Auditeerimata lühendatud konsolideeritud 12 kuu vahearuanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2023

AS Tallinna Sadam

AS TALLINNA SADAM

AUDITEERIMATA LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD 12 KUU VAHEARUANNE PERIOODI KOHTA, MIS LÕPPES 31. DETSEMBRIL 2023

Äriregistri kood	10137319
Käibemaksukohuslase registreerimisnumber	EE100068489
Registreeritud aadress	Sadama 25
	15051 Tallinn
Asukohamaa	Eesti Vabariik
Telefon	+372 631 8555
E-post	[email protected]
Internetilehekülg	www.ts.ee
Majandusaasta algus	1. jaanuar
Majandusaasta lõpp	31. detsember
Vahearuande perioodi algus	1. jaanuar
Vahearuande perioodi lõpp	31. detsember
Juriidiline vorm	aktsiaselts
Audiitor	AS PricewaterhouseCoopers

	TEGEVUSARUANNE 4
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE19
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE20
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE21
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE22
	LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD 23
1.	ÜLDINE INFORMATSIOON23
2.	ARVESTUSMEETODID23
3.	TEGEVUSSEGMENDID 24
4.	NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED 26
5.	INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE 27
6.	KINNISVARAINVESTEERINGUD 27
7.	MATERIAALNE PÕHIVARA27
8.	VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD 28
9.	VÕLAKOHUSTISED28
10.	OMAKAPITAL 29
11.	MÜÜGITULU 30
12.	TEGEVUSKULUD32
13.	SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED 32
14.	TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED32
15.	KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED32
16.	TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 34
17.	ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED 35
	JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD36

TEGEVUSARUANNE

aastal mõjutas Tallinna Sadama tegevustulemusi kaubamahtude jätkuv langus, seda nii Vene-Ukraina sõja kui ka üldise majanduslanguse tõttu. Reisijate arv regulaarliinidel kasvas, samas kui kruiisilaevade külastuste arv langes, kuna piirkonna atraktiivsus on vähenenud seoses geopoliitilise riski ja ka keskkonnanõuetest tuleneva kulude kasvu tõttu. Müügitulude languse ning tööjõukulude ja muude kulude kasvu tõttu langes nii ärikasum kui ka korrigeeritud EBITDA. Intressimäärade tõus suurendas intressikulu vaatamata võlakoormuse vähenemisele, mistõttu puhaskasum langes rohkem kui ärikasum ja EBITDA.

		12 kuud	12 kuud			IV kv	IV kv
Näitaja	ühik	2023	2022		Vahe muutus	2023	2022	vahe	muutus
Müügitulu	tuh EUR	116 646	121 703	–5 057	–4,2%	28 030	28 243	–213	–0,8%
Ärikasum	tuh EUR	24 630	30 787	–6 157	–20,0%	4 627	2 615	2 012	76,9%
Korrigeeritud EBITDA1	tuh EUR	49 170	55 817	–6 647	–11,9%	10 374	8 941	1 433	16,0%
Põhivara kulum ja väärtuse
langus	tuh EUR	–25 389	–25 312	–77	0,3%	–6 033	–6 609	576	–8,7%
Tulumaks	tuh EUR	–2 985	–4 193	1 208	–28,8%	0	–82	82	–100%
Perioodi kasum	tuh EUR	15 882	25 592	–9 710	–37,9%	2 854	1 631	1 223	75,0%
Investeeringud	tuh EUR	20 727	13 856	6 871	49,6%	9 828	1 432	8 396	586,3%

Töötajate arv (keskmine)	in	461	468	–7	–1,5%	442	463	–21	–4,5%
Kaubamaht	tuh tonni	12 586	17 761	–5 175	–29,1%	3 052	3 874	–822	–21,2%
Reisijate arv	tuh in	7 918	7 027	891	12,7%	1 771	1 690	81	4,8%
Laevakülastuste arv	tk	7 026	7 130	–104	–1,5%	1 693	1 600	93	5,8%
Varade maht perioodi lõpus	tuh EUR	606 164	621 229 –15 065		–2,4%	606 164	621 229	–15 065	–2,4%
Netovõlg2 perioodi lõpus	tuh EUR	141 749	143 011	–1 262	–0,9%	141 749	143 011	–1 262	–0,9%
Omakapital perioodi lõpus	tuh EUR	377 659	380 976	–3 317	–0,9%	377 659	380 976	–3 317	–0,9%
Aktsiate arv perioodi lõpus	tuh tk	263 000	263 000	0	0,0%	263 000	263 000	0	0,0%

Ärikasum/müügitulu Korrigeeritud		21,1%	25,3%			16,5%	9,3%
EBITDA/müügitulu		42,2%	45,9%			37,0%	31,7%
Perioodi kasum/müügitulu		13,6%	21,0%			10,2%	5,8%
EPS: perioodi kasum/kaalutud
keskmine aktsiate arv	EUR	0,06	0,10	–0,04	–37,9%	0,01	0,01	0,00	75,0%
Omakapital/aktsiate arv	EUR	1,44	1,45	–0,01	–0,9%	1,44	1,45	–0,01	–0,9%

KONTSERNI PEAMISED NÄITAJAD

Müügitulud langesid 5,1 mln eurot (–4%) 116,6 mln euroni. Müügitulud langesid eelkõige laevatasude, elektrienergia müügi ja kaubatasude osas. Kasvasid üleveoteenuste müük, laeva prahitasud (jäämurdja Botnica) ja reisijatasud. Laevatasud langesid peamiselt tankerite ja kruiisilaevade külastuste vähenemise tõttu. Lisaks sellele oli tankerite keskmine GT (gross tonnage), mille pealt arvestatakse peamisi laevatasusid, väiksem. Elektrienergia müügitulusid langetas nii elektrienergia hindade langus (2022. aastal olid turul äärmiselt kõrged elektrihinnad) kui ka elektrienergia tarbimise vähenemine kaubasadamates, mida saab seostada kaubamahtude

¹ korrigeeritud EBITDA = kasum enne kulumit, vara väärtuse langusest tulenevaid kahjumeid, finantstulusid ja -kulusid (kokku) ning tulumaksukulu, ja korrigeeritud varade sihtfinantseerimise amortisatsiooniga

² võlakohustised miinus raha ja raha ekvivalendid

langusega. Kaubamahtude languse tõttu langes ka tulu kaubatasudest. Kaubamaht langes 29% 12,6 mln tonnini, kuid tulud kaubatasudest langesid vaid 15%. Reisijatulud kasvasid 12% tänu reisijate arvu kasvule (+13%), seejuures kruiisireisijate arv langes enam kui viiendiku võrra.

aasta IV kvartalis kasvas reisijate arv 5% ja kaubamaht langes 21% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kontserni müügitulu kahanes 0,2 mln euro võrra 28,0 mln euroni (–1%), kuid kasum kasvas 1,2 mln euro võrra 2,9 mln euroni (+75%). Kasumi kasvule aitas kaasa eelkõige tegevuskulude langus, jäämurdja Botnica pikem prahiperiood ning kulumi vähenemine. Kasumi kiiremat kasvu hoidis tagasi finantskulude kasv seoses üldise intressimäärade tõusuga.

	IV kvartal 2023	IV kvartal 2022	Muutus %	2023	2022	Muutus %
Kaubavood lastiliikide lõikes (tuh tonni)	3 052	3 874	–21,2%	12 586	17 761	–29,1%
Ro-ro kaubad	1 492	1 654	–9,8%	6 406	6 891	–7,0%
Vedellast	400	835	–52,1%	1 698	5 160	–67,1%
Puistlast	595	765	–22,3%	2 161	2 947	–26,7%
Kaup konteinerites	473	472	0,4%	1 878	2 120	–11,4%
Konteinerid TEU	58 850	60 664	–3,0%	221 405	267 752	–17,3%
Segalast	91	134	–32,4%	418	611	–31,6%
Mitte-mereline	0	14	–97,1%	24	32	–23,5%
Reisijate arv liinide lõikes (tuh inimest)	1 771	1 690	4,8%	7 918	7 027	12,7%
Tallinn-Helsingi	1 596	1 522	4,8%	7 000	6 155	13,7%
Tallinn-Stockholm	125	125	0,3%	537	454	18,3%
Muuga-Vuosaari	38	29	28,5%	170	158	7,8%
Kruiisireisijad (traditsiooniline)	0	2	–100,0%	165	172	–4,3%
Muud	12	11	10,4%	45	87	–47,8%
Laevakülastuste arv	1 693	1 600	5,8%	7 026	7 130	–1,5%
Kaubalaevad	314	327	–4,0%	1 380	1 458	–5,3%
Reisilaevad (sh Ro-Pax)	1 379	1 272	8,4%	5 548	5 493	1,0%
Kruiisilaevad (traditsioonilised)	0	1	–100,0%	98	179	–45,3%
Reisiparvlaevad (Saaremaa ja Hiiumaa liinid)
Reiside arv	5 085	5 047	0,8%	22 972	22 842	0,6%
Reisijate arv (tuh inimest)	457	447	2,2%	2 411	2 299	4,9%
Sõidukite arv (tuh sõidukit)	231	225	2,7%	1 133	1 097	3,3%
Jäämurdja Botnica
Prahipäevade arv	62	43	44,2%	2313	249	–7,2%
Kasutusmäär (%)	67%	47%	44,2%	63%	68%	–7,2%

TEGEVUSMAHUD

³ III kvartali prahipäevade hulka on korrigeeritud 9 päeva võrra väiksemaks kui 9 kuu vahearuandes avaldatud, III kvartali kasutusmäär oli 54% (9 kuu vahearuandes 64%).

