Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 9 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2023

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 9 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 30. SEPTEMBRIL 2023

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	30. september
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE17
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE18
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 21
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON21
2.	ARVESTUSMEETODID21
3.	TEGEVUSSEGMENDID 22
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 24
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 24
6.	MATERIAALNE PÕHIVARA25
7.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 25
8.	VÕLAKOHUSTISED26
9.	OMAKAPITAL 27
10.	MÜÜGITULU 28
11.	TEGEVUSKULUD29
12.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 29
13.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED30
14.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED30
15.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31
16.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 32
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD33

TEGEVUSARUANNE

Kontserni 2023. aasta 9 kuu tulemustes on oluline mõju nii reisijate arvu kasvul kui kaubamahtude vähenemisel. Reisijate arvus jätkus stabiilne taastumine, kuid kolmanda kvartali kasv oli võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga madalam, seda eelkõige tulenevalt nii traditsioonilise kruiisi- kui ka lähikruiisi reisijate vähenemisest, kuid endiselt on kasvupotentsiaali jõudmaks koroonapiirangute eelse tasemeni. Kaubamahtudes jätkub langus tulenevalt sanktsioonidest ja üldisest kaubamahtude vähenemisest kõigis lastiliikides peale mitte-merelise.

Näitaja	ühik	9 kuud	9 kuud	vahe	muutus %	III kv	III kv	vahe	muutus
		2023	2022			2023	2022		%
Müügitulu	tuh EUR	88 615	93 460	–4 845	–5,2%	31 426	36 325	–4 899	–13,5%
Ärikasum	tuh EUR	20 004	28 171	–8 167	–29,0%	7 449	11 843	–4 394	–37,1%
Korrigeeritud EBITDA	tuh EUR	38 797	46 877	–8 080	–17,2%	13 517	18 006	–4 489	–24,9%
Põhivara kulum ja väärtuse
langus	tuh EUR	–19 356	–18 703	–653	3,5%	–6 129	–6191	62	–1,0%
Tulumaks	tuh EUR	–2 985	–4 111	1 126	–27,4%	0	0	0
Perioodi kasum	tuh EUR	13 028	23 960	–10 932	–45,6%	5 964	11 708	–5 744	–49,1%
Investeeringud	tuh EUR	10 899	12 424	–1 525	–12,3%	4 752	3 458	1 294	37,4%

Töötajate arv (keskmine)	in	467	470	–3	–0,6%	475	482	–7	–1,5%
Kaubamaht	tuh tonni	9 534	13 887	–4 353	–31,3%	2 920	4 361	–1 441	–33,0%
Reisijate arv	tuh in	6 147	5 337	810	15,2%	2 600	2 533	67	2,7%
Laevakülastuste arv	tk	5 333	5 530	–197	–3,6%	1 815	1 937	–122	–6,3%

Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	612 749	622 384	–9 635	–1,5%	612 749	622 384	–9635	–1,5%
Netovõlg2 perioodi lõpus	tuh EUR	142 103	159 515	–17 412	–10,9%	142 103	159 515	–17412	–10,9%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	374 805	379 344	–4 539	–1,2%	374 805	379 344	–4 539	–1,2%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%

Ärikasum/müügitulu		22,6%	30,1%			23,7%	32,6%
Korrigeeritud
EBITDA/müügitulu		43,8%	50,2%			43,0%	49,6%
Perioodi kasum/müügitulu		14,7%	25,6%			19,0%	32,2%
EPS: perioodi kasum
/kaalutud keskmine
aktsiate arv	EUR	0,05	0,09	–0,04	–45,6%	0,02	0,04	–0,02	–49,1%
Omakapital/aktsiate arv
perioodi lõpus	EUR	1,43	1,44	–0,01	-1,2%	1,43	1,44	–0,01	–1,2%

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD¹

Reisijate arv³ kasvas 9 kuuga 15,2%, tänu eelkõige Stockholmi ja Helsingi liinile. Kruiisireisijate arv kahanes, kuid langus oli väiksem kui kruiisilaevade külastuste arvu vähenemine. 2023. aasta 9 kuu müügitulu langes 4,8 mln euro võrra ehk 5,2% 88,6 mln euroni. Müügitulu kahanes peamiselt kaubasadamates tulenevalt kaubamahtude vähenemisest, kuid languses oli ka reisisadamate segment, kus reisijatasu tulude tõus ei kompenseerinud laevatasu tulude langust. Müügitulu langust vähendasid tulude kasv reisiparvlaevade segmendis ja jäämurdja Botnica suvetööd.

¹ tabelis esitatud suhtarvud ja muutused võivad sisaldada ümardamisest tulenevaid vahesid.

² võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

³ reisijate arv ei sisalda reisiparvlaevade segmendi Eesti mandri ja suursaarte vahelist reisijate arvu

9 kuu kokkuvõttes kasvasid nii tööjõu- (+2,0 mln eurot) kui tegevuskulud (+0,7 mln eurot). Tööjõukulud on kasvanud seoses palkade tõusuga eelmisel aastal ja motivatsioonisüsteemi muutusega selle aasta alguses. Tegevuskulud kasvasid peamiselt jäämurdja Botnicaga seotud kulude kasvust, kulum tõusis (+0,6 mln eurot) seoses põhivarade ühekordse mahakandmisega I kvartalis.

aasta 9 kuu ärikasum langes 8,2 mln euro võrra (–29,0%) 20,0 mln euroni ja perioodi kasum kahanes 10,9 mln euro võrra (–45,6%) 13,0 mln euroni, seejuures oli sel aastal dividendide tulumaks ca 1,1 mln eurot väiksem kui aasta varem. Korrigeeritud EBITDA⁴ langes 8,1 mln euro võrra 38,8 mln eurole (–17,2%). 2023. aasta III kvartalis kasvas reisijate arv aasta võrdluses 2,7%, samas kaubamaht vähenes 33,0%. Kaubamahu vähenemine, laevakülastuste ja elektrienergia hinna langus ning väiksem tulu jäämurdja Botnica suvetööst vähendasid ka III kvartali müügitulu. Müügitulu langes 4,9 mln eurot (–13,5%) 31,4 mln euroni, müügitulu vähenes kõikides segmentides välja arvatud reisiparvlaevad. Kontserni ärikasum vähenes 37,1% 7,4 mln euroni ja kasum 5,7 mln euro võrra (–49,1%) 6,0 mln euroni.

