MAJANDUSAASTA ARUANNE 2023

AS TALLINK GRUPP

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2023

Majandusaasta lõpp 31. detsember 2023

SISUKORD

KONTSERN 4
STRATEEGIA 5
KIRI AKTSIONÄRIDELE 6
TEGEVUSARUANNE 9
ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE 30
TASUSTAMISARUANNE 41
KESKKONNAALANE JA SOTSIAALNE VASTUTUS 44
ARUANDLUS EL-I TAKSONOOMIA ALUSEL 53
JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE 60
KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 62
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 62
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne63
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 64
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 65

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 67
Lisa 1 Üldine informatsioon67
Lisa 2 Aruande koostamise alused67
Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted73
Lisa 4 Segmendiaruandlus 81
Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud 85
Lisa 6 Tulumaks 86
Lisa 7 Aktsiakasum 88
Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid 88
Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 89
Lisa 10 Ettemaksed89
Lisa 11 Varud 89
Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 90
Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed 90
Lisa 14 Materiaalne põhivara 91

Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused 95
Lisa 17 Rendid 99
Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad100
Lisa 19 Ettemakstud tulud101
Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid 101
Lisa 21 Aktsiaoptsiooniprogramm 103
Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega 104
Lisa 23 Kontserni ettevõtted106
Lisa 24 Finantsriskide juhtimine 107
Lisa 25 Sündmused pärast aruandeperioodi 112
Lisa 26 Emaettevõtte põhiaruanded113
JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 117
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 118
ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD 124
KONTAKTANDMED 127

KONTSERN

AS Tallink Grupp (ettevõte) koos tütarettevõtetega (kontsern) on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis on pakkunud kõrgetasemelisi minikruiisi-, reisijateveo- ja ro-ro-kaubaveoteenuseid Läänemere põhjaosas juba üle 30 aasta. Kontserni ärimudel seisneb oma teenuste pakkumises kaubamärkide Tallink ja Silja Line all Eesti, Soome ja Rootsi vahelistel laevaliinidel.

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni laevastikus 15 laeva: kruiisilaevad, ro-pax-tüüpi kiirlaevad ja roro-tüüpi kaubalaevad. Lisaks opereerib kontsern kolme kvaliteethotelli Tallinna kesklinnas ja üht Riias ning Burger Kingi frantsiisi omanikuna Balti riikides 21 selle kiirtoiduketi restorani Eestis, Lätis ja Leedus. Kontserni kuulub edukas rahvusvaheline reisikaubandusettevõte, millel on mitu laevadel ja maismaal asuvat kauplust ning kontserni koduturgudel järjest laienev tegevus e-kaubanduses.

STRATEEGIA

Kontserni visioon on olla turuliider Euroopas, pakkudes tipptasemel puhkuse- ja ärireise ning mereveoteenuseid.

Kontserni pikaajaline strateegia on:

→ saavutada maksimaalne kliendirahulolu
→ suurendada kasumlikkust ja tugevdada juhtpositsiooni oma koduturgudel
→ pakkuda eri klientidele laia valikut kvaliteetteenuseid ning otsida uusi kasvuvõimalusi
→ sõltuvalt põhiliinide nõudlusest opereerida ja prahtida laevu kõige optimaalsemalt
→ tagada kulusäästlik äritegevus
→ säilitada optimaalne laenukoormus, mis võimaldaks jätkusuutlikku dividendide maksmist.

Kontserni peamised konkurentsieelised on moodne laevastik, lai liinivalik, kindel turuosa ja tugevad kaubamärgid ning rangete ohutus-, turva- ja keskkonnanõuete täitmine. Need on eduka ja kasumliku tegevuse alustalad.

KIRI AKTSIONÄRIDELE

Lugupeetud investorid ja äripartnerid

Olles mitu aastat kirjutanud seda pöördumist olukorras, kus saan rääkida peamiselt raskustest, tormilistest muutustest ja ebakindlusest ning oleme pidanud pidevalt pingutama, et vee peal püsida, on mul hea meel, et saan tänavu teie poole pöörduda veidi rõõmsamal toonil.

Lausa herakleslike pingutuste, pühendumise, visaduse ja paljude ohverduste tulemusena on Tallink Grupp teinud 2023. aastal peaaegu võimatut, tõustes pärast viimase nelja aasta kriise ja katsumusi fööniksina tuhast. Kui peaaegu neli aastat tagasi enam-vähem kogu meie tegevus pikaks ajaks peatus, siis tänaseks oleme jõudnud punkti, kus saame teatada märkimisväärsest kasumist. Selle nimel on nii juhtkond kui ka iga Tallink Grupi töötaja pidanud mängu panema kogu oma leidlikkuse, kohanemisvõime, kiiruse, teadmised, kogemused, julguse, otsustavuse ja veel palju muud.

Positiivsed tulemused, mida saame 2023. aasta kohta teatada, räägivad ilmekalt sellest, millised suurepärased inimesed meil on – nii kõik meie ettevõtte töötajad kui ka meie äripartnerid, tarnijad, kliendid, investorid ja kõik, kes on meisse uskunud ja usuvad ka edaspidi.

Kriisiaastad on sundinud meid oma strateegiaid ja tegevusi korduvalt muutma ja ümber hindama. Lahendused ja ärivõimalused, mida kunagi peeti ajutisteks, on nüüdseks

kujunenud uuteks strateegilisteks valdkondadeks ning neil on tähtis koht nii meie lähemates kui võib-olla ka kaugemates tulevikuplaanides, kuna need aitavad meil vähendada põhitegevusega seotud riske.

Näiteks laevade prahtimine, mis on olnud pikka aega meie tegevuse osa, ehkki mitte sellisel määral nagu viimasel neljal aastal, on nüüd leidnud kindla koha meie strateegias ka tulevastel aastatel. Otsus hoida optimaalne arv laevu käigus meie põhilistel ja kõige kasumlikumatel liinidel ja muud laevad keskmiseks kuni pikaks ajaks välja prahtida on võimaldanud meil viimastel aastatel tulemused positiivseks pöörata ning jääb edaspidigi meie äristrateegia osaks. Tallink Grupi laevad on kogu maailmas mitmesuguste projektide jaoks väga nõutud ja eelkõige viimastel aastatel oleme tõendanud, et nii meie laevad kui ka meeskonnad on vastanud kõigi nende projektide vajadustele, mida meil on olnud maailmas võimalik toetada.

Kodule lähemal peame keskenduma ja keskendumegi jätkuvalt ka toodete ja teenuste arendamisele, et suudaksime vastata klientide muutuvatele vajadustele ja kiiresti areneva maailma nõudmistele ning täita regulatiivseid nõudeid. Et meie tulevik oleks kindel ka 20–30 aasta pärast, peame panema täna veelgi enam rõhku innovatsioonile ja investeeringutele kestlikku arengusse. Nii regulatsioonid kui ka ambitsioonikad kliimaeesmärgid sunnivad meid lisama sammu, et olla võidujooksus süsinikuneutraalse tuleviku, vastutustundlike väärtusahelate ja jäätmevaba tarbimise poole esimeste hulgas.

Ei saa eitada, et kõigi kestliku tuleviku eesmärkide saavutamine on äärmiselt keeruline, eriti sellises sektoris nagu transport, kus lahendusi on veel vähe. Meie jõupingutused on suunatud üha tugevamale koostööle teadlaste, tehnoloogiliste iduettevõtete, teiste laevandussektori ettevõtete, muude majandusharude ja paljude teistega, et leida rohkem ja paremaid lahendusi, millest võidaksime kõik. Ja leida neid kiiresti. Seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui igaüks nokitseb omaette. Kliimamuutuste vastu tuleb võidelda mitte konkurentsi, vaid koostöö võtmes.

Kokkuvõttes tunneme 2023. aastale tagasi vaadates suurt tänulikkust oma kolleegide pühendumise ja väsimatu töö eest meie taastumise nimel, oma investorite ja partnerite jätkuva usalduse ja toetuse ning oma klientide lojaalsuse eest. Luban teile kogu Tallink Grupi nimel, et töötame samasuguse hoo ja sihikindlusega ka 2024. ja tulevastel aastatel, et vääriksime teie usaldust ja lojaalsust ka tulevikus. Meie eesmärk on endiselt olla parim töökoht oma töötajatele, esimene valik oma klientidele ning kõige uuenduslikum ja kestlikum teenusepakkuja Läänemerel ja selle ümbruses. Tean, et teie jätkuva usalduse toel suudame seda kõike.

Heade soovidega

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

TEGEVUSARUANNE

AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (kontsern) vedas 2023. aastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5,7 miljonit reisijat ehk 4,5% rohkem kui 2022. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 2022. aastaga võrreldes 20,9%, samas kui veetud sõiduautode arv kasvas aastaga 2,6%.

Kontserni auditeeritud konsolideeritud müügitulu oli 835,3 miljonit eurot (2022: 771,4 miljonit eurot), kasvades aastaga 8,3%. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 16,9 miljoni euro võrra 645,8 miljoni euroni. Auditeeritud EBITDA oli 214,5 miljonit eurot (2022: 135,8 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum 78,9 miljonit eurot (2022: 13,9 miljonit eurot), kasvades vastavalt 58,0% ja 466,0%.

aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi järgmised tegurid:
→ Kauba- ja reisijateveo mahtu mõjutas prahtimise tõttu väiksem liine teenindavate laevade ja reiside arv võrreldes eelmise aastaga.
→ Nõudlust mõjutas ka tarbijate ja ettevõtete vähenenud kindlustunne ning nõrk majanduskeskkond kõigil kontserni põhiturgudel, aga ka üldine geopoliitiline ebastabiilsus.
→ Majandusaasta lõpu seisuga opereeris kontsern 15 laeva: 2 shuttle-laeva, 2 kaubalaeva ja 5 liine teenindavat kruiisilaeva, samuti 5 välja prahitud laeva (3 pikaajalise ja 2 lühiajalise prahilepingu alusel); 1 laev seisis jõude.
→ Majandusaastal lõppesid 2 prahilepingut. Kruiisilaeva Romantika prahileping lõpetati 2023. aasta septembris ennetähtaegselt. Kruiisilaeva Victoria I lühiajaline prahileping lõppes 2023. aasta juulis. Kontsern pikendas kruiisilaevade Galaxy I ja Silja Europa prahilepinguid vastavalt 2024. aasta aprillini ja 2024. aasta lõpuni. Shuttle-laev Oscar Wilde (varem Star) anti 2023. aasta mais 20 kuuks prahile prahtimisperioodi 2+2 aastaks pikendamise ja laeva väljaostu võimalusega.
→ Laevade plaanilisteks remonditöödeks kulus kokku 61 päeva.
→ Kontsern opereeris 3 hotelli Tallinnas ja 1 hotelli Riias.
→ Kütusehindade langus maailmaturul, laevastiku optimaalne suurus ja range kulukontroll mõjutasid positiivselt kontserni kulubaasi. Kuigi kütusehinnad on langenud, on kütuse päritoluriigi muutumise tõttu kütuse transpordi kulukomponent siiski suurenenud.
→ Kontsern maksis laene tagasi summas 487,6 miljonit eurot, mis sisaldab laenude refinantseerimist 298 miljoni euro ulatuses. Intressikandvate laenude neto tagasimaksed ulatusid 189,6 miljoni euroni.
→ Kontserni netovõla ja EBITDA suhe oli majandusaasta lõpu seisuga 2,8 (2022. aasta lõpu seisuga: 5,4).
→ Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil ja tegevuse kasumlikuna hoidmisele oma põhiliinidel.
→ Kontsern jälgib pidevalt oma põhiliinide arengut, sh teenuse pakkumise suutlikkust igal liinil ning otsib jätkuvalt uusi prahtimisvõimalusi laevadele, mis ei ole põhiliinidel kasutuses, ja võimalusi olemasolevate prahilepingute pikendamiseks.

Põhinäitajad

31. detsembril lõppenud aasta kohta	2023	2022	2021
Müügitulu (miljonites eurodes)	835,3	771,4	476,9
Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes)	203,8	113,5	21,7
EBITDA¹ (miljonites eurodes)	214,5	135,8	58,3
EBIT¹ (miljonites eurodes)	113,3	37,7	-37,0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)	78,9	13,9	-56,6
Amortisatsioon (miljonites eurodes)	101,2	98,1	95,3
Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes)	28,2	203,3	20,2
Aktsiate kaalutud keskmine arv	743 569 064	743 569 064	694 444 381
Kasum/-kahjum aktsia kohta¹ (eurodes)	0,11	0,02	-0,08
Reisijate arv¹	5 705 600	5 462 085	2 961 975
Kaubaveoühikute arv¹	323 990	409 769	369 170
Keskmine töötajate arv¹	4 879	5 023	4 360
Seisuga 31. detsember	2023	2022	2021
Varad kokku (miljonites eurodes)	1 555,2	1 691,6	1 585,9
Kohustused kokku (miljonites eurodes)	769,5	984,7	893,4
Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)	649,3	853,5	779,9
Netovõlg¹ (miljonites eurodes)	607,3	738,6	652,4
Netovõla ja EBITDA suhe¹	2,8	5,4	11,2
Omakapital kokku (miljonites eurodes)	785,8	706,9	692,5
Omakapitali määr¹ (%)	50,5%	41,8%	43,7%
Lihtaktsiate arv	743 569 064	743 569 064	743 569 064
Omakapital aktsia kohta¹ (eurodes)	1,06	0,95	0,93
Suhtarvud¹	2023	2022	2021
Brutomarginaal (%)	24,4%	14,7%	4,5%
EBITDA marginaal (%)	25,7%	17,6%	12,2%
EBIT marginaal (%)	13,6%	4,9%	-7,8%
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)	9,4%	1,8%	-11,9%
ROA (%)	7,0%	2,4%	-2,4%
ROE (%)	10,6%	2,1%	-8,2%
ROCE (%)	8,4%	3,1%	-2,8%
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,5	0,7	0,6

¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad".

² Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

Müük ja segmendid

aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 63,9 miljoni euro võrra 835,3 miljoni euroni (2022: 771,4 miljonit eurot).

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 2022. aastaga võrreldes 16,9 miljoni euro võrra 645,8 miljoni euroni. Laevaliinide opereerimise (põhitegevus) segmendi tulemus oli 107,2 miljonit eurot (2022: 39,7 miljonit eurot).

aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinil kokku 3,5 miljonit reisijat ehk 2022. aastaga võrreldes 10,8% rohkem. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 20,4%. Eesti-Soome liini müügitulu suurenes 20,2 miljoni euro võrra 298,0 miljoni euroni ning segmendi tulemus kasvas 27,3 miljoni euro võrra 79,0 miljoni euroni. 2023. aastal kajastus selles segmendis järgmiste laevade tegevus:

→ 1. jaanuar – 1. mai 2023: shuttle-laevad MyStar, Megastar ja Oscar Wilde (varem Star), mis lõpetas liini teenindamise 2023. aasta mais prahilepingu tõttu.

→ 2. mai 11. oktoober 2023: shuttle-laevad MyStar ja Megastar.
→ 12. oktoober 31. detsember 2023: shuttle-laevad MyStar ja Megastar ning kruiisilaev Victoria I, mis toodi sellele liinile 2023. aasta oktoobris.

Kruiisilaev Silja Europa lõpetas Eesti-Soome liini teenindamise 2022. aasta augustis prahilepingu tõttu.

aastal vedas kontsern Soome-Rootsi liinidel kokku 1,7 miljonit reisijat, mis on 9,9% vähem kui aasta varem. Veetud kaubaühikute arv vähenes 41,6%. Liini müügitulu vähenes 17,2 miljoni euro võrra 257,1 miljoni euroni, samas kui segmendi tulemus paranes aastaga 24,7 miljoni euro võrra 23,8 miljoni euroni. Reisijate arvu ja kaubamahtude vähenemine tulenes peamiselt sellest, et kasutusel oli üks laev vähem, 2022. aastaga võrreldes tehti 26% vähem reise ja liin muudeti Turu-Kapellskäri liiniks. 2023. aastal kajastas segment ühe kruiisilaeva tegevust Turu-Stockholmi/Turu-Kapellskäri liinidel ja kahe kruiisilaeva tegevust Helsingi-Stockholmi liinil. Kruiisilaev Galaxy I lõpetas alates 2022. aasta septembrist prahilepingu tõttu Turu-Stockholmi liini teenindamise.

Eesti-Rootsi liinidel kasvas 2023. aastal veetud reisijate arv 19,0% ja ulatus 0,6 miljoni reisijani. Veetud kaubaühikute arv suurenes aastaga 3,0%. Eesti-Rootsi liinide müügitulu kasvas 13,9 miljoni euro võrra 90,8 miljoni euroni ja segmendi tulemus paranes aastaga 15,5 miljoni euro võrra 4,5 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinidel kajastub kahe kaubalaeva tegevus Paldiski-Kapellskäri liinil ja ühe kruiisilaeva tegevus Tallinna-Stockholmi liinil.

Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 48,6 miljoni euro võrra ja ulatus 196,0 miljoni euroni, kuna välja on prahitud rohkem laevu. Segmendi tulemus kasvas aastaga 19,5 miljonit eurot, 54,5 miljoni euroni. 2023. aasta lõpu seisuga oli kontsernil prahitud 5 laeva, sh 3 pikaajaliste ja 2 lühiajaliste prahilepingutega.

aasta lõpu seisuga olid pikaajalised prahilepingud järgmised:
→ Laev Atlantic Vision prahiti 2008. aasta novembris Kanadasse. Praegune leping kehtib kuni 2024. aasta maini ja seda võib pikendada veel 12 kuuks.
→ Shuttle-laev Oscar Wilde (varem Star) prahiti alates 5. maist 2023 20 kuuks. Prahiperioodi võib pikendada 2+2 aastaks ja laeva võib välja osta.
→ Kruiisilaev Isabelle on olnud pikaajalisel prahil alates 1. juulist 2023; prahileping hõlmab laeva väljaostu võimalust.

Lühiajalised prahilepingud olid järgmised:

→ Kruiisilaev Galaxy I prahiti 2022. aasta septembris. 2023. aasta septembris pikendati lepingut kuueks kuuks kuni 2024. aasta aprillini.
→ Kruiisilaev Silja Europa prahiti 2022. aasta augustis. 2023. aasta oktoobris pikendati prahilepingut kuni 2024. aasta lõpuni.

Aasta jooksul lõppesid 2 laeva prahilepingud. 2022. aasta märtsis sõlmitud kruiisilaeva Romantika prahileping lõpetati 1. septembril 2023. Kruiisilaev Victoria I, mille prahileping lõppes juulis, alustas 12. oktoobril 2023. aastal Tallinna-Helsingi liini teenindamist.

391,0 miljonit eurot (2022: 378,2 miljonit eurot) ehk peaaegu pool kogutulust teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 217,5 miljonit eurot (2022: 191,9 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 91,0 miljonit eurot (2022: 103,2 miljonit eurot). Tulu laevade prahtimisest ulatus 101,2 miljoni euroni (2022: 65,8 miljonit eurot).

Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel:

Geograafilised segmendid	2023	%	2022	%
Soome-Rootsi	257 080	30,8%	274 314	35,6%
Eesti-Soome	297 977	35,7%	277 806	36,0%
Eesti-Rootsi	90 756	10,9%	76 835	10,0%
Muu	195 998	23,5%	147 429	19,1%
Kontsernisisene elimineerimine	-6 485	-0,8%	-4 997	-0,6%
Kontserni müügitulu kokku	835 325	100,0%	771 387	100,0%

Ärisegmendid	2023	%	2022	%
Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja
kauplustes	390 998	46,8%	378 163	49,0%
Piletimüük	217 502	26,0%	191 920	24,9%
Kaubaveomüük	91 007	10,9%	103 183	13,4%
Majutuse müük	15 009	1,8%	11 325	1,5%
Tulu laevade prahtimisest	101 179	12,1%	65 808	8,5%
Muu	19 630	2,4%	20 988	2,7%
Kontserni müügitulu kokku

Kasum

Kontserni brutokasum suurenes 2023. aastal 90,4 miljoni euro võrra, ulatudes 203,8 miljoni euroni (2022: 113,5 miljonit eurot). EBITDA suurenes 78,7 miljoni euro võrra, ulatudes 214,5 miljoni euroni.

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:

→ tugev hinnastamisstrateegia ja laevade prahtimine;
→ jätkuv keskendumine kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil;
→ madalamad kütusehinnad maailmaturul ja väiksem kütusekulu tänu laevade prahtimisele.

Kontserni 2023. aasta auditeeritud puhaskasum oli 78,9 miljonit eurot, st 0,106 eurot aktsia kohta; 2022. aasta puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot, st 0,019 eurot aktsia kohta.

Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud ulatusid 170,6 miljoni euroni (2022: 160,6 miljonit eurot).

aasta kütusekulud olid 97,2 miljonit eurot (2022: 144,1 miljonit eurot). Kütusekulude langus oli tingitud kütuse maailmaturu hindade umbes 23% langusest, kuid ka kütuse tarbimise vähenemisest ja sellest, et võrreldes eelmise majandusaastaga oli rohkem laevu välja prahitud. Samal ajal on kontserni kütuse transpordikulu osa kütusehinnast võrreldes eelmise aastaga suurenenud, kuna kütust hangitakse nüüd kaugemalt.

Kontserni personalikulud kokku olid 181,0 miljonit eurot (2022: 162,9 miljonit eurot). Haldus- ning müügija turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 27,8 miljonit eurot ja 21,5 miljonit eurot (2022: vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot). Teenindus- ja tehniliste töötajatega seotud personalikulud ulatusid 131,7 miljoni euroni (2022: 120,0 miljonit eurot). 2023. aasta keskmine töötajate arv oli 4 879 (2022: 5 023).

aasta turundus- ja halduskulud olid 83,0 miljonit eurot (2022: 74,3 miljonit eurot). Ilma personalikuludeta ulatusid perioodi halduskulud 15,1 miljoni euroni (2022: 14,1 miljonit eurot) ning müügija turunduskulud olid 18,7 miljonit eurot (2022: 17,3 miljonit eurot).

Amortisatsioonikulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 3,1 miljoni euro võrra 101,2 miljoni euroni peamiselt seoses Tallinna-Helsingi liinil sõitva shuttle-laeva MyStar üleandmisega 2022. aasta detsembris. Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Kõrgemate intressimäärade ja shuttle-laeva MyStar üleandmisega seoses suurenenud finantskohustuste tõttu kasvasid netofinantskulud 2023. aastal 10,9 miljoni euro võrra 35,5 miljoni euroni.

Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Likviidsus ja rahavood

Kontserni 2023. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 203,4 miljonit eurot (2022: 144,3 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuse netorahavoog oli 26,2 miljonit eurot (2022: 200,3 miljonit eurot).

aastal maksti intressikandvaid laene tagasi netosummas 189,6 miljonit eurot. Intressimaksetele kulus 32,8 miljonit eurot (2022: 23,5 miljonit eurot).

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 41,9 miljonit eurot (31. detsember 2022: 114,9 miljonit eurot).

Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 75,0 miljonit eurot

(2022: 135,0 miljonit eurot). Likviidsuspuhver kokku (raha, raha ekvivalendid ja kasutamata laenuvõimalused) ulatus 116,9 miljoni euroni seisuga 31. detsember 2023 (31. detsember 2022: 249,9 miljonit eurot).

Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt raamatupidamise aruande lisas 24.

Rahastamisallikad

Kontsern kasutab oma tegevuse ja investeeringute rahastamiseks äritegevuse rahavooge, laenu- ja omakapitali ning varade müügist tõenäoliselt laekuvaid vahendeid. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni kapitaliseerituse kordaja (intressikandvate kohustuste osatähtsus intressikandvate kohustuste ja omakapitali summas) 45,2%, seisuga 31. detsember 2022 oli sama näitaja 54,7%. Languse põhjuseks oli intressikandvate kohustuste vähenemine 204,3 miljoni euro võrra ja omakapitali suurenemine 78,8 miljoni euro võrra.

Võlakohustused

aasta lõpu seisuga oli kontsernil intressikandvaid kohustusi kokku 649,3 miljonit eurot, 23,9% vähem kui eelmise majandusaasta lõpus (2022: 853,5 miljonit eurot).

Kontsern sõlmis 2023. aasta detsembris 298 miljoni euro suuruse laenulepingu mitme laenukohustuse tagasimaksmiseks. Ujuva intressimääraga EURIBOR-iga seotud laenu tähtaeg on viis aastat.

Kontserni kasutamata arvelduskrediidi limiite vähendati 135,0 miljonilt eurolt seisuga 30. september 2023 COVID-19 eelsele 75,0 miljoni euro tasemele aruandeperioodi lõpu seisuga.

Aruandekuupäeva seisuga olid kõik intressikandvad kohustused võetud eurodes.

Omakapital

aastal suurenes kontserni konsolideeritud omakapital 11,2%: 706,9 miljonilt eurolt 785,8 miljoni euroni. Omakapital aktsia kohta oli 1,06 eurot. 2023. aasta lõpus moodustas kontserni aktsiakapital 349 477 460 eurot. Põhjalikum ülevaade aktsiatest on esitatud peatükis "Aktsiad ja aktsionärid".

Investeeringud ja laevad

aastal moodustasid kontserni investeeringud 28,2 miljonit eurot. 2022. aastal investeeris kontsern 203,3 miljonit eurot, millest 176,7 miljonit eurot investeeriti uude shuttle-laeva MyStar. Laeva kogumaksumus oli 252 miljonit eurot, millest 75,3 miljonit eurot investeeriti 2021. aastal.

Suurem osa investeeringutest olid seotud laevade hooldus- ja remonditöödega, mis kestsid majandusaastal kokku 61 päeva. Peamised investeeringud olid seotud kruiisilaeva Victoria I ettevalmistamisega kruiisiteenuse opereerimiseks Tallinna ja Helsingi vahel, kruiisilaeva Baltic Queen tehniliste tööde ja interjööri uuendustega, kruiisilaeva Baltic Queeni sõukruvide labade vahetusega, et suurendada laeva kiirust ja energiasäästlikkust, ning kruiisilaevade Silja Serenade, Silja Symphony ja Baltic Princess hooldus- ja remonditöödega.

Majandusaasta jooksul avas kontsern Riias ja Kaunases 3 uut Burger Kingi restorani. Lisaks avati 2023. aasta aprillis uuesti Riias asuv hotell.

Kontserni peamised tulu teenivad varad on laevad, mis moodustavad ligikaudu 80% kontserni varade kogumahust. Majandusaasta lõpus kuulus kontsernile 15 laeva. Seisuga 31. detsember 2023 oli laevade raamatupidamisväärtus kokku 1 238 miljonit eurot (31. detsember 2022: 1 288 miljonit eurot). Kontserni laevu hindavad regulaarselt kaks kuni kolm sõltumatut rahvusvahelist laevamaaklerit, keda aktsepteerivad ka hüpoteegipidajad.

Kõigil kontserni laevadel on kahjukindlustus (P&I) ning kere ja masinate kindlustus (H&M) ning kõik laevad vastavad kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele.

Kontsernil ei ole märkimisväärseid pooleliolevaid teadus- ja arendusprojekte.

Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga:

Laeva liik	Kruiisilaev
Ehitatud/renoveeritud 2008
Liin	Soome-Rootsi
Lisainto	Üleöökruiis

Laeva liik	Kruiisilaev
Ehitatud/renoveeritud 2006
Lisainfo	Välja prahitud
Laeva liik	Kruiisilaev
Ehitatud/renoveeritud 1993/2016
Lisainfo	Välja prahitud

Turuülevaade

Kontserni laevad vedasid 2023. aastal kokku 5,7 miljonit reisijat ja 324 tuhandet kaubaveoühikut.

Kontserni opereeritavate liinide turuosad olid 2023. aastal järgmised:

→ ligikaudu 48% reisijateveost ja 51% ro-ro-kaubaveost Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil
→ ligikaudu 43% reisijateveost ja 16% ro-ro-kaubaveost Soome ja Rootsi vahelistel liinidel
→ kontsern oli ainus reisijateveo teenuse pakkuja Tallinna ja Stockholmi vahel.

Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2023. ja 2022. aastal veetud reisijatest, kaubaveoühikutest ja sõiduautodest.

Reisijad	2023	2022	Muutus
Soome-Rootsi	1 674 686	1 859 209	-9,9%
Eesti-Soome	3 456 736	3 120 531	10,8%
Eesti-Rootsi	574 178	482 345	19,0%
Kokku	5 705 600	5 462 085	4,5%
Kaubaveoühikud	2023	2022	Muutus
Soome-Rootsi	37 281	63 838	-41,6%
Eesti-Soome	236 256	296 950	-20,4%
Eesti-Rootsi	50 453	48 981	3,0%
Kokku	323 990	409 769	-20,9%
Sõiduautod	2023	2022	Muutus
Soome-Rootsi	83 903	117 308	-28,5%
Eesti-Soome	727 580	670 630	8,5%
Eesti-Rootsi	29 398	31 291	-6,0%
Kokku	840 881	819 229	2,6%

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 46 äriühingut. Kõik tütarettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt AS-ile Tallink Grupp.

Järgmine skeem kajastab kontserni struktuuri aruandekuupäeval:

Personal

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernis 4 912 töötajat (31. detsember 2022: 4 904). Töötajate arv aasta lõpu seisuga sisaldab ka 139 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade töötajate jaotusest seisuga 31. detsember 2023:

Seisuga 31. detsember	2023	2022	Muutus
Maismaal kokku	1 100	1 081	1,8%
Eesti	736	723	1,8%
Soome	245	241	1,7%
Rootsi	104	98	6,1%
Läti	8	13	-38,5%
Saksamaa	6	5	20,0%
Venemaa¹	1	1	0,0%
Laevadel	3 090	3 150	-1,9%
Burger King²	370	380	-2,6%
Hotellides²	352	293	20,1%
Kokku	4 912	4 904	0,2%

¹ Tegevusetu

² Burger Kingi ja hotellipersonali ei ole arvestatud real "Maismaal kokku" kajastatud personali hulka.

majandusaastal moodustasid personalikulud kokku 181,0 miljonit eurot (2022: 162,9 miljonit eurot), mida on 11,1% enam kui eelmisel majandusaastal. Personalikulude kasv oli peamiselt tingitud uuest kollektiivlepingust, mis sõlmiti 2023. aasta veebruaris järgmiseks neljaks aastaks. Vastavalt uuele kollektiivlepingule tõusis kontserni Eesti meretöötajate töötasu 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal) võrreldes varasema kollektiivleppe töötasude miinimummääraga.

Haldustöötajate personalikulud olid 27,8 miljonit eurot ning müügi- ja turundustöötajate personalikulud 21,5 miljonit eurot (2022: vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot).

Aktsiad ja aktsionärid

Seisuga 31. detsember 2023 oli AS Tallink Grupp emiteerinud kokku 743 569 064 aktsiat, mille eest oli täielikult tasutud.

Kontserni aktsiad (ISIN: EE3100004466) on registreeritud Nasdaq CSD Eesti filiaalis ja nende kauplemistunnus Nasdaq OMX Tallinna börsil on TAL1T (REUTERS: TAL1T.TL, BLOOMBERG: TAL1T ET). Alates 3. detsembrist 2018 on AS-i Tallink Grupp aktsiad registreeritud ka Soome väärtpaberite hoidmistunnistustena (Finnish Depository Receipts, FDR) ettevõttes Euroclear Finland Ltd ja need on noteeritud Nasdaq Helsingi börsil kauplemistunnuse TALLINK all (ISIN: FI4000349378). Iga FDR annab selle omanikule õiguse ühele aktsiale.