Reisijate arv jätkas 2023. aastal taastumist ja kasvas 13%. Meie sadamaid külastas üle 7,9 mln reisija. Reisijate arv moodustas ligikaudu 74% COVID-19 pandeemia eelsest tasemest. Kasvu tegid läbi peamised liinid: Tallinn-Helsingi (+14%) ja Tallinn-Stockholm (+18%). Kruiisireisijate arv oli languses (–4%). Kruiisilaevade külastatavus oli küll väiksem, kuid laevade täituvus oli suurem, mis näitab, et keskmiselt ühe külastuse kohta oli rohkem reisijaid. IV kvartalis kasvas reisijate arv 5% (+0,1 mln reisijat). Suurem osa kasvust tuli Tallinn-Helsingi liinilt tänu täiendava laeva liinile tulekuga IV kvartalis.

aastal kahanes kaubamaht meie sadamates 5,2 mln tonni võrra (–29%) 12,6 mln tonnini, mis on Venemaa suunaliste sanktsioonide ja üldise majanduslanguse mõjul viimaste aastakümnete madalaim tase. Suurima languse tegid läbi vedellast (–3,5 mln tonni, –67%), puistlast (–0,8 mln tonni, –27%), ro-ro (–0,5 mln tonni, –7%). Ka teiste lastiliikide mahud langesid: konteinerid 241 tuh tonni (–11%), segalast 193 tuh tonni (–32%) ja mittemereline 8 tuh tonni (aasta varem oli mittemerelist kokku alla 32 tuh tonni).

Ro-ro kaubamahus toimus 2023. aastal pärast üheksa aastat kestnud kasvu langus, kuid vaatamata mahtude vähenemisele oli ro-ro jätkuvalt suurima osakaaluga lastiliik. 2023. aastal oli ro-ro osakaal ligi 51% kogu kaubamahust ehk 12 protsendipunkti enam kui aasta varem. Vedellasti osakaal oli aastatel 2017–2021 vahemikus 38–43%, 2022. aasta langes see 29%-le ja eelmisel aastal 13%-le. Ro-ro kaubad liiguvad eelkõige Soome liinidel (Tallinn-Helsingi, Muuga-Vuosaari) ja suurem osa sellest Helsingi liini reisilaevadega, mistõttu enamus veeremi kasvust kajastub reisisadamate segmendi tuludes.

Vedellasti mahud vähenesid 67% sanktsioonide alla sattunud Vene päritolu masuudi ja bensiini mahtude vähenemise tõttu. Puistlasti maht vähenes eelkõige kivikillustiku mahtude kukkumise tõttu (ligi –44%). Languses oli ka odra (–66%) ja uurea maht (–97%). Positiivse poole pealt hakati 2023. aastal tarnima sojajääke ja sojajahu. Nisu tarnimine kasvas 10%. Konteinerkauba maht langes ligi 0,2 mln tonni võrra ehk –11% (TEUdes⁴ –17%, 221 tuh TEUni). Segalasti maht langes 0,2 mln tonni ehk –32% peamiselt paberipuu ja terasetoodete mahtude languse tõttu.

aasta IV kvartalis läbis kontserni sadamaid 3,1 mln tonni kaupu, mis oli 0,8 mln tonni (–21%) vähem kui aasta varem. Languse põhjustas vedellasti (–0,4 mln tonni ehk –52%), puistlasti (–0,2 mln tonni ehk –22%), ro-ro (–0,2 mln tonni ehk -10%), segalasti (–44 tuh tonni, –32%) ja mittemerelise (–14 tuh tonni, –97%) kaupade mahtude langus, samale tasemele jäi vaid konteinerite maht (+2 tuh tonni; TEUdes –3%).

OÜ TS Laevad (reisiparvlaevade segment) teostas mandri ja suursaarte vahel 2023. aastal kokku 22 972 reisi, ehk 0,6% rohkem kui aasta varem, mille käigus teenindati 2,4 mln reisijat (+5%) ja 1,1 mln sõidukit (+3%). Riigi kui

⁴ TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) – standardühik konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune konteiner võrdub ühe TEU-ga.

teenuse tellijaga kokkuleppel teostati tagavaralaevaga juunist oktoobrini 484 lisareisi (2022: 436) üleveovõimsuse suurendamiseks. IV kvartalis tehti 5 085 reisi, ehk 38 reisi (+0,8%) rohkem kui aasta varem.

OÜle TS Shipping kuuluva jäämurdja Botnica (muu segment) lepinguliste tööpäevade ehk prahipäevade arv oli 2023. aastal 231 päeva (2022: 249) vähenedes suvehooaja mõjul. 2023. aastal osales Botnica lisaks tavapärasest lühema prahiperioodiga Baffinlandi projektile (koostöö alates 2018. aastast) ka kahes lühemas suvetöö projektis. Laeva kasutusmäär oli 63% (2022: 68%). IV kvartalis oli prahipäevade arvuks 62 päeva ja kasutusmääraks 67% (2022: 43 päeva ja 47%).

MÜÜGITULU, KULUD JA KASUM

Tallinna Sadama 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 116,6 mln eurot, mis on 5,1 mln eurot ehk 4,2% vähem kui aasta varem. Müügitulu langus oli tingitud peamiselt laevatasude, elektrienergia müügi ja kaubatasu tulude vähenemistest, tululiikidest tõusid enim üleveoteenuste tasu, laeva prahitasu (jäämurdja Botnica) ja reisijatasu tulud. Laevatasude tulu kahanes 5,8 mln eurot (–16%) 31,4 mln euroni. Laevatasude languse põhjustasid vähenenud tankerite ja kruiisilaevade külastuste arv. Kaubasadamaid külastanud tankerid olid mahutavuselt keskmiselt väiksemad kui aasta varem, seetõttu ka keskmine sadamatasu tankeri kohta vähenes oluliselt. Elektrienergia hindade langus võrreldes aasta varasema ülikõrge hinnatasemega ja tarbimise vähenemine kaubasadamates (kaubamahtude languse tõttu) vähendas tulu elektrienergia müügist 2,6 mln eurot (–37%) 4,5 mln euroni. Kaubatasu tulu vähenes 1,0 mln eurot (–13%), kuna kaubamahud langesid 29%. Tulu kaubatasust vähenes vähem kui kaubamaht, eelkõige kuna vedellastis langes rohkem madalamate kaubatasudega kaupade vedu, lisaks kasvas leppetrahvidest saadav tulu. Tulu muudest teenustest langes 0,3 mln eurot (–12%), tulude languse peamiseks põhjuseks oli nii kruiisilaevade (vähem külastusi) kui ka teiste laevade poolt vähenenud vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimisest saadav tulu, mida ei suutnud kompenseerida reklaamimüügitulu kasv Vanasadamas. Tulu üleveoteenuste osutamisest tõusis 1,8 mln eurot (+5%) 35,4 mln euroni. Üleveoteenuste tulu kasvu toetas reisitasude ja püsitasude muutuvosa indekseerimine, reiside arv mandri-Eesti ja suursaarte vahel võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei muutunud (+0,6%). Tulu jäämurdja Botnica prahitasust kasvas 1,3 mln eurot (+13%) 11,5 mln euroni, seda vaatamata prahipäevade vähenemisele. Botnica prahitasud tõusid tänu uuele prahitasumäärale talvisel jäämurdehooajal ning kõrgematest prahitasu määradest erinevatel suvetöödel. Botnica prahipäevade arvu vähenemine oli tingitud Baffinlandi projekti lühemast prahiperioodist, mistõttu Botnica osales 2023. aastal kolmes erinevas lühemas suvetöö projektis. Reisijatasude tulu tõusis 1,2 mln euro võrra (+12%) 11,5 mln euroni, mida toetas reisijate arvu kasv peamistel liinidel (Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm). Renditulu kasvas 0,3 mln eurot (+3%) kokku 13,7 mln euroni, seda tänu suurmatele tuludele reisisadamate segmendis (kruisiiterminali rent ja parkimistulude kasv) ja reisiparvlaevade segmendis (reisijate arvu kasv ja tasumäärade tõus kaubanduspindadele). Lisaks aitas renditulusid kasvatada tasude indekseerimine.

aasta IV kvartalis langes müügitulu 0,8%. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest elektrienergia, kauba- ja laevatasude tuludest. Elektrienergia tulud (–32%) olid madalamad elektrienergia madalama hinna ja tarbimise vähenemise tõttu kaubasadamates, kaubatasu tulud (–18%) vähenesid kaubamahtude languse tõttu. Laevatasude tulu langes kaubasadamate segmendis, kuid kasvas reisisadamate segmendis. Suure tõusu tegi laeva prahitasu tulu (+48%), kuna jäämurdja Botnica prahipäevade arv kasvas ning ka keskmine prahitasu päeva kohta oli kõrgem. Reisijatasu tulu kasvas 5% ehk samas suurusjärgus reisijate arvu kasvuga. Reisijate arv kasvas enim Tallinn-Helsingi liinil, millele aitas kaasa Victoria I lisandumine liinile oktoobris. Üleveoteenuste tulu kasvas 2%.

Muud tulud kasvasid 2023. aastal 0,8 mln euro võrra (+53%) 2,2 mln euroni, kuna suurenesid tulud sihtfinantseerimisest seoses investeeringute toetuseks saadud välisabiga Vanasadamas ja Muugal ning tõusid tulud trahvidest ja viivistest. Trahvide ja viiviste tulu tõus oli peamiselt seotud MPG AgroProduction OÜ suhtes pankrotimenetluse algatamisega 2023. aasta novembris. IV kvartalis kasvasid muud tulud tingituna suurenenud viivistest 0,7 mln eurot.

Tegevuskulud vähenesid 0,9 mln eurot (–2%), seda eelkõige kütusekulu ja elektrienergia kulu vähenemisest, mille langus kokku kujunes suuremaks kui kasv põhivarade korrashoiu- ja remondikuludes ning muudes tegevuskuludes.

Enim vähenes elektrienergia kulu (–3,7 mln eurot, –43%), kuna 2022. aastal hüppeliselt tõusnud energiahinnad langesid ning vähenes ka elektrienergia tarbimine kaubasadamates, teisalt kajastus see ka väiksema elektrienergia müügituluna.

Kütusekulu langes 1,1 mln eurot (–14%), seda eelkõige tänu reisiparvlaevade ja kaubasadamate väiksemale kütusekulule. Suurenes vaid jäämurdja Botnica kütusekulu seoses täiendava suvetööga meretuuleparkide hoolduslaevana. Reisiparvlaevade segmendi kütusekulu vähenes tulenevalt kütusehinna langusest ja ka kulu reisi kohta oli tänu pehmele talvele väiksem. Kaubasadamates vähenes nii ostetud maagaasi hind kui ka kogus.

