi tegevusest tulenevaid kohustusi. Juhatus jälgib pidevalt rahavooprognoose, et hinnata Grupi rahaliste vahendite olemasolu ja piisavust võetud kohustuste täitmiseks ning Grupi strateegiliste eesmärkide finantseerimiseks.

Grupi käibekapital on aasta lõpu seisuga negatiivne. Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduskrediit, täiendavate aktsiate emiteerimine ja jälgib regulaarselt nõuete laekumist ja ostu- ja müügilepingute tingimusi. Arvelduskrediidi kasutamata summa seisuga 31.12.2022 oli 260 tuhat eurot (31.12.2021: 1 015 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei põhjusta negatiivne käibekapital Grupile raskusi kohustuste täitmisel 2023. aastal (vaata lisa 31).

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2022

	Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	4-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
2 Laenud (lisa 13)	4 096	120	3 096	1 000	4 216
Rendikohustis (lisa 12)	5 109	473	1 287	3 556	5 316
Võlad hankijatele (lisa 14)	1 012	989	23	147	1 159
Muud finantskohustused (lisa 14)	251	181	70	0	251
Kokku	10 468	1 763	4 476	4 703	10 941

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes seisuga 31.12.2021 (korrigeeritud)

		Diskonteerimata rahavood1
	Saldo	1-3 kuud	3-12 kuud	1-5 aastat	Kokku
2 Laenud (lisa 13)	2 781	93	275	2 436	2 804
Rendikohustis (lisa 12)	6 354	721	1 809	4 277	6 806
Võlad hankijatele (lisa 14)	1 032	1 010	11	11	1 032
Muud finantskohustused (lisa 14)	148	148	0	0	148
Kokku	10 315	1 971	2 095	6 724	10 789

¹Euribor-il põhinevate ujuva intressimääraga kohustuste täitmisest tulenevate rahavoogude prognoosimisel on kasutatud Euribor-i spot kurssi.

²Arvelduskrediit on klassifitseeritud laenuna, mille täitmine on vastavalt lepingulisele tagasimakse tähtajale.

Tegevusrisk

Enim mõjutavad Grupi tegevust majanduse tsüklilisus sihtturgudel ja muutused konkurentsitasemetes, samuti konkreetsete turgudega seotud riskid.

Riskide maandamiseks püüab Grupp tegutseda paindlikult jälgides pidevalt müügimahtusid ja konkurentide tegevust, tehes vajadusel muudatusi hinnatasemetes, turundustegevuses ja pakutavates kollektsioonides. Lisaks tsentraalsele informatsiooni kogumisele ja hindamisele on analüüsil ja tegevuse planeerimisel oluline roll igal sihtturul asuval turuorganisatsioonil, mis ühelt poolt võimaldab saada kiire ja vahetu tagasiside turul toimuvast ning teiselt poolt arvestada adekvaatselt kohalike oludega.

Kuna paindlikkuse suurendamisel on oluline roll Grupi konkurentsivõime tõstmisel, tehakse pidevaid pingutusi olulisemate äriprotsesside tsükliaegade lühendamiseks ja võimalike hälvete mõju minimeerimiseks. Avatus muutustele ja kiire reageerimine võimaldavad parandada varude kogust ja struktuuri ning kollektsioonide vastavust tarbijate ootustele.

Olulisimaks tegevusriskiks on risk, et Grupp ei suuda luua tarbijate ootustele vastavaid kollektsioone ja et kaupu ei ole võimalik soovitud ajal ja koguses müüa. Hea tootekollektsiooni tagamiseks on Grupis loodud tugev tunnustust leidnud disainerite meeskond, kes jälgib ja on pidevalt kursis moetrendidega rahvusvaheliselt tunnustatud kanalite kaudu.

Rõivaste müügil on paratamatuks riskiteguriks ilm. Kollektsioonid luuakse ja müügimahud ning müügi ajastamine planeeritakse eeldusel, et sihtturul valitseb hooajale tavapärane ilm – keskmisest oluliselt erinevate ilmastikutingimuste korral võib müügitulemus planeeritust märgatavalt erineda.

Keerulisemad äritegevuse ja majanduslikud tingimused võivad omada mõju juhtkonna antud hinnangutele rahavoo prognooside ning rahaliste ja mitterahaliste finantsvarade väärtuse osas. Kättesaadava info osas on juhtkond korrigeerinud väärtuse prognoose vastavalt. Siiski ei ole võimalik juhtkonnal usaldusväärselt hinnata edasist finantsturgude likviidsuse halvenemise ja valuuta- ning aktsiaturgude suurenenud volatiilsuse mõju grupi finantsseisundile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et toetada Grupi jätkusuutlikkust ja äritegevuse arenemist praegustes tingimustes.

Kapitali juhtimine

Grupi peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimisel on tagada Grupi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionäridele ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri on Grupil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele sisse makstud aktsiakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid vähendamaks kohustusi.

Pangalaenuleping sätestab teatud piiranguid ja teavitamiskohustusi dividendide maksmise, aktsiakapitali muutuste ja täiendava kapitali kaasamise osas.

Äriseadustik seab piirangu omakapitalile – omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist.

		31.12.2021
	31.12.2022	korrigeeritud
Aktsiakapital nimiväärtuses (lisa 16)	5 408	5 408
Omakapital	3 708	247
Omakapitali osakaal aktsiakapitalist	68,56%	4,57%

Aruandeperioodil on Grupi omakapital suurenenud 3 461 tuhande euro võrra võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga, mis on tingitud Grupi strateegilisest otsusest müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Tehingu tulemusena sai Grupp ühekordse kasumi summas 7 447 tuhat eurot, viies Grupi omakapitali vastavusse äriseadustikust tuleneva 50% aktsiakapitali nõudega. Vaata tehingu kohta lähemalt lisast 23 ja 24.

Grupp kasutab kapitali jälgimiseks netovõla ja omakapitali suhet. Netovõla ja omakapitali suhe arvutatakse netovõla suhtena omakapitali. Netovõlg saadakse raha ja raha ekvivalentide lahutamisel kogu intressikandvatest võlakohustustest. Pikaajaline eesmärk netovõla ja omakapitali suhtele on alla 50%. Grupp jälgib ka teisi näitajaid, milleks on netovõla ja EBITDA ning netovõla ja aktsiakapitali suhe.

Netovõla ja omakapitali suhe

		31.12.2021
	31.12.2022	korrigeeritud
Intressikandvad võlakohustused (lisa 12, 13)	8 275	9 143
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 5)	-222	-614

Netovõlg	8 053	8 529
Omakapital	3 708	247
Netovõla ja omakapitali suhe	217%	3 453%

Kapitalistruktuuri säilitamiseks või korrigeerimiseks võib Grupp tagastada kapitali aktsionäridele või emiteerida uusi aktsiaid. Grupi juhatuse jaoks on võtmetähtsusega viia lõpuni ettevõtte edukas saneerimine ning saavutada tavapärane äritegevus, mis võimaldab Grupil teenida regulaarset puhaskasumit tugevdamaks järk-järgult omakapitali positsiooni.

Õiglane väärtus

Klassifitseerimine ja õiglane väärtus

All olevas tabelis on näidatud finantsvarade ja finantskohustiste bilansilised jääkmaksumused ja õiglased väärtused, sealhulgas nende tasemed õiglase väärtuse hierarhias. See ei sisalda teavet õiglase väärtuse kohta finantsvarade ja finantskohustiste kohta, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses, kui bilansiline maksumus on õiglase väärtuse mõistlik ligikaudne väärtus.

	Bilansiline jääkmaksumus		Õiglane väärtus
31.12.2022	Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksu muses	Muud finantskohu stised	Kokku	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku
Finantsvarad, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses
Raha ja raha ekvivalendid	222	-	222
Nõuded ostjatele	84	-	84
Muud nõuded	5 756	-	5 756	-	5 642	-	5 642
Kokku	6 062	-	6 062	-	5 642	-	5 948
Finantskohustised, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses
Võlad hankijatele	-	1 012	1 012
Arvelduskrediit	-	2 740	2 740	-	2 640	-	2 640
Võlakohustused	-	356	356	-	349	-	349
Omanikelt saadud laenud	-	1 000	1 000	-	-	1 000	1 000
Kokku	-	5 108	5 108	-	2 989	1 000	5 001

	Bilansiline jääkmaksumus		Õiglane väärtus
31.12.2021	Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksu muses	Muud finantskohu stised	Kokku	Tase 1	Tase 2	Tase 3	Kokku
Finantsvarad, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses
Raha ja raha ekvivalendid	614	-	614
Nõuded ostjatele	41	-	41
Muud nõuded	500	-	500
Kokku	6 062	-	6 062
Finantskohustised, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses
Võlad hankijatele	-	1 032	1 032
Arvelduskrediit	-	1 985	1 985	-	1 960	-	1 960
Võlakohustused	-	712	712	-	708	-	708
Omanikelt saadud laenud	-	-	-	-	-	-	-
Kokku	-	3 373	3 373	-	2 668	-	2 668

Õiglase väärtuse mõõtmine

Enamus Grupi lühi- ja pikaajalistest võlakohustustest baseeruvad ujuval intressimääral, mis muutub vastavalt turu intressimäärale. Juhtkonna hinnangul ei ole Grupi riskimarginaalid oluliselt muutunud võrreldes laenude saamise ajaga ja Grupi võlakohustuste intressimäärad vastavad turutingimustele. Õiglase väärtuse määramiseks on kasutatud diskonteeritud rahavoogude analüüsi, diskonteerides lepingulisi tuleviku rahavooge kehtivate turuintressimääradega, mis on Grupile kättesaadavad sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel.

AS Baltika suuraktsionäri poolt antud intressivaba laen (vaata lisa 13 ja 28) on antud finantstoe eesmärgil. Juhtkond on hinnanud, et antud laen on vastavuses turutingimustele, sest turuosalised annaksid sarnase eesmärgiga laenu võrreldavatel tingimustel. Seega on juhtkonna hinnangul antud laenu bilansiline väärtus lähedane tema õiglasele väärtusele.

Lisainformatsiooni võlakohustuste bilansilise väärtuse ning intressimäärade kohta vaata lisast 13.