Kõik aktsiad on üht liiki ning iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Eelisaktsiaid ega eriõigustega aktsiaid emiteeritud ei ole. Vastavalt AS-i Tallink Grupp põhikirjale on aktsiad vabalt võõrandatavad. AS-i Tallink Grupp aktsiate ostuks ega müügiks pole tarvis luba.

AS-i Tallink Grupp aktsiatel ei ole nimiväärtust. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot.

Kontserni aktsionäride üldkoosolek kinnitas 13. juunil 2023 aktsiaoptsiooniprogrammi tingimused, mille alusel on kontsernil võimalik väljastada kokku 22 307 071 optsiooni 22 307 071 lihtaktsia omandamiseks, mis esindavad kokku kuni 3% AS-i Tallink Grupp aktsiakapitalist. Aktsiaoptsiooniprogrammi raames andis kontsern 1. augustil 2023 välja 7 270 tuhat aktsiaoptsiooni, millest 3 300 tuhat väljastati juhatuse ja nõukogu liikmetele ning 3 970 tuhat väljastati kontserni võtmetöötajatele.

juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil AS-i Tallink Grupp aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

AS-i Tallink Grupp juhatusel ei ole õigust uusi aktsiaid emiteerida. Nõukogule on antud õigus kolme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2024 suurendada aktsiakapitali 35 000 000 euro võrra 384 477 460,08 euroni.

Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2023:

Osaluse suurus	Aktsionäride arv	Aktsionäride %	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
1 - 99	6 965	22,8%	218 788	0,0%
100 - 999	11 755	38,5%	4 292 606	0,6%
1 000 - 9 999	10 149	33,2%	25 942 607	3,5%
10 000 - 99 999	1 503	4,9%	35 620 313	4,8%
100 000 - 999 999	157	0,5%	44 035 652	5,9%
1 000 000 - 9 999 999	28	0,1%	89 420 315	12,0%
10 000 000 +	7	0,0%	544 038 783	73,2%
Kokku	30 564	100,0%	743 569 064	100,0%

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontol NORDEA BANK ABP / CLIENTS FDR esindatud 8 331 FDR-ide omanikku. Aktsionäre ja FDR-ide omanikke oli kokku 38 894.

Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2023:

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	313 600 561	42,2%
Baltic Cruises Holding L.P.	81 971 609	11,0%
Baltic Cruises Investment L.P.	43 831 732	5,9%
ING Luxembourg S.A. AIF Account	37 247 260	5,0%
Muud aktsionärid	266 917 902	35,9%
Kokku	743 569 064	100,0%

Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2023:

Residentsus	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Eesti	30 127	456 564 014	61,4%
Kaimanisaared	6	163 070 552	21,9%
Luksemburg	6	37 784 281	5,1%
Soome	199	27 655 089	3,7%
Ameerika Ühendriigid	13	18 475 393	2,5%
Leedu	27	8 228 333	1,1%
Saksamaa	11	8 133 460	1,1%
Läti	22	7 127 646	1,0%
Austria	3	6 282 863	0,8%
Šveits	36	3 463 511	0,5%
Ühendkuningriik	19	2 987 926	0,4%
Taani	12	2 027 452	0,3%
Rootsi	8	1 271 841	0,2%
Muu	75	496 703	0,1%
Kokku	30 564	743 569 064	100,0%

Järgmine tabel kajastab kontserni investoreid investorite liikide alusel seisuga 31. detsember 2023:

Investori liik	Aktsionäride arv	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Põhiaktsionär, Infortar AS	1	313 600 561	42,2%
Institutsionaalsed investorid	1 977	344 468 643	46,3%
Eraisikud	28 586	85 499 860	11,5%

Aktsionäride leping

Kontserni suuremad aktsionärid sõlmisid 2006. aasta augustis aktsionäride lepingu. Lepingut muudeti 2012. aasta detsembris. Muu hulgas sätestab leping, et lepingu pooled ja kõik Tallinki aktsionärid jäävad oma otsustes sõltumatuks ning ei kõnealune leping ega muud põhjused ei või neid otseselt ega kaudselt takistada teostamast oma hääle- või muid õigusi viisil, mis nende endi hinnangul on parimal kujul kooskõlas Eesti seadustest, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi reglemendist või Nasdaq Tallinna börsi heast ühingujuhtimise tavast tulenevate kohustustega.

AS-i Tallink Grupp kaks aktsionäri Baltic Cruises Holding L.P. (BCH) ja Baltic Cruises Investment L.P. (BCI) ja veel üks aktsionär Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (Employee) II L.P. (CVCI) on sõlminud kokkuleppe, mis piirab AS-i Tallink Grupp aktsiate vaba võõrandamist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 29. juunil 2017 BCI, BCH ja CVCI vahel sõlmitud kaasinvesteerimislepingus.

Kauplemine

aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Tallinna börsil 72 410 090 AS-i Tallink Grupp aktsiaga. Kõrgeim aktsiahind Nasdaq Tallinna börsil oli 0,73 eurot ja madalaim aktsiahind oli 0,52 eurot. Kontserni aktsiate kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Tallinna börsil oli 177,5 tuhat eurot.
aasta jooksul kaubeldi Nasdaq Helsingi börsil 8 975 929 AS-i Tallink Grupp FDR-iga. Kõrgeim hind Nasdaq Helsingi börsil oli 0,71 eurot ja madalaim hind oli 0,50 eurot. Kontserni FDR-ide kauplemise keskmine päevakäive Nasdaq Helsingi börsil oli 21,9 tuhat eurot.

Kontserni aktsia ja FDR-i hinna liikumine ja Balti börsiindeks ajavahemikul 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2023:

Kontserni aktsia ja FDR-i päevakäive ajavahemikul 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2023:

Järgmine tabel näitab turuandmetel põhinevat turuväärtust 2023. aasta lõpu seisuga:

Instrument	Avamine	Sulgemine	Päeva keskmine sulgemine	Väljamakse	Turuväärtus, miljonit eurot	Hinna/kasumi suhe
TAL1T	0,522	0,690	0,617	-	513,1	6,51
TALLINK FDR	0,502	0,670	0,606	-	498,2	6,32

Ülevõtupakkumised

Kontsern ei ole sõlminud juhtkonna ega töötajatega kokkuleppeid, mis näeksid ette ülevõtupakkumise korral hüvitise maksmist.

Dividendid

aastal kinnitas kontsern dividendipoliitika, mille kohaselt makstakse dividende minimaalselt 0,05 eurot aktsia kohta, kui majandustulemused seda võimaldavad.

Seoses jätkuva globaalse ebakindlusega otsustas 13. juunil 2023 toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek 2022. aasta eest dividende mitte maksta.

Kontserni juhatus on kooskõlastatult kontserni nõukoguga otsustanud valmistada ette ettepaneku aktsionäride üldkoosolekule maksta 2024. aastal 2023. aasta kasumist dividende 0,06 eurot aktsia kohta.

Majanduskeskkond

aastal mõjutasid kontserni tegevust peamiselt kliendikäitumise muutused ja majanduslikud arengud kontserni põhiturgudel Soomes, Rootsis ja Eestis, kuid ka geopoliitiline olukord ja Euroopas käimasolev sõda. Kuna peaaegu pooled kõigist reisijatest on soomlased, mõjutab kontserni kõige enam Soome majanduse areng. Samuti avaldavad kontsernile suurt mõju Eesti (2023. aastal 24% reisijate koguarvust) ja Rootsi (8%) majanduses toimuvad arengud.

UNWTO (United Nations World Tourism Organisation) avaldatud 2023. aasta maailma turismibaromeetri andmetel saavutas nõudlus rahvusvaheliste reiside järele 88% pandeemiaeelsest tasemest. Taastumist mõjutasid sealhulgas nõudluse kasv, paremad lennuühendused ja Aasia turistide naasmine. Kuigi UNWTO ootab 2024. aastal turismi täielikku taastumist pandeemiaeelsele tasemele, mõjutavad seda jätkuvad majanduslikud ja geopoliitilised väljakutsed. Keeruline majanduskeskkond, sõjalise konflikti võimalik eskaleerumine Lähis-Idas, volatiilsed kütusehinnad, kõrgemad transpordikulud ja sellest tulenevad tõrked tarneahelas ning sõda Ukrainas on jätkuvalt rahvusvahelise turismi taastumist mõjutavad kriitilised tegurid.

Viimastel andmetel vähenes 2023. aastal Eesti ja Rootsi majanduse reaalkasv võrreldes 2022. aastaga, samas kui Soome majanduskasv jäi samale tasemele. OECD andmetel kasvas 2023. aastal Rootsis kaupade ja teenuste eksport 2022. aastaga võrreldes 2,0%, samas kui Soomes oli kasv 0,1%. Samal ajal suurenes import Rootsis aastaga 0,7% ja vähenes Soomes 4,7%. Eestis langes kaupade ja teenuste eksport aastaga 4,9% ning kaupade ja teenuste import 5,7%. Eesti majandust on mõjutanud nõrk nõudlus Põhjamaades, sest tootmine on tihedalt seotud Soome ja Rootsi elamuehitusega, kus pingelisemad rahastamistingimused on tegevust järsult aeglustanud. Eesti, Rootsi ja Soome majandust mõjutavad endiselt Ukraina sõda ja jätkuv ülemaailmne majanduskasvu aeglustumine.

Tööjõuturg kontserni põhiturgudel halveneb, töötuse määr kasvab. Töötuse määr kasvas kõigil põhiturgudel, kusjuures kõige kõrgem on see Rootsis ja kõige madalam Eestis. Eeldatakse, et inflatsioon langeb oluliselt kõigil kontserni põhiturgudel, mis on tingitud rangemast mikromajanduspoliitikast, madalamatest energiahindadest ja nõrgast nõudlusest.

Kõrgem töötuse määr, aga ka üldine majanduslik ja poliitiline olukord nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil mõjutavad otseselt tarbijate kindlustunnet ja ostujõudu.

OECD mõõdetud tarbijate ja ettevõtete kindlustunne on endiselt madal. Tarbijate kindlustunne langes 2022. aasta septembris rekordmadalale tasemele ning näitas seejärel kasvutrendi kuni 2023. aasta juunini. Sestsaadik on tarbijate kindlustunne Eestis olnud pidevas languses ja on tunduvalt madalam Soome ja Rootsi tarbijate kindlustundest, näidates Eesti tarbijate suuremat pessimismi oma tulevaste sissetulekute suhtes. Ettevõtete kindlustunde indeks järgib kontserni põhiturgudel sarnast trendi, olles

madalaim Eestis. Sõda Ukrainas, karmistunud rahapoliitika, endiselt kõrge inflatsioon ja majanduslanguse väljavaade on jätkuvalt peamised probleemid kogu maailmas.

Kütusehinnad maailmas langesid 2023. aastal eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 23%. Selle tulemusena vähenes kontserni kogu kütusekulu võrreldes 2022. majandusaastaga 32,6% ehk kokku 47,0 miljonit eurot, mis tulenes ka tarbimise vähenemisest seoses rohkemate laevade väljaprahtimisega võrreldes aastataguse perioodiga. Samal ajal on kontserni kütuse transpordikulu osa kütusehinnast võrreldes aasta varasemaga kasvanud, kuna kütust tarnitakse kaugemalt.

Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade kõikumise ja Ukraina sõjaga ning sõjalise konfliktiga Lähis-Idas, intressimäärade tõusu ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.

Järgmine graafik annab ülevaate ettevõtete kindlustunde tasemest Soomes, Rootsis ja Eestis ajavahemikul 2022. aasta jaanuarist 2023. aasta detsembrini, võrreldes pikaajalise keskmisega:

Järgmine graafik annab ülevaate tarbijate kindlustunde tasemest Soomes, Rootsis ja Eestis ajavahemikul 2022. aasta jaanuarist 2023. aasta detsembrini, võrreldes pikaajalise keskmisega:

Allikas: https://stats.oecd.org/index.aspx?queryid=299#

Järgmine tabel annab ülevaate reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutusest, töötuse määrast ja inflatsioonist Soomes, Rootsis ja Eestis aastatel 2022–2024:

Reaalne SKP, muutus	2022	2023	2024e
Soome	1,6%	0,0%	0,9%
Rootsi	2,9%	-0,5%	0,9%
Eesti	-0,5%	-2,6%	0,6%

Allikas: OECD (2024), Real GDP forecast (indicator). doi: 10.1787/1f84150b-en (19. veebruar 2024)

Töötuse määr (% tööjõust)	2022	2023	2024e
Soome	6,8%	7,2%	7,4%
Rootsi	7,5%	7,7%	8,3%
Eesti	5,6%	6,6%	7,8%

Allikas: OECD (2024), Unemployment rate forecast (indicator), doi: 10.1787/b487f2cf-en (19. veebruar 2024)

Tarbijahindade muutus	2022	2023	2024e
Soome	7,2%	4,5%	2,2%
Rootsi	8,4%	8,6%	3,8%
Eesti	19,4%	9,2%	3,4%

Allikas: OECD (2024), Inflation forecast (indicator). doi: 10.1787/598f4aa4-en (19. veebruar 2024)

Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated

Muutused kontserni juhatuses

Kontserni nõukogu nimetas 6. märtsil 2024 Elise Nassari juhatuse liikmeks ja kutsus Kadri Landi pärast tema tagasiastumist juhatusest tagasi. Elise Nassar nimetati ametisse kolmeks aastaks.

Elise Nassar on Justit OÜ juhatuse liige, AS-i Tallink Latvija nõukogu liige, Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu juhatuse liige ja Eesti Laevaomanike Liidu president.

AS-i Tallink Grupp juhatuse liikmete ametiaja pikendamine

Kontserni nõukogu võttis 15. veebruaril 2024 toimunud nõukogu korralisel koosolekul vastu otsuse pikendada AS-i Tallink Grupp tegevjuhi Paavo Nõgene ametiaega kolme aasta võrra alates 2. maist 2024 ja AS-i Tallink Grupp juhatuse liikme Margus Schultsi ametiaega kolme aasta võrra alates 29. aprillist 2024.

Kruiisilaeva Isabelle müük

AS-i Tallink Grupp tütarettevõte Hansalink Ltd allkirjastas jaanuaris 2024 ostu-müügilepingu Küprose ettevõttega Notamare Shipping Company Limited kruiisilaeva Isabelle müügiks. Notamare Shipping Company Limited kuulub Bridgemans Floatel LP/Bridgemans Services Group Ltd kontserni, kellele kruiisilaev Isabelle oli välja prahitud alates 1. juulist 2023. Prahileping sõlmiti laeva väljaostu võimalusega. Tehingu tulemusena langes kontserni opereeritavate laevade arv 14-le.

Kruiisilaev Victoria I opereerib 2024. aasta suvel Tallinna-Stockholmi liinil

Kontsern lisab kruiisilaeva Victoria I Tallinna-Stockholmi liinile ajavahemikuks 31. mai kuni 31. august 2024. Nimetatud perioodil opereerib liinil kaks kruiisilaeva. Kruiisilaev Victoria I naaseb Tallinna-Helsingi liinile alates 31. augustist 2024.

Kasumlikkus

Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). 2024. aastal tasandab hooajalisi tulu kõikumisi kontserni tulu prahiteenustest. Juhtkond otsib pidevalt võimalusi madalhooaja riskide maandamiseks, sh laevade prahtimise ja LNG hinnariski osalise lühiajalise maandamisega.

Teadus- ja arendusprojektid

Kontsernil ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib pidevalt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusimad tehnilised projektid keskenduvad laevade CO² heite vähendamise lahendustele.

Riskid

Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni ettevõtmisi võivad kahjustada ka muud riskid ja kontsernile seni teadmata asjaolud või sellised riskid ja asjaolud, mida praegu peetakse ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool loetletud riskitegurid ei ole järjestatud toimumise tõenäosuse ega kontserni äritegevusele avalduva võimaliku mõju järgi.

→ Pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas
→ Valitsuste kehtestatud äritegevuse piirangud
→ Kõrge inflatsiooni mõju tarbimisharjumustele
→ Õnnetused, katastroofid
→ Makromajanduslik ja tööturu areng
→ Õigusaktide muudatused
→ Suhted ametiühingutega
→ Kütusehindade ja intressimäärade tõus
→ Turutrendid ja kliendikäitumine
→ Tööseadusandluse erinevuste mõju konkurentsivõimele, kui opereeritakse erinevate lippude all

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE

Ühingujuhtimise aruanne on koostatud kooskõlas Eesti raamatupidamise seadusega ning annab ülevaate AS-i Tallink Grupp juhtimisest ja juhtimise vastavusest NASDAQ OMX Tallinna börsi heale ühingujuhtimise tavale (HÜT). Kontsern järgib valdavalt hea ühingujuhtimise tava juhiseid, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas aruandes on märgitud teisiti.

Organisatsioon ja juhtimine

Vastavalt Eesti äriseadustikule ja AS-i Tallink Grupp (äriühing) põhikirjale jaguneb otsustusõigus äriühingus ja äriühingu juhtimine aktsionäre esindava aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse vahel. Järgmisel skeemil on esitatud kontserni juhtimisstruktuur:

Aktsionäride üldkoosolek

Aktsionäride üldkoosolek on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku esmased ülesanded on majandusaasta aruande ja dividendide maksmise kinnitamine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, audiitorite valimine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, põhikirjas muudatuste tegemine ning muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Seadus lubab põhikirja muuta vaid aktsionäride üldkoosolekul. Põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäride häältest.

Aktsionäride üldkoosolek, mis kinnitab kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande, toimub kord aastas.

Igal aktsionäril või tema poolt kirjalikult volitatud esindajal on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, arutada päevakorda lülitatud teemasid, esitada küsimusi, teha ettepanekuid ja hääletada. Enamusaktsionär hoidub teiste aktsionäride huvide põhjendamatust kahjustamisest nii aktsionäride üldkoosolekul kui ka ettevõtte juhtimise korraldamisel ega kuritarvita oma positsiooni.

Ettevõtte juhatus määrab aktsionäride üldkoosoleku päevakorra ja valmistab ette kõigi üldkoosoleku päevakorras hääletamisele tulevate otsuste eelnõud. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid,

nõukogu või audiitor, valmistab nõukogu või audiitor ette kõigi päevakorras hääletamisele tulevate otsuste eelnõud ja esitab need juhatusele. Aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad esitada ettevõttele iga üldkoosoleku päevakorras oleva punkti kohta hääletamisele tuleva otsuse eelnõu.

Nii korralise kui ka erakorralise aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldab kontsern vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes, samuti börsiinfo edastamise süsteemi kaudu ning kontserni veebilehel www.tallink.com. Teates märgitakse üldkoosoleku toimumise koht.

Üldkoosoleku päevakord, nõukogu ettepanekud, otsuste eelnõud, kommentaarid ja muud asjakohased materjalid tehakse aktsionäridele enne aktsionäride üldkoosolekut kättesaadavaks äriühingu veebilehel ning Tallinna ja Helsingi börside infosüsteemi kaudu. Lisaks sellele avaldatakse aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade vähemalt kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumise kuupäeva üleriigilistes päevalehtedes. Enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist saavad aktsionärid esitada küsimusi, saates need e-posti aadressile [email protected].

Äriühing ei ole võimaldanud aktsionäride üldkoosoleku jälgimist ning sellel osalemist elektrooniliste kanalite kaudu, kuna selle vastu on seni puudunud huvi (HÜT 1.3.3).

Majandusaasta 2022 korraline aktsionäride üldkoosolek toimus 13. juunil 2023. Koosolekul osalesid juhatuse liikmed Paavo Nõgene, Kadri Land (juhatuse liige kuni 2024. aasta märtsini), Harri Hanschmidt, Piret Mürk-Dubout ja Margus Schults. Nõukogu liikmetest olid kohal Enn Pant, Toivo Ninnas, Eve Pant, Ain Hanschmidt, Kalev Järvelill, Colin Douglas Clark ja Raino Paron. Üldkoosolekut juhatas Raino Paron. Üldkoosolek peeti eesti keeles. Aktsionäride üldkoosolekul oli esindatud 557 342 164 häält ehk 74,95% kõigist häältest. Aktsionäride üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

→ majandusaasta aruande heakskiitmine,
→ kasumi kinnitamine ja dividendide mittemaksmine,
→ audiitori nimetamine,
→ nõukogu liikme ametiaja pikendamine ja töötasu maksmine,
→ põhikirja muutmine,
→ aktsiaoptsiooniprogrammi heakskiitmine ja
→ aktsiaoptsioonide väljastamine nõukogu liikmetele.

Nõukogu

Nõukogul on järelevalve ja pikemas plaanis juhtimise roll. Selleks teeb nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning kinnitab äriühingu äriplaanid, tegutsedes sõltumatult kõigi aktsionäride parimates huvides. Nõukogu liikmete suhtes ei ole kehtestatud residentsusnõudeid. Nõukogu annab aru aktsionäride üldkoosolekule.

Nõukogu koosneb viiest kuni seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Aktsionäride üldkoosolek võib nõukogu liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasikutsumise otsuse langetamiseks peab otsuse poolt olema vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest. Nõukogu liige võib nõukogust põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule.

Nõukogu teostab järelevalvet äriühingu juhtimise ning tema tegevuse nõuetekohase korraldamise üle. Nõukogu määrab kindlaks äriühingu strateegia, struktuuri, aasta tegevusplaanid ja eelarved,

rahastamise ning raamatupidamisarvestuse. Nõukogu valib juhatuse liikmed ning otsustab nende tasude ja hüvitiste suuruse.

Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2023. aastal toimus neli nõukogu koosolekut, mille jooksul võeti vastu 12 otsust. Arutati äriühingu tegevust, arengut, strateegiaid, seatud eesmärke ning eelarvet.

Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad äriühingu ja selle aktsionäride parimates huvides tihedat koostööd, tegutsedes vastavalt põhikirjale. Infovahetus toimub konfidentsiaalsusnõuete kohaselt.

Juhatus ja nõukogu teevad äriühingu huvide paremaks kaitsmiseks tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu osalevad ühiselt äriühingu tegevuseesmärkide ja strateegia väljatöötamisel.

Nõukogu liikmete tasu suurus otsustati aktsionäride üldkoosolekul 7. juunil 2012. Vastavalt otsusele makstakse nõukogu esimehele 2 500 eurot kuus ning teistele nõukogu liikmetele 2 000 eurot kuus. Muid tasusid ega hüvesid nõukogu esimehele ja liikmetele ei pakuta. Nõukogu liikmetele ei maksta ametiaja lõppemisel või pikendamata jätmisel lahkumishüvitist.

detsembril 2022 lõppenud majandusaasta aktsionäride üldkoosolek, mis toimus 13. juunil 2023, kiitis heaks aktsiaoptsiooniprogrammi, mille kohaselt on nõukogu liikmetel õigus saada optsiooniprogrammi jooksul iga liikme kohta maksimaalselt 1 500 000 aktsiaoptsiooni. Optsiooniprogrammi kestus on 3 aastat pluss 3-aastane väljateenimisperiood.

Nõukogu liikmetel on piisavad teadmised ja kogemused nõukogu liikme ülesannete täitmiseks kooskõlas seaduste ja hea ühingujuhtimise tavaga.

Nõukogu koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks:

Enn Pant (sündinud 1965) Nõukogu esimees

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu esimees alates 2015. aastast
→ AS-i Tallink Grupp juhatuse esimees aastatel 1996–2015
→ AS-i Infortar nõukogu esimees
→ rahandusministeeriumi kantsler aastatel 1992–1996
→ lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1990. aastal

Toivo Ninnas (sündinud 1940) Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 2016. aastast
→ AS-i Tallink Grupp nõukogu esimees aastatel 1997–2016
→ AS-i Infortar nõukogu liige
→ töötas aastatel 1973–1997 Eesti Merelaevanduses mitmel ametikohal, alates 1987. aastast peadirektorina
→ lõpetas Kaug-Ida Kõrgema Merekooli (FEHEMC) meretranspordi juhtimise erialal 1966. aastal

Eve Pant (sündinud 1968) Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 1997. aastast
→ AS-i Infortar juhatuse liige
→ lõpetas Tallinna Majanduskooli 1992. aastal

Ain Hanschmidt (sündinud 1961) Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 2005. aastast
→ AS-i Infortar juhatuse esimees
→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige aastatel 1997–2000
→ SEB Eesti Ühispank AS-i kauaaegne juhatuse esimees
→ lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) 1984. aastal

Colin Douglas Clark (sündinud 1974)

Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 2013. aastast
→ Rohatyn Groupi tegevjuht ning Kesk- ja Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna juht
→ CVCI Private Equity partner aastatel 2003–2013 kuni CVCI ühinemiseni Rohatyn Groupiga 2013. aasta detsembris
→ Prestige'i nõukogu direktor
→ alates 2000. aastast töötas arenguriikide projektide finantseerimismeeskonna juhina Citigroup Inc.-is
→ töötas mitmesugustel ametikohtadel Bank of Scotlandis Edinburghis
→ bakalaureusekraad raamatupidamises ja juhtimises Dundee ülikoolist (Šotimaa)
→ Šotimaa vandeaudiitorite instituudi liige

Kalev Järvelill (sündinud 1965) Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 2007. aastast
→ AS-i Infortar nõukogu liige
→ AS-i Tallink Grupp juhatuse liige aastatel 1998–2006
→ maksuameti peadirektor aastatel 1995–1998
→ rahandusministeeriumi asekantsler aastatel 1994–1995
→ lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1993. aastal

Raino Paron (sündinud 1965) Nõukogu liige

→ AS-i Tallink Grupp nõukogu liige alates 2019. aastast
→ advokaadibüroo Ellex Raidla panganduse ja finantseerimise ning Euroopa Liidu ja konkurentsiõiguse valdkondade juht
→ Finance Estonia juhatuse liige
→ AS-i Inbank nõukogu liige
→ advokaadibüroo Ellex Raidla partner ja vandeadvokaat alates 1998. aastast
→ Tallinna Börsi vahekohtu nõukogu esimees
→ lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1990. aastal (cum laude) ja Georgetowni ülikooli (Ameerika Ühendriigid) õigusteaduskonna magistriõppes kiitusega 1993. aastal

Nõukogu liikmete ametiaegade lõpukuupäevad, osalused (otsene osalus ja osalus täielikult nõukogu liikme omanduses olevate juriidiliste isikute kaudu) ja aktsiaoptsioonid olid 2023. aasta lõpu seisuga järgmised.

Nimi	Ametiaja lõpukuupäev	Aktsiad	Optsioonid
Enn Pant	13. juuni 2026	17 868 562	300 000
Toivo Ninnas	18. september 2025	3 169 770	300 000
Eve Pant	18. september 2025	781 000	300 000
Ain Hanschmidt	18. september 2025	3 500 000	300 000
Raino Paron	18. september 2025	62 500	300 000
Colin Douglas Clark	18. september 2025	0	0
Kalev Järvelill	13. juuni 2024	0	300 000

Juhatus

Juhatus on äriühingu juhtorgan, kelle ülesanne on juhtida äriühingu igapäevast äritegevust, esindada äriühingut suhetes kolmandate isikutega, näiteks sõlmida äriühingu nimel lepinguid. Juhatus on oma otsustes sõltumatu ning lähtub äriühingu aktsionäride parimatest huvidest.

Juhatus peab kinni pidama aktsionäride üldkoosoleku otsustest ning nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatus teeb oma parima selleks, et tagada äriühingu tegevuse vastavus seadustele ning äriühingu siseauditi ja riskijuhtimise funktsioonide tõhus toimimine.

Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. Juhatuse liikmed ja juhatuse esimehe valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Juhatuse esimees võib teha nõukogule ettepaneku määrata ka juhatuse aseesimees, kes esimehe äraolekul täidab tema kohuseid. Äriühingut võib kõigis õigus- ja äritoimingutes esindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Vastavalt seadusele võib nõukogu juhatuse liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Juhatuse liige võib juhatusest põhjusest sõltumata tagasi astuda, teatades sellest nõukogule.

Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid.

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd, et paremini kaitsta äriühingu huve. Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt mis tahes olulistest asjaoludest seoses äriühingu planeerimis- ja äritegevusega ning tegevuspõhiste riskide ja nende juhtimisega. Juhatus juhib eraldi tähelepanu ettevõtte äritegevuse sellistele muutustele, mis kujutavad endast kõrvalekallet kindlaksmääratud plaanidest ja eesmärkidest ning näitab ära selliste muutuste põhjused. See teave esitatakse viivitamata ja see hõlmab kõiki olulisi asjaolusid.

Juhatuse ja nõukogu liikmed järgivad vastastikuse andmevahetuse korraldamisel konfidentsiaalsuseeskirju, tagades eelkõige kontrolli hinnatundliku teabe edastamise üle. Juhatus tagab ka konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise ettevõtte töötajate poolt, kellel on sellisele teabele juurdepääs.

Juhatuse tasustamispõhimõtted on avalikustatud tasustamisaruandes lk-l 41.

Juhatus koosneb viiest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks:

Paavo Nõgene (sündinud 1980)

Juhatuse esimees alates 2018. aasta maist

→ kultuuriministeeriumi kantsler aastatel 2013–2018
→ Vanemuise teatri direktor aastatel 2007–2012
→ Eesti Kunstimuuseumi nõukogu esimees
→ lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal 2012. aastal

Paavo Nõgene tegeleb juhatuse töö juhtimise ning kontserni üldise ja strateegilise juhtimisega, samuti on tema vastutusvaldkondadeks igapäevane äritegevus, liinide opereerimine, haldusteenused, isikuandmete kaitse, personaliküsimused, kommunikatsioon, hotellide opereerimine ja Tallink Travel Club.

Elise Nassar (sündinud 1991)

Juhatuse liige alates 2024. aasta märtsist

→ töötab kontsernis alates 2018. aastast ning on selle aja jooksul töötanud andmekaitsespetsialistina ja siseauditi osakonna juhina
→ alates 2022. aasta suvest on töötanud kontserni peajuristi ning siseauditi ja sisekontrolli osakonna juhina
→ enne Tallink Grupiga liitumist töötas Baltikumi suurima meediakontserni AS Ekspress Grupp juristina
→ on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureusekraadi

Elise Nassar vastutab kaubaveo, logistika, stividoritegevuse, laevateeninduse, ohutuse, turvalisuse, keskkonnaküsimuste, õigusteenuste, korruptsioonivastase võitluse ja hangete eest.

Harri Hanschmidt (sündinud 1982)

Juhatuse liige alates 2019. aasta veebruarist

→ töötab kontsernis alates 2009. aastast ning on selle aja jooksul töötanud mitmel ametikohal, sealhulgas ettevõtte investorsuhete juhi ja finantsosakonna juhina
→ alates 2015. aastast on ta töötanud kontserni strateegiliste projektide juhina
→ enne AS-iga Tallink Grupp liitumist töötas erinevatel ametikohtadel Eesti IT-valdkonna ettevõtetes
→ omandas Tallinna Tehnikaülikooli äriinformaatika magistrikraadi 2008. aastal

Harri Hanschmidt vastutab infotehnoloogia valdkonna, ettevõtte arengu, investorsuhete, EL-i vahendite kasutamise ja uute strateegiliste projektide eest.