TEGEVUSMAHUD

aasta 9 kuuga oli kontserni sadamaid läbinud kaubamaht kokku 9,5 mln tonni, kahanedes 4,4 mln tonni eelneva aasta sama perioodi suhtes (–31,3%). Lastiliikidest vähenesid enim vedellast (–3,0 mln tonni, –70,0%) ja puistlast (–0,6 mln tonni, –28,2%). Vedellasti mahtude languse taga on eelkõige eelmise aasta jooksul kehtestatud sanktsioonid Vene ja Valgevene naftatoodetele, mille tagajärjel on vähenenud eelkõige tarnitava bensiini ja masuudi kogused. Puistlasti languse taga on peamiselt kivikillustiku käitlemise vähenemine. Ka muude lastiliikide osas mahud kahanesid. Ro-ro kauba maht langes 323 tuh tonni (–6,2%), konteinerite maht langes 244 tuh tonni ehk -14,8% (TEU-des –45 tuhat ühikut, –21,5%) ja segalasti maht langes 150 tuhat tonni (–31,3%). Roro kauba mahud on küll langenud, kuid ro-ro on sellel aastal nagu ka eelmisel aastal olnud suurim lastiliik. Varem oli suurim lastiliik vedellast, mille osakaal aastatel 2016–2021 on olnud aasta kokkuvõttes 39% kuni 47%. 2023. aasta 9 kuu kokkuvõttes on vedellasti osakaal kaubamahus vaid 14%.
aasta III kvartalis läbis kontserni sadamaid 2,9 mln tonni kaupu, mis oli ligi 1,4 mln tonni (–33,0%) vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Vedellasti maht langes sanktsioonide mõju tõttu 0,8 mln tonni (–72,3%). Languses oli ka puistlast (–349 tuh tonni, –39,9%) ja segalast (–9 tuh tonni, –8,4%). Kahanesid ka ro-ro (–200 tuh tonni, –11,7%) ja konteinervedude maht (–39 tuh tonni, –7,7%; TEU-des –6 tuh ühikut, –10,6%).

9 kuu reisijate arv jätkas peamistel liinidel (Helsingi ja Stockholm) taastumise trendis. Esimese 9 kuuga kasvas reisijate arv 0,8 mln võrra 5,3 mln reisijani (+15,2%). Kasvu näitasid nii Tallinn-Helsingi liin kui ka Tallinn-Stockholmi liin. Aasta esimese 9 kuuga külastas Tallinna Vanasadamat 162 tuh kruiisireisijat (90 kruiisilaeva) ja Saaremaad ca 3 tuh kruiisireisijat (8 kruiisilaeva). Aasta varem külastas Vanasadamat 168 tuh kruiisireisijat (170 kruiisilaeva), Saaremaad külastas ca 2 tuh reisijat (9 kruiisilaeva). 2023. aasta III kvartali reisijate arv kasvas 68 tuh võrra 2,6 mln reisijani (+2,7%).

⁴ korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

OÜ TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 9 kuuga kokku 17 887 reisi, mida oli 92 reisi ehk 0,5% rohkem kui aasta tagasi. III kvartalis oli reiside arvuks 7048 ehk 35 reisi (+0,5%) rohkem kui aasta varem.

	III kvartal 2023	III kvartal 2022	Muutus %	9 kuud 2023	9 kuud 2022	Muutus %
Kaubavood lastiliikide lõikes (tuh tonni)	2 920	4 361	–33,0%	9 534	13 887	–31,3%
Ro-ro kaubad	1 503	1 703	–11,7%	4 913	5 237	–6,2%
Vedellast	320	1 156	–72,3%	1 298	4 325	–70,0%
Puistlast	525	874	–39,9%	1 566	2 182	–28,2%
Kaup konteinerites	469	508	–7,7%	1 405	1 649	–14,8%
Konteinerid TEU	53 844	60 232	–10,6%	162 555	207 088	–21,5%
Segalast	102	112	–8,4%	328	478	–31,3%
Mitte-mereline	1	8	–87,4%	24	18	35,2%
Reisijate arv liinide lõikes (tuh inimest)	2 600	2 533	2,7%	6 147	5 337	15,2%
Tallinn-Helsingi	2 283	2 169	5,3%	5 404	4 633	16,6%
Tallinn-Stockholm	152	146	3,9%	412	329	25,1%
Muuga-Vuosaari	58	50	15,1%	133	129	3,1%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	96	116	–17,5%	165	170	–2,9%
Muud	12	52	–76,6%	33	76	–56,4%
Laevakülastuste arv	1 815	1 937	–6,3%	5 333	5 530	–3,6%
Kaubalaevad	367	371	–1,1%	1 066	1 131	–5,7%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 394	1 456	–4,3%	4 169	4 221	–1,2%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	54	110	-50,9%	98	178	–44,9%
Reisiparvlaevad (Saaremaa ja Hiiumaa liinid)
Reiside arv	7048	7013	0,5%	17 887	17 795	0,5%
Reisijate arv (tuh inimest)	934	897	4,1%	1 955	1 852	5,6%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	409	394	3,9%	902	872	3,5%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	59	92	–35,9%	178	206	–13,6%
Kasutusmäär (%)	64%	100%	–35,9%	65%	75%	–13,6%

OÜle TS Shipping kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli 9 kuuga 178 ehk 28 päeva vähem kui aasta varem, tulenevalt oodatust lühemast suvetööst. Laeva kasutusmäär oli 65% (aasta varem 73%). III kvartalis oli prahipäevade arvuks 59 (2022. aasta III kvartalis 92) ja kasutusmäär 64% (aasta varem 100%). Jäämurdja Botnica kasutusmäära vähenemine tulenes lühemast prahiperioodist Põhja-Kanada arktilistes vetes, kus osutatakse jäämurde- ja abilaeva teenuseid Baffinland Iron Mines Corporationile rauamaagi ekspordil Panamax tüüpi kaubalaevadega Milne Inlet sadamast avamerele. Seetõttu osales Botnica kolmes suvetöö projektis, teenindades juunis Equinor UK Ltd avamere tuuleparkides Põhjamerel, augustis osutati Põhjamerel abilaeva teenuseid BP Exploration Operating Companyle. Septembri alguses suundus Botnica Põhja-Kanadasse, kus sarnaselt eelmistele aastatele teenindati Baffinlandi, seejuures kestab minimaalne prahiperiood vähemalt 60-päeva.

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Müügitulu kahanes 2023. aasta 9 kuuga 4,8 mln eurot (–5,2%) 88,6 mln euroni. Müügitulu languse taga oli laevatasude, elektrienergia müügi, kaubatasude ja muude teenuste tulude vähenemine, mida ei kompenseerinud tulude suurenemine mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest, reisijatasudest, jäämurdja Botnica prahitasust muude segmendis ja kasutusrendist.