LISA 5 Raha ja raha ekvivalendid

	31.12.2022	31.12.2021
Sularaha kassas	21	32
Pangakontod ja üleöödeposiidid	201	582
Kokku	222	614

Raha ja raha ekvivalendid on kõik eurodes.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 4.

LISA 6 Nõuded ostjatele ja muud nõuded

Lühiajalised nõuded ostjatele ja muud nõuded	31.12.2022	31.12.2021
Nõuded ostjatele, neto	84	41
Muud nõuded 1	3 000	0
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2	185	100
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded, sh	16	47
Käibemaks	16	47
Muud lühiajalised nõuded3	0	508
Kokku	3 285	696

Pikaajalised nõuded ostjatele ja muud nõuded	31.12.2022	31.12.2021
Muud nõuded1	2 756	0
Kokku	2 756	0

¹Muud nõuded (lühi- ja pikaajaline osa) kajastab kaubamärgi müügist tekkinud nõue Niul OÜ vastu (lisa 4, 24).

²Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sisaldavad kaupluste ettemakstud renti ja kindlustust, ettemakseid infotehnoloogia teenuste eest ning muid sarnaseid kulusid.

³Muud lühiajalised nõuded sisaldavad kogunenud intresse, Paypal makseid (e-pood), kaardimakseid, maksekeskuse nõudeid.

Seisuga 31.12.2022 olid Grupi nõuded ostjatele ja muud nõuded 6 041 tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta lõpuga 5 345 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud Grupi strateegilise otsusega müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Kaubamärkide müügihind oli 8 000 tuhat eurot, ning raha laekub Grupile neljas erinevas jaos, viimane makse Grupile toimub 2024. aasta lõpus. Aruandeaasta lõpu seisuga olid kõik lepingujärgsed rahavood laekunud Grupile. Vaata lähemalt lisast 24 ja 31.

LISA 7 Varud

	31.12.2022	31.12.2021
Kangas ja furnituur	20	2
Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks	1 850	2 456
Ettemaksed hankijatele	104	33
Kokku	1 960	2 491
Kulu varude allahindlusest perioodil 1.01.-31.12.	-15	-100

Kulu varude allahindlusest on kajastatud kirjel "Valmistoodang ja ostetud kaup müügiks". Lisaks eeltoodule kajastas Grupp 2022. aastal inventuuride puudujääkidest ja muudest mahakandmistest tekkinud kulu summas 29 tuhat eurot (2021: 143 tuhat eurot). Varude allahindlused ja mahakandmised kajastati kasumiaruandes real "Müüdud kaupade kulu".

Varude neto realiseerimisväärtuse hindamine

Varude hindamisel lähtub juhatus parimast talle teadaolevast informatsioonist arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ja võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse suuruse määramisel lähtutakse valmiskauba puhul selle netorealiseerimisväärtusest ning võimalikust neto realiseerimismaksumusest. Materjali hindamisel lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu hindamisel.

LISA 8 Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31.12.2022

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Edasilükkunud maksukahjumilt	91
Kokku	91
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	91
pikaajaline osa	91
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 26)	11

Edasilükkunud tulumaks seisuga 31.12.2021

	Kokku
Edasilükkunud tulumaksuvara
Edasilükkunud maksukahjumilt	80
Kokku	80
Edasilükkunud tulumaksuvara, neto, sh	80
pikaajaline osa	80
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 26)	-65

Edasikantavatelt maksukahjumitelt arvestatud edasilükkunud tulumaksuvara realiseerumine sõltub tütarettevõtete tulevaste perioodide maksustatavatest kasumitest, mis ületavad bilansipäevaks akumuleerunud edasikantavaid kahjumeid. Aastaaruande koostamisel viidi läbi tütarettevõtete tulevaste perioodide kasumi analüüs. Kasumi tekkimise eelduseks on iga tütarettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastati summas, mille realiseerumine läbi tulevaste perioodide kasumi on tõenäoline.

Grupp kajastas 31.12.2022 finantsseisundi aruandes Leedu tütarettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara, mis tekiks edasikantavatelt maksukahjumitelt ning muudelt maksuperioodi erinevustelt, mida on võimalik kasutada tulevaste kasumite maksuvähendusena. Edasikantavaid maksukahjumeid ja muid maksubaasi erinevusi saab kasutada piiramatu aja jooksul Leedus, et katta 70% aasta maksukasumist.

LISA 9 Muud pikaajalised varad

	31.12.2022	31.12.2021
Deposiidid	107	172
Kokku	107	172

Deposiitide puhul on tegemist Grupi jaekaubandusega tegelevate tütarettevõtete rendilepingutega seotud tagatisrahaga.

LISA 10 Materiaalne põhivara

			Muu	Lõpetamata
	Hooned,	Masinad,		ehitised ja
	rajatised	seadmed	inventar	projektid	Kokku
31.12.2020
Soetusmaksumus	2 384	937	3 703	0	7 024
Akumuleeritud kulum	-1 794	-843	-3 169	0	-5 806
Jääkväärtus	590	94	534	0	1 218
Soetatud	28	47	118	35	228
Müüdud ja maha kantud	-15	-13	-62	0	-90
Kulum	-278	-31	-192	0	-501
31.12.2021
Soetusmaksumus	2 412	984	3 821	35	7 252
Akumuleeritud kulum	-2 087	-887	-3 423	0	-6 397
Jääkväärtus	325	97	398	35	855
Soetatud	454	49	432	6	941
Müüdud ja maha kantud Ümberklassifitseerimine põhivara	-57	-47	-37	0	-141
gruppide vahel	0	14	21	-35	0
Kulum	-176	-40	-170	0	-386
31.12.2022
Soetusmaksumus	2 075	860	2 763	6	5 704
Akumuleeritud kulum	-1 529	-787	-2 119	0	-4 435
Jääkväärtus	546	73	644	6	1 269

Grupp on plaanipäraselt jätkanud kahjumlike poodide sulgemist. 2022. aastal sulges Grupp 12 poodi. Olulisemad aruandeperioodi põhivara mahakandmised on seotud poodide sulgemisel maha kantud inventariga ja ehitustöödega.

Olulisemad investeeringud on seotud uute Ivo Nikkolo kontseptsioonikaupluste avamisega. Aruandeperioodil avas Grupp viis uue poekontseptsiooniga kauplust Eestis, Lätis ja Leedus ning lisaks Tallinnas Arsenali keskuses oma esimese Ivo Nikkolo outlet-kaupluse.

LISA 11 Immateriaalne põhivara

	Litsentsid,
	tarkvara ja	Kauba
	muu	märgid	Ettemaksed	Firmaväärtus	Kokku
31.12.2020
Soetusmaksumus	974	643	73	154	1 844
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-786	-461	0	0	-1 247
Jääkväärtus	188	182	73	154	597
Soetatud	141	0	0	0	141
Müüdud, maha kantud, alla hinnatud	0	0	-73	0	-73
Ümberhindamine	0	53	0	0	53
Amortisatsioon	-58	-29	0	0	-87
31.12.2021
Soetusmaksumus	1 115	643	0	154	1 912
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-844	-437	0	0	-1 281
Jääkväärtus	271	206	0	154	631
Soetatud	323	0	0	0	323
Müüdud	-41	-203	0	0	-244
Maha kantud	-12	0	0	0	-12
Amortisatsioon	-109	-3	0	0	-112
31.12.2022
Soetusmaksumus	1 385	440	0	154	1 979
Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus	-953	-440	0	0	-1 393
Jääkväärtus	432	0	0	154	586

Aruandeperioodil müüs Grupp osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest. Müüdud põhivara bilansiline jääkmaksumus müügi hetkel oli 244 tuhat eurot (sellest 41 tuhat eurot olid litsentsid, tarkvara ja muu ja 203 tuhat eurot kaubamärgid). Müügitehingu hind oli 8 000 tuhat eurot ja tehingu tulemuseks oli müügikasum 7 447 tuhat eurot, mis kajastati konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruande kirjel "Muud äritulud (-kulud"). Kaubamärkide müügilepingu järgselt sõlmisid Grupp ja kaubamärkide ostja omavahel kaubamärkide ainulitsentsilepingu, mille alusel jätkab Grupp kaubamärkide kasutamist. Grupp võttis ainulitsentsilepingu arvele immateriaalse varana soetusmaksumuses 252 tuhat eurot. Täpsem info tehingu kohta on avalikustatud lisas 24.

Laenude tagatiseks seatud immateriaalsete varade kohta on avalikustatud informatsioon lisas 13.

Firmaväärtuse kaetava väärtuse test

Juhatus on Grupi tütarettevõtte SIA Baltika Latvija soetamisel tekkinud firmaväärtuse hindamiseks läbi viinud vara väärtuse languse määramise testi. Raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisel on arvesse võetud tuleviku rahavood lähtuvalt planeeritud jaemüügimahtudest. Tuleviku rahavood on diskonteeritud tulumääraga, mis on rakendatav konkreetsel turul sarnases tööstusharus. Juhul kui raha genereeriva üksuse kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest maksumusest, hinnatakse firmaväärtus alla kuni kaetava väärtuseni.

31.12.2022 seisuga määrati SIA Baltika Latvija raha genereeriva üksuse kaetav väärtus lähtudes kasutusväärtuse arvutustest. Kasutusväärtuse leidmiseks koostati viie aasta detailsete maksueelsete rahavoogude prognoos. Alates kuuendast aastast kuni lõpmatuseni kasutati rahavoogude prognoosideks eeldatavat kasvumäära.

Kasutusväärtuse leidmiseks kasutatud näitajad

	Baltika Latvija
Seisuga 31.12	2022	2021
Firmaväärtuse bilansiline väärtus (tuhandetes)	154	154
Viie aasta kuine keskmine ruutmeetri müük	187 EUR/m2	169 EUR/m2
Kasv1	2%	2%
Brutomarginaal2	61%	57%
Diskontomäär3	17,35%	11,2%
Kaetava ja bilansilise väärtuse vahe (tuhandetes)	2 505	698

¹Prognoosides kasutatud rahavoo kasvumäär terminaalväärtuse määramiseks.

2 Juhatus määras brutomarginaali vastavalt ajaloolisele marginaalile ja vastavalt ootustele järgnevate aastate marginaalile.

³Rahavoogude prognoosides kasutatud tulumaksueelne diskontomäär (WACC).