Piret Mürk-Dubout (sündinud 1970)

Juhatuse liige alates 2019. aasta aprillist

→ enne kontserniga liitumist töötas Tallinna Lennujaamas, kus oli alates 2016. aastast tegevjuht ja juhatuse esimees
→ töötas aastatel 2010–2016 Telia Company kontserni ettevõtetes Stockholmis ja Tallinnas mitmel juhtival ametikohal
→ on omandanud Estonian Business Schooli (EBS) ärijuhtimise magistrikraadi ning Tartu Ülikooli õigusteaduse diplomi ning meedia ja kommunikatsiooni magistrikraadi. Samuti on lõpetanud London Business School'i tippjuhtidele suunatud koolitusprogrammi
→ Euroopa tollimaksuvabade ja reisijate jaekaubanduse tööstusliidu European Travel Retail Confederation (ETRC) merenduse asepresident → Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige.

Piret Mürk-Dubout vastutab kontserni äriarenduse ja äriteabe, kaubamärkide arendamise, müügi- ja turundusstrateegia, kliendikogemuse, reisijate jaemüügi ja duty free valdkonna, pardateenuste, toitlustus- ja meelelahutuskonseptsioonide arendamise, äripartnerluse arendamise ning ESG ja sotsiaalse vastutuse alase tegevuse eest.

Margus Schults (sündinud 1966)

Juhatuse liige alates 2021. aasta aprillist

→ töötab kontsernis alates 2008. aastast ja on alates 2022. aastast kontserni finantsjuht
→ on alates 2009. aastast Tallink Silja Oy tegevjuht, kuulub Sally AB nõukogusse ja on Tallink Silja Gmbh tegevjuht
→ töötas aastatel 1994–2008 SEB pangas erinevatel juhtivatel ametikohtadel ja oli ka SEB Eesti juhatuse liige
→ on Helsingi piirkonna kaubanduskoja nõukogu liige, Soome-Eesti Kaubanduskoja aseesimees ja Soome Laevaomanike Liidu juhatuse liige
→ on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech) doktorikraadi (PhD) tehnoloogia ja elektroonika alal

Margus Schults vastutab kontserni finantsküsimuste ja Soome äritegevuse eest.

Juhatuse liikmete ametiaegade lõpukuupäevad, osalused (otsene osalus ja osalus täielikult juhatuse liikme omanduses olevate juriidiliste isikute kaudu) ja aktsiaoptsioonid olid 2023. aasta lõpu seisuga järgmised:

Nimi	Ametiaja lõpukuupäev	Aktsiad	Optsioonid
Paavo Nõgene	2. mai 2027	500 000	300 000
Elise Nassar	5. märts 2027	10 120	60 000
Harri Hanschmidt	5. veebruar 2025	212 648	300 000
Piret Mürk-Dubout	16. aprill 2025	5 000	300 000
Margus Schults	29. aprill 2027	15 000	300 000

Juhatuse liikmete volitused aktsiaid emiteerida ja tagasi osta

juulil 2020 toimunud üldkoosoleku otsusega anti äriühingule õigus omandada omaaktsiaid järgmistel tingimustel:

1) Äriühingul on õigus omandada omaaktsiaid viie aasta jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

2) Äriühingule kuuluvate omaaktsiate raamatupidamisväärtuste summa ei tohi ületada 1/10 aktsiakapitalist.

3) Ühe aktsia eest tasutav hind ei tohi olla kõrgem kui aktsia omandamise päeval Nasdaq Tallinna börsil AS-i Tallink Grupp aktsia eest tasutud kõrgeim hind.

4) Omaaktsiate eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, kohustusliku reservkapitali ja ülekursi summat.

Juhatusel ei ole õigust äriühingu aktsiaid emiteerida.

Teabe avalikustamine

Äriühing järgib teabe avaldamisel head ühingujuhtimise tava ning kohtleb kõiki aktsionäre võrdselt. Kogu avaldatud teave, nagu igakuised statistikaaruanded, vahearuanded ja majandusaasta aruanne, avaldatakse eesti ja inglise keeles äriühingu, Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Helsingi börsi veebilehtedel ning Eesti Finantsinspektsiooni hallatava korraldatud teabe salvestamise süsteemi (OAM-süsteemi) kaudu vastavalt finantskalendrile. Ettevõte avaldas oma 2023. aasta finantskalendri 6. detsembril 2022. Ettevõte ei avalda oma finantskalendris üldkoosoleku kokkukutsumise teate kuupäeva (HÜT 5.2), kuna selle üle otsustavad juhatus ja nõukogu hilisemal kuupäeval.

Investoritega korraldatakse kohtumisi vastavalt vajadusele ning investorite soovidele. Pärast vahearuannete avalikustamist korraldab ettevõte avaliku veebiseminari. Sellistel kohtumistel piirdutakse vaid juba avalikustatud teabega. Äriühing avaldab investoritega toimuvate tähtsamate kohtumiste ajad ja kohad. Äriühingu investoritele mõeldud esitlused on kättesaadavad äriühingu veebilehel. Kontsern ei täida aga soovitust avaldada iga üksiku investoritega korraldatava kohtumise aega ja kohta ega võimalda kõigil kontserni aktsionäridel neil kohtumistel osaleda, sest see ei oleks otstarbekas ja seda oleks tehniliselt keeruline korraldada (HÜT 5.6).

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Finantsaruandluse korraldamine ja aruannete koostamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse. Äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL), ja Eesti õigusaktidega. Äriühing avaldab lisaks majandusaasta auditeeritud aruandele kvartaalseid auditeerimata vahearuandeid.

Äriühingu majandusaasta aruanne auditeeritakse ning seejärel kinnitab selle nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu kirjaliku aruandega esitatakse aktsionäride üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks.

Aktsionäride üldkoosoleku teates märgitakse ära teave audiitori kandidaadi kohta. Äriühing peab kinni audiitorite rotatsiooni nõudest.

Äriühingule teadaolevalt on audiitorid täitnud enesele võetud lepingulised kohustused ning auditeerinud äriühingut vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

Paremaks riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks on äriühing loonud auditikomitee ja siseauditi osakonna.

aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet auditeeris KPMG Baltics OÜ. Lisaks audiitorteenusele osutas KPMG Baltics OÜ kontsernile 2023. aastal teenuseid, mis on Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse alusel lubatud. Audiitorteenuse tasu ja audiitori ülesanded on määratud kindlaks juhatusega sõlmitud lepingus.

Auditikomitee

Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ning audiitorühingu ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust. Auditikomitee ülesanne on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid.

Auditikomitees on kolm liiget: Meelis Asi (esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag. Auditikomitee liikmed valitakse tähtajatult.

Auditikomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.

Olulist osalust omavad aktsionärid

Aktsionär	Aktsiate arv	% aktsiakapitalist
Infortar AS	313 600 561	42,2%
Baltic Cruises Holding L.P.	81 971 609	11,0%
Baltic Cruises Investment L.P	43 831 732	5,9%

Tehingud seotud osapooltega on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades.

TASUSTAMISARUANNE

Nõukogu on juhatuse liikmetega sõlminud teenistuslepingud. 2023. aastal moodustasid kontserni juhatuse liikmetele makstud tasud kokku 1,391 tuhat eurot.

Juhatuse liikmete tasu suuruse otsustab nõukogu vastavalt heale ühingujuhtimise tavale. Nõukogu on võtnud vastu AS-i Tallink Grupp juhtkonna tasustamise põhimõtted ja vajadusel neid muutnud. Nimetatud dokumendi kohaselt on juhatuse liikmetel lisaks tasule, lepingu lõpetamisega seotud hüvitistele ja aktsiaoptsioonide programmile õigus saada aastatulemustasu kuni 12 kuutasu ulatuses sõltuvalt dividendide suurusest. Tulemustasu makstakse juhul, kui kontsern teenib kasumit ning kui aktsionäride üldkoosolek otsustab maksta eelmise majandusaasta kasumist dividende.

juunil 2023 toimunud aktsionäride üldkoosolek kiitis heaks aktsiaoptsiooniprogrammi, mille eesmärk on motiveerida kontserni juhtkonda ja juhtivtöötajaid, kaasates neid aktsionäridena ning võimaldades juhtkonnal ja juhtivtöötajatel saada kasu nende panusest tulenevast aktsiate väärtuse kasvust.

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade iga AS-i Tallink Grupp juhatuse liikme brutotasust, v.a sotsiaalmaksukulud:

Tuhandetes eurodes	2023	2022	2021	2020	2019
Paavo Nõgene	344,0	378,0	294,0	263,0	294,0
millest põhitöötasu	339,0	294,0	294,0	263,0	294,0
millest tulemustasu	-	84,0	-	-	-
millest väljastatud optsioonide väärtus	5,0	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv	300 000	-	-	-	-
Kadri Land	251,0	240,0	210,0	196,7	226,0
millest põhitöötasu	246,0	210,0	210,0	196,7	179,3
millest tulemustasu	-	30,0	-	-	46,7
millest väljastatud optsioonide väärtus	5,0	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv	300 000	-	-	-	-
Harri Hanschmidt	251,0	236,8	198,8	196,7	206,8
millest põhitöötasu	246,0	206,8	198,8	196,7	206,8
millest tulemustasu	-	30,0	-	-	-
millest väljastatud optsioonide väärtus	5,0	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv	300 000	-	-	-	-
Piret Mürk-Dubout	251,0	240,0	210,0	196,7	157,9
millest põhitöötasu	246,0	210,0	210,0	196,7	157,9
millest tulemustasu	-	30,0	-	-	-
millest väljastatud optsioonide väärtus	5,0	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv	300 000	-	-	-	-
Margus Schults	293,9	378,9	243,4	-	-
millest põhitöötasu	220,0	188,0	144,5	-	-
millest tulemustasu	-	47,3	-	-	-
millest tasud teistelt kontserni üksustelt	68,9	143,7	98,9	-	-
millest väljastatud optsioonide väärtus	5,0	-	-	-	-
Väljastatud optsioonide arv	300 000	-	-	-	-
Puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)	78,9	13,9	-56,6	-108,3	49,7
Dividend aktsia kohta (EUR)*	-	-	-	-	0,05
Töötasu keskmise FTE kohta	41,6	39,6	39,7	39,4	33,6

* 2019. aastal hõlmasid maksed aktsionäridele dividende 0,05 eurot aktsia kohta ja aktsiakapitali vähendamist 0,07 eurot aktsia kohta.

KESKKONNAALANE JA SOTSIAALNE VASTUTUS

ESG – tegevus CSRD nõuetele vastavuse saavutamiseks 2025. aastaks

Tallink Grupp on üks umbes 15 esimesest Eesti ettevõttest, kes hakkab aru andma oma keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja üldjuhtimisega seotud (ESG) meetmetest, eesmärkidest ja saavutustest vastavalt EL-i äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivile (CSRD) ja Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) sektoriülestele nõuetele. Kontserni valmisoleku tagamine uuteks aruandlusnõueteks on olnud keeruline peamiselt seetõttu, et uute ESG-aruandlusnõuete järgimiseks kättesaadavad juhised ja tugimaterjalid on alles väljatöötamisel ja neid jagatakse ettevõtetele ajal, kui need peavad juba võtma reaalseid meetmeid, ehkki neil puuduvad selleks üksikasjalikud suunised.

Sellest hoolimata võtab kontsern oma kestlikkusalast tegevust ja nõuetele vastavust tõsiselt, nagu on seda teinud juba aastakümneid. Kontsern on rajanud oma tee, et õigeaegselt saavutada vastavus nõuetele, ning kujundab oma tegevusega malli, mida saavad järgida ka teised Eesti ja EL-i ettevõtted, kui ka VKE-d ja väiksemad ettevõtted peavad hakkama aruandlusnõudeid täitma.

aasta kevadel käivitas kontsern topeltolulisuse hindamise protsessi, mis on uue aruandluse aluseks. Kuna EL ei ole hindamismetoodikat ette näinud, oli peamine väljakutse siinkohal kõigepealt luua selle protsessi läbiviimiseks valem ja metoodika, mis oleks ka audiitorite jaoks vastuvõetav ja läbipaistev. Kontserni abistasid selles ClimaChecki välisnõustajad ja rakendusteadlased Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar. Kontserni oluliste mõjuvaldkondade hindamiseks viidi ajavahemikul 2023. aasta maist kuni 2024. aasta veebruarini läbi järgmised etapid:
→ ESRS-is loetletud oluliste teemade analüüs;
→ seminar kontserni juhatuse ja peamiste osakondade juhtidega (sh personali-, hanke-, finants-, keskkonna- jne osakonnad);
→ väärtusahela kaardistamine;
→ veebiküsitlus, mis kaasab topeltolulisuse protsessi peamised sidusrühmad (investorid, tarnijad, partnerid jne);
→ sisemiste sidusrühmade fookusgrupid;
→ põhjalikud intervjuud peamiste väliste sidusrühmadega;
→ sidusrühmade kaasamise tulemuste hindamine ja analüüs koos sisemise eksperdirühmaga;
→ topeltolulisuse hindamise kinnitamine juhatuse poolt.

Kontserni lähenemisviis on olnud läbi viia võimalikult laiaulatuslik analüüs, et luua kindel alus kontserni selgete jätkusuutlikkuse meetmete juurutamiseks tulevastel aastatel. Protsess on võimaldanud kontsernil määratleda praegused peamised mõjuvaldkonnad laia väärtusahela vaatenurgast ning näitab nüüd veelgi selgemalt, millistele kestlikkuse valdkondadele kontsern peab keskenduma. See viib 2024. aasta alguses praeguse ESG-strateegia (milles lepiti kokku 2019. aasta detsembris) läbivaatamiseni ning selgemate eesmärkide seadmiseni, selgemate meetmete kehtestamiseni ning praeguste poliitikate ja kordade läbivaatamiseni kindlaks tehtud olulistes mõjuvaldkondades. Järgmised sammud CSRD nõuetele vastavuse saavutamise teel hõlmavad sihtkokkuleppeid ettevõtte juhtkonnaga, vajaduste analüüse, et tuvastada andmelüngad või probleemid meie peamistes mõjuvaldkondades, ning andmete kogumise, analüüsi, valideerimise ja aruandlusprotsessiga seotud kokkuleppeid ja nende rakendamist.

Alates 2022. aastast on kontsern lisanud oma iga-aastasesse finantsaruandesse EL-i taksonoomia aruandluse, andes aru nii kontserni tegevuste taksonoomias käsitletuse kui ka nende taksonoomiaga kooskõlla viimise kohta, ning see on nüüd kontserni iga-aastase aruandluse lahutamatu osa.

AS-i Tallink Grupp kestliku arengu põhivaldkonnad ja eesmärgid:

Keskkonnategevused maismaal

Laevade kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid jälgitakse ja analüüsitakse muude keskkonnaalaste põhinäitajate hulgas kontserni tasandil. Alates 2018. aastast, kui EL võttis kasutusele oma seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (MRV), on kontsern jälginud iga laeva kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning esitanud Euroopa Komisjonile kontrollitud andmed avalikult kättesaadavas andmebaasis. Aasta hiljem võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) kasutusele omaenda ülemaailmse andmekogumissüsteemi (DCS) kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste jälgimiseks. Sellest ajast alates on mõlemad süsteemid toiminud paralleelselt.

Alates 1. jaanuarist 2024 on rahvusvahelise laevanduse kasvuhoonegaaside heitkogused hõlmatud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS), mis tähendab, et rahvusvahelistes sõitudes osalevate laevade tekitatud heitkoguste eest tuleb osta ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ) iga väljapaisatud tonni CO² kohta. See on oluline areng üha suurenevates pingutustes kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning sellel on suur mõju Euroopa laevandussektorile. EL-i HKS on üks Euroopa Liidu vahenditest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks rahvusvahelises laevanduses, mis aitab kaasa eesmärgile saavutada kliimaneutraalsus Euroopas 2050. aastaks.

EL-i HKS võetakse merendussektoris järk-järgult kasutusele kahe aasta jooksul: 2024. aastal kohaldatakse seda 40% teatatud CO² heite suhtes (2025. aastal 70% teatatud CO² heite suhtes ja 2026. aastal 100% teatatud CO² heite suhtes). Mõned tegevused on vabastatud või neil on vähendatud LHÜ-de tagastamise kohustus, näiteks teatavad jääklassi laevad, teatavad laevad, mis teenindavad väikese rahvaarvuga saari, millel puudub raudtee-/maanteeühendus või mis asuvad äärepoolseimates piirkondades, ning avalikku teenust osutavad laevad. Muud kui süsinikdioksiidi heitkogused (metaan ja dilämmastikoksiid) lisatakse EL-i HKS-i alates 2026. aastast.

EL-i HKS-i LHÜ-de hind sõltub erinevatest teguritest, näiteks süsteemiga hõlmatud ettevõtete pakkumise ja nõudluse tasakaalust, majandustingimustest, energiahindadest ning süsinikdioksiidi heite ja kliimapoliitikaga seotud regulatsioonide muutustest.

Juunis 2023 kehtestas kontsern oma klientidele heitkoguste lisatasu alates 1. jaanuarist 2024 tehtavate reiside broneeringute puhul. Kuna kontserni hinnangul ulatuvad LHÜ-de ostmise kulud igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse, sõltuvalt nende turuhinnast, on kontsernil võimatu neid kulusid kandes investeerida samal ajal uutesse tehnoloogiatesse, et saavutada ambitsioonikad kliimaeesmärgid.

Seega tuleb LHÜ-de kulusid jagada klientidega. Lisatasu taset jälgitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt, sõltuvalt LHÜ-de turuhinna volatiilsusest ja muutustest. Kontsern ostis oma esimesed LHÜd 2024. aasta jaanuaris.

aasta kevadel viis kontsern koostöös kolmandatest isikutest ekspertide ja rakendusteadlastega taas läbi kontserni maismaalt lähtuva kasvuhoonegaaside heite inventuuri, seekord baasaasta 2022 kohta. Inventuur viidi läbi vastavalt kasvuhoonegaaside protokollile ja hõlmas kontserni tegevuse 1. ja 2. valdkonna heitkoguseid kõikidel turgudel. Peamised järeldused olid sarnased baasaastate 2019 ja 2021 tulemustega. Maismaalt lähtuvad CO2 heited moodustavad vaid väikese osa (ca 2,5%) kontserni CO2 koguheitest.
aasta heitkoguste analüüs viiakse läbi 2024. aasta esimeses ja teises kvartalis ning selle tulemused avaldatakse kontserni 2023. aasta kestlikkusaruandes hi 2024. aasta kevadel.

Kontserni kasvuhoonegaaside koguheide aastatel 2021 ja 2022:

Kontserni põhilaevastiku (shuttle-laevad MyStar ja Megastar, kruiisilaevad Baltic Queen, Silja Symphony, Silja Serenade ja Baltic Princess) CO² heide oli 2023. aastal 305 393 tonni. Aastatel 2017–2019 oli see keskmiselt 332 803 tonni aastas.

aasta kevadel liitus kontsern ülemaailmse tehnoloogiakontserni ABB juhitud energiatõhususe liikumisega Energy Efficiency Movement, võttes endale kohustuse kontserni laevade energiatõhusust aasta-aastalt suurendada, kohustudes seega koos teiste rahvusvaheliste ettevõtetega töötama kestlikuma tuleviku nimel.

Kontsern oli üks Tallinna ja Helsingi linna, Tallinna ja Helsingi sadama ning Tallinna ja Helsingi vahel opereerivate laevandusettevõtete poolt 2023. aasta oktoobris allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi osapooltest; memorandumi eesmärk on aidata kaasa rohelise koridori loomisele Eesti ja Soome vahel.

Keskkonnaalane tegevus laevandustegevuses

Kõiki kontserni laevu hooldatakse pidevalt parimal võimalikul viisil, keskendudes eelkõige tõhususe suurendamisele, kahjustamata seejuures ohutust. Meetmed ja tehnilised lahendused, mis avaldavad suurimat mõju kütusekulu ja seega ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, viiakse ellu niipea kui võimalik. Mitmed projektid on kontserni laevastikus kas planeerimis- või rakendusetapis. Kontsern jätkab laevade mõõteseadmete ja aruandlussüsteemide täiustamist, et saada võimalikult täpseid mõõtmistulemusi. Seetõttu ajakohastab ja asendab kontsern oma laevadel aktiivselt kütusekulu seireseadmeid ning on alates 1. jaanuarist 2023 võtnud kasutusele uue elektroonilise platvormi asjakohaste andmete kogumiseks.

Laevateeninduse meeskond otsib ja jälgib aktiivselt erinevate tehnoloogiate arengut, mis aitavad laevandussektoril saavutada EL-i ja IMO kehtestatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke.

Keskkonnakaitse ja -juhtimine on kontserni jaoks endiselt selge prioriteet. Kontsern teeb kõigi oma laevadega suuri pingutusi, et minimeerida merereostust ja õhusaastet, suurendada energiatõhusust, kontrollida kemikaalide ja muude saasteainete kasutamist ning võimaluse korral säästa ressursse ja vähendada jäätmeid.

Kontserni laevade hooldamine ja opereerimine on kindlalt ja täielikult kooskõlas rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (MARPOL) ja selle muudatustega.

Laevadelt merre sattuvasse reostusse suhtub kontsern endiselt täisleppimatusega. Kontsern kohustub täielikult vältima merekeskkonna reostust mis tahes kujul ning peab seda oma esmaseks prioriteediks. Selle saavutamiseks järgib kontsern laevade tehnilise seisundi, ohutuse ja meeskonna pädevuse vallas kõige rangemaid standardeid ning täidab kõiki seadusest tulenevaid nõudeid.

Kontsern pingutab tublisti erinevate vahendite rakendamisega laevade tõhususe suurendamiseks. Kontsern on veendunud, et see on eelduseks kõigile edasistele arengutele, nagu alternatiivsete kütuste kasutamine või mis tahes muu juba välja töötatud või tulevikus esile kerkiv võimas tehnoloogia. Osaledes sellistes projektides nagu EL-i rahastatud TWIN PORT 3, õnnestus kontsernil varustada oma esimesed Helsingi ja Tallinna, Helsingi ja Stockholmi ning Tallinna ja Stockholmi vahel sõitvad laevad kaldaelektrisüsteemidega. See on juba suur samm tulevikku, sest tulevaste EL-i õigusaktide (meretranspordi kütuste määrus) kohaselt peab see alates 2030. aastast olema EL-i reisi- ja kaubalaevade sadamates tavapärane praktika.

aasta lõpus anti üle kontserni laevastiku uusim liige, shuttle-laev MyStar. MyStari arendamisel lähtuti spetsiaalselt kogemustest ja parimatest tavadest, mis on saadud 2017. aastast alates Helsingi ja

Tallinna vahel samal liinil sõitva shuttle-laeva Megastar opereerimisega. Koos uue laeva MyStariga on see liin nüüd üks efektiivsemaid Tallinna ja Helsingi vahelisi liine, sest kasutatakse LNG-kütusega laevu, kaldaelektrit öistel seisuaegadel ja muid kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

aasta oli kontserni tegevuse taastumise aasta. Osa laevu kasutati majutuslaevadena Eestis, Madalmaades ja Šotimaal. Kontserni kauba- ja reisijateveo maht on endiselt väiksem erinevatel põhjustel, mida mõjutab ka täiemahuline sõda Ukrainas. Kõigele vaatamata tehakse kontserni laevade hooldust, sealhulgas kõiki ohutusega seotud hooldustöid täies mahus ja hoitakse laevad täielikus valmisolekus mis tahes tegevuseks, milleks neid võidakse vajada.

Tallinna Vanasadamas ja Helsingi Läänesadamas on meie shuttle-laevad aktiivselt kasutanud automaatsildumisseadmeid. Automaatsildumisseadmed on paigaldatud ja töökorras ka Ahvenamaal (Mariehamni ja Långnäsi sadamates). See on veel üks näide meie tegevuse tõhusamaks muutmisest.

Kuna kasvuhoonegaaside vähendamisele pööratakse kõikidel tasanditel üha suuremat tähelepanu, keskendub kontsern jätkuvalt asjakohastele projektidele. Üheks näiteks on kruiisilaeva Baltic Queen sõukruvide labade vahetamise projekt, mille käigus paigaldati uued, spetsiaalselt Tallinna-Stockholmi liini jaoks optimeeritud sõukruvid, et muuta laeva sõit võimalikult tõhusaks. Selle projekti lõplik kontroll on veel lõpetamata, kuid esimesed tulemused tunduvad olevat paljulubavad. See innustab kontserni viima ellu sarnaseid projekte ka oma teistel laevadel. Alates 1. jaanuarist 2024 on rahvusvaheline laevandus kaasatud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi, mis muudab kütusekulu optimeerimise, kasvuhoonegaaside nõuetekohase mõõtmise ja aruandluse meie igapäevase tegevuse oluliseks osaks.

aastal säilitas kontserni laevateeninduse üksus oma keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2015 sertifikaadi. Keskkonnajuhtimissüsteem on lahutamatu osa kontserni ohutusjuhtimise süsteemist, mida täiustatakse pidevalt kõigi kontserni kasutatavate vahendite, sealhulgas ka erinevate auditite ja ülevaatuste abil.

Kontserni ettevõtetele ja laevadele on muu hulgas antud järgmised rahvusvahelised sertifikaadid:

→ ISO 14001:2015 Environmental Management System Certificate LRQA (keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat, hõlmab kõiki laevu)
→ MARPOL International Energy Efficiency Certificate (rahvusvaheline energiatõhususe sertifikaat)
→ MARPOL International Air Pollution Prevention Certificate (rahvusvaheline õhusaaste vältimise sertifikaat)
→ MARPOL International Sewage Pollution Prevention Certificate (rahvusvaheline laeva reovee puhastuskorralduse sertifikaat)
→ IAFS International Anti-Fouling System Certificate (rahvusvaheline veeorganismide tõrje süsteemi tunnistus)
→ MARPOL International Oil Pollution Prevention Certificate (naftareostuse vältimise sertifikaat)
→ Document of Compliance for Anti-fouling System (veeorganismide tõrje süsteemi nõuetele vastavuse tunnistus)
→ MARPOL International Garbage Pollution Prevention Attestation (jäätmereostuse vältimise tõend)
→ Nõuetele vastavuse tunnistus Eesti Veeteede Amet
→ Nõuetele vastavuse tunnistus Soome Veeteede Amet
→ Nõuetele vastavuse tunnistus Rootsi Veeteede Amet
→ Nõuetele vastavuse tunnistus Läti Veeteede Amet

Kontserni sotsiaalne tegevus

aasta lõpu seisuga töötas kontserni kõigil turgudel kokku 4 912 inimest, sealhulgas 2 918 töötajat Eestis, 1 042 Soomes, 525 Rootsis, 308 Lätis, 112 Leedus, 6 Saksamaal ja 1 Venemaal. Kõigist töötajatest töötas 3 090 inimest laevadel ja 1 822 inimest kaldal. Ettevõtte sooline jaotus on jätkuvalt eeskujulik: 54% töötajatest on naised ja 46% mehed, mis näitab väga võrdset soolist koosseisu. Ka töötajate keskmine staaž on tavapärasest piirkondlikust keskmisest kõrgem, ulatudes 7,8 aastani.

Aasta jooksul keskendus kontsern suurel määral töötajate koolitusele ja heaolule. Pärast kriisiaastaid laiendati kontserni koolitusprogrammi 2023. aastal ja suurendati taas koolitustundide arvu töötaja kohta. 2023. aastal pakuti töötajatele aasta jooksul kokku 34 612 koolitustundi. Peamised merenduskoolitused olid järgmised:

→ tööalane merenduskoolitus (sh ohutuse alused, turvateadlikkus, rahvahulkade ja kriisijuhtimine, evakueerimine merel, meditsiiniline esmaabi) – 4 372 osalejat;
→ muu tööalane koolitus (tooted, töötervishoid ja -ohutus, toiduhügieen jne) 2 761 osalejat;
→ klienditeenindus (sh teenindusstandardid, külastajate kogemus jne) 1 455 osalejat;
→ juhtimine 65 osalejat.

Keskmine arv on tõenäoliselt veelgi suurem, kui arvestada ka väliskoolitusi, kus paljud kontserni töötajad osalesid.

aastal laiendatakse töötajate küsitluse tagasiside põhjal koolitusprogrammi veelgi, et hõlmata täiendavaid juhtimiskoolitusi, tehisintellekti koolitusi ja muud.

Lisaks keskendumisele töötajate koolitamisele laiendasime 2023. aastal heaolukuude tegevusi oktoobris ja novembris. Kahe kuu jooksul pakutakse kontserni töötajatele juba mitu aastat ekspertide loenguid erinevatel füüsilise ja vaimse tervise teemadel, palju uusi vahendeid heaolu suurendamiseks nii tööl kui ka väljaspool tööd ning mitmekülgsemaid spordi- ja üldise heaolu tegevusi ja võimalusi. Aasta-aastalt on osalemine kontserni heaolukuudel kasvanud: 2023. aastal osales enamik töötajatest kahe kuu jooksul vähemalt ühes tegevuses ning nüüdseks on see algatus kindel osa kontserni aasta tegevuste programmist.

Märtsis 2023 korraldas kontsern üle kolme aasta taas ka Tallinki auhinnagala, et tähistada töötajate saavutusi ja tunnustada nende panust kontserni kriiside ületamisel. Tallinnas toimunud pidulikul üritusel, mis on töötajate seas väga populaarne, osales ligi 1 300 töötajat. 2024. aastal plaanib kontsern taas korraldada ka muid töötajate üritusi (nt Tallinki suvine perepäev), mis pandeemia- ja kriisiaastatel ära jäeti. Need üritused on oluline osa kontserni kultuurist ja väärtustest ning seetõttu on oluline need uuesti lisada ettevõtte iga-aastasesse tegevuste kalendrisse.

Lisaks oma töötajate eest hoolitsemisele toetas kontsern jätkuvalt kogukondi, kus ta tegutseb, nii rahaliselt kui ka oma teenuste ja toodete tasuta pakkumise kaudu. Kontserni peamised koostööpartnerid olid jätkuvalt Minu Unistuste Päev ning Tallinna Vabatahtlik Merepääste Eestis, Kummit, Hope ry ja Helsingi Vabatahtlik Merepääste Soomes ning Min Stora Dag Rootsis. Lisaks jätkas kontsern Eestis tihedat koostööd SOS Lastekülade ja Lääne-Harju maakonnaga ringmajandus- ja toetusprojektide kujul ning Soomes John Nurmineni sihtasutusega Tallinki Silja Line'i laevade pardal müüdavate toodete kaudu Läänemere päästmiseks tehtud annetustega. Samuti osaleti kogu aasta jooksul paljudes teistes väiksemates ühiskondlikes projektides ja tegevustes.

Nagu ka varasematel aastatel, toetas kontsern jätkuvalt Eesti kultuuri, olles endiselt rahvusooperi Estonia ja Vanemuise teatri peasponsor, kuid mängis ka tähtsat rolli Eesti tennise ja golfi nähtavuse suurendamisel.

Kontsern toetab jätkuvalt kõigis tegutsemisriikides mitmesuguseid algatusi ja projekte keskkonnakaitse ja ringmajanduse, laste ja noorte ning spordi valdkonnas.

Üksikasjalikum ülevaade kontserni kestliku arengu eesmärkidest, kavadest, poliitikast ja tegevustest 2023. aastal esitatakse kontserni 2024. aasta mais avaldatavas kestlikkusaruandes.