Põhivarade korrashoiu ja remondikulu kasvas 1,2 mln eurot (+17%). Segmendi muu (Botnica) remondikulude kasv oli seotud plaaniliste doki- ja remontöödega ning ettevalmistusega suvetöödeks. Reisiparvlaevade segmendis kasvas remonditööde kulu osaliselt tulenevalt eelneva aasta madalamast kulubaasist (sh saadud kindlustushüvitis 0,3 mln eurot 2022. aastal) ja lisaks soetati 2023. aasta teises pooles kriitilisi varuosi laevadele. Reisi- ja kaubasadamate remondikulud vähenesid. Muud tegevuskulud kasvasid 1,1 mln eurot, kuna kasvas ebatõenäoliste nõuete kulu ja segmendi muud kulud seoses Botnica suvetöödega. Ebatõenäoliste nõuete suurenemine (+0,6 mln eurot) oli põhjustatud MPG AgroProduction OÜ makseraskustest. Tõusu tegid ka rendikulud (+0,9 mln eurot, +156%), mis kasvasid seoses jäämurdja Botnica suvetöödeks vajalike täiendevate kuludega uutes projektides osalemiseks. Ostetud teenuste kulu infrastruktuurile (+0,6 mln eurot, +18%) suurenes seoses korrashoiuteenuste hinnatõusuga nii reisi- ja kaubasadamate kui ka reisiparvlaevade segmendis. Ostetud teenuste kulu kasvas 0,5 mln eurot (+8%), kuna reisiparvlaevade segmendis suurenesid sadamatasude kulud ning segmendis muud olid täiendavad kulud seoses Botnica suvetööga, mida veidi kompenseeris laevajäätmete vastuvõtmise kulu vähenemine (vähem kruiisilaevade külastusi).

IV kvartalis vähenesid tegevuskulud 1,6 mln eurot (–13%). Elektrienergiakulu vähenes 45% (–1,3 mln eurot), kuna elektrienergia hinnad langesid ja ka tarbimine vähenes. Kulu kütusele vähenes 14% (–0,3 mln eurot). Väiksemas mahus langesid väheväärtusliku vara soetuse ja korrashoiu (–0,2 mln eurot) kulu, põhivarade korrashoid ja remont (–0,1 mln eurot), soojuse-, vee ja kanalisatsiooni kulu, muud tegevuskulud, reklaamikulud ja maksukulud. Enim tõusid ostetud teenuste kulu (+0,1 mln eurot) ning konsultatsiooni– ja arenduskulud (+0,1 mln eurot). Kulude poolelt kerkisid ka infrastruktuuri jaoks ostetud teenuste, kindlustuse ja rendikulud.

Tööjõukulud kasvasid 2,0 mln eurot ehk 9% eelkõige töötasude tõusu mõjul. Suurim tööjõukulude tõus oli rahvusvahelisele konkurentsile avatud laevandusvaldkonnas. 2022. aasta lõpus muudeti tulemusjuhtimise süsteemi ja vähendati võimalikku maksimaalset tulemustasu määra ning tehti selle arvelt ühekordne töötasude tõstmine. Kontserni keskmine töötajate arv vähenes aastaga 468-lt töötajalt 461-le töötajale ehk –1,5%. IV kvartalis tõusid tööjõukulud 0,4%. Töötajate keskmine arv vähenes –4,5%, mis aitas tööjõukulude kasvu vähendada.

Põhivarade kulum ja väärtuse langus kasvas 0,1 mln eurot ehk 0,3%. Kulumi suurenemine oli seotud põhivarade ühekordse mahakandmisega I kvartalis seoses põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmisega alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvate avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatustele. IV kvartalis vähenes põhivarade kulum ja väärtuse langus 0,6 mln eurot (–9%). 2022. aasta IV kvartalis tehti ühekordseid põhivara väärtuste mahakandmisi ja allahindlusi 0,5 mln euro mahus seoses kasutusest välja läinud infrastruktuuri rajatistega.

Muud kulud kasvasid 0,6 mln eurot (+132%), kuna kasvas kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest muude tulude osas. Kasv 0,6 mln eurot toimus IV kvartalis, kui MPG AgroProduction OÜle esitatud viivisenõuete laekumine hinnati koheselt ebatõenäoliseks.

aasta ärikasumiks kujunes 24,6 mln eurot (langus 6,2 mln eurot, –20%), kuna tulud langesid ja kulud kasvasid. Ärikasum vähenes enam kui müügitulu, mistõttu kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal langes 25,3%-lt 21,1%-le. Ärikasum suurenes reisisadamate ja reisiparvlaevade segmendis, kuid langes kaubasadamate ja muud segmendis. IV kvartalite võrdluses kasvas ärikasum 2,0 mln eurot (+77%), kuna kulud vähenesid peamiselt elektrienergia- ja kütuse (–31%) ning kulumi (–9%) mõjul enam kui müügitulud (–0,8%).

Korrigeeritud EBITDA vähenes 6,6 mln eurot (–12%) 49,2 mln euroni tulenevalt langusest kaubasadamate (–5,6 mln eurot) ja muud segmendis (jäämurdja Botnica). Reisisadamate segmendi korrigeeritud EBITDA suurenes 1,0 mln eurot seoses kulude langusega, parvlaevade segmendis toimus suurenenud tulude tulemusel korrigeeritud EBITDA kasv 0,7 mln eurot. Kaubasadamate EBITDA vähenemist mõjutas tulude langus, mida teatud ulatuses kompenseeris kulude vähenemine. Segmendis muud tulud küll suurenesid, kuid kulude kasvu mõjul korrigeeritud EBITDA siiski langes. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 45,9%-lt 42,2%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA

tõusis 1,4 mln eurot (+16%), millesse panustas enim kõrgemat laevakülastuste ja reisijate arvu näidanud reisisadamate segment ning segment muud, kus Botnica prahipäevade arv Kanada projektis kasvas.

Finantskulud (neto) kasvasid 2023. aastal 4,4 mln eurot (+245%) peamiselt üldise intressimäärade tõusu mõjul. Võlakohustused langesid aastaga –15,9 mln eurot (–8,5%). IV kvartalis suurenes neto finantskulu 0,9 mln eurot (+105%).

Kasum enne tulumaksu oli 18,9 mln eurot vähenedes 10,9 mln eurot (–37%). Tulumaksukulu vähenes 1,2 mln eurot. 2023. aastal maksime dividende 19,2 mln eurot (2022: 25,5 mln eurot). IV kvartalis tõusis kasum enne tulumaksu 1,1 mln eurot. Kontserni 2023. aasta kasumiks kujunes 15,9 mln eurot, mis vähenes 9,7 mln euro võrra (–38%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 2,9 mln eurot (+1,2 mln eurot, +75%).

INVESTEERINGUD

aastal investeeris kontsern 20,7 mln eurot, mis oli 6,9 mln eurot ehk 50% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusesse ning olemasoleva taristu parendamisse olid kokku 16,6 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud kokku olid 3,0 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud olid 1,1 mln eurot.
aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadamasse uue tuuleparkide kai ehituse algusega. Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise, uue töökoja projekteerimise ja ehitusega ning kaidele reoveekanalisatsiooni väljaehitamisega. Vanasadamas investeeriti uue trammitee äärde jäävasse jahisadama kaisse ja reisilaevade liikluse parandamisse (kai 5 ramp). Jäämurdjal Botnica suuremad tööd olid kuivdokitööd ja jääklassi parandamine. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus, et tagada praamiliikluse tõrgeteta toimimine.

IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 9,8 mln eurot ehk 8,4 mln eurot rohkem kui 2022. aasta IV kvartalis. Investeeringute suure mahu taga aasta viimases kvartalis oli Paldiski kai ehitus.

SEGMENTIDE TULEMUSED

Segmentide lõikes kasvas tulu 2023. aastal reisiparvlaevade ja muud segmendis, mis aga ei suutnud kompenseerida langust reisi- ja kaubasadamate segmendis. Reisisadamates vähenes tulu 0,3 mln eurot (–1%) ja kaubasadamate segmendis 8,0 mln eurot (–21%). Tulud tõusid reisiparvlaevade segmendis 1,9 mln eurot (+5%) ja segmendis muud 1,4 mln eurot (+14%). Korrigeeritud EBITDA langes kaubasadamate ja muud segmentides, kuid tõusis reisisadamate ja reisiparvlaevade segmentides.

12 kuud 2023					12 kuud 2022
Tuhandetes eurodes	Reisi sadamad	Kauba sadamad	Reisiparv laevad	Muud	Kokku	Reisi sadamad	Kauba sadamad	Reisiparv laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	37 533	30 751	36 633	11 729	116 646	37 862	38 781	34 757	10 303	121 703
Korrig. EBITDA	19 590	11 257	15 304	3 019	49 170	18 618	16 836	14 629	5 734	55 817
Ärikasum	11 749	3 219	9 726	–64	24 630	10 854	8 431	8 926	2 576	30 787
Korrig. EBITDA
marginaal	52,2%	36,6%	41,8%	25,7%	42,2%	49,2%	43,4%	42,1%	55,7%	45,9%

Muutus 12 kuud

Tuhandetes eurodes	Reisi sadamad	Kauba sadamad	Reisiparv laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	–329	–8 030	1 876	1 426	–5 057
Korrig. EBITDA	972	–5 579	675	–2 715	–6 647
Ärikasum	895	–5 212	800	–2 640	–6 157
Korrig. EBITDA
marginaal	3,0%	–6,8%	–0,3%	–30,0%	–3,7%

			IV kv 2023					IV kv 2022
	Reisi	Kauba	Reisiparv			Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	8 754	7 991	8 464	2 821	28 030	8 132	9 910	8 302	1 899	28 243
Korrig. EBITDA	4 179	2 242	2 815	1 138	10 374	2 298	3 151	3 035	457	8 941
Ärikasum	2 414	298	1 502	413	4 627	242	855	1633	–115	2 615
Korrig. EBITDA
marginaal	47,7%	28,1%	33,3%	40,3%	37,0%	28,3%	31,8%	36,6%	24,1%	31,7%

	Muutus, IV kvartal
	Reisi	Kauba	Reisiparv
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muud	Kokku
Müügitulu	622	–1 919	162	922	–213
Korrig. EBITDA	1 881	–909	–220	681	1 433
Ärikasum	2 172	–557	–131	528	2 012
Korrig. EBITDA
marginaal	19,4%	–3,7%	–3,3%	16,2%	5,3%

Reisisadamate segmendi müügitulu langes laevatasude, muude teenuste, kaubatasude ja elektrienergia müügi tõttu. Laevatasude languse põhjuseks oli kruiisilaevade külastuste vähenemine. Kruiisilaevade külastuste arvu langus ja Ukraina sõjapõgenikke majutanud laeva lahkumine eelmise aasta suvel vähendas muude teenuste tulusid. Kaubatasude langus oli seotud üldise majandusaktiivsuse vähenemisega. Reisijate arvu kasv tõstis reisijatasutulu. Suurenes ka renditulu, mida toetas kruiisiterminali rendist saadud suurem tulu ja parkimistulude kasv. Elektrienergia müügitulu langes, kuna elektrienergia turuhinnad langesid võrreldes 2022. aasta ülikõrge tasemega. IV kvartalis kasvas reisisadamate segmendi müügitulu 0,6 mln eurot (+8%), kuna kasvasid laeva- ja reisijatasutulud (täiendav laev Tallinn-Helsingi liinil) ning renditulud, mis kompenseerisid kaubatasu ja muude teenuste müügi tulude vähenemise.