Eeldatavad kasvumäärad, mida kasutati tuleviku rahavoogude prognoosides, on tuletatud kogemustel põhinevast kasvumäärast vastavas tegevusharus ning juhatuse ootusest järgnevate aastate kasvumäärale vastavas regioonis. Diskontomäärana kasutati tulumaksueelset kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis võtab arvesse konkreetse turu ja tegevusala spetsiifilised riskid.

Baltika Latvija SIA väärtuse languse testi tulemusena selgus, et kaetav väärtus ületab raha genereeriva üksuse bilansilist maksumust ning seega puudus vajadus allahindluse kajastamiseks. Juhtkond on tuvastanud, et võimalik muutus ühes peamises eelduses võib põhjustada olukorra, kus bilansiline maksumus ületab kaetavat väärtust. All olevas tabelis on näidatud, mille võrra peaks eelnevalt mainitud eeldus individuaalselt muutuma, et kaetav väärtus oleks võrdne bilansilise maksumusega.

	Vajalik protsentuaalne
	muutus, et bilansiline väärtus
	võrduks kaetava väärtusega
Viie aasta kuine keskmine ruutmeetri müük	-16%

LISA 12 Rendilepingud

Käesolevas lisas on esitatud informatsioon rendilepingute kohta, kus Grupp on rentnik

Finantsseisundi aruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud finantsseisundi aruandes on kajastatud järgmised varad seoses rendilepingutega:

	Vara kasutusõigus
	Büroopinnad	Äripinnad	Kokku
31.12.2020	714	8 485	9 199
Lisandumised	0	1 040	1 040
Lõppenud rendilepingud	0	-1 150	-1 150
Kulum	-189	-2 944	-3 133
Jääkväärtus 31.12.2021	525	5 431	5 956
Vigade korrigeerimine (lisa 3)	-45	269	224
31.12.2021 korrigeeritud jääkväärtus	480	5 700	6 181
Lisandumised	0	931	931
Lõppenud/muudetud rendilepingud	0	-366	-366
Kulum	-101	-2 049	-2 149
Jääkväärtus 31.12.2022	379	4 216	4 597

Grupp rendib erinevaid büroo- ja äripindasid.

	31.12.2022	31.12.2021 korrigeeritud
Rendikohustis
Lühiajaline rendikohustis	1 813	2 009
Pikaajaline rendikohustis	3 296	4 345
Rendikohustis kokku	5 109	6 354

Lisainformatsioon tulevaste perioodide rendimaksete kohta tähtaegade lõikes on esitatud lisas 4.

Kasumiaruandes kajastatud summad

Grupi konsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanne sisaldab järgmiseid rendilepingutega seotud summasid:

	2022	2021
Intressikulu (kajastatud finantskulude all, lisa 25)	289	274
Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 20-21)	0	875
Amortisatsioonikulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 20-21)	2 150	3 140
Väikese väärtusega rentidega seotud kulu (kajastatud tegevuskulude all,
lisad 20-21)	28	55
Muutuvate rendimaksetega seotud kulu, mida ei ole arvestatud rendikohustiste
mõõtmisel (kajastatud tegevuskulude all, lisad 20-21)	2	4
Kokku	2 469	2 598

1. aasta rentidega seotud raha väljamaksed kokku olid summas 2 099 tuhat eurot (IFRS 16) (2021: 3 558 tuh eur).

Rendiarvestuse hindamine – lepingute renditingimuste määramine

Renditud vara ja finantskohustise arvutamine sõltub rendiperioodist. Grupp määrab rendiperioodi üürilepingu katkestamatuks tähtajaks koos kõigi perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu pikendamise võimalusega, kui on mõistlikult kindel, et seda kasutatakse, või perioodidega, mis on hõlmatud üürilepingu lõpetamise võimalusega kui on üsna kindel, et seda ei kasutata.

Pärast rendilepingu alguskuupäeva hindab Grupp üürilepingu tähtaega uuesti, kui toimub oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on Grupi kontrolli all ja mõjutab Grupi võimet kasutada (või mitte kasutada) pikendamise võimalust.

Juhtkond on hinnanud, et iga renditud vara kasutatakse rendilepingu perioodil või lühemat aega, kui on lepinguline võimalus ja kokkulepitud plaan rendilepingu kasutamine varem lõpetada.

Mitmed Grupi rendilepingud ostukeskustega sisaldavad endas varieeruvaid rendimakseid (käibepõhine rent). Kui Grupp ei täida lepingus sätestatud käibepõhise rendi alampiirmäära, siis maksab Grupp rendilepingult miinimumrenti. Käibepõhine rent kajastatakse otse kasumiaruandes.

LISA 13 Võlakohustused

	31.12.2022	31.12.2021
Lühiajalised võlakohustused
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	356	356
Arvelduskrediit (lisa 30, 31)	2 740	0
Kapitalirendi kohustused	0	8
Kokku	3 096	364
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajalised pangalaenud	0	356
Pikaajaline arvelduskrediit	0	1 985
Saadud laenud seotud osapooltelt (lisa 28)	1 000	0
Muud pikaajalised laenud	70	84
Kokku	1 070	2 425
Kokku võlakohustused	4 166	2 789

Võlakohustused on fikseeritud eurodes. Juhtkonna hinnangul ei erine Grupi võlakohustuste bilansiline väärtus oluliselt nende õiglasest väärtusest (lisa 4). Aruandeperioodil tasus Grupp pangalaenumakseid summas 356 tuhat eurot (2021: 293 tuhat eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 368 tuhat eurot (2021: 330 tuhat eurot), kaasa arvatud intressikulu vastavalt IFRS 16-le kajastatud rendikohustustelt. Grupp oli kasutanud aasta lõpu seisuga panga arvelduskrediiti summas 2 740 tuhat eurot (3 000 euro suurusest limiidist), kasutamata arvelduskrediit oli 2022 aasta lõpus 260 tuhat eurot (31.12.2021: 1 015 tuhat eurot).

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31.12.2022

	Saldo	Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	3 096	EURIBOR +2,00%
Kokku	3 096

Grupi intressikandvad laenud seisuga 31.12.2021

	Saldo	Keskmine riskipreemia
Ujuva intressimääraga laenud (baasintress 6-kuu Euribor)	2 697	EURIBOR +2,0%
Kokku	2 697

Grupi pangalaenude tagatisvara

Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 olid Grupi pangalaenude tagatiseks panditud järgmised varad:

• kommertspant vallasvarale;
• kaubamärgid;
• tütarettevõtete aktsiad ja osakud;
• pangakontodel olevad rahalised vahendid.

Panditud varade bilansiline maksumus 31.12.2022 seisuga oli 3 883 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 1 960 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 1 269 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 432 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 222 tuhat eurot.

Panditud varade bilansiline maksumus 31.12.2021 seisuga oli 4 437 tuhat eurot, sh varude bilansiline maksumus 2 491 tuhat eurot, materiaalse põhivara bilansiline maksumus 855 tuhat eurot, immateriaalse põhivara bilansiline maksumus 477 tuhat eurot ning pangakontodel olevad rahalised vahendid 614 tuhat eurot.

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 4.

Finantseerimistegevusest tekkinud kohustuste muutused

	31.12.2021	Vigade korrigeeri mised algsaldos	Rahavood	Lisan dunud rendi lepingud	Muu	31.12.2022
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	356	0	-356	0	356	356
Arvelduskrediit	1 985	0	754	0	0	2 740
Muud lühiajalised laenud	8	0	-8	0	0	0
Pikaajalised pangalaenud	356	0	0	0	-356	0
Rendikohustis	5 956	3991	-2 099	931	-78	5 109
Saadud laenud	0	0	1 500	0	2 -500	1 000
Muud pikaajalised laenud	84	0	-90	0	70	70

Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused kokku 8 745 399 -299 931 -508 9 275

	31.12.2020	Vigade korrigeeri mised algsaldos	Rahavood	Lisan dunud rendi lepingud	Muu	31.12.202 1
Pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil	227	0	-293	0	422	356
Arvelduskrediit	0	0	1 985	0	0	1 985
Muud lühiajalised laenud	25	0	-8	0	-9	8
Pikaajalised pangalaenud	778	0	0	0	-422	356
Rendikohustis	9 620	0	-3 558	1 040	-1 146	5 956
Muud pikaajalised laenud	96	0	-34	0	22	84
Finantseerimistegevusest tekkinud kohustused kokku	10 746	0	-1 908	1 040	-1 133	8 745

¹Vea korrigeerimisega seotud informatsiooni vaata lähemalt lisast 3

²Muu liikumine summas 500 tuhat eurot on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund SICAV-SIF vahel 31.12.2021 sõlmitud laenulepingu muudatusega, mille kohaselt andis KJK Fund SICAV-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen laekus 23. veebruaril 2022. Kuni laekumiseni kajastus antud summa muu lühiajalise nõudena. Laekumise järgselt klassifitseeriti muu lühiajaline nõue ümber omakapiinstrumendiks (lisa 16).

Muud summad sisaldavad saneerimise käigus kohustuste vähendamisi, ümberklassifitseerimiste mõju pangalaenude ja kapitalirendi kohustuste pika- ja lühiajaliste osade vahel aja möödumise tõttu; laenu lepingutasu kapitaliseerimise ja amortisatsiooni mõju ning kogunenud, kuid veel maksmata intressi ning rendilepingute lõppemisi.

LISA 14 Võlad hankijatele ja muud kohustused

	31.12.2022	31.12.2021
Lühiajalised kohustused
Võlad hankijatele	970	1 032
Maksukohustused, sh	385	759
isiku tulumaks	48	68
sotsiaalmaks ja töötuskindlustus	238	329
käibemaks	89	361
muud maksud	10	1
Võlad töövõtjatele1	305	329
Ostjate ettemaksed	61	57
Muud viitvõlad	6	16
Muud lühiajalised võlad2	14	31
Kokku	1 741	2 224
Pikaajalised kohustused
Muud pikaajalised võlad2	147	0
Kokku	147	0
Kokku võlad hankijatele ja muud kohustused	1 888	2 224

¹Võlad töövõtjatele sisaldavad palgavõlga ja kogunenud puhkusetasu kohustust.

²Muud lühiajalised ja pikaajalised võlad sisaldavad Ivo Nikkolo kaubamärkide ainulitsentsilepingust tekkinud kohustist korrigeeritud soetusmaksumuses 164 tuhat eurot (lühiajaline osa 17 tuhat eurot ja pikaajaline osa 147 tuhat eurot).