Korruptsioonivastane tegevus ja inimõigused

Kontsern ja juhtkond peavad väga tähtsaks tugevate juhtimispõhimõtete ja läbipaistvate äritavade rakendamist. Kontsernis suhtutakse nulltolerantsiga mis tahes korruptsiooni ning seal viiakse alates 2018. aastast ellu selget korruptsioonivastast strateegiat koos selgelt määratletud aruandluse ja rikkumistest teatamise korraga.

Kontsern on võtnud vastu korruptsioonivastase poliitika, milles kirjeldatakse kontserniüleseid põhimõtteid korruptiivse äritegevuse vältimiseks ja käitumisjuhendit võimalike huvide konfliktide käsitlemiseks, kingituste deklareerimiseks ja eetikaprobleemidest teatamiseks. Strateegiat kohaldatakse kõigi kontserni tütarettevõtete, nende juhtorganite liikmete ning nii alaliste kui ka ajutiste töötajate, kõigi seotud isikute, nende juhtorganite liikmete ja töötajate suhtes.

Huvide konflikt

Iga kontserni töötaja, kes teeb selle nimel tehinguid, on kohustatud teatama potentsiaalsest huvide konfliktist, kasutades selleks spetsiaalset vormi kontserni siseveebis.

Kingituste deklareerimine

Kingitust andes või vastu võttes või külalislahkust üles näidates ja meelelahutust pakkudes peab töötaja alati olema kindel, et kingitust ei ole tehtud eesmärgi või kavatsusega mõjutada või suunata kingituse saaja otsustusprotsessi.

Korruptsioonivastases strateegias on kehtestatud kingituste deklareerimise nõue alates 50 euro väärtusest. 100 euro väärtust ületavaid kingitusi ei tohi teha ega vastu võtta ilma kontserni juhatuse heakskiiduta. Kingituste deklareerimiseks kasutatakse spetsiaalset vormi kontserni siseveebis.

Vilepuhumine

Kontsern peab äärmiselt oluliseks ja toetab ausat, avatud ja seaduslikku toimimist ning kutsub oma töötajaid ja teisi füüsilisi isikuid üles teatama tegelikest või kahtlustatavatest väärtegudest või rikkumistest kontserni tegevuses, millest isik on saanud teada kontsernis oma töö- või kutsealaseid ülesandeid täites või kontsernile teenuseid osutades. Selline teatamine võimaldab kontsernil võtta vajalikke meetmeid mis tahes väärtegude kiireks lõpetamiseks ja nende vältimiseks tulevikus.

Kontsern ootab vilepuhumist ka juhul, kui teave tegeliku või kahtlustatava väärteo kohta saadi kontserniga lepingulise suhte sõlmimise ajal (näiteks kandideerides töökohale, sõlmides teenuslepingut jne).

Kõigist kahtlustustest võib teatada vabas vormis otse kontserni siseauditi osakonna juhile kas e-posti teel või kasutades selleks mõeldud anonüümset vormi kontserni siseveebis.

aastal ei teatatud ühestki olulisest väärteo juhtumist.

Inimõigused

Kontsern seisab jätkuvalt inimõiguste eest, mis hõlmab meetmete võtmist selleks, et vältida oma äritegevuses ja tarneahelas kaasaegset orjandust ja inimkaubandust. Kogu kontserni tegevus vastab kõrgetele eetilistele äritegevuse põhimõtetele ning kontsern ootab oma tarnijatelt äritegevuses ja suhetes oma töötajate, tarnijate ja klientidega samaväärsete standardite järgmist.

Kontserni tarnijate käitumiskoodeks kajastab kontserni väärtusi ning kehtestab korruptsioonivastased ja inimõigustealased miinimumnõuded, mille järgimist kontsern ootab oma tarnijatelt ja nende alltöövõtjatelt nende ärisuhetes kontserniga.

Ohutus ja turvalisus

Inimeste, keskkonna ja vara ohutuse ja turvalisuse tagamine on kontserni tegevuses alati esikohal. Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteem hoitakse ajakohastatuna ja täiesti töökorras olevana kontserni merendusalase tegevuse kõigil tasanditel. Süsteem on täielikus kooskõlas meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM), rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS) ja ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi standardi nõuetega. Välja töötatud tegevuskorrad ja menetlused loovad aluse, mis võimaldab tagada laevade ja maismaateenistuste nõuetekohast tegevust, et vältida õnnetusi ja inimelude kaotust ning minimeerida merekeskkonnale tekitatavat kahju. Meresõiduohutuse korralduse süsteemi auditeerivad regulaarselt erinevad lipuriikide asutused (Eesti, Soome, Läti ja Rootsi merendusametid või nende ametite poolt nõuetekohaselt tunnustatud asutused) ja sertifitseeriv asutus (LRQA, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem).

Kontserni meresõiduohutuse korralduse süsteem töötatakse välja, seda hooldatakse ja täiendatakse pidevalt eesmärgiga tagada kontserni laevade, laevaperede ja reisijate ohutus ja turvalisus. Laevaperedele korraldatakse pidevalt oskuste, ohutuse ja turvalisusega seotud koolitusi – seda tööd võetakse väga tõsiselt. Nende oskusi ja teadmisi testitakse pidevalt ning nende praktikas rakendamiseks korraldatakse regulaarseid õppusi ja harjutusi, vajadusel koostöös asjaomaste kohalike ametiasutustega. Vajalikke oskusi arendatakse kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega: tehakse kindlaks kõik võimalikud riskid ja hinnatakse neid. Kindlakstehtud riskide maandamiseks ja juhtimiseks võetakse kõik võimalikud meetmed. Kontsern jätkab laevameeskondade keskkonna- ja ohutusalase teadlikkuse hoidmist kõrgeimal võimalikul tasemel.

Kontsern tagab, et meresõiduohutuse korralduse süsteem on jätkuvalt täielikus vastavuses reguleerivate asutuste ja ametiasutuste (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), Euroopa Liit, lipuriikide merendusasutused, sertifitseerivad asutused ja muud asjaomased organisatsioonid) kehtestatud kohaldatavate sätetega. Samuti tagab kontsern, et kõik kohaldatavad sätted on kindlaks tehtud, neid järgitakse rangelt, rakendatakse õigeaegselt ja võimaluse korral tehakse ettenähtust rohkem.

Ohutuse ja turvalisuse eest laevade pardal kannavad üldvastutust täielikult laevade kaptenid. Kontserni maismaal tegutseva organisatsiooni ülesanne on pakkuda igakülgset tuge kõigile kontserni laevadele olenemata lipuriigist.

Kõikidel kontserni laevadel on alati pardal piisav päästevarustus. Päästevarustus vastab kõigile kehtivatele ohutusstandarditele ja seda on alati testitud, et see oleks hädaolukorras koheseks kasutamiseks täielikult valmis. Siiski aitavad kontserni tipptasemel meresõiduoskused ühes maailmaklassi ohutus- ja turvasüsteemidega tagada, et välditakse selliseid olukordi, kus päästevarustus tuleks kasutusse võtta.

Kontsern on seadnud endale eesmärgiks säilitada tööõnnetuste määra hoidmine kaotatud tööajaga vigastuste sageduse määra (LTIFR) tasemel 13,3 aastas või sellest allpool. LTIFR-i arvutatakse järgmiselt: (kaotatud tööajaga vigastuste arv) x 1 000 000 / (kalendriaasta töötundide arv kokku). 2023. aasta LTIFR oli 10,7, mis on tunduvalt madalam kui eesmärgiks seatud 13,3. 2023. aastal ei teatatud ühestki surmaga lõppenud õnnetusjuhtumist.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis on toimunud tööandja poolt määratud tööülesande täitmisel või muul tööandja loal tehtud tööl, tööaja hulka kuuluval puhkepausil või muu tööandja huvides toimuva tegevuse ajal. Tööõnnetuste määratlused ja aruandlusstandardid võivad turgudel, kus kontsern tegutseb, erineda selles suhtes, kas vigastus on saadud tööga seotud ülesande täitmisel tööajal või tööga seotud ülesande täitmisel väljaspool tööaega, kuid tööandja territooriumil; või selles suhtes, kas tööle sõitmise ajal saadud vigastus liigitatakse tööõnnetuseks või mitte.

ARUANDLUS EL-I TAKSONOOMIA ALUSEL

Taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 1 kohaselt peab kontsern teatama, kuidas ja mil määral on kontserni majandustegevus seotud taksonoomias määratletud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Taksonoomiamäärus hõlmab majandustegevust, mis aitavad kaasa järgmise kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele:

→ kliimamuutuste leevendamine
→ kliimamuutustega kohanemine
→ vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
→ üleminek ringmajandusele
→ saastuse vältimine ja tõrje
→ elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Kliimamuutustega seotud eesmärkide puhul nõutakse aruandlust nii taksonoomias käsitletuse kui ka taksonoomiaga kooskõlla viimise kohta. Ülejäänud eesmärkide puhul hinnatakse praegu ainult taksonoomias käsitletust; kooskõlla viimise aruandlus esitatakse 2024. aasta majandusaasta aruandes.

Määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt peab kontsern mittefinantsettevõtjana avalikustama peamised tulemusnäitajad seoses käibe, kapitalikulude ja tegevuskuludega. Praegu on taksonoomias käsitletud kontserni kolme majandustegevust:

→ kaubavedu merel ja rannavetes (CCM 6.10)
→ sõitjatevedu merel ja rannavetes (CCM 6.11) ja
→ hotellid, puhkusemajutus, laagriplatsid jms majutus (BIO 2.1).

Kontsern liigitab muud tegevused, nagu laevade restoranide ja pardamüügi teenuse, kaldarestoranide ja veebipoe ning kaldal toimuva äritegevuse taksonoomias käsitlemata tegevuseks. See käib ka selliste laevade opereerimise kohta, mis ei paku transporditeenust, vaid mida kasutatakse sõjapõgenike või pagulaste majutamiseks.

Kontsern on esitanud peamised tulemusnäitajad konsolideerimisgrupi tasandil, et vältida topeltarvestust.

Taksonoomiaga kooskõlla viidud käibe ja tegevuskulude osakaalu vähenemine on peamiselt tingitud sellest, et varasemaga võrreldes suurem osa kontserni majandustegevusest toimub uuemate laevadega (nagu MyStar), mis on varustatud kaasaegsete mootorisüsteemidega, millele energiatõhususe indeksit EEDI välja ei anta. Taksonoomiamääruste järgi määratakse kindlaks, kas laeva saab pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks, ainult EEDI alusel, ilma et pakutaks alternatiivseid kriteeriume laevade jaoks, millele EEDI-t välja ei anta. Hoolimata sellest, et meie uued laevad on keskkonnasõbralikumad kui vanemad, ei ole me nimetatud põhjustel liigitanud neid taksonoomiaga kooskõlas olevaks. Kontsern suhtleb praegu Eesti kliimaministeeriumiga, et saada selles küsimuses selgust.

Taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude osakaal on vähenenud peamiselt seetõttu, et eelmisel aastal lisandus taksonoomiaga kooskõlas olev märkimisväärne investeering MyStar. Sel aastal ei investeerinud kontsern uutesse laevadesse, mistõttu suurem osa kapitalikuludest suunati olemasoleva laevastiku hoolduseks ja säilitamiseks.

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – käive (miljonites eurodes)

							Olulise panuse kriteeriumid				"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id (2)	Ab so luu (3) tk äiv e	Kä ibe (4) os ak aa l	Kli im am uu tu ste (5) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (6) ga ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (7) er er es su rsi d	Rin gm (8) aja nd us	Sa (9) as tu s	Elu rik ku s j a ö (10 ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu ste (11 ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (12 ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (13 er er ) es su rsi d	Rin gm (14 aja ) nd us	Sa (15 as tu ) s	Elu rik ku s j a ö (16 ko ) sü ste em id	Mi nim aa lse d (17 ka ) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe osakaal, aasta N-1 (18)	Kategooria (toetav tegevus või) (19)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (20)
		Va luu ta	%	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	Käs JAH itle ; EI ma ; ta	JAH /EI	JAH /EI	JAH /EI	JAH /EI	JAH /EI	JAH /EI	JAH /EI	%	E	T
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	CCM 6.10	54,8	7%	7%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	11%		Ü
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	87,2	10%	10%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	13%		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) käive		142,1	17%	17%	0,0	0%	0%	0%	0%	N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	24%
Millest toetav tegevus		0,0	0%	0%
Millest üleminekutegevus			142,1 100% 100%																T
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	CCM 6.10	48,0	6%														4%
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	135,6	16%														12%
Tegevus 3: Hotellid, puhkekohad, kämpingud jms majutus*	BIO 2.1	22,6	3%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) käive		206,2	25%														16%
Kokku (A.1 + A.2)		348,2	42%														40%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) käive		487,1	58%
Kokku (A+B)			835,3 100%

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – kapitalikulud (miljonites eurodes)

							Olulise panuse kriteeriumid				"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id (2)	Ab so luu (3) tk äiv e	Kä ibe (4) os ak aa l	Kli im am uu tu ste (5) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (6) ga ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (7) er er es su rsi d	Rin gm (8) aja nd us	Sa (9) as tu s	Elu rik ku s j a ö (10 ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu ste (11 ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (12 ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (13 er er ) es su rsi d	Rin gm (14 aja ) nd us	Sa (15 as tu ) s	Elu rik ku s j a ö (16 ko ) sü ste em id	Mi nim aa lse d (17 ka ) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas oleva kapitalikulude osakaal, aasta N-1 (19)	Kategooria (toetav tegevus või) (20)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (21)
		Va luu ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	%	E	T	Ü
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	CCM 6.10	5,1	18%	18%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	46%		Ü
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	7,7	27%	27%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	47%		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) kapitalikulud		12,8	45%	45%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	92%
Millest toetav tegevus		0,0
Millest üleminekutegevus		12,8		100% 100%															T
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	CCM 6.10	2,5	9%														1%
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	3,3	12%														2%
Tegevus 3: Hotellid, puhkekohad, kämpingud jms majutus*	BIO 2.1	0,5	2%
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) kapitalikulud		6,3	22%														3%
Kokku (A.1 + A.2)		19,1	68%														95%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) kapitalikulud		9,1	32%
Kokku (A+B)		28,2	100%

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – tegevuskulud (miljonites eurodes)

							Olulise panuse kriteeriumid				"Ei kahjusta oluliselt" kriteeriumid
Majandustegevus	Ko od id (2)	Ab so luu (3) tk äiv e	Kä ibe (4) os ak aa l	Kli im am uu tu ste (5) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (6) ga ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (7) er er es su rsi d	Ri ng ma (8 ja ) nd us	Sa (9) as tu s	Elu rik ku s j a ö (10 ko ) sü ste em id	Kli im am uu tu ste (11 ) le ev en da mi ne	Kli im am uu tu ste (12 ga ) ko ha ne mi ne	Ve e- ja m (13 er er ) es su rsi d	Ri ng ma (14 ja ) nd us	Sa (15 as ) tu s	Elu rik ku s j a ö (16 ko ) sü ste em id	Mi nim aa lse d (17 ka ) its em ee tm ed	Taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevuskulude osakaal, aasta N-1 (19)	Kategooria (toetav tegevus või) (20)	Kategooria "(ülemineku tegevus)" (21)
		7%	%	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	Käs JA itle H; ma EI; ta	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	JA H/E I	%	E	T
A. Taksonoomias käsitletud tegevused
A.1 Keskonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga kooskõlas olev)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes,	CCM	13,7	15%	15%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	8%		Ü
sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	6.10
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	11,1	12%	12%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	6%		Ü
Keskkonnasäästlike tegevuste (taksonoomiaga kooskõlas olevad) tegevuskulud		24,8	27%	27%	0%	0%	0%	0%		0% N/A	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	JAH	14%
Millest toetav tegevus		0,0	0%	0%
Millest üleminekutegevus			24,8 100% 100%																T
A.2 Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästlik tegevus (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	CCM 6.10	8,0	9%														4%
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	CCM 6.11	8,0	9%														4%
Tegevus 3: Hotellid, puhkekohad, kämpingud jms majutus*	BIO 2.1	2,5
Taksonoomias käsitletud, kuid mitte keskkonnasäästliku tegevuse (taksonoomiaga mitte kooskõlas olev tegevus) tegevuskulud		18,6	20%														8%
Kokku (A.1 + A.2)		43,4	48%														23%
B. Taksonoomias käsitlemata tegevused
Taksonoomias käsitlemata tegevuse (B) tegevuskulud		47,2	52%
Kokku (A+B)			90,6 100%

*Lehekülgede 54–56 tabelites esitatud andmeid ei tohiks tõlgendada nii, et kontserni hotellide ja majutusega seotud tegevus ei ole keskkonnasäästlik. Majandusaastal 2023 kohustab määrus hindama üksnes selliste tegevuste käsitletust taksonoomias. Nende kooskõla regulatsiooniga ei ole veel hinnatud ja seetõttu on need tegevused liigitatud tegevusteks, mida on taksonoomias käsitletud, kuid mis ei ole taksonoomiaga kooskõlla viidud.

Metoodika

Taksonoomias käsitlemine

Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud teenustest saadud käive hõlmab laevade piletitulu, tulu laevade prahtimisest, kaubaveo tulu ja tulu hotellidest. Taksonoomias käsitletud tegevuse käive ei hõlma pardal ja kaldal asuvate restoranide ja kaupluste tulu ega ka veebipoe opereerimisest saadavat tulu. Kogukäive, mida kasutatakse selleks, et arvutada taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu kontserni käibes, hõlmab kogukäivet ilma eranditeta.

Taksonoomias käsitletud kapitalikulud hõlmavad investeeringuid kontserni merel sõitvatesse laevadesse ja hotellidesse. Kontserni majandustegevuse laadist tulenevalt veavad kontserni laevad nii reisijaid kui ka kaupa ning investeeringud laevadesse toetavad seega mõlemat tegevust. Tehnilised investeeringud on jaotatud võrdselt sõitjate- ja kaubaveoga seotud tegevuste vahel. Laeva üldkasutatavate aladega seotud kapitalikulud on tegevuste vahel jaotatud vastavalt reisijate ja kaubaautojuhtide osakaalule reisijate koguarvus. Kapitalikulude kogusumma, mida kasutatakse taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu arvutamiseks kontserni kapitalikuludes, hõlmab kapitalikulude kogusummat ilma eranditeta.

Taksonoomias käsitletud majandustegevusega seotud tegevuskulud hõlmavad otseselt laevade hooldusega seotud kulusid, mis on vajalikud varade jätkuva ja tõhusa toimimise tagamiseks. Tegevuskulud on jaotatud sõitjate- ja kaubaveo vahel järgmiselt: kruiisilaevade tegevuskulud on jaotatud sõitjate- ja kaubaveo vahel võrdselt ning kaubalaevade tegevuskulud on jaotatud täielikult kaubaveole. Tegevuskulude kogusumma taksonoomias käsitletud tegevuste osakaalu arvutamisel kontserni tegevuskuludest hõlmab kontserni varade hoolduskulude kogusummat (otsesed teeninduse ja tehnilise hoolduse kulud), teeninduse ja tehnilise hooldusega seotud personalikulusid, varade hooldusega seotud väliste teenuste kulu ning laevade ja hotellide IT seadmete arenduse ja hooldusega seotud IT kulusid.

Taksonoomiaga kooskõlla viimine

Määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaselt on tegevus keskkonnasäästlik (st taksonoomiaga kooskõlas), kui see

→ aitab oluliselt kaasa ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisele;
→ ei tekita olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile;
→ toimub minimaalseid kaitsemeetmeid järgides ja
→ vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Kontserni olulist panust kliimamuutuste leevendamisse hinnati vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisas loetletud tehnilistele kriteeriumidele. Iga laeva hinnati eraldi. Esiteks arvutas kontsern olemasoleva laeva energiatõhususe indeksi EEXI (Energy Efficiency Existing Ship Index) väärtuse.

Reisilaevade EEXI väärtust võrreldi määruse (EL) 2021/2139 I lisa punkti 6.11 alapunktis c1esitatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohase künnisega. Kui EEXI väärtus jäi künnisest allapoole, liigitati taksonoomias käsitletud käive ning kapitali- ja tegevuskulud kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks. Kaubalaevade puhul kasutas kontsern määruse (EL) 2021/2139 I lisa punkti 6.10 alapunktis c esitatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohast künnist. Tehnilistel põhjustel või andmete puudumise tõttu (prahitud laevade puhul) ei olnud nelja laeva jaoks võimalik EEXI indeksi väärtusi arvutada. Nende laevade näitajad liigitati EL-i taksonoomiaga mitte kooskõlas olevaks.

Et hinnata kontserni olulist panust kliimamuutustega kohanemisse, viidi 2022. aastal läbi kliimamuutustega kohanemise riskianalüüs (mis on ette nähtud määruse (EL) 2021/2139 I lisa A liitega), mille tulemusena selgus teatavate riskide väike negatiivne mõju, mida hallatakse sobivate kohanemismeetmetega.

Kontsern osutab taksonoomias käsitletud teenuseid Läänemerel, kus kehtivad rangemad keskkonnakaitsenõuded kui maailmas ja Euroopas keskmiselt. Põhimõtet "ei kahjusta oluliselt" järgitakse igapäevases tegevuses väga tähelepanelikult. Vastavalt määruses (EL) 2021/2139 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele on kontserni taksonoomias käsitletud tegevused (punktid 6.10 ja 6.11) selle põhimõttega kooskõlas. Lähemat teavet 2023. aastal põhimõtte "ei kahjusta oluliselt" kohaldamise tagamiseks toimunud tegevuste kohta esitatakse eraldi kestlikkusaruandes, mis avaldatakse kontserni veebilehel 2024. aastal.

Üksikasjalik ülevaade kohaldatud minimaalsetest kaitsemeetmetest on esitatud aastaaruande ühingujuhtimise aruande vastavates osades ("Teabe avalikustamine", "Finantsaruandlus ja auditeerimine") ja keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse peatükis ("Kontserni sotsiaalne tegevus", "Korruptsioonivastane tegevus", "Huvide konflikt", "Vilepuhumine" ja "Inimõigused").

Kontekstipõhine (kvalitatiivne) teave

Kooskõlas taksonoomiamääruse I lisaga on kontsern kohustatud selgitama peamisi tegevusnäitajaid ja nendes näitajates aruandeperioodi jooksul toimunud muutuste põhjusi. Taksonoomias käsitletuse arvutamise metoodikas tehti väikeseid muudatusi:

→ Tegevuskulude arvutamist korrigeeriti nii, et see hõlmab nii kontserni varade teenindamist kui ka tehnilist hooldust. Varem võeti arvesse ainult tehnilise hoolduse kulusid.
→ Kohandatud metoodika jätab välja maakleritasud.
→ Samuti piirati muid kulusid laevade IT-kuludega, mis on seotud seadmete arendamise ja hooldusega.

Suurem osa kontserni tegevuskulude kogusummasse osakaalude arvutamisel lisandunud kuludest on olemuslikult seotud merel sõitvate laevadega, mistõttu taksonoomiaga kooskõlas olevate ja taksonoomias käsitletud tegevuskulude osakaalud paranesid oluliselt.

¹ Sõelumiskriteeriumid näevad ette väärtuse arvutamise energiatõhususe indeksi EEDI (Energy Efficiency Design Index) alusel, ent EEDI väärtust arvutatakse üksnes uute, mitte olemasolevate laevade puhul. Kuna arvutuspõhimõte on sama ja kontserni laevastik koosneb olemasolevatest laevadest, millel ei ole EEDI väärtust, kasutatakse EEDI asemel indeksit EEXI.

Ühingu konsolideeritud majandusaasta aruanne .pdf formaadis Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) märgistuseta. Originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjasatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/).

EL-i taksonoomiaga seotud peamised tulemusnäitajad – 2022. aasta näitajate korrigeerimine

	Taksonoomias käsitletud kapitalikulude osakaal 2022	Taksonoomias käsitletud kapitalikulude osakaal 2022 (korrigeeritud)	Taksonoomias käsitletud tegevuskulude osakaal 2022	Taksonoomias käsitletud tegevuskulude osakaal 2022 (korrigeeritud)
Tegevus 1: Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad	8%	14%	4%	11%
Tegevus 2: Sõitjatevedu merel ja rannavetes	6%	12%	4%	11%
Taksonoomias käsitletud tegevused	14%	26%	8%	21%

JUHATUSE KINNITUS TEGEVUSARUANDELE

Juhatus kinnitab oma parima teadmise kohaselt, et AS-i Tallink Grupp 2023. aasta tegevusaruanne, muu hulgas tasustamisaruanne, kajastab õigesti ja õiglaselt olulisi sündmusi ja nende mõju kontserni majandustulemustele ja finantsseisundile ning annab ülevaate peamistest riskidest ja ebakindlatest asjaoludest.

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

Elise Nassar Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Margus Schults Juhatuse liige

märts 2024

Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Lisad lk-del 67-116 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Müügitulu (lisa 4)	835 325	771 387
Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5)	-631 491	-657 917
Brutokasum	203 834	113 470
Müügi- ja turunduskulud (lisa 5)	-42 162	-38 796
Üldhalduskulud (lisa 5)	-52 401	-47 555
Nõuete allahindlus (lisa 24)	-71	-153
Muud äritulud	4 275	10 871
Muud ärikulud	-171	-164
Kasum äritegevusest	113 304	37 673
Finantstulud (lisa 5)	1 332	215
Finantskulud (lisa 5)	-36 864	-24 871
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12)	-75	-90
Kasum enne tulumaksu	77 697	12 927
Tulumaks (lisa 6)	1 175	1 008
Puhaskasum	78 872	13 935
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum	78 872	13 935
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed	-172	480
Muu koondkasum/-kahjum	-172	480
Koondkasum kokku	78 700	14 415
Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum kokku	78 700	14 415
Tava- ja lahustatud aktsiakasum (eurodes aktsia kohta, lisa 7)	0,106	0,019

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisad lk-del 67-116 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	41 921	114 935
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9)	31 766	31 380
Ettemaksed (lisa 10)	7 661	9 379
Tulumaksu ettemakse	193	37
Varud (lisa 11)	41 411	39 965
Käibevara	122 952	195 696
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12)	0	75
Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13)	4 794	3 622
Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6)	21 840	21 840
Kinnisvarainvesteeringud	300	300
Materiaalne põhivara (lisa 14)	1 377 664	1 438 286
Immateriaalne vara (lisa 15)	27 671	31 823
Põhivara	1 432 269	1 495 946
VARAD KOKKU	1 555 221	1 691 642

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 16)	104 097	165 049
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 18)	85 406	86 934
Võlad omanikele	6	6
Tulumaksukohustus	10	35
Ettemakstud tulud (lisa 19)	34 788	44 222
Lühiajalised kohustused	224 307	296 246
Intressikandvad võlakohustused (lisa 16)	545 160	688 465
Pikaajalised kohustused	545 160	688 465
Kohustused kokku	769 467	984 711
Aktsiakapital (lisa 20)	349 477	349 477
Ülekurss (lisa 20)	663	663
Reservid (lisa 20)	67 056	66 363
Jaotamata kasum	368 558	290 428
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	785 754	706 931
Omakapital kokku	785 754	706 931
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 555 221	1 691 642

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Lisad lk-del 67-116 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskasum	78 872	13 935
Korrigeerimised:
Amortisatsioon (lisad 14,15)	101 224	98 136
Puhaskasum/-kahjum materiaalse põhivara müügist	-15	-34
Neto intressikulu (lisa 5)	35 290	24 622
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12)	75	90
Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest	-198	341
Aktsiaoptsioonide programmi reserv	123	0
Tulumaks (lisa 6)	-1 175	-1 008
Korrigeerimised	135 324	122 147
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes	-378	-2 036
Äritegevusega seotud ettemaksetes	1 718	-1 602
Varudes	-1 446	-5 334
Äritegevusega seotud kohustustes	-10 457	17 415
Muutused varades ja kohustustes	-10 563	8 443
Äritegevusest teenitud raha	203 633	144 525
Makstud tulumaks	-186	-227
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	203 447	144 298
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	-28 131	-203 322
Laekumised materiaalse põhivara müügist	613	2 768
Laekunud intressid	1 332	215
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-26 186	-200 339
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud (lisa 16)	59 972	196 290
Laenude tagasimaksed (lisa 16)	-251 431	-110 055
Arvelduskrediidi muutus (lisa 16)	-15	-165
Rendimaksete tasumine	-21 519	-17 157
Makstud intressid	-32 827	-23 516
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-4 455	-1 977
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-250 275	43 420
RAHAVOOD KOKKU	-73 014	-12 621
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	114 935	127 556
Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8)	-73 014	-12 621
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	41 921	114 935

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

Lisad lk-del 67-116 moodustavad raamatupidamise aruande lahutamatu osa

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Aktsia optsioonide programmi reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	840	33 364	32 159	0	290 428	706 931	706 931
2023. aasta puhaskasum	0	0	0	0	0	0	78 872	78 872	78 872
2023. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	-172	0	0	0	0	-172	-172
2023. aasta koondkasum kokku	0	0	-172	0	0	0	78 872	78 700	78 700
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne 2022. aasta kasumist	0	0	0	0	2 789	0	-2 789	0	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	0	2 047	0	0
Aktsiaoptsioonid (lisa 21)	0	0	0	0	0	123	0	123	123
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	0	0	0	-2 047	2 789	123	-742	123	123
Seisuga 31. detsember 2023	349 477	663	668	31 317	34 948	123	368 558	785 754	785 754

AS-i Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2023 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kursivahede reserv	Laevade ümber hindluse reserv	Kohustuslik reservkapital	Aktsia optsioonide programmi reserv	Jaotamata kasum	Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	360	35 411	32 159	0	274 446	692 516	692 516
2022. aasta puhaskasum	0	0	0	0	0	0	13 935	13 935	13 935
2022. aasta muu koondkasum
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed	0	0	480	0	0	0	0	480	480
2022. aasta koondkasum kokku	0	0	480	0	0	0	13 935	14 415	14 415
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	-2 047	0	0	2 047	0	0
Tehingud ettevõtte omanikega
kajastatud otse omakapitalis kokku	0	0	0	-2 047	0	0	2 047	0	0
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	840	33 364	32 159	0	290 428	706 931	706 931

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Üldine informatsioon

AS-i Tallink Grupp (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete (üheskoos: kontsern) 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne allkirjastati juhatuse poolt 28. märtsil 2024.

Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt peab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, mis sisaldab ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, heaks kiitma nõukogu ja kinnitama aktsionäride üldkoosolek. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte kinnitada ning nõuda uue aruande koostamist.

AS Tallink Grupp on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev aktsiaselts asukohaga Sadama 5 Tallinnas. Alates 9. detsembrist 2005 on AS-i Tallink Grupp aktsiad olnud vabalt kaubeldavad Nasdaq Tallinna börsil.

Kontserni põhitegevusalad on seotud meretranspordiga Läänemerel (reisijate ja kaubavedu), EMTAK 50101 – sõitjatevedu merel ja rannavetes, EMTAK 50201 – kaubavedu merel ja rannavetes, EMTAK 79121 – reisikorraldaja tegevus. Täpsemalt kirjeldatakse kontserni põhitegevust lisas 4 "Segmendiaruandlus". Seisuga 31. detsember 2023 töötas kontsernis 4 912 inimest (31. detsember 2022: 4 904 inimest).

Lisa 2 Aruande koostamise alused

2.1. Vastavuse kinnitus

AS-i Tallink Grupp ja tema tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL).