Kaubasadamate segmendi müügitulu langusest üle poole oli seotud laevatasude vähenemisega. Vähenes kaubalaevade külastuste arv ja ka külastusi teinud laevad olid keskmiselt väiksemad. Kuigi laevakülastuste arv kokku langes, siis osadel liinidel külastuste arv kasvas, mis tähendas ka suuremaid soodustusi ja väiksemat laevatasu külastuse kohta. Vähenenud kaubamahtude tõttu vähenesid ka kaubatasu tulud. Kaubatasu tulu langes vähem kui kaubamahud, kuna vähenemine toimus eelkõige madalama tasumääraga kaupade arvelt ning kasvas ka tulu leppetrahvidest. Elektrienergia müügitulu vähenes nii elektrienergia hindade languse, kui ka väiksema tarbimise tõttu. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 1,9 mln eurot (–19%), kuna sadamatasutulud vähenesid 1,0 mln eurot, elektrienergia müük 0,6 mln eurot ja kaubatasu tulud 0,3 mln eurot.

Reisiparvlaevade segmendi müügitulu kasvas nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka tulenevalt suuremast reiside arvust (+0,6%). IV kvartalis kasvas müügitulu 0,2 mln eurot (+2%).

Muu segmendi müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem. Prahitasu jäämurdehooajal kasvas ja vaatamata prahipäevade vähenemisele suurenesid tasud kolmest suvetööst. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+49%) kuna tõusis prahipäevade arv (+44%). Botnica müügitulu IV kvartalis aitas tõsta keskmise prahitasumäära suurenemine väljaspool talvist jäämurdehooaega.

Korrigeeritud EBITDA langes 2023. aastal 6,6 mln eurot (–12%), millest suurim langus toimus kaubasadamate segmendis (–5,6 mln eurot, –33%). Muud segmendi korrigeeritud EBITDA vähenes pea poole võrra (–2,7 mln eurot, –47%). Teiste segmentide korrigeeritud EBITDA tõusis: reisisadamate segmendis +1,0 mln eurot (+5%) ja reisiparvlaevade segmendis +0,7 mln eurot (+5%). Korrigeeritud EBITDA languse põhjuseks oli tulude langus kaubasadamate segmendis, mis ületas teiste segmentide kogutulude kasvu ning kulud kasvasid enam kui tulud segmendis muu. Reisisadamate segmendis tõusis korrigeeritud EBITDA, kuna muude tulude kasv ületas müügitulu langust ning kulud vähenesid. Kaubasadamate segmendis langesid tulud kokku rohkem kui kulud vähenesid. Reisiparvlaevade segmendis kasvasid nii tulud kui kulud. Muud segmendi tulud kasvasid, kuid suvetöödega seotud täiendavate kulude tõttu oli kulude kasv suurem ning vähenes ka kasum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõttest Green Marine.

IV kvartalite võrdluses kasvas korrigeeritud EBITDA reisisadamate segmendis (+1,9 mln eurot) ja segmendis muu (+0,7 mln eurot). Segmentide kaubasadamad ja reisiparvlaevad korrigeeritud EBITDA langes vastavalt 0,9 ja 0,2 mln euro võrra. Reisisadamate korrigeeritud EBITDA kasvule aitas lisaks müügitulude kasvule kaasa ka tegevuskulude ja tööjõukulude vähenemine.

Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 45,9%-lt 42,2%-le, tulenevalt peamiselt langusest segmentides kaubasadamad ja muud. IV kvartalis tõusis korrigeeritud EBITDA marginaal 5,3 protsendipunti 37%-le. Marginaal paranes reisisadamate ja muud segmendis, kaubasadamate ja reisiparvlaevade segmendis marginaal langes.

VENE-UKRAINA SÕJA MÕJUD JA PEAMISED MAJANDUSKESKKONNA RISKID

Reisisadamate segmendis on 2021. aasta sügisest toimumas reisijate arvu taastumine COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud kaitsemeetmete negatiivsest mõjust. 2023. aasta lõpuks saavutas reisijate arv 74% pandeemia eelsest tasemest. Majandusolukorra üldine halvenemine ja madalseisu pikemajaline püsimine Põhjamaades ja Eestis võib avaldada mõju reisimisaktiivsusele ja pidurdada taastumist.

veebruaril 2022 puhkenud Vene-Ukraina sõda ning sellest tulenevalt Lääne riikide poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid on avaldanud mõju kontserni äritegevusele eelkõige kaubaäris. Venemaa päritolu kaup (vedellast ja väetised), mille lähte- või sihtriik oli Venemaa, moodustas varem kontserni kogu kaubamahust keskmiselt ligi kolmandiku ning valdav enamus sellest oli Venemaa eksport. Lisaks Euroopa Liidu sanktsioonide pakettidele otsustas Vabariigi Valitsus 27. oktoobril 2022 keelustada Venemaa naftasaaduste impordi ja transiidi alates 5. detsembrist 2022. Lisaks oli juba 1. märtsist 2022 rakendatud Eestis täielikud sanktsioonid Valgevene kaubale. Valgevene päritolu kaup (vedellast) moodustas 2021. aastal kontserni kogu kaubamahust 9%.

Venemaa ja Valgevene suunaliste sanktsioonide, nii naftasaaduste impordi ja transiidi keelustamise kui sanktsioneeritud isikutega seotud ettevõtete majandustegevuse peatamise negatiivne mõju kontserni 2023. aasta majandustulemustele võrreldes 2021. aasta tulemusega on olnud 6,9 mln eurot. Kuna sanktsioonid on sõja algusest rakendunud järk-järgult, siis 2022. aasta tulemustes kajastus sellest 3,5 mln eurot ning 2023. aasta jooksul lisandus täiendav mõju 3,4 mln euro ulatuses. Oluline osa Vene-Ukraina sõja ja sellega seotud sanktsioonide mõjust on 2023. aasta lõpuks avaldunud. Teatav mõju võib kaasneda veeldatud naftagaasile 2023. aasta detsembris kehtestatud impordikeeluga, kuid kuna sellele rakendub 12-kuuline üleminekuperiood, siis vastav mõju taandub tõenäoliselt pikemale ajaperioodile. Esitatud rahaline mõju lähtub 2021., 2022. ja 2023. aasta tulemusest ja aruande kinnitamise hetke olukorrast ning seda ei saa käsitleda prognoosina tulevaste perioodide kohta. Ülejäänud kaubagruppide (st arvestamata vedellasti) mahu muutus on enam korrelatsioonis üldise majandusliku olukorraga nii Eestis kui peamiste kaubanduspartnerite juures ja majandusaktiivsuse languse taustal võib toimuda mahtude vähenemine ka muudes kaubagruppides.

Vedellasti kaubaoperaatorid on ühtlasi tegemas pingutusi sanktsioneeritud kauba asendamiseks alternatiivsete kaupadega. Kõik kontserni klientideks olevad kaubaoperaatorid on Euroopa Liidus registreeritud ettevõtted ja arveldamine nendega toimub eurodes. AS Tallinna Sadam teeb igakülgset koostööd oma partnerite, Rahapesu Andmebüroo jt riigi institutsioonidega Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks ja nende vastutustundlikuks rakendamiseks nii kaubale kui kontserni klientidele.

Venemaa sõjategevus Ukrainas on lisaks kaubaärile mõjutanud ka kruiislaevade külastusi, seda ennekõike Peterburi kui peamise sihtkoha kadumise tõttu Läänemere kruiisisadamate kaardilt. Kaugematelt turgudelt pärit kruiisireisijate huvi Läänemere kui Venemaaga piirneva regiooni vastu on jäänud varasemaga võrreldes madalamaks. 2023. aastal kruiisilaevade täituvus võrreldes aasta varasemaga paranes ja koostöös teiste Läänemere sadamatega on tehtud pingutusi Läänemere piirkonna turunduseks. Majanduskeskkonna halvenemine ja Venemaa lähedus võivad siiski piirata kruiisilaevade külastuste arvu taastumist.

AKTSIA JA AKTSIONÄRID

Tallinna Sadam noteeriti Nasdaq Tallinna börsil Balti põhinimekirjas 13.06.2018, aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635. Ettevõttel on kokku 263 000 000 lihtaktsiat, millest 176 295 032 ehk 67,03% kuulub Eesti Vabariigile. Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Iga aktsia annab üldkoosolekul hääletamisel ühe hääle.

Aktsia avamishind 2023. aasta alguses oli 1,424 eurot. Seisuga 31.12.2023 oli aktsia sulgemishind 1,128 eurot. Ettevõtte turuväärtus seisuga 31.12.2023 oli 296,7 mln eurot (31.12.2022: 374,5 mln eurot).