Müügitulu liikide lõikes oli 9 kuu suurimaks muutuseks laevatasu tulude langus 5,5 mln euro võrra (–18,6%) 24,1 mln euroni. Laevatasude languse taga on eelkõige kaubamahtude langusest tingutud kauba- ja ro-pax laevade külastuste arvu vähenemine ning kruiisilaevade külastuste arvu langus (–44,9%). Elektrienergia müügist langes tulu 2,0 mln euro võrra (–38,6%) 3,2 mln euroni. Elektrienergia hind oli madalam kui aasta varem ning ka elektrienergia tarbimine kaubasadamates on seoses kaubamahtude langusega vähenenud. Laeva prahitasu tulu kasvas 0,4 mln eurot (+5,3%) kuna esimesel poolaastal oli jäämurdja Botnica prahipäevade arv suurem ning I kvartalis tõusis prahitasu määr uue lepingu tõttu jäämurdehooajal. III kvartalis laeva prahitasu tulu võrreldes aasta varasemaga langes, kuna laeva kasutusmäär oli väiksem. Tulu üleveoteenuse osutamisest⁵ kasvas 1,6 mln euro võrra (+6,3%) 27,2 mln euroni. Tulu suurendas eelkõige tasude indekseerimine Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinna indeksite tõusuga. Reiside arv võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei muutunud (+0,5%). Reisijatasu tulu kasvas 1,1 mln euro võrra (+14,4%) 8,9 mln euroni. Reisijatasude tulude kasvu toetas reisijate arvu kasv (+15,2%), kuid reisijate arvu kasvust madalam reisijatasude kasvuprotsent oli seotud Vanasadama liinireisija tasumäära vähendamisega 10% võrra alatest eelmise aasta märtsist. Kaubatasu tulud langesid aastaga 0,6 mln euro võrra (–11,4%) 4,6 mln euroni tulenevalt kaubamahtude langusest. Kaubatasu tulude langus oli madalam kui kaubamahtude langus (–33,0%), kuna eelkõige on langenud madalama tasumääraga kaupade maht. Kasutusrendi tulud tõusid 0,2 mln euro võrra (+2,4%) 10,3 mln euroni. Kasutusrendi tulusid aitasid kasvatada reisisadamate ja reisiparvlaevade segment, mis kompenseerisid langust kaubasadamate segmendis. Teiste tululiikide tulud kahanesid 0,2 mln euro võrra, seda eelkõige tulenevalt kruiisilaevade külastuse langusest tingitud vee- ja kanalisatsiooni teenuse mahu langusest.

Segmentidest langes müügitulu 9 kuu võrdluses kaubasadamate ja reisisadamate segmendis, mida ei suutnud kompenseerida müügitulude kasv reisiparvlaevade ja muud segmendis (jäämurdja Botnica).

⁵ Üleveoteenus reisiparvlaevadega mandri-Eesti ja suursaarte vahel

Muud tulud kasvasid 92 tuh euro võrra 1,2 mln euroni. Muude tuludena on kajastatud kasum põhivara müügist, tulud sihtfinantseerimisest ning saadud trahvid ja viivised.

Tegevuskulud kasvasid 9 kuuga 0,7 mln eurot (+2,3%). Kululiikide lõikes olid muutused erinevad. Vähenes kütuseja energiakulu (–3,4 mln eurot), kuna elektrienergia hind langes ning ka ostetava elektrienergia kogus vähenes tulenevalt kaubamahtude langusest kaubasadamates. Enim kasvas põhivarade remondikulu (+1,3 mln eurot). Remondikulud kasvasid reisiparvlaevade segmendis ja segmendis muu (Botnica). Reisparvlaevade segmendis tehti planeeritud remonttöid, kuid remondikulude kasvu üheks põhjuseks oli võrdlusperioodi madalam baas, kuna eelmise aasta II kvartalis vähendas remondikulusid kindlustushüvitise saamine (0,3 mln eurot). Muu segmendi remondikulud olid seotud eelkõige Botnica plaaniliste doki- ja remonttöödega ning ettevalmistustega selle aasta suvetöödeks. Reisi- ja kaubasadamate segmendis remonttööde maht vähenes. Sadamate infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste kulu suurenes (+0,5 mln eurot) tulenevalt korrashoiu teenuse kallinemisest. Ebatõenäoliste nõuete kulu kasvas (+0,7 mln eurot) tulenevalt mõne kliendi makseraskustest. Ostetud teenuste kulu (+0,5 mln eurot) on kasvanud eelkõige reisiparvlaevade segmendis suurenenud sadamateenuste kulu tõusu tõttu. Rendikulude kasv (+0,9 mln eurot) oli seotud täiendava tehnilise võimekuse tagamisega Botnica projektipõhiseks suvetööks. III kvartalis langesid tegevuskulud 0,8 mln eurot (–6,7%), seda eelkõige energiakulude vähenemise tõttu.

Tööjõukulud kasvasid 9 kuuga 2,0 mln eurot (+12,5%) töötasude tõusu mõjul (töötasude tõstmine eelmisel aastal ja motivatsioonisüsteemi muutus selle aasta alguses). Kontserni keskmine töötajate arv vähenes 9 kuu võrdluses 470-lt inimeselt 467-le inimesele ehk 0,6%. III kvartalis kasvasid tööjõukulud 0,4 mln eurot (+6,3%), samal ajal keskmine töötajate arv vähenes (-1,5%).

Põhivara kulum ja väärtuse langus suurenes 9 kuuga 0,7 mln eurot ehk 3,5%. Kulumi suurenemine on seotud põhivarade ühekordse mahakandmisega I kvartalis seoses põhivarade arvelevõtmise alampiiri tõstmisega alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvate avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. III kvartalis kulum langes võrreldes aasta varasemaga 1,0%.

Ärikasum langes 9 kuuga 8,2 mln eurot (–29,0%). Ärikasumi languse põhjuseks oli suurenenud kulubaas (tegevuskulud, tööjõukulud, põhivara kulum ja väärtuse langus ja muud kulud kokku kasvasid 3,4 mln eurot), samas kui müügitulu langes (4,8 mln eurot) ja muud tulud kasvasid (92 tuh eurot). Kontserni ärikasumi marginaal langes 30,1%-lt 22,6%-le. III kvartali ärikasum oli 7,4 mln eurot (–37,1%) ja ärikasumi marginaal kahanes 32,6% lt 23,7%-le. III kvartali marginaali languse põhjuseks oli müügitulude vähenemine (–13,5%). Tööjõukulude (+6,3%) ja muude kulude (+2,7%) kasv kokku oli III kvartalis väiksem kui tegevuskulude (–6,7%) ja kulumi (–1,0%) vähenemine.

Korrigeeritud EBITDA vähenes 9 kuuga 8,1 mln euro võrra (–17,2%) 38,8 mln euroni. Kõige enam vähenes korrigeeritud EBITDA kaubasadamate segmendis (–4,7 mln eurot), kus tulude langesid ja kulud kasvasid. Segment muus oli korrigeeritud EBITDA langus (–3,4 mln eurot) põhjustatud kulude kasvust ja vähenenud kasumist sidusettevõttest. Reisisadamate segmendi korrigeeritud EBITDA (–0,9 mln eurot) langes tulenevalt tulude vähenemisest, mida veidi kompenseeris kulude langus. Segmentidest kasvas vaid parvlaevade segmendi korrigeeritud EBITDA (+0,9 mln eurot), seda tänu tulude kasvule. Korrigeeritud EBITDA langus kokku oli veidi väiksem kui ärikasumi langus, kuna kulumi ja vara väärtuse langusest tingitud kahjumi kasv ületas varade sihtfinantseerimise amortisatsiooni tulude kasvu ning kasumi vähenemise sidusettevõttest.

III kvartalis vähenes korrigeeritud EBITDA võrreldes eelmise aastaga 4,5 mln eurot (–24,9%). Korrigeeritud EBITDA langes kõigis segmentides välja arvatud reisiparvlaevad. Reisisadamate ja kaubasadamate segmendi puhul oli langus tingitud peamiselt tulude vähenemisest. Muud segmendis vähenesid nii müügitulu kui kasvasid kulud (seoses jäämurdja Botnica suvetöödega).

Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 9 kuuga 50,2%-lt 43,8%-le ja III kvartalis 49,6%-lt 43,0%-le.

Finantskulud (neto) kasvasid 9 kuuga 3,5 mln euro võrra (+380%) tulenevalt võlakohustiste intressikulu tõusust seoses intressimäärade (Euribor) üldise tõusuga. Võlakohustiste maht on samas aastaga vähenenud –15,9 mln eurot (–8,1%). III kvartalis kasvas finantskulu (neto) 1,4 mln euro võrra (+368%).

Kasum enne tulumaksu langes 9 kuu võrdluses 12,1 mln eurot (–43,0%) 16,0 mln euroni. Kasum langes ärikasumist enam, kuna sidusettevõttest Green Marine kapitaliosaluse meetodil arvestatud tulemus langes 0,4 mln euro võrra ja finantskulud (neto) kasvasid (+3,5 mln eurot).

aasta II kvartalis välja kuulutatud dividendidega summas 19,2 mln eurot kaasnes tulumaksu kulu 3,1 mln eurot, mis oli 1,0 mln euro võrra väiksem eelmise aasta kulust, mis kaasnes dividendide väljamaksega. Tulumaksu kulu vähendas edasilükkunud tulumaksu tühistamine summas 0,1 mln eurot. 9 kuu kasum vähenes aasta baasil 10,9 mln eurot (–45,6%). III kvartali kasum oli 6,0 mln eurot (–5,7 mln eurot, –49,1%).

INVESTEERINGUD

aasta 9 kuuga investeeris kontsern 10,9 mln eurot, mis oli 1,5 mln eurot vähem kui aasta varem. 2023. aasta 9 kuu investeeringud olid jäämurdja Botnica regulaarsed dokitööd ja jääklassi parandamine, Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamine, Vanasadamas kai ja kai rambi rekonstrueerimine, reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimise lõpetamine, Muuga sadamas ro-ro kauba teenindusvõimsuse suurendamine (II korruse ramp) ning investeeringud tarkvarasse.

III kvartali investeeringute summaks kujunes 4,8 mln eurot (2022. aasta III kvartalis 3,5 mln eurot).

SEGMENTIDE TULEMUSED

Segmentide lõikes langes 9 kuu müügitulu kaubasadamate ja reisisadamate segmendis. Reisiparvlaevade segmendi ja segment muud tulud kasvasid, kuid kogu kontserni müügitulud vähenesid 5,2%. III kvartalis kahanes müügitulu 13,5% ja vaid reisiparvlaevade segmendi tulud tõusid võrreldes aasta varasemaga.

9 kuud 2023 Reisi								9 kuud 2022 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	28 774	22 764	28 168	8 909	88 615	29 731	28 871	26 454	8 404	93 460
Korrig. EBITDA	15 455	8 972	12 489	1 881	38 797	16 320	13 685	11 594	5 277	46 876
Ärikasum	9 834	2 837	8 224	–477	20 004	10 612	7 576	7 292	2 691	28 171
Korrig. EBITDA
marginaal	53,7%	39,4%	44,3%	21,1%	43,8%	54,9%	47,4%	43,8%	62,8%	50,2%

		Muutus, 9 kuud
		Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–957	–6 107	1 714	505	–4 845
Korrig. EBITDA	–865	–4 713	895	–3 396	–8 079
Ärikasum	–1 228	–4 703	932	–3 168	–8 167

			III kv 2023 Reisi					III kv 2022 Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv			Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	10 747	7 180	10 371	3 128	31 426	12 981	9 369	10 207	3 768	36 325
Korrig. EBITDA	6 111	2 414	4 515	477	13 517	7 478	3 497	4 436	2 595	18 006
Ärikasum	4 329	481	3 113	–474	7 449	5 553	1 503	3 020	1 767	11 843
Korrig. EBITDA
marginaal	56,9%	33,6%	43,5%	15,2%	43,0%	57,6%	37,3%	43,5%	68,9%	49,6%

		Muutus, III kvartal
			Reisi
tuhandetes	Reisi	Kauba	parv
eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–2 234	–2 189	164	–640	–4 899
Korrig. EBITDA	–1 367	–1 083	79	–2 118	–4 489
Ärikasum	–1 224	–1 022	93	–2 241	–4 394

Reisisadamate segmendi müügitulu kahanes 9 kuuga 1,0 mln euro ehk 3,2% võrra eelneva aasta suhtes peamiselt laevatasu tulu (–2,1 mln eurot) vähenemise tõttu seoses kruiisilaevade külastuste vähenemisega. Reisijate arvu kiire kasv aitas tõsta reisijatasu tulusid (+1,1 mln eurot). Renditulude (+0,2 mln eurot) kasvu aitas saavutada täiendavate pindade lisandumine, parkimistasu tulude suurenemine ja suurem tulu kruiisiterminalist. III kvartalis langes müügitulu võrreldes aasta varasemaga 17,2% 10,7 mln euroni (–2,2 mln eurot). III kvartali tulude languse peamiseks põhjuseks oli laevatasutulude langus tulenevalt vähenenud kruiisilaevade külastustest.

Kaubasadamate segmendi 9 kuu müügitulu langes võrreldes aasta varasemaga (–6,1 mln eurot, –21,2%). Suurem langus oli laevatasude tuludes (–3,5 mln eurot) seoses vähenenud laevakülastustega tulenevalt kaubamahtude langusest. Kaubatasud vähenesid (–0,6 mln eurot), kuna kaubamahud langesid kõikides lastiliikides peale mittemerelise. Elektrienergia müügitulu vähenes (–1,9 mln eurot), kuna tarbimine kaubamahtude vähenemise tõttu on langenud ning ka elektrienergia hind oli madalam võrreldes eelmise aasta 9 kuuga. Langesid ka renditulud ja muude teenuste müük.

III kvartali võrdluses langes kaubasadamate segmendi müügitulu 2,2 mln eurot (–23,4%), peamiselt laevatasude ja elektrienergia müügi vähenemise tõttu.

Reisiparvlaevade segmendi tulu kasvas 9 kuuga 1,7 mln eurot (+6,5%) peamiselt üleveoteenuste tulu kasvu tõttu. Üleveoteenuste tulu on suurenenud lepingulise tasu tõusust tulenevalt Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinnaindeksi kasvust. III kvartali võrdluses kasvas reisiparvlaevade segmendi müügitulu 0,2 mln eurot (+1,6%).

Muu segmendi müügitulu kasvas 9 kuuga 0,5 mln eurot (+6,0%). Müügitulu kasvas tänu jäämurdja Botnica täiendavale suvetööle ja suuremale prahitasule jäämurdehooajal, mis jäid esimesse poolaastasse. III kvartali müügitulu langes kuna Botnica kasutusmäär langes. Eelmisel aastal algas Baffinlandi projekt varem ja vabu prahipäevi kolmandas kvartalis ei olnud. Sellel aastal tehti III kvartalis suvetööd BP Exploration Operating Companyle ja Baffinlandi prahitööle Kanadas mindi septembri alguses ehk hilisemalt kui eelmisel aastal. III kvartalis vähenes müügitulu 0,6 mln eurot (–17,0%).