2.2. Hindamisalused

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud järgmiste finantsseisundi aruande kirjete puhul:

→ omakapitaliinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (lisa 13)
→ laevad, mida mõõdetakse ümberhinnatud maksumuses (lisa 14)

2.3. Arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern on järjepidevalt rakendanud lisas 3 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid kõigi käesolevas raamatupidamise aruandes esitatud perioodide suhtes. Erandiks on allpool esitatud muutused.

Kontsern on kohaldanud järgmisi uusi standardeid ja standardite muudatusi (sh neist tulenevaid muudatusi teistes standardites), mida tuli esmakordselt rakendada 1. jaanuaril 2023.

Oluliste arvestuspõhimõtete muutused

Kontsern hakkas rakendama alljärgnevaid standardite muudatusi alates 1. jaanuarist 2023.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" ja IFRS-i rakendusjuhendi nr 2 "Olulisuse üle otsustamine" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem.

Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet:

→ nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist;
→ selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja
→ selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised.

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel.

Muudatused on kooskõlas mõiste "olulisus" täpsustatud määratlusega:

"Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad".

Kontsern on raamatupidamise aruannet koostades võtnud arvesse eespool mainitud muudatusi.

Standardi IAS 8 "Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem.

Muudatustega võetakse kasutusele mõiste "arvestushinnangud" uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju, kuna nendega antakse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena.

Standardi IAS 12 "Tulumaks" muudatused

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem.

Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustust ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

IAS 1 muudatused – Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine

IAS 1 muudatused kohustuste liigitamise kohta lühi- ja pikaajaliseks avaldati 2020. aasta jaanuaris esialgse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemia tõttu otsustati jõustumiskuupäeva ühe aasta võrra edasi lükata, et ettevõtetel oleks rohkem aega muudetud suunistest tulenevate liigitamismuudatuste rakendamiseks.

Muudatused ei avaldanud esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Standardite IFRS 10 ja IAS 28 muudatused: "Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vaheline varade müük või üleandmine"

Jõustumiskuupäev on määramata ajaks edasi lükatud. Võimalik on vabatahtlik kohaldamine täismahus IFRS-i standardite kohastes raamatupidamise aruannetes. Euroopa Komisjon otsustas muudatuste kinnitamise määramata ajaks edasi lükata ja on ebatõenäoline, et EL need muudatused lähitulevikus heaks kiidab.

→ Muudatustega selgitatakse, et sidus- või ühisettevõttega seotud tehingu puhul sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või üle antud varad moodustavad äri: kasum või kahjum kajastatakse täielikult, kui investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab sellise vara või selliste varade üleandmist, mis moodustavad äri (olenemata sellest, kas see vara/need varad asub/asuvad tütarettevõttes või mitte);
→ kasum või kahjum kajastatakse osaliselt, kui investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vaheline tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äri, isegi kui need varad asuvad tütarettevõttes.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 1 "Finantsaruannete esitamine" muudatused: "Eritingimustega pikaajalised kohustised"

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Teatavad üleminekunõuded kehtivad ettevõtetele, kes on ennetähtaegselt rakendanud varem välja antud, kuid veel mitte jõustunud 2020. aasta muudatusi.

Praeguste IAS 1 nõuete kohaselt liigitavad ettevõtted kohustise lühiajaliseks, kui neil ei ole tingimusteta õigust arveldamist edasi lükata vähemalt 12 kuud pärast aruandekuupäeva. 2020. aastal avaldatud muudatustega on loobutud nõudest, et õigus peab olema tingimusteta, ja selle asemel nõutakse, et õigus arvelduse edasilükkamiseks peab aruandekuupäeval eksisteerima ja sellel peab olema sisu (kohustiste liigitamist ei mõjuta juhtkonna kavatsused või hinnangud selle kohta, kas ettevõte kasutab arvelduse edasilükkamise õigust või otsustab arveldada enne tähtaega). 2022. aastal avaldatud muudatustega selgitatakse veel, et kui arvelduse edasilükkamise õigus sõltub sellest, kas ettevõte täidab laenukokkuleppes sätestatud tingimusi (eritingimusi), mõjutavad kohustise liigitamist lühi- või pikaajaliseks ainult need eritingimused, mida ettevõte peab täitma aruandekuupäeval või enne seda. Eritingimused, mida ettevõte peab täitma pärast aruandekuupäeva, ei mõjuta kohustise liigitust selle kuupäeva seisuga. Muudatustega nõutakse siiski, et ettevõtted avalikustaksid teabe selliste tulevaste eritingimuste kohta, et aidata kasutajatel mõista riski, et need kohustised võivad kuuluda tagasimaksmisele 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva. Muudatustega selgitatakse ka seda, kuidas ettevõte liigitab kohustise, mida ta saab tasuda oma aktsiate või osadega (nt konverteeritav võlg).

IFRS 16 "Rendilepingud" muudatused – Rendikohustus müügi- ja tagasirendi korral

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine.

Standardi IFRS 16 "Rendid" muudatused mõjutavad seda, kuidas müüja-rentnik kajastab müügitagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse järgmist:

→ Esmasel kajastamisel võtab müüja-rentnik müügi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustuse mõõtmisel arvesse muutuvaid rendimakseid.
→ Pärast esmast kajastamist rakendab müüja-rentnik rendikohustuse hilisema arvestusega seotud üldisi nõudeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesjääva kasutusõigusega seotud kasumit ega kahjumit. Müüja-rentnik võib kasutada teistsuguseid lähenemisviise, mis on kooskõlas uute hilisema mõõtmise nõuetega.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Standardi IAS 12 "Tulumaks" muudatused: "Rahvusvaheline maksureform – Pillar II (miinimumtulumaksu) mudelreeglid"

aasta mais andis IASB välja muudatused standardis IAS 12 "Tulumaks", mis näeb ette ajutise erandi edasilükkunud maksude kajastamise ja avalikustamise nõudest tulenevalt Pillar II (miinimumtulumaksu) mudelreeglitest. Vabastus jõustub kohe pärast muudatuste väljaandmist 23. mail 2023 ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt. Muid avalikustamisnõudeid peale nende, mis käsitlevad kõnealust vabastust, kohaldatakse alates 31. detsembrist 2023.

Pillar II (miinimumtulumaksu) maksud on maksud, mis tulenevad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni avaldatud Pillar II (miinimumtulumaks) näidiseeskirjade rakendamiseks vastu võetud või sisuliselt vastu võetud maksuseadustest. Pillar II (miinimumtulumaks) näidiseeskirjade eesmärk on tagada, et suured rahvusvahelised kontsernid maksavad igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad, vähemalt 15 protsendilise miinimummääraga tulumaksu, kohaldades selleks lisamaksude süsteemi. Pillar II (miinimumtulumaks) näidiseeskirjade kohaselt võivad riigid kasutusele võtta kolm aktiivset mehhanismi: tulu arvessevõtmise reegel, alamaksustatud maksete reegel ja tingimustele vastav riigisisene minimaalne lisamaks. Nendest mehhanismidest rääkides kasutatakse sageli termineid "lisamaks" (ingl top-up tax) või "globaalne minimaalne lisamaks".

Muudatustega käsitletakse sidusrühmadel tekkinud küsimusi edasilükkunud tulumaksu arvestuse kohta seoses IFRS-i kohase uue lisamaksuga,

→ pakkudes ettevõtetele ajutist kohustuslikku vabastust edasilükkunud tulumaksu arvestusest seoses lisamaksuga ja
→ nõudes, et ettevõtted esitaksid lisamaksu ja kõnealuse vabastusega seoses uusi andmeid.

Kontsern rakendab need muudatused pärast vastava maksuseaduse jõustumist. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esialgsel rakendamisel raamatupidamise aruandele olulist mõju, kuna teise samba eeskirjad sisaldavad asjakohase laevandustulu erandit.

Standardi IAS 21 "Valuutakursside muutuste mõju" muudatused: "Vahetatavuse puudumine"

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2025 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine.

IAS 21 "Valuutakursside muutuste mõju" kohaselt kasutab ettevõte välisvaluutatehingu ümberarvestamisel hetkekurssi. Mõnes jurisdiktsioonis ei ole hetkekurss kättesaadav, sest valuutat ei saa mõne teise valuuta vastu vahetada. IAS 21 muudatustega selgitatakse järgmist:

→ millal on valuuta teise vastu vahetatav ja
→ kuidas ettevõte määrab hinnangulise hetkekursi, kui valuuta ei ole vahetatav.

Muudatused sisaldavad ka täiendavaid avalikustamisnõudeid, mis aitavad kasutajatel hinnata hinnangulise vahetuskursi kasutamise mõju raamatupidamise aruandele.

Kontsern kavatseb muudatused rakendada alates 1. jaanuarist 2025.

Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel raamatupidamise aruandele olulist mõju.

Muud muudatused

Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele.

2.4 Arvestusvaluuta ja esitusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruande finantsinformatsioon on esitatud eurodes, mis on emaettevõtte arvestusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ümardatuna lähima tuhandeni (kui pole märgitud teisiti).

2.5. Hinnangute ja otsuste kasutamine

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL) peab juhtkond tegema otsuseid, andma hinnanguid ja kaaluma eeldusi, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete kohaldamist ning aruandes kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude summasid. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erineda.

Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt läbi. Arvestushinnangute muutused kajastatakse hinnangu muutmise perioodil ning tulevastel perioodidel, mida muutus mõjutab.

Otsused

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaldamisel on juhtkond langetanud järgmised otsused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aruannetes kajastatud summadele:

Rendiperiood

Otsus selle kohta, kas kontsern on piisavalt kindel, et kasutab pikendamise õigust.

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsern sõlminud 4 hotellihoone, 4 kontorihoone, 1 laohoone, 22 restoranihoone ja 5 kaupluse rendilepingu (31. detsember 2022: 4 hotellihoone, 4 kontorihoone, 1 laohoone, 19 restoranihoone ja 5 kaupluse). Rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate miinimumrendimaksete kohta vaata lähemalt lisast 24.

Eelduste ja hinnangute ebakindlus

Järgmiste eelduste ja hinnangute ebakindlusega kaasneb olulise korrigeerimise risk järgmise majandusaasta jooksul:

Laevade õiglane väärtus

Ümberhindamise eesmärgil määras kontsern kindlaks laevade õiglase väärtuse seisuga 31. detsember 2023. Laevade õiglane väärtus sõltub mitmesugustest asjaoludest, sh valmimisaastast ja mitmetest tehnilistest parameetritest ning laevade hooldusest (st kui palju omanik on laeva hooldusse investeerinud).

Õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern sõltumatuid hindajaid ja nende arvamust õiglase väärtuse kohta (sh laevade väärtus stressitingimustes toimuva müügi korral). Ümberhindlus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine. Juhtkonna hinnangul ei erinenud laevade rühma raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2023 oluliselt laevade õiglasest väärtusest. Seepärast seisuga 31. detsember 2023 laevade ümberhindamist ei toimunud. Vt täpsemalt lisast 3.2 ja lisast 14.

Kasutusõiguse varade hulka kuuluvate ehitiste ja ruumide väärtuse languse hindamine

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas esineb märke kasutusõiguse varade hulka kuuluvate hoonete väärtuse langusest. Kui selliseid märke esineb, viiakse igal aruandekuupäeval läbi väärtuse languse test. Väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks varaobjektide kasutusväärtus. Kasutusväärtuse määramisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodit. Vt täpsemalt lisast 14.

Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasulikku eluiga ning lõppväärtust, võttes arvesse äritegevuse mahtu, sellealased varasemaid kogemusi ja tulevikuväljavaateid.

Juhtkonna seisukoht kontserni materiaalse põhivara ja immateriaalse vara kasuliku eluea kohta on avalikustatud vastavalt lisades 3.2 ja 3.3.

Firmaväärtuse väärtuse langus

Kontsern kontrollib firmaväärtuse väärtuse langust vähemalt kord aastas. Selleks on tarvis hinnata nende raha teenivate üksuste kasutusväärtust, millele firmaväärtus on jagatud. Kasutusväärtuse kindlaksmääramiseks peab juhtkond andma hinnangu raha teeniva üksuse eeldatavatele tulevastele rahavoogudele ning valima sobiva diskontomäära nende rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks. Firmaväärtuse raamatupidamisväärtus seisuga 31. detsember 2023 oli 11 066 tuhat eurot (31. detsember 2022: 11 066 tuhat eurot). Vt täpsemalt lisast 15.

Edasilükkunud tulumaks

Edasilükkunud tulumaks kajastatakse seoses ajutiste erinevustega, mis tekivad varade ja kohustuste raamatupidamisväärtuste ning maksustamistel kasutatavate väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tasaarvestatakse, kui selleks on juriidilist jõudu omav õigus ning tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustused on seotud ühe ja sama maksuhalduri poolt ühe ja sama maksukohustuslase tulumaksustamisega või kui nad on seotud küll erinevate maksukohustuslaste tulumaksustamisega, kuid on mõeldud nende tasumisele kuuluva tulumaksu kohustuste ja varade tasaarvestamiseks netosummas või kui nende maksuvarad realiseeritakse ja -kohustused tasutakse üheaegselt.

Kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav tulu, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid kasutada. Juhtkond peab andma olulise mõjuga hinnangu selle kohta, millises ulatuses edasilükkunud tulumaksu vara võib kajastada, võttes arvesse tulevase maksustatava tulu tekkimise aega ja võimalikku suurust. Üksikasjalikumalt käsitletakse tulumaksu lisas 6.

Lisa 3 Olulised arvestuspõhimõtted

Kontserni ettevõtted on kohaldanud järgmisi arvestuspõhimõtteid järjepidevalt kõigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud perioodide suhtes.

3.1. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekt on ettevõte, mille finants- ja tegevuspoliitika üle omab kontsern olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Oluliseks mõjuks loetakse olukorda, kus kontsernile kuulub 20–50% teise ettevõtte hääleõigusest.

Investeeringuid sellistesse investeeringuobjektidesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil (kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud) ning algselt kajastatakse need soetusmaksumuses. Kontserni investeering hõlmab soetamisel määratud firmaväärtust, millest on maha arvatud võimalikud kahjumid väärtuse langusest.

3.2. Materiaalne põhivara

Kajastamine ja mõõtmine

Materiaalset põhivara, välja arvatud laevasid, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad võimalikud allahindlused.

Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega, sh laenukasutuse kulutused. Omavalmistatud vara soetusmaksumus sisaldab materjali- ja otseseid tööjõukulusid ning muid kulusid, mis on otseselt seostatavad vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamisega.

Kui materiaalse põhivaraobjekti eri osadel on erineva pikkusega kasulikud eluead, võetakse nad arvele eraldi põhivaraobjektidena (oluliste komponentidena).

Laevu kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglases väärtuses, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). Ümberhindamisi tehakse piisava sagedusega,

nii et raamatupidamisväärtus ei erineks oluliselt väärtusest, mis oleks varal aruandeperioodi lõpul õiglase väärtuse alusel.

Ümberhindamise kuupäeval asendatakse laevade raamatupidamisväärtus ümberhindamise kuupäeval kehtiva õiglase väärtusega ning elimineeritakse akumuleeritud amortisatsioon. Ümberhindamisest tulenev väärtuse suurenemine kajastatakse muus koondkasumis ning esitatakse omakapitali koosseisus laevade ümberhindluse reservina. Ümberhindamisest tulenev väärtuse vähenemine kajastatakse kahjumina, välja arvatud sellise varaobjekti puhul, mille varasemast ümberhindlusest tekkinud positiivne saldo kajastati varem muus koondkasumis. Sellisel juhul tasaarvestatakse väärtuse vähenemine varasemast ümberhindlusest tekkinud laevade ümberhindluse reservi positiivse saldo arvelt.

Igal aastal kantakse ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse summa, mis moodustub vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning selle amortisatsiooni vahest, mis oleks kajastatud vara algse soetusmaksumuse alusel. Vara võõrandamisel kantakse selle varaobjektiga seotud ümberhindluse reservi osa jaotamata kasumisse.

Materiaalse põhivara amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse varaobjekti hinnangulise kasuliku eluea jooksul lineaarselt. Amortiseerimine lõpetatakse, kui vara raamatupidamisväärtus võrdub tema lõppväärtusega. Laevade lõppväärtus põhineb laevade hinnangulisel realiseerimisväärtusel laevade kasuliku eluea lõpus.

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

5–50 aastat
3–10 aastat
17–40 aastat
2–5 aastat

Maad ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvutatakse eraldi laeva kahe komponendi kohta – laeva enda amortisatsioon ja kuivdoki remondikulude kui eraldiseisva komponendi amortisatsioon. See tugineb laevandussektori üldisele praktikale.

Amortisatsioonikulu arvestatakse lineaarselt laeva kummagi komponendi kohta komponendi kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

→ laevad 17–40 aastat → kapitaliseeritud kuivdoki remondikulud 2–5 aastat

Materiaalse põhivara lõppväärtus, amortisatsiooni arvestamise meetodid ja kasulik eluiga vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena.

Laevade lõppväärtus arvestatakse protsendina laeva raamatupidamislikust brutoväärtusest.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui kontsern ei eelda selle kasutamisest või võõrandamisest enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ridadel "Muud äritulud" või "Muud ärikulud" perioodil, mil kajastamine lõpeb.

3.3. Immateriaalne vara

Firmaväärtus

Tütarettevõtete soetamisel tekkiv firmaväärtus arvatakse immateriaalse vara hulka.

Edasine mõõtmine

Firmaväärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millest arvatakse maha akumuleeritud kahjumid väärtuse langusest.

Kaubamärk

Äriühenduste käigus soetatud kaubamärgi soetusmaksumus on selle õiglane väärtus soetamise kuupäeval. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalsed varad nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest.

Muu immateriaalne vara

Muu immateriaalne vara (IT programmide litsentsid ja arenduskulud, omandatud kliendilepingud) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses.

Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalseid varasid nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud akumuleeritud kahjumid vara väärtuse langusest. Kontserni siseselt loodud immateriaalseid varasid, v.a kapitaliseeritud arenduskulud, ei kapitaliseerita, vaid kajastatakse kuluna aastal, mil kulutused tekivad.

Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või piiramatu kasuliku elueaga varaga. Piiratud elueaga varasid amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku majandusliku eluea jooksul. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema raamatupidamisväärtuse, tehakse vara kaetava väärtuse test. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperiood ja -meetod vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutusi vara eeldatavas kasulikus elueas või varast saadava tulevase majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis või -meetodis ning käsitletakse kui muutusi raamatupidamislikes hinnangutes. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumis või kahjumis selle kulude grupi koosseisus, kuhu konkreetne immateriaalne vara oma funktsioonilt kuulub.

Hilisemad väljaminekud

Hilisemad väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui need suurendavad vastavast varast saadavat tulevast majanduslikku kasu. Kõik muud väljaminekud, sh kontserni-siseselt loodud firmaväärtuse ja tootemarkidega seotud väljaminekud, kajastatakse kasumis või kahjumis perioodil, mil vastavad kulutused tehti.

Amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul järgmiselt:

→	kaubamärgid	20 aastat
---	-------------	-----------

→ muu immateriaalne vara 5 kuni 10 aastat

Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest saadav kasum või kahjum määratakse kindlaks võõrandamise netolaekumise ja vara raamatupidamisväärtuse vahena ning kajastatakse kasumis või kahjumis varaobjekti kajastamise lõpetamisel.

3.4. Varud

Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses olenevalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on tavapärases äritegevuses kasutatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulud.

Peamiselt kütusest ja müügiks ostetud kaupadest koosnevate varude soetusmaksumus määratakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumus sisaldab varude soetamise kulutusi, töötlemiskulusid ja muid kulusid, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

3.5. Vara väärtuse langus

Finantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib objektiivseid tõendeid finantsvara väärtuse languse kohta. Finantsvara väärtus loetakse langenuks, kui esineb objektiivseid tõendeid ühe või enama sündmuse kohta, mis on negatiivselt mõjutanud varast saadavaid hinnangulisi tulevasi rahavoogusid.

Väärtuse languse leidmiseks standardi IFRS 9 kohaselt kajastatakse iga nõude saldo esmasel kajastamisel ja selle kehtivusaja jooksul krediidikahjumit. Kehtivusaja eeldatava krediidikahjumi arvutamiseks kasutatakse allahindlusmaatriksi meetodit.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langust mõõdetakse vara raamatupidamisväärtuse ja hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevusena, mida on diskonteeritud finantsvara esialgse sisemise intressimääraga.

Kõik vara väärtuse langusest tulenenud kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis ja need kantakse allahindluskontole. Kui kontserni hinnangul ei ole reaalseid väljavaateid vara väärtuse katmiseks, kantakse vastavad summad maha. Kui kahjum vara väärtuse langusest väheneb ja seda vähenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast väärtuse languse kajastamist, siis eelnevalt kajastatud vara väärtuse langusest tulenev kahjum tühistatakse. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade väärtuse langusest tulenenud kahjumi vähenemine kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis.

Mittefinantsvara

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern, kas eksisteerib tõendeid mittefinantsvara (välja arvatud laevad, kinnisvarainvesteeringud, varud ja edasilükkunud tulumaksu vara) raamatupidamisväärtuse languse kohta. Juhul kui taolisi tõendeid esineb, hindab kontsern vara kaetavat väärtust. Firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga või veel kasutusse võtmata immateriaalsete varade puhul hinnatakse kaetavat väärtust igal aruandekuupäeval.

Vara või või raha teeniva üksuse kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge maksueelse diskontomääraga, mis väljendab hetke turuhinnanguid raha ajaväärtuse ja varaga seotud iseloomulike riskide kohta. Vara väärtuse languse testimiseks koondatakse varad väikseimasse varasid hõlmavasse rühma, mis genereerib oma jätkuva tegevusega rahavoogusid, mis on valdavas osas sõltumatud muude varade või vararühmade (raha teenivate üksuste) rahavoogudest.

Väärtuse languse testimise eesmärgil jagatakse äriühenduse käigus omandatud firmaväärtus kontserni nendele raha teenivatele üksustele, mis äriühendusest tekkivast sünergiast eeldatavalt kasu saavad.

Kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vara või raha teeniva üksuse hinnangulist kaetavat väärtust, kajastatakse väärtuse langusest tulenev kahjum. Varade väärtuse

langusest tulenevad kahjumid kajastatakse kasumis või kahjumis. Raha teeniva üksuse väärtuse langusest tulenenud kahjumi kajastamisel vähendatakse esmalt üksusele jagatud firmaväärtuse raamatupidamisväärtust ning seejärel proportsionaalselt üksuse (üksuste rühma) muude varade raamatupidamisväärtust.

Firmaväärtuse langust ei tühistata. Muude varade varasematel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tulenenud kahjumite puhul hinnatakse igal aruandekuupäeval, kas eksisteerib tõendeid sellest, et kahjum on vähenenud või seda enam ei eksisteeri.

Väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse, kui kaetava väärtuse määramisel kasutatud hinnangud on muutunud. Väärtuse langusest tulenenud kahjum tühistatakse ainult ulatuses, mille puhul vara raamatupidamisväärtus ei ületa raamatupidamisväärtust, mis oleks kindlaks määratud (ilma amortisatsioonita), kui vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei oleks kajastatud.

3.6. Rendid

Kontsern kui rentnik

Rendikomponenti sisaldava lepingu sõlmimisel või muutmisel jaotab kontsern lepingus sisalduva tasu igale rendikomponendile selle suhtelise eraldiseisva hinna alusel. Kinnisvara rendilepingute puhul on kontsern siiski otsustanud rendiga mitteseotud komponente mitte eristada, arvestades nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente ühtse rendikomponendina.

Rendikohustust mõõdetakse algselt rendisuhte alguskuupäevaks maksmata rendimaksete nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäärana rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis kontserni alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab kontsern diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära.

Kontsern leiab alternatiivse laenuintressimäära erinevate väliste finantseerimisallikate intressimäärade põhjal. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi.

Kasutusõiguse varasid, mis ei vasta kinnisvarainvesteeringute määratlusele, kajastab kontsern finantsseisundi aruandes materiaalse põhivara koosseisus ning rendikohustusi laenukohustuste koosseisus.

Lühiajalised rendid ja väheväärtusliku vara rendid

Kontsern on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike varade rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Kontsern kajastab nende rentidega seotud rendimakseid kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Kontsern kui rendileandja

Kontsern kajastab kasutusrendi lepingute alusel saadud rendimakseid rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna muu müügitulu koosseisus.

3.7. Müügitulu

Müügitulu kajastatakse kliendiga sõlmitud lepingus sätestatud tasu alusel. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle on kliendile üle antud. Järgnev annab informatsiooni klientidega sõlmitud lepingutega võetud toimingukohustuste olemuse ja täitmise ajastuse, sealhulgas oluliste maksetingimuste ja vastava müügitulu kajastamise põhimõtete kohta. Müügitulu kajastamisel peavad lisaks olema täidetud järgnevad konkreetsed kriteeriumid:

Kauba müük – müük laevadel ning maismaal asuvates restoranides ja -kauplustes

Müügitulu kajastatakse siis, kui kaubad on tarnitud/kätte toimetatud ja klientide poolt nende asukohas, st jaekauplustes, baarides ja restoranides, vastu võetud, üldjuhul sularaha või kaardimakse eest.

Piletite ja kaubaveoteenuste müük

Müügitulu piletite ja kaubaveoteenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna piletite ja kaubaveoteenuse müük, mis on seotud veel väljumata reisidega.

Hotellimajutuse müük

Hotellimajutuse müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid on tube kasutanud. Majandusaasta lõpul kajastatakse ettemakstud müügituluna müüki, mis on seotud veel kasutamata majutusega.

Reisipakettide müügitulu

Kontsern müüb reisipakette, mis koosnevad laevapiletist, majutusest hotellis, mida ei opereeri kontsern, ja eri linnades tehtavatest huvireisidest, mida ei korralda kontsern. Kontsern kajastab müügituluna kogu paketi müügist saadava tulu, mitte ainult majutuse, huvireiside ja meelelahutuse vahendamise agenditasu, kuna kontsern saab ise määrata reisipaketi sisu hinna ja valida oma äranägemise järgi teenust pakkuva tarnija. Pakettide müügitulu kajastatakse siis, kui kliendid paketti kasutavad. Reisipakettide müügitulu kajastatakse piletimüügitulu hulgas.

Laevade prahitasu

Laevade prahtimisest kasutusrendi tingimustes saadav prahitasu kajastatakse prahtimise perioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes tähistab termin "prahtimine" rentimist, nagu seda on defineeritud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IFRS 16.

Kliendilojaalsusprogramm

Kontsern jaotab osa müügi eest saadud tasust Club One boonuspunktidele. See jaotus põhineb suhtelistel eraldiseisvatel müügihindadel. Lojaalsusprogrammile jaotatud summa kajastatakse edasilükkunud müügituluna, mis kajastatakse müügituluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse või kui kliendi boonuspunktide kasutamine ei ole enam tõenäoline. Edasilükkunud müügitulu kajastatakse lepingulise kohustusena. Vt ka lisa 4 ja lisa 19.

3.8. Tulumaks

Tulumaksukulu koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust.

Kontserni ettevõtted Eestis

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele kontserni Eestis registreeritud ettevõtete, sh emaettevõtte puhaskasumit tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuga maksustatakse dividendimakseid ning 2023. aastal on tulumaksumäär 14% või 20% (14/86 või 20/80 makstavatest netodividendidest). Kontserni Eestis asuvate ettevõtete kogu jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisega seotud potentsiaalset maksukohustust finantsseisundi aruandes ei kajastata. Dividendide maksmisega seotud potentsiaalse maksukohustuse suurus sõltub dividendide väljamakse ajast, summast ja allikatest.

Eestis kehtib dividendide maksustamise kord, mis näeb ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise regulaarsetele kasumijaotistele. Madalamat maksumäära võib rakendada, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Jaotatava kasumi osa, mis ületab seda piirmäära, maksustatakse jätkuvalt 20% tulumaksumääraga.

Madalamat maksumäära saab rakendada dividendidele, mida jaotatakse 2019. aastal või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Kuna aga füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt tuleb täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu, ei vähenda muudatus füüsilisest isikust aktsionäride maksukoormust.

Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 20.

Kontserni ettevõtted Küprosel

Küprose tulumaksuseaduse kohaselt ei ole Küprosel registreeritud laevandusettevõtete puhaskasum ja nende ettevõtete poolt makstavad dividendid maksustatavad tulumaksuga, kui nende poolt opereeritavad laevad on registreeritud Küprose laevaregistris ja/või nad ei tegutse Küprosel. Seega ei esine ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisbaaside ja raamatupidamisväärtuste vahel, millest võiks tuleneda edasilükkunud tulumaks.

Muud kontserni välismaised ettevõtted ja püsivad tegevuskohad

Vastavalt muude riikide tulumaksuseadustele on ettevõtte puhaskasum ja püsiva tegevuskoha kasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseadustes sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, tasumisele kuuluva tulumaksuga maksustatav nendes riikides, kus kontserni ettevõtted ja püsivad tegevuskohad on registreeritud (vt lisa 6).

Tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse lühiajaliste kohustuste all ja edasilükkunud tulumaks põhivara või pikaajaliste kohustuste all.

3.9. Segmendiaruandlus

Kontsern määratleb ja esitab tegevussegmente kontserni juhatusele (kes on äritegevust puudutavate otsuste langetaja) esitatava sisemise informatsiooni alusel. Tegevussegment on kontserni osa, mis oma majandustegevusega võib teenida müügitulusid ja kanda kulusid (sealhulgas müügitulusid ja kulusid, mis on seotud kontserni teiste osadega sõlmitud tehingutega). Kõigi tegevussegmentide, mille kohta on olemas eraldi finantsteave, äritulemused vaatab regulaarselt läbi kontserni juhatus, et võtta vastu otsused segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi majandustulemusi.

Segment on kontserni eristatav üksus, mis tegeleb kas toodete valmistamise või teenuste osutamisega teatud majanduskeskkonnas (geograafiline segment) või omavahel seotud toodete valmistamise või teenuste osutamisega (ärisegment) ning mille riskid ja rentaablus erinevad teiste segmentide riskidest ja rentaablusest.

Segmendiaruandlus esitatakse kontserni geograafiliste segmentide (liinide) kaupa.

Segmentidevahelises hinnakujunduses lähtutakse turuväärtusele vastavatest hindadest.

Segmendi kulu on segmendi äritegevusest tulenev otseselt segmendiga seostatav kulu ja see osa kontserni kuludest, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada, sealhulgas kulud, mis on seotud müügiga kontsernivälistele klientidele, ja kulud, mis on seotud tehingutega kontserni muude segmentidega. Segmendi kulu ei hõlma üldhalduskulusid, intressikulu, tulumaksukulu ega muid kulusid, mis tekivad kontserni tasandil ja on seotud kontserni kui tervikuga. Kontserni tasandil segmendi eest kantud kulud jagatakse segmendile põhjendatud alustel, kui kulud on seotud segmendi äritegevusega ja neid saab otseselt seostada segmendiga või segmendile jagada.

Juhatusele esitatavate segmendi tulemuste hulka arvatakse nii otseselt segmendiga seostatavad tulemused kui ka tulemused, mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Segmendi varad on äritegevuses kasutatavad varad, mida segment oma äritegevuses kasutab ja mida saab otseselt segmendiga seostada või põhjendatud alustel segmendile jagada. Segmendi varade hulka ei kuulu varad, mida kasutatakse kontserni üldvajadusteks või peakontori jaoks või mida ei saa otseselt segmendile jagada. Segmendi varade hulka kuuluvad ka äritegevuses kasutatavad varad, mida kasutavad ühiselt kaks või enam segmenti, kui on olemas põhjendatud alus varade jagamiseks.