0 0,5 1 1,5 2 2,5 06.2018 09.2018 12.2018 03.2019 06.2019 09.2019 12.2019 03.2020 06.2020 09.2020 12.2020 03.2021 06.2021 09.2021 12.2021 03.2022 06.2022 09.2022 12.2022 03.2023 06.2023 09.2023 12.2023 0 1 2 3 4 5 6 7 Aktsia hind EUR Päeva käive mln EUR

Päeva käive Aktsia hind

Tallinna Sadama aktsia sulgemishinna dünaamika ja kaubeldud aktsiate käive alates Nasdaq Tallinna börsil noteerimisest 13.06.2018 kuni 31.12.2023

Tallinna Sadama aktsia hinna dünaamika võrdluses OMX Baltic Benchmark GI indeksiga 13.06.2018– 31.12.2023

Allikas: nasdaqbaltic.com

aastal tehti kokku 64 198 tehingut (2022: 73 060) 14,3 mln Tallinna Sadama aktsiaga (2022: 17,8 mln aktsiaga) ja tehingute käive oli 19,2 mln eurot (2022: 28,1 mln eurot).

Seisuga 31.12.2023 oli ettevõttel 24 174 aktsionäri (31.12.2022: 22 866), kellest üle 5% osalust omas ainult Eesti Vabariik (Kliimaministeeriumi kaudu).

Viis suurimat aktsionäri seisuga 31.12.2023

Aktsionäri nimi	Aktsiate arv	Osalus, %
Kliimaministeerium	176 295 032	67,0%
Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD)	9 350 000	3,6%
SEB Progressiivne Pensionifond	6 484 365	2,5%
LHV Pensionifond L	4 695 942	1,8%
Interactive Brokers LLC Client Omnibus (USA)	1 650 092	0,6%

Aktsionäride struktuur seisuga 31.12.2023

Aktsionäride struktuuris on võrreldes 2022. aasta lõpuga toimunud mõningaid muutusi. Välisinvestorite osalus on vähenenud 8%-lt 6%-le (–3,5 mln aktsiat), Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 15%-lt 17%-le (+3,7 mln aktsiat), Läti ja Leedu investeerimis- ja pensionifondide osalus on samuti pisut suurenenud välisinvestorite arvelt.

DIVIDENDID

Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

aastal maksime aktsionäridele dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,199 mln eurot ehk 75% eelmise aasta kasumist. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja 12.05.2023 Nasdaq CSD vahendusel. 2022. aastal maksime aktsionäridele dividendidena välja 25,5 mln eurot ehk 0,097 eurot aktsia kohta (100% kasumist).

KONTSERN JA JUHTIMINE

Seisuga 31.12.2023 oli ASil Tallinna Sadam kaks 100%-lise omandusega tütarettevõtet – OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ning üks 51%-lise omandusega sidusettevõte – AS Green Marine.

Nõukogu vastutab ettevõtte majandustegevuse strateegilise planeerimise eest ning teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Vastavalt ASi Tallinna Sadam põhikirjale on nõukogus 6 kuni 8 liiget. Seisuga 31.12.2023 oli nõukogu koosseis: Riho Unt (esimees), Maarika Honkonen, Kaur Kajak, Veiko Sepp, Marek Helm, Risto Mäeots, Ain Tatter. Nõukogu alluvuses tegutseb järelevalve küsimustes nõukogu nõustava organina nõukogu liikmetest koosnev 4-liikmeline auditikomitee ning 4-liikmeline tasustamiskomitee.

Juhatus vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt seadusele ja põhikirjale. Vastavalt põhikirjale võib ettevõttel olla 2 kuni 5 juhatuse liiget. Seisuga 31.12.2023 kuulus ettevõtte juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm, finantsjuht Andrus Ait ja kommertsjuht Margus Vihman.

Täiendav info ettevõtte juhtimise ning juhatuse ja nõukogu liikmete kohta on toodud kontserni veebilehel ja 2022. aasta majandusaasta aruandes.

Kontsern juhindub Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtetest.

OLULISEMAD SÜNDMUSED 2023. AASTA IV KVARTALIS

1. ASi Tallinna Sadam investorpäev. 9. oktoobril toimus Vanasadama kruiisiterminali restoranis "Ocean 11" investorpäev, kus lisaks üldisele ettevõtte ja majandustulemustele tutvustusele keskenduti tulevikuväljavaadetele, sh uued äriprojektid, kinnisvaraarenduse hetkeseis ja tulevik.
2. Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide kai ehituslepingu muudatus. Tulenevalt ehitustehnoloogia muudatusest suurenes lepingu maksumus 8 mln euro võrra ja pikenes ka ehitustööde valmimise tähtaeg. Lepingu uus kogumaksumus on 61,2 mln eurot ja ehitustööd lõpetatakse 2025. a lõpuks, kai lõplik kasutusvalmiduse tähtaeg on 28.02.2026.
3. Pakrineeme sadama LNG kai opereerimisleping. AS Tallinna Sadam sõlmis nelja-aastase lepingu ASiga Eesti Varude Keskus sadamateenuste osutamiseks Pakrineeme sadamas. AS Tallinna Sadam tagab valmisoleku laevade vastuvõtmiseks LNG kail ning vastutab Pakrineeme sadama infrastruktuuri halduse ja hoolduse, laevaliikluse juhtimise ning vajadusel reostustõrje tööjõu eest. Pakrineeme sadama infrastruktuur ja vastutus selle nõuetele vastavuse eest kuulub EVKle.
4. MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetlus ja saneerimise algatamine. Harju Maakohus võttis menetlusse ASi Tallinna Sadam poolt esitatud pankrotiavalduse MPG AgroProduction OÜ vastu. MPG AgroProduction OÜ ei ole pikemat aega täitnud lepingulisi kohustusi. ASi Tallinna Sadam nõuete summa 2023.aaste lõpuks kokku on 3,0 mln eurot ja see koosneb peamiselt hoonestusõiguse tasu võlgnevusest, mis on aruandeperioodi lõpu seisuga alla hinnatud. Lisaks taotleb AS Tallinna Sadam hoonestusõiguse enda nimele

kandmist. 19.01.2024 algatas kohus ettevõtte enda avalduse alusel MPG AgroProduction OÜ saneerimismenetluse.

5. Reisiterminali A arhitektuurikonkurss. Tallinna Vanasadama A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võitjaks valiti Molumba OÜ ja maastikuarhitektuuribüroo Mareld ühistöö. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuuriidee uue A-terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksile ning sellega piirnevale avalikule linnaruumile. ASil Tallinna Sadam on õigus sõlmida võitjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel projekteerimistööde hankeleping, mille maksumus käibemaksuta on 2 miljonit eurot. Ehitushanke ning uue hoonestuse valmimisaeg sõltub Areisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu menetlusprotsessist.
6. Eesti-Soome rohekoridori leppe sõlmimine. Oktoobris Tallinnas toimunud Rohesihtkohtade konverentsil "Green Destinations" sõlmiti koostöölepe Eesti-Soome rohekoridori (FIN-EST Green Corridor) loomiseks. Projekti osalised on Tallinna linn, Helsingi linn, kliimaministeerium, AS Tallinna Sadam, Helsingi Sadam ja reisiaevaoperaatorid – Tallink, Viking Line ja Eckerö Line. Projekti eesmärk on tagada, et tulevikus on nii reisija- ja kaubavedu Eesti ja Soome vahelisel mereteel kui ka Tallinna ja Helsingi linnade sadamaühendused ja -teenused keskkonnasäästlikud ja kliimaneutraalsed. Koostöölepe on märgiline samm näitamaks, et rohekoridor on oluline nii sadamate, laevafirmade, linnade kui ka riigi tasandil ning osalised on valmis solidaarselt panustama Euroopa ühe tihedamalt kasutatava meretee keskkonnajalajälje vähendamiseks.
7. Juhatuse esimehe lepingu pikendamine. ASi Tallinna Sadam nõukogu otsustas pikendada juhatuse esimehe Valdo Kalmu lepingut ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehena kolme aasta võrra. Valdo Kalmu järgmine ametiaeg algab 1. märtsil 2024 ja kestab kuni 28. veebruarini 2027. Valdo Kalm on AS Tallinna Sadam juhatuse esimees alates märtsist 2016.
8. OÜ TS Laevad juhi lepingu pikendamine. ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad nõukogu pikendas juhatuse esimehe Indrek Randveeri lepingut kolmeks aastaks alates 04.01.2024. Indrek Randveer on olnud OÜ TS Laevad juht alates 2021. aasta jaanuarist.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

			Korrigeeritud*	Korrigeeritud*
tuhandetes eurodes	Lisa	31.12.2023	31.12.2022	01.01.2022
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid		29 733	44 387	34 840
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	4	12 118	7 477	14 151
Varud		550	749	399
Muu käibevara kokku		42 401	52 613	49 390
Müügiootel põhivara		0	100	0
Käibevara kokku		42 401	52 713	49 390
Põhivara
Investeeringud sidusettevõttesse	5	2 177	2 099	1 559
Muud pikaajalised nõuded	4	163	303	896
Kinnisvarainvesteeringud	6	14 069	14 069	14 069
Materiaalne põhivara	7	545 271	550 310	561 494
Immateriaalne põhivara		2 083	1 735	2 130
Põhivara kokku		563 763	568 516	580 148
Varad kokku		606 164	621 229	629 538

KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Võlakohustised	9	13 916	15 916	15 916
Eraldised		1 311	2 013	1 572
Sihtfinantseerimine		7 344	8 578	1 223
Maksuvõlad		876	1 060	890
Võlad tarnijatele ja muud võlad	8	11 407	9 832	10 348
Lühiajalised kohustised kokku		34 854	37 399	29 949
Pikaajalised kohustised
Võlakohustised	9	157 566	171 482	187 398
Sihtfinantseerimine		33 075	30 156	29 835
Muud võlad	8	3 010	1 216	1 461
Pikaajalised kohustised kokku		193 651	202 854	218 694
Kohustised kokku		228 505	240 253	248 643

OMAKAPITAL
Aktsiakapital		263 000	263 000	263 000
Ülekurss		44 478	44 478	44 478
Kohustuslik reservkapital		22 858	22 115	21 271
Eelmiste perioodide jaotamata kasum		31 441	25 791	52 146
Perioodi kasum		15 882	25 592	0
Omakapital kokku	10	377 659	380 976	380 895
Kohustised ja omakapital kokku		606 164	621 229	629 538

*Täiendav informatsioon on toodud lisas 2 Arvestusmeetodid.