Segmentide põhiselt langes korrigeeritud EBITDA 9 kuu võrdluses enim kaubasadamate segmendis (–4,7 mln eurot) ja muud segmendis (–3,4 mln eurot). Kaubasadamate segmendi korrigeeritud EBITDA langust mõjutas enim kaubamahtude langus. Muud segmendi korrigeeritud EBITDA languse peamiseks põhjuseks on kulude kasv. Kasvanud on põhivarade remondi kulud ja kulutused seoses jäämurdja Botnica suvetöödega, lisaks vähenes mõnevõrra sidusettevõttelt Green Marine kapitali osaluse meetodil arvestatud kasum. Reisisadamate segmendi korrigeeritud EBITDA langes 0,9 mln eurot. Reisiparvlaevade segmendi korrigeeritud EBITDA kasvas 0,9 mln eurot.

III kvartalis korrigeeritud EBITDA langes 4,5 mln eurot, ainsana ei vähenenud korrigeeritud EBITDA reisiparvlaevade segmendis.

9 kuu korrigeeritud EBITDA marginaal kontserni tasandil langes 50,2%-lt 43,8%-le. Muud segmendi marginaal kahanes 62,8%-lt 21,1%-le, mis oli segmentide võrdluses suurimaks languseks. Kaubasadamate marginaal vähenes 47,4%-lt 39,4%-le, reisiparvlaevade marginaal veidi paranes, kerkides 43,8%-lt 44,3%-le. Reisisadamate marginaal langes 54,9%-lt 53,7%-le. III kvartalis püsis reisiparvlaevade segmendi marginaal samal tasemel, teiste segmentide korrigeeritud EBITDA marginaalid langesid, enim muud segmendis (68,9%-lt 15,2%-le). Muud segmendi III kvartali marginaali suure languse taga oli nii tulude vähenemine kui ka kulude kasv.

RISKID

Seoses 24. veebruaril 2022 puhkenud Vene-Ukraina sõjaga ning seejärel Lääne riikide poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega avaldub mõju kontserni äritegevusele eelkõige kaubaäris. Venemaa päritolu kaup (vedellast ja väetised), mille lähte- või sihtriik on Venemaa, moodustas varasemalt kontserni kogu kaubamahust keskmiselt ligi kolmandiku ning valdav enamus sellest oli Venemaa eksport. Sanktsioonide rakendamine ja ulatuse laiendamine on toimunud sõja algusest järk-järgult erinevatel ajahetkedel. Täiendavalt otsustas Vabariigi Valitsus 27. oktoobril 2022 keelustada Venemaa naftasaaduste impordi ja transiidi alates 5. detsembrist 2022. Lisaks rakendati Valgevene kaubale Eestis täielikud sanktsioonid alates 1. märtsist 2022. Valgevene päritolu kaup (vedellast) moodustas 2021. aastal kontserni kogu kaubamahust 9%. Venemaa ja Valgevene suunaliste sanktsioonide (nii naftasaaduste impordi ja transiidi keelustamise kui sanktsioneeritud isikutega seotud ettevõtete majandustegevuse peatamise) negatiivne mõju kontserni majandustulemustele võrreldes 2021. aasta tulemusega on kokku hinnanguliselt ca 7 mln eurot aastas. 2022. aasta tulemustes kajastus sellest 3,5 mln eurot, mis oli oodatust vähem. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sanktsioonid lisandusid järk järgult aasta jooksul, mistõttu Venemaa ja Valgevene kauba osakaal küll langes, kuid moodustas siiski 21% ehk 3,7 mln tonni kontserni kaubamahust. Ülejäänud sanktsioonidest tingitud mõju on avaldumas 2023. aasta jooksul. Samaaegselt on vedellasti kaubaoperaatorid tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Esitatud rahaline mõju lähtub 2021. ja 2022. aasta tulemusest ja aruande kinnitamise hetke olukorrast ning seda ei saa käsitleda prognoosina tulevaste perioodide kohta. Ülejäänud kaubagruppide (st arvestamata vedel- ja puistlasti) mahu muutus on enam korrelatsioonis üldise majandusliku olukorraga nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures ja majandusaktiivsuse languse taustal võib toimuda mahtude vähenemine ka muudes kaubagruppides.

Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

AS Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

ASi Tallinna Sadam aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate kogused alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 30.09.2023 on esitatud järgneval graafikul:

Aktsia avamishind III kvartali alguses oli 1,424 eurot. Seisuga 30.09.2023 oli aktsia sulgemishind 1,196 eurot, langedes III kvartalis 16%. Ettevõtte turuväärtus seisuga 30.09.2023 oli 314,5 mln eurot (30.06.2023: 374,5 mln eurot). ASi Tallinna Sadam aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga on esitatud alljärgneval graafikul:

Allikas: nasdaqbaltic.com

aasta III kvartalis toimus ASi Tallinna Sadam aktsiaga 19 375 tehingut (2023 II kvartal: 17 211), mille käigus vahetas omanikku 3,7 mln aktsiat (2023 II kvartal: 4,3 mln aktsiat), tehingute käive kokku oli 4,7 mln eurot (2023 II kvartal: 6,1 mln eurot).

Seisuga 30.09.2023 oli ettevõttel 24 208 aktsionäri (30.06.2023: 24 035), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi⁶ kaudu). Viis suurimat aktsionäri seisuga 30.09.2023 olid:

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Kliimaministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	4 696 392	1,8%
INTERACTIVE BROKERS LLC Client Omnibus (US)	1 654 191	0,6%

Aktsionäride struktuuris III kvartalis võrreldes II kvartali lõpuga olulisi muutusi toimunud ei ole. Eesti investeerimis- ja pensionifondide osalus on vähenenud 0,3 protsendipunkti võrra (–0,8 mln aktsiat), mis on liikunud peamiselt erainvestorite kätte.

Joonis: Aktsionäride struktuur seisuga 30.09.2023.

DIVIDENDID

AS Tallinna Sadam maksis 2023. aastal dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,2 mln eurot ehk 75% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 12.05.2023 Nasdaq CSD vahendusel. 2022. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 25,5 mln eurot ehk 0,097 eurot aktsia kohta.