Segmendi kohustused on kohustused, mis tulenevad segmendi äritegevusest ja mida saab otseselt segmendiga seostada või mida saab põhjendatud alustel segmendile jagada.

Kulud, varad ning kohustused, mis ei ole segmendiga otseselt seotud või mida ei saa segmendile jagada, kajastatakse kontserni jagamatute kulude, varade ja kohustustena.

Segmendi investeeringud hõlmavad majandusaasta kõiki kulusid, mis on seotud materiaalse põhivara ja immateriaalse vara (v.a firmaväärtus) soetamisega.

3.10. Õiglase väärtuse kindlaksmääramine

Laevad (3. tase)

Laevade turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutab kontsern sõltumatuid hindajaid. Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse hindajate määratud väärtuse ja stressitingimustes toimuva müügi korral määratud väärtuse kaalutud keskmist. Ümberhindamist ei tehta, kui arvutatud õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahe on ebaoluline. Ümberhindluse sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, on vajalik ümberhindamine.

Mittetuletisinstrumentidest finantskohustused (1. ja 2. tase)

Avalikustamise eesmärgil kindlaks määratav õiglane väärtus arvutatakse tulevaste põhisummast ja intressidest tekkivate rahavoogude nüüdisväärtuse alusel, mida diskonteeritakse aruandekuupäeva turu intressimääraga.

3.11. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele esitatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded (st kasumi- ja muu koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, üheskoos: põhiaruanded) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. AS-i Tallink Grupp konsolideerimata põhiaruanded on esitatud lisas 26 "Emaettevõtte põhiaruanded". Need aruanded on koostatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega samu arvestuspõhimõtteid ja hindamisaluseid kasutades, välja arvatud tütarettevõtetesse tehtud investeeringud, mis on emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuses.

Lisa 4 Segmendiaruandlus

Kontserni tegevusvaldkondade korraldamine ja juhtimine toimub eraldi vastavalt eri turgude olemusele. Seisuga 31. detsember 2023 olid kontserni ärisegmendid järgmised:

→ Eesti Soome liin: 3 laeva (31. detsember 2022: 3 laeva)
→ Eesti Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2022: 3 laeva)
→ Soome Rootsi liinid: 3 laeva (31. detsember 2022: 3 laeva)
→ Muu segment
- kontserni väljaprahitud laevad: 5 laeva (31. detsember 2022: 6 laeva)¹
- ajutiselt seisvad laevad: 1 laev (31. detsember 2022: mitte ühtegi) 2
- Eestis asuvad hotellid: 3 hotelli (31. detsember 2022: 3 hotelli)
- Lätis asuvad hotellid: 1 hotell, taasavati 2023. aasta kevadel (31. detsember 2022: 1 hotell, tegevus peatatud)
- Eestis asuvad kauplused: 5 kauplust (31. detsember 2022: 5 kauplust)
- veebipood: 1 pood (31. detsember 2022: 1 pood)
- Eestis asuvad restoranid: 10 restorani (31. detsember 2022: 10 restorani)
- Lätis asuvad restoranid: 7 restorani (31. detsember 2022: 5 restorani)
- Leedus asuvad restoranid: 6 restorani (31. detsember 2022: 5 restorani)

¹ Kuna laevade prahtimine ei ole kontserni põhitegevus, kajastatakse välja prahitud laevu muus segmendis.

² Selles kategoorias seisuga 31. detsember 2023 näidatud laev on üks 6 laevast, mis oli seisuga 31. detsember 2022 välja prahitud.

Järgmistes tabelites on esitatud 31. detsembril 2023 ja 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta andmed kontserni müügitulu ja kasumi ning teatud varade ja kohustuste kohta avalikustatavate segmentide kaupa.

Geograafilised segmendid – vara asukoha alusel

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2023
Müük kontsernivälistele klientidele	297 977	90 755	257 080	189 513	0	835 325
Segmentidevaheline müük	0	0	0	6 485	-6 485	0
Müügitulu	297 977	90 755	257 080	195 998	-6 485	835 325
Segmendi tulem	78 961	4 471	23 763	54 477	0	161 672
Jagamatud kulud						-48 368
Finantskulud/-tulud kokku						-35 532
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum						-75
Kasum/-kahjum enne tulumaksu						77 697
Tulumaks						1 175
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum						78 872
Segmendi varad	639 044	153 400	305 854	395 413	-375	1 493 336
Jagamatud varad						61 885
Varad						1 555 221
Segmendi kohustused	29 037	10 615	49 317	106 387	-375	194 981
Jagamatud kohustused						574 486
Kohustused						769 467
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	1 469	3 621	12 649	4 952	0	22 691
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse						2 942
segmendi immateriaalsesse varasse	0	0	0	411	0	411
jagamatusse immateriaalsesse varasse						2 087
Materiaalse põhivara amortisatsioon	14 090	8 273	20 477	46 882	0	89 722
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon						4 913
Immateriaalse vara amortisatsioon	635	200	548	460	0	1 843
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon						4 746

AS-i Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2023 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Eesti-Soome liinid	Eesti-Rootsi liinid	Soome-Rootsi liinid	Muu	Segmentide vaheline elimineerimine	Kokku
2022
Müük kontsernivälistele klientidele	277 806	76 835	274 314	142 432	0	771 387
Segmentidevaheline müük	0	0	0	4 997	-4 997	0
Müügitulu	277 806	76 835	274 314	147 429	-4 997	771 387
Segmendi tulem	51 664	-10 997	-941	34 948	0	74 674
Jagamatud kulud						-37 001
Finantskulud/-tulud kokku						-24 656
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum						-90
Kasum/-kahjum enne tulumaksu						12 927
Tulumaks						1 008
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum						13 935
Segmendi varad	570 069	157 184	317 380	511 676	-462	1 555 847
Jagamatud varad						135 795
Varad						1 691 642
Segmendi kohustused	28 657	9 843	54 194	128 257	-462	220 489
Jagamatud kohustused						764 222
Kohustused						984 711
Investeeringud
segmendi materiaalsesse põhivarasse	255 101	4 829	2 295	9 327	0	271 552
jagamatusse materiaalsesse põhivarasse						-70 680
segmendi immateriaalsesse varasse	40	0	103	698	0	841
jagamatusse immateriaalsesse varasse						1 609
Materiaalse põhivara amortisatsioon	15 869	9 890	23 640	36 696	0	86 095
Jagamatu materiaalse põhivara amortisatsioon						5 121
Immateriaalse vara amortisatsioon	559	259	563	336	0	1 717
Jagamatu immateriaalse vara amortisatsioon						5 203

Müügitulu teenuste ja kaupade kaupa

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Liinid 2023	Muu 2023	Kokku 2023	Liinid 2022	Muu 2022	Kokku 2022
Müügitulu kliendilepingutest
Müük laevades ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes	325 789	65 209	390 998	323 958	54 205	378 163
Piletimüük	217 502	0	217 502	191 920	0	191 920
Kaubaveoteenuse müük	91 007	0	91 007	103 183	0	103 183
Majutuse müük	0	15 009	15 009	0	11 325	11 325
Muu	5 435	8 116	13 551	3 573	11 094	14 667
Müügitulu kliendilepingutest kokku	639 733	88 334	728 067	622 634	76 624	699 258
Müügitulu muudest allikatest
Tulu laevade prahtimisest	0	101 179	101 179	0	65 808	65 808
Muu	6 079	0	6 079	6 321	0	6 321
Müügitulu muudest allikatest kokku	6 079	101 179	107 258	6 321	65 808	72 129
Kontserni müügitulu kokku	645 812	189 513	835 325	628 955	142 432	771 387

Lepingutest tulenevad saldod

Järgmises tabelis on esitatud teave klientidega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete, varade ja kohustuste kohta.

Tuhandetes eurodes	31. detsember 2023	31. detsember 2022
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	31 766	31 380
Kliendilepingu kohustused
Club One boonuspunktid	7 508	7 016
Ettemakstud müügitulu	27 280	37 206
Kliendilepingu kohustused kokku	34 788	44 222

Lepingulised kohustused on tekkinud klientide ettemaksetest ja lojaalsusprogrammi lunastamata boonuspunktidest. Boonuspunkte kajastatakse müügituluna siis, kui kliendid neid lunastavad. See peaks toimuma järgmise kahe aasta jooksul. 2023. aastal kajastati aruandeperioodi müügitulus 34 633 tuhat eurot, mis seisuga 31. detsember 2022 oli kajastatud lepinguliste kohustustena (2022: 20 209 tuhat eurot).

Lisa 5 Tegevuskulud ja finantstulud/-kulud

Müüdud kaupade ja teenuste kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Müüdud kaupade kulud	-170 561	-160 556
Personalikulud	-131 729	-120 018
Kütusekulud	-97 189	-144 141
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-89 562	-85 894
Sadama- ja stividoritasud	-69 943	-77 198
Laevade opereerimiskulud	-53 584	-51 607
Muud kulud	-12 960	-12 348
Reisipakettide kulud	-5 963	-6 155
Müüdud kaupade ja teenuste kulud kokku	-631 491	-657 917

Müügi- ja turunduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Reklaamikulud	-15 396	-14 811
Personalikulud	-21 470	-19 580
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-2 003	-1 918
Muud kulud	-3 293	-2 487
Müügi- ja turunduskulud kokku	-42 162	-38 796

Üldhalduskulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Personalikulud	-27 757	-23 255
Amortisatsioon (lisad 14, 15)	-9 659	-10 324
Muud kulud	-14 985	-13 976
Üldhalduskulud kokku	-52 401	-47 555

Aruandeperioodil kajastati muude kulude all AS-i Tallink Grupp audititasusid summas 113 tuhat eurot (2022: 87 tuhat eurot).

Müüdud kaupade ja teenuste kulude, müügi- ja turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus kajastatud personalikulude jaotus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Palgakulud	-161 289	-148 934
Sihtfinantseerimine	27 979	32 519
Sotsiaalmaksukulud	-46 328	-44 592
Koolituskulud	-845	-549
Muud personalikulud	-473	-1 297
Personalikulud kokku	-180 956	-162 853

Aruandeperioodil kajastati müüdud kaupade ja teenuste kulude vähendusena sihtfinantseerimised summas 27 979 tuhat eurot, mis olid seotud Eesti, Soome ja Rootsi meremeeste töötasudega (2022: 32 519 tuhat eurot). Sihtfinantseeringute saamine tuleneb seadustest.

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on kajastatud lisas 9.

Kasumis või kahjumis kajastatud finantstulud ja -kulud

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Tulu muudelt finantsvaradelt	1 332	215
Finantstulud kokku	1 332	215
Puhaskahjum valuutakursi muutustest	-242	-34
Intressikulu finantskohustustelt, mida mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses	-34 389	-22 447
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 233	-2 390
Finantskulud kokku	-36 864	-24 871
Finantstulud ja -kulud kokku	-35 532	-24 656

Lisa 6 Tulumaks

Tulumaks koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksust ja edasilükkunud tulumaksust.

Rootsi, Soome, Saksamaa, Singapuri ja Venemaa (tegevuseta ettevõte) tütarettevõtted ning Poola filiaal

Vastavalt Rootsi, Soome, Saksamaa, Singapuri, Poola ja Venemaa (tegevuseta ettevõte) maksuseadustele on ettevõtte puhaskasum, mida on korrigeeritud vastava riigi tulumaksuseaduses sätestatud ajutiste ja püsivate erinevustega, maksustatav tulumaksuga Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Singapuris ja Venemaal (tegevuseta ettevõte). Seisuga 31. detsember 2023 oli maksumäär Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Poolas 19%, Singapuris 17% ja Venemaal 20% (tegevuseta ettevõte) (31. detsember 2022: Soomes 20%, Rootsis 20,6%, Saksamaal 15%, Poolas 19%, Singapuris 17% ja Venemaal 20% (tegevuseta ettevõte)).

Tulumaksukulu

Kontserni 31. detsembril lõppenud majandusaasta tulumaksukulu põhikomponendid on järgmised:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Soome tütarettevõtted	0	-178
Muud tütarettevõtted	-5	1
Eesti tütarettevõtted ja emaettevõte	1 180	1 185
Aruandeperioodi tulumaksutulu	1 175	1 008
Rootsi tütarettevõtted	-414	-353
Soome tütarettevõtted	414	353
Edasilükkunud tulumaksu kulu	0	0
Tulumaksutulu kokku	1 175	1 008

Tegeliku maksumäära võrdlus

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	%	2022	%
Kasum enne tulumaksu	77 697		12 927
Välisriikides tasumisele kuuluva tulumaksu tulu	1 175	1,51%	1 008	7,80%
Kajastatud maksukahjumi muutus	-583	-0,75%	-583	-4,51%
Ajutiste erinevuste muutus	583	0,75%	583	4,51%
Tulumaksutulu	1 175	1,51%	1 008	7,80%

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused

Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola, Singapuri ja Venemaa (tegevuseta ettevõte) seaduste kohaselt on maksuarvestuses lubatud kasutada kõrgemaid amortisatsioonimäärasid ning sellega maksude maksmist edasi lükata. Edasilükkamisi kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustusena. Soome ja Rootsi tütarettevõtetel on ka edasikantavad maksukahjumid, mis võetakse arvesse edasilükkunud tulumaksu vara arvutamisel.

Edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused tulenevad järgnevast

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Varad 2023	Kohustused 2023	Varad 2022	Kohustused 2022
Edasikantud maksukahjum¹	23 292	0	23 875	0
Immateriaalne vara	0	-1 452	0	-2 035
Tulumaksuvarad/-kohustused	23 292	-1 452	23 875	-2 035
Varade ja kohustuste tasaarvestus	-1 452	1 452	-2 035	2 035
Tulumaksuvarad	21 840	0	21 840	0

¹ Edasilükkunud tulumaksu varana on kajastatud edasikantud maksukahjumeid summas 22 630 tuhat eurot (2022: 22 799 tuhat eurot) Soomes ja summas 662 tuhat eurot (2022: 1 076 tuhat eurot) Rootsis. Kajastatud Soome maksukahjumid aeguvad aastatel 2028–2032 (2022: 2028–2032), Rootsi maksukahjumitel aegumistähtaega ei ole. Hindamisebakindluse tõttu ei ole kajastatud Soome tütarettevõtte enne 2028. aastat aeguvaid maksukahjumeid. Seisuga 31. detsember 2023 ulatusid sellised kajastamata maksukahjumid 108 443 tuhande euroni (31. detsember 2022: 161 814 tuhande euroni).

Kontsern on edasilükkunud tulumaksu varasid kajastanud summas, mille ulatuses edasikantud maksukahjumeid tulevaste prognoositavate maksustavate kasumitega tasaarvestatakse. Hinnangute aluseks on Soome tegevusvaldkondade äriplaan aastaks 2024 ja järgnevateks perioodideks. Arvutustes kasutatud Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär aastatel 2024–2033 oli 1,0–11,5% ja kulude kasvumäär oli 1,0–5,6% (31. detsember 2022: aastatel 2023–2032 oli Soome tegevusvaldkondade müügitulu kasvumäär 1,0–7,0% ja kulude kasvumäär 1,0–7,1%).

Kajastatud edasilükkunud tulumaksu vara väärtuse tundlikkus prognoositud tulevaste maksustavate kasumite peamiste eelduste suhtes on järgmine: 1) aastate 2024-2033 müügitulu keskmise kasvumäära muutus +/-10 protsendipunkti muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt +2 151 tuhande euro/-2 739 tuhande euro võrra; 2) aastate 2024–2033 keskmiste ärikulude kasvumäära +/-3-protsendipunktine muutus müügitulu suhtes muudaks kajastatud maksuvarade väärtust vastavalt -244 tuhande euro/+2 151 tuhande euro võrra.

Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustuste muutus

	Kajastatud 2023
Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	Saldo 2023	kasumis	Saldo 2022
Edasikantud maksukahjum	23 292	0	23 875
Immateriaalne vara	-1 452	0	-2 035
Edasilükkunud tulumaksu varad	21 840	0	21 840

Lisa 7 Aktsiakasum

Aktsiakasumi arvutamiseks jagatakse lihtaktsionäridele kuuluv majandusaasta puhaskasum või -kahjum majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmise arvuga.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes	2023	2022
Emiteeritud aktsiad	743 569	743 569
Käibelolevad aktsiad	743 569	743 569

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (tuhandetes)	743 569	743 569
Aktsiaoptsioonide mõju	716	0
Majandusaasta jooksul käibel olnud lihtaktsiate kaalutud keskmine arv (lahustatud, tuhandetes)	744 285	743 569
Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum	78 872	13 935
Aktsiakasum (eurodes)	0,106	0,019
Lahustatud aktsiakasum (eurodes)	0,106	0,019

Lisa 8 Raha ja raha ekvivalendid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Sularaha pangas ja kassas	40 173	42 883
Raha teel	767	411
Lühiajalised hoiused	981	71 641
Raha ja raha ekvivalendid kokku	41 921	114 935

Raha pangas teenib muutuva intressimääraga intressi, intressiarvestus on päevapõhine. 2023. aastal jäid intressid vahemikku 0,00-3,80%, sh lühiajalistel hoiustel (2022: 0,00-1,75%).

Lühiajalised hoiused on üleööhoiused tähtajaga 1. jaanuar 2024.

Kontserni valuutariskid on avalikustatud lisas 24.

Lisa 9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Nõuded ostjate vastu	17 984	20 384
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus	-534	-481
Sihtfinantseerimine	12 859	9 123
Nõuded seotud osapoolte vastu	30	43
Muud nõuded	1 427	2 311
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku	31 766	31 380

Aruandeperioodil kanti kulusse ebatõenäoliselt laekuvaid ja lootusetuid nõudeid ostjate vastu summas 71 tuhat eurot (2022: 153 tuhat eurot).

Kontserni nõuete (välja arvatud sihtfinantseerimisega seotud nõuete) krediidi- ja valuutariskid on avalikustatud lisas 24. Täiendav teave sihtfinantseerimise kohta on esitatud lisas 5.

Lisa 10 Ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Ettemakstud kulud	5 209	6 462
Maksude ettemaksed	2 452	2 917
Ettemaksed kokku	7 661	9 379

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Maksude ettemaksed
Käibemaks	1 507	2 049
Muud ettemaksed	945	868

Ettemakstud kulud koosnevad peamiselt ettemakstud kindlustusmaksetest.

Lisa 11 Varud

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Tooraine (peamiselt kütus)	4 520	4 681
Müügiks ostetud kaubad	36 891	35 284
Varud kokku	41 411	39 965

Kütusehinna risk

Kontsern on avatud kütusehinna riskile, kuna osa kütusest laevade tarvis ostetakse turuhinnaga. Vt täpsemalt lisast 24.

Lisa 12 Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil 34% osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektis Tallink Takso AS, mille asukohariik on Eesti (seisuga 31. detsember 2022: 34%).

Tuhandetes eurodes	2023	2022
Investeeringud majandusaasta alguses	75	165
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum	-75	-90
Investeeringud majandusaasta lõpus	0	75

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjekti Tallink Takso AS-i põhinäitajad on esitatud all. Näitajad 31. detsembril 2023 lõppenud aasta kohta on auditeerimata (Tallink Takso AS-il puudub auditeerimiskohustus). Arvandmed kajastavad kõiki sidusettevõtte varasid ja kohustusi ning tulemit.

Tuhandetes eurodes	Käibevara	Põhivara	Vara kokku	Lühiajalised kohustused	Pikaajalised kohustused	Kohustused kokku
Seisuga 31. detsember 2023	250	194	444	438	7	445
Seisuga 31. detsember 2022	293	267	560	325	14	339
Tuhandetes eurodes			Müügitulud	Kulud	Kahjum	Omakapital

31. detsembril 2023 lõppenud aasta kohta			2 359	2 569	-210	-1

Lisa 13 Muud pikaajalised finantsvarad ja ettemaksed

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Omakapitaliinstrumendid	177	177
Muud nõuded	324	332
Ettemakstud kulud	4 293	3 113
Muud finantsvarad kokku	4 794	3 622

Lisa 14 Materiaalne põhivara

Tuhandetes eurodes	Maa ja ehitised	Laevad¹	Masinad ja seadmed	Kasutus õiguse varad	Pooleliolev põhivara	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	2 785	1 287 715	47 932	96 504	3 350	1 438 286
Ostud ja parendused	0	317	10 349	8 917	15 044	34 627
Ümberliigitamine	0	12 122	1 949	0	-14 071	0
Müük ja mahakandmine	0	-360	-176	-78	0	-614
Aruandeperioodi amortisatsioon	-229	-61 645	-14 898	-17 863	0	-94 635
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2023	2 556	1 238 149	45 156	87 480	4 323	1 377 664
Seisuga 31. detsember 2023
Raamatupidamislik brutomaksumus	10 065	1 916 638	141 335	164 130	4 323	2 236 491
Akumuleeritud amortisatsioon	-7 509	-678 489	-96 179	-76 650	0	-858 827

Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	1 582	1 082 535	50 472	108 809	79 955	1 323 353
Ostud ja parendused	1 388	175 893	7 152	8 245	16 362	209 040
Ümberliigitamine	0	87 152	5 892	0	-92 967	77
Müük ja mahakandmine	0	-2 587	-159	-222	0	-2 968
Aruandeperioodi amortisatsioon	-185	-55 278	-15 425	-20 328	0	-91 216
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	2 785	1 287 715	47 932	96 504	3 350	1 438 286
Seisuga 31. detsember 2022
Raamatupidamislik brutomaksumus	10 065	1 908 961	131 139	156 638	3 350	2 210 153
Akumuleeritud amortisatsioon	-7 280	-621 246	-83 207	-60 134	0	-771 867

¹Ostud ja parendused ning ümberliigitamine hõlmavad shuttle-laeva MyStari üleandmist kogumaksumusega 252 027 tuhat eurot 2022. aastal.

Kasutusõiguse varade jagunemine vastavalt materiaalse põhivara klassidele

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504
Lisandumised	8 915	2	8 917
Müük ja mahakandmine	-76	-2	-78
Aruandeperioodi amortisatsioon	-17 524	-339	-17 863
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2023	87 022	458	87 480
Seisuga 31. detsember 2023
Raamatupidamislik brutomaksumus	162 672	1 458	164 130
Akumuleeritud amortisatsioon	-75 650	-1 000	-76 650

Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809
Ostud ja parendused	7 548	697	8 245
Müük ja mahakandmine	-184	-38	-222
Aruandeperioodi amortisatsioon	-19 997	-331	-20 328
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504
Seisuga 31. detsember 2022
Raamatupidamislik brutomaksumus	154 910	1 728	156 638
Akumuleeritud amortisatsioon	-59 203	-931	-60 134

Kasutusõiguse varade väärtuse languse testimine

Kontserni kasutusõiguse varasid mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Aruandeperioodi lõpus hindab kontsern, kas esineb märke väärtuse langusest.

Seisuga 31. detsember 2023 testiti diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades tegutsevate hotellide kasutusõiguse varade kaetavat väärtust (bilansiline jääkmaksumus 57 783 tuhat eurot), et tuvastada võimalikku väärtuse langust. Testimiseks kasutas kontsern 2024. aasta üksikasjalikku eelarvet ning aastate 2025–2032 strateegilist müügitulu, kulude ja investeerimistegevuse prognoosi (2022: üksikasjalik eelarve 2023. aastaks ja strateegiline prognoos aastateks 2024–2032). Aastate 2024–2032 arvutustes kasutati Eesti hotellide puhul müügitulu liitkasvumäära 2,5%–14,6% ja ärikulude liitkasvumäära 1,5%– 5,1% (2022: aastate 2024–2032 arvutustes kasutati müügitulu kasvumäära 1,7%–7,3% ja ärikulude kasvumäära 2,5%–14,3%). Aastate 2024–2025 jaoks kasutati kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastate 2026–2032 jaoks kapitali kaalutud keskmist hinda 7,58% (2022: 10,0% aastate 2023–2024 jaoks ja 7,03% aastate 2025–2032 jaoks). Läti hotell avati uuesti 2023. aasta aprillis; testiperioodi 2024–2030 jaoks kasutatud müügitulu kasvumäär oli 2,7%–100,1% ja ärikulude kasvumäär 1,7%–17,3% (2022: aastate 2024–2030 müügitulu kasvumäär oli 1,7%–26,3% ja ärikulude kasvumäär 2,7%–8,8%). Läti hotelli puhul kasutati aastate 2024–2025 jaoks kapitali kaalutud keskmist hinda 10,0% ja aastate 2026–2030 jaoks kapitali kaalutud keskmist hinda 8,14% (2022: 10,0% aastate 2023–2024 jaoks ja 7,48% aastate 2025– 2030 jaoks).

Väärtuse langus kajastatakse juhul, kui varade raamatupidamisväärtus ületab kaetavat väärtust. Juhtkonna hinnangul ei olnud varade raamatupidamisväärtuse ja õiglase väärtuse vahel 31. detsembri 2023. aasta seisuga (nagu ka 31. detsembri 2022. aasta seisuga) olulisi erinevusi.

Laevade ümberhindlus

Kontserni laevu kajastatakse ümberhinnatud summas, mis määratakse kindlaks aruandeperioodi lõpus mõõdetud õiglase väärtuse alusel.

Laevade õiglase väärtuse määramiseks kasutas kontsern kolme sõltumatut hindajat. Õiglase väärtuse määramisel kasutati turuinfole tuginevaid, peamiselt mittejälgitavaid sisendeid (õiglase väärtuse hierarhia 3. tase). Prahitud laevade puhul võtab kontserni juhtkond vajaduse korral arvesse ka eeldatavaid rahavoogusid. Järgmises tabelis on kajastatud laevade õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud hindamistehnikad ning olulised mittejälgitavad sisendid.

Turuvõrdluse metoodika, kulumeetod: Sõltumatud hindajad kasutavad mõlemat meetodit, tehes turuvaatlusi ja uurides samasuguste kasutatud laevade müügitehinguid ning analüüsides üldist nõudlust konkreetse laeva järele maailma eri paikades. Lisaks vaatavad hindajad, kui palju laeva ehitamine maksma läks, arvates sellest maha põhjendatud amortisatsioonikulu, ning missugused on samasuguste uute laevade ehitushinnad.

Hindamistehnika Olulised mittejälgitavad sisendid

Samasuguste laevade müügihinnad Konkreetsete laevade nõudluse tase Laevade ehitushinnad Laevade hooldus- ja remonditööde programm

Ümberhindamiste sagedus sõltub laevade õiglase väärtuse muutustest, mida hinnatakse iga majandusaasta lõpus. Kui laeva õiglane väärtus erineb oluliselt tema raamatupidamisväärtusest, tehakse uus ümberhindlus. Juhtkonna hinnangul ei olnud seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 õiglase väärtuse ja raamatupidamisväärtuse vahel olulisi erinevusi.

Viimastel aastatel laevade opereerimist mõjutanud pandeemia ja Ukraina sõja tõttu ei ole turg likviidne ning sellise tonnaažiga laevade segmendis tehakse tehinguid väga vähe. Seetõttu tuleb hindamist käsitada ebakindlana. Sõltuvalt sellest, kuidas olukord muutub ja millal reisijatevedu täielikult taastub, korrigeeritakse hindamistulemusi lühiajalises perspektiivis. Juhtkonna hinnangul on seda liiki vara ostjatel üldjuhul pikaajalised kavatsused ja plaane tehakse 20–30 aastaks ette, mistõttu võimalikke turukõikumisi tuleb vaadelda ajutistena.

Kui laevade väärtust oleks mõõdetud soetusmaksumuses, oleksid nende raamatupidamisväärtused olnud järgmised:

Seisuga 31. detsember 2023	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	2 039 309
Akumuleeritud amortisatsioon	-832 477
Raamatupidamislik netomaksumus	1 206 832

Seisuga 31. detsember 2022	Tuhandetes eurodes
Soetusmaksumus	2 031 631
Akumuleeritud amortisatsioon	-777 280
Raamatupidamislik netomaksumus	1 254 351

Seoses iga-aastase ülekandmisega ümberhindluse reservist jaotamata kasumisse (üle kantakse vara ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning vara algsel soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahe) vähendati seisuga 31. detsember 2023 ümberhindluse reservi 2 047

tuhande euro võrra (2022: 2 047 tuhande euro võrra) ning jaotamata kasumit suurendati sama summa võrra.

Seisuga 31. detsember 2023 olid kontserni pangalaenude tagatiseks seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid laevadele raamatupidamisväärtusega 1 238 149 tuhat eurot (2022: 1 267 423 tuhat eurot). Vt ka lisa 16.

Lisa 15 Immateriaalne vara

Tuhandetes eurodes	Firmaväärtus¹	Kaubamärk²	Muu³	Lõpetamata varad	Kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	11 066	10 174	10 045	538	31 823
Ostud ja parendused	0	0	598	1 900	2 498
Ümberliigitamine	0	0	1 778	-1 778	0
Müük ja mahakandmine	0	0	0	-61	-61
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-3 673	0	-6 589
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2023	11 066	7 258	8 748	599	27 671
Seisuga 31. detsember 2023
Soetusmaksumus	11 066	58 288	38 698	599	108 651
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-51 030	-29 950	0	-80 980

Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	11 066	13 090	11 426	711	36 293
Ostud ja parendused	0	0	167	2 360	2 527
Ümberliigitamine	0	0	2 456	-2 533	-77
Aruandeperioodi amortisatsioon	0	-2 916	-4 004	0	-6 920
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	11 066	10 174	10 045	538	31 823
Seisuga 31. detsember 2022
Soetusmaksumus	11 066	58 288	44 071	538	113 963
Akumuleeritud amortisatsioon	0	-48 114	-34 026	0	-82 140

Immateriaalse vara grupid

¹ Firmaväärtus summas 11 066 tuhat eurot on seotud Eesti–Soome liini segmendiga. Eesti–Soome liiniga seotud firmaväärtuse languse testis kasutati kaetava väärtuse määramiseks kasutusväärtust. Juhtkond arvutas kasutusväärtuse viie aasta fikseeritud rahavoogude põhjal, kasutades diskontomäära 7,58% (2022: 7,60%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

² Seoses Silja Oy Ab omandamisega 2006. aastal võeti arvele kaubamärk väärtusega 58 288 tuhat eurot. Kaubamärgi õiglane väärtus omandamise kuupäeval määrati kindlaks litsentsitasu meetodil. Seisuga 31. detsember 2023 oli kaubamärgi järelejäänud amortisatsiooniperiood 2,5 aastat.

Seisuga 31. detsember 2023 viidi läbi kaubamärgi kaetava väärtuse test. Selleks kasutati keskmist aastast müügitulu kasvumäära 1,3% (2022: 1,6%), litsentsitasu määra 2,25% (2022: 2,25%) ja omakapitali diskontomäära 10,8% (2022: 11,2%). Vara väärtuse langust ei tuvastatud.

³ Muud immateriaalsed varad koosnevad peamiselt litsentsidest ja IT-tarkvara arenduskuludest. Litsentsid on piiratud kasuliku elueaga ning neid amortiseeritakse 5 kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalsete varade amortisatsioon kajastatakse kasumis või kahjumis müüdud kaupade ja teenuste kulude, turunduskulude ja üldhalduskulude koosseisus.