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	IV kv 2023	IV kv 2022	2023	2022

Müügitulu	3, 11	28 030	28 243	116 646	121 703
Muud tulud		977	301	2 208	1 441
Tegevuskulud	12	–10 570	–12 152	–42 548	–43 418
Tööjõukulud		–6 984	–6 955	–25 214	–23 165
Põhivara kulum ja väärtuse langus		–6 033	–6 609	–25 389	–25 312
Muud kulud		–793	–213	–1 073	–462
Ärikasum		4 627	2 615	24 630	30 787

Finantstulud ja –kulud
Finantstulud		320	119	1 237	216
Finantskulud		–2 132	–1 002	–7 435	–2 013
Finantstulud ja –kulud kokku		–1 812	–883	–6 198	–1 797

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum
investeeringutelt sidusettevõttesse	5	39	–19	435	795
Kasum enne tulumaksustamist		2 854	1 713	18 867	29 785

Tulumaksukulu		0	–82	–2 985	–4 193
Perioodi kasum		2 854	1 631	15 882	25 592

Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta
(eurodes)	9	0,01	0,01	0,06	0,10

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	2023	2022

Kaupade või teenuste müügist laekunud raha		124 344	130 099
Muude tulude eest laekunud raha		272	188
Maksed tarnijatele		–52 911	–53 548
Maksed töötajatele ja töötajate eest		–24 165	–19 899
Maksed muude kulude eest		–317	–368
Makstud tulumaks dividendidelt	10	–3 264	–4 335
Äritegevusest laekunud raha		43 959	52 137

Materiaalse põhivara soetamine		–17 946	–15 189
Immateriaalse põhivara soetamine		–799	–455
Materiaalse põhivara müük		28	191
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest		0	15 001
Saadud dividendid		357	255
Saadud intressid		1 179	83
Investeerimistegevuses kasutatud raha		–17 181	–114

Võlakirjade lunastamine	9	–7 650	–7 650
Saadud laenude tagasimaksed	9	–8 266	–8 266
Makstud dividendid	10	–19 012	–25 287
Makstud intressid	9	–6 494	–1 264
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed		–10	–9
Finantseerimistegevuses kasutatud raha		–41 432	–42 476

RAHAVOOG KOKKU		–14 654	9 547

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses		44 387	34 840
Raha ja raha ekvivalentide muutus		–14 654	9 547
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus		29 733	44 387

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

detsembril lõppenud 12 kuulise perioodi kohta

tuhandetes eurodes	Lisa	Aktsia– kapital	Ülekurss	Kohustuslik reserv– kapital	Jaotamata kasum	Emaettevõtja omanike osa omakapitalist kokku
Omakapital seisuga 31.12.2021		263 000	44 478	21 271	52 146	380 895
Perioodi kasum Perioodi koondkasum		0	0	0	25 592	25 592
kokku		0	0	0	25 592	25 592
Väljakuulutatud dividendid	10	0	0	0	–25 511	–25 511
Kokku tehingud omanikega		0	0	0	–25 511	–25 511
Reservkapitali suurendamine		0	0	844	–844	0
Omakapital seisuga 31.12.2022		263 000	44 478	22 115	51 383	380 976
Perioodi kasum		0	0	0	15 882	15 882
Perioodi koondkasum kokku		0	0	0	15 882	15 882
Väljakuulutatud dividendid	10	0	0	0	–19 199	–19 199
Kokku tehingud omanikega		0	0	0	–19 199	–19 199
Reservkapitali suurendamine		0	0	743	–743	0
Omakapital seisuga 31.12.2023		263 000	44 478	22 858	47 323	377 659

LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANDE LISAD

1. ÜLDINE INFORMATSIOON

AS Tallinna Sadam (edaspidi ka emaettevõte või ettevõte) on Eesti Vabariigis 05.11.1996 registreeritud äriühing. ASi Tallinna Sadam 31.12.2023 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid (edaspidi kontsern). Kontserni põhitegevusaladeks on sadamateenuste osutamine landlord-tüüpi sadamana, üleveoteenuse osutamine reisiparvlaevadega ning multifunktsionaalse jäämurdja Botnica opereerimine.

Kontsernile kuulub neli sadamat: Vanasadam, Saaremaa sadam, Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinna kesklinnas asuv Vanasadam ja kruiisilaevade vastuvõtmiseks mõeldud Saaremaa sadam osutavad peamiselt reisijateveoga seotud sadamateenuseid. Muuga sadam, mis on Eesti suurim kaubasadam ja Paldiski Lõunasadam osutavad peamiselt kaubaveoga seotud sadamateenuseid.

Kontserni tütarettevõtted seisuga 31.12.2023 ja 31.12.2022:

Tütarettevõte	Asukoht		Osalus (%) Põhitegevusala
OÜ TS Shipping	Eesti Vabariik	100	Jäämurdeteenuse ja teiste merenduse abiteenuste
			osutamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica
OÜ TS Laevad	Eesti Vabariik	100	Siseriikliku üleveoteenuse osutamine
			reisiparvlaevadega

Ettevõttel on ka 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus ettevõttel puudub kontrolliv otsustusõigus. Kontserni aruandes on osalus sidusettevõttes kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte registreeritud aadress on Sadama 25, Tallinn 15051, Eesti Vabariik.

ASi Tallinna Sadam enamusaktsionäriks on Eesti Vabariik (osalus 67,03%, Kliimaministeeriumi kaudu).

2. ARVESTUSMEETODID

31.12.2023 lõppenud 12 kuu lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 34 "Vahefinantsaruandlus".

Käesolevat lühendatud konsolideeritud vahearuannet tuleb lugeda koos ettevõtte 2022. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandes esitatud konsolideeritud raamatupidamise aruande ning selle juurde kuuluvate lisade ja selgitustega. Lisateave oluliste arvestusmeetodite kohta on esitatud 2022. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 2.

Lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid, mida kasutati kontserni 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, va materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade arvele võtmise alampiiri tõstmine 5 000 eurolt 10 000 eurole alates 01.01.2023 vastavalt ettevõttele kohalduvale avaliku sektori finantsarvestuse regulatsiooni muudatusele. Kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud ühtegi muud standardit ega standardi tõlgendust või muudatust, mis on välja antud, kuid mille rakendamine ei ole veel kohustuslik.

Lühendatud konsolideeritud vahearuanne on esitatud tuhandetes eurodes.

Lisa 2 järg

Vigade korrigeerimine

aastal teostatud täiendava analüüsi tulemusena leidis Kontsern, et kasutamata kinnistud, mis olid käsitletud materiaalse põhivarana, vastavad kinnisvarainvesteeringu definitsiooni tingimustele ning on käsitletavad kinnisvarainvesteeringutena. Seetõttu on 2023. aastal nimetatud kinnistud ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks ning võrreldavuse tagamiseks koostatud korrigeeritud algbilanss.

			Korrigeeritud
tuhandetes eurodes	31.12.2022	Korrigeerimine	31.12.2022
Kinnisvarainvesteeringud	0	14 069	14 069
Materiaalne põhivara	564 379	–14 069	550 310
Kokku	564 379	0	564 379

3. TEGEVUSSEGMENDID

	12 kuud 2023
	Reisi–	Kauba–	Reisiparv–
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	19 072	12 353	0	0	31 425
Kaubatasud	1 568	4 889	0	0	6 457
Reisijatasud	11 284	200	0	0	11 484
Elektrienergia müük	1 370	3 137	0	0	4 507
Üleveoteenuste müük – piletimüük	0	0	14 729	0	14 729
Muude teenuste müük	1 315	547	86	185	2 133
Kasutusrendi tulu	2 924	9 625	1 178	0	13 727
Laeva prahitasu	0	0	0	11 544	11 544
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus	0	0	20 640	0	20 640
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	37 533	30 751	36 633	11 729	116 646
Segmendi korrigeeritud EBITDA	19 590	11 257	15 304	3 019	49 170
Põhivara kulum	–7 819	–8 505	–5 504	–2 634	–24 462
Kahjum vara väärtuse langusest	–596	–243	–74	–14	–927
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	574	710	0	0	1 284
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõttesse	0	0	0	–435	–435
Segmendi ärikasum	11 749	3 219	9 726	–64	24 630
Finantstulud ja –kulud kokku					–6 198
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõttesse					435
Tulumaksukulu					–2 985
Perioodi kasum					15 882

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 257 tuh eurot ja 8 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

Lisa 3 järg

	12 kuud 2022
	Reisi–	Kauba–	Reisiparv–
tuhandetes eurodes	sadamad	sadamad	laevad	Muu	Kokku
Laevatasud	20 457	16 776	0	0	37 233
Kaubatasud	1 708	5 749	0	0	7 457
Reisijatasud	10 064	184	0	0	10 248
Elektrienergia müük	1 488	5 653	0	0	7 141
Üleveoteenuste müük – piletimüük	0	0	14 199	0	14 199
Muude teenuste müük	1 498	751	77	97	2 423
Kasutusrendi tulu	2 647	9 668	1 075	0	13 390
Laeva prahitasu	0	0	0	10 206	10 206
Üleveoteenuste müük – valitsuse
toetus	0	0	19 406	0	19 406
Segmendi müügitulu kokku* (Lisa 11)	37 862	38 781	34 757	10 303	121 703
Segmendi korrigeeritud EBITDA	18 618	16 836	14 629	5 734	55 817
Põhivara kulum	–7 982	–8 696	–5 703	–2 363	–24 744
Kahjum vara väärtuse	–252	–316	0	0	–568
Saadud sihtfinantseerimise
amortisatsioon	470	607	0	0	1 077
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõttesse	0	0	0	–795	–795
Segmendi ärikasum	10 854	8 431	8 926	2 576	30 787
Finantstulud ja –kulud kokku					–1 797
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum investeeringutelt
sidusettevõttesse					795
Tulumaksukulu					–4 193
Perioodi kasum					25 592

* Segmendi müügitulu kokku sisaldab kontsernivälistelt klientidelt teenitud müügitulu ning ei sisalda segmentidevahelist müügitulu reisisadamate ja kaubasadamate segmentides vastavalt summas 329 tuh eurot ja 12 tuh eurot, mis konsolideerimisel elimineeriti.