⁶ Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele on alates 01.07.2023 riigi osaluse esindaja ASis Tallinna Sadam Kliimaministeerium. Eelnevalt oli selleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

ASi Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta dividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 30.09.2023 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 30.09.2023 koosnes nõukogu seitsmest liikmest: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 30.09.2023 kuulus ettevõtte juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait ja kommertsjuht Margus Vihman. Aruandeperioodil juhatuses muudatusi ei olnud.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2022. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2023. AASTA III KVARTALIS

1. Reisiparvlaev Regula lisareisid 2023 septembris. ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Laevad sõlmis täiendava lisakokkuleppe Transpordiametiga 11.12.2014 allkirjastatud sõitjate üleveoteenuse lepingule, mille kohaselt Transpordiamet pikendab parvlaeva Regula Virtsu-Kuivastu liini lisareiside perioodil 1.septembrist kuni 17. septembrini 2023, muutmata aprillis kokkulepitud 2023.aasta lisareiside maksimaalset arvu 536.Septembri lisareiside eest teenib TS Laevad täiendavat fikseeritud tasu 168 300 eurot. Lisareisid tehakse, kui graafikujärgsete reisidega ei suudeta tipuhetkedel nõudlust teenindada.
2. Muudatused ASi Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Shipping OÜ juhatuses. OÜ TS Shipping nõukogu kutsus juhatusest tagasi ettevõtte pikaajalise juhi Ülo Eero, tema volitused lõppesid 5. juulil 2023. Uueks juhatuse liikmeks valiti Damir Utorov alates 6. juulist aastase tähtajaga ning uueks juhatuse esimeheks nimetati Vahur Ausmees alates 4. septembrist volituste tähtajaga viis aastat.
3. Riigi osaluse valitseja muutumine ASis Tallinna Sadam. Seoses ministeeriumite töö ümberkorraldamisega kinnitas Eesti Vabariigi Valitus 6. juulil 2023 korralduse "Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine", milles muu hulgas määratakse ASi Tallinna Sadam riigile kuuluvate aktsiate valitsejaks ning aktsionäriõiguse teostajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium.
4. Jäämurdja Botnica 2023. a suvetööd. Botnica osutas Equinor UK Ltd.-le abilaevateenuseid alates 13. juunist kuni 3. juulini, seoses projekti tehniliste muudatustega kujunes algselt planeeritud 40-päevane prahiperiood lühemaks. 7. augustist kuni 3. septembrini töötas Botnica teeninduslaevana, et toetada BP Exploration Operating Company Ltd operatsioone tavaliselt järelevalveta Mungo platvormil Põhjamere Ühendkuningriigi sektoris. Septembris algas Botnica Baffinland Iron Mines prahiperiood Kanadas, mis kestab sel aastal minimaalselt 60 päeva.
5. Vanasadama Kruiisiterminal sai rahvusvahelise keskkonnamärgise Green Key. Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalile väljastati keskkonnamärgis Green Key (Roheline võti), mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil.
6. Paldiski Lõunasadam 30 ja uue kai nurgakivi panek. Paldiski Lõunasadama 30. sünnipäeva tähistasime 29. augustil Paldiksi Lõunasadamas Investeerimiskonverentsiga "Teistmoodi Paldiski". Ühtlasi paigaldati nurgakivi uuele meretuuleparkide ehituseks ja hoolduseks ning Eesti militaarvõimekuse suurendamiseks mõeldud kaile.
7. Crevex2023 kriisiõppus Muugal. Septembri lõpus toimus Eesti ajaloo suurim kriisiõppus Crevex2023. Põhiõppuse stsenaariumi kohaselt toimus Muuga sadamas rongikoosseisude kokkupõrge, mis eskaleerus suureks tulekahjuks kütusterminalis ning edasi plahvatuseks väetiseterminalis. Õppuse käigus harjutasid sadam, riigiasutused, erasektor, kohalikud omavalitsused ning 1100 vabatahtlikku rollimängijat ulatusliku evakuatsiooni korraldamist, suuremahulise päästesündmuse lahendamist, osapoolte omavahelist koostööd ja kommunikatsiooni. Õppus kestis 31 tundi.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes	Lisa	30.09.2023	31.12.2022
VARAD

Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		37 912	44 387
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	14 074	7 477
Lepingulised varad		582	0
Varud		387	749
Muu käibevara kokku		52 955	52 613
Müügiootel põhivara		0	100
Käibevara kokku		52 955	52 713

Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	2 137	2 099
Muud pikaajalised nõuded	4	29	303
Materiaalne põhivara	6	555 660	564 379
Immateriaalne põhivara		1 968	1 735
Põhivara kokku		559 794	568 516
Varad kokku		612 749	621 229

KOHUSTISED

Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	8	13 916	15 916
Eraldised		978	2 013
Sihtfinantseerimine		8 131	8 578
Maksuvõlad		1 726	1 060
Võlad tarnijatele ja muud võlad	7	9 598	9 770
Lepingulised kohustised		1 650	62
Lühiajalised kohustised kokku		35 999	37 399

Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	8	166 099	171 482
Sihtfinantseerimine		32 552	30 156
Muud võlad	7	529	449
Lepingulised kohustised		2 765	767
Pikaajalised kohustised kokku		201 945	202 854
Kohustised kokku		237 944	240 253

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	9	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		22 858	22 115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		31 441	25 791
Perioodi kasum		13 028	25 592
Omakapital kokku		374 805	380 976
Kohustised ja omakapital kokku		612 749	621 229

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	III kv 2023	III kv 2022	2023	2022

Müügitulu	3, 10	31 426	36 325	88 615	93 460
Muud tulud		371	412	1 231	1 140
Tegevuskulud	11	–11 910	–12 763	–31 977	–31 267
Tööjõukulud		–6 254	–5 885	–18 229	–16 210
Põhivara kulum ja väärtuse langus	3	–6 129	–6 191	–19 356	–18 703
Muud kulud		–55	–55	–280	–249
Ärikasum		7 449	11 843	20 004	28 171

Finantstulud ja -kulud
Finantstulud		330	32	916	97
Finantskulud		–2 073	–404	–5 303	–1 011
Finantstulud ja -kulud kokku		–1 743	–372	–4 387	–914

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse		258	237	396	814
Kasum enne tulumaksustamist		5 964	11 708	16 013	28 071

Tulumaksukulu		0	0	–2 985	–4 111
Perioodi kasum		5 964	11 708	13 028	23 960

Emaettevõtte omanike osa perioodi
kasumist		5 964	11 708	13 028	23 960

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)		0,02	0,04	0,05	0,09
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta - jätkuvad tegevused (eurodes)		0,02	0,04	0,05	0,09

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		94 692	101 077
Muude tulude eest laekunud raha		247	135
Maksed tarnijatele		–38 900	–38 682
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–18 511	–14 673
Maksed muude kulude eest		–253	–296
Makstud tulumaks dividendidelt		–3 264	–4 335
Äritegevusest laekunud raha		34 011	43 226

Materiaalse põhivara soetamine		–10 063	–12 932
Immateriaalse põhivara soetamine		–627	–346
Materiaalse põhivara müük		28	91
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		0	4 924
Saadud dividendid		357	255
Saadud intressid		875	3
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–9 430	–8 005

Saadud laenude tagasimaksed	8	–7 383	–7 383
Makstud dividendid		–19 012	–25 287
Makstud intressid		–4 654	–968
Muud finantseerimistegevusest tulenevad
maksed		–7	–7
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–31 056	–33 645

RAHAVOOG KOKKU		–6 475	1 576

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		44 387	34 840
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–6 475	1 576
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		37 912	36 416