Võlad hankijatele ning muud viitvõlad alusvaluutade lõikes

	31.12.2022	31.12.2021
EUR (euro)	744	1 045
USD (USA dollar)	232	3
Kokku	976	1 048

Lisainformatsiooni vaata ka lisast 4.

LISA 15 Eraldised

	31.12.2022	31.12.2021
Muu eraldis	0	105
Kokku	0	105

Aastal 2021 sisaldas muu eraldis endas kaupluste sulgemistega seotud kulude reservi.

LISA 16 Omakapital

Aktsiakapital

	31.12.2022	31.12.2021
Aktsiakapital	5 408	5 408
Aktsiate arv (tk)	54 079 485	54 079 485
Aktsia nimiväärtus (EUR)	0,10	0,10

Nii 31.12.2022 kui ka 31.12.2021 koosnes aktsiakapital ainult lihtaktsiatest, mis olid kõik noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Aktsiate arvu muutus

	Aktsiate arv
Aktsiate arv 31.12.2021	54 079 485
Aktsiate arv 31.12.2022	54 079 485

Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 oli põhikirja järgselt ettevõtte minimaalne aktsiakapital 2 000 tuhat eurot ja maksimaalne aktsiakapital 8 000 tuhat eurot. Nii 31.12.2022 kui ka 31.12.2021 seisuga on kõigi emiteeritud aktsiate eest tasutud.

Reservid

	31.12.2022	31.12.2021
Muud reservid	4 431	4 431

Muud reservid summas 4 431 tuhat eurot on seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 KJK Fund SICAV-SIFi intressita laen ilma kindla tagasimakse kuupäevata.

1. aastal suurenes muu reservi saldo 500 tuhande euro võrra. Suurenemine on seotud ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund SICAV-SIF vahel 31.12.2021 sõlmitud laenulepinguga, mille kohaselt andis KJK Fund SICAV-SIF 500 tuhande euro suuruse allutatud laenu. Laen laekus 23.02.2022. Kuni laekumiseni kajastus antud summa muu lühiajalise nõudena. Rahavoogude aruandes kajastatus laen muude mitterahaliste korrigeerimistena.

Allutatud laenude klassifitseerimine finantskohustisteks või omakapitaliinstrumentideks

Allutatud laenud summas 4 431 tuhat eurot (31.12.2021: 4 431 tuhat eurot) on klassifitseeritud omakapitaliinstrumentideks, sest allutatud laenud ei sisalda lepingupõhist kohustust üle anda teisele majandusüksusele raha või muu finantsvara.

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2022

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. AS Genteel	1 297 641	2,40%
3. Clearstream Banking AG	1 069 624	1,98%
4. AS SEB Bankas	349 730	0,65%
5. Kaima Capital Eesti OÜ	231 578	0,43%
6. SWEDBANK AS CLIENTS	152 831	0,28%
7. Tarmo Kõiv	114 002	0,21%
8. PAAVO KAIS	108 000	0,20%
9. Teised aktsionärid	2 229 579	4,12%
Kokku	54 079 485	100%

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2021

	Aktsiate arv	Osalus
1. ING Luxembourg S.A.	48 526 500	89,73%
2. AS Genteel	1 297 641	2,40%
3. Clearstream Banking AG	1 069 624	1,98%
4. AS SEB BANKAS	303 945	0,56%
5. Kaima Capital Eesti OÜ	231 578	0,43%
6. SWEDBANK AS, LATVIJA	152 922	0,28%
7. Tarmo Kõiv	143 000	0,26%
8. PAAVO KAIS	105 000	0,19%
9. Teised aktsionärid	2 249 275	4,17%
Kokku	54 079 485	100%

Grupi emaettevõtte lihtaktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

LISA 17 Segmendid

Grupi kõrgeimaks äriotsustajaks on Emaettevõtte juhatus. Emaettevõtte juhatus jälgib Grupi sisemisi aruandeid hindamaks tulemuslikkust ja langetamaks otsuseid ressursside jaotamise osas. Juhatus on määranud ärisegmendid antud aruannete alusel.

Emaettevõtte juhatus hindab äritegevust tegevusvaldkonniti, milleks on jaekaubandus, e-kaubandus ja kõik muud valdkonnad (sealhulgas hulgimüük, frantsiisimüük, konsignatsioonimüük). Jaekaubanduse segment hõlmab kõiki riike, mis on koondatud raporteeritavateks segmentideks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused ja nad vastavad muudele IFRS 8 toodud segmendiks liitmise tunnustele.

Segmentide kirjeldus ja peamised tegevusvaldkonnad:

• Jaekaubandus hõlmab tegevust Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi juhatus jälgib sisemisi aruandeid ka iga regiooni kohta, on riigid agregeeritud üheks raporteeritavaks segmendiks, kuna neil on sarnased majanduslikud tunnused. Kõik riigid müüvad samu tooteid sarnastele kliendiklassidele ning kasutavad sama turustusmeetodit.
• E- kaubanduse segment sisaldab veebimüüki. Suurim müük toimub Baltikumis. E-poes ja jaekauplustes on täpselt samad kaubad.
• Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele, materjalide ja õmblusteenuse müüki. Nende segmentide näitajad on väiksemad, kui IFRS 8's toodud raporteeritava segmendi kvantitatiivsed kriteeriumid ning on seetõttu koondatud "Kõik muud segmendid" kategooriasse.

Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmendi tulemust Grupivälise müügitulu ja kasumi alusel. Välise müügitulu summad on kooskõlas juhtkonnale esitatavate finantsaruannete näitajatega. Segmendi kasum (kahjum) Grupi sisemiselt genereeritud aruannetes on sisemine mõõdik hindamaks segmendi tulemust ja see koosneb segmendi brutokasumist (kahjumist), millest on maha arvatud segmendile omistatavad turu opereerimisega seotud kulud, va muud äritulud- ja kulud. Juhtkonnale esitatavad varude summad on kooskõlas finantsaruannete näitajatega. Segmendi varud sisaldavad antud segmendi otseseid ja segmendile omistatud varusid lähtuvalt segmendi äritegevusest ja varude asukohast.

Juhatus jälgib ka Grupi käivet poodide tasemel. Juhtimisotsuseid tehakse poodide tasemel, kasutades info agregeerimist juhtimisotsuste tegemiseks. Segmendiaruandluse tarbeks on otsustanud juhtkond esitada info müügikanali tasemel. Peamised juhatuse otsused, mis on seotud investeerimise ja ressursside jaotusega, põhinevad käesolevas lisas avalikustatud segmentide infole.

Kasumi või kahjumi, segmendi varade ja kohustuste näitajaid on mõõdetud vastavalt finantsaruannete koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetele, välja arvatud IFRS 16 kasutusõiguse varade ja rendikohustuste mõõtmine ja kajastamine.

Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada.

Segmentide tulemuslikkuse hindamiseks jälgib juhatus peamiselt grupivälist müügitulu, segmendi kasumit, põhivara amortisatsiooni ja varusid. See informatsioon on segmentide lõikes toodud all olevates tabelites:

	Jaekaubanduse	E-pood		Segmendid
	segment	segment	Kõik muud segmendid1	kokku
2022 ja seisuga 31.12
Müügitulu (grupiväline)	8 635	943	35	9 613
Segmendi kasum 2	-1 202	86	1	-1 115
sh põhivara amortisatsioon	-359	-24	0	-384
Segmendi varud	1 112	0	0	1 112
2021 ja seisuga 31.12
Müügitulu (grupiväline)	9 785	1 866	120	11 770
Segmendi kasum 2	-435	129	31	-275
sh põhivara amortisatsioon	-412	-23	0	-435
Segmendi varud	1 915	0	0	1 915

Juhatusele esitatud raporteeritavate segmentide info

¹Kõik muud segmendid sisaldavad müüki äriklientidele, materjalide ja õmblusteenuse müüki.

2 Segmendi kasum on segmendi ärikasum ilma muude äritulude ja -kuludeta.

Segmendi kasumi seostamine konsolideeritud ärikasumiga

	2022	2021
Segmentide kasum	-1 115	-275
Jagamata kulud1 :
müüdud kaupade kulu ja turustuskulud	-1 058	-1 689
üldhalduskulud	-1 448	-1 467
muud äritulud (-kulud), neto	7 408	926
Ärikasum (-kahjum)	3 787	-2 505

1 Jagamata kulud on emaettevõtte kulud, mis sisemistes aruannetes ei ole jagatud segmentidele.

Segmendi varude seostamine Grupi finantsseisundi aruande varudega

	31.12.2022	31.12.2021
Segmendi varud kokku	1 112	1 915
Emaettevõtte varud	944	576
Varud finantsseisundi aruandes kokku	2 056	2 491

Segmendi põhivara (v.a finantsvarad ja edasilükkunud tulumaksuvara) jagunemine asukoha järgi

		31.12.2021
	31.12.2022	korrigeeritud
Eesti	3 364	4 300
Läti	1 965	1 432
Leedu	1 121	1 935
Kokku	6 451	7 667

LISA 18 Müügitulu

	2022	2021
Kaupade müük jaemüügi kanali kaudu	8 635	9 785
Kaupade müük e-kaubanduse kanali kaudu	943	166
Muu müük	35	120
Kokku	9 613	11 770

Müügitulu geograafiliste (kliendi asukoht) piirkondade lõikes

	2022	2021
Eesti	4 519	6 976
Läti	2 419	2 665
Leedu	2 633	2 029
Muud riigid	42	100
Kokku	9 613	11 770

LISA 19 Müüdud kaupade kulu

	2022	2021
Kauba- ja materjali kulu	4 775	5 815
Varude allahindluse muutus (lisa 7)	-46	-165
Kokku	4 729	5 650

LISA 20 Turustuskulud

		2021
	2022	korrigeeritud
Tööjõukulud1	2 686	3 059
Põhivara kulum (lisa 10-12)	2 492	3 493
2 Rendikulud (lisa 12)	0	-373
Muud rendikulud (lisa 12)	22	0
Reklaamikulud	471	578
Kommunaalteenused ja valvekulu	594	190
Kütuse, kütte- ja elektrikulud	268	195
Infotehnoloogia kulud	169	206
Kaardimaksete kulud	49	54
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	56	61
Sidekulud	28	34
Lähetuskulud	30	9
Muud müügikulud3	408	470
Kokku	7 274	7 975

¹Tööjõukulud hõlmavad aastal 2021 kulude vähendamist, kuna ettevõtted on saanud toetusi valitsuse poolt või makstavad töötasud olid väiksemad, kuna töötajad said otse valitsuselt sissetulekuid (toetusmeetmed).