4. NÕUDED OSTJATE VASTU JA MUUD NÕUDED

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022
Finantsvarad
Nõuded ostjate vastu	10 415	7 373
Nõuete allahindlus	–3 440	–1 323
Saamata sihtfinantseerimine	2 885	38
Nõuded sidusettevõttele (lisa 16)	9	17
Muud nõuded	281	439
Finantsvarad kokku	10 150	6 544

Mittefinantsvarad
Maksude ettemaksed	1 599	481
Muud ettemaksed	521	744
Muud nõuded	11	11
Mittefinantsvarad kokku	2 131	1 236

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	12 281	7 780

sh lühiajalised nõuded kokku	12 118	7 477
pikaajalised nõuded kokku	163	303

Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes	Maksetähtaega ületanud päevade arv
31.12.2023	Tähtaeg saabumata	0–30	31–60	61–90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	2,6%	1,5%	3,0%	99,8%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	5 942	1 146	58	1 238	2 031	10 415
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–154	–17	–2	–1 236	–2 031	–3 440
						6 975
31.12.2022	Tähtaeg saabumata	0–30	31–60	61–90	>90	Kokku
Oodatav krediidikahjumi määr	10,0%	1,5%	3,0%	80,0%	100,0%
Kokku nõuded ostjate vastu	6 553	135	19	18	648	7 373
Nõuete eluajal oodatav krediidikahjum	–657	–2	–1	–15	–648	–1 323
						6 050

5. INVESTEERINGUD SIDUSETTEVÕTTESSE

	31.12.2023	31.12.2022
tuhandetes eurodes	lõppenud 12 kuu	lõppenud 12 kuu
	kohta	kohta
Äritulud	7 482	7 753
Ärikulud	6 310	6 063
Puhaskasum	853	1 536

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022

Sidusettevõtte netovara	4 268	4 115
Kontserni osalus sidusettevõttes	51%	51%
Sidusettevõttesse tehtud investeeringute bilansiline väärtus
kontserni finantsseisundi aruandes	2 177	2 099

6. KINNISVARAINVESTEERINGUD

Kinnisvarainvesteeringutena on seisuga 31.12.2023 ja 31.12.2022 kajastatud maa soetusmaksumuses 14 069 tuh eurot.

7. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Masinad ja seadmed	Muu materiaalne põhivara	Lõpetamata ehitus	Ettemaksed	Kokku
Materiaalne põhivara seisuga
31.12.2022
Soetusmaksumus	635 061	254 747	8 835	10 748	1 039	910 430
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–248 048	–105 479	–6 593	0	0	–360 120
Jääkväärtus seisuga 31.12.2022	387 013	149 268	2 242	10 748	1 039	550 310
Liikumine 2023. aastal
Soetamine ja rekonstrueerimine	243	1 752	323	14 762	2 757	19 837
Müüdud põhivara jääkväärtuses	0	–28	0	0	0	–28
Arvestatud kulum	–12 071	–11 199	–652	0	0	–23 922
Väärtuse langus	–19	–569	–338	0	0	–926
Ümberliigitatud põhivara
jääkväärtuses	7 646	8 259	307	–15 014	–1 198	0
Materiaalne põhivara seisuga
31.12.2023
Soetusmaksumus	642 767	261 522	8 416	10 496	2 598	925 799
Akumuleeritud kulum ja
väärtuse langus	–259 955	–114 039	–6 534	0	0	–380 528
Jääkväärtus seisuga 31.12.2023	382 812	147 483	1 882	10 496	2 598	545 271

8. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022
Finantskohustised
Võlad tarnijatele	6 154	5 344
Intressivõlad	1 915	1 012
Võlad sidusettevõttele (lisa 16)	193	182
Muud võlad	226	302
Finantskohustised kokku	8 488	6 840

Mittefinantskohustised
Võlad töövõtjatele	1 624	1 421
Töötasudelt arvestatud maksude viitvõlad	874	719
Kliendilepingutega seotud kohustised	2 818	829
Ettemaksed kaupade ja teenuste eest	431	857
Muud võlad	182	382
Mittefinantskohustised kokku	5 929	4 208

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	14 417	11 048
sh lühiajalised kohustised	11 407	9 832
pikaajalised kohustised	3 010	1 216

9. VÕLAKOHUSTISED

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022

Lühiajaline osa
Laenukohustised	6 266	8 266
Võlakirjad	7 650	7 650
Lühiajaline osa kokku	13 916	15 916

Pikaajaline osa
Laenukohustised	31 266	37 532
Võlakirjad	126 300	133 950
Pikaajaline osa kokku	157 566	171 482

Võlakohustised kokku	171 482	187 398

Võlakirjad

Kõik võlakirjad on emiteeritud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressiks on 3 kuu või 6 kuu Euribor, millele lisandub fikseeritud riskimarginaal). Seisuga 31.12.2023 oli kontsernil kaks võlakirjaemissiooni, mille lõplikud lunastustähtajad saabuvad 2026. ja 2027. aastal. Lunastusgraafikute kohaselt lunastati 31.12.2023 lõppenud 12– kuulisel perioodil võlakirju summas 7 650 tuh eurot (2022. aastal 7 650 tuh eurot). Seisuga 31.12.2023 oli võlakirjade kaalutud keskmine intressimäär 4,84% (31.12.2022: 2,68%). Emiteeritud võlakirjade intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud.

Lisa 9 järg

Laenud

Kõik laenulepingud on sõlmitud eurodes ja ujuva intressimääraga (baasintressimääraks on 6 kuu Euribor). Tasumata laenujääkide lõpliku tagasimakse tähtajad jäävad vahemikku 2024–2030. 2023. aasta 12 kuu jooksul tasuti laenude põhiosamakseid summas 8 266 tuh eurot (2022. aastal: 8 266 tuh eurot).

Seisuga 31.12.2023 oli kasutusse võetud laenude kaalutud keskmine intressimäär 4,90% (31.12.2022: 1,94%). Võetud laenude intressimäära risk ei ole intressivahetuslepingutega maandatud. Seisuga 31.12.2023 kontsernil kasutusse võtmata laene ega -limiite ei olnud

Võlakohustiste lepingulised tagastamise tähtajad

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022

< 6 kuu	3 383	3 383
6 – 12 kuud	10 533	12 533
1 – 5 aastat	152 066	164 482
> 5 aasta	5 500	7 000
Võlakohustised kokku	171 482	187 398

Õiglane väärtus

Kuna aruandeperioodil kontserni riskitaseme hinnang ei muutunud ja rahvusvahelistes rahaturu intressimäärades ulatuslikke muutusi ei toimunud, ei erine kontserni hinnangul korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatud laenude ja võlakirjade õiglane väärtus sarnaselt 31.12.2022 lõppenud perioodiga oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2023 esitatud bilansilisest väärtusest. Kõik kehtivad laenu- ja võlakirjalepingud on tagatiseta kohustised, see tähendab, et varasid ei ole kohustuste katteks panditud ja võlakirjad ei ole noteeritud. Kontsern on täitnud kõik laenu- ja võlakirjalepingutes sätestatud

kohustused, sh need, mis puudutavad eritingimuste täitmist. Seisuga 31.12.2023 täitis kontsern kõiki finantsnäitajatele kehtestatud tingimusi.

10. OMAKAPITAL

Aktsiakapital ja ülekurss

Seisuga 31.12.2023 oli ASil Tallinna Sadam registreeritud 263 000 000 lihtaktsiat, võrreldaval perioodil 31.12.2022 samuti 263 000 000 aktsiat, millest 67,03% kuulub Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu) ja 32,97% kuulub Eesti ja rahvusvahelistele investeerimisfondidele, pankadele, pensionifondidele ja jaeinvestoritele. Aktsia nimiväärtus on 1 euro.

Lisa 10 järg

ASi Tallinna Sadam põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 664 000 000 (võrreldaval 2022. aastal samuti 664 000 000). Seisuga 31.12.2023 ja 31.12.2022 oli kõikide väljastatud aktsiate eest täielikult tasutud.

Kasum aktsia kohta

	IV kv 2023	IV kv 2022	2023	2022

Kaalutud keskmine aktsiate arv (tk)	263 000 000	263 000 000	263 000 000	263 000 000
Aruandeperioodi konsolideeritud
puhaskasum (tuhandetes eurodes)	2 854	1 631	15 882	25 592
Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia
kohta (eurodes)*	0,01	0,01	0,06	0,10

* 31.12.2023 ja 31.12.2022 lõppenud aruandeperioodil lahustava mõjuga instrumente ringluses ei olnud.

Vastavalt 25.04.2023 üldkoosoleku otsusele maksis kontsern 2022. aasta eest dividende 0,073 eurot aktsia kohta, kokku 19 199 tuh eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 10.05.2023 (ex-päev 09.05.2023) ja dividendid maksti aktsionäridele välja Nasdaq CSD vahendusel 12.05.2023.

11. MÜÜGITULU

tuhandetes eurodes	2023	2022

Müügitulud kliendilepingutest
Laevatasud	31 425	37 233
Kaubatasud	6 457	7 457
Reisijatasud	11 484	10 248
Elektrienergia müük	4 507	7 141
Üleveoteenuste müük – piletimüügitulu	14 729	14 199
Muude teenuste müük	2 133	2 423
Müügitulud kliendilepingutest kokku	70 735	78 701

Muud müügitulud
Kasutusrendi tulu	13 727	13 390
Laeva prahitasu	11 544	10 206
Üleveoteenuste müük – valitsuse toetus	20 640	19 406
Muud müügitulud kokku	45 911	43 002

Müügitulu kokku (lisa 3)	116 646	121 703

Lisa 11 järg

Müügitulu riikide lõikes

tuhandetes eurodes	2023	2022
Kanada	3 332	5 257
Suurbritannia	2 929	0
Eesti	110 385	116 446
Müügitulu kokku	116 646	121 703
sh prahitasu:
Kanada	3 281	5 161
Suurbritannia	2 798	0
Eesti	5 465	5 045
Kokku prahitasu	11 544	10 206

Laevatasud sisaldavad tonnaažitasu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse alusel laeva iga sadamakülastuse eest. Kui laev külastab sadamat eelnevalt kokkulepitud sõiduplaani alusel õigusega saada aasta jooksul mahupõhist allahindlust, siis jaotatakse tehinguhind tonnaažiteenuse ja tulevaste tonnaažiteenuste soodushinnaga ostmise õiguse vahel selle laeva antud kalendriaasta sadamakülastuste koguarvu hinnangu alusel. Tonnaažitasu tulu kajastatakse aasta keskmiste tasumäärade ja hinnangulise mahu alusel.