Lisa 16 Intressikandvad võlakohustused

Seisuga 31. detsember 2023, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2024-2026	68	58	126
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	2024-2033	18 136	76 282	94 418
Pikaajalised pangalaenud	2024-2034	85 893	468 820	554 713
Võlakohustused kokku		104 097	545 160	649 257
Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes	Tähtaeg	Lühiajaline osa	Pikaajaline osa	Võlakohustused kokku
Rendikohustused	2023-2024	67	10	77
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	2023-2033	20 958	86 137	107 095
Arvelduskrediit		15	0	15
Pikaajalised pangalaenud¹	2023-2034	144 009	602 318	746 327
Võlakohustused kokku

¹ Pikaajalised pangalaenud sisaldavad laenu SA-lt Kredex summas 100 000 tuhat eurot.

Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused kajastatakse finantsseisundi aruandes IFRS 16 kohaselt. Seisuga 31. detsember 2023 oli kasutusõiguse varadega seotud rendikohustuste kaalutud keskmine intressimäär 2023. aastal 2,3% (2022: 2,2%).

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil õigus kasutada arvelduskrediiti kuni 75 000 tuhat eurot (2022: 135 000 tuhat eurot). Arvelduskrediitide tagatiseks on seatud kommertspant 20 204 tuhat eurot (2022: 20 204 tuhat eurot) ja laevahüpoteegid (vt lisa 14). Seisuga 31. detsember 2023 oli kasutuses olevate arvelduskrediitide saldo null eurot (2022: 15 tuhat eurot). Arvelduskrediitide kaalutud keskmine efektiivne intressimäär oli EURIBOR+2,63% (2022: EURIBOR+2,91%).

Pikaajalised pangalaenud on väljastatud eurodes. Kontsernil on fikseeritud ja ujuva intressimääraga laenulepinguid. Seisuga 31. detsember 2023 oli pikaajaliste pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär (sh EURIBOR-i komponent) 4,37% (2022: 4,07%).

Seisuga 31. detsember 2023 oli AS Tallink Grupp seoses laevu omavatele tütarettevõtetele antud laenudega andnud garantiisid pankadele Nordea Bank Finland Plc ja KfW IPEX-Bank GmbH. Seisuga 31. detsember 2023 oli selliste laenude raamatupidamisväärtus 260 056 tuhat eurot (2022: 404 462 tuhat eurot; garantiid anti pankadele Nordea Bank Finland Plc, KfW IPEX-Bank GmbH ja Põhjamaade Investeerimispank). Laevu omavad tütarettevõtted on seoses AS-ile Tallink Grupp antud laenudega andnud garantiisid pangale Nordea Bank Abp, filial i Norge. Seisuga 31. detsember 2023 oli selliste laenude raamatupidamisväärtus 294 657 tuhat eurot (31. detsember 2022: 341 865 tuhat eurot; garantiid

anti pankadele Nordea Bank Abp ja Swedbank AS ning SA-le KredEx). Laenude esmaseks tagatiseks on välismaistele tütarettevõtetele kuuluvad laevad ja tütarettevõtete aktsiatele seatud pant.

Kontsern on andnud vastugarantiid kommertspankadele, kes on kontserni üksuste kasuks väljastanud garantiid peamiselt valitsusasutusele, et tagada kontserni igapäevane äritegevus. Seisuga 31. detsember 2023 oli selliste garantiide kogusumma 7 624 tuhat eurot (2022: 7 132 tuhat eurot). Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja juhtkonna hinnangute kohaselt ei muutu eeldatavasti ükski neist tegelikuks kohustuseks.

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme. 2023. aasta jooksul ja seisuga 31. detsember 2023 täitis kontsern kõiki pankadega kokku lepitud eritingimusi.

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused

				Kasutusõiguse
Tuhandetes eurodes	Panga arvelduskrediit	Pikaajalised pangalaenud	Rendi kohustused	varade kohustused	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2022	15	746 327	77	107 095	349 477	66 363	290 428	1 559 782
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	59 972	0	0	0	0	0	59 972
Laenude tagasimaksed	0	-251 431	0	0	0	0	0	-251 431
Arvelduskrediidi muutus	-15	0	0	0	0	0	0	-15
Rendimaksete tasumine	0	0	-26	-21 493	0	0	0	-21 519
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-32 827	-32 827
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-4 455	0	0	0	0	0	-4 455
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	-15	-195 914	-26	-21 493	0	0	-32 827	-250 275
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	2	-31	0	-172	0	-201
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	77	8 917	0	0	0	8 994
Kanne jaotamata kasumist	0	0	0	0	0	2 789	-2 789	0
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	-4	-70	0	0	0	-74
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	2 394	0	0	0	0	0	2 394
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	1 906	0	0	0	0	0	1 906
Aktsiapõhised maksetehingud	0	0	0	0	0	123	0	123
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	32 827	32 827
Kohustustega seotud muutused kokku	0	4 300	73	8 847	0	865	32 085	46 170
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	78 872	78 872
Saldo seisuga 31. detsember 2023	0	554 713	126	94 418	349 477	67 056	368 558	1 434 348

AS-i Tallink Grupp majandusaasta aruanne 2023

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

				Kasutusõiguse
Tuhandetes eurodes	Panga arvelduskrediit	Pikaajalised pangalaenud	Rendi kohustused	varade kohustused	Aktsiakapital	Reservid	Jaotamata kasum	Kokku
Saldo seisuga 31. detsember 2021	180	663 226	116	116 403	349 477	67 930	274 446	1 471 778
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused
Saadud laenud	0	196 290	0	0	0	0	0	196 290
Laenude tagasimaksed	0	-110 055	0	0	0	0	0	-110 055
Arvelduskrediidi muutus	-165	0	0	0	0	0	0	-165
Rendimaksete tasumine	0	0	-31	-17 126	0	0	0	-17 157
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	-23 516	-23 516
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	0	-1 977	0	0	0	0	0	-1 977
Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku	-165	84 258	-31	-17 126	0	0	-23 516	43 420
Valuutakursside muutuste mõju	0	0	-8	-129	0	480	0	343
Kohustustega seotud muutused
Uued rendikohustused	0	0	0	8 245	0	0	0	8 245
Kanne ümberhindluse reservist	0	0	0	0	0	-2 047	2 047	0
Varasemate rendilepingute lõpetamine	0	0	0	-298	0	0	0	-298
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste amortisatsioon	0	1 063	0	0	0	0	0	1 063
Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused	0	-2 220	0	0	0	0	0	-2 220
Makstud intressid	0	0	0	0	0	0	23 516	23 516
Kohustustega seotud muutused kokku	0	-1 157	0	7 947	0	-2 047	25 563	30 306
Omakapitaliga seotud muutused kokku	0	0	0	0	0	0	13 935	13 935
Saldo seisuga 31. detsember 2022	15	746 327	77	107 095	349 477	66 363	290 428	1 559 782

Lisa 17 Rendid

Kontsern kui rentnik

Kontsern rendib hotelli- ja kontorihooneid ning lao-, restorani- ja kauplusepindasid. Rendiperiood on enamasti fikseeritud ja kontsernil on võimalik rendilepingut pikendada. Mõnel juhul tõuseb rendimakse igal aastal ning mõne rendilepinguga on ette nähtud tegevuse tulemustest sõltuvad täiendavad rendimaksed.

Kasutusõiguse varad

Kasutusõiguse varasid kajastatakse materiaalse põhivara koosseisus.

Tuhandetes eurodes	Ehitised ja ruumid	Masinad ja seadmed	Kasutusõiguse varad kokku
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504
Lisandumised	8 915	2	8 917
Müük ja mahakandmine	-76	-2	-78
Aruandeperioodi amortisatsioon	-17 524	-339	-17 863
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2023	87 022	458	87 480
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2021	108 340	469	108 809
Lisandumised	7 548	697	8 245
Müük ja mahakandmine	-184	-38	-222
Aruandeperioodi amortisatsioon	-19 997	-331	-20 328
Jääkväärtus seisuga 31. detsember 2022	95 707	797	96 504

Kasumis või kahjumis kajastatud summad

31. detsembril 2023 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-17 863
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 233
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-1 520
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-21 616

31. detsembril 2022 lõppenud aasta kohta	Tuhandetes eurodes
Aruandeperioodi amortisatsioon	-20 328
Intressikulu kasutusõiguse varadega seotud rendikohustustelt	-2 390
COVID-19 seotud rendiallahindlused	62
Lühiajalised ja väikevahendite rendid	-1 434
Rendikulu vastavalt IFRS 16-le	-24 090

Kontsern kui rendileandja

Laevade prahtimisest teenis kontsern 2023. aastal tulu 101 179 tuhat eurot (2022: 65 808 tuhat eurot).

Mittekatkestatavate lepingute alusel makstavad minimaalsed prahtimismaksed on järgmised:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
< 1 aasta	57 438	74 990
2. aasta	96	15 629
3. aasta	0	2 640
Kokku	57 534	93 259

Kõik kontserni prahilepingud põhinevad BIMCO (Baltic and International Maritime Conference) meeskonnata laeva standardprahilepingul ja BIMCO tähtajalisel prahilepingul.

Laeva Isabelle prahtimismaksed on eespool esitatud tabelist välja jäetud alates 2024. aasta veebruarist, kuna laev müüdi 2024. aasta jaanuaris.

Lisa 18 Võlad tarnijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Võlad tarnijatele	33 712	38 309
Muud võlad	3 521	2 304
Võlad töövõtjatele	19 430	19 638
Intressivõlad	2 659	3 527
Maksukohustused	16 920	16 592
Muud viitvõlad	9 164	6 564
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku	85 406	86 934

Kontserni võlgadega (välja arvatud maksukohustused ja muud viitvõlad) seotud valuuta- ja likviidsusriskid on avalikustatud lisas 24. Täiendav teave maksukohustuste kohta on esitatud allpool.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Palgaga seotud maksud	11 315	11 818
Aktsiisid	1 866	1 239
Käibemaks	3 734	3 535
Muud maksud	5	0
Maksukohustused kokku	16 920	16 592

Lisa 19 Ettemakstud tulud

Kontsern kajastab lunastamata Club One boonuspunktidega seonduvat kohustust, võttes aluseks boonuspunktide eest saadavate teenuste väärtuse ja teenuste lunastamiseks vajalike Club One boonuspunktide keskmise arvu ning arvestades ka klientide poolt Club One boonuspunktide kasutamise senist statistikat ning boonuspunktide aegumistähtaegu. Arvestused tehakse iga segmendi kohta ja ettemakstud tulusid kajastatakse suhtelise eraldiseisva müügihinna meetodi alusel.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Club One boonuspunktid	7 508	7 016
Ettemakstud müügitulu¹	27 280	37 206
Ettemakstud tulud kokku	34 788	44 222

¹ Ettemakstud müügitulu hõlmab ettemakseid laevade prahtimise eest 2024. aastal (2022: 2023. aastal).

Lisa 20 Aktsiakapital ja reservid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes	2023	2022
Emiteeritud ja täielikult makstud aktsiate arv	743 569	743 569
Aktsiate arv kokku	743 569	743 569

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Aktsiakapital (lubatud ja registreeritud)	349 477	349 477
Aktsiakapital kokku	349 477	349 477
Ülekurss	663	663
Ülekurss kokku	663	663

Vastavalt emaettevõtte põhikirjale on lihtaktsiate maksimaalne arv 2 400 000 000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Omandiõiguse ülemineku teel soetatud aktsiad annavad õiguse üldkoosolekul osalemiseks ja hääletamiseks ainult siis, kui omandiõiguse üleminek on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ajaks, mil määratakse kindlaks üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring.

Lihtaktsiad annavad omanikele kõik Eesti äriseadustikus sätestatud õigused, milleks on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus saada juhatuselt äriühingu tegevuse kohta teavet; eesõigus märkida uusi aktsiaid aktsiakapitali suurendamisel (aktsiaid saab märkida proportsionaalselt aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga) jne.

AS-il Tallink Grupp on 743 569 064 (31. detsember 2022: 743 569 064) nimiväärtuseta registreeritud aktsiat. Iga aktsia arvestuslik väärtus on 0,47 eurot (31. detsember 2022: 0,47 eurot).

Reservid

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Kursivahede reserv	668	840
Laevade ümberhindluse reserv	31 317	33 364
Kohustuslik reservkapital	34 948	32 159
Aktsiaoptsiooniprogrammi reserv (lisa 21)	123	0
Reservid kokku	67 056	66 363

Kursivahede reserv

Kursivahede reservi koondatakse kõik välisvaluuta kursivahed, mis tekivad välismaiste majandusüksuste raamatupidamise aruannete ümberarvestamisel nende arvestusvaluutast emaettevõtte esitusvaluutasse.

Laevade ümberhindluse reserv

Laevade ümberhindluse reserv moodustatakse seoses laevade ümberhindamisega. Laeva võõrandamisel võib laeva ümberhindluse reservi arvata otse jaotamata kasumisse. Teatud osa ümberhindlusest võib jaotamata kasumisse arvata ka ajal, mil kontsern laeva kasutab. Sellisel juhul moodustub jaotamata kasumisse kantav summa laeva ümberhinnatud raamatupidamisväärtusel põhineva amortisatsiooni ning laeva soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahest. Kontsern kasutab viimati nimetatud võimalust.

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital on moodustatud vastavalt Eesti äriseadustiku nõuetele. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Reservkapitali tuleb kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni kohustuslik reservkapital moodustab vähemalt 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tohi teha väljamakseid omanikele.

Aktsiaoptsiooniprogrammi reserv

Aktsiaoptsiooniprogrammi reserv hõlmab aktsiaoptsiooniprogrammi õiglast väärtust optsiooni andmise kuupäeva seisuga.

Dividendide tulumaks

Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 oli 368 558 tuhat eurot (2022: 290 428 tuhat eurot). Seisuga 31. detsember 2023 oli maksimaalne võimalik tulumaksukohustus, mis tekiks kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel, 73 712 tuhat eurot (2022: 58 086 tuhat eurot). Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvutamisel on kasutatud väljamakstavatele dividendidele rakendatavat tulumaksumäära ning lähtutud eeldusest, et makstavate dividendide ja nendelt tekkiva tulumaksukulu summa ei tohi ületada jaotamata kasumi jääki seisuga 31. detsember 2023 (2022: 31. detsember 2022).

Lisa 21 Aktsiaoptsiooniprogramm

juunil 2023 võttis aktsionäride üldkoosolek vastu otsuse kiita heaks kolmeaastane aktsiaoptsiooniprogramm. Otsuse kohaselt on kontsernil õigus väljastada aktsiaoptsioone aktsiate omandamiseks, mis esindavad kokku kuni 3% AS-i Tallink Grupp aktsiakapitalist (igal aastal kuni 1% aktsiakapitalist).
augustil 2023 väljastas kontsern 7 270 tuhat aktsiaoptsiooni, millest 3 300 tuhat väljastati juhatuse ja nõukogu liikmetele ja 3 970 tuhat kontserni võtmetöötajatele. Seisuga 31. detsember 2023 oli aktsiaoptsioonide tegelik arv 7 210 tuhat. Iga optsioon annab õiguse omandada ühe AS-i Tallink Grupp aktsia hinnaga, mis võrdub aktsiaoptsiooni realiseerimise hetkel aktsia arvestusliku väärtusega.

Aktsiaoptsioonid ei ole üleantavad ja nende väljateenimisperiood on alates optsiooni andmisest kolm aastat. Aktsiaoptsioonide kasutamisel suurendatakse AS-i Tallink Grupp aktsiakapitali uute aktsiate emiteerimisega, mille suhtes teeb põhikirja alusel otsuse AS-i Tallink Grupp aktsionäride üldkoosolek või nõukogu.

Aktsiaoptsioonide õiglast väärtust mõõdetakse Black-Scholesi mudeli alusel optsiooni andmise kuupäeva seisuga ja see kajastatakse kuluna 36 kuu pikkuse väljateenimisperioodi jooksul alates 2023. aasta augustist. Välja antud aktsiaoptsioonide kulu oli 2023. aastal 123 tuhat eurot.

Väljastatud aktsiaoptsioonidel on lahjendav mõju, kuna nende realiseerimishind on madalam kui keskmine börsihind aruandeperioodi jooksul, vt ka lisa 7.

Õiglase väärtuse mõõtmisel kasutatud sisendid olid optsioonide väljastamise kuupäeva seisuga järgmised:

	Juhatuse ja nõukogu liikmed
	2023	Võtmetöötajad 2023
Õiglane väärtus väljastamisel	0.1226	0.1226
Aktsia turuhind väljastamisel	0.65	0.65
Kasutamishind	0.47	0.47
Eeldatav volatiilsus (kaalutud keskmine)	23,00%	23,00%
Üleandmisperiood (kaalutud keskmine), aastates	3	3
Efektiivne dividenditulu	7,70%	7,70%
Riskivaba intressimäär	2,62%	2,62%

Aktsiaoptsiooniprogrammi alusel väljastatud aktsiaoptsioonide arv ja kaalutud keskmine realiseerimishind olid järgmised:

Eurodes	Optsioonide arv	Kaalutud keskmine realiseerimishind
Jääk seisuga 31. detsember 2022	0	0
Tühistatud aruandeperioodil	-60	0.47
Väljastatud aruandeperioodil	7 270	0.47
Jääkseisuga 31. detsember 2023	7 210	0

Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega

Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes loetakse osapooled seotuks, kui ühel on valitsev mõju teise üle või oluline mõju teise finants- või tegevusotsuste üle. Iga võimalikku seotud osapoolte vahelist suhet käsitledes hindab ettevõte suhte sisu, mitte üksnes selle õiguslikku vormi.

Seotud osapool on füüsiline isik või ettevõte, kes on kontserniga seotud sellisel määral, et nendevahelised tehingud võivad toimuda tingimustel, mis ei ole võrdväärsed turutingimustel toimunud tehingute tingimustega.

Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, keda võib seostada olulise mõjuga, nt abikaasa, elukaaslane või laps) on ettevõtte seotud osapool, kui:

→ see isik on ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel on otseselt või kaudselt volitused ettevõtte tegevuse planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning kes kannab selle eest vastutust) või
→ sellel isikul on valitsev või oluline mõju ettevõtte üle (nt osaluse kaudu)

Teine ettevõte on ettevõttega seotud osapool, kui kehtib mõni allpool loetletud tingimus:

→ teine ettevõte ja ettevõte on ühise kontrolli all (st nad kuuluvad samasse kontserni või neid kontrollib sama isik (või selle isiku lähedane pereliige))
→ üks ettevõte on kolmanda osapoole (see võib olla nii ettevõte kui ka füüsiline isik) valitseva mõju all ja teine on selle kolmanda osapoole olulise mõju all (kui kolmas osapool on füüsiline isik, siis kas selle isiku või tema lähedase pereliikme olulise mõju all)
→ teine ettevõte omab ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju
→ teine ettevõte on ettevõtte valitseva või olulise mõju all
→ ettevõtte emaettevõtte juhtkonna liige (või tema lähedane pereliige) omab teise ettevõtte üle valitsevat või olulist mõju
→ teise ettevõtte juhtkonda (või nende lähedaste pereliikmete hulka) kuulub isikuid, kellel on ettevõtte üle valitsev või oluline mõju

Kontsern on teinud seotud osapooltega tehinguid ning kontserni saldod seotud osapooltega on järgmised.

31. detsembril 2023 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted	733	33 595	28	80 094
Sidusettevõtted	22	149	2	13
Kokku	755	33 744	30	80 107

31. detsembril 2022 lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	Müügid seotud osapooltele	Ostud seotud osapooltelt	Nõuded seotud osapoolte vastu	Kohustused seotud osapoolte ees
Juhtkonna võtmeisikute poolt kontrollitavad ettevõtted	823	22 912	43	94 005
Sidusettevõtted	9	142	0	14
Kokku	832	23 054	43	94 019

Aruandeperioodil osteti seotud osapooltelt järgmisi kaupu ja teenuseid:

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Rendid	16 288	15 815
Kütus ja elekter	15 735	5 185
Muud kaubad ja teenused	1 721	2 054
Kaubad ja teenused kokku	33 744	23 054

Juhtkonna võtmeisikutele makstud tasud

AS-i Tallink Grupp juhatuse ja nõukogu liikmeid loetakse juhtkonna võtmeisikuteks. Juhtkonna võtmeisikutele maksti 2023. aastal tasu 1 517 tuhat eurot (2022: 1 600 tuhat eurot).

augustil 2023 väljastas kontsern 7 270 tuhat aktsiaoptsiooni, millest 3 300 tuhat väljastati juhatuse ja nõukogu liikmetele. Iga optsioon annab õiguse omandada ühe AS-i Tallink Grupp aktsia hinnaga, mis võrdub aktsiaoptsiooni realiseerimise hetkel aktsia arvestusliku väärtusega. Optsioonid ei ole üleantavad ja nende väljateenimisperiood on alates optsiooni väljastamisest kolm aastat (lisa 21).

Juhatuse liikmetel on õigus teenistussuhte lõpetamise hüvitisele, kui nende teenistussuhte lõpetab kontserni nõukogu. Seisuga 31. detsember 2023 oli selliste hüvitiste maksimumsumma 1 842 tuhat eurot (31. detsember 2022: 1 461 tuhat eurot).

Juhtkonna võtmeisikute hüvitised on esitatud ilma sotsiaalmaksuta.

Lisa 23 Kontserni ettevõtted

	Osalus seisuga	Osalus seisuga
Kontserni ettevõtted	31. detsember 2023	31. detsember 2022 Asukohariik		Emaettevõte
Baan Thai OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hansaliin OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hansatee Kinnisvara OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Hera Salongid OÜ	100%	100%	Eesti	TLG Hotell OÜ
HT Laevateenindus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
HT Meelelahutus OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
LNG Shipmanagement OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Mare Catering OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Baltic AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Duty Free AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Food OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Scandinavian AS	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Tallink Travel Club OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Hotell OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
TLG Stividor OÜ	100%	100%	Eesti	Tallink Grupp AS
Baltic SF VII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF VIII Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Baltic SF IX Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Hansalink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Autoexpress Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Fast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Hansaway Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink High Speed Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Sea Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Superfast Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallink Victory Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn - Helsinki Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
Tallinn Swedish Line Ltd	100%	100%	Küpros	Tallink Grupp AS
HTG Stevedoring OY	100%	100%	Soome	Tallink Grupp AS
Tallink Silja OY	100%	100%	Soome	Tallink Scandinavian AS
Sally AB	100%	100%	Soome	Tallink Silja OY
Tallink Silja GMBH	100%	100%	Saksamaa	Tallink Silja OY
Tallink Latvija AS	100%	100%	Läti	Tallink Grupp AS
BK Properties SIA	100%	100%	Läti	Tallink Latvija AS
HT Shipmanagement SIA	100%	100%	Läti	HT Laevateenindus OÜ
TLG Hotell Latvija SIA	100%	100%	Läti	TLG Hotell OÜ
Tallink Fast Food Latvia SIA	100%	100%	Läti	Tallink Fast Food OÜ
Tallink Fast Food Lithuania UAB	100%	100%	Leedu	Tallink Fast Food OÜ
Tallink-Ru OOO¹	100%	100%	Venemaa	Tallink Grupp AS
Tallink Asia Pte. Ltd	100%	100%	Singapur	Tallink Grupp AS
Tallink Silja AB	100%	100%	Rootsi	Tallink Grupp AS
Ingleby (1699) Ltd.	100%	100%	Ühendkuningriik	Tallink Grupp AS

¹ Äritegevus puudub.

Lisa 24 Finantsriskide juhtimine

Ülevaade

Kontsern on seoses finantsinstrumentide kasutamisega avatud järgmistele riskidele:

→ krediidirisk
→ likviidsusrisk
→ tururisk

Selles lisas kirjeldatakse iga riski eraldi, käsitledes kontserni eesmärke, põhimõtteid ja protseduure riskide mõõtmisel ja juhtimisel ning antakse ülevaade kontserni kapitalijuhtimisest.

Üldvastutus kontserni riskijuhtimise raamistiku kujundamise ja järelevalve eest lasub juhatusel. Kontserni finantsosakond vastutab riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise ja jälgimise eest.

Kontserni riskijuhtimise põhimõtted on välja töötatud selleks, et tuvastada ja analüüsida riske, mis võivad kontserni ohustada, kehtestada vajalikud riskide piirid ja kontrollimehhanismid ning jälgida riske ja kehtestatud piiridest kinnipidamist. Riskijuhtimise põhimõtteid ja süsteeme vaadatakse regulaarselt üle, et kohandada neid vastavalt turutingimuste ning kontserni tegevuse muutustele.

Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et kontsern võib kanda finantskahju, kui vastaspool jätab oma finantskohustused täitmata. Krediidiriski peamised allikad on nõuded klientide vastu ning raha ja raha ekvivalendid. Klientide suure arvu tõttu ei ole ostjate tasumata summadega seotud krediidiriski kontsentratsioon oluline.

Maksimaalne krediidirisk aruandekuupäeva seisuga oli järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8)	41 921	114 935
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 9, 13)	19 231	22 589
Kokku	61 152	137 524

Kontserni nõuetest ostjate vastu tulenevat krediidiriskile avatud positsiooni mõjutab peamiselt iga kliendi eripära. Krediidiriski jälgimiseks on kliendid jaotatud rühmadesse vastavalt klientide krediiditunnustele. Rühmitamisel lähtutakse muu hulgas sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, reisibürooga või krediidilimiidiga kliendiga, samuti võetakse arvesse kliendi geograafilist asukohta, maksedistsipliini, maksetähtaegu ja varasemaid makseraskusi. Nõuded ostjate vastu on põhiliselt seotud kaubaveo klientide, reisibüroode ja krediidilimiidiga klientidega. Klientide suur arv vähendab krediidiriski kontsentratsiooni, mis on seotud nõuetega ostjate vastu.

Kontserni juhtkonna kehtestatud krediidipoliitika kohaselt hinnatakse eraldi iga uue krediiti taotleva kliendi krediidivõimet, enne kui kontsern teeb talle maksetingimuste pakkumise. Kontserni krediiditingimuste kriteeriumidele vastamiseks peavad mõned kliendid esitama pangagarantii. Igale kliendile kehtestatakse krediidilimiit, st kontserni juhtkonna kinnituseta võimaldatav maksimaalne krediidi summa. Kontserni krediidivõime kriteeriumidele mittevastavad kliendid arveldavad kontserniga ainult ettemaksu alusel. Kontserni laevu rentivad prahtijad peavad oma makseriski maandamiseks esitama pangagarantiid.

Standardi IFRS 9 kohaselt mõõdab kontsern nõuete väärtuse languse katteks moodustatavat allahindlust kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum arvutatakse konkreetsesse tähtaja vahemikku jäävate nõuete ja vastava krediidikahjumi suhtarvu korrutisena. Eeldatava krediidikahjumi suhtarv arvutatakse ümber kord kvartalis viimase 12 kvartali tegelike mahakandmiste alusel.

Tuhandetes eurodes	2023	2022
Saldo seisuga 1. jaanuar	481	468
Maha kantud summad	-17	-127
Kajastatud kahjum väärtuse langusest	71	153
Eelmistel perioodidel kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamine	-1	-13
Saldo seisuga 31. detsember	534	481

Nõuete struktuur tähtpäeva järgi oli aruandekuupäeva seisuga järgmine:

Seisuga 31. detsember 2023, tuhandetes eurodes	Brutosumma	Väärtuse langus	Netosumma
Tähtpäev saabumata	16 866	-114	16 752
Tähtpäev ületatud 0–30 päeva	2 283	-41	2 242
Tähtpäev ületatud 31–90 päeva	274	-46	228
Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta	69	-60	9
Tähtpäev ületatud üle ühe aasta	273	-273	0
Kokku	19 765	-534	19 231

Seisuga 31. detsember 2022, tuhandetes eurodes	Brutosumma	Väärtuse langus	Netosumma
Tähtpäev saabumata	20 579	-116	20 463
Tähtpäev ületatud 0–30 päeva	1 923	-34	1 889
Tähtpäev ületatud 31–90 päeva	222	-14	208
Tähtpäev ületatud 91 päeva kuni üks aasta	121	-93	28
Tähtpäev ületatud üle ühe aasta	225	-224	1
Kokku	23 070	-481	22 589

Kontsern hoiab oma raha ja raha ekvivalente kõrge krediidireitinguga (rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireitinguagentuuri BBB või kõrgem reiting) panganduskontsernides.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei pruugi olla võimeline oma finantskohustuste õigeaegseks täitmiseks. Kontserni põhimõte likviidsuse juhtimisel on nii tava- kui ka keerulises olukorras alati tagada piisavate likviidsete vahendite olemasolu kohustuste tähtaegseks täitmiseks ilma vastuvõetamatuid kahjumeid kandmata ning kontserni mainet kahjustamata.

Kontserni madal lühiajaliste kohustuste kattekordaja kajastab tavapärast äritegevust. Suur osa müügist toimub ettemaksete, pangakaardi- või sularahamaksete alusel, seega on rahavahetuse tsükkel negatiivne ja üldiselt saab kontsern müügist saadava raha enne, kui ta peab ise oma varustajatele maksma. Seisuga 31. detsember 2023 ületasid lühiajalised kohustused käibevara 101 355 tuhande euro võrra (31. detsember 2022: 100 550 tuhande euro võrra).

Kontserni eesmärk on hoida tasakaalu finantseerimise jätkuvuse ja paindlikkuse vahel, kasutades pankade arvelduskrediite, pangalaene ja võlakirju. Kontserni rahavoogude võimalikult efektiivseks juhtimiseks on loodud kontsernikontode süsteemid (kontserni ühiskassad) Eestis ja Soomes. Vabad likviidsed vahendid investeeritakse lühiajalistesse rahaturu instrumentidesse. AS Tallink Grupp on kontserni likviidsusriski vähendamiseks sõlminud kolm arvelduskrediidilepingut (vt täpsemalt lisa 16).

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 41 921 tuhat eurot (31. detsember 2022: 114 935 tuhat eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 75 000 tuhat eurot (2022: 134 985 tuhat eurot).

Pankadega sõlmitud laenulepingutes on kontsern nõustunud vastavalt lepingu eritingimustele tagama teatud omakapitali, likviidsuse ning muude suhtarvude taseme.

Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. AS Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted on võimelised vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsema.

Järgmistes tabelites on esitatud likviidsusrisk 31. detsembri seisuga võetud finantskohustuste täitmise või võimaliku täitmise tähtaegadega (tuginedes lepingulistele rahavoogudele).

Tuhandetes eurodes, 2023	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Rendikohustused	-68	-58	0	0	-126
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-18 136	-18 322	-38 142	-19 818	-94 418
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-59 322	0	0	0	-59 322
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-87 045	-87 045	-282 365	-105 811	-562 265
Intressimaksed¹	-23 520	-17 438	-29 226	-8 110	-78 295
Kokku	-188 091	-122 863	-349 733	-133 740	-794 427
Tuhandetes eurodes, 2022	< 1 aasta	1-2 aastat	2-5 aastat	>5 aastat	Kokku
Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
Arvelduskrediit	-15	0	0	0	-15
Rendikohustused	-68	-10	0	0	-78
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	-20 958	-16 296	-41 999	-27 842	-107 095
Võlad tarnijatele ja muud võlad	-63 778	0	0	0	-63 778
Tagatisega pangalaenude tagasimaksed	-145 521	-201 722	-248 326	-156 249	-751 818

Intressimaksed¹	-27 512	-21 523	-21 533	-11 990	-82 558

¹ Eeldatavad summad, aluseks intressimäärad ja intressimäärade tulevikukõverad

Antud garantiisid ei ole finantsseisundi aruandes kajastatud, sest varasemate kogemuste ja kontserni juhtkonna hinnangute kohaselt ei ole ükski neist muutunud tegelikuks kohustuseks.