²Kasutusrendi (üüri) kulu oli aastal 2021 negatiivne, kuna kajastati kasutusõiguse varade ostukeskuste allahindlusi ja valitsuste toetuseid makstud üüride eest.

³Muud müügikulud sisaldavad peamiselt kindlustuskulu, tolli-, pangateenuste, vormirõivaste, pakkematerjali, transportteenuste, kaupluste renoveerimise, koolituse, kontoritarvete kulu ja teenuste kulu, mis on seotud jaeturgude administreerimisega.

LISA 21 Üldhalduskulud

	2022	2021
Tööjõukulud1	667	940
Põhivara kulum (lisa 10-12)	158	108
Konsultatsiooni- ja juhtimisteenuse kulud	145	89
Infotehnoloogia kulud	152	192
Kütuse-, kütte- ja elektrikulud	25	9
Panga teenustasud	41	54
Rendikulud (lisa 12)	0	4
Muud rendikulud	8	0
Muud üldhalduskulud2	66	71
Kokku	1 262	1 467

¹Tööjõukulud hõlmavad aastal 2021 kulude vähendamist, kuna ettevõtted on saanud toetusi valitsuse poolt või makstavad töötasud olid väiksemad, kuna töötajad said otse valitsuselt sissetulekuid (toetusmeetmed).

²Muud üldhalduskulud sisaldavad kindlustuse, side-, lähetus-, koolitus-, kommunaal-, turvateenuste kulusid ning muid teenuseid.

LISA 22 Tööjõukulud

	2022	2021
Tööjõukulud	2 681	3 124
Sotsiaalmaksud	673	875
Kokku	3 354	3 999
Sh keskmine töötajate arv:
Töölepingu alusel töötav isik	148	218
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, va füüsilisest isikust ettevõtja	7	7
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige	8	8
Kokku	163	233

LISA 23 Muud äritulud ja –kulud

	2022	2021
Kasum (-kahjum) materiaalse põhivara müügist, mahakandmisest	-122	-115
Kasum (-kahjum) immateriaalse põhivara müügist, mahakandmisest1	7 447	0
Muud äritulud2	169	1 213
Kasum (-kahjum) valuutakursi muutustest	-45	-12
Muud ärikulud	-42	-160
Kokku	7 408	926

¹ Aruandeperioodil müüs Grupp osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest. Tehingu müügihind oli 8 000 tuhat eurot ja tehingu tulemuseks oli müügikasum 7 447. Vaata lähemalt lisa 11, 24.

²Muud äritulud AS Baltika saneerimisest. Lisainformatsiooni vaata lisa 30.

LISA 24 Ivo Nikkolo kaubamärkide müük ja kasutamine ainulitsentsi alusel

Grupi emaettevõte ja Niul OÜ (Ostja) sõlmisid 08.08.2022 kaubamärkide võõrandamislepingu, mille alusel Ostja omandas osa "Ivo Nikkolo" kaubamärkidest. Vaatamata kaubamärkide võõrandamisest jääb Grupile kaubamärkide ainukasutusõigus Grupi emaettevõtte ja Ostja vahel 08.08.2022 sõlmitud kaubamärkide ainulitsentsilepingu alusel.

Tehingu eesmärk on Grupi põhitegevuse, projektide ning investeeringute rahastamine.

Tehingu käsitlemine kas müük-tagasirendina või kahe eraldiseisva tehinguna

Grupi juhtkonna hinnangul ei ole antud tehingu puhul tegemist müük-tagasirendiga, sest standardi IFRS 16 "Rendiarvestus" rakendusalast on väljas lepingud, mis tulenevad IAS 38 "Immateriaalsed varad" rakendusalasse kuuluvatest litsentsilepingutest (nagu näiteks kaubamärkide kasutamise litsentsilepingud). Grupi juhatus on seisukohal, et IAS 38 nõue kohaldada immateriaalsele varale IFRS 16 müügi-tagasirendi arvestuspõhimõtteid kehtib ainult teatud immateriaalsete varade suhtes, mis ei ole välistatud IFRS 16 rakendusalast. Seega kajastab Grupp kaubamärkide müüki ja kasutamist ainulitsentsi alusel kahe eraldiseisva tehinguna mitte müüktagasirenditehinguna.

Ivo Nikkolo kaubamärkide kontrolli üle andmine

Lepingutingimustele tuginedes hindas Grupi juhatus, et Ostja on kontrolli kaubamärkide üle saanud Müügilepingu allkirjastamise hetkel, sest alates sellest hetkest on Ostjal võimalik juhtida kaubamärkide

kasutamist ja saada põhiselt kogu järelejäänud hüve kaubamärkidest. Seetõttu jõudis Grupi juhatus järeldusele, et standardi IFRS 15 "Kliendilepingutest saadav müügitulu" kohaselt lõpetab Grupp Ivo Nikkolo kaubamärkide kajastamise oma finantsaruannetes. Kaubamärkide kajastamise lõpetamise järgselt kajastab Grupp tehingust kasumi või kahjumi, mis on tehingust saadud puhastulu ja kaubamärkide bilansilise jääkmaksumuse vahe (lisa 11 ja 23).

Kaubamärkide müügitehing

Kaubamärkide müügihind on kokku 8 000 tuhat eurot. Vastavalt müügilepingule kohustab Ostja ostuhinna tasuma alljärgnevalt:

• ostuhinnast 500 tuhat eurot tasutakse rahas hiljemalt 09.08.2022:
• ostuhinnast 1 500 tuhat eurot tasutakse rahas hiljemalt 16.08.2022;
• ostuhinnast 3 000 tuhat eurot tasutakse rahas hiljemalt 31.12.2023; ja
• ostuhinnast 3 000 tuhat eurot tasutakse rahas hiljemalt 31.12.2024.

Ühtlasi on Grupi emaettevõte ja Ostja sõlminud 08.08.2022 Grupi emaettevõtte kui pandipidaja kasuks kaubamärkide suhtes notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepped, et tagada müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist Ostja poolt.

Kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum on tehingust saadud puhastulu ja kaubamärkide bilansilise jääkmaksumuse vahe. Müügilepingu tehinguhinda on korrigeeritud olulise finantseerimiskomponendi võrra (korrigeerimisel kasutatud turuintressimäär oli 2,81%), sest ostuhinna tasumine toimub pikaajalise maksegraafiku alusel. Grupp kajastas tehingust ühekordse kasumi summas 7 447 tuhat eurot (lisa 11, 23).

Aruandekuupäeva seisuga on kõik lepingulised rahavood laekunud tähtaegselt. Grupi hinnangul ei ole nõuded seisuga 31.12.2022 seotud olulise krediidiriskiga, sest puuduvad indikatsioonid Ostja võimalikust krediidilangusest ja maksehäiretest. Ostja on välismaise investeerimisfondi valitseva mõju all olev eriotstarbeline ühing (SPV). SPV on asutatud antud tehingu eesmärgil, mille tõttu ei ole SPV-l muid varasid, mille abil oma kohustusi Grupi ees rahuldada. Tulevaste perioodide lepinguliste rahavoogude laekumine on tugevalt seotud sellega kui edukalt suudab Ostja kaasata täiendavat kapitali, et täita oma lepingulisi kohustusi AS Baltika ees. Nõuetega seotud krediidiriski maandab asjaolu, et Grupi emaettevõtte kasuks on seatud kaubamärkide suhtes pandi seadmise kokkulepped, mis tagavad müügilepingus tulenevate kohustuste täitmise Ostja poolt. Vaata ka lisa 4 ja 31.

Kaubamärkide ainulitsentsileping

Litsentsilepingu alusel andis Ostja Grupile ülemaailmse ja piiramatu õiguse kaubamärkide ja nendest tulenevaid õigusi kasutada ehk ainulitsentsi kaubamärkide suhtes kogu litsentsilepingu kehtivuse ajaks.

Litsentsileping kehtib 10 aastat lepingu sõlmimisest (Esialgne Periood). Esialgse Perioodi lõppemisel uueneb litsentsileping automaatselt järgnevaks üheks aastaks (Uuenenud Periood) ning seda pärast iga järgneva Uuenenud Perioodi lõppemist, välja arvatud juhul, kui lepingupool esitab teisele poolele teistsuguse seisuga teavituse mitte vähem kui kolm kuud enne Esialgse Perioodi või vastava Uuenenud Perioodi lõppemist. Litsentsilepingu kehtivus lõppeb igal juhul, kui kõikide kaubamärkide õiguskaitse on lõppenud. Muul juhul on litsentsilepingut võimalik lõpetada üksnes lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel.

Grupp tasub Ostjale litsentsilepingu alusel litsentsitasu, mis koosneb mitmest komponendist, alljärgnevalt:

• Ühekordne litsentsitasu 27 tuhat eurot, mis tasuti Ostjale 2022. aasta eest 10.08.2022.
• Alates 22.08.2022 kuni 07.08.2023 tasub Grupp Ostjale igakuist litsentsitasu 2,1 tuhat eurot iga kuu 22. kuupäeval.
• Alates 08.08.2023 tasub Grupp Ostjale igakuist litsentsitasu 3,7 tuhat eurot iga kuu kümnendal kuupäeval.
• Eeltoodud litsentsitasudele lisandub aastane litsentsitasu, mis on 2,5% Grupi aastakäibest ning mis tuleneb "Ivo Nikkolo" kaubamärgiga tähistatud kaupade müügist ja mis põhineb Grupi auditeeritud

majandusaasta aruannetel, kuid mitte üle 300 tuhande euro aastas. Grupp kohustub aastast litsentsitasu tasuma eelneva kalendriaasta eest 30 päeva jooksul eelneva kalendriaasta kohta koostatud majandusaasta aruandele audiitori heakskiidu saamisest. Esimese aasta litsentsitasu tasumise tähtaeg on 2023. aasta keskpaik 2022. aasta eest ning see arvutatakse vastavalt kuudele, millal ainulitsents 2022. aastal kehtib.