Kaubaoperaatorite koostöölepingutes on üldjuhul sätestatud minimaalne kaubamaht aastas. Kui kaubaoperaator laadib ümber minimaalsest mahust vähem kaupa, on kontsernil taolise lepingu korral õigus kalendriaasta lõppedes nõuda kliendilt minimaalse mahu alusel arvestatud kaubatasu.

Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suurus arvestatakse elektrivõrguga liitumise võimaldamiseks tehtud kulutuste alusel. Liitumisteenuse osutamist ei loeta eraldi toimingukohustuseks, sest klient ei saa sellest teenusest eraldi (st ilma elektrit tarbimata) kasu. Seetõttu moodustavad liitumistasud osa elektri eest saadavast tasust ja neid kajastatakse tuluna selle perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt elektrit tarbivad. Saadud liitumistasude tuludesse kandmata osa kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2023 moodustasid sellised kohustised 715 tuh eurot (31.12.2022: 767 tuh eurot).

Piletimüügitulu kajastatakse kas selle aja jooksul, mil reisiparvlaev reisijaid ja/või sõidukeid üle veab, mis toimub ühe päeva jooksul, või sel ajahetkel, kui pilet aegub. Tulu selliste piletite eest, mis on müüdud veel toimumata reisidele, käsitletakse ettemaksena ja kajastatakse finantsseisundi aruandes kliendilepingutest tuleneva kohustisena. Seisuga 31.12.2023 moodustasid sellised kohustised 63 tuh eurot (31.12.2022: 62 tuh eurot).

12. TEGEVUSKULUD

tuhandetes eurodes	2023	2022

Kütusekulu	6 886	7 985
Elektrienergia kulu	4 918	8 641
Soojuse-, vee- ja kanalisatsiooni kulu	783	892
Põhivarade tehniline korrashoid ja remont	8 312	7 127
Infrastruktuuri jaoks ostetud teenused	4 035	3 408
Maksukulud	2 661	2 674
Konsultatsiooni- ja arenduskulud	669	707
Ostetud teenused	6 015	5 551
Väheväärtusliku vara soetus ja korrashoid	949	1 139
Reklaamikulud	244	289
Rendikulud	1 376	583
Lühiajaliste rendilepingute kulud	174	23
Kindlustuskulud	804	801
Muud tegevuskulud	4 722	3 598
Tegevuskulud kokku	42 548	43 418

13. SIDUVAD TULEVIKUKOHUSTUSED

Seisuga 31.12.2023 olid kontsernil lepingulised kohustused materiaalse põhivara soetamiseks, remondiks ning uuringu- ja arenguväljaminekute tegemiseks summas 68 051 tuh eurot (31.12.2022: 5 945 tuh eurot).

14. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

aasta juunis võttis kohus menetlusse kontserni ettevõtete OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu esitatud hagi väidetava ärisaladuse kasutamisega Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitjate üleveoteenuse riigihankel osalemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks kokku summas 23,8 mln eurot. Harju Maakohtu 31. märtsi 2023 otsusega jäeti ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud hagiavaldus OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping vastu rahuldamata. 8. mail 2023 võttis kohus menetlusse ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Väinamere Liinid poolt esitatud apellatsioonikaebuse Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhatus on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud ja õigusnõustajate hinnangul ei ole kohustise tekkimine tõenäoline. Seetõttu ei ole juhatus pidanud vajalikuks nõude katteks eraldist moodustada.

15. KONTSERNIGA SEOTUD UURIMISED

26.08.2015 pidas Kaitsepolitseiamet kinni emaettevõtte ASi Tallinna Sadam pikaajalised juhatuse liikmed Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, sest neid kahtlustatakse ulatuslikus altkäemaksu võtmises mitme varasema aasta jooksul. Pärast pikaajalist uurimist esitas kontsern 31.07.2017 Ain Kaljuranna, Allan Kiili ja teiste uurimise all olevate episoodidega seotud eraisikute ja juriidiliste isikute vastu tsiviilhagi. Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusega võeti tsiviilhagi eelnevalt nimetatud isikute vastu algatatud kriminaalasja menetlusse.

28.10.2020 tegi Harju Maakohus määruse ja lõpetas Allan Kiili suhtes kriminaalmenetluse seoses tema parandamatu haigusega. Samas kaasati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Allan Kiil kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjana. Allan Kiil suri 15.06.2021 ja 23.09.2021 kaasati menetlusse Allan Kiili asemel tsiviilkostja ja kolmanda isikuna Marika Kiil.

Aruande koostamise hetke seisuga toimub nimetatud kohtuprotsessis kriminaalasja kohtulik arutamine ja teiste süüdistuse saanud isikute osas kohtuprotsess jätkub, va Keskkonnahoolduse OÜ ja selle ettevõtte juhatuse liige, kelle osas jätkub ainult tsiviilhagi menetlus. Juhatuse hinnangul ei oma eelnimetatud sündmused aruande koostamise hetkeks teadaoleva teabe alusel kontserni majandustulemustele ega finantsseisundile olulist negatiivset mõju, kuid see võib põhjustada jätkuvalt olulist mainekahju.

16. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

ASi Tallinna Sadam aktsiatest 67,03% kuuluvad Eesti Vabariigile (Kliimaministeeriumi kaudu).

tuhandetes eurodes	2023	2022
Tehingud sidusettevõttega
Müügitulu	78	75
Tegevuskulud	1 990	2 102
Tehingud ettevõtetega, milles kontserni
ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmed
omavad olulist mõjuvõimu
Müügitulu	1	1
Tegevuskulud	30	9
Muud kulud	20	20
Tehingud riigiasutuste ja ettevõtetega,
kus riigil on valitsev mõju
Müügitulu	26 886	26 011
sh ühistransporditoetus	20 640	19 406
laeva prahitasu	5 466	5 020
Muud tulud	100	0
Tegevuskulud	5 999	12 797
sh elektrienergia ja võrguteenuse kulu	2 017	8 850
sadamatasud	3 218	2 835
Muud kulud	22	72
Materiaalse põhivara soetus	0	346

tuhandetes eurodes
seisuga 31.12	2023	2022
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest sidusettevõttega
Nõuded (lisa 4)	9	17
Võlad (lisa 8)	193	182
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest ettevõtetega, milles
kontserni ettevõtete nõukogu ja
juhatuse liikmed omavad olulist
mõjuvõimu
Võlad	0	1
Äritegevusega seotud nõuded ja võlad
tehingutest riigiasutustega ja
ettevõtetega, milles riigil on valitsev
mõju
Nõuded	2 201	174
Võlad	7 601	2 755

Kõik osutatud ja ostetud teenused on tavapärasest äritegevusest tulenevad tehingud, mis on teostatud turutingimustel.

Tehingutest seotud osapooltega tulenevad müügitulud ja tegevuskulud sisaldavad ainult äritegevusega seoses müüdud ja ostetud teenuseid.

Informatsioon ettevõtete kohta, milles kontserni ettevõtete nõukogude ja juhatuste liikmed omavad olulist mõjuvõimu, põhineb seotud osapoolte esitatud andmete põhjal.

17. ARUANDEPERIOODI JÄRGSED SÜNDMUSED

Harju Maakohus algatas 19.01.2024 MPG AgroProduction OÜ saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustaja MPG AgroProduction OÜ esitatud saneerimisavalduse alusel. Kohus liitis saneerimise ühte menetlusse ASi Tallinna Sadam poolt MPG AgroProduction OÜ vastu algatatud pankrotimenetlusega. Saneerimisnõustajal tuleb esitata saneerimiskava kohtule hiljemalt 19.03.2024. Pankrotimenetlus peatatakse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.

Pankrotimenetlus algatati 28.11.2023 ASi Tallinna Sadam poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kuna MPG AgroProduction OÜ ei ole pikemat aega täitnud lepingulisi kohustusi. ASi Tallinna Sadam nõuete summa kokku on 3,0 mln eurot ja see koosneb peamiselt hoonestusõiguse tasu võlgnevusest, mis on aruandeperioodi lõpu seisuga alla hinnatud. Lisaks taotleb AS Tallinna Sadam hoonestusõiguse enda nimele kandmist.

09.02.2024 Tallinna Ringkonnakohus otsustas jätta ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri ja Väinamere Liinid OÜ apellatsioonikaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 31.03.2023 otsuse muutmata ehk ASi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja Väinamere Liinid OÜ poolt 28.03.2019 esitatud hagiavaldus ASi Tallinna Sadam tütarettevõtete TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping vastu jäeti rahuldamata.

JUHATUSE KINNITUS JA ALLKIRJAD

Juhatus on koostanud ASi Tallinna Sadam auditeerimata tegevusaruande ja lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande 31. detsembril 2023 lõppenud aruandeperioodi kohta.

Juhatus kinnitab, et lehekülgedel 4 kuni 18 esitatud kontserni auditeerimata tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni äritegevusest, tulemustest ja aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 19 kuni 35 esitatud kontserni auditeerimata lühendatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuande õigsust ja täielikkust, sh:

1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (IFRS EL);
1. auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuanne kajastab kontserni finantsseisundit, rahavoogusid ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt;
1. kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud vahearuande kinnitamise kuupäevani (27.02.2024), on auditeerimata lühendatud konsolideeritud vahearuandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
1. AS Tallinna Sadam ja tema tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted.
veebruar 2024

Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Valdo Kalm Andrus Ait Margus Vihman

AI Terminal

Tallinna Sadam

2227_ir_2024-02-28_49734a61-06e2-47f5-a8c2-b54c74d1d592.pdf