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

septembril lõppenud 9 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Aktsia– kapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2021	263 000	44 478	21 271	52 146	380 895
Perioodi kasum	0	0	0	23 960	23 960
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	23 960	23 960
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–25 511	–25 511
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–25 511	–25 511
Reservkapitali suurendamine	0	0	844	–844	0
Omakapital seisuga 30.09.2022	263 000	44 478	22 115	49 751	379 344
Omakapital seisuga 31.12.2022	263 000	44 478	22 115	51 383	380 976
Perioodi kasum	0	0	0	13 028	13 028
Perioodi koondkasum kokku	0	0	0	13 028	13 028
Väljakuulutatud dividendid	0	0	0	–19 199	–19 199
Tehingud omanikega kokku	0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali suurendamine	0	0	743	–743	0
Omakapital seisuga 30.09.2023	263 000	44 478	22 858	44 469	374 805

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 30.09.2023 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 30.09.2023 ja 31.12.2022:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliimaministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

30.09.2023 lõppenud 9 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2022. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, va materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmine 5 000 eurolt 10 000 eurole alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvale avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

3. TEGEVUSSEGMENDID

	9 kuud 2023
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	14 806	9 313	0	0	24 119
Kaubatasud	1 175	3 452	0	0	4 627
Reisijatasud	8 733	157	0	0	8 890
Elektrienergia müük	936	2 217	0	0	3 153
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	11 924	0	11 924
Muude teenuste müük	976	369	72	147	1 564
Renditulu	2 148	7 256	933	0	10 337
Laeva prahitasu	0	0	0	8 762	8 762
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	15 239	0	15 239
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	28 774	22 764	28 168	8 909	88 615
Segmendi korrigeeritud EBITDA	15 455	8 972	12 489	1 881	38 797
Põhivara kulum	–5 950	–6 628	–4 265	–1 962	–18 805
Kahjum vara väärtuse langusest	–551	0	0	0	–551
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	430	529	0	0	959
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse	0	0	0	–396	–396
Segmendi ärikasum	9 384	2 873	8 224	–477	20 004
Finantstulud ja -kulud kokku					–4 387
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõtjasse					396
Tulumaksukulu					–2 985
Perioodi kasum					13 028

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 202 tuh eurot ja 7 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

			9 kuud 2022
	Reisi	Kauba	Reisiparv
Tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	16 856	12 765	0	0	29 621
Kaubatasud	1 172	4 050	0	0	5 222
Reisijatasud	7 622	149	0	0	7 771
Elektrienergia müük	1 055	4 083	0	0	5 138
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	0	0	11 423	0	11 423
Muude teenuste müük	1 091	512	63	84	1 750
Renditulu	1 935	7 312	849	0	10 096
Laeva prahitasu	0	0	0	8 320	8 320
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	0	0	14 119	0	14 119
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 10)	29 731	28 871	26 454	8 404	93 460
Segmendi korrigeeritud EBITDA	16 320	13 685	11 594	5 277	46 877
Põhivara kulum	–5 990	–6 565	–4 302	–1 772	–18 629
Kahjum vara väärtuse langusest	–74	0	0	0	–74
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	356	456	0	0	812
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse	0	0	0	–814	–814
Segmendi ärikasum	10 612	7 576	7 292	2 691	28 171
Finantstulud ja -kulud kokku					–914
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt sidusettevõtjasse					814
Tulumaksukulu					–4 111
Perioodi kasum					23 960

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 246 tuh eurot ja 9 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022

Nõuded ostjate vastu	12 382	7 373
Nõuete allahindlus	–2 475	–1 323
Maksude ettemaksed	659	481
Saamata sihtfinantseerimine	2 721	38
Muud ettemaksed	666	744
Nõuded sidusettevõttele (lisa 15)	7	17
Muud nõuded	143	450
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	14 103	7 780

sh lühiajalised nõuded	14 074	7 477
pikaajalised nõuded	29	303

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes				Maksetähtaega ületanud päevade arv
30.09.2023	Tähtaeg saabumata	0-30	31-60	61-90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	5,26%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	10 165	216	50	82	1 869	12 382
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–535	–3	–2	–66	–1 869	–2 475
						9 907
31.12.2022	Tähtaeg saabumata	0-30	31-60	61-90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	10,0%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 553	135	19	18	648	7 373
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–657	–2	–1	–15	–648	–1 323
						6 050

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	30.09.2023	30.09.2022
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta
Äritulud	5 614	6 117
Ärikulud	4 606	4 403
Puhaskasum	776	1 574

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022
Sidusettevõtte netovara	4 191	4 115
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	2 137	2 099

6. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara seisuga
31.12.2022
Soetusmaksumus	649 131	254 747	8 834	10 748	1 039	924 499
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–248 048	–105 479	–6 593	0	0	–360 120
Jääkväärtus seisuga
31.12.2022	401 083	149 268	2 241	10 748	1 039	564 379
Liikumine 30.09.2023
lõppenud 9 kuu jooksul
Soetamine ja
rekonstrueerimine	70	696	289	6 836	2 321	10 212
Arvestatud kulum	–9 062	–8 464	–498	0	0	–18 024
Väärtuse langus	–19	–521	–339	0	0	–879
Müügiootele viidud põhivara
jääkväärtuses	0	–28	0	0	0	–28
Ümberliigitatud põhivara
jääkväärtuses	6 152	7 963	308	–13 520	–903	0
Materiaalne põhivara seisuga
30.09.2023
Soetusmaksumus	655 169	261 302	8 473	4 064	2 457	931 465
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–256 945	–112 388	–6 472	0	0	–375 805
Jääkväärtus seisuga
30.09.2023	398 224	148 914	2 001	4 064	2 457	555 660

7. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022

Võlad tarnijatele	4 465	5 344
Võlad töövõtjatele	1 425	1 421
Intressivõlad	1 640	1 012
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	778	719
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	971	857
Võlad sidusettevõttele (lisa 15)	189	182
Muud võlad	659	684
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	10 127	10 219
sh lühiajalised kohustused	9 598	9 770
pikaajalised kohustused	529	449

8. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022
Lühiajaline osa
Laenukohustised	6 266	8 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Lühiajaline osa kokku	13 916	15 916
Pikaajaline osa
Laenukohustised	32 149	37 532
Võlakirjad	133 950	133 950
Pikaajaline osa kokku	166 099	171 482

Võlakohustised kokku (lisa 6)	180 015	187 398

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 30.09.2023 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Maksegraafikute kohaselt 30.09.2023 lõppenud 9-kuulisel perioodil võlakirju ei lunastatud. Seisuga 30.09.2023 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 4,45% (31.12.2022: 2,68%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2030. 2023. aasta 9 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 7 383 tuh eurot (2022. aasta 9 kuu jooksul: 7 383 tuh eurot). Seisuga 30.09.2023 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 4,77% (31.12.2022: 1,94%). Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. Seisuga 30.09.2023 kontsernil kasutusse võtmata laene ega -limiite ei olnud

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022
< 6 kuu	11 533	3 383
6 - 12 kuud	2 383	12 533
1 - 5 aastat	160 099	164 482
> 5 aasta	6 000	7 000
Võlakohustised kokku (lisa 4)	180 015	187 398

Lisa 8 järg

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2022 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 30.09.2023 esitatud bilansilisest väärtusest. Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 30.09.2023 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

9. OMAKAPITAL

Aktsiakapital ja ülekurss

Seisuga 30.09.2023 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2022 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2022. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 30.09.2023 ja 31.12.2022 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

			30.09.2023 lõppenud 9 kuu	30.09.2022 lõppenud 9 kuu
	III kv 2023	III kv 2022	kohta	kohta

Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk) Aruandeperioodi konsolideeritud	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
puhaskasum (tuhandetes eurodes)	5 964	11 708	13 028	23 960
Tava ja lahjendatud puhaskasum
aktsia kohta (eurodes)	0,02	0,04	0,05	0,09

* 30.09.2023 ja 30.09.2022 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2023 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2022. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 12.05.2023.