Litsentsilepingu sõlmimisel kajastas Grupp lepingust tekkinud immateriaalse vara selle soetusmaksumuses. Kuna kaubamärkide kasutamise eest makstav tasu on osaliselt varieeruv (2,5% Grupi aastakäibest), siis mõõtis Grupp immateriaalse vara soetusmaksumust kokkulepitud miinimummaksete alusel. Litsentsilepingust kajastas Grupp immateriaalse vara soetusmaksumuses 252 tuhat eurot (lisa 11) ja kohustise tulevaste perioodide kokkulepitud miinimummaksete alusel summas 172 tuhat eurot (lisa 14). Vara ja kohustiste nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatud turuintressimäär oli 3,77%.

LISA 25 Finantskulud ja -tulud

	2022	2021
Intressikulu	-368	-330
Intressitulu	64	0
Kokku	-304	-330

1. aasta intressikulu sisaldab arvestuslikku intressikulu rendikohustustelt (IFRS 16) summas 289 tuhat eurot (2021: 274 tuhat eurot). Lisainformatsiooni vaata lisa 12.

LISA 26 Tulumaks

	2022	2021
Edasilükkunud tulumaksu tulu (-kulu) (lisa 8)	11	-61
Maksukulu	0	-4
Tulumaksu kulu kokku	11	-65

Grupi kasumilt nominaalse maksumääraga arvestatud tulumaks erineb tegelikust tulumaksukulust põhjustel, mis on esitatud alltoodud tabelis.

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31.12.2022

	Kokku
Kasum (-kahjum) enne tulumaksu	3 483
Nominaalne tulumaksumäär	0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus	11
Tulumaksukulu	0
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 8)	11

Tulumaks regioonide lõikes seisuga 31.12.2021

	Kokku
Kasum (-kahjum) enne tulumaksu	-2 835
Nominaalne tulumaksumäär	0-20%
Finantsseisundi aruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara muutus	-61
Tulumaksukulu	-4
Edasilükkunud tulumaksutulu (-kulu) (lisa 8)	-65

LISA 27 Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta

			2021
		2022	korrigeeritud
Kaalutud keskmine lihtaktsiate arv (tuhat)	tk	54 079	54 079
Puhaskasum (-kahjum) (tuhat)	EUR	3 462	-2 791
Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta	EUR	0,06	-0,05

Lahustatud puhaskasum aktsia kohta

31.12.2022 ja 31.12.2021 lõppenud perioodidel oli lahjendatud puhaskasum aktsia kohta võrdne tava puhaskasumiga aktsia kohta, mis on esitatud eespool. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta on arvutatud korrigeerides summasid, mida kasutati tava puhaskasumi aktsia kohta leidmisel, võttes arvesse lahustava toimega instrumentide intressi- ja muid finantseerimise kulusid ning kaalutud keskmist lihtaktsiate arvu, mis lisanduksid eeldusel, et kõik lahustava toimega instrumendid konverteeritakse aktsiateks. 31.12.2022 ja 31.12.2021 lõppenud perioodidel puudusid Grupil lahustava toimega instrumendid.

AS Baltika Nasdaq Tallinna Börsil noteeritud aktsia keskmine hind (päeva sulgemishindade aritmeetiline keskmine) oli 2022. aastal 0,20 eurot (2021: 0,33 eurot).

LISA 28 Seotud osapooled

Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on osapooled loetud seotuks, kui ühel poolel on teise üle kontroll või oluline mõju teise poole finants- või juhtimisotsustele, vastavalt IAS 24 "Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine" määratlusele. Seotud osapoolte defineerimisel ei ole lähtutud ainult tehingute ja omavahelise suhte juriidilisest vormist vaid ka nende tegelikust sisust.

Grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks:

• omanikke, kellel on oluline mõju, omades üldjuhul 20% või enam aktsiatest; ning nende kontrolli all olevaid ettevõtteid (lisa 16);
• juhatuse ja nõukogu liikmeid¹ ;
• eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid;
• ettevõtteid, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende lähedased pereliikmed.

1 Juhtkonna võtmeisikuteks peetakse ainult Emaettevõtte juhatuse ning nõukogu liikmeid, kuna ainult nendel on Grupi tegevuste planeerimise, juhtimise ja kontrollimise kohustus.

Tehingud seotud osapooltega

Ostud	2022	2021
Teenused juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevatelt ettevõtetelt	0	9
Kokku	0	0

1. aastal pole AS Baltika seotud osapooltelt teenuseid soetanud. Aastal 2021 ostis AS Baltika seotud osapooltelt peamiselt juhtimisteenuseid.

Saldod seotud osapooltega

	2022	2021
Võla- ja intressikohustused (lisa 13)	1 000	0
Allutatud laenud (kajastatud omakapitalis muude reservide koosseisus) (lisa 16)	4 431	4 431
Võlad seotud osapooltele kokku	5 431	4 431

Kõik tehingud nii 2022. kui ka 2021. aastal ning saldod seotud osapooltega seisuga 31.12.2022 kui ka 31.12.2021 on ettevõtetega, mida kontrollivad või milles omavad olulist mõju juhatuse ja nõukogu liikmed.

Juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmete tasud

	2022	2021
Juhatuse liikmete töötasud (ilma sotsiaalmaksuta)	199	440
Nõukogu liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta)	10	10
Auditikomitee liikmete tasud (ilma sotsiaalmaksuta)	3	3
Kokku	212	453

31.12.2022 kui ka 31.12.2021 seisuga oli Grupil kaks juhatuse liiget ja neli nõukogu liiget.

LISA 29 Tütarettevõtted

Tütarettevõte	Asukohamaa	Tegevusala	Osalus 31.12.2022	Osalus 31.12.2021
OÜ Baltika Retail1	Eesti	Likvideerimisel	100%	100%
OÜ Baltman	Eesti	Jaekaubandus	100%	100%
SIA Baltika Latvija2	Läti	Jaekaubandus	100%	100%
UAB Baltika Lietuva2	Leedu	Jaekaubandus	100%	100%

¹Äriühing on registrist kustutatud 19.01.2023 ²Osalus läbi tütarettevõtte.

LISA 30 Saneerimine

AS Baltika taotles saneerimismenetluse alustamist Harju Maakohtus 25. märtsil 2020 ja 26. märtsil 2020 otsustas kohus algatada saneerimismenetluse. 30.04.2020 esitas AS Baltika võlausaldajatele kinnitamiseks saneerimiskava. 20.05.2020 võtsid võlausaldajad vastu AS Baltika saneerimiskava. Kohus kiitis AS-i Baltika saneerimiskava heaks 19.07.2020. Vastavalt saneerimiskavale on suuremate restruktureerimismeetmetega lõpule viidud edukalt alustatud strateegiline pööre eesmärgiga vähendada püsikulusid ning kaasata täiendavat finantseerimist ja restruktureerida võlausaldajate nõudeid. Juhtkonna hinnangul on ettevõtte tegevuse jätkuvus tagatud saneerimiskava järgselt.

Saneerimiskava kinnitamisega kajastas Grupp muudes ärituludes (-kuludes) tulusid kohustuste vähendamisest 4 585 tuhat eurot. Kohustiste vähendamist kajastati erinevates bilansirühmades: lühi- ja pikaajaliste laenude, ostjate ja muude võlgade ning allutatud laenu real omakapitali reservides.

Saneerimisega seoses muudeti investeerimislaenu tähtaega, misjärel tagasimakse - summas 1 101 tuhat eurot toimub tagasimaksegraafiku järgselt juunist 2021 kuni detsembrini 2023. Panga arvelduskrediiti, bilansipäeval kasutamata limiidiga 3 000 tuhat eurot, saab kasutada kuni 31.12.2023.

Tootmispindade kasutusõiguste varade varasem allahindlus summas 1 320 tuhat eurot tühistati, kuna selle kaetav väärtus ei olnud saneerimiskava kinnitamise järel enam langenud allapoole bilansilist maksumust.

1. aastal tehti saneerimiskava alusel võlausaldajatele makseid summas 11 tuhat eurot (2021: 15 tuhat eurot).

LISA 31 Tegevuse jätkumine

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttel, mis eeldab, et Grupp suudab oma varasid realiseerida ja kohustusi täita tavapärase äritegevuse käigus. Juhatus juhib tähelepanu järgnevatele asjaoludele:

• Grupi käibevara on negatiivne 31.12.2022 seisuga ületasid lühiajalised kohustused käibevarasid 1 183 tuhande euro võrra, seega on edasiseks tegevuse jätkamiseks vajalik täiendav finantseering;
• Grupi äritegevuse rahavood on negatiivsed.

Grupi lühiajalistest kohustistest moodustab olulise osa kasutatud arvelduskrediit seisuga 31.12.2022 summas 2 740 tuhat eurot (3 000 tuhande eurosest limiidist). Arvelduskrediidi aegumise tähtaeg on 31.12.2023. Arvestades asjaolu, et Grupi lühiajalised kohustised ületavad käibevara, teadvustab juhtkond, et Grupi suutlikkus arvelduskrediiti tagasi maksta on seotud olulise ebakindlusega. Tulenevalt sellest alustas aastal 2022 juhtkond läbirääkimisi arvelduskrediidi limiidi suuruse muutmise ja tagasimakse tähtaja pikendamise osas. Läbirääkimised on planeeritud lõppema 2023. aasta suvel.

Grupi käibevaradest moodustab olulise osa Ivo Nikkolo kaubamärkide müügist tekkinud lühiajaline nõue summas 3 000 tuhat eurot. Nõude laekumise tähtaeg on seotud arvelduskrediidi aegumise tähtajaga ehk 31.12.2023. Kuigi juhtkonnale teadaolevalt puuduvad indikatsioonid kaubamärkide ostja võimalikust krediidilangusest ja maksehäiretest, on juhtkond endale teadvustanud, et iga nõudega kaasneb krediidirisk. Kaubamärkide ostja on välismaise investeerimisfondi valitseva mõju all olev eriotstarbeline ühing (SPV), mis on asutatud konkreetse tehingu eesmärgil. Konkreetsel SPV-l ei ole muid varasid, mille abil oma kohustusi Grupi ees rahuldada. Seega tulevaste perioodide lepinguliste rahavoogude laekumine on tugevalt seotud välismaise investeerimisfondi finantsseisust ja sellest kui edukalt suudetakse vajaduse korral kaasata täiendavat kapitali, et täita oma lepingulisi kohustusi AS Baltika ees. Kuigi nõuetega seotud krediidiriski maandab asjaolu, et Emaettevõtte kasuks on seatud kaubamärkide suhtes pandi seadmise kokkulepped, mis tagavad kohustuste täitmise ostja poolt, siis tuleb arvestada pandi realiseerimisega seotud täiendavat aja- ja rahakulu.