Tururisk

Tururisk on risk, et turuhindade (nt kütusehindade, valuutakursside, intressimäärade ja omakapitali hindade) muutused mõjutavad kontserni sissetulekuid või finantsinstrumentide väärtust. Tururiskile avaldab suurt mõju ka globaalne geopoliitiline ebakindlus. Tururiskide juhtimise eesmärk on hoida tururiskid vastuvõetavates piirides ning ühtlasi tulusid optimeerida.

Valuutakursirisk

Kontserni valuutariskid tulenevad välisvaluutas, peamiselt USA dollarites (USD) ja Rootsi kroonides (SEK) fikseeritud müügituludest, tegevuskuludest ja kohustustest. USA dollari ja Rootsi krooniga seotud riskipositsioonid tulenevad sellest, et USA dollarites toimub laevakütuse ja kindlustuse ostmine ning Rootsi kroon on mõnedel liinidel kasutatav valuuta.

Kontsern vähendab valuutakursiriski välisvaluutas toimuvate laekumiste ja väljamaksete ühtlustamisega.

Järgmistes tabelites on esitatud kontserni finantsinstrumentide jaotus valuutade järgi:

EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
34 814	215	6 801	91	41 921
16 992	0	470	18	17 480
1 664	0	57	30	1 751
53 470	215	7 328	139	61 152
-103 021	0	-1 076	0	-104 097
-34 932	-201	-1 853	-216	-37 202
-27 366	0	-3 922	-2	-31 290
-544 051	0	-1 109	0	-545 160
-709 370	-201	-7 960	-218	-717 749
-655 900	14	-632	-79	-656 597

Tuhandetes eurodes, 2022	EUR	USD	SEK	Muu	Kokku
Raha ja raha ekvivalendid	108 335	160	6 334	106	114 935
Nõuded ostjate vastu, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	19 316	0	610	20	19 946
Muud finantsvarad	1 896	50	658	39	2 643
Kokku	129 547	210	7 602	165	137 524
Võlakohustuste lühiajaline osa	-164 061	0	-988	0	-165 049
Võlad tarnijatele	-38 181	-172	-2 049	-205	-40 607
Muud lühiajalised kohustused	-25 156	0	-4 583	-2	-29 741
Võlakohustuste ja muude kohustuste pikaajaline osa	-688 277	0	-188	0	-688 465
Kokku	-915 675	-172	-7 808	-207	-923 862
Neto (eurodes)	-786 128	38	-206	-42	-786 338

Kui majandusaasta lõpu seisuga oleks euro väärtus järgmiste valuutade suhtes tugevnenud 10%, oleks kasum või kahjum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et tundlikkuse analüüsi ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2022. aasta kohta.

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023. aasta kasum või kahjum	2022. aasta kasum või kahjum
USD	-1	-4
SEK	63	21
NOK	0	0
Muu	8	4

Intressimäära risk

Kontserni intressimäära risk tuleneb rahastamise ja rahavoogude juhtimise alasest tegevusest. Intressimäära risk, st võimalus, et intressimäärade kõikumine avaldab olulist mõju kontserni kasumlikkusele ja rahavoogudele, tuleneb peamiselt muutuva intressimääraga pikaajalistest pangalaenudest.

Aruandekuupäeval oli kontserni intressikandvate finantskohustuste intressimäärade struktuur järgmine:

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
Fikseeritud määraga finantskohustused	243 825	294 665
Muutuva määraga finantskohustused	311 014	451 739
Kokku	554 839	746 404

Kontserni muutuva intressimääraga laenukohustused põhinevad peamiselt EURIBOR-i määradel. 6 kuu EURIBOR tõusis tasemelt 2,732% 2. jaanuaril 2023 tasemele 3,861% 2. jaanuaril 2024. 2024. aasta veebruari lõpuks oli 6 kuu EURIBOR ületanud 3,9% piiri.

Kui aruandekuupäeval oleks toimunud 10 baaspunkti suurune muutus intressikandvate finantskohustuste intressimäärades, oleks kasum ja omakapital kasvanud (kahanenud) järgmiselt (eeldusel, et ülejäänud muutujad on konstantsed). Samadel alustel tehti analüüs ka 2022. aasta kohta.

Tuhandetes eurodes	2023	2022
Tõus 10 baaspunkti	-311	-452
Langus 10 baaspunkti	311	452

Intressimäära riske analüüsides kaalutakse mitmesuguseid riskimaandamise võimalusi, sh muutuva intressimääraga laenukohustuste refinantseerimist fikseeritud intressimääraga laenukohustustega. Kontserni juhtkond on hinnanud kontserni varade ja kohustustega seotud intressimäära riske ja leidnud, et olulisi riske ei esine.

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kõiki finantsvarasid ja -kohustusi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, välja arvatud tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei erinenud seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus oluliselt nende raamatupidamisväärtusest.

Kapitali juhtimine

Kontsern loeb kapitaliks kogu omakapitali. Seisuga 31. detsember 2023 oli omakapital kokku 785 754 tuhat eurot (2022: 706 931 tuhat eurot). Kontserni põhimõte on hoida tugevat kapitalibaasi, et säilitada investorite, võlausaldajate ja turu usaldus ning tagada ettevõtte jätkusuutlik areng.

Kontsern on teinud viimastel aastatel olulisi investeeringuid ning tugev omakapitalibaas on olnud seejuures oluliseks investeeringuid soodustavaks teguriks. Kontsern püüab hoida tasakaalu kõrgemast laenutasemest loodetava suurema tulu ning tugevast kapitalibaasist tulenevate eeliste ja turvalisuse vahel.

veebruaril 2011 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tutvustas juhtkond kontserni strateegilist eesmärki: saavutada optimaalne võlakoormus, mis võimaldaks kontsernil hakata maksma dividende. Juhtkonna hinnangul võiks kontserni omakapitali määr olla vahemikus 40% ja 50% ning netovõla ja EBITDA suhe alla 5. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni omakapitali määr 50,5% ning netovõla ja EBITDA suhe 2,8 (2022: vastavalt 41,8% ja 5,4).

Juhtkond teeb aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2024. aastal 2023. aasta tulemuste eest dividende 0,06 eurot aktsia kohta (2023: 2022. aasta tulemuste eest dividende mitte maksta).

Kontsernil on õigus osta turult omaaktsiaid; nende ostude ajastamine sõltub turuhindadest, kontserni likviidsuspositsioonist ning äriväljavaadetest. Taoliste otsuste ajastamisele võivad omad piirid seada ka õiguslikud tegurid. Tagasiost toimub selleks, et tagasiostetud aktsiad tühistada. Kontsernil ei ole praegu kindlat aktsiate tagasiostu kava.

Lisa 25 Sündmused pärast aruandeperioodi

Kruiisilaeva Isabelle müük

AS-i Tallink Grupp tütarettevõte Hansalink Ltd allkirjastas 2024. aasta jaanuaris ostu-müügilepingu Küprose ettevõttega Notamare Shipping Company Limited kruiisilaeva Isabelle müügiks.

Lisa 26 Emaettevõtte põhiaruanded

Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
Müügitulu	429 692	379 788
Müüdud kaupade ja teenuste kulud	-336 880	-325 056
Brutokasum	92 812	54 732
Müügi- ja turunduskulud	-27 189	-24 400
Üldhalduskulud	-30 176	-25 935
Nõuete allahindlus	-45	-95
Muud äritulud	1 055	6 939
Muud ärikulud	-23	-107
Kasum äritegevusest	36 434	11 134
Finantstulud	32 285	15 230
Finantskulud	-34 506	-24 296
Ettevõtte osa tütarettevõtete kasumist/kahjumist	13 800	24 900
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum	-75	-90
Kasum enne tulumaksu	47 938	26 878
Tulumaks	1 180	1 186
Aruandeperioodi puhaskasum	49 118	28 064

Finantsseisundi aruanne

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes	2023	2022
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	3 095	2 014
Nõuded tütarettevõtete vastu	112 907	118 693
Nõuded ja ettemaksed	17 760	17 829
Varud	12 921	9 983
Käibevara	146 683	148 519
Investeeringud tütarettevõtetesse	732 177	718 677
Nõuded tütarettevõtete vastu	567 443	580 129
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud	0	75
Muud finantsvarad ja ettemaksed	4 329	3 148
Materiaalne põhivara	488 125	548 602
Immateriaalne vara	7 288	8 521
Põhivara	1 799 362	1 859 152
VARAD KOKKU	1 946 045	2 007 671
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused	173 568	208 057
Võlad ja ettemakstud tulud	83 610	84 936
Dividendivõlg	6	6
Maksukohustused	4 476	4 310
Lühiajalised kohustused	261 660	297 309
Intressikandvad võlakohustused	686 441	761 659
Pikaajalised kohustused	686 441	761 659
Kohustused kokku	948 101	1 058 968
Aktsiakapital	349 477	349 477
Ülekurss	663	663
Reservid	35 071	32 159
Jaotamata kasum	612 733	566 404
Omakapital	997 944	948 703
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	1 946 045	2 007 671

Rahavoogude aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes	2023	2022
ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD
Aruandeperioodi puhaskasum	49 118	28 064
Korrigeerimised:
Amortisatsioon	71 771	57 832
Kasum/kahjum materiaalse ja immateriaalse vara müügist	9	-15
Neto intressikulu	2 164	8 773
Tütarettevõtetelt saadud tulu	-13 800	-24 810
Tulumaks	-1 180	-1 186
Muud korrigeerimised	198	0
Korrigeerimised	59 162	40 594
Muutus:
Äritegevusega seotud nõuded ja ettemaksed	738	12 117
Varud	-2 938	-998
Äritegevusega seotud kohustused	6 773	17 739
Varade ja kohustuste muutus	4 573	28 858
Äritegevusest teenitud raha	112 853	97 516
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU	112 853	97 516

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine	-7 408	-7 925
Laekumised materiaalse põhivara müügist	29	0
Tütarettevõtete aktsia- või osakapitali suurendamine	-16 000	-3 000
Tütarettevõtetele antud laenud	-43 698	-39 660
Antud laenude tagasimaksed	59 290	54 430
Tütarettevõtetelt saadud dividendid	11 900	22 700
Laekunud intressid	28 186	13 139
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	32 299	39 684
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD
Saadud laenud	59 972	0
Tütarettevõtetelt saadud laenud	19 000	23 600
Laenude tagasimaksed	-109 509	-73 885
Laenude tagasimaksed tütarettevõtetele	-14 200	-16 100
Arvelduskrediidi muutus	-2 848	949
Rendimaksete tasumine	-62 343	-48 542
Makstud intressid	-30 800	-22 883
Laenudega seotud tehingukulude tasumine	-3 343	-1 117
Aktsiate emissioon	0	0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU	-144 071	-137 978

RAHAVOOD KOKKU	1 081	-778
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	2 014	2 792
Raha ja raha ekvivalentide muutus	1 081	-778
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	3 095	2 014

Omakapitali muutuste aruanne

				Aktsia optsioonide
Tuhandetes eurodes	Aktsiakapital	Ülekurss	Kohustuslik reservkapital	programmi reserv	Jaotamata kasum	Omakapital kokku
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	32 159	0	566 404	948 703
2023. aasta puhaskasum	0	0	0	0	49 118	49 118
Kanne 2022. aasta kasumist	0	0	2 789	0	-2 789	0
Aktsiapõhised maksetehingud	0	0	0	123	0	123
Tehingud ettevõtte omanikega	0	0	0	123	0	123
Seisuga 31. detsember 2023	349 477	663	34 948	123	612 733	997 944
Seisuga 31. detsember 2021	349 477	663	32 159	0	538 340	920 639
2022. aasta puhaskasum	0	0	0	0	28 064	28 064
Seisuga 31. detsember 2022	349 477	663	32 159	0	566 404	948 703

Tuhandetes eurodes	2023	2022
Konsolideerimata omakapital 31. detsembri seisuga	997 944	948 703
Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste:
raamatupidamisväärtus	-732 177	-718 752
väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil	519 987	476 980
Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember	785 754	706 931

JUHATUSE KINNITUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Käesolevaga võtame vastutuse AS-i Tallink Grupp (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes emaettevõte) ja selle tütarettevõtete (konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest.

Juhatus kinnitab, et:

→ Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
→ Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt kontserni ja emaettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid.
→ AS Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted on vähemalt käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kinnitamisele järgneva aasta jooksul jätkuvalt tegutsevad.

Paavo Nõgene Juhatuse esimees

Elise Nassar Juhatuse liige

Piret Mürk-Dubout Juhatuse liige

märts 2024 Auditeeritud aastaaruanne on allkirjastatud digitaalselt.

Harri Hanschmidt Juhatuse liige

Margus Schults Juhatuse liige

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Aktsiaselts Tallink Grupp aktsionäridele

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Aktsiaselts Tallink Grupp ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023, konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas "Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Peamised auditi asjaolud

Peamised auditi asjaolud on asjaolud, mis olid meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad. Neid asjaolusid käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita nende asjaolude kohta eraldi arvamust.

Laevade õiglane väärtus
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 14.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni materiaalsed põhivarad sisaldavad laevasid, mida kajastatakse ümberhinnatud summas (st õiglane väärtus, millest on maha arvatud ümberhindluse kuupäeva järel arvestatud amortisatsioon). 31. detsember 2023 seisuga on laevade väärtus konsolideeritud finantsseisundi aruandes 1 238 149 tuhat eurot.	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • hindasime väliste hindajate poolt laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutatud metoodikat; • hindasime väliste hindajate kompetentsust, võimekust ja objektiivsust;

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDF-versioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

Laevade õiglane väärtus sõltub mitmetest teguritest, muuhulgas muutustest laevastiku koosseisus, praegustest ja prognoositavatest turuväärtustest ja tehnilistest teguritest, mis võivad mõjutada varade oodatavaid kasulikke eluigasid ja seeläbi omada märkimisväärset mõju aruandeperioodi võimalikule allahindluse või amortisatsiooni kulule. Laevade õiglase väärtuse hindamiseks kasutas kontserni juhtkond sõltumatuid hindajaid. Määratlesime laevade väärtuse konsolideeritud finantsseisundi aruandes peamiseks auditi asjaoluks, sest see on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande seisukohast oluline ja kontserni poolt selles valdkonnas rakendatavad arvestuspõhimõtted eeldavad juhtkonnalt olulisi otsuseid eespool kirjeldatud tegurite muutuste olemuse, ajastuse ja tõenäosuse kohta, mis võivad mõjutada nii kontserni laevade väärtust konsolideeritud finantsseisundi aruandes kui ka aruandeperioodi ja tulevaste perioodide amortisatsioonikulu.	• hindasime kontserni laevade õiglase väärtuse ajalooliste hinnangute täpsust, võrreldes neid varasematel aastatel toimunud tehinguhindadega; • kontrollisime laevadega seotud kapitaliseeritud kulude adekvaatsust; • analüüsisime kasulike eluigade ja lõppväärtuste hinnanguid ja võrdlesime neid teiste rahvusvaheliste laevaettevõtete avalikustatud hinnangutega; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust.
Edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 6.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
31. detsember 2023 seisuga on kontsern kajastanud mahaarvatavatest ajutistest erinevustest ja kasutamata maksukahjumitest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varasid summas 23 292 tuhat eurot, mida kontserni hinnangul on võimalik kasutada. Kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade kasutuse ulatus sõltub osaliselt kontserni võimekusest teenida tulevikus maksustatavat tulu, mis oleks piisav, et kasutada mahaarvatavaid ajutisi erinevusi ja kasutamata maksukahjumeid (enne viimaste aegumist). Tulevaste maksustavate tulude ja ajutiste erinevuste tühistumise summade ja ajastuse prognoosimise olemusliku ebakindluse tõttu määratlesime selle peamiseks auditi asjaoluks.	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • hindasime kontserni edasilükkunud tulumaksu vara arvestuse protsessi, sealhulgas kontserni eelarvestamise protseduure, millel põhinevad tuleviku prognoosid; • kaasasime oma maksuspetsialiste, et hinnata maksustrateegiaid, mis kontserni arvates võimaldavad kajastatud tulumaksu varasid kasutada; • hindasime tulevaste perioodide maksustavate tulude prognoosi täpsust, tuginedes ajalooliste prognooside täpsusele ja võrreldes eeldusi, nagu näiteks müügitulu kasvumäärad, meie enda eeldustega, mille kujundamisel tuginesime oma teadmistele tööstusharust ja finantsauditi käigus omandatud arusaamale, samuti võrdlesime näitajate vastavust äriplaanidele, kui see oli asjakohane; ja • hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust, sealhulgas peamiste eelduste, hinnangute ja tundlikkuse kohta avalikustatud informatsiooni.
	Kasutusõiguse varade kaetava väärtuse hindamine
Vaata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisa 14.
Peamine auditi asjaolu	Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti
Kontserni materiaalsed põhivarad sisaldavad Eestis ja Lätis asuvate hotellidega seotud kasutusõiguse varasid (ehitised ja ruumid) seisuga 31. detsember 2023 raamatupidamisliku jääkmaksumusega 57 783 tuhat eurot, mille kaetavat väärtust on juhtkond hinnanud.	Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • vaatasime üle olulised eeldused, mida juhtkond kasutas rahavoogude prognoosimisel, nagu planeeritud müügitulud ja kulud;

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

Kaetavad väärtused leitakse kasutusväärtuse kaudu
diskonteeritud rahavoogude meetodil. Kontsern
kasutab väärtuse languse hindamisel eelarveid ja
prognoose, mis koostatakse rendiperioodi kohta.
Väärtuse languse hindamise tulemusel selgus, et vara
kasutusõiguse varasid polnud vaja alla hinnata.

Määrasime kasutusõiguse varade väärtuse testimise konsolideeritud aruandes peamiseks asjaoluks, kuna see nõuab juhtkonnalt oluliste otsuste tegemist kasutusõiguse varade kaetava väärtuse leidmisel rakendatud eelduste kohta.

võrdlesime väärtuse languse testis kasutatud sisendandmeid heakskiidetud äriplaaniga ning detailsete eelarvetega;
hindasime väärtuse languse hindamisel rakendatud diskontomäära mõistlikkust ja
hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud informatsiooni asjakohasust.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab kontserni ja strateegia kirjeldust, tegevusaruannet, kirja aktsionäridele, ühingujuhtimise aruannet ja tasustamisaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seadusele on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust § 1353 lõikes 3 kehtestatud nõuetele.

Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse § 1353 lõikele 3.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:

teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust;
hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.

Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta.

Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu.

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele

Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRLvormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad Aktsiaseltsi Tallink Grupp koostatud digitaalsetes andmefailides nimega 529900QRMWAKKR3L9W75-2023-12-31-et.zip.

Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele

Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab:

asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust;
digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist;
ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoidmist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS).

Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele.

Me oleme Aktsiaseltsist Tallink Grupp sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele.

Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) "Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)).

Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab:

arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest;
märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 31. detsember 2023;
konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist;
aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist;
aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge.

Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.

Meie arvates on Aktsiaseltsi Tallink Grupp 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega 529900QRMWAKKR3L9W75-2023-12-31 et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS).

Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid 13. juunil 2023 auditeerima Aktsiaseltsi Tallink Grupp seisuga 31. detsember 2023 kuni 31. detsember 2025 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult 16 aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 31. augustil 2007 kuni 31. detsember 2023.

Me kinnitame, et:

meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega;
me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud.

Tallinn, 28. märts 2024

/allkirjastatud digitaalselt/

Andris Jegers

Vandeaudiitori number 171

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembi Uett Vandeaudiitori number 566

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

KPMG Baltics OÜ

Narva mnt 5

Tallinn 10117

Estonia

Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee

Meie sõltumatu vandeaudiitori aruande käesolev versioon on PDF-versioon originaalist, mis koostati xhtml formaadis ja esitati Nasdaq Tallinnale koos konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande originaalversiooniga. Tehtud on kõik võimalik, et PDFversioon oleks originaali täpne esitus, välja arvatud xbrl-sildid, kuid kõigis teabe, seisukohtade või arvamuste tõlgendamise küsimustes on meie aruande algversioon selle PDF-versiooni suhtes ülimuslik.

ALTERNATIIVSED TULEMUSLIKKUSNÄITAJAD

AS Tallink Grupp esitab teatavaid tulemuslikkuse näitajaid kui põhinäitajaid, mis vastavalt Euroopa väärtpaberiturujärelvalve (ESMA) juhistele "Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad" ei ole IFRS-is määratletud või selgitatud möödunud perioodide finantstulemuste, finantsseisundi ja rahavoo näitajad, vaid on mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad (APM).

Mitterahalised näitajad ja alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad annavad juhtkonnale, investoritele, analüütikutele ning teistele osapooltele olulist täiendavat informatsiooni kontserni äritulemuste, finantsseisundi või rahavoogude kohta ning neid kasutavad sageli analüütikud, investorid ning teised osapooled.

Mitterahalisi näitajaid ja alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei tohi käsitada eraldiseisvate ega IFRS-i kohaseid näitajaid asendavate näitajatena. Alternatiivseid tulemuslikkusnäitajaid ei ole auditeeritud.

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate arvutamise valemid

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi- või kahjumiosa, maksu- ja kulumieelne kasum

EBIT: kasum või kahjum äritegevusest

Aktsiakasum: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv

Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku

Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv

Brutokasumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

EBIT marginaal: EBIT / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu

Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse vara lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused

ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / keskmine koguvara

ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum või -kahjum / keskmine omakapital

ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum või kahjum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))

Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid

Netovõlg ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara / lühiajalised kohustused

Alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate võrdlus

Tuhandetes eurodes	2023	2022	2021
Materiaalse põhivara amortisatsioon	94 635	91 216	88 375
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	6 589	6 920	6 938
Amortisatsioon	101 224	98 136	95 313
Kasum/-kahjum äritegevusest	113 304	37 673	-37 031
Amortisatsioon	101 224	98 136	95 313
EBITDA	214 528	135 809	58 282
EBITDA	214 528	135 809	58 282
IFRS 16 rakendamise mõju	-20 096	-22 718	-19 669
Korrigeeritud EBITDA	194 432	113 091	38 613
Materiaalse põhivara ostud ja parendused	25 710	200 795	17 434
Immateriaalse põhivara ostud ja parendused	2 498	2 527	2 783
Investeeringud	28 208	203 322	20 217

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum Aktsiate kaalutud keskmine arv	78 872 743 569 064	13 935 743 569 064	-56 576 694 444 381
Kasum/-kahjum aktsia kohta (eurodes)	0,106	0,019	-0,081

Rendikohustused	126	77	116
Kasutusõiguse varadega seotud rendikohustused	94 418	107 095	116 403
Arvelduskrediidid	0	15	180
Pikaajalised pangalaenud	554 713	746 327	663 226
Intressikandvad kohustused	649 257	853 514	779 925
Omakapital	785 754	706 931	692 516
Varad	1 555 221	1 691 642	1 585 915
Omakapitali määr (%)	50,5%	41,8%	43,7%
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital	785 754	706 931	692 516
Lihtaktsiate arv	743 569 064	743 569 064	743 569 064
Omakapital aktsia kohta (eurodes)	1,06	0,95	0,93
Brutokasum/-kahjum	203 834	113 470	21 655
Müügitulu	835 325	771 387	476 937
Brutomarginaal (%)	24,4%	14,7%	4,5%
EBITDA	214 528	135 809	58 282
Müügitulu	835 325	771 387	476 937
EBITDA marginaal (%)	25,7%	17,6%	12,2%
Korrigeeritud EBITDA	194 432	113 091	38 613
Müügitulu	835 325	771 387	476 937
Korrigeeritud EBITDA marginaal (%)	23,3%	14,7%	8,1%

EBIT	113 304	37 673	-37 031
Müügitulu	835 325	771 387	476 937
EBIT marginaal (%)	13,6%	4,9%	-7,8%
Puhaskasum/-kahjum	78 872	13 935	-56 576
Müügitulu	835 325	771 387	476 937
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)	9,4%	1,8%	-11,9%

Tuhandetes eurodes	2023	2022	2021
Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud	113 304	37 673	-37 031
Varad 31. detsember (eelmine aasta)	1 691 642	1 585 915	1 516 201
Varad 31. märts	1 672 052	1 560 167	1 492 507
Varad 30. juuni	1 613 646	1 550 110	1 524 741
Varad 30. september	1 597 395	1 535 300	1 616 656
Varad 31. detsember	1 555 221	1 691 642	1 585 915
Keskmised varad	1 625 991	1 584 627	1 547 204
ROA (%)	7,0%	2,4%	-2,4%
Puhaskasum/-kahjum jooksev 12 kuud	78 872	13 935	-56 576
Omakapital 31. detsember (eelmine aasta)	706 931	692 516	714 336
Omakapital 31. märts	701 581	652 526	680 079
Omakapital 30. juuni	735 229	652 304	655 682
Omakapital 30. september	783 717	690 219	695 867
Omakapital 31. detsember	785 754	706 931	692 516
Keskmine omakapital	742 642	678 899	687 696
ROE (%)	10,6%	2,1%	-8,2%
Kasum/kahjum äritegevusest jooksev 12 kuud	113 304	37 673	-37 031
Varad 31. detsember (eelmine aasta)	1 691 642	1 585 915	1 516 201
Varad 31. märts	1 672 052	1 560 167	1 492 507
Varad 30. juuni	1 613 646	1 550 110	1 524 741
Varad 30. september	1 597 395	1 535 300	1 616 656
Varad 31. detsember	1 555 221	1 691 642	1 585 915
Lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	296 246	357 910	208 347
Lühiajalised kohustused 31. märts	308 623	390 345	233 651
Lühiajalised kohustused 30. juuni	325 820	405 694	218 923
Lühiajalised kohustused 30. september	255 019	383 316	207 183
Lühiajalised kohustused 31. detsember	224 307	296 246	357 910
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember (eelmine aasta)	1 395 396	1 228 005	1 307 854
Varad - lühiajalised kohustused 31. märts	1 363 429	1 169 822	1 258 856
Varad - lühiajalised kohustused 30. juuni	1 287 826	1 144 416	1 305 818
Varad - lühiajalised kohustused 30. september	1 342 376	1 151 984	1 409 473
Varad - lühiajalised kohustused 31. detsember	1 330 914	1 395 396	1 228 005
Keskmised varad - lühiajalised kohustused	1 343 988	1 217 925	1 302 001
ROCE (%)	8,4%	3,1%	-2,8%
Intressikandvad kohustused	649 257	853 514	779 925
Raha ja raha ekvivalendid	41 921	114 935	127 556
Netovõlg	607 336	738 579	652 369
Netovõlg	607 336	738 579	652 369
Materiaalse põhivara amortisatsioon	94 635	91 216	88 375
Immateriaalse põhivara amortisatsioon	6 589	6 920	6 938
Amortisatsioon	101 224	98 136	95 313
EBITDA	214 528	135 809	58 282
	2,8	5,4	11,2
Netovõla ja EBITDA suhe
Lühiajalised varad	122 952	195 696	203 409
Lühiajalised kohustused	224 307	296 246	357 910
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja	0,5	0,7	0,6

KONTAKTANDMED

Registrikood	10238429
Aadress	Sadama 5
	10111, Tallinn
	Eesti Vabariik
Telefon	+372 6 409 800
Faks	+372 6 409 810
Veebisait	www.tallink.com
Peamine tegevusala	meretransport
	(reisijate- ja kaubavedu)

AI Terminal

Tallink Grupp

2225_10-k_2024-04-04_97f47d8b-f931-42f1-96e6-6023dad12ecb.pdf

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2023

SISUKORD

KONTSERN

STRATEEGIA

KIRI AKTSIONÄRIDELE

Lugupeetud investorid ja äripartnerid

TEGEVUSARUANNE

Põhinäitajad

Müük ja segmendid

Järgmised tabelid annavad ülevaate müügitulu jagunemisest kontserni geograafiliste ja ärisegmentide vahel:

Kasum

Likviidsus ja rahavood

Rahastamisallikad

Võlakohustused

Omakapital

Investeeringud ja laevad

Teave laevade kohta majandusaasta lõpu seisuga:

Turuülevaade

Järgmine tabel annab liinide kaupa ülevaate 2023. ja 2022. aastal veetud reisijatest, kaubaveoühikutest ja sõiduautodest.

Kontserni struktuur

Personal

Aktsiad ja aktsionärid

Järgmine tabel kajastab aktsiakapitali jagunemist osaluse suuruse alusel seisuga 31. detsember 2023:

Järgmises tabelis on esitatud kontserni suurimad aktsionärid seisuga 31. detsember 2023:

Järgmises tabelis on esitatud kontserni aktsionärid residentsuse alusel seisuga 31. detsember 2023:

Aktsionäride leping

Kauplemine

Kontserni aktsia ja FDR-i päevakäive ajavahemikul 1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2023:

Järgmine tabel näitab turuandmetel põhinevat turuväärtust 2023. aasta lõpu seisuga:

Ülevõtupakkumised

Dividendid

Majanduskeskkond

Aruandekuupäeva järgsed sündmused ja tulevikuväljavaated

Muutused kontserni juhatuses

AS-i Tallink Grupp juhatuse liikmete ametiaja pikendamine

Kruiisilaeva Isabelle müük

Kruiisilaev Victoria I opereerib 2024. aasta suvel Tallinna-Stockholmi liinil

Kasumlikkus

Teadus- ja arendusprojektid

Riskid

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE

Organisatsioon ja juhtimine

Aktsionäride üldkoosolek

Nõukogu

Nõukogu koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse ametisse kolmeks aastaks:

Enn Pant (sündinud 1965) Nõukogu esimees

Toivo Ninnas (sündinud 1940) Nõukogu liige

Eve Pant (sündinud 1968) Nõukogu liige

Ain Hanschmidt (sündinud 1961) Nõukogu liige

Colin Douglas Clark (sündinud 1974)

Kalev Järvelill (sündinud 1965) Nõukogu liige

Raino Paron (sündinud 1965) Nõukogu liige

Juhatus

Elise Nassar (sündinud 1991)

Harri Hanschmidt (sündinud 1982)

Piret Mürk-Dubout (sündinud 1970)

Margus Schults (sündinud 1966)

Juhatuse liikmete volitused aktsiaid emiteerida ja tagasi osta

Teabe avalikustamine

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Auditikomitee

Olulist osalust omavad aktsionärid

TASUSTAMISARUANNE

KESKKONNAALANE JA SOTSIAALNE VASTUTUS

ESG – tegevus CSRD nõuetele vastavuse saavutamiseks 2025. aastaks

AS-i Tallink Grupp kestliku arengu põhivaldkonnad ja eesmärgid:

Keskkonnategevused maismaal

Kontserni kasvuhoonegaaside koguheide aastatel 2021 ja 2022:

Keskkonnaalane tegevus laevandustegevuses

Kontserni sotsiaalne tegevus

Korruptsioonivastane tegevus ja inimõigused

Huvide konflikt

Kingituste deklareerimine

Vilepuhumine

Inimõigused

Ohutus ja turvalisus

ARUANDLUS EL-I TAKSONOOMIA ALUSEL