10. MÜÜGITULU

	30.09.2023	30.09.2022
	lõppenud 9 kuu	lõppenud 9 kuu
tuhandetes eurodes	kohta	kohta

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	24 119	29 621
Kaubatasud	4 627	5 222
Reisijatasud	8 890	7 771
Elektrienergia müük	3 153	5 138
Üleveoteenuste müük - piletimüügitulu	11 924	11 423
Muude teenuste müük	1 564	1 750
Müügitulud kliendilepingutest kokku	54 277	60 925

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	10 337	10 096
Laeva prahitasu	8 762	8 320
Üleveoteenuste müük - valitsuse toetus	15 239	14 119
Muud müügitulud kokku	34 338	32 535

Müügitulu kokku (lisa 3)	88 615	93 460

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel. Seisuga 30.09.2023 oli kajastatud tulu ja klientidele esitatud arvete vahe kajastatud lepingulise kohustisena summas 1 383 tuh eurot (kajastatud tulu oli väiksem kui esitatud arved).

Mõnedes kaubatasu lepingutes on sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu. Juhtkond on hinnanud kontserni allesjäänud õigust tasule minimaalse kaubamahu ja klientidelt seisuga 30.09.2023 laekunud tasu põhjal. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi varasid summas 582 tuh eurot. Mõnedelt klientidelt laekunud tulu ületas seisuga 30.09.2023 juhtkonna hinnangut. Selle tulemusena kajastas kontsern lepingulisi kohustisi summas 124 tuh eurot, et hinnanguline müügitulu oleks kõigi 2023. aasta vaheperioodide jooksul ühtlaselt kajastatud.

Lisa 10 järg

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2023 moodustasid sellised kohustised 2 765 tuh eurot (31.12.2022: 767 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 30.09.2023 moodustasid sellised kohustised 143 tuh eurot (31.12.2022: 62 tuh eurot).

11. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	30.09.2023 lõppenud 9 kuu	30.09.2022 lõppenud 9 kuu
	kohta	kohta

Kütuse-, õli- ja energiakulu	9 246	12 643
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	6 464	5 169
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	3 001	2 463
Maksukulud	1 993	2 002
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	230	389
Ostetud teenused	4 646	4 331
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	736	723
Reklaamikulud	187	201
Rendikulud	1 385	457
Kindlustuskulud	580	596
Muud tegevuskulud	3 509	2 293
Tegevuskulud kokku	31 977	31 267

12. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 30.09.2023 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 84 311 tuh eurot (31.12.2022: 5 945 tuh eurot).

13. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Harju Maakohtu 31. märtsi 2023 otsusega jäeti ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud hagiavaldus OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu rahuldamata. 8. mail 2023 võttis kohus menetlusse ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud apellatsioonikaebuse Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

14. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub, va Keskkonnahoolduse OÜ ja selle ettevõtte juhatuse liige, kelle osas jätkub ainult tsiviilhagi menetlus. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

15. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	30.09.2023 lõppenud 9 kuu kohta	30.09.2022 lõppenud 9 kuu kohta
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	57	54
Tegevuskulud	1 536	1 695
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	27	0
Muud kulud	20	5
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	20 724	19 960
Muud tulud	100	0
Tegevuskulud	4 479	9 211
Muud kulud	0	28

tuhandetes eurodes	30.09.2023	31.12.2022
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	7	17
Võlad (lisa 7)	189	182
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest ettevõtetega, milles kontserni ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu Võlad	0	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad tehingutest riigiasutustega ja ettevõtetega, kus riigil on valitsev mõju
Nõuded	2 162	174
Kohustused	5 582	2 755

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

16. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

AS Tallinna Sadam on kannatanuks kriminaalasjas, mis puudutab süüdistust ettevõtte endise tütarettevõtte OÜ TS Energia (ühendatud 2017. aastal ASiga Tallinna Sadam) endise töötaja vastu võimalikus altkäemaksu võtmises energeetika hangete korraldamisel aastatel 2010-2019. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ulatuvad altkäemaksukokkulepped vähemalt 2010. aastasse ja ametiasutused jõudsid uurimisega avalike menetlustoiminguteni 2019. aastal. Harju Maakohtule esitati antud kriminaalasjas tsiviilhagi kogusummas 637 189,78 eurot, millele lisandub viivis. Kuna süüdistatav suri 2019. aastal, esitati tsiviilhagi nõue süüdistatava pärijate vastu.

Kriminaalasi on Harju Maakohtu menetluses ja kohtuistungid on planeeritud 2023. ja 2024. aastaks. Tsiviilhagi menetlusse võtmine toimus 12.10.2023 kohtuniku määrusega, AS Tallinna Sadam osaleb menetluses kannatanuna.

ASi Tallinna Sadam finantstulemustes nõude summa hetkel ei kajastu, see võetakse nõudena arvele pärast võimalikku süüdimõistvat ja tsiviilhagi rahuldamise ette näinud kohtuotsust.

AS Tallinna Sadam sõlmis lisakokkuleppe Akciju Sabiedriba BMGS Eesti filiaaliga ja Insenerehituse ASiga Paldiski Lõunasadamasse multifunktsionaalse kai nr 6A ja tagalaala projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Ehitustööde algfaasis teostatud täiendavate ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest selgus, et ehitustööde ohutuks ning majanduslikult säästlikuimaks jätkamiseks tuleb kasutada algselt kavandatust erinevat ehitustehnoloogiat, et välistada rajatavate piirdetammide aluse pinnase üldlihke oht. Ehitustehnoloogia muudatusest tuleneb lepingu maksumuse suurenemine 8 miljoni euro võrra, lepingu uus kogumaksumus on 61,2 miljonit eurot ja vastavalt lepingus ette nähtud indekseerimise võimalusele võib ulatuda kuni 63,9 miljoni euroni. Lisaks pikeneb kai ja tagalaala valmimise tähtaeg viie kuu võrra. Ehitustööd lõpetatakse 2025. a lõpuks, kai lõplik kasutusvalmiduse tähtaeg on 28.02.2026.

Kai ja tagalaala kasutusvalmiduse tähtaja pikenemine ja investeeringu kallinemine ei mõjuta oluliselt projekti pikaajalist tootlust ega konkurentsivõimet meretuuleparkide ehitussadamana.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 30. septembril 2023 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 16 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 17 kuni 32 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (09.11.2023), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
november 2023

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_ir_2023-11-10_3fb016f5-e28e-4589-a035-9ad5b47f7e51.pdf