Juhatus nendib, et käesoleva majandusaasta aruande koostamise seisuga on Grupp eelarvestatud müügiplaanist maas. Reageerimaks varakult võimalikele riskidele, mis kaasnevad müügiplaanist mahajäämisega, on alates 2023. aasta veebruarikuust Grupp teinud samme ärilt ärile (B2B) turule sisenemiseks. B2B turule sisenemine aitaks 2023. aasta jooksul vähendada esialgsest müügiplaanist mahajäämist läbi uue tuluvoo ning aitab stabiliseerida Grupi likviidsuspositsiooni.

Samal ajal on Grupp suutnud efektiivsuse suurendamise kaudu saavutada täiendavalt olulist kulude kokkuhoidu. 2023. aasta esimese kolme kuu jooksul on Grupp vähendanud 2023. aasta eelarvestatud kulusid kokku summas 239 tuhat eurot (sellest 109 tuhat eurot on seotud turustuskulude mahu vähendusega ja 130 tuhat eurot üldhalduskulude mahu vähendusega). Kuigi praeguseks saavutatud kulude kokkuhoid ei ole piisav likviidsusprobleemide täielikuks leevendamiseks, on see oluline samm Grupi käibekapitali ja finantspositsiooni parandamiseks. Grupp jätkab efektiivsuskohtade otsimist eesmärgiga vähendada kulusid veelgi.

Juhtkond nendib, et majanduslanguse ulatuse ja kestuse osas eksisteerib märkimisväärne ebakindlus. Selle täpsemat mõju klientide nõudlusele on keeruline hinnata.

Juhatus võttis arvesse finantsprognoose, sealhulgas negatiivseid prognoose järgmise 12 kuu kohta alates käesoleva majandusaasta aruande kinnitamise kuupäevast. Prognoosid toetavad majandusaasta aruande koostamist tegevuse jätkuvuse põhimõttel, tuginedes järgmistele eeldustele:

• majanduse järkjärguline taastumine koos kasvavate müügi- ja äritegevuse rahavoogudega pikemas perspektiivis;
• võime tegevuste ja protsesside tõhustamise kaudu kulusid veelgi kärpida;
• arvelduskrediidi aegumise tähtaega pikendatakse ning arvelduskrediidi limiit restruktureeritakse ümber;
• lepingulised rahavood kaubamärkide müügist laekuvad tähtaegselt.

Juhatus usub, et Grupil õnnestub ülaltoodud asjaolude põhjal saavutada finantspositsioon, mis tagab Grupi tegevuse jätkuvuse. Tulenevalt sellest on aruanne koostatud tegevuse jätkuvuse seisukohalt. Kui aga Grupp ei suuda täita oma rahastamisvajadusi ja maksta tagasi kõiki kohustusi tähtaegselt, eksisteerib märkimisväärne kahtlus Grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana ning et seetõttu ei pruugi Grupp suuta realiseerida oma varasid ja täita oma kohustusi tavapärase äritegevuse käigus.

Grupi vajaduspõhiseks rahastamiseks allkirjastati 31. märtsil 2023. aastal ASi Baltika ja KJK Fondi vahel garantiikiri, milles lubatakse AS-ile Baltika viivitamatut rahalist toetust finantsraskuste korral, tingimusel, et Emaettevõtte juhatus on esitanud selleks põhjendatud taotluse ja vastavalt olukorrale on nõus investeerima lisavahendeid, mis tagavad AS Baltika tegevuse jätkumise 12 kuu jooksul alates raamatupidamise aastaaruande kinnitamisest.

LISA 32 Lisainformatsioon Grupi emaettevõtte kohta

Vastavalt Eesti Raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste aruannete koostamisel on järgitud arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 "Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded" nõuetele.

Emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

Emaettevõtte finantsseisundi aruanne

	31.12.2021
	31.12.2022	korrigeeritud
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod	11	0
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	3 916	2 098
Varud	848	676
Käibevara kokku	4 775	2 774
Põhivara
Nõuded ostjatele ja muud nõuded	2 756	0
Investeeringud tütarettevõtetesse	686	863
Muud pikaajalised nõuded	26	408
Materiaalne põhivara	86	97
Vara kasutusõigus	379	480
Immateriaalne põhivara	432	477
Põhivara kokku	4 366	2 325
VARAD KOKKU	9 141	5 099
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused	3 096	356
Rendikohustis	94	87
Võlad hankijatele ja muud võlad	1 435	1 423
Lühiajalised kohustused kokku	4 625	1 866
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused	1 000	2 420
Rendikohustis	298	392
Muud kohustused	35	52
Pikaajalised kohustused kokku	1 333	2 864
KOHUSTUSED KOKKU	5 959	4 730
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses	5 408	5 408
Reservid	4 431	4 431
Jaotamata kasum (-kahjum)	-6 656	-9 470
OMAKAPITAL KOKKU	3 183	369
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	9 141	5 099

Emaettevõtte koondkasumiaruanne

	2022	2021
Müügitulu	2 887	6 113
Müüdud kaupade kulu	-4 060	-5 402
Brutokasum	-1 173	711
Turustuskulud	-1 591	-2 228
Üldhalduskulud	-1 262	-1 496
Muud tegevustulud	7 698	139
Muud tegevuskulud	-318	-28
Ärikasum (-kahjum)	3 354	-2 902
Muud finantskulud	-479	0
Intressitulud, neto	64	0
Intressikulud, neto	-124	-132
Kasum (-kahjum) enne maksustamist	2 815	-3 034
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum)	2 815	-3 034

Emaettevõtte rahavoogude aruanne

		2021
	2022	korrigeeritud
Rahavood äritegevusest
Puhaskasum (-kahjum)	2 815	-3 034
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; väärtuse langus ja kasum (-kahjum)
põhivara müügist, mahakandmisest	242	648
Kasum immateriaalse vara müügist	-7 447	0
Kahjum (kasum) põhivara müügist ja mahakandmisest	12	0
Muutused käibekapitalis:
Nõuded ostjatele ja muud nõuded saldo muutus	1 064	-423
Võlad hankijatele ja muud kohustused saldo muutus	-541	406
Varude saldo muutus	-172	398
Finantskulud	603	132
Finantstulud	-64	0
Rahavoog äritegevusest kokku	-3 490	-1 873
Rahavood investeerimistegevusest
Põhivara soetamine	-190	-158
Immateriaalse põhivara müük	2 000	0
Rahavoog investeerimistegevusest kokku	1 810	-158
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	1 500	0
Laenude tagasimaksed	-356	-293
Arvelduskrediidi saldo muutus	754	1 985
Rendikohustuse tagasimaksed, põhiosa	-110	-232
Rendikohustuse tagasimaksed, intress	-22	-59
Makstud intressid	-76	-34
Rahavoog finantseerimistegevusest kokku	1 609	1 367
Rahavoog kokku	11	-664
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	0	664
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	11	0
Raha ja raha ekvivalentide muutus	11	-664

Emaettevõtte omakapitali muutuste aruanne

	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum (-kahjum)	Kokku
Saldo 31.12.2020	5 408	3 931	-6 711	2 628
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) Muud reservid	0	0	-3 034	-3 034 500
Saldo 31.12.2021	0 5 408	500 4 431	0 -9 745	94
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				863
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				1 081
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021				312
Vigade korrigeerimine
Vigade korrigeerimise mõju	0	0	275	275
Korrigeeritud saldo 31.12.2021	5 408	4 431	-9 470	369
Korrigeeritud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				-863
Korrigeeritud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil			741
Parandatud korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021				247
Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum)	0	0	2 815	2 815
Saldo 31.12.2022	5 408	4 431	-6 655	3 184
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus				-686
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil				1 210
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022				3 708

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostav äriühingust raamatupidamiskohuslane lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist.

Vastavalt Eesti Raamatupidamise seadusele on summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid, leitav järgmiselt: korrigeeritud konsolideerimata omakapital, millest on maha arvatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid.

LISA 33 Bilansipäevajärgsed sündmused

05.01.2023 sõlmisid AS Baltika tütarettevõte Baltman OÜ ja Kalaport OÜ kompromissi, millega lõpetati kokkuleppel poolte vahel Tallinna vanalinnas Suur-Karja 14 asuva Ivo Nikkolo kaupluse üürilepingut puudutav kohtuvaidlus, mis sai alguse 2021. aasta alguses. Kompromissiga loobusid nii Kalaport OÜ kui ka Baltman OÜ vastastikku kõikidest esitatud nõuetest ja Baltman OÜ jätkab üürilepingu täitmist arvestades kompromissis kokku lepitud erisusi alates 01.02.2023. Kompromissi tingimused on pooltevahelise kokkuleppega konfidentsiaalsed. Harju Maakohus kinnitas 10.01.2023 sõlmitud kompromissi.

JUHATUSE KINNITUS

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 3 kuni 34 esitatud ASi Baltika tegevusaruanne, sotsiaalse vastutuse aruanne, hea ühingujuhtimise tava aruanne ja tasustamisaruanne annavad õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku äritegevuse arengust, tulemustest ja finantsseisundist.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 35 kuni 90 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab juhatuse parima teadmise kohaselt õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtete kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele, nagu need on võetud vastu Euroopa Liidu poolt. Samuti sisaldab aruanne peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust.

Brigitta Kippak Juhatuse esimees, tegevjuht 27. aprill 2023

_____________________________

Margus Olesk Juhatuse liige, finantsjuht 27. aprill 2023

_____________________________

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

AS Baltika aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud AS Baltika ja selle tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022, konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus

Juhime tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisale 31, millest nähtub, et kontserni lühiajalised kohustised 31.12.2022 seisuga ületavad käibevara 1 183 tuhande euro võrra. Ühtlasi on kontserni äritegevuse rahavood negatiivsed. Nagu lisas 31 märgitud, näitavad need asjaolud koos teiste lisas 31 välja toodud asjaoludega märku olulise ebakindluse esinemisest, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie arvamust ei ole modifitseeritud seoses selle asjaoluga.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Ivo Nikkolo kaubamärgi müügi ja kasutusõiguse litsentsilepingu alusel kajastamine

Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 24.

Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni emaettevõte sõlmis 08.08.2022 kaubamärkide võõrandamislepingu, mille alusel müüdi 8 miljoni euro eest osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest. Lisaks sõlmiti ostjaga ainulitsentsileping, mille tulemusena jäi kontsernile kaubamärkide ainukasutusõigus. 31.12.2022 seisuga on kaubamärgi ostja vastu kajastatud nõue summas 5 756 tuhat eurot, sealhulgas lühiajaline osa 3 000 tuhat eurot ja pikaajaline osa 2 756 tuhat eurot. Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole nõuded kaubamärgi ostja vastu seisuga 31.12.2022 seotud olulise krediidiriskiga, sest puuduvad indikatsioonid ostja võimalikest maksehäiretest. Võttes arvesse, et tegemist on aruandeperioodil toimunud olulise tehinguga ning asjaolu, et kaubamärgi müük ning kasutusõiguse litsentsilepingu alusel kajastamine ei ole finantsaruandluse standarditega selgelt reguleeritud, on tehingu kajastamine seotud keerulise juhtkonnapoolse hinnanguga, mis mõjutab kontserni arvestuspõhimõtete rakendamist ning kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Eelnevast tulenevalt nõudis kaubamärgi müügi kajastamise auditeerimine märkimisväärse osa auditi ajast ja ressurssidest. Loetletud asjaoludest tingituna määratlesime kaubamärgi müügi ja kajastamise ainulitsentsi alusel peamise auditi asjaoluna.	Meie auditiprotseduurid hõlmasid selle asjaolu puhul muuhulgas järgmist: • hindasime, kas müügitehingu ning ainulitsentsilepingu kajastamisel on rakendatud korrektseid arvestuspõhimõtteid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud (IFRS); • kaasasime auditisse raamatupidamise (IFRS) spetsialistid hindamaks, kas rakendatud arvestuspõhimõtted on asjakohased; • hindasime kaubamärgi müügist tekkinud nõude võimalikku krediidiriski ning juhtkonna poolt koostatud nõude väärtuse languse analüüsis kasutatud sisendite asjakohasust; • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust.
Tegevuse jätkuvus
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 31.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Tuvastasime olulised asjaolud, mis võivad üksikult või kollektiivselt tekitada olulist ebakindlust kontserni suutlikkuses jätkata tegevust.	Meie auditiprotseduurid hõlmasid selle asjaolu puhul muuhulgas järgmist: • hindasime, kas juhtkonna eesmärgid on realistlikud ja saavutatavad võttes arvesse meie arusaama kontserni äritegevusest ning üldisest majanduskeskkonnast;

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDF-versioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

Seisuga 31.12.2022 ületasid kontserni lühiajalised kohustised käibevara 1 183 tuhande euro võrra. 2022. aruandeaasta puhaskasum oli 3 462 tuhat eurot, kuid ühekordse kaubamärkide müügitehinguta on kontserni aruandeaasta kahjum 3 985 tuhat eurot. Ühtlasi olid kontserni äritegevuse rahavood negatiivsed. Seega on kontserni tegevuse jätkamiseks vajalik täiendav finantseerimine. Loetletud asjaoludest tingituna määratlesime tegevuse jätkuvuse peamise auditi asjaoluna. Kasutusõiguse varade kaetava väärtuse hindamine	• hindasime juhtkonna eelarvete ja prognooside mõistlikkust; • pöörasime tähelepanu sündmustele ja asjaoludele, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni suutlikkuses jätkata tegevust; • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes tegevuse jätkuvusega seotud informatsiooni avalikustamise asjakohasust; • hindasime, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsioon aruandekuupäevajärgsete sündmuste kohta on asjakohane ja piisav.
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 12.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
31.12.2022 seisuga on kontserni kasutusõiguse varade bilansiline väärtus 4 596 tuhat eurot ehk ligikaudu 30% kontserni koguvaradest. Kontserni kogutulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ja kontsern on kahjumis, kui välja arvata kaubamärgi müügist teenitud kasum. Kui kontsern ei suuda tulevastel perioodidel kasvatada käivet ega genereerida positiivset rahavoogu, on oht, et kasutusõiguse varade väärtus võib langeda alla nende kaetava väärtuse. Kasutusõiguse varade saldo suuruse ja juhtkonna hinnangutega kaasneva ebakindluse tõttu määrasime kasutusõiguse varade väärtuse peamiseks auditi asjaoluks.	Meie auditiprotseduurid hõlmasid selle asjaolu puhul muuhulgas järgmist: • analüüsisime kaupluste kaupa 2022. aasta majandustulemusi ja 2023. aasta eelarveid, et tuvastada kahjumlikult opereerivaid kauplusi; • vaatasime üle olulised eeldused, mida juhtkond kasutas rahavoogude prognoosimisel, nagu planeeritud müügitulud ja kulud ning võrdlesime neid heakskiidetud äriplaanide ning eelarvetega; • analüüsisime juhtkonna hinnangute ning prognooside tundlikkust peamiste sisendite (nagu näiteks müügitulu kasv) muutuste suhtes; • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja tasustamisaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele.

Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 1353.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDF-versioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

– teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;

– omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

– hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;

– teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;

– hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;

– hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele

Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRLvormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad AS Baltika koostatud digitaalsetes andmefailides nimega 48510000I3W254YEMG75-2022-12-31-et.zip.

Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele

Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:

• asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust;
• digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist;
• ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoidmist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS).

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme ASst Baltika sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.

Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).

Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:

• arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest;
• märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2022;
• konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist;

– aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist;

– aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge.

Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Meie arvates on ASi Baltika] 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega 48510000I3W254YEMG75-2022-12-31-et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).

Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 23.08.2022 auditeerima ASi Baltika seisuga 31. detsember 2022 kuni 31. detsember 2023 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult 1 aasta ja see hõlmab perioode, mis lõppes 31. detsember 2022.

Me kinnitame, et:

– meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;

– me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 27.04.2023

Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 Mari-Leen Sandre Vandeaudiitori number 701

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5 Tallinn 10117 Eesti

Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS Baltika juhatus teeb ettepaneku 31.12.2022. aastal lõppenud majandusaasta kasum summas 3 462 tuhat eurot jaotada järgmiselt:

AS Baltika aktsionäridele kuuluv osa puhaskasumist	3 462
Kohustusliku reservkapitali suurendamine (1/20 puhaskasumist)	173
Eelmiste perioodide puhaskasumi (-kahjumi) reale kantav aruandeaasta kasum	3 289
Kohustuslik reservkapital enne suurendamist	0
Kohustuslik reservkapital pärast suurendamist	173
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum) enne kasumi jaotamist	-6 130
Konsolideeritud jaotamata kasumi (-kahjumi) jääk pärast kasumi jaotamist	-2 841

Brigitta Kippak Juhatuse esimees, tegevjuht 27. aprill 2023

_____________________________

Margus Olesk Juhatuse liige, finantsjuht 27. aprill 2023

_____________________________

NÕUKOGU KINNITUS

ASi Baltika nõukogu kiitis heaks AS Baltika konsolideeritud majandusaasta aruande 31.12.2022 lõppenud majandusaasta kohta, mis koosneb tegevusaruandest, sotsiaalse vastutuse aruandest, hea ühingujuhtimise tava aruandest, tasustamisaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest ning millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne.

_______________________________

Kristjan Kotkas Nõukogu esimees 27. aprill 2023

_______________________________

Reet Saks Nõukogu liige 27. aprill 2023

Lauri Kustaa Äimä Nõukogu liige 27. aprill 2023

_______________________________

_______________________________

Jaakko Sakari Mikael Salmelin Nõukogu liige 27. aprill 2023

AS BALTIKA NÕUKOGU

KRISTJAN KOTKAS Nõukogu liige alates 08.10.2019, nõukogu esimees alates 21.06.2022. KJK Capital Oy õigusnõunik Magistrikraad õigusteaduses, Tartu Ülikool Magistrikraad õigusteaduses, University of Cape Town Baltika aktsiaid 31.12.2022: 0

JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN Nõukogu liige alates 21.06.2010, nõukogu esimees perioodil 23.05.2012 kuni 20.06.2022. KJK Capital Oy partner Rahanduse magister, Helsingi Majandusülikool Baltika aktsiaid 31.12.2022: 0

REET SAKS Nõukogu liige alates 25.03.1997 Nordic Milk OÜ, peajurist Õigusteadus, Tartu Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2022: 0

LAURI KUSTAA ÄIMÄ Nõukogu liige alates 18.06.2009 Kaima Capital Oy tegevdirektor Majandusteaduste magister, Helsingi Ülikool Baltika aktsiaid 31.12.2022: 231 578 aktsiat (Kaima Capital Eesti OÜ nimel)

AS BALTIKA JUHATUS

BRIGITTA KIPPAK Juhatuse liige alates 1. juuni 2021, tegevjuht alates 21.06.2022, Grupis alates 1997 Kõrgharidus majandusteaduskonnast (Tartu Ülikool) Baltika aktsiaid 31.12.2022: 1 575

MARGUS OLESK Juhatuse liige alates 1. november 2022, finantsjuht alates 01.06.2022, Grupis alates 2022 Kõrgharidus maksunduses ja tollis (Sisekaitseakadeemia) Baltika aktsiaid 31.12.2022: 0

FLAVIO PERINI Juhatuse liige, tegevjuht perioodil 01.05.2020 kuni 20.06.2022 Kõrgharidus õigusteadustes (Università degli Studi di Parma) Baltika aktsiaid 20.06.2022: 0

Müügitulu (konsolideerimata) EMTAK klassifikaatorite lõikes

Kood	Nimetus	2022	2021
46421	Rõivaste ja jalatsite hulgimüük	1 944	4 210
47911	Jaemüük posti või Interneti teel	943	1 866
46151	Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine	0	0
68201	Muu renditulu	0	23
46191	Muu hulgimüük	0	10
14131	Muud õmblusteenused	0	3
		2 887	6 113