PRFoods

Annual Report (ESEF) • Nov 3, 2023

AS PRFoods 2022/2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022/2023 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 1 Ärinimi AS PRFoods Registrikood 1150713 Aadress Kärsa, Suure-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 94129, Eesti Telefon +372 452 1470 Koduleht prfoods.ee Põhitegevusalad Kalatoodete tootmine ja müük Kalakasvatus Aruandlusperiood 1. juuli 2022 – 30. juuni 2023 Audiitor KPMG Baltics OÜ 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 SISUKORD ETTEVÕTTE TUTVUSTUS .......................................................................................................................................................................... 3 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................................................... 7 ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST .................................................................................................................................................. 7 JUHATUS JA NÕUKOGU ....................................................................................................................................................................... 17 AKTSIA JA AKTSIONÄRID ..................................................................................................................................................................... 18 VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD ............................................................................................................................................ 21 ÜHISKONDLIK VASTUTUS .................................................................................................................................................................... 23 VASTUTUS KESKKONNA EES ............................................................................................................................................................. 23 HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE .......................................................................................................................................... 24 TASUSTAMISARUANNE ............................................................................................................................................................................ 30 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................................................................ 31 KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE .......................................................................................................................... 32 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE .............................................................................................................................. 34 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................................................. 35 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ................................................................................................ 36 LISA 1. Ü LDINE INFORMATSIOON ................................................................................................................................................... 36 LISA 2. A RUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED ............................................................................................. 36 LISA 3. F INANTSRISKID ................................................................................................................................................................. 49 LISA 4. J UHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD .................................................................................................................. 54 LISA 5. R AHA JA RAHA EKVIVALENDID ............................................................................................................................................ 55 LISA 6. N ÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDED ............................................................................................................................. 56 LISA 7. ETTEMAKSED .................................................................................................................................................................... 56 LISA 8. V ARUD ............................................................................................................................................................................. 56 LISA 9. B IOLOOGILISED VARAD ...................................................................................................................................................... 56 LISA 10. T ÜTARETTEVÕTTED .......................................................................................................................................................... 58 LISA 11. E DASILÜKKUNUD TULUMAKS .............................................................................................................................................. 59 LISA 12. M ATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................................................................... 60 LISA 13. I MMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................................................................ 61 LISA 14. R ENDILEPINGUD ............................................................................................................................................................... 62 LISA 15. I NTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED ....................................................................................................................................... 63 LISA 16. V ÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD ................................................................................................................................. 66 LISA 17. S IHTFINANTSEERIMINE ...................................................................................................................................................... 66 LISA 18. O MAKAPITAL ..................................................................................................................................................................... 67 LISA 19. S EGMENDIARUANDLUS ...................................................................................................................................................... 68 LISA 20. M ÜÜDUD KAUPADE KULU ................................................................................................................................................... 70 LISA 21. M ÜÜGI - JA TURUSTUSKULUD .............................................................................................................................................. 70 LISA 22. Ü LDHALDUSKULUD ............................................................................................................................................................ 71 LISA 23. T ÖÖJÕUKULUD ................................................................................................................................................................. 71 LISA 24. M UUD ÄRITULUD JA - KULUD ............................................................................................................................................... 72 LISA 25. F INANTSTULUD JA – KULUD ................................................................................................................................................ 72 LISA 26. T ULUMAKSUKULUD ............................................................................................................................................................ 72 LISA 27. T EHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA .................................................................................................................................... 72 LISA 28. S IDUSETTEVÕTJAD ............................................................................................................................................................ 74 LISA 29. T EGEVUSE JÄTKUVUS ........................................................................................................................................................ 74 LISA 30. B ILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED ................................................................................................................................. 74 LISA 31. T ÄIENDAVAD ANDMED G RUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA .......................................................................................................... 75 JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE ........................................................................................................................ 79 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ............................................................................................................................................ 80 KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK ............................................................................................................................................................. 85 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 3 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS AS PRFoods (edaspidi “Grupp“) on kala kasvatamise, kalatoodete tootmise ja müügiga tegelev ettevõtte. Ettevõtte aktsiad on alates 5. maist 2010 noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsi põhinimekirjas ja ettevõtte võlakirjad on alates 6. aprillist 2020 noteeritud NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas. 20.09.2022 kirjutaas AS PRFoods tütarettevõte Saaremere Kala AS alla lepingule 100% Överumans Fisk AB aktsiate müügiks Vattudalens Fisk AB-le. Tehing on lõpule viidud. AS PRFoods võtab edaspidise suuna kalakasvatuse arendamisele Eestis, eesmärgiga saada regiooni suurimaks kalakasvatajaks. Pärast John Ross Jr. ja Coln Valley Smokery omandamist 2017. aasta suvel on ettevõttel müügikogemus 37 riiki Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Grupi põhitegevusteks on kalakasvandus ja kalatoodete valmistamine. Ettevõtte toodete põhivalikus on lõhe- ja vikerforellitooted. Ligi 2/3 vikerforelli töötlemisel tarbitavast kalast kasvatatakse oma kalakasvandustes Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kala kõrge kvaliteedi ja kindlad tarned. Ülejäänud vajamineva toorkala ostab Grupp valdavalt Norrast ja Taanist. Kalatoodete valmistamine toimub kahes moodsas tehases, mis asuvad Saaremaal (Eesti) ning Aberdeenis (Suurbritannia). Grupi ettevõtete tooteid müüme tunnustatud brändidena meie tegutsemisriikides ja peamine fookus on kõrgema lisandväärtusega premium -toodetel, läbi mille suurendada ettevõtte kasumlikkust. AS PRFoods plaanib käesoleval aastal kasutusele võtta uue kaubamärgi, mis rõhutab meie Saaremaa päritolu. Töötleme oma tehastes kõige rohkem vikerforelli ja lõhet, väiksemates kogustes ka siiga, ahvenat, koha, rääbist, räime ning heeringat. Hoiame kala alati aukohal – seda nii kasvatades kui töödeldes – seetõttu kasvatame enamuse oma punasest kalast ise ning suitsutame kala traditsioonilisel meetodil lepahakkega. Kuna meie tootevalik on üsna lai, siis sealt leiab meelepärast kogu perele – Eesti Parima Kalatoote tiitli pälvinud õrnalt soolatud forelliviilud, laste lemmikud forellikotletid või pidulikumaks puhuks forellimarja. Grupp tegutseb aktiivselt uute toodete väljatöötamisega, muuhulgas, et avada uusi eksportturge. T OOTMISE JA MÜÜGI GEOGRAAFIA Kasvatus Eesti Toorkala ost Norra Taani Tootmine Eesti Suurbritannia Müük Suurbritannia Eesti 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 4 M ISSIOON PRFoods toodab erinevaid maitsvaid, tervislikke ja uuenduslikke kalatooteid. Oma kõrgkvaliteetsete toodetega oleme usaldusväärne partner nii lõpptarbijaile kui ka kauplustele. PRFoods on hooliv ja innovaatiline, sotsiaalselt vastutustundlik ja kaasaegne. Meile on väga oluline keskkonnasõbralikkus - uuenduslike pakendiliinide ja -materjalide ning taastuvenergia lahendustega üritame minimeerida oma jalajälge keskkonnale. V ISIOON Soovime olla parim ja tuntuim keskkonnasõbralikult kasvatatud toorkala vahendaja ja maitsvate kalatoodete tootja ja müüja Suurbritannia ja Baltikumi turul ning kõrge lisandväärtusega premium kalatoodete müüja ülemaailmselt. S TRATEEGIA JA EESMÄRGID ● Olla kolme juhtiva kaubamärgi seas oma turgudel ja olla globaalselt tunnustatud premium mereandide bränd. ● Saavutada EBITDA marginaal vähemalt 7%. ● Jagada dividendideks kuni 30% iga-aastasest puhaskasumist. T UGEVUSED ● Kindel siht - eesmärgistatult arenev organisatsioon ja kompetentsed töötajad. ● Tuntus - juhtivad kaubamärgid Skandinaavias, Baltikumis ja Suurbritannias. ● Ajalugu ja kogemused - meie tooted on Soome ja Suurbritannia turul tuntud olnud rohkem kui 30 aastat. ● Jätkusuutlikkus - geograafiliselt sobiv ulatus ning mitmekesine ja arenev tooteportfell. R ISKID ● Põhitoorainete hinnavolatiilsus. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 5 G RUPI STRUKTUUR SEISUGA 30.06.2023 AS PRFoods omab lisaks 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Grupi olulisimad kaubamärgid on „PRFoods“ ja „John Ross Jr Aberdeen“. 1) Grupp Avamere Kalakasvatus OÜ’d ei konsolideeri, kuna ei oma sidusettevõtja üle ei valitsevat ega olulist mõju 2) 64% Coln Valley Smokery Ltd osadest on JRJ & PRF Ltd omanduses ja 36% on John Ross Jr (Aberdeen) Ltd omanduses 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 6 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 7 TEGEVUSARUANNE ÜLEVAADE MAJANDUSTEGEVUSEST J UHTKONNA KOMMENTAAR 2022/2023 majandusaasta oli esimene, mil PRFoods pärast COVID-i taastas oma kasumlikkuse. See saavutati kontserni tegevuse ulatusliku ümberstruktureerimise tulemusena: meie senine suurim tegevusala Soome müüdi maha, ettevõtte arendamiseks tuli maha müüa Rootsi kalakasvandused ja uued litsentsid. Selle tulemusena moodustas meie käive eelmisel aastal 19,6 miljonit eurot võrreldes 42,1 miljoni euroga eelneval majandusaastal. EBITDA äritegevusest tõusis 0,3 miljoni euroni võrreldes -1,7 miljonilise kahjumiga eelmisel aastal. Puhaskasum moodustas 0,3 miljonit eurot, aasta varem oli see 8,1 miljonit eurot. Netovõlg vähenes 24,7 miljonilt 16,7 miljoni euroni. Suurem osa kontserni võlast on fikseeritud intressimääraga; seega ei ole meid intressimäärade tõus nii tõsiselt mõjutanud. Sellegipoolest püsib netovõla tase liiga kõrge ja selle vähendamiseks on kontsern astunud mitmeid samme: kulude massiline vähendamine ja edasiste kalakasvatusvarade realiseerimine. Kuigi kalakasvatus on tuleviku jaoks väga atraktiivne ärivaldkond, ei ole nende tegevuste täielikuks laiendamiseks nõutavad kapitalinõuded PRFoodsile lühiajaliselt realistlikud. Jätkame kalakasvatuslitsentside väljatöötamist tuleviku potentsiaali silmas pidades. Kõrge inflatsioonikeskkond ja kõikuvad kalahinnad on 2022. ja 2023. aastal oluliselt mõjutanud nii sisenõudlust kui ka eksporti. Väga positiivne on see, et kuna Soome konkurentsikeeld lõppeb 2024. aastal, on meil Soomest juba tellimusi, mis ületavad Eesti ettevõtluse kogutulusid 2022-2023 majandusaastal. 2024. aastal näeme ka Eesti töötlemisäri pöördumas kauaoodatud kasumi poole. Kalahinnad on 2023. aasta teises pooles oluliselt langenud ja see on juba suurendanud nõudlust kalatoodete järele. Nagu ennist märkisime, on turgude ebastabiilsus uus norm, kuid äri on näidanud suutlikkust kohaneda erinevate väljakutsetega. Meie suur finantsvõimendus on viimastel aastatel olnud äritegevuse arendamisel kurnavaks teguriks, kuid laev on aeglaselt, kuid kindlalt pöördunud ja on palju parematel alustel. Oleme eriti uhked oma meeskonna visaduse ja professionaalsuse üle – nende pingutused on olnud lihtsalt märkimisväärsed. Majandusaasta 2023-2024 on kalatöötlemise ning Soome ja teistele turgudele laienemise aasta. John Ross Jr on jätkuvalt üks tööstusharu tulusamaid lõhesuitsetajaid ning Saare Kala on eelmise aasta jooksul uue juhtimise all oma kohalikku müüki kahekordistanud ning 2024. kalendriaastal näeb müügitulu kasvu vähemalt 3 korda. Meie rahavoog on nüüd palju tugevam tänu ettevõtte edasisele finantsvõimendusele. Enda nimel soovin kontsernile ja selle juhtkonnale edu äri uutele kõrgustele viimise Lugupidamisega Indrek Kasela 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 8 GRUPI VÕTMENÄITAJAD VÕTMENÄITAJAD KASUMIARUANNE mln EUR (kui pole näidatud teisiti) Valem / selgitus 2022/2023 2021/2022 2020/2021 2019/2020 2018/2019 Müügitulu Müügitulu 19,6 42,1 58,7 78,3 85,7 Brutokasum Müügitulu – müüdud kaupade kulu 3,6 3,1 5,0 9,6 11,9 EBITDA äritegevusest Kasum (Kahjum) enne ühekordseid tulusid-kulusid ja bioloogiliste varade ümberhindlust 0,3 -1,7 -1,2 2,8 4,0 EBITDA Kasum (Kahjum) enne finantstulusid ja -kulusid, maksukulusid ning põhivara kulumi ja väärtuse langust 0,3 -1,9 -1,3 1,9 1,7 Ärikasum (-kahjum) Kahjum enne finantstulusid ja - kulusid, maksukulusid -1,0 -4,2 -3,9 -0,7 -0,5 EBT Kasum (-kahjum) enne tulumaksu 0,4 -8,2 -5,0 -1,8 -1,2 Puhaskasum (-kahjum) 0,3 -8,1 -5,2 -1,9 -1,5 Brutomarginaal Brutokasum / Müügitulu 18,3% 7,4% 8,5% 12,2% 13,9% Äritegevuse EBITDA marginaal EBITDA äritegevusest / Müügitulu 1,5% -4,1% -2,1% 3,5% 4,7% EBITDA marginaal EBITDA / Müügitulu 1,5% -5,1% -2,1% 2,4% 2,0% Ärikasumi marginaal Ärikahjum / Müügitulu -5,1% -9,9% -6,6% -0,9% -0,5% EBT marginaal EBT / Müügitulu 2,0% -19,5% -8,5% -2,2% -1,4% Netomarginaal Puhaskasum (-kahjum) / Müügitulu 1,5% -19,4% -8,8% -2,4% -1,7% Tegevuskulude suhtarv Tegevuskulud / Müügitulu 24,0% 17,1% 16,1% 13,4% 12,5% 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 9 BILANSS mln EUR (kui pole näidatud teisiti) Valem / selgitus 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020 30.06.2019 Netovõlgnevus Lühiajal. võlakohustused + Pikaajal. võlakohustused – Raha 16,7 24,7 22,4 20,7 20,5 Omakapital 8,3 8,1 15,8 19,8 21,9 Käibekapital Käibevara – Lühiajal. kohustused 0,0 -3,2 -3,2 -4,0 -3,1 Varad 30,2 38,9 55,6 57,1 62,5 Likviidsuskordaja Käibevara / Lühiajal. kohustused 1,0x 0,7x 0,8x 0,8x 0,9x Omakapitali suhtarv Omakapital / Varad 27,4% 20,7% 28,4% 34,7% 35,0% Finantsvõimendus Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg) 66,9% 75,4% 58,7% 51,1% 48,3% Võlakordaja Kohustused / Kogukapital 0,7x 0,8x 0,7x 0,7x 0,7x Netovõlg/EBITDA äritegevusest Netovõlg / EBITDA äritegevusest 55,8x -14,5x -17,9x 7,5x 5,1x Omakapitali tootlus Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine omakapital 4,1% -68,5% -29,0% -9,1% -6,5% Varade tootlus Puhaskasum (-kahjum) / Keskmine varade maht 1,0% -17,3% -9,2% -3,2% -2,3% * konsolideeriv üksus on ainult valdusfirma ning moodustab ebaolulise osa Grupist, mistõttu konsolideeriva üksuse suhtarve pole välja toodud ** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja bioloogiliste varade ümberhindlust MÜÜGITULU Grupi 2022/2023. majandusaasta müügikäive oli 19,6 miljonit eurot ja võrreldes eelmise majandusaastaga langes käive 22,5 miljonit eurot ehk 53,4%. Käibe langus on tingitud Soome üksuse müügist eelmisel ja Rootsi üksuse müügist käesoleval majandusaastal. Grupi suurimaks turuks on peale Soome üksuste müüki 2022. a. saanud Suurbritannia , kus soetati kalaettevõtte 2017. aastal. Suurbrittannia müük moodustas Grupi müügitulust 67,3%. Suuruselt teine turg on Eesti, kus müük moodustas Grupi müügitulust 31,6%. GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD mln EUR 2022/2023 Osakaal, % 2021/2022 Osakaal, % Muutus, mln EUR Muutus, % Mõju Soome 0 0% 20,7 49.2% -20,7 -100% ▼ Suurbritannia 13,2 67,3% 14,9 35.4% -1,7 -11,4% ▼ Eesti 6,2 31,6% 5,3 12.6% 0,9 17% ▲ Muud regioonid 0,2 1,1% 1,2 2.8% -1 -83,3% ▼ Kokku 19,6 100,0% 42,1 100,0% -22,5 -53,4% ▼ 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 Suurbritannia müügikäive oli majandusaastal 13,2 miljonit eurot, vähenemine oli 11,4% võrreldes 14,9 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Suurbritannia käibe osakaal moodustas 2022/2023. majandusaastal kogukäibest 67,3% (2021/2022: 35,4% kogukäibest). Eesti müügikäive oli majandusaastal 6,2 miljonit eurot, suurenedes 17% võrreldes 5,3 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. Eesti käibe osakaal moodustas majandusaastal kogukäibest 31,6% (2021/2022: 12,6% kogukäibest). Müük muudesse riikidesse oli majandusaastal 0,2 miljonit eurot ja see moodustas 1,1% kogukäibest (2021/2022: 1,2 miljonit eurot, osakaal 2,8% kogukäibest). Grupi peamised tootesegmendid on kuum- ja külmsuitsutooted ja värske kala ja kalafilee, mis moodustavad enamiku müügikäibest, muude kalatoodete müük jääb alla 15%. Kliendisegmentidest moodustavad üle 50% osa jaeketid, millele järgneb hulgimüük, HoReCa ja muu. KULUD 2022/2023 2021/2022 Muutus 2022/2023 2021/2022 Muutus mln EUR mln EUR mln EUR Mõju % käibest % käibest %-punkt Mõju Käive 19,6 42,12 -22,52 ▼ 100,00% 100,00% Müüdud kaupade kulu -16,0 -38,99 22,99 ▲ 81,63% 92,57% -10,94% ▲ materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu -11,0 -28,24 17,24 ▲ 56,12% 67,05% -10,93% ▲ tööjõukulud -2,6 -5,82 3,22 ▲ 13,27% 13,82% -0,55% ▲ amortisatsioon -1,0 -1,56 0,56 ▲ 5,1% 3,70% 1,4% ▼ muu müüdud kaupade kulu -1,4 -3,37 1.97 ▲ 7,14% 8,00% -0,86% ▲ Tegevuskulud -4,69 -7,21 2,52 ▲ 23,92% 17,12% 6,8% ▼ tööjõukulud -1,3 -2,74 1,44 ▲ 6,63% 6,51% 0,12% ▼ transpordi- ja logistikateenused -1,68 -2,63 0,95 ▲ 8,57% 6,24% 2,33% ▼ amortisatsioon -0,33 -0.39 0,06 ▲ 1,68% 0,93% 0,75% ▼ reklaam, turundus ja tootearendus -0,37 -0,22 -0,15 ▼ 1,89% 0,52% 1,37% ▼ muud tegevuskulud -1,01 -1,23 0,22 ▲ 5,15% 2,92% 2,23% ▼ Muud äritulud/-kulud 0,15 0,31 -0,16 ▼ 0,77% 0,74% 0,03% ▲ Finantstulud/-kulud 1,4 -4,0 5,4 ▲ 7,1% 9,5% N/A ▲ SUURBRITANNIA 31,6% 67,3% 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 11 MÜÜDUD KAUPADE KULU Müüdud kaupade kulu 2022/2023. majandusaastal oli 16,0 miljonit eurot ja moodustas 81,63% müügikäibest (2021/2022: 38,99 miljonit eurot, 92,57% käibest). Müüdud kaupade kulud vähenesid võrreldes eelmise majandusaastaga 22,99 miljoni euro võrra. Kulugrupi „materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu“ 11,0 miljoni euro (2021/2022: 28,24 miljonit eurot) suurusest summast suurima osa (ca 75%) moodustavad kulud toorainele (toorkala). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt pakendite ning kalade söödakulud. Tootmistööliste ja kalakasvanduste personali palgakulu summas 2,6 miljonit eurot moodustas käibest 13,27% (2021/2022: 5,82 miljonit eurot, 13,82% käibest). Muu müüdud kaupade kulu oli 1,4 miljonit eurot ja selle osakaal müügikäibest oli 7,14% (2021/2022: 3,37 miljonit eurot, 8% käibest). Muu müüdud kaupade kulu sisaldab kulutusi sooja- ja elektrienergiale, rendile, kommunaalkuludele ning kalakasvatuse ja -tootmisega seotud abitegevuskulusid. TEGEVUSKULUD Tegevuskulud oli 4,69 miljonit eurot ja moodustasid 23,92% müügikäibest (2021/2022: 7,21 miljonit eurot, 17,12% käibest) kahanedes 2,52 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tegevuskuludest suurima osakaaluga on transpordi- ja logistikateenused 1,68 miljonit eurot (2021/2022: 2,63 miljonit eurot) ning tööjõukulud 1,3 miljonit eurot (2021/2022: 2,74 miljonit eurot). KASUMLIKKUS Grupi 2022/2023. majandusaasta brutokasum oli 3,6 miljonit eurot ehk 0,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel majandusaastal (2021/2022: 3,1 miljonit eurot). EBITDA äritegevusest enne ühekordseid tulusid ja kulusid ning bioloogiste varade ümberhindlust oli 0,3 miljonit eurot ehk 2,0 miljonit eurot rohkem kui eelmisel majandusaastal (2021/2022: -1,7 miljonit eurot). Majandusaasta EBITDA oli 0,3 miljonit eurot ehk 2,4 miljonit eurot rohkem kui eelmisel majandusaastal (2021/2022: -2,1 miljonit eurot). Majandusaastal oli bioloogiliste varade ümberhindluse mõju EBITDAle 0,0 miljonit eurot (2021/2022: -0,4 miljonit eurot). 2022/2023. majandusaasta ärikahjum oli 0,9 miljonit eurot (2021/2022: 4,2 miljonit eurot) ja puhaskasum oli 0,3 miljonit eurot (2021/2022 puhaskahjum: 8,2 miljonit eurot). Ärikasumi marginaal majandusaastal oli -5,0% (2021/2022: -10,0%) ja puhaskasumi marginaal 1,7% (2021/2022: -19,4%). FINANTSSEISUNDI ARUANNE Grupi konsolideeritud bilansimaht oli 30.06.2023 seisuga 30,2 miljonit eurot. Aasta varem sama perioodi lõpus s.o seisuga 30.06.2022 oli bilansimaht 38,9 miljonit eurot. Grupi käibevarade maht oli 30.06.2023 seisuga 5,1 miljonit eurot (30.06.2022: 7,9 miljonit eurot). Grupi põhivarad olid kokku 25,1 miljonit eurot (30.06.2022: 31,0 miljonit eurot). Lühiajalised kohustused olid 30.06.2023 seisuga 5,1 miljonit eurot (30.06.2022: 11,1 miljonit eurot). Pikaajalised kohustused kokku olid 16,8 miljonit eurot (30.06.2022: 19,8 miljonit eurot). PRFoods omakapital oli 8,3 miljonit eurot (30.06.2022: 8,1 miljonit eurot). 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 12 Majandusaasta lõpus oli Grupil rahalisi vahendeid 0,4 miljonit eurot ehk 1,3% bilansimahust (30.06.2022: 0,1 miljonit eurot, 0,3% bilansimahust). Nõuded ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2023 2,1 miljonit eurot võrrelduna seisuga 30.06.2022, mil nõuded ja ettemaksed olid 2,6 miljonit eurot. Varud olid majandusaasta lõpu seisuga 1,9 miljonit eurot, kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 0,3 miljonit eurot ehk tasemelt 2,2 miljonit eurot. Bioloogilised varad olid 30.06.2023 seisuga 0,8 miljonit eurot (30.06.2022: 3,0 miljonit eurot), kahanedes eelmise majandusaasta lõpuga võrreldes 2,2 miljoni euro võrra. Biomassi maht oli 30.06.2023 seisuga 161 tonni (30.06.2022: 441 tonni), mis on 280 tonni võrra vähem võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga. Grupi materiaalne põhivara oli majandusaasta lõpu seisuga 6,6 miljonit eurot (30.06.2022: 8,9 miljonit eurot) ja immateriaalne vara 18,2 miljonit eurot (30.06.2022: 21,8 miljonit eurot). Materiaalne põhivara kahanes 2,3 miljonit eurot ja immateriaalne kasvas 3,6 miljonit eurot. Grupi lühiajalised intressikandvad kohustused olid 30.06.2023 seisuga 2,1 miljonit eurot (30.06.2022: 7,1 miljonit eurot), kahanedes aastaga 5,0 miljonit eurot. Võlad ja ettemaksed olid seisuga 30.06.2023 kokku 3,0 miljonit eurot (30.06.2022: 4,0 miljonit eurot), kahanedes eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kokku 1,0 miljoni euro võrra. Pikaajalised intressikandvad kohustused olid majandusaasta lõpu seisuga 15,0 miljonit eurot (30.06.2022: 17,7 miljonit eurot) kahanedes majandusaastate võrdluses 2,7 miljonit eurot. Seisuga 30.06.2023 oli ettevõtte registreeritud aktsiakapital 7,7 miljonit eurot (30.06.2022: 7,7 miljonit eurot). RAHAVOOD PRFoodsi raha ja ekvivalendid olid 2022/2023. majandusaasta alguses 0,1 miljonit eurot ja lõpus 0,4 miljonit eurot, majandusaasta rahavoog oli 0,3 miljonit eurot. Eelmisel majandusaastal samal perioodil oli rahavoog -2,2 miljonit eurot. Rahavoog äritegevusest 2022/2023. majandusaastal oli -0,5 miljonit eurot ja +0,9 miljonit eurot eelmisel majandusaastal. Investeerimistegevuse rahavoog oli majandusaastal +6,9 miljonit eurot ja eelmisel majandusaastal -2,9 miljonit eurot. 82% 80% 18% 20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 6.30.2023 6.30.2022 Põhivarad Käibevarad Varad 72% 79% 28% 21% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 6.30.2023 6.30.2022 Võõrkapital Omakapital Kapital 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 13 Majandusaasta finantseerimistegevuse rahavoog oli -5,9 miljonit eurot võrreldes -0,3 miljoni euroga eelmisel majandusaastal. RAHAVOO MUUTUS 2022/2023 VÕRRELDES 2021/2022 PERSONAL Majandusaasta keskmine töötajate arv oli 190 võrrelduna eelmise majandusaasta keskmise töötajate arvuga 245. Grupi tööjõukulud kahanesid 8,5-lt miljonilt eurolt 2021/2022. majandusaastal 3,9-le miljonile eurole 2022/2023. majandusaastal. Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta moodustas 1,71 tuhat eurot ning kahanes 40,6% võrreldes 2021/2022 majandusaastaga. 2022/2023 2021/2022 2020/2021 2019/2020 2018/2019 Keskmine töötajate arv 190 245 281 318 361 Soome 0 54 79 81 92 Eesti 67 80 86 106 127 Suurbritannia 111 100 100 113 121 Rootsi 12 11 16 18 21 Tööjõukulud, tuh EUR 3 899 8 459 9 266 10 589 10 857 Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR 1,71 2,88 2,75 2,77 2,50 KALAKASVATUS Grupi konkurentsieeliseks on vertikaalne integratsioon – kalakasvatus, tootmine ja müük. Ligikaudu 2/3 Grupi vikerforelli toorainest tuleb grupile kuuluvatest kalakasvandustest Saaremaa rannikuvetes Eestis, mis tagab kiired ja usaldusväärsed tarned. Vertikaalne integratsioon võimaldab grupil vähendada kulutusi teatud kalakasvatuse etappidel ja ka suurendada kontrolli kalatöötlemise ja turustamise osas. Kala puhul tuleb arvestada, et tegemist on elusorganismiga ja seetõttu on vajalik tehnoloogilises protsessis toodangu kvaliteedi tagamiseks pöörata suurt tähelepanu toote kogu elutsükli jälgimisele. Lisaks kulude optimeerimisele võimaldab vertikaalne integreerumine vähendada riske kalakasvatuses, mis võivad tekkida sööda või asustusmaterjali halvast kvaliteedist ning tagada töötlemiseks vajaliku tooraine mahu ja hinna stabiilsuse. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 14 KALA TURUHIND Kalasektor on äärmiselt sõltuv toorkala kättesaadavusest ja kala hinnast. Suurtootjad fikseerivad tootmisplaanid kolmeks aastaks ette, kuna lühiajalisemalt on kalakasvatuses tootmistsüklit keeruline ja kallis turuvajadustest lähtuvalt kohandada. Seetõttu on kalapakkumine maailmaturul lühiajaliselt suhteliselt jäik, samas turunõudlus nihkub mõnevõrra sõltuvalt hooajast. Pakkumise ja nõudluse pideva muutumise tõttu on toorkala hind pidevas muutumises. Täiendav mõju hindade amplituudile ja ettearvamatusele on kauba tarneahelate muutusel seoses viimastel kuudel äriprotsesse oluliselt mõjutanud viiruspuhanguga. Grupp tasakaalustab väliskeskkonna mõju ja kala hinna volatiilsust muudatuste kaudu ettevõtte tootmis- ja müügistrateegias. KALA TURUHIND PERIOODI LÕPUS Grupp jälgib lõhe ja vikerforelli turuhindu: lõhehindu Nasdaqi kauplemiskeskkonnast ja vikerforellihindu Akvafakta (Norra kalatööstusettevõtteid koondav ühing) kokkuvõtetest. Aruandeperioodi lõpu seisuga on lõhe turuhind võrreldes aastatagusega langenud 20,76% ja vikerforelli hind langenud 24,51%. Kahe aasta taguse hinnaga võrreldes on lõhe hind tõusnud 32,86% ja vikerforell läinud kallimaks 32,79%. Võrreldes perioodi lõpu hinda kolm aastat tagasi on lõhe hind tõusnud 40,87% ja vikerforelli hind 68,12%. EUR/kg 30.06.2023 30.06.2022 30.06.23 vs 30.06.22 30.06.2021 30.06.23 vs 30.06.21 30.06.2020 30.06.23 vs 30.06.20 Lõhe 7,48 9,44 -20,76% 5,63 32,86% 5,31 40,87% Vikerforell 7,33 9,71 -24,51% 5,52 32,79% 4,36 68,12% Överumans Fisk AB kalakasvandus Rootsis 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 15 Allolevad tabelid illustreerivad lõhe ja vikerforelli keskmisi hindu nädalate lõikes finantsaastast 2017/2018. NORRA LÕHE EKSPORDIHIND NORRA VIKERFORELLI EKSPORDIHIND PERIOODI KESKMINE KALA TURUHIND EUR/kg 2022/2023 2021/2022 2022/2023 vs 2021/2022 2020/2021 2022/2023 vs 2020/2021 2019/2020 2022/2023 vs 2019/2020 Lõhe 7,73 6,95 11,22% 4,79 61,38% 5,57 38,78% Vikerforell 8,39 6,75 24,30% 4,72 77,75% 5,14 63,23% Nii keskmine lõhe hind kui keskmine forelli hind on tõusnud aruandeperioodil võrreldes eelmise finantsaasta sama perioodiga vastavalt 11,22% ja 24,3%. Võrreldes keskmiste hindadega samal perioodil kaks aastat tagasi on lõhe ja forelli keskmised hinnad tõusnud vastavalt 61,38% ja 77,75% ning võrrelduna hindadega kolm aastat tagasi tõusnud vastavalt 38,78% ja 63,23%. - 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 2017/2018 2018/2019 2019/2020 EUR/kg NÄDAL Allikas: Nasdaq Salmon price 2.5 3.5 4.5 5.5 6.5 7.5 8.5 9.5 10.5 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 2017/2018 2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023 EUR/kg NÄDAL Allikas: akvafakta.no 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 16 BIOLOOGILISED VARAD Bioloogilisteks varadeks on PRFoodsi kalakasvandustes eluskaalus arvele võetud kalavarud, milleks on vikerforell ( Oncorhynchus mykiss ). Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast. Kui toorkala turuhind tõuseb või langeb, siis suureneb või väheneb vastavalt ka Grupi kalakasvandustes kasvatatavate kalade väärtus ning see avaldab vastavalt positiivsest või negatiivset mõju ettevõtte majandustulemustele. 30.06.2023 seisuga olid grupis arvel vaid noorkalad, mida kajastatakse soetusmaksumuses. BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS TONNIDES 2022/2023 2021/2022 Muutus, tonnid 2022/2023 vs 2021/2022 Muutus, % 2022/2023 vs 2021/2022 Biomass perioodi algul 441 846 -405 -47,9% Biomass perioodi lõpul 161 441 -280 -63,5% Toodangu arvele võtmine laos (eluskaalus) 326 1 427 -1 101 -77,2% Seisuga 30.06.2023 oli ettevõttel bioloogilisi varasid 161 tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanesid bioloogilised varad koguseliselt 280 tonni ehk 63,5%. Biomassi vähenemine on seotud Grupi Rootsi üksuse müügiga 2022. a. BIOMASSI MAHT JA KESKMINE HIND, EUR/KG 2022/2023 2021/2022 Muutus, mln EUR 2022/2023 vs 2021/2022 Muutus, % 2022/2023 vs 2021/2022 Bioloogilised varad, mln EUR 0,8 3,0 -2,2 -73% Biomassi maht, tonnid 161 441 -280 -63,5% Keskmine hind, EUR/kg 7,33 6,81 0,52 7,6% Bioloogiliste varade ümberhindlus, mln EUR 0,0 -0,4 0,4 100% Bioloogilised varad soetusmaksumuse meetodil olid 30.06.2023 seisuga 0,8 miljonit eurot võrreldes 3,0 miljoni euroga 30.06.2022. Biomassi keskmine hind oli 7,33 eurot kilo kohta võrrelduna 6,81 euroga kilo kohta võrreldava perioodi jooksul. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 17 JUHATUS JA NÕUKOGU ASi PRFoods juhatus on üheliikmeline ja vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2.02.2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela . Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes. ASi PRFoods nõukogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. Aktsiaseltsi põhikirja alusel kuulub juhatusse üks kuni neli liiget. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University’st (1996) ja bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994). Lisaks PRFoodsi juhatuse liikme positsioonile kuulub ta juhatustesse peaaegu kõigis Grupi äriühingutes ning ka Gruppi mitte-kuuluvates äriühingutes (Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, ManageTrade OÜ ja NBLJK OÜ, jne). Ta kuulub nõukogudesse muuhulgas järgmistes äriühingutes: AS Toode, ELKE Grupi AS , EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, Ridge Capital AS, AS Ekspress Grupp, Elering AS, SA Avatud Eesti Fond, Tulundusühistu Tuleva, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu. Lisaks on ta tegev mitmetes äriühingutes ja mittetulundusühingutes väljaspool Eestit . AS PRFoods nõukogu on hetkel viieliikmeline. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees Lauri Kustaa Äimä , nõukogu liikmeteks on Aavo Kokk, Harvey Sawikin, Vesa Jaakko Karo ja Kuldar Leis . Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Seaduse kohaselt on üldkoosolekud korralised või erakorralised. Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. ASi PRFoods põhikirja kohaselt kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Lauri Kustaa Äimä (sündinud 1971) omab magistrikraadi majandusteaduses University of Helsinki’st ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates asutamisest. Lauri Kustaa Äimä on KJK Capital Oy tegevdirektor ja asutajast osanik. Ta on juhtorgani liige äriühingutes Saaremere Kala AS, AS Baltika, AS Toode, ManageTrade OÜ, AB Baltic Mill, UAB Malsena Plius ning lisaks veel mitmetes Soomes, Inglismaal, Sloveenias ja Luksemburgis asuvates investeerimisega tegelevates äriühingutes ja fondides sh KJK Management SA, KJK Fund SICAV-SIF, KJK Fund II SICAV-SIF and KJK Fund III, Elan d.o.o. and Kaima Capital Oy, Amber Trust Management SA, Amber Trust II Management SA, Kaima Capital Eesti OÜ. Aavo Kokk (sündinud 1964) on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajakirjanduse erialal ning Stockholm University 1992. aastal panganduse ja rahanduse erialal ning kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. Ta on juhtimisorgani liige erinevate äriühingutes, nt US Real Estate OÜ, OÜ Synd&Katts, Raldon Kinnisvarahalduse OÜ, AS Audentes, AS Lemeks, Crowdestate AS ning Creative Union AS. Harvey Sawikin (sündinud 1960) on lõpetanud Columbia University ja Harvard Law School’i ja kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta maikuust. 1994 aastal kaasasutas Harvey Sawikin fondihaldusettevõtte Firebird Management LLC, milles tal on tänini juhtiv positsioon. Harvey Sawikin on järgmiste ettevõtete / fondide Firebird Fund, Firebird New Russia Fund, Firebird Mongolia GP LLC, Firebird Republics Fund, Firebird Avrora Fund ja Amber Trust fondide juhtkonnas. Ta on New Yorki osariigi advokatuuri liige. Vesa Jaakko Karo (sündinud 1962) lõpetas 1986. aastal Helsinki School of Economics’i magistrikraadiga (M.Sc) rahanduses ja rahvusvahelises turunduses ning talle omistati 1996. aastal licentiate (Econ) kraad majanduses. Ta kuulub ASi PRFoods nõukogusse alates 2009. aasta augustist. Ta on KJK Capital Oy nõukogu liige. Kuldar Leis (sündinud 1968) lõpetas Tartu Ülikooli 1993. aastal krediidi ja rahanduse erialal ja omab ka diplomit piimatehnoloogia erialal. Kuldar Leis täitis ASi PRFoods juhatuse esimehe ülesandeid alates selle asutamisest kuni 15. maini 2013. Alates 2013. aasta maikuust kuulub ta ASi PRFoods nõukogusse. Ta on Saaremere Kala ASi, ASi Linda Nektar, AS Bercman Technologies ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Lisaks sellele on ta Rododendron OÜ, Solarhouse OÜ, MTÜ Põlva Tenniseklubi ja MTÜ Põlva Käsipalliklubi juhatuse liige. Informatsioon nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta ning nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse on ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee . 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne18 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETELE NING NENDEGA SEOTUD ISIKUTELE JA ÄRIÜHINGUTELE KUULUVAD PRFOODS AKTSIAD SEISUGA 30.06.2023: Juhtimiskohustusi täitev isik, sh tema lähikondne aktsiate arv osalus Juhatuse liige – Indrek Kasela 1 613 617 4,17% Nõukogu liige – Kuldar Leis 1 126 056 2,92% Nõukogu esimees – Lauri Kustaa Äimä 125 000 0,32% Nõukogu liige – Vesa Jaakko Karo 90 000 0,23% Nõukogu liige – Arko Kadajane 8 928 0,02% Nõukogu liige – Harvey Sawikin - - Nõukogu liige – Aavo Kokk - - Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad 2 963 601 7,66% AKTSIA JA AKTSIONÄRID ASi PRFoods registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks. Kõik aktsiad on vabalt võõrandatavad ja üheliigilised, s.o omavad võrdset hääle- ja dividendiõigust. ISIN EE3100101031 Emiteeritud väärtpabereid 38 682 860 Väärtpaberi lühinimi PRF1T Noteeritud väärtpabereid 38 682 860 Market BALTIC MAIN LIST Noteerimise kuupäev 5.05.2010 Nominaal 0 EUR Väärtpaberite kaubeldav miinimumkogus 1 aktsia ASi PRFoods aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010. Aktsial ei ole ametlikku turutegijat . ASi PRFoods aktsia kuulub OMX Tallinna üldindeksi ja OMX Baltikumi üldindeksi koosseisu. AS PRFoods on kahel korral vähendanud aktsiate nimiväärtust väljamaksete tegemisega aktsionäridele: 2012. aastal vähendati nimiväärtust 10 eurosendi võrra ja 2015. aastal 30 eurosendi võrra. 26. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Aktsia arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot (nimiväärtus kuni 13. aprillini 2011 oli 10 Eesti krooni, kuni 3. septembrini 2012 oli 0,60 eurot ning kuni 2. oktoobrini 2015 oli 0,50 eurot). AKTSIAHIND, INDEKSID JA KAUPLEMISAKTIIVSUS Tallinna Börsi üldindeks tõusid 5,5% ning PRFoods aktsiahind langes 35,07%. Indeks / aktsia Tähis 30.06.2023 30.06.2022 Muutus ● PRFoods aktsia, EUR PRF1T 0,224 0,345 -35,07 % ● OMX Tallinn üldindeks OMXTGI 1 888,25 1 789,65 5,5 % 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 19 KAUPLEMISSTATISTIKA Kauplemisstatistika, EUR (kui pole näidatud teisiti) 12k 2022/2023 12k 2021/2022 12k 2020/2021 12k 2019/2020 12k 2018/2019 Avamishind 0,348 0,425 0,418 0,502 0,740 Kõrgeim 0,350 0,435 0,428 0,534 0,780 Madalaim 0,21 0,300 0,344 0,361 0,490 Viimane 0,224 0,345 0,425 0,418 0,534 Kaubeldud aktsiaid, mln tk 0,96 1,94 2,08 1,34 2,20 Tehingute arv, tk 5 445 5 514 6 737 2 313 1 762 Keskmine tehingumaht, aktsiat 176 351 309 579 1 248 Käive, mln 0,26 1,05 0,80 0,60 1,43 Turuväärtus, mln 8,66 13,34 16,44 16,17 20,66 2022/2023. majandusaasta jooksul tehti ettevõtte aktsiatega kokku 5 445 tehingut (12 kuud 2021/2022: 5 514 tehingut). Kokku vahetas perioodi jooksul omanikku 0,96 miljonit aktsiat (12 kuud 2021/2022: 1,9 miljonit aktsiat), mis moodustab 2,5% ettevõtte aktsiatest. Keskmine tehingu maht oli 149 aktsiat (12 kuud 2021/2022: 225 aktsiat). Majandusaasta aktsiatehingute käive oli 0,26 miljonit eurot võrrelduna 1,05 miljoni euroga eelmisel 12-kuulisel perioodil. Kõrgeim hind majandusaastal oli 0,35 eurot ja madalaim 0,21 eurot ning võrreldaval perioodil aasta tagasi oli kõrgeim ja madalaim vastavalt 0,435 eurot ja 0,3 eurot. Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2023 oli 0,224 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 8,66 miljonit eurot. Aktsia sulgemishind seisuga 30.06.2022 oli 0,345 eurot ja ettevõtte turuväärtus oli 13,34 miljonit eurot. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 20 AKTSIA HINNA JA INDEKSITE DÜNAAMIKA NOTEERIMISEST S.O 5. MAIST 2010 KUNI 30. JUUNINI 2023: Indeks / aktsia Tähis 30.06.2023 05.05.2010 Muutus ● PRFoods aktsia, EUR PRF1T 0,224 0,890 - 74,83 % ● OMX Tallinn üldindeks OMXTGI 1 888,25 594,56 217,6 % TURUKORDAJAD Suhtarvud Valem 30.06.2023 30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020 30.06.2019 Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales) (Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu 1,3 0,90 0,66 0,47 0,48 Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest 84,9 neg neg 13,39 10,30 Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA) (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA 36,4 neg neg 19,58 23,59 Hinna äritegevuse EBITDA kordaja Turuväärtus / EBITDA äritegevusest 28,9 neg neg 5,87 5,18 Hinna EBITDA kordaja (Price/EBITDA) Turuväärtus / EBITDA 12,4 neg neg 8,59 11,85 Hinna kasumi kordaja (P/E) Turuväärtus / Puhaskasum 12,4 neg neg neg neg Hinna omakapitali suhtarv (P/B) Turuväärtus / Omakapital 1,03 1,55 1,04 0,82 0,94 Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga 30.juuni. Müügitulu, EBITDA ja puhaskasum/-kahjum viimase 12 kuu jooksul. AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR AS PRFOODS AKTSIONÄRID Aktsiate arv 30.06.2023 Osalus 30.06.2023 Aktsiate arv 30.06.2022 Osalus 30.06.2022 Muutus ING Luxembourg S.A . (Esindajakonto) 24 258 366 62,71% 24 258 366 62,71% - Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ 1 613 617 4,17% 1 613 617 4,17% Ambient Sound Investments OÜ 1 385 267 3,58% 1 385 267 3,58% Firebird Republics Fund Ltd 1 277 729 3,30% 1 277 729 3,30% OÜ Rododendron 1 159 776 3,00% 1 219 589 3,15% -59 813 Compensa Life Vienna Insurance Group SE 770 470 2,00% 750 470 1,94% -20 000 Firebird Avrora Fund, Ltd. 730 678 1,89% 730 678 1,89% OÜ Iskra Investeeringud 279 318 0,72% 279 318 0,72% Suurimad aktsionärid kokku 31 475 221 81,37% 31 525 034 81,47% Muud aktsionärid 6 207 639 16,04% 6 167 826 15,94% 79 813 Oma aktsiad 1 000 000 2,59% 1 000 000 2,59% Kokku 38 682 860 100,00% 38 682 860 100,00% 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 21 AKTSIONÄRIDE STRUKTUUR KATEGOORIATE JÄRGI, 30.06.2023 Aktsiate arv Aktsionäride arv % aktsionäridest Aktsiate arv % aktsiatest 1 … 1 000 1 742 6 8,4 % 453 638 1, 2 % 1 001 … 10 000 689 27,1 % 2 170 656 5,6% 10 001 … 50 000 87 3,4 % 1 876 818 4,9% 50 001 … 100 000 12 0,5 % 891 909 2, 3 % 100 001 … 17 0, 6 % 33 289 839 8 6,0 % Kokku 2 547 100,0% 38 682 860 100,0% VÕLAKIRJAD JA VÕLAKIRJAOMANIKUD PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 tagatud võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods’i omanduses 4 926 võlakirja. Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020. Seisuga 30.06.2023 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 nominaalväärtuses 53,5 tuhat eurot. PRFoods emiteeris 2020/2021 majandusaastal 237 allutatud konverteeritavat võlakirja, kogunimiväärtusega kuni 2,37 miljonit eurot, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, intressimääraga 7% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 01.10.2025. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 22 Samal majandusaastal emiteeriti lisaemissiooni raames, suunatud pakkumisena, PRFoods aktsionärile Amber Trust II S.C.A 10 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Lisaks teavitas PRFoods tagatud võlakirjade (emiteeritud PRFoods 14.01.2020 emissiooni tingimuste kohaselt) lisaemissioonist mahus kuni 1,0 miljonit eurot, mille raames emiteeritakse kuni 10 000 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Lisaemissioon oli suunatud mitteavaliku pakkumisena PRFoods aktsionärile Amber Trust II S.C.A, refinantseerimaks viidatud aktsionäri poolt PRFoods-le antud investeerimislaenu seoses laenu tagasimaksetähtaja saabumisega. Seisuga 30.06.2023 on PRFoods emiteerinud 110 237 võlakirja, millest 110 000 on tagatud võlakirjad, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, koguväärtuses 11,0 miljonit eurot ning 237 on allutatud konverteeritavad võlakirjad, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, koguväärtuses 2,37 miljonit eurot. VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR AS PRFOODS 7 SUUREMAT VÕLAKIRJAOMANIKKU Võlakirjade väärtus 30.06.2023 % kogumahust 30.06.2023 Võlakirjade väärtus 30.06.2022 % kogumahust 30.06.2022 Muutus Swedbank Pensionifond K60 3 940 000 29,5% 3 940 000 29,5% - ING Luxembourg S.A. AIF esindajakonto 3 070 000 23,0% 3 070 000 23,0% - Swedbank Pensionifond K30 800 000 6,0% 800 000 6,0% - Clearstream Banking AG 750 000 5,6% 750 000 5,6% - Compensa Life Vienna Insurance Group SE 671 500 5% 475 800 3,6% 195700 Spring Capital Growth Fund 1 504 300 3,8% 505 300 3,7% -1 000 AS SEB Bankas 479 900 3,6% 502 700 3,8% -22 800 Suurimad võlakirjaomanikud kokku 10 215 700 76,5% 10 043 800 75,0% -172 800 Ülejäänud võlakirjaomanikud 3 100 800 23,1% 3 272 700 24,6% 172 800 Oma võlakirjad 53 500 0,4% 53 500 0,4% - VÕLAKIRJAOMANIKE STRUKTUUR VÕLAKIRJADE VÄÄRTUSE LÕIKES, 30.06.2023 Võlakirjade väärtus Võlakirjaomanike arv % võlakirjaomanikest Võlakirjade väärtus % võlakirjade väärtusest 1 … 1 000 167 46,0% 79 000 0,5% 1 001 … 10 000 111 30,58% 468 700 3,5% 10 001 … 50 000 64 17,63% 1 433 000 10,7% 50 001 … 100 000 10 2,76% 746 500 5,7% 100 001 … 11 3,03% 10 642 800 79,6% Kokku 363 100,0% 13 370 000 100,0% 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 23 ÜHISKONDLIK VASTUTUS Usume, et vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Seetõttu on meile oluline ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Olles ümbritseva keskkonna osa, hoolime oma töötajatest, kogukonnast, koostööpartneritest, ühiskonnast ja loodusest. Panustame jõudumööda Eesti kui purjetamise- ja mereriigi arengusse ning meresõidu traditsioonide taastamisse. Oleme Muhu Väina regati pikaajalised toetajad, samuti toetasime 2019 aastal Jääpurjetamise MMi. Muhu Väina regatil oleme ka oma meeskonnaga osalenud, jahil Reval Cafe Elisa Sailing, amatöörsportlaste meeskonna koosseisus. Jäähoki on soomlaste jaoks kahtlemata spordiala number üks ning kohalike ettevõtjate jaoks on oma linna klubi toetamine auasi. Samuti peame oluliseks kohaliku majanduskeskkonna ja kultuuriruumi arengut – seda nii Eestis, Soomes kui ka Šotimaal ehk kõigis PRFoods asukohariikides ja koduturgudel. Oleme alates 2018. aastast aidanud MTÜd Visit Saaremaa, samuti panustanud MTÜd Eesti Kultuurikoda käekäiku, toetanud Hanaholmen Business Forumit Soomes, Glasgow kultuurinädalat Šotimaal ja Arvo Pärdi keskuse avamist. Meie tulevik on lapsed ja sportlikud noored. Nende sihtgruppide tegevustele oleme õla alla pannud Eestis läbi Simple Session pikaajalise toetamise, lisaks olime abiks Tallinnas toimunud Sumo EM korraldamisele. Koostöös Postimees Grupiga oleme toetanud nende algatatud projekti 2018. ja 2019. aastail: Edukad aitavad puudustkannatavaid lapsi (MTÜ Koos Laste Heaks). Samuti oleme läbi Heateo Mõjufondi andnud 2017-2020 aastate jooksul tuule tiibadesse kuuele väga olulisele algatusele, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rahvatervisest kuni keskkonnani. PRFoodsi suurim väärtus on meie enda töötajad. Lubame, et jätkame ka edaspidi oma töötajate kodukandi kultuuri ja majanduselu toetamist. Prioriteediks on anda oma panus erinevate noorte spordiürituste korraldamisele ja aidata puudustkannatavaid lapsi. VASTUTUS KESKKONNA EES Lähtume kalakasvatajate ning -töötlejatena kogu tootmisahela vältel jätkusuutliku tegevuse põhimõtetest. Seetõttu on meile väga oluline keskkonnasõbralik sööt, et see mõjutaks meid ümbritsevat keskkonda minimaalselt. Kasvatame oma Saaremaa kasvanduses ka karpe, mis puhastavad ja filtreerivad vett, vähendades kalakasvatuse keskkonnamõjusid. Meie eesmärgiks on tootepakendites kasutada keskkonnasõbralikke materjale - kile ja plastik on osades toodetes kas asendatud papi ja puidumassiga või on kasutusel osaliselt taaskäideldav kile. Investeeringud tänapäevastesse pakkemasinatesse ja päikeseenergia kasutamisse aitavad meil seda kõike saavutada. Grupile kuuluvad kalafarmid Eestis ning tootmisüksused Eestis ja Suurbritannias. Nimetatud üksused avaldavad keskkonnale mõju. Säästvalt tegutseva ettevõttena oleme teadlikud meie globaalsest vastutusest loodusressursside ja kahjustamata keskkonna säilitamise eest, mistõttu püüame hoida meie tegevuste keskkonnamõjusid minimaalsetena ning vähendada veelgi enam oma ökoloogilist jalajälge võimalikult ökonoomse ressursside kasutamise kaudu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kalakasvanduste võimalik mõju loodusele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus mere- ja järvevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest. Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mis väljastatakse 7-10 aastaks. Tegeleme keskkonna mõjude vähendamisega keskkonnaametnike range järelevalve all. Tagame asukohtade tasandil kalatootmise ja töötlemise kõigis põhietappides vajalike meetmete järgimise negatiivsete keskkonnamõjude maksimaalseks vähendamiseks. Lisaks Muhu väina regatt 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 24 aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmisega oma kalafarmides ja tootmisüksuste rajatistes. Lähtume oma investeeringutes kalakasvatuse vastava meetodi BAT ( Best Available Technique ) printsiipidest. Oleme välja töötanud uue kalasööda retsepti, mille tulemusena väheneb lämmastiku emissioon vette 13,5% ja fosfori emissioon vette 30,3%. Töö selles valdkonnas jätkub ja järgmise aasta eesmärgiks on vähendada fosfori emissiooni vette 47,7% võrreldes standardsöötadega, kuna fosfori olemasolu on limiteeriv sinivetikate tekkel. Uus kalasööt oli 2019. suvel testimisel Saaremaal ja Rootsis ning tulemused on positiivsed. Paigaldasime Saaremaale karbikasvatuse liinid maksumusega ca 40 tuhat eurot ning hetkel omandame kogemusi tööstusliku karbikasvatuse kohta Eesti rannikuvetes. Arvutuste kohaselt peaks karbikasvatus hetkel kompenseerima 20% kalakasvatuse lämmastiku ja fosfori emissioonist. Kõik meie kasvandused on varustatud moodsate veekvaliteedi seireanduritega ning kõikide kasvatuskohtade veeseire tulemused on pidevalt nähtavad pilveteenuse kaudu. Osaleme aktiivselt erinevates innovatsiooni- ja keskkonnahoiuprojektides nagu UKIPOLIS (sette eraldusega sumba projekteerimine Läänemere oludesse) Soomes, „ Sustainable cage farming “ („Jätkusuutlik sumbakasvatus“) Taanis ja Läänemere äärsete riikide ühises kalakasvatajate töörühmas. Rootsis oleme teinud viimasel majandusaastal mitmeid laiaulatuslikke keskkonnauuringuid koos sõltumatute osapooltega (maapealse kasvanduse väljundvee pidev seire, põhjasetete uuring sumbakasvatuse vahetus läheduses ja lähiümbruses), mille abil faktiliselt tõestada tänapäevaste kalakasvatuste vähest mõju keskkonnale ning ühtlasi saada kinnitust arvestuste paikapidavuse kohta. Siiani on analüüsi tulemused tõestanud, et keskkonnamõju on minimaalne ja meie varasemalt esitatud arvestused on pigem olnud konservatiivsed. Kalatoodete pakendajana on Grupp aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Grupi pakkematerjalid oleksid keskkonnasäästlikud. Muuhulgas peab Grupp silmas parandatud jätkusuutlikkust ja toidujäätmete vähendamist käsikäes parema toote pakendi välimusega jaekaubanduse riiulitel. Eelmisel majandusaastal võeti kasutusele uuenduslik pakendilahendus, millega lisaks 70%-lisele jalajälje vähendamisele taaskasutuspõhimõtteid järgides, väheneb CO 2 jalajälg täiendavalt ca 25% ja plastiku osakaal pakendis umbes 20%. Plasti kasutamist on grupis vähendatud nii lõpptoodetes kui tootmisprotsessis: ● Lõpptoote kilepakendeid on välja vahetatud õhemate vastu. ● Tootmisprotsesse on reorganiseeritud sellisel, et pooltooteid vahepakendada vaja ei ole, seega tarvitatav kilepakendite kogumaht on vähenenud. Plasti kasutab Grupp pakendamisel osaliselt endiselt edasi, kuid eelkõige selliste positiivsete omaduste kombinatsioonist tulenevalt nagu mitmekülgsus, tugevus, kergus, stabiilsus, mitteläbilaskvus ja steriliseerimisvõime. Plastiku kergus lihtsustab käitlemist kogu tootmisahelas ja selle tagajärjel on transportimisel vähem heitmeid. Ka Grupi pakenditootjate valik lähtub väärtuste ühtsusest juhindudes keskkonnasäästlikkusest ja jätkusuutlikkusest. Rahvusvahelise kalatoodete tootjana jätkame keskkonnamõjude vähendamiseks vajalike sammude astumist ka järgnevatel aastatel. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE AS PRFoods lähtub oma äritegevuse korraldamisel ettevõtte põhikirjast ja riiklikest õigusnormidest ning avaliku ettevõttena Tallinna Börsi nõuetest, Finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi poolt 2005. aastal välja töötatud Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) juhistest ning aktsionäride ja investorite võrdse kohtlemise printsiibist. Tallinna Börsil noteeritud äriühingud on kohustatud majandusaasta aruande koosseisus avaldama Hea ühingujuhtimise tava aruande, mille sisuks ja eesmärgiks on kirjeldada, kas ja kuidas ettevõte HÜT põhimõtteid järgib ning juhul, kui ei järgi, siis välja tuua, mida ei järgi ning selgitada mittejärgimise põhjuseid. Ettevõtte Hea ühingujuhtimise tava aruanded on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee Juhtimise alajaotuses ( http://prfoods.ee/prfoods/juhtimine/hyt-aruanne ). 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 25 A KTSIONÄRIDE ÕIGUSTE TEOSTAMINE Kõikidel aktsionäridel on õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Üldkoosolek viiakse läbi kohas ja ajal, mis tagab enamikule aktsionäridele koosolekul osalemise võimaluse. Üldkoosoleku kutses on näidatud aadress, millele aktsionär saab päevakorra punktidega seotud küsimused saata, samuti selgitatud, millistel tingimustel ettevõtte teavet ei väljasta ning kuidas aktsionär teabe mitte-väljastamise korral ettevõtte otsuse vaidlustada saab. Kooskõlas kõikide aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibiga hoidub kontrolliv aktsionär teiste aktsionäride õiguste kahjustamisest. A KTSIONÄRIDE VÕRDSETE ÕIGUSTE SÄTESTAMINE PÕHIKIRJAS Ettevõtte põhikirjas ei ole antud eri liiki aktsiatele selliseid õigusi, mis tooks kaasa aktsionäride ebavõrdse kohtlemise hääletamisel. A KTSIONÄRIDEVAHELISED KOKKULEPPED Kui emitendile on teada aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist, avalikustab emitent need. Emitendil puudub teave, et nimetatud kokkuleppeid oleks sõlmitud. A KTSIONÄRI OSALEMINE ÜLDKOOSOLEKUL ISIKLIKULT VÕI ESINDAJA KAUDU Ettevõte hõlbustab aktsionäride isiklikku osavõttu üldkoosolekust, kuid ei tee samas takistusi esindajate osalemisele ja hääletamisele üldkoosolekul. Emitent teavitab aktsionäri võimalikult täpselt üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja aadressist. Kui emitent korraldab aktsionäri esindamise üldkoosolekul ise või enda töötajate/esindajate kaudu, siis teeb ta seda sellisel viisil, et aktsionäri poolt hääletamise suhtes antud korraldused oleksid täidetud. Emitendi poolt valitud esindaja osaleb üldkoosolekul ja on aktsionäridele üldkoosoleku toimumise ajal kättesaadav. Ü LDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMINE JA AVALDATAV TEAVE Üldkoosoleku kutse on kättesaadav ettevõtte kodulehel koos olulise teabega, mis üldkoosoleku päevakorras olevate punktide osas otsuse tegemiseks aktsionärile avaldada tuleb, sealhulgas kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt ning nõukogu ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös. Üldkoosoleku kutse ja seonduvad materjalid koostatakse ja avaldatakse ettevõtte kodulehel nii eesti- kui inglisekeelsetena. Üldkoosoleku protokoll ja järele vaadatav koosoleku salvestus avaldatakse kodulehel koosoleku pidamise keeles. Kui aktsionärid teevad sisulisi või nõukogu ettepanekust erinevaid ettepanekuid, siis see protokollitakse. Ü LDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE SH Ü LDKOOSOLEKU OTSUSTE VASTUVÕTMINE KOOSOLEKUT KOKKU KUTSUMATA PRFoods aktsionäride erakorraline üldkoosolek 19.09.2022 toimus koosolekut kokku kutsumata vastavalt äriseadustiku §- le 299 1 . Hääletamine toimus hääletussedelite esitamise teel, kus vastavalt äriseadustikule loetakse hääletamata jätmise korral, et aktsionär hääletas otsuse vastu. Ettevõte tegi kogu info kättesaadavuse võimalikus PRFoods koduleheküljel www.prfoods.ee , kus aktsionäridel oli võimalik tutvuda üldkoosoleku materjalidega, otsuste eelnõudega ning muude üldkoosoleku dokumentidega. Aktsionäril oli võimalik otsuste eelnõude kohta tekkinud küsimused saata e-postile. Aktsionär sai oma hääle anda, kas hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisega e-posti teel aadressile investor@prfoods.ee hääletusperioodi jooksul või hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal esitamise või saatmisega AS PRFoods kontorisse aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Aktsionäride erakorralise koosoleku poolt vastuvõetud otsused avalikustati börsiteatena PRFoodsi veebilehel. J UHATUS JA JUHATUSE LIIKMETE VASTUTUSVALDKONNAD Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad kinnitab juhatus või nõukogu. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmega tema ülesannete täitmiseks ametilepingu. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ning juhataja täidab ühtlasi ka tegevdirektori töökohustusi ja vastutab ettevõtte strateegiliste valdkondade toimimise eest, sh sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 26 integreeritusest ettevõtte raamatupidamisprotsessides, nii igapäevastes kui perioodilistes. Juhatuse liige ei ole samaaegselt rohkem kui kahe emitendi juhatuse liige ega teise emitendi nõukogu esimees (v.a kui emitent kuulub samasse gruppi). Valdusfirma ASi PRFoods, millel puudub igapäevane äritegevus, juhatus on üheliikmeline, mis tagab valdusfirma parima ja tõhusaima juhtimise. Kalakasvanduste, -töötlemise ja müügiga tegelevate tütarettevõtete juhtkonnad on kuni neljaliikmelised vastavalt tütarettevõtete äritegevuse spetsiifikale ja vajadustele. J UHATUSE LIIKMETE TASUSTAMISE PÕHIMÕTTED Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning HÜT aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Juhatajale makstakse tasu vastavalt juhatuse liikme lepingule. Tasu suurus ja tasustamise põhimõtted vaadatakse üle üks kord aastas. Juhataja tasu suurus on määratud juhatuse liikme lepinguga ja ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Juhatuse liikme tasustamiseks ei ole preemiasüsteeme s.o optsioone, pensioniprogramme jms. Juhatajal on õigus saada lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. J UHATUSE LIIKME OLULINE TEHING EMITENDIGA Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea ühingujuhtimise tava aruandes. Vastavaid tehinguid majandusaastal ei toimunud. N ÕUKOGU KONTROLL JUHATUSE TEGEVUSE JA EMITENDI ÜLE Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede asutamisel avaldab emitent oma veebilehel nende olemasolu, ülesanded, koosseisu ja koha organisatsioonis. Komiteedega seotud asjaolude muutmisel avaldab emitent samas korras ka muudatuse sisu ning teostamise aja. N ÕUKOGU LIIKME TASUDE AVALDAMINE Üldkoosoleku määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi HÜT aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitis ja muud makstavad hüved). ASi PRFoods aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on valida ja kinnitada nõukogu koosseis ja volituste aeg. Vastavalt ASi PRFoods põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed tasu ei saa. N ÕUKOGU LIIKME OSALEMINE NÕUKOGU KOOSOLEKUTEL Kui nõukogu liige on majandusaasta jooksul osalenud vähem kui pooltel nõukogu koosolekutel, siis märgitakse see Hea ühingujuhtimise tavas eraldi ära. H UVIDE KONFLIKTI OLUKORRAD Ärilisest pakkumisest, mis tehakse nõukogu liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule ning on seotud emitendi majandustegevusega, teatab nõukogu liige viivitamatult nõukogu esimehele ja juhatusele. Hea ühingujuhtimise tava aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. Nõukogu liikmed hoiduvad huvide konfliktist ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid. Nõukogu ja juhatus teevad tihedat koostööd tegutsedes vastavalt põhikirjale ning äriühingu ja selle aktsionäride huvides. Vastavaid huvide konflikte 2022/2023. majandusaasta jooksul ei esinenud. I NFO EMITENDI KODULEHEL Emitendi kodulehel on aktsionäridele kättesaadavad lisaks HÜTis toodule ka nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad. Muud üldised suunad ja olulised teemad on ära toodud juhatuse tegevusaruandes. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 27 E MITENDI KOHTUMISED AJAKIRJANIKE JA ANALÜÜTIKUTEGA Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse avalikustamise kuupäevi. Ettevõte lähtub alati oma tegevuses aktsionäride võrdse kohtlemise printsiibist. Kohustuslik, oluline ja hinnatundlik info avalikustatakse esmalt Tallinna Börsi süsteemis, seejärel Finantsinspektsiooni ja firma kodulehtedel. Lisaks on igal aktsionäril õigus küsida ettevõttelt vajadusel lisainfot ja kokku leppida kohtumisi. Ettevõtte juhatus ei pea oluliseks erinevate aktsionäride kohtumiste aja- ja päevakorragraafiku pidamist, sest kohtumistel piirdutakse juba avalikustatud teabega. See reegel kehtib kõikide kohtumiste korral, sh vahetult enne finantsaruandluse avalikustamist. E MITENDI AUDIITOR ASi PRFoods aktsionäride 05.12.2022 toimunud üldkoosolek kinnitas ettevõttele 2022/2023. majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Vastavalt audiitorteenuse lepingule audiitorühing auditeerib konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (sh tütarettevõtjate raamatupidamise aastaaruannet). Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule. Lähtuvalt Audiitortegevuse seadusest vahetatakse täitevaudiitorit vähemalt iga seitsme aasta järel. J UHTORGANID AS PRFoods on aktsiaselts, mille juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Ü LDKOOSOLEK Aktsionäride üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on põhikirja muutmise ja uue kinnitamise, aktsiakapitali suuruse muutmise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja ettevõtte tegevuse lõpetamise, jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, eeldades vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsionäride häälte heakskiitu. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue kuu jooksul pärast ettevõtte majandusaasta lõppemist. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku, kui ettevõttel on netovara alla seaduses lubatud piiri või kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud isikute ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. ASi PRFoods 2021/2022. majandusaasta aktsionäride korraline üldkoosolek toimus 05.12.2022. Koosolekul hääletasid aktsionärid või nende volitatud esindajad, kelle aktsiatega oli esindatud 28 883 649 häält, mis moodustas 74,67% häälte üldarvust. Seega oli koosolek pädev võtma vastu otsuseid koosoleku päevakorras olnud küsimustes. Koosolekul osales ASi PRFoods juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorras oli 2021/2022. a majandusaasta aruande kinnitamine, kahjumi katmise otsustamine, audiitori kinnitamine järgnevaks majandusaastaks, sh audiitori tasu määramine, nõukogu liikmete arvu määramine ning nõukogu liikmete valimine. ASi PRFoods 2022/2023. majandusaasta aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 19.09.2022 koosolekut kokku kutsumata. Koosolekul osales PRFoods juhatus ning erakorralise koosoleku päevakorras oli Överumans Fisk AB võõrandamine Saaremere Kala AS-i poolt Vattudalens Fisk AB-le ning esimese nõude garantii väljastamine AS PRFoods poolt Vattudalens Fisk AB-le Överumans Fisk AB aktsiate müügilepingust tulenevate Saaremere Kala AS-i kohustuste tagamiseks. Otsused võeti vastu 97,41% häälteenamusega. Kõikides üldkoosoleku päevakorras olnud küsimustes võttis koosolek vastu otsused vastavalt nõukogu poolt tehtud ettepanekutele. Informatsioon otsuste vastuvõtmise ja sisu kohta avalikustati pärast koosoleku lõppu NASDAQ Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu ning ettevõtte kodulehel www.prfoods.ee . N ÕUKOGU Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelevalveorgan, mis vastutab äriühingu tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Vastavalt ASi PRFoods muudetud põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek edaspidi kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe. Nõukogu esimees vastutab nõukogu töökorralduse eest ja tal on võrdse häälte arvu korral otsustav hääl. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 28 Aruande koostamise hetkel kuuluvad ASi PRFoods nõukogusse järgmised liikmed: Lauri Kustaa Äimä (alates asutamisest), Kuldar Leis (valiti 29. mail 2013. a), Aavo Kokk (valiti 5. mail 2009. a), Harvey Sawikin (valiti 5. mail 2009. a) ja Vesa Jaakko Karo (valiti 17. augustil 2009.a). Kõigi praeguste nõukogu liikmete ametiajad lõpevad 11.12.2025. Nõukogus on kolm sõltumatut liiget – Aavo Kokk, Vesa Jaakko Karo, Kuldar Leis. Nõukogu esimees on Lauri Kustaa Äimä ning aseesimees on Kuldar Leis. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Juhatus informeeris nõukogu regulaarselt ASi PRFoods tegevusest ja finantsseisust ning nõukogu andis juhatusele vajalikke suuniseid ning toetas juhatust igapäevase majandustegevuse korraldamisel. Nõukogu liikmete teenistuslepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ei teki Grupil suuremat hüvitise maksmise kohustust, kui on seadusega ette nähtud. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte nõukogu liikmetele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 3,74% (seisuga 30.06.2022: 3,74%) ettevõtte aktsiatest. J UHATUS Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtte igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Põhikirja järgselt võib ASi PRFoods juhatuses olla üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Nõukogu pädevuses on ka juhatuse esimehe valimine, tema ettepanekul juhatuse liikmete ametisse nimetamine ning tagasi kutsumine. Juhatuse liige võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes. AS PRFoods juhatus on üheliikmeline, vastavalt nõukogu otsusele tegutseb alates 2. veebruarist 2015 juhatuses ainukese liikmena Indrek Kasela. Ettevõtte juhatus on igapäevases juhtimises iseseisev ja lähtub kõikide aktsionäride parimatest huvidest, tagades seeläbi ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Samuti tagab ettevõtte juhatus sisekontrolli ja riskijuhtimise protseduuride toimimise ettevõttes. Juhatuse pädevus ja volitused on reguleeritud äriseadustikuga ja ära toodud ettevõtte põhikirjas, muid erisusi või kokkuleppeid ei esine. Juhataja saab tasu vastavalt ametilepingule, lisaks on tal õigus saada ka lahkumishüvitist kuni 6 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Pensioniga seotud õigusi juhatuse liikmel/juhatajal ei ole. Juhataja vastutab äritegevuse korraldamise eest Grupi tasemel ja täidab ühtlasi ka tegevdirektori tööülesandeid. Tütarettevõtetes tagab äritavade järgimise kohalik juhtkond. Majandusaasta lõpu seisuga kuulus ettevõtte juhatuse liikmele otse ja läbi kaudsete osaluste kokku 4,17% (30.06.2022: 4,17%) ettevõtte aktsiatest. Detailsem informatsioon nõukogu ja juhatuse liikmete hariduse, karjääri, äriühingute juhtorganites osalemiste nagu ka aktsiaosaluste kohta ASis PRFoods on ära toodud ettevõtte kodulehel. T ÜTARETTEVÕTETE NÕUKOGU JA JUHATUSED Alljärgnevalt on toodud ASi PRFoods omanduses olevate tütarettevõtete nõukogud ja juhatused seisuga 30. juuni 2023. Ettevõte Juhatus Nõukogu Saaremere Kala AS Indrek Kasela Kuldar Leis, Lauri Kustaa Äimä, Kristjan Kotkas Saare Kala Tootmine OÜ Indrek Kasela, Timo Pärn, Raivo Polding JRJ & PRF Ltd Indrek Kasela, Vesa Jaakko Karo, Christopher Charles Leigh, Louise Victoria Leigh-Pearson John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson Coln Valley Smokery Ltd Indrek Kasela, Christopher Charles Leigh, Victoria Louise Leigh-Pearson OÜ Redstorm Margus Rebane 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 29 T ÄIENDAVAD JUHTIMISORGANID JA KOMITEED Ettevõttes on vajalikud protseduurid reguleeritud eeskirjadega ning praktilist vajadust täiendavate juhtimisorganite loomiseks ei ole olnud. 2010. aastal moodustas aktsiaseltsi nõukogu ettevõttes auditikomitee, kelle ülesandeks on jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ja audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava audiitori sõltumatust ning esitada nõukogule ettepanekuid ja soovitusi seaduses sätestatud küsimustes. Alates 2017. aasta novembrist on komitee esimeheks Aleksander Zaporožtsev ja liikmeteks komiteesse alates 2010. aastast kuulunud Aavo Kokk ja Mairi Paiste. Alates 01.12.2022 on AS-i PRFoods nõukogu otsustanud jätkata kaheliikmelise auditikomiteega seoses Mairi Paiste tagasiastumisega. Seniste auditikomitee liikmete Aleksander Zaporožtsev ja Aavo Kokk volitused kehtivad kuni 15.11.2023. M ITMEKESISUSPOLIITIKA RAKENDAMINE ETTEVÕTTES ASi PRFoods juhtkond peab oluliseks ettevõttes hästi toimivat töökeskkonda ettevõtte kõikidel tasanditel. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks jälgitakse, et ettevõttes töötaksid nii juhtkonna kui töötajate hulgas eri soost, eri rahvusliku tausta ja erinevate kogemustega vastava ala professionaalid. I NFORMATSIOONI HALDAMINE Börsiettevõttena lähtub AS PRFoods avatuse ja investorite võrdse kohtlemise põhimõttest ning GDPRiga sätestatud nõuetest. Börsireglemendis nõutav info avaldatakse regulaarselt kooskõlas tähtaegadega, seejuures lähtub ettevõte põhimõttest mitte avaldada ettevaatavaid prognoose – kajastatakse ja kommenteeritakse toimunud faktilist informatsiooni. Investorite ja avalikkuse operatiivseks teavitamiseks on ettevõte kodulehel alajaotused, mis muu avalikustatava informatsiooni hulgas sisaldavad börsiteateid, majandusaruandeid, presentatsioone. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 30 TASUSTAMISARUANNE Käesolev tasustamisaruanne on koostatud kooskõlas Grupi tasustamispoliitikaga, mis lähtub eelkõige Grupi pikaajalistest eesmärkidest, arvestades ettevõtte majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve. Tasustamisaruande eesmärk on anda selge ülevaade juhtidele vastavalt makstavast tasust. Tasustamisaruanne kajastab teavet grupi juhatusele 2022/2023. aastal makstud palkade ja muude hüvitiste kohta. J UHATUSE TÖÖTASU 2022/2023. aastal oli grupi juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikme Indrek Kasela tööülesanded ja töötasu on täpsemalt täpsustatud temaga sõlmitud töölepingus, milles grupi esindas juhatuse esimees. Juhatuse liikme Indrek Kasela ametiaega pikendati 7.detsember 2020 ning tema volitused lõppevad 7.detsember 2023. 2022/2023.aastal ja sellele eelneval aastal tulemustasu ei makstud. Juhatusele aktsiaoptsioone ja muid hüvesid ei ole ette nähtud ning 2022/2023. aastal pole juhatus neid saanud. EUR '000 2022/2023 2021/2022 2020/2021 2019/2020 2018/2019 Kokku Indrek Kasela tasud 24,0 31,8 84,3 107,5 117,7 millest põhitöötasu 24,0 31,8 79,1 107,5 117,7 millest tulemustasu 0 0 5,2 0 0 Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta, tuh EUR 1,71 2,88 2,75 2,77 2,50 Keskmine töötajate arv 190 245 281 318 361 Kontserni Tööjõukulud kokku, tuh EUR 3 899 8 459 9 266 10 589 10 857 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 32 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE EUR '000 Lisa 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Raha ja ekvivalendid 5 394 110 Nõuded ostjatele ja muud nõuded 6 1 815 2 154 Ettemaksed 7 304 413 Varud 8 1 860 2 196 Bioloogilised varad 9 772 3 003 Käibevara kokku 5 145 7 876 Edasilükkunud tulumaksuvara 11 0 93 Pikaajalised finantsinvesteeringud 381 229 Materiaalne põhivara 12 6 563 8 882 Immateriaalne põhivara 13 18 157 21 837 Põhivara kokku 25 101 31 041 VARAD KOKKU 30 246 38 917 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Intressikandvad kohustused 15 2 111 7 094 Võlad tarnijatele ja muud võlad 16 3 035 3 978 Lühiajalised kohustused kokku 5 146 11 072 Intressikandvad kohustused 15 15 024 17 725 Võlad tarnijatele ja muud võlad 16 0 204 Edasilükkunud tulumaksukohustus 11 1 466 1 599 Sihtfinantseerimine 17 317 265 Pikaajalised kohustused kokku 16 807 19 792 KOHUSTUSED KOKKU 21 953 30 865 Aktsiakapital 18 7 737 7 737 Ülekurss 14 007 14 007 Oma aktsiad - 390 - 390 Kohustuslik reservkapital 51 51 Realiseerimata kursivahed 609 839 Jaotamata kahjum - 13 981 - 14 391 Ettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 8 033 7 853 Mittekontrolliv osalus 260 199 OMAKAPITAL KOKKU 8 293 8 052 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 30 246 38 917 Lisad lehekülgedel 36 kuni 79 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 33 KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Müügitulud 19 19 578 42 128 Müüdud kaupade kulu 20 - 16 004 - 38 992 Brutokasum 3 574 3 136 Tegevuskulud - 4 693 - 7 207 Müügi- ja turustuskulud 21 - 2 691 - 4 843 Üldhalduskulud 22 - 2 002 - 2 364 Muud äritulud/-kulud 24 150 307 Bioloogiliste varade ümberhindlus 9 0 - 420 Ärikahjum - 970 - 4 184 Finantstulud/-kulud 25 - 1 210 - 1 734 Kasum/(kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 28 153 0 Kasum/(kahjum) tütarettevõtete müügist 10 2 423 - 2 305 Maksustamiseelne kasum (kahjum) 396 - 8 223 Tulumaks 26 - 65 63 Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) 331 - 8 160 Aruandeperioodi puhaskasumi (-kahjumi) jaotus: Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 303 - 8 143 Mittekontrolliv osalus 28 - 17 Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) kokku 331 - 8 160 Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse: Valuutakursi vahed - 231 280 Kokku koondkasum (-kahjum) 101 - 7 880 Aruandeperioodi koondkasumi (-kahjumi) jaotus: Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 73 - 7 863 Väikeaktsionäridele kuuluv osa 28 - 17 Aruandeperioodi koondkasum (-kahjum) kokku 101 - 7 880 Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) 18 0,01 - 0,21 Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) 18 0,01 - 0,17 Lisad lehekülgedel 36 kuni 79 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 34 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Rahavoog äritegevusest Puhaskasum (-kahjum) 331 - 8 160 Korrigeerimised: Põhivara kulum 12, 13 1 270 2 055 Kasum põhivara müügist ja mahakandmisest - 2 422 - 13 Muud korrigeerimised 1 650 3 768 Muutused nõuetes ja ettemaksetes 6,7 - 403 - 1 091 Muutused varudes 8 - 7 1 526 Muutused bioloogilistes varades 9 - 1 076 1 792 Muutused kohustustes ja ettemaksetes 16 189 1 199 Makstud ettevõtte tulumaks 11 0 - 147 Rahavoog äritegevusest kokku - 468 929 Rahavoog investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 12, 13 66 13 Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine 12, 13 - 248 - 682 Sihtfinantseerimine varade soetuseks 17 67 58 Muude finantsinvesteeringute ost ja müük 0 - 30 Tütarettevõtte soetus/müük, neto saadud raha 10 7 015 - 2 245 Antud laenude tagasimaksed 0 5 Saadud intressid 1 14 Rahavoog investeerimistegevusest kokku 6 901 - 2 867 Rahavoog finantseerimistegevusest Arvelduslaenu muutus 15 - 4 544 - 930 Saadud laenude tagasimaksed 15 - 1 275 - 325 Faktooringukohustuse muutus 15 - 60 0 Saadud laenud 15 2 089 2 833 Rendikohustuste põhiosa tagasimaksed 14 - 945 - 663 Makstud intressid 15 - 1 213 - 1 246 Rahavoog finantseerimistegevusest kokku - 5 948 - 331 Rahajäägi kogumuutus 485 - 2 269 Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses 5 110 2 500 Raha ja raha ekvivalentide muutus 485 - 2 269 Tütarettevõtte müügi mõju Raha ja raha ekvivalentide muutusele - 201 - 121 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 394 110 Lisad lehekülgedel 36 kuni 79 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 35 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE EUR '000 Aktsia- kapital Ülekur ss Oma aktsiad Kohustus lik reserv- kapital Realisee- rimata kursi- vahed Jaotamata kasum (-kahjum) Kokku Mitte- kontrolliv osalus Oma- kapital kokku Saldo seisuga 30.06.2021 7 737 14 007 - 390 51 559 - 6 723 15 241 533 15 774 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 0 0 0 - 8 143 - 8 143 - 17 - 8 160 Muu koondkasum 0 0 0 0 280 0 280 0 280 Aruandeperioodi koondkahjum kokku 0 0 0 0 280 - 8 143 - 7 863 - 17 - 7 880 Muud liikumised 0 0 0 0 0 477 477 - 317 160 Saldo seisuga 30.06.2022 7 737 14 007 - 390 51 839 - 14 391 7 853 199 8 052 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 0 303 303 28 331 Muu koondkahjum 0 0 0 0 - 230 0 - 230 0 - 230 Aruandeperioodi koondkasum kokku 0 0 0 0 - 230 303 73 28 101 Muud liikumised 0 0 0 0 0 107 107 33 140 Saldo seisuga 30.06.2023 7 737 14 007 - 390 51 609 - 13 981 8 033 260 8 293 Täiendav informatsioon lisas 18. Lisad lehekülgedel 36 kuni 79 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 36 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. ÜLDINE INFORMATSIOON AS PRFoods („emaettevõte“) ja tema tütarettevõtted (koos „Grupp“) on kala kasvatamise ja kalatoodete tootmise ja müügiga tegelevad ettevõtted. AS PRFoods on 23. detsembril 2008 Eesti Vabariigis registreeritud äriühing. ASi PRFoods aktsiad ja võlakirjad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. ASi PRFoods suurim aktsionär on Amber Trust II S.C.A (vt LISA 18). Käesolev konsolideeritud aruanne on juhatuse poolt allkirjastatud avaldamiseks 31.oktoobril 2023 Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kiidab majandusaasta aruande heaks emaettevõtte nõukogu ja kinnitab aktsionäride üldkoosolek. LISA 2. ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED ASi PRFoods 2022/2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud bioloogilised varad, mis on kajastatud 30.06.2023 ainult soetusmaksumuses ja eelmisel aastal nii soetusmaksumuses kui õiglases väärtuses. ASi PRFoods arvestus- ja konsolideeritud aruande esitusvaluutaks on euro (EUR). Kõik aruandes esitatud summad on ümardatud lähima tuhandeni, kui ei ole märgitud teisiti. Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud alltoodud arvestuspõhimõtetest, mida on järjepidevalt kohaldatud kõikidele aruandes märgitud perioodidele, välja arvatud juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab Grupi raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisas 4. UUED VÕI MUUDETUD RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSE STANDARDID JA NENDE TÕLGENDUSED Grupp hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. juulist 2021. Standardi IFRS 16 muudatused: COVID-19 pandeemiast tingitud rendisoodustuste kajastamine pärast 30. juunit 2021 Muudatustega pikendatakse ühe aasta võrra vabatahtliku erandi kohaldamist, mis lihtsustab rentniku jaoks otseselt COVID-19 pandeemiast tulenevate rendisoodustuste kajastamist. Esialgne erand kehtestati 2020. aasta mais ja grupp on seda rakendanud. Rentnik rakendab neid muudatusi tagasiulatuvalt ja kajastab nende esmakordse rakendamise kumulatiivset mõju nende esmakordse rakendamise aruandeperioodi jaotamata kasumi algsaldos. Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele. Standardite IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 muudatused – intressimäärade võrdlusaluste (IBOR-ite) reform (teine etapp) Muudatused käsitlevad küsimusi, mis võivad intressimäärade võrdlusaluste reformi tagajärjel mõjutada finantsaruandlust, sealhulgas intressimäära võrdlusaluselt alternatiivsele võrdlusalusele üleminekust tulenevate lepinguliste rahavoogude või riskimaandamissuhete muutuse mõjusid. Muudatused võimaldavad praktilise abinõuna vabastust IFRS 9, IAS 39, IFRS 7, IFRS 4 ja IFRS 16 teatud nõuetest, mis on seotud järgnevaga: ● muudatused finantsvarade, finantskohustiste ja rendikohustiste lepinguliste rahavoogude määramise aluses ja ● riskimaandamisarvestus. Rahavoogude määramise aluse muutus: Muudatused nõuavad grupilt finantsvara või finantskohustise sisemise intressimäära ajakohastamist, kui finantsvara või finantskohustise lepinguliste rahavoogude määramise alus muutub intressimäärade võrdlusaluste reformi tõttu. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne37 Riskimaandamisarvestus: Muudatustega nähakse ette erandid riskimaandamisarvestuse nõuetest järgmistes valdkondades: ● Lubatakse riskimaandamissuhte määratluse muutmist, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi. See muudatus ei too kaasa riskimaandamisarvestuse lõpetamist ega uue riskimaandamissuhte määratlemist. ● Kui rahavoogude riskimaandamise arvestuse riskimaandamisobjekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, loetakse rahavoogude riskimaandamisreservi kogunenud summa aluseks alternatiivne võrdlusalus, mille alusel on maandatud tulevased rahavood kindlaks määratud. ● Kui riskimaandamisobjektina on määratletud mitmest objektist koosnev rühm ning mõnd rühmas olevat objekti muudetakse, et kajastada reformiga nõutavaid muudatusi, jaotatakse maandatavad objektid maandatavate võrdlusmäärade alusel alarühmadesse. ● Kui ettevõte eeldab piisava kindlustundega, et alternatiivne võrdlusalus on 24 kuu jooksul eraldi tuvastatav, võib ta määratleda selle intressimäära lepinguväliselt määratletud riskikomponendina, kui seda ei saa määramise kuupäeval eraldi tuvastada. Avalikustamine Muudatused nõuavad grupilt täiendava teabe avalikustamist, et võimaldada aruande kasutajatel mõista intressimäärade võrdlusaluste reformi mõju grupi finantsinstrumentidele, sealhulgas teavet reformist tingitud grupi riskipositsioonide ja nendega seotud riskijuhtimistegevuste kohta. Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele. Standardi IFRS 3 „Äriühendused“ muudatused Muudatusega ajakohastatakse IFRS 3 viide 2018. aasta finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule 1989. aasta raamistiku asemel. Samal ajal lisatakse muudatustega IFRS 3 uus lõik, milles on selgitatud, et tingimuslikke varasid ei saa omandamise kuupäeval kajastada. Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele. Standardi IAS 16 „Materiaalsed põhivarad“ muudatused IAS 16 muudatustega nõutakse, et materiaalse põhivara objektide vajalikku asukohta ja tööseisundisse viimise jooksul toodetud esemete müügist saadud tulu tuleb kajastada kasumiaruandes koos nende esemetega seotud kuludega ning nende kulude suurust tuleb mõõta vastavalt IAS 2 mõõtmisnõuetele. Muudatusi tuleb rakendada tagasiulatuvalt, kuid ainult nende materiaalsete põhivara objektide suhtes, mis viiakse vajalikku asukohta ja tööseisundisse kõige varasema perioodi alguses, mis on esitatud aruandes, mille koostamisel ettevõte muudatusi esmakordselt rakendab, või pärast seda. Muudatuse esialgse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis (või vajaduse korral mõnel muul asjakohasel omakapitali kirjel) algsaldo korrigeerimisena kõnealuse varaseima esitatud perioodi alguses (kui see on vajalik). Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele. Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatused Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks nõutakse muudatustega ettevõttelt kõigi otseselt lepingu täitmiseks tehtavate kulude arvesse võtmist. Muudatustega selgitatakse, et lepingu täitmise kulud hõlmavad ● nii konkreetse lepingu täitmiseks tehtavaid vältimatuid kulutusi kui ka ● osa muudest kuludest, mis on otseselt seotud lepingute täitmisega. Ettevõte rakendab neid muudatusi lepingutele, mille osas ta ei ole veel täitnud kõiki oma kohustusi selle aruandeperioodi alguses, mil ta muudatusi esimest korda rakendab (esmase rakendamise kuupäeval). Ettevõte ei korrigeeri võrreldava perioodi informatsiooni. Selle asemel kajastab ettevõte muudatuste esialgse rakendamise kumulatiivset mõju jaotamata kasumi või vastavalt vajadusele mõne muu asjakohase omakapitali kirje algsaldo korrigeerimisena esmase rakendamise kuupäeval. Muudatuse rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne38 S ENI VEEL JÕUSTUMATA STANDARDID , TÕLGENDUSED JA AVALDATUD STANDARDITE MUUDATUSED Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 30. juuni 2023 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruande koostamisel rakendatud. Grupp kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 „Olulisuse üle otsustamine“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet: • nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist; • selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja • selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRS-i rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Muudatused on kooskõlas mõiste „olulisus“ täpsustatud määratlusega: „Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad“. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Standardi IAS 12 „Tulumaks“ muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatused selgitavad sellistest tehingutest tuleneva edasilükkunud tulumaksu arvestamist, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohustist ning mõlema suhtes rakendatakse ühesugust maksustamist. Muudatustega kitsendatakse esmase kajastamise erandi rakendusala nii, et kõnealune erand ei kehti tehingutele, millest tekivad võrdsed ja tasaarvestatavad ajutised erinevused. Seetõttu peavad ettevõtted kajastama edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad rendilepingu ja kasutuselt kõrvaldamise eraldise esmasel kajastamisel. Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne39 Standard IAS 1 “Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustusmiskuupäeva edasilükkamine” muudatused Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Euroopa Liit ei ole muudatusi veel heaks kiitnud. IAS 1 muudatused kohustuste lühi- ja pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris. Esialgne jõustumiskuupäev oli 01. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale reageerides lükati aga jõustamiskuupäeva ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks . Grupi hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel grupi raamatupidamise aruandele olulist mõju. Muud muudatused Ülejäänud uutel standarditel, standardite muudatustel ja tõlgendustel, mis pole veel jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju grupi raamatupidamise aruandele. VALUUTAARVESTUS Arvestus- ja esitusvaluuta Gruppi kuuluvate ettevõtete finantsaruanded on koostatud selles valuutas, mis on iga üksiku ettevõtte äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta), milleks on kohalik valuuta. Emaettevõte ja Eestis registreeritud tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanne on koostatud eurodes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta (emaettevõtte ning Eestis asuvate tütarettevõtete arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga või vastava riigi keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses (õiglase väärtuse meetodil kajastatavad bioloogilised varad; lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav), hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel. Välismaiste majandusüksuste finantsaruanded Grupi välismaiste tütarettevõtete koostatud aruannete ümberarvestamisel esitusvaluutasse rakendatakse järgmisi põhimõtteid: ● Kõigi välismaiste tütarettevõtete varad ja kohustused on ümber arvestatud bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursiga; ● Tütarettevõtete tulud ja kulud on ümber arvestatud aasta kaalutud keskmise vahetuskursiga (v.a juhul, kui antud keskmist ei saa lugeda tehingupäevadel valitsevate määrade kumulatiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks, millisel juhul tulud ja kulud konverteeritakse tehingu toimumise kuupäevadel). ● Konverteerimisel tekkinud kursivahed kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali kirjel “Realiseerimata kursivahed”. Välismaise majandusüksuse soetamisel tekkinud firmaväärtust ja õiglaste väärtuste muutusi käsitletakse välismaise majandusüksuse varade ning kohustustena ning need konverteeritakse bilansipäeva kursiga. Välismaise tütarettevõtte osalisel või täielikul realiseerimisel kas võõrandamise, likvideerimise, aktsiakapitali tagastamise või hülgamise tulemusena kajastatakse omakapitalis kajastatud realiseerimata kursivahed kasumiaruandes. KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED (a) Tütarettevõtjad Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Grupil on kontroll. Grupp kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne40 kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamismeetodit. Tütarettevõtja omandamisel üleantud tasu mõõdetakse õiglases väärtuses, mis arvutatakse omandaja poolt üleantud varade, omandaja kohustiste omandatava endiste omanike ees ja omandaja poolt emiteeritud omakapitali osaluste õiglaste väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate varade ja kohustuste õiglast väärtust. Äriühenduses omandatud eristatavad varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused kajastatakse omandamise kuupäeval nende õiglases väärtuses. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast. Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena. Etappidena toimuva äriühenduse puhul hindab Grupp talle eelnevalt omandatavas kuulunud omakapitali osaluse omandamise kuupäeva bilansilise maksumuse ümber selle omandamise kuupäeva õiglasesse väärtusesse; ümberhindamise tulemusena tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Grupi poolt ülekandmisele kuuluvat tingimuslikku tasu mõõdetakse omandamise kuupäeval õiglases väärtuses. Hilisemaid muutusi tingimusliku tasu õiglases väärtuses, mis on liigitatavad varaks või kohustuseks, kajastatakse vastavalt IAS 39-le kas kasumiaruandes või muus koondkasumis. Omakapitaliks liigitatud tingimuslikku tasu ei mõõdeta ümber ja selle järgnevat arveldamist arvestatakse omakapitalis . Firmaväärtusena kajastatakse algselt summat, mille võrra üleantud tasu ja mittekontrollivate osaluste väärtus ületab omandatud eristatavate varade ja ülevõetud kohustuste õiglast väärtust. Kui see tasu on väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovara õiglane väärtus, kajastatakse vahe kasumiaruandes. Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on Grupi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt Konsolideeritud aruannete koostamisel on grupisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest Grupi ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannetes kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega. Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused. Soetusmaksumust korrigeeritakse, et peegeldada muudatusi seoses muutustega tingimuslikus tasus. (b) Muutused tütarettevõtjate osaluses, mille tulemusena kontroll ei kao Tehinguid mittekontrolliva osalusega, mille tulemusena kontroll tütarettevõtja üle ei kao, arvestatakse omakapitali tehingutena - see tähendab, kui tehinguid oma omanikeõigusi rakendavate omanikega. Erinevus mittekontrollivate osaluste korrigeeriva summa ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Mittekontrollivale osalusele müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse samuti omakapitalis. (c) Tütarettevõtjate müük Kui Grupp kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edaspidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui Grupp oleks seotud varad või kohustused otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eelnevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse. (d) Sidusettevõtjad Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle Grupp omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20-50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Grupi investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omandamisel identifitseeritud firmaväärtust. Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid oluline mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa. Grupi osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja Grupi osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koondkasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava investeeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui Grupi osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta Grupi edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui Grupil on seaduslik või faktiline kohustus täita sidusettevõtja kohustusi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne41 Grupp hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab Grupp väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansilise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „Muud kasumid/kahjumid sidusettevõtjatelt“. Kasumeid ja kahjumeid, mis on tekkinud „ülespoole" või „allapoole" suunatud tehingutest investori ja sidusettevõtjate vahel kajastatakse investori finantsaruannetes ainult selles ulatuses, mis vastab mitteseotud investorite osalustele sidusettevõtjates. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla Grupi arvestuspõhimõtetega. INFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE PÕHIARUANNETE KOHTA Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruanded, mis on avalikustatud lisas 32 on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruande koostamisel. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse on konsolideerimata põhiaruannetes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Vastavalt soetusmaksumuse meetodile kajastatakse investeering algselt soetusmaksumuses ehk omandamisel makstud tasu õiglases väärtuses ning hiljem korrigeeritakse vajadusel väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduslaen) ning kuni 3-kuulisi deposiite. Arvelduslaenu kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste intressikandvate kohustuste hulgas. FINANTSVARAD Klassifitseerimine Grupp klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: ● need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande); ● need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Grupp võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Grupp annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvara (välja arvatud juhul, kui on tegemist nõudega ostja vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent ja mida algselt mõõdetakse tehinguhinnas) mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses, ja kui on tegemist varaga, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, lisanduvad sellele tehingukulud, mis on otseselt seotud vara soetamisega. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Grupi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Korrigeeritud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluuta kasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse kasumiaruandes. Kajastamise lõpetamisel tekkinud kasumeid või kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes „Muudes ärituludes/(kuludes)“. Seisuga 1. juuli 2022 ja 30. juuni 2023 ja 2022/2023 majandusaasta jooksul olid Grupi finantsvarad klassifitseeritud kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. Finantsvarade väärtuse langus Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit rakendatakse korrigeeritud soetusmaksumuses finantsvarade suhtes. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne42 Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid. Krediidikahjum on vahe lepingu alusel Grupi saadaolevate rahavoogude ja Grupi poolt oodatud rahavoogude vahel, mida on diskonteeritud esialgse efektiivse intressimääraga. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Grupp mõõdab väärtuse langust järgmiselt: ● nõudeid ostjatele summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ● raha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks (juhtkond peab madalaks krediidiriskiks vähemalt ühe suurema reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut) summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; ● kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Laenud ja nõuded Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega finantsvarad, mida ei klassifitseerita tuletisinstrumentideks ja mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse laenud ja nõuded korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Finantsvarasid korrigeeritakse allahindluse kahjumi alusel. Väärtuse langus põhineb oodataval krediidikahjumil. Oodatava krediidikahjumi põhimõte on näidata finantsvara krediidikvaliteedi halvenemise või paranemise üldist arengusuunda. Korrigeeritud soetusmaksumuses klassifitseeritavate finantsvarade väärtuse langus kajastatakse allahindluse reservina. Oodatavad krediidikahjumid on tõenäosusega kaalutud hinnangulised krediidikahjumid, mis võtavad aruandekuupäeval arvesse kogu asjassepuutuva info, kaasa arvatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste, mõistlike ja põhjendatud tuleviku sündmuste ja majandustingimuste prognooside kohta. Iga aruandeperioodi lõpus viib Grupp läbi ekspert-hinnangu selgitamaks kas viimase hinnanguga võrreldes on toimunud olulist riski tõusu. Krediidiriski suurenemise indikaatoriteks on muu hulgas laekumata maksed, mille tähtaeg on möödas üle 30 päeva, võlgniku olulised finantsilised raskused, võimalik võlgniku pankrot või ümberstruktureerimine. Allahindluse kulu kajastatakse kasumiaruandes „Muude ärikulude real“. Kui nõuded on lootusetult laekuvad, kantakse need koos allahindluse reserviga maha. Nõuded kajastatakse üldjuhul käibevaradena, kui nende laekumise tähtaeg on 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Nõuded, mille laekumise tähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse põhivarana. Finantsvarad, mis ei sisalda APIM rahavoogusid, kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. FAKTOORING Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustest on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). Regressiõigusega faktooringud kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Juhul, kui nõude müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut (st. nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud või regressiõigus aegunud. Faktooringtehingust tekkinud faktooringkohustust kajastatakse analoogiliselt muudele intressikandvatele kohustustele. Juhul, kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Bilansis kajastatakse seda õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande. Kulu nõuete müügist kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas faktooringtehing tehti rahavoogude juhtimise või krediidiriski maandamise eesmärgil. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne43 VARUD Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjalide maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka osa tootmise püsi- ja muutuv üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon ja halduskulu, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus on varude eeldatav müügihind normaalse äritegevuse käigus, millest on maha arvatud varude realiseerimisega seotud hinnangulised kulutused. MATERIAALNE PÕHIVARA Materiaalseks põhivaraks loetakse Grupi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Grupp saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead: ● Ehitised 5-50 aastat ● Masinad ja seadmed 2-20 aastat ● Sõidukid 4-13 aastat ● Inventar, sisseseade ja tööriistad - Sisseseade ja tööriistad 2-12 aastat - Infotehnoloogia seadmed ja tarkvara 3-5 aastat - Muu inventar 5 aastat ● Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Allahindlus kajastatakse kasumiaruande kirjel „Muud ärikulud“. Eelnevatel perioodidel kajastatud allahindlus tühistatakse juhul, kui kaetava väärtuse määramise aluseks olnud hinnangutes on toimunud muutus. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne44 Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse antud objekti soetusmaksumuses perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Materiaalse põhivara objektid, mis juhtkonna hinnangul müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud raha ja vara jääkväärtuse vahena, on kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud ja -kulud“. IMMATERIAALNE VARA Immateriaalset vara (kaubamärgid, load, litsentsid, tarkvara) kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Firmaväärtust kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalne põhivara jagatakse piiratud kasuliku elueaga varaks ja piiramatu kasuliku elueaga varaks. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Immateriaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasulikud eluead: ● Kaubamärgid 20 - 50 aastat ● Load ja liitumistasud 3 - 50 aastat ● Tarkvara litsentsid 5 aastat Kaubamärkide kasulikud eluead on määratud, tuginedes juhtkonna hinnangule nende varade poolt raha genereerimise perioodi eeldatava pikkuse kohta. Lubade (kalakasvatus ja – hukkamisload) ja liitumistasude ning tarkvara litsentside kasuliku tööea puhul on aluseks võetud varade kasutusõiguse kestvus. Piiratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara (firmaväärtus) ei amortiseerita, kuid selle väärtuse kontrollimiseks viiakse kord aastas (või sagedamini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus viitab, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud) läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. Kaetava väärtuse arvutamiseks jaotatakse firmaväärtus raha genereerivatele majandusüksustele. PÕHIVARA VÄÄRTUSE LANGUS Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade (firmaväärtus) puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada ( cash generating unit ). Väärtuse test firmaväärtuse suhtes viiakse alati läbi koos raha genereeriva üksusega, mille juurde firmaväärtus kuulub. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne45 BIOLOOGILISED VARAD Bioloogilist vara kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui vara on Grupi poolt kontrollitav, on tõenäoline, et Grupp saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ning vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Bioloogilised varad s.o vikerforelli ( Oncorhynchus mykiss) varud, kajastatakse finantsseisundi aruandes käibevara rühmas eraldi kirjel „Bioloogilised varad“. Bioloogilised varad on rühmitatud nende valmidusastme järgi, mis on olulised turuhindade kujunemisel. Arvestuspõhimõtted igale bioloogiliste varade klassile on määratud alljärgnevalt: ● Kalamaimud (viljastatud kalamari ja kuni 250 g kalamaimud) Kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse määramisel on aluseks võetud kalamaimude biomassi maht ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval. ● Noorkalad (250 g kalamaimud kuni püügikõlblikud kalad) Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg, ja neid kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses. Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega, milleks on püügikõlblike kalade hinnanguline õiglane väärtus noorkalade püügikõlbulikuks saamise ajal miinus hinnangulised kulutused püügikõlblikuks kasvatamiseks ja müügiks. Juhul, kui on tõenäoline, et tulevasest müügist laekuvad rahavood katavad nii soetusmaksumuse kui ka sellele hiljem lisanduvad kasvatuse ja müügiga seonduvad kulutused, kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Vastasel korral hinnatakse noorkalad alla nende hinnangulise netorealiseerimisväärtuseni. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna. ● Püügikõlbulikud kalad (klassifitseerimine noorkaladest püügikõlbulikeks kaladest toimub vastavalt kaalule) Kajastatakse nii esmasel arvele võtmisel (soetamisel või ümberklassifitseerimisel noorkaladest) kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks võetud püügikõlbulike kalade hinnanguline biomassi maht, mida on vähendatud realiseerimisel tekkiva kaalukao võrra, ja kaalutud keskmine turuhind bilansipäeval ehk kõige hilisem sõltumatute osapoolte analoogsete varade turuhind, mida korrigeeritakse eksisteerivate erinevuste mõjuga, eeldades, et tehingupäeva ja bilansipäeva vahel ei ole toimunud olulisi muutusi majanduskeskkonnas. Piirkondades, kus ei eksisteeri välisturuhinda, põhineb hinnang siseturu hindadel. Hindade määramisel lähtutakse kvaliteediklassist (kõrgem või tavaline). Müügikulutusteks loetakse tasusid vahendajatele, riigilõivusid ja mittetagastatavaid maksusid. Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel. Kulud, mis on otseselt seotud noorkalade püügikõlblikuks kasvatamiseks, kapitaliseeritakse soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse bilansipäeval vastavalt õiglase väärtuse hinnangu muutusele. Bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi kirjel „Bioloogiliste varade ümberhindlus“. Bioloogilisest varast saadav toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses miinus hinnangulised müügikulutused. 30.06.2023 seisuga olid grupis ainult noorkalad, mis on kajastatud soetusmaksumuses. R ENDIARVESTUS IFRS 16 kohaselt kajastab Grupp enamiku rendilepingutest kasutusõiguse vara ning rendikohustusena, st need rendid kajastuvad Grupi bilansis. Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Lepingu sõlmimisel hindab Grupp, kas leping on rendileping või kas leping sisaldab endas renti. Leping on rendileping (või sisaldab endas renti), kui leping annab õiguse kontrollida ja kasutada kindlaksmääratud vara teatud aja jooksul tasu eest. Hindamaks, kas leping annab õiguse kontrollida ning kasutada vara, kasutab Grupp IFRS 16 rendi definitsiooni. Kasutusrendiks klassifitseeritud rendilepingute rendikohustuse mõõtmisel diskonteeris Grupp rendimakseid, kasutades selleks alternatiivset laenuintressimäära. Rentniku alternatiivne kaalutud keskmine intressimäär on 2%. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne46 Grupp kui rentnik Grupp kajastab kasutusõiguse vara ja rendikohustust rendi alguse kuupäeval. Kasutusõiguse vara mõõdetakse algselt soetusmaksumuses, mis koosneb rendikohustuse algsummast. Rendikohustuse algsummat korrigeeritakse tehtud ettemaksete võrra, tehtud otseste kulutuste võrra ning taastamiskulude võrra (mis tulenevad vara demonteerimisest ning taastamisest). Saadud summast on maha arvatud saadud rendisoodustused. Kasutusõiguse vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil rendi alguskuupäevast kuni rendiperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui rendilepinguga antakse alusvara omandiõigus Grupile rendiperioodi lõpus üle või kui vara kasutusõiguse jääkväärtus viitab sellele, et Grupp plaanib kasutada vara väljaostuoptsiooni. Sellisel juhul amortiseeritakse vara kasutusõigus alusvara kogu kasuliku eluea jooksul, mis määratakse samadel alustel nagu vastavate Grupi poolt omatavate materiaalsete põhivarade puhul. Lisaks vähendatakse kasutusõiguse vara väärtuse langusest tulenevate kahjumite korral. Samuti korrigeeritakse kasutusõiguse vara ning rendikohustust teatud ümberhindamistel. Rendikohustust mõõdetakse algselt rendimaksete nüüdisväärtuses, mida ei ole veel makstud rendisuhte alguskuupäevaks, kasutades rendi sisemist intressimäära või kui seda määra ei ole võimalik kindlaks teha, siis alternatiivset laenuintressimäära. Üldjuhul kasutab Grupp diskontomäärana alternatiivset laenuintressimäära. Grupp leiab alternatiivse laenuintressimäära kasutades selleks erinevaid finantseerimisallikaid. Saadud sisendeid korrigeeritakse, võttes arvesse renditingimusi ja renditava vara tüüpi, et jõuda renditavale varale sobiva alternatiivse laenuintressimäärani. Rendikohustuses sisalduvate rendimaksete hulka kuuluvad järgmised osad: ● fikseeritud rendimaksed; ● muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile alusindeksile (näiteks inflatsioon, EURIBOR); ● renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hinnanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel); ● garanteeritud jääkväärtus (makstava summa eeldatav väärtus). Rendikohustust mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Rendikohustust arvutatakse ümber siis, kui tulevastes rendimaksetes on muutusi, mis tulenevad indeksist või määrast, kui muutub hinnang garanteeritud jääkväärtuse summa osas või kui Grupp muudab oma hinnangut selle osas, kas soovitakse kasutada vara väljaostu, rendi pikendamise või lõpetamise võimalusi. Samuti mõõdetakse rendikohustust ümber kui muutuvad fikseeritud maksed. Kui rendikohustust hinnatakse ümber ülal loetletud põhjuste tõttu, tehakse kasutusõiguse vara bilansilises maksumuses vastav korrigeerimine. Rendikohustuse muudatuse mõju kajastatakse kasumiaruandes, kui vara kasutusõiguse bilansiline maksumus on vähendatud nullini. Grupp on otsustanud mitte kajastada kasutusõiguse varasid ning rendikohustusi väheväärtuslike vara rentide ning lühiajaliste rentide puhul. Grupp kajastab nende rentidega seotud rendimaksed kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. FINANTSKOHUSTUSED Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, noteeritud võlakirjad, forward, put ja call optsioonid) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvestatud tehingukulud. Edaspidi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes tasumisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg saabub vähem kui 12 kuu jooksul pärast bilansikuupäeva või kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Intressikandvaid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena intressikandvaid kohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingutes sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne47 Laenukasutuse kulutused (intressid), mis on seotud varade ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuludena. ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED Eraldised kajastatakse finantsseisundi aruandes siis, kui Grupil on enne bilansipäeva toimunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (seaduslik või lepinguline); on tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid moodustavatest ressurssidest loobumist; kuid kohustuse lõplik summa või tasumistähtaeg pole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldised kajastatakse diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldisega seotud kulu kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Tuleviku ärikahjumeid ei kajastata eraldisena. Muud kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud tingimuslike kohustustena aruande lisades (lisa 29). TULUMAKS JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKS Edasilükkunud tulumaks Edasilükkunud tulumaksu kajastatakse ajutiste erinevuste suhtes, mis tekivad Grupi varade ja kohustiste bilansiliste väärtuste ja maksubaaside vahel (maksubaas on vara või kohustise maksustamisel aluseks võetav summa). Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib Grupi edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse, välja arvatud juhul, kui Grupp suudab kontrollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna Grupp kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat s.o saab blokeerida kasumi jaotamise otsuseid, kontrollib Grupp kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Kuna Grupp sidusettevõtte dividendipoliitikat ei kontrolli, siis ei kontrolli ta ka maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupi Eesti ettevõtted Vastavalt kohaldatavatele Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted kasumilt tulumaksu. Kasumilt makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumist väljamakstavatelt dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Kehtiv maksumäär on 20/80 (2022. aasta: 20/80) väljamakstud netodividendidest. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kuna tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, ei teki ajutisi erinevusi maksustamisväärtuste ning varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse vahel, mis võiksid põhjustada edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustusi. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne48 Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse koondkasumiaruandes tulumaksukuluna ning finantsseisundi aruandes kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Grupi välismaised ettevõtted Rootsis ja Suurbritannias on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Välismaiste tütarettevõtete puhul kajastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste bilansilise jääkväärtuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud bilansipäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tulevikus. Suurbritannias kehtiv tulumaksumäär 25% (2022. aasta 19%) TULUDE ARVESTUS Müügitulu on tulu, mis tekib Grupi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Grupp kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Hulgimüük Müük kajastatakse kui kontroll toodete osas on üle antud, see tähendab, et tooted on tarnitud edasimüüjale, edasimüüja saab otsustada toodete turustamise ja hinna üle ning pole täitmata kohustusi, mis võiksid mõjutada edasimüüja poolt toodete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saadetud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud edasimüüjale ning edasimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteerimise nõue on aegunud või on Grupil objektiivset tõendusmaterjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise nõuded on täidetud. Grupi hulgimüük hõlmab kala ja kalatoodete müüki. Toiduainetele omaselt on realiseerimise aeg lühike ja kaupade tagasiostu kohustus puudub, samuti ei anta toodetele pikaajalist garantiid. Tegemist on suures osas fikseeritud tasuga müügiga. Tasu muutva komponendi, näiteks müügimahust sõltuva boonuse, puhul kajastatakse müügihinna korrigeerimine müügituluga samas perioodis. Grupp kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest. Finantseerimise komponent Grupil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Grupp tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Intressitulu ja dividenditulu Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. SEGMENDIARUANDLUS Raporteeritavad ärisegmendid on identifitseeritud lähtuvalt sisemisest kõrgemale äriotsustajale regulaarselt esitatavast aruandlusest. Grupi kõrgemaks äriotsustajaks, kes vastutab ressursside jaotamise eest ja hindab ärisegmentide tulemust, on emaettevõtte nõukogu, kes teeb strateegilisi otsuseid. Segmendi tulem sisaldab segmendiga otseselt seostatavaid tulusid ja kulusid ja tulude/kulude olulist osa, mida on võimalik seostada konkreetse segmendiga kas väliste või sisemiste tehingute kaudu. Segmendi vara ja kohustused sisaldavad selliseid tegevuse vara ja kohustusi, mis on otseselt seostatavad segmendiga või mida saab konkreetsele segmendile omistada. Vaata ka lisa 19. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne49 AKTSIAKAPITAL Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Lihtaktsiate väljastamisega otseselt seotud kulud kajastatakse omakapitali vähendamisena. Emaettevõtte poolt tagasiostetud omaaktsiad kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel “Omaaktsiad”). Omaaktsiatega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse omakapitali muutustena. KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on emaettevõte moodustanud kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 5% puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. PUHASKASUM AKTSIA KOHTA Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse, jagades aruandeaasta puhaskasumi perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvu ei ole kaasatud ettevõttele kuuluvaid oma aktsiaid. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta arvutamisel korrigeeritakse nii puhaskasumit kui keskmist aktsiate arvu lahustavate potentsiaalsete aktsiate mõjuga. KOHUSTUSED TÖÖVÕTJATE EES Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingutest tulenevat kohustust tulemustasu osas, mida arvestatakse vastavalt Grupi finantstulemustele ning töötajatele seatud eesmärkide täitmisele. Tulemustasu kajastatakse aruandeperioodi kuludes ja kohustusena töövõtjate ees, kui tasu väljamaksmine toimub järgmisel aruandeperioodil. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks tulemustasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Grupp teeb makseid kohustuslikesse riiklikesse määratud maksetega pensionifondidesse, mida kajastatakse kuluna koondkasumiaruandes (Emaettevõtte ja Eestis asuvate tütarettevõtete puhul sisaldub vastav kulu sotsiaalmaksukulus). Grupil ei ole juriidilist ega faktilist kohustust lisaks eelnimetatud maksetele maksta muid pensioni- või sarnaseid makseid. SIHTFINANTSEERIMINE Sihtfinantseerimine kajastatakse õiglases väärtuses siis, kui eksisteerib piisav kindlus, et Grupp vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Kulude sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse pikaajalise kohustusena ning kajastatakse tuluna kasumiaruandes soetatud vara kasuliku eluea jooksul. LISA 3. FINANTSRISKID Grupi riskijuhtimise poliitika lähtub regulatiivsete organite poolt seatud nõuetest, üldiselt aktsepteeritud tavadest ning Grupi sisemistest reeglitest. Grupp lähtub põhimõttest juhtida riskide võtmist viisil, mis tagab optimaalse riski ja tulu suhte. Grupi riskijuhtimise käigus defineeritakse kõik potentsiaalsed riskid, nende mõõtmine ja kontroll ning koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks, kindlustades seejuures ettevõtte finants- ja muude strateegiliste eesmärkide saavutamist. Peamine roll riskide juhtimisel lasub emaettevõtte juhatusel. Emaettevõtte nõukogu teostab järelevalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle. Grupp hindab ja piirab riske süstemaatilise riskihalduse kaudu. Finantsriskide juhtimisse on Grupp kaasanud Grupi finantsüksuse, mis tegeleb nii emaettevõtte kui tema tütarettevõtete finantseerimisega ja sellest otseselt tulenevalt likviidsusriski ja intressimäära riski haldamisega. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne50 Finantsinstrumendid liikide kaupa FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2023 EUR '000 Lisa Korrigeeritud soetusmaksumuses Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Kokku Raha ja pangakontod 5 394 0 394 Nõuded ostjate vastu 6 1 392 0 1 392 Muud nõuded 6 726 0 726 Kokku 2 512 0 2 512 FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2023 EUR '000 Lisa Korrigeeritud soetusmaksumuses Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Kokku Intressikandvad kohustused 15 12 839 0 12 839 Rendikohustused 14 359 0 359 Võlad hankijatele 16 1 282 0 1 282 Võlad seotud osapoolte ees 27 4 044 0 4 044 Muud võlad 16 1 646 0 1 646 Kokku 20 170 0 20 170 FINANTSVARAD SEISUGA 30.06.2022 EUR '000 Lisa Korrigeeritud soetusmaksumuses Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Kokku Raha ja pangakontod 5 110 0 110 Nõuded ostjate vastu 6 2 115 0 2 115 Muud nõuded 6 38 0 38 Kokku 2 263 0 2 263 FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2022 EUR '000 Lisa Korrigeeritud soetusmaksumuses Õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Kokku Intressikandvad kohustused 15 18 904 0 18 904 Rendikohustused 14 1 483 0 1 483 Võlad hankijatele 16 2 082 0 2 082 Võlad seotud osapoolte ees 27 4 433 0 4 433 Muud võlad 16 1 271 0 1 271 Kokku 28 173 0 28 173 Finantsriskide juhtimine on oluline ja lahutamatu osa Grupi äriprotsesside juhtimisel. Juhtkonna võime identifitseerida, mõõta ja kontrollida erinevaid riske omab olulist mõju Grupi kasumlikkusele. Risk on Grupi juhtkonna poolt defineeritud kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne51 Grupi tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad krediidirisk, likviidsusrisk ja tururisk, sh. valuutakursi risk, intressimäärarisk ja õiglase väärtuse risk. KREDIIDIRISK Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul kui kliendid ei täida oma lepingujärgseid kohustusi. Krediidiriski vähendamiseks jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Krediidiriski minimeerimiseks hinnatakse potentsiaalse tulevase lepingupartneri maksevõimet lähtudes Krediidiinfost, Maksuametist või muudest avalikest allikatest saadavast informatsioonist. Kõikide lepingupartneritega sõlmitakse toodangu ostu-müügi lepingud ning maksetähtaeg võimaldatakse vaid usaldusväärsetele partneritele. Finantsvara krediidiriski hindamisel alates esmasest kajastamisest kuni krediidikahjumite hindamiseni võtab Grupp arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb Grupi ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud (sh majanduskasvu prognoos, turuintressimäärade prognoos) infot. Grupp eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 90 päeva ning kliendi poolt laekumist kinnitav tegevus puudub. Grupp aktsepteerib pikaajaliste koostööpartneritena Balti riikides, Suurbritannias ja Skandinaavias krediidireitinguga vähemalt „A“ hinnatud pankasid ja finantsasutusi. Vabu rahalisi vahendeid seisuga 30.06.2023 hoiti järgmistes krediidiasutustes: AS SEB Pank (SEB), Bank of Scotland Plc ja Swedbank AB grupi pankades (Swedbank). Nimetatud krediidiasutuste või nende emafirmade krediidireitingud Moody´s Investor Service’i kohaselt aruande koostamise seisuga olid vähemalt „A“. LIKVIIDSUSRISK Likviidsusrisk tekib siis kui Grupp ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Grupil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks, investeeringuteks ja/või deklareeritud dividendide maksmiseks. Grupi eesmärk on hoida Grupi finantseerimisvajadus ja finantseerimisvõimalused tasakaalus. Likviidsusriski juhtimise vahendina kasutatakse rahavoogude planeerimist. Likviidsusriski maandamiseks kasutab Grupp erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaen, võlakirjade emiteerimine, kliendinõuete faktooring, kliendi- ning tarnelepingute pidev monitooring. Arvelduslaenu kasutatakse käibekapitali finantseerimiseks. Põhivara investeeringute soetamiseks kasutatakse pikaajalisi investeerimislaene või rendilepinguid. Juhtkond peab likviidsusriski jälgimist oluliseks, vajadusel on võimalik katta täiendav kapitalivajadus osa arvelduslaenuga või laenuportfelli refinantseerimisega. Bilansipäeva seisuga oli arvelduslaenu kasutusele võetud summas 0 eurot (30.06.2022: 4 544 tuhat eurot) (lisa 15). Diskonteerimata finantskohustuste analüüs maksetähtaegade lõikes FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2023 EUR '000 alla 3 kuu 3 kuni 12 kuud 1 kuni 5 aastat üle 5 aasta Kokku Intressikandvad kohustused 1 193 818 14 765 0 16 776 Rendikohustused 25 75 259 0 359 Tasumata võlad ja muud kohustused 3 035 0 0 0 3 035 Kohustused kokku 4 253 893 15 024 0 20 170 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne52 FINANTSKOHUSTUSED SEISUGA 30.06.2022 EUR '000 alla 3 kuu 3 kuni 12 kuud 1 kuni 5 aastat üle 5 aasta Kokku Intressikandvad kohustused 4 544 2 128 16 664 0 23 336 Rendikohustused 105 316 1 061 0 1 483 Tasumata võlad ja muud kohustused 3 980 0 2 067 0 6 047 Kohustused kokku 8 629 2 444 19 792 0 30 865 Intressi rahavoogude arvestuse aluseks on bilansipäeva seisuga kehtinud intressimäärad . VALUUTARISK Valuutakursirisk tekib siis, kui äritehingud ning varad ja kohustused on fikseeritud valuutas, mis ei ole ettevõtte arvestusvaluuta. Grupi tegevus toimub Eestis ja kuni 28.02.2022 Soomes (valuuta EUR), Suurbritannias (GBP) ja kuni 20.09.2022 Rootsis (SEK). Valuutariskide maandamiseks sõlmitakse Grupi kõik olulised välislepingud eurodes. Grupil puuduvad olulised pikaajalised nõuded ja kohustused välisvaluutas, mis ei ole seotud euroga. Kõik olemasolevad pikaajalised rendilepingud on olulises osas sõlmitud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariskivabade kohustustena. Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.2023 vastavalt alusvaluutale EUR '000 Lisa EUR GBP Kokku Raha ja pangakontod 5 141 253 394 Nõuded ostjate vastu 6 276 1 116 1392 Muud nõuded 6 488 236 724 Finantsvarad kokku 905 1605 2 510 Intressikandvad kohustused 15 -14 905 -1 871 -16776 Rendikohustused 14 -351 -8 -359 Võlad hankijatele 16 -663 -726 -1389 Muud kohustused 16 -977 -669 -1646 Finantskohustused kokku -16 896 -3 274 -20 170 Valuuta netopositsioon -15 991 -1 669 -17 660 Finantsinstrumentide jaotus seisuga 30.06.202 2 vastavalt alusvaluutale EUR '000 Lisa EUR SEK GBP Kokku Raha ja pangakontod 5 17 87 6 110 Nõuded ostjate vastu 6 855 0 1 260 2 115 Muud nõuded 6 341 6 191 538 Finantsvarad kokku 1 213 93 1 457 2 763 Intressikandvad kohustused 15 -19 434 0 -2 558 -21 992 Rendikohustused 14 -1 311 -126 -46 -1 483 Võlad hankijatele 16 -684 -255 -1 143 -2 082 Muud kohustused 16 -1 178 -1 345 -93 -2 616 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne53 Finantskohustused kokku -22 607 -1 726 -3 840 -28 173 Valuuta netopositsioon -21 394 -1 633 -2 383 -25 410 Grupp jälgib püsivalt valuuta netopositsioonide suurust hindamaks valuutakursi kõikumisest tuleneva muutuse suurust. Võttes arvesse Grupi peamise valuuta – euro – ja teiste valuutade suhtelist stabiilsust, muude valuutade kui euro osakaalu ning ka Grupi tegevust ja tegevusmahtusid Rootsis ja Suurbritannias vastavad valuuta netopositsioonid Grupi tegevusele s.o potentsiaalsest kursimuutusest tulenev arvuline mõju on ebaolulises suurusjärgus. Seoses Brexitiga hindas grupp teatavat avatust valuutariskile, kus Brexitiga kaasnevad arengusuunad olid teadmata. Sellisel kujul valuutariski, mis oleks tinginud tuletisinstrumentide kasutamise, aset ei leidnud. Grupis kasutatavate valuutade osas on juhtkond seisukohal, et Grupp ei ole olulises osas Suurbritannia Rootsi krooni valuutariskile avatud ja seetõttu ei ole kasutanud finantsinstrumente kindlustamaks ennast tulevikus äritehingutest ja varadest ning kohustustest tekkida võivate valuutariskide vastu. Informatsioon valuutakursi kasumite ja kahjumite kohta on esitatud lisades 24 ja 25. INTRESSIRISK Grupp kasutab pika- ja lühiajaliste laenude korral EURIBORi baasintressil põhinevat intressimäära. Intressiriskide juhtimisel võrreldakse regulaarselt intressimäärade muutustest tulenevaid võimalikke kahjumeid nende maandamiseks tehtavate kuludega. Juhul kui seisuga 30.06.2023 ujuva intressimääraga intressi-kandvate kohustuste intressimäär oleks 0,1 protsendipunkti võrra suurem või väiksem, siis oleks intressikulud 6 tuhande euro (30.06.2022: 6 tuhande euro) võrra väiksemad või suuremad. Ujuva intressimääraga intressi-kandvad kohustused on sõltuvalt instrumendist seotud 6 kuni 12 kuu EURIBORiga või Suurbritannia keskpanga baasintressimääraga. Allpool on toodud kokkuvõte Grupi avatud intressiriskist seisuga 30.06.2023 ja 30.06.2022 SEISUGA 30.06.2023 EUR '000 Lisa alla 1 aasta 1 kuni 5 aastat üle 5 aasta Kokku Fikseeritud intressimäär Intressi kandvad kohustused 2 012 14 765 0 16 777 Ujuv intressimäär Intressi kandvad kohustused 100 259 0 359 Kokku 15 2 112 15 024 0 17 136 SEISUGA 30.06.2022 EUR '000 Lisa alla 1 aasta 1 kuni 5 aastat üle 5 aasta Kokku Fikseeritud intressimäär Intressi kandvad kohustused 2 129 16 664 0 18 793 Ujuv intressimäär Intressi kandvad kohustused 4 965 1 061 0 6 026 Kokku 15 7 094 17 725 0 24 819 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne54 KAPITALIJUHTIMINE Grupp loeb kapitaliks laenukapitali ja kogu omakapitali. 30.06.2023 seisuga oli omakapital kokku 8 440 tuhat eurot (30.06.2022: 8 052 tuhat eurot). Grupi põhimõtteks on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga säilitada usaldusväärsus aktsionäride, võlausaldajate ja turu silmis ning tagada Grupi jätkusuutlik areng. Pikas perspektiivis on Grupi eesmärgiks kasvatada aktsionäride tulu ning tagada võimekus maksta dividende. Kapitalistruktuuri säilitamiseks või parandamiseks võib Grupp reguleerida aktsionäridele makstavat dividendide summat, tagastada kapitali aktsionäridele, emiteerida uusi aktsiaid või müüa varasid võla vähendamiseks. Grupp peab oluliseks optimaalse omakapitali struktuuri tagamist. Seetõttu jälgitakse, et Grupi omakapitali osakaal varadesse oleks minimaalselt 35% (30.06.2023: 27,5%, 30.06.2022: 20,7%) ning intressikandvate kohustuste suhe varadesse ei ületaks 25% (30.06.2023: 56,2%, 30.06.2022: 63,8%). Intressikandvate kohustuste suhe varadesse on ületatud seoses tütarettevõtete soetamiseks võetud laenudega ning võlakirjade emissiooniga. Võlakirjade emissioonid on oluliselt parandanud kapitalistruktuuri kuid COVID-19 poolt põhjustatud mõjudest majanduskeskkonnale ja sealhulgas Grupi äritegevusele lõpetas Grupp ülemöödunud majandusaasta kahjumiga. ASga SEB Pank sõlmitud arvelduslaenu lepingus on sätestatud tingimused, millele Grupi finantstulemused peavad vastama. Aruandeperioodi jooksul ületati arvelduslaenu kasutamise piirmäära, minimaalse EBITDA ja laenu maksevõimekuse (DSCR) tingimusi. Arvelduslaenu kohustus summas 4 544 tuhat eurot on seisuga 30.06.2022 kajastatud lühiajalisena (lisa 15) ning kogu arvelduslaenu summa tasuti oktoobris 2022 peale tütarettevõtte Överumans Fisk AB müüki. Tagatud võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama. COVID-19 pandeemia loodetust aeglasem taandumine ning pandeemia jätkuvad mõjud on lisaks PRFoods 2020/2021 majandusaastale omanud negatiivset mõju ka PRFoods 2021/2022 majandusaastal, mis omakorda mõjutas PRFoods võimekust täita tingimustes sätestatud finantskinnitusi 2022/2023 majandusaastal. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid. Võlakirjaomanikud kinnitasid, 20.09.2022 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022) finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2021/2022 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks. Vastavalt tööstusharus levinud praktikale kasutab Grupp kapitali jälgimiseks võla- ja omakapitali suhet. See suhtarv leitakse netovõla jagamisel kogukapitaliga. Netovõla arvutamiseks lahutatakse koguvõlast (konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude summa) raha ja selle ekvivalendid. EUR '000 Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Intressikandvad kohustused kokku 15 17 136 24 819 Miinus: Raha ja raha ekvivalendid 5 394 110 Netovõlg 16 742 24 709 Omakapital kokku 8 293 8 052 Kogukapital (netovõlg + omakapital) 25 442 32 761 Netovõla ja kogukapitali suhe 66% 75% FINANTSINSTRUMENTIDE ÕIGLANE VÄÄRTUS (L ISAD 5, 6, 10, 14, 15,16) Grupi juhtkonna hinnangul ei erine korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused seisuga 30.06.2023 ja 30.06.2022 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Raha ja pangakontod, nõuded ostjate vastu, muud nõuded, võlad hankijatele ja muud võlad realiseeruvad 12 kuu jooksul või on arvele võetud vahetult enne bilansipäeva ning seetõttu nende õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Grupi pikaajalised intressi- kandvad kohustused (peamiselt noteeritud võlakirjad) kannavad fikseeritud intressimäära, seega on pikaajaliste finantskohustuste õiglane väärtus võrdne nende bilansilise väärtusega. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne55 LISA 4. JUHTKONNAPOOLSED OTSUSED JA HINNANGUD Raamatupidamisaruannete koostamine kooskõlas IFRS-iga eeldab raamatupidamishinnangute kasutamist. Ühtlasi nõuab see juhtkonnalt otsuste langetamist raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnanguid ja otsuseid hinnatakse pidevalt ja need põhinevad minevikukogemustel ja teistel faktoritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevikusündmustel, mille esinemist peetakse antud asjaoludel põhjendatuks. Juhtkond langetab ka teatud otsuseid (lisaks hinnangutega seotud otsustele) raamatupidamispoliitika rakendamise protsessis. Hinnangud, mis avaldavad olulist mõju finantsaruannetes kajastatud informatsioonile, ning eeldused, mis võivad põhjustada olulisi muudatusi varade ja kohustuste bilansilises väärtuses järgneval aruandeperioodil, on: bioloogiliste varade koguste ja õiglase väärtuse hindamine (lisa 9), varude neto realiseerimisväärtuse hindamine (lisa 8), firmaväärtuse hindamine ja immateriaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 13), materiaalse põhivara kasutusea hindamine (lisa 12). BIOLOOGILISTE VARADE KOGUSTE JA ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 9) Bioloogiliste varade õiglase väärtuse hinnang hõlmab endas alati teatud hinnangutega arvestamist, kuigi Grupil on nende faktorite hindamiseks olemas sisemised eksperdid. Biomassi koguseline maht ise kujutab hinnangulist suurust, mis põhineb järve/merre lastud noorkaladel, nende eeldataval kasvul ja suremusel, mille aluseks on perioodil täheldatud suremuse koefitsient. Mahtu korrigeeritakse rookimiskadude võrra. Grupp testib biomassi, viies vähemalt kord aastas läbi reaalse kalavarude kontrollkaalumise. Grupp on teostanud kalavarude kontrollkaalumised Eestis mai jooksul ning Rootsis mai ja juuni jooksul. Bilansipäeva seisuga ei ole jätkuvalt võimalik inventeerida kuna juuni lõpus vee temperatuur liiga kõrge ning kaalumine põhjustab suurema suremuse. Biomassi hindamiseks kasutati arvestuslikku meetodit, mille tulemused ei ole eelnevatel perioodidel olulisel määral erinenud reaalselt kontrollitud kogusest. Ilmastikutingimuste ja protsessi ajamahukuse tõttu pole füüsilist inventuuri võimalik teostada bilansipäeva seisuga. Kalade biomassi määramiseks kasutatakse järgnevat mudelit: lõppbiomass = algbiomass + kaladele antud sööt / sööda koefitsient – hukkunud kalad Grupp kasutab biomassi arvestamiseks spetsiaalseid arvutiprogramme ning ettevõtte enda poolt väljatöötatud veebipõhist programmi (Soome merekasvatused). Grupp lähtub hinnangute tegemisel oma parima teadmiste kohaselt tuginedes varasematele kogemustele. Kevadiste inventuuride puhul mõjutab tulemust talvitumise ajal tekkinud kadu (kalade suremus), mis viimaste aastate jooksul on olnud maksimaalselt 8,4%, mis on võetakse majandusaasta lõpu seisuga kalavarude hindamisel arvesse. Bioloogilised varad õiglases väärtuses olid bilansipäeva seisuga 0,8 miljonit eurot (30.06.2022: 3,0 miljonit eurot). Bioloogiliste varade ümberhindamise positiivne muutus oli 0,0 miljonit eurot (2021/2022: -0,4 miljonit eurot). VARUDE NETOREALISEERIMISVÄÄRTUSE HINDAMINE (LISA 8) Varude hindamisel lähtub juhtkond talle teadaolevast informatsioonist, arvestades ajaloolist kogemust, üldist taustinformatsiooni ning võimalikke tulevaste perioodide sündmuste eeldusi ja tingimusi. Varude allahindluse määratlemisel valmiskauba puhul lähtutakse selle müügipotentsiaalist ning netorealiseerimisväärtusest. Tooraine ja materjali hindamisel lähtutakse selle kasutuspotentsiaalist valmistoodangu valmistamisel ja tulu teenimisel; lõpetamata toodangu hindamisel lähtutakse nende valmidusastmest, mida on võimalik usaldusväärselt mõõta. 2022/2023. aasta jooksul teenis Grupp varude mahakandmisest 33 tuhat eurot (2021/2022: 57 tuhat eurot) kahjumit. FIRMAVÄÄRTUSE HINDAMINE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 13) 30.06.2023 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi ühes segmendis (Suurbritannia), kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete noteeritud ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve. Väärtuskordajate valiku tegemisel on võetud arvesse müüki, mis näitab ettevõtte turuosa suurust ja mahtu ning EBITDA, mis on väljendab vaba rahavoo genereerimise võimekust. Eelpool tulenevast on ettevõte omistanud väärtuskordajatele osakaalud 50/50, kus juhtkond peab oluliseks turuosa ja mahu taastamist ja säilitamist ning võttes arvesse asjaolu, et võrdlusbaasis ei ole grupiga sarnase turukapitalisatsiooniga võrreldavaid ettevõtteid, siis väärtuskordajate selline kasutamine vähendab võrdlusgrupi suuruse erinevusest tulenevat mõju. Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2023 seisuga 8 097 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2022/2023 aastal ega 2021/2022. aastal alla ei hinnatud. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne56 MATERIAALSE PÕHIVARA KASUTUSEA HINDAMINE (LISA 12) Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasutusiga, tuginedes tootmise mahule ja tingimustele, antud valdkonna minevikukogemustele ja tulevikuperspektiividele. LISA 5. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID EUR '000 Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Sularaha kassas 1 1 Pangakontod 393 109 Raha ja pangakontod kokku 5 394 110 LISA 6. NÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDED EUR '000 30.06.2023 30.06.2022 Nõuded ostjatelt 1 392 2 115 Muud nõuded 423 39 Nõuded ostjatele ja muud nõuded kokku 1 815 2 154 Kuna nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on oma olemuselt lühiajalised, peetakse nende bilansilist väärtust võrdseks õiglase väärtusega. Arvelduslaenu ja noteeritud võlakirjade tagatiseks seatud kommertspant hõlmab ka nõudeid, vt lisa 15. LISA 7. ETTEMAKSED EUR ’000 30.06.2023 30.06.2022 Ettemakstud kulud 261 233 Maksude ettemaksed 43 180 Ettemaksed kokku 304 413 LISA 8. VARUD EUR ’000 30.06.2023 30.06.2022 Tooraine ja materjal 575 907 Lõpetamata toodang 417 454 Valmistoodang 532 534 Ostetud kaubad müügiks 336 301 Varud kokku 1 860 2 196 2022/2023 finantsaastal oli Grupi kahjum varude mahakandmisest 33 tuhat eurot. 2021/2022 majandusaastal 57 tuhat eurot. Laenutagatiseks seatud kommertspant sisaldab ka varusid (lisa 15). 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne57 LISA 9. BIOLOOGILISED VARAD EUR ’000 30.06.2023 30.06.2022 Kalamaimud 0 401 Noorkalad 772 1 448 Püügikõlbulikud kalad 0 1 154 Bioloogilised varad kokku 772 3 003 Bioloogilised varad olid seisuga 30.06.2023 kokku 161 (30.06.2022: 441) tonni, mille bilansiline väärtus oli 772 tuhat eurot (30.06.2022: 3 003 tuhat eurot). Majandusaasta jooksul võeti toodangut arvele 326 tonni (2022/2023: 1 427 tonni). Grupp kasvatab Eestis asuvates kalakasvatustes vikerforelli ( Oncorhynchus mykiss ). Grupp lähtub vikerforelli kalavarude hindamisel Norra vikerforelli ekspordi statistikast /Allikas: http://www.akvafakta.no /. Real „Juurdekasv“ kajastuvad kapitaliseeritud kulud, mis on tehtud seoses noorkalade püügikõlblikeks kaladeks kasvatamisega ja mistõttu kasumiaruandes kajastub eraldi reana vaid kasum (kahjum) bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest. BIOLOOGILISTE VARADE MUUTUS EUR ’000 2022/2023 2021/2022 Bioloogilised varad perioodi algul 3 003 4 795 Ostetud 500 496 Juurdekasv 870 3 842 Õiglase väärtuse muutus 0 -420 Toodangu arvele võtmine -1 180 -4 900 Müüdud kalamaimud ja eluskala 0 -728 Korrigeerimine seoses tütarettevõtte müügiga -2 421 0 Kursivahe 0 -82 Bioloogilised varad perioodi lõpul 772 3 003 Grupp hindab bioloogilisi varasid õiglases väärtuses või soetusmaksumuses, kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Noorkalade õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kuna puudub aktiivne turg. Seetõttu kajastatakse noorkalad soetusmaksumuses. Igal bilansipäeval võrreldakse soetusmaksumust noorkalade netorealiseerimisväärtusega. 30.06.2023 hindas juhtkond, et noorkalade netorealiseerimisväärtus ei ole oluliselt madalam kui soetusmaksumus. Seetõttu kajastati noorkalad 30.06.2023 ja 30.06.2022 seisuga finantsseisundi aruandes soetusmaksumuses. LISA 10. TÜTARETTEVÕTTED Tütarettevõtja Asukohariik Osalus 30.06.2023 Osalus 30.06.2022 Tegevusala Omanik 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne58 Saaremere Kala AS Eesti 100% 100% Kalaettevõtete Grupi valdusfirma AS PRFoods Saare Kala Tootmine OÜ Eesti 100% 100% Kalatoodete tootmine Saaremere Kala AS Överumans Fisk AB 1 Rootsi 0% 100% Kalakasvatus Heimon Kala Oy JRJ & PRF Limited Šotimaa 100% 100% Kalaettevõtete grupi valdusfirma Saaremere Kala AS John Ross Jr. (Aberdeen) Limited Šotimaa 100% 100% Kalatoodete tootmine ja müük JRJ & PRF Limited Coln Valley Smokery Limited Suurbritannia 100% 100% Kalatoodete tootmine ja müük 64% JRJ & PRF Limited 36% John Ross Jr. (Aberdeen) Limited Redstorm OÜ Eesti 51% 51% Kalakasvatus Saaremere Kala AS 1 Osalus võõrandati septembris 2022 Osalusprotsent tütarettevõtjate omakapitalis võrdub hääleõigusega. Tütarettevõtjate aktsiad ei ole börsil noteeritud. Mittekontrolliv osalus ettevõttes JRJ & PRF Ltd Saaremere Kala AS sõlmis 2017. aastal 15% mittekontrolliva osaluse väljaostmiseks ettevõttes JRJ & PRF Ltd müügi- ja ostuoptsiooni sisaldava lepingu, mis oma tingimustelt on sisuliselt forward leping vähemusosaluse väljaostmiseks. Seetõttu äriühenduse hetkel mittekontrollivat osalust ei kajastatud ja juhtkonna hinnangul saavutati 100% kontroll omandatud ettevõtete üle. Forward lepingu väljaostusumma ei olnud fikseeritud, vaid sõltus omandatud ettevõtete finantstulemustest. 15% osalus osteti 2021/2022 aastal välja ja tasuti selle eest 2 246 tuhat eurot, mis oli 460 tuhat eurot vähem kui forward kohustus. Tasutud summa ja forward kohustuse vahe kajastati kasumiaruandes Muu finantstuluna. Överumans Fisk AB Seisuga 20.09.2022 võõrandas AS PRFoods tütarettevõtte Saaremere Kala AS 100% Överumans Fisk AB aktsiad Vattudalens Fisk AB-le. Överumans Fisk AB varad ja kohustused konsolideeritud finantsseisundi aruandest 30.09.2022 seisuga elimineeritud. Müügihind ja tasumise tingimused, omandamise ja võõrandamise hinna vahe Överumans Fisk AB aktsiate müügihind oli 7 870 tuhat eurot. Müügihinna kokkuleppimisel lähtuti Överumans Fisk AB finantstulemustest, netokäibekapitalist ja netovõlast seisuga 30.06.2022. Müümise mõju grupi finantsseisundile EUR'000 Lisa 2022/2023 Aktsiate müügihind 7 870 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne59 Tütarettevõtte netovarad võõrandamise hetkel -2 423 Materiaalse ja immateriaalse põhivara mahakandmine emaettevõtte konsolideeritud finantsseisundi aruandest -3 024 Kasum tütarettevõtte müügist 2 423 LISA 11. EDASILÜKKUNUD TULUMAKS EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU VARA EUR ‘000 Maksukahjumid Muud Kokku Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2021 0 38 38 Mõju kasumiaruandele 55 0 55 Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2022 55 38 93 Mõju kasumiaruandele -55 -38 -93 Edasilükkunud tulumaksu vara seisuga 30.06.2023 0 0 0 EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU KOHUSTUS EUR ‘000 Õiglase väärtuse muutus Muud Kokku Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2021 355 1 506 1 861 Mõju tütarettevõtte müügist 0 -110 -110 Mõju muule koondkasumile 0 -152 -152 Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2022 355 1 244 1 599 Mõju tütarettevõtte müügist 0 -36 -36 Mõju muule koondkasumile -97 0 -97 Edasilükkunud tulumaksu kohustus 30.06.2023 258 1208 1466 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne60 LISA 12. MATERIAALNE PÕHIVARA EUR ‘000 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata ehitised, ettemaksed Kokku Soetusmaksumus 30.06.2021 15 043 19 024 834 422 35 323 Soetatud 0 258 0 253 511 Ümberklassifitseeritud 3 165 0 -168 0 Müüdud ja maha kantud põhivara -281 -718 -1 0 -1 000 Mõju tütarettevõtte müügist -5 223 -6 186 -361 -291 -12 061 Realiseerimata kursivahed 11 -58 0 0 -47 Soetusmaksumus 30.06.2022 9 553 12 485 472 216 22 726 Soetatud 67 9 7 59 143 Ümberklassifitseeritud 0 76 0 -76 0 Müüdud ja maha kantud põhivara 0 -518 -21 0 -539 Mõju tütarettevõtte müügist -1 158 -3 963 -82 -104 -5 307 Realiseerimata kursivahed -15 13 0 -1 -3 Soetusmaksumus 30.06.2023 8 447 8 102 376 94 17 019 Akumuleeritud kulum 30.06.2021 -7 116 -12 288 -619 0 -20 023 Aruandeperioodi kulum -559 -1 149 -41 0 -1 749 Müüdud ja maha kantud põhivara kulum 0 633 1 0 634 Mõju tütarettevõtte müügist 2 628 4 472 298 0 7 398 Realiseerimata kursivahed -23 -81 0 0 -104 Akumuleeritud kulum 30.06.2022 -5 069 -8 413 -361 0 -13 843 Aruandeperioodi kulum - 314 -674 - 24 0 -1 011 Ümberklassifitseeritud 12 0 - 0 12 Müüdud ja maha kantud põhivara kulum - 463 19 0 482 Mõju tütarettevõtte müügist 754 3 073 28 0 3 854 Realiseerimata kursivahed 2 48 - 0 50 Akumuleeritud kulum 30.06.2023 -4 615 -5 503 -338 0 -10 456 Jääkmaksumus 30.06.2021 7 927 6 736 215 422 15 300 Jääkmaksumus 30.06.2022 4 484 4 072 111 216 8 883 Jääkmaksumus 30.06.2023 3 832 2 599 38 94 6 563 Rendivara jaotus põhivara liikide lõikes on toodud lisas 14. PRFoods grupi ettevõtjatel puudusid seisuga 30.06.2023 ja 30.06.2022 siduvad kohustused materiaalse põhivara soetamiseks. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne61 LISA 13. IMMATERIAALNE PÕHIVARA EUR ‘000 Firma- väärtus Kaubamärgid, patendid Load, liitumistasud ja litsentsid Ettemaksed Kokku Soetusmaksumus 30.06.2021 14 518 8 797 2 329 181 25 825 Soetatud 0 1 32 138 171 Ümberklassifitseeritud 0 0 1 -1 0 Müüdud ja maha kantud põhivara 0 -4 0 0 -4 Mõju tütarettevõtte müügist -1 242 -1 076 -530 -43 -2 891 Soetusmaksumus 30.06.2022 13 276 7 718 1 832 275 23 101 Soetatud 0 0 0 105 105 Müüdud ja maha kantud põhivara 0 0 0 -21 -21 Mõju tütarettevõtte müügist -3 024 0 -499 -57 -3 580 Realiseerimata kursivahed -3 -2 -8 -1 -14 Soetusmaksumus 30.06.2023 10 249 7 716 1 325 300 19 590 Akumuleeritud kulum 30.06.2021 0 -1 401 -964 0 -2 365 Aruandeperioodi kulum 0 -157 -149 0 -306 Müüdud ja maha kantud põhivara kulum 0 4 0 0 4 Mõju tütarettevõtte müügist 0 973 430 0 1 403 Akumuleeritud kulum 30.06.2022 0 -581 -683 0 -1 264 Aruandeperioodi kulum 0 -157 -102 0 -259 Realiseerimata kursivahed 0 0 1 0 1 Mõju tütarettevõtte müügist 0 0 89 0 89 Akumuleeritud kulum 30.06.2023 0 -738 -695 0 -1 433 Jääkmaksumus 30.06.2021 14 518 7 396 1 275 181 23 370 Jääkmaksumus 30.06.2022 13 276 7 137 1 149 275 21 837 Jääkmaksumus 30.06.2023 10 249 6 978 630 300 18 157 30.06.2023 seisuga on emaettevõte teostanud firmaväärtuse kaetava väärtuse testi ühes segmendis (Suurbritannia), kasutades selleks turupõhiseid võrreldavaid väärtuskordajaid. Turupõhise meetodi puhul võrreldakse ettevõtet teiste analoogsete noteeritud ettevõtetega samas sektoris, millega turul avalikult kaubeldakse või mis on hiljuti müüdud, ning mille osas on saadaval piisav informatsioon tehinguhinna kohta. Antud juhul on sektorina käsitletud Euroopa toiduainete tootjaid, kalakasvatusi ja kalatoodete tootjaid ning võrreldud nende ettevõtete hinnatasemeid ja erinevaid suhtarve. Suurbritannia segmendi firmaväärtuse bilansiline väärtus oli 30.06.2023 seisuga 8 097 tuhat eurot. Vara väärtuse testi tulemusena firmaväärtust 2022/2023 aastal ega 2021/2022. aastal alla ei hinnatud. Õiglase väärtuse leidmiseks on rakendatud tööstusharu keskmisi väärtuskordajaid tütarettevõtte tegelikele majandusnäitajatele. Suurbritannia segmendi väärtuse testides kasutati 2022/2023 turukordajaid EV/Sales 1 1,83 ja EV/EBITDA 2 11,0. Tütarettevõtte osad ei ole börsil noteeritud ja neid liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemel. Juhtkonna hinnangul õiglane väärtus ei erine oluliselt selle bilansilisest väärtusest. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne62 Väärtuskordajate valiku tegemisel on võetud arvesse müüki, mis näitab ettevõtte turuosa suurust ja mahtu ning EBITDA, mis on väljendab vaba rahavoo genereerimise võimekust. Eelpool tulenevast on ettevõte omistanud väärtuskordajatele osakaalud 50/50, kus juhtkond peab oluliseks turuosa ja mahu taastamist ja säilitamist ning võttes arvesse asjaolu, et võrdlusbaasis ei ole grupiga sarnase turukapitalisatsiooniga võrreldavaid ettevõtteid, siis väärtuskordajate selline kasutamine vähendab võrdlusgrupi suuruse erinevusest tulenevat mõju. Turukordajate abil leitud segmendi turuväärtus oli 17,7 miljonit eurot (2021/2022: 16,9 miljonit eurot). Segmendi põhivarade bilansiline väärtus oli 17,3 miljonit eurot (2021/2022: 16,8 miljonit eurot). 1 Enterprise Value / Sales ehk Ettevõtte väärtus / Müügitulu 2 Enterprise Value / EBITDA ehk Ettevõtte väärtus / EBITDA Rootsi ja Eesti segmendiga seotud firmaväärtuse bilansiline väärtus seisuga 30.06.2022 oli kokku 5 178 tuhat eurot. Seoses Rootsi tütarettevõtte müügiga vähenes firmaväärtus aruandeperioodil 3 024 tuhande euro võrra ning 30.06.2023 seisuga kajastus bilansis Eesti segmendiga seotud firmaväärtus summas 2 154 tuhat eurot. Juhtkond testis Eesti segmendi firmaväärtuse kaetavat väärtust võrreldes varade bilansilist väärtust Eesti tütarettevõtte õiglase väärtusega. Testi tulemusel ei tuvastatud indikatsioone kaetava väärtuse languse kohta. Täpsemad andmed tütarettevõtte müügi ja müügihinna kohta, mis väljendab tütarettevõtte õiglast väärtust, on esitatud aruande lisas 30. Juhatuse hinnangul annab tütarettevõtte müügitehing kõige usaldusväärsema info segmendi varade õiglase väärtuse ja firmaväärtuse kaetavuse kohta. LISA 14. RENDILEPINGUD Rentnikuna rendib Grupp mitmeid varasid, sealhulgas masinaid ja seadmeid, maa- ja veealasid ning samuti hooneid. Vt lisa 12. Grupp rendib muuhulgas varasid, mida loetakse väheväärtuslikeks esemeteks (varad, mille väärtus uuena on alla 5 000 EUR). Grupp on otsustanud mitte kajastada nende rentide puhul kasutusõiguse vara ning rendikohustusi. Samuti ei ole Grupp kajastanud kasutusõiguse vara ning rendikohustusi lühiajaliste rendilepingute puhul (alla 12 kuud). Allpool on esitatud teave rendilepingute kohta, mille suhtes Grupp on rentnik. KASUTUSÕIGUSE VARAD EUR ‘000 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Kokku Saldo 30.06.2021 seisuga 1 052 1 791 2 843 Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu -94 -323 -417 Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine -521 -31 -552 Saldo 30.06.2022 seisuga 437 1 437 1 874 Kasutusõiguse vara aruandeaasta amortisatsioonikulu -31 -7 -38 Kasutusõiguse vara kajastamise lõpetamine -133 -1 423 -1 556 Saldo 30.06.2023 seisuga 273 7 280 KASUMIARUANDES KAJASTATUD SUMMAD EUR ‘000 Kokku 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne63 2022/2023 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi Rendikohustustelt arvestatud intress 12 2021/2022 – kõik rendid IFRS 16 arvestuspõhimõtete järgi Rendikohustustelt arvestatud intress 26 Rendilepingute pikendamise võimalused Mitmed masinate ning seadmete ja veealade rendilepingud sisaldavad endas pikendamise võimalusi, mida Grupp saab kasutada enne lepinguperioodi lõppu. Enamike lepingute puhul peab Grupp teavitama pikendamise optsiooni kasutamist vähemalt üks aasta enne lepinguperioodi lõppu. Teatud lepingute puhul pikeneb rendiperiood automaatselt enne lepinguperioodi lõppu. Pikendamise võimalusi saab kasutada ainult Grupp, rendileandjal puudub selleks õigus. Grupp hindab rendilepingu alguskuupäeval, kas on tõenäoline, et Grupp rakendab pikendamise võimalust või mitte. Rendikohustused EUR ‘000 2022/2023 Rendikohustused seisuga 30.06.2022 1 482 Kajastamise lõpetamine -170 Tasutud põhiosamaksed -953 Rendikohustused seisuga 30.06.2023 359 kuni 1 aasta 100 1-5 aastat 259 LISA 15. INTRESSIKANDVAD KOHUSTUSED EUR '000 Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Rendikohustused 14 100 421 Arvelduslaen 0 4 544 Investeerimislaenud 1 090 1 418 Muud laenud 921 711 Lühiajalised intressikandvad kohustused kokku 2 111 7 094 Rendikohustused 14 259 1 061 Noteeritud võlakirjad 13 073 12 960 Investeerimislaenud 1 692 3 704 Pikaajalised intressikandvad kohustused kokku 15 024 17 725 sh makseperiood 1-5 aastat 15 024 17 725 sh makseperiood üle 5 aasta 0 0 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne64 EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Intressikandvad kohustused perioodi algul 24 819 24 886 Saadud laenud 1 976 2 783 Arvelduslaenu muutus -4 544 -930 Noteeritud võlakirjad 113 108 Rendikohustused 14 -28 -663 Faktooringukohustuse muutus -60 -68 Valuutakursist tulenev väärtuse muutus -8 125 Intressikandvate kohustuste tagasimaksed -2 219 -150 Ümberklassifitseerimine -41 0 Tütarettevõtte müügiga seoses vähenenud kohustused -2 872 -1 272 Intressikandvad kohustused perioodi lõpul 17 136 24 819 EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Intressikohustus perioodi algul 596 344 Arvestatud intress 1 211 1 498 Makstud intress -1 213 -1 246 Intressikohustus perioodi lõpul 15 594 596 Arvelduslaen ASil Saaremere Kala on sõlmitud arvelduslaenu leping AS-iga SEB Pank. Arvelduslaenu summa aruandeperioodi alguses oli 4,5 miljonit eurot, mida vähendati aruandeperioodi jooksul täies ulatuses. Alates 01.09.2021 on arvelduslaenu intressimäär 6-kuu EURIBOR + 6,0%. Arvelduslaen tasuti oktoobris 2022. Investeerimislaenud John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd sõlmis 01.07.2021 laenulepingu Santander UK plc-ga, et finantseerida Saaremere Kala AS 15% JRJ&PRF Limited aktsiate ostu Christopher Leigh-lt ja Victoria Leigh-Pearsonilt. Investeerimislaenu summaks on 1,5 miljonit GBP (1,7 miljonit eurot) lõpptähtajaga 01.07.2025. Laenu intressimääraks on 3,5%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2023 on 0,97 miljonit eurot. Laenu tagatiseks on hüpoteek John Ross Jr. (Aberdeen) Ltd varadele. Saare Kala Tootmine OÜ sõlmis 22.10.2020 laenulepingu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme „COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele“ raames Saaremaal asuva tehase automatiseerimiseks. Investeerimislaenu summa on 1,0 miljonit eurot tähtajaga 6 aastat, laenu lõpptähtaeg 30.09.2026. Laenu intressimääraks on 4,5%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2023 on 594 tuhat eurot (30.06.2022 852 tuhat eurot). Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant Saare Kala Tootmine OÜ varadele ning AS PRFoods’i 100%-ne garantii. Kalakasvatusettevõte Redstorm OÜ sõlmis 04.01.2021 investeerimis- ja käibekapitalilaenu Maaelu Arendamise Sihtasutusega meetme „COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele“ raames. Investeerimislaenu summa on 193 tuhat eurot ja käibekapitali finantseerimislaenu summa 610 tuhat eurot, laenude lõpptähtaeg 31.12.2026. Laenu intressimääraks on 4,75%. Laenu põhiosa jääk seisuga 30.06.2023 on 636 tuhat eurot (30.06.2022 753 tuhat eurot). Laenu tagatiseks on hüpoteek ja kommertspant OÜ Redstorm varadele ning AS PRFoods’i garantii summas 0,5 miljonit eurot. Redstorm OÜ sõlmis 01.07.2021 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Lindermann, Birnbaum, Kasela OÜ. investeerimislaenu summas 0,44 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2023 oli 0,44 miljonit eurot. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne65 Överumans Fisk AB sõlmis 07.01.2022 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Amber Trust II S.C.A. investeerimislaenu summas 0,5 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2022 oli 0,5 miljonit eurot. Laen tasuti oktoobris 2022. Överumans Fisk AB sõlmis 01.01.2022 lühiajalise investeerimislaenu enamusaktsionäriga Lindermann, Birnbaum, Kasela OÜ. investeerimislaenu summas 0,35 miljonit eurot intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Laenu jääk 30.06.2022 oli 0,35 miljonit eurot. Laen tasuti oktoobris 2022. Võlakirjad PRFoods emiteeris 2019/2020 majandusaastal suunatud pakkumise raames 90 096 võlakirja ning avaliku pakkumise raames 9 904 võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot võlakiri, intressimääraga 6,25% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 22.01.2025. Vastavalt tagatud võlakirja tingimustele toimub võlakirjaintressi maksmine kord poolaastas (juulis ja jaanuaris). Tagatud võlakirjade märkimisperioodi lõppedes oli PRFoods’i omanduses 4 926 võlakirja. Võlakirjade avaliku pakkumise lõpuleviimise järgselt noteeris ettevõte võlakirjad Tallinna väärtpaberibörsil. Kauplemine Nasdaq Tallinn võlakirjanimekirjas algas 6. aprillil 2020. Seisuga 30.06.2023 on PRFoods omanduses olevate võlakirjade arv 535 (30.06.2022: 535 võlakirja) nominaalväärtuses 54 tuhat eurot (30.06.2022: 54 tuhat eurot). Tagatud võlakirjade noteerimise tingimustes on sätestatud tingimused (netovõlgnevuse ja EBITDA suhtarv ning laenude maksevõimekus (DSCR), millele Grupi finantstulemused peavad kuni võlakirjade lunastamiseni vastama. Võlakirjaomanikud kinnitasid, 20.09.2022 toimunud võlakirjaomanike koosolekul, oma nõusolekut loobuda 14.01.2020 tagatud võlakirjade emissiooni tingimuste (mida on muudetud 25. veebruaril 2020 ja 25. veebruaril 2022) finantskinnituse täitmise nõudest ning nõustusid, et finantskinnituste mittetäitmist 2021/2022 majandusaastal ei loeta tingimuste rikkumiseks. Samas kinnitab PRFoods, et eelpool toodud ajutised negatiivsed mõjud ei mõjuta PRFoods võimet täita tingimustest tulenevaid rahalisi kohustusi, muuhulgas võimet teostada võlakirjadega seonduvaid edaspidiseid makseid. Täiendav info lisas 3. 07.05.2021 teavitas PRFoods, et plaanib kapitalistruktuuri parandamiseks allutatud konverteeritavate võlakirjade emissiooni, et tagada COVID-19 poolt põhjustatud negatiivsete mõjude sujuvam ning kiirem ületamine alanud 2021/2022 majandusaastal. Emissioon kinnitati järgmiste tingimustega: PRFoods emiteerib kuni 350 allutatud konverteeritavat võlakirja, maksimaalse kogunimiväärtusega kuni 3,5 miljonit eurot, nimiväärtusega 10 000 eurot allutatud konverteeritava võlakirja kohta, intressimääraga 7% kalendriaastas ja lunastustähtajaga 01.10.2025. Mitteavaliku pakkumise raames märkisid investorid kokku 237 allutatud konverteeritavat võlakirja, kogunimiväärtusega 2,37 miljonit eurot. Teiste investorite seas esitasid märkimisavaldused ka PRFoods aktsionärid, kes märkisid kokku 217 konverteeritavat võlakirja kogunimiväärtusega 2,170 miljonit eurot, millest 171 konverteeritavat võlakakirja, kogunimiväärtusega 1,71 miljonit eurot jagati aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille märkimishinna tasub viimane PRFoods-ga 01.03.2021 sõlmitud 1,0 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude ning osaliselt ka 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest laenulepingust tuleneva nõude tasaarvestamise teel. Kooskõlas PRFoods nõukogu 14.05.2021 otsusega viidi läbi tagatud võlakirjade suunatud mitteavalik pakkumine aktsionärile Amber Trust II S.C.A., mille tulemusena märkis Amber Trust II S.C.A. kõik suunatud mitteavaliku pakkumise raames pakutud 10 000 tagatud võlakirja, nimiväärtusega 100 eurot tagatud võlakirja kohta, lunastustähtajaga 22.01.2025, ennetähtaegse lunastamise õigusega ning fikseeritud intressimääraga 6,25% kalendriaastas. Tagatud võlakirjade väljalaskehinna, milleks PRFoods juhatus määras 100,25 eurot tagatud võlakirja kohta, tasub Amber Trust II S.C.A. tasaarvestuse korras, tasaarvestades selle 14.07.2017 sõlmitud 1,5 miljoni euro suurusest investeerimislaenu lepingust tuleneva tasumata põhinõudega. Amber Trust II S.C.A poolt märgitud tagatud võlakirjad ja allutatud konverteeritavad võlakirjad tasaarvestati järgmiselt: ▪ Tagatud võlakirjade väljalaskehind summas 1002,5 tuhat eurot tasaarvestati 14.07.2017 sõlmitud investeerimislaenu põhiosaga (1,5 miljonit eurot), mis tähendab, et investeerimislaenust jääb tasaarvestusest välja AT II C.S.A nõue 711,0 tuhat eurot, millest 497,5 tuhat eurot moodustab laenu põhiosa ja 213,5 tuhat eurot intressiosa. ▪ Konverteeritavate võlakirjade väljalaskehind summas 1,710 miljonit eurot tasaarvestati 01.03.2021 sõlmitud sildfiantsserimislaenu põhiosaga 1,0 miljonit eurot ja kogunenud intressiga summas 21 tuhat eurot ning tagatud võlakirjade tasaarvestusest välja jäänud laenunõudega 711,0 tuhat eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb Amber Trust II S.C.A’l PRFoods’i vastu üles 14.07.2017 laenulepingust tulenev intressinõue summas 22,5 tuhat eurot, mille PRFoods tasus Amber Trust II S.C.A’le pangaülekandega. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne66 Tagatud võlakirjade ja konverteeritavate võlakirjade intressikohustus seisuga 30.06.2023 oli 569 tuhat eurot (30.06.2022: 417 tuhat eurot). Võlakirjade emiteerimise tingimuste kohta on detailne info avaldatud börsiteadetes, sh võlakirjade emiteerimise prospektis. LISA 16. VÕLAD TARNIJATELE JA MUUD VÕLAD EUR '000 Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Võlad hankijatele 3 1 389 2 082 Võlad töövõtjatele 150 252 Muud lühiajalised kohustused 87 0 Intressivõlad 15 594 596 Muud võlad 398 675 Maksuvõlad, sealhulgas: 416 373 Sotsiaalmaks 83 100 Käibemaks 27 42 Üksikisiku tulumaks 34 116 Tulumaks 227 63 Muud maksud 45 52 Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku: 3 035 3 978 Muud pikaajalised kohustused 0 204 Pikaajalised võlad ja ettemaksed kokku: 0 204 LISA 17. SIHTFINANTSEERIMINE EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi algul 265 932 Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimised 230 55 Valuutakursist tulenev väärtuse muutus -2 0 Tütarettevõtte müügi mõju -14 -144 Perioodi jooksul tulusse kantud investeeringute sihtfinantseering 24 -162 -578 Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi lõpul 317 265 Grupile on sihtfinantseeringuid eraldatud Grupi kalakasvatuse ja töötlemise investeeringuteks Rootsis ning ka investeeringuteks kalatootmisüksustesse Suurbritannias ja Eestis. Aruandeperioodi jooksul tuludesse kantud sihtfinantseering 162 tuhat eurot (2021/2022: 578 tuhat eurot). 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne67 LISA 18. OMAKAPITAL Seisuga 30.06.2023 oli ettevõttel 38 682 860 aktsiat (30.06.2022: 38 682 860), sealhulgas 1 000 000 oma aktsiat (30.06.2023: 1 000 000 oma aktsiat). Oma aktsiad Alates 01.07.2014 alustati oma aktsiate tagasiostuprogrammiga kooskõlas 29.05.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsustega, mille kohaselt ostetakse tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 31.05.2017. Esialgne oma aktsiate tagasiostuprogrammi viidi lõpule ja täideti 18.05.2016. 26. mail 2016 toimunud korraline üldkoosolek võttis vastu otsuse olemasoleva tagasiostu programmi laiendamiseks, mille kohaselt ostetakse veel täiendavalt tagasi kuni 500 000 oma aktsiat läbiviimise tähtajaga kuni 29.05.2019. ASi PRFoods juhatus sõlmis 14. juunil 2016 ASiga SEB Pank teenuse osutamise lepingu aktsiate tagasiostuprogrammi läbiviimise jätkamiseks. Seisuga 30.06.2023 on AS SEB Pank ASi PRFoods nimel ja arvel omandanud kokku 1 000 000 oma aktsiat keskmise hinnaga 0,4915 eurot aktsia kohta Tagasiostu programmi viiakse läbi kooskõlas 29.05.2014 ja 26.05.2016 toimunud ASi PRFoods aktsionäride üldkoosolekute otsustega ja Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2016. a määrusega (EL) nr 2016/1052, millega täiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi. Aktsiakapitali vähendamine 26. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel kanti 30. juunil 2016 äriregistrisse ASi PRFoods nimiväärtusega aktsiate asemel nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali suurus on 7 736 572 eurot, mis on jagatud 38 682 860 nimiväärtuseta lihtaktsiaks, mille arvestuslik nimiväärtus on 0,20 eurot. Ühtlasi jõustus ettevõtte põhikirja uus versioon, mille kohaselt on minimaalne aktsiakapitali suurus 7 000 000 eurot ja maksimumaktsiakapitali suurus on 28 000 000 eurot. 24.05.2021 aktsionäride otsusega muudeti põhikirja punkti, kus nõukogul on kolme aasta jooksul alates põhikirja muudatuse jõustumisest õigus suurendada Aktsiaseltsi aktsiakapitali nõukogu 14.05.2021. a otsuse alusel emiteeritud konverteeritavate võlakirjade konverteerimiseks vajalikus mahus. Nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 3 500 000 euro võrra. Nõukogu võib otsustada aktsiakapitali suurendamise mitterahaliste sissemaksetega. Põhikiri on kättesaadav ASi PRFoods kodulehel www.prfoods.ee . Bilansipäeva seisuga üle 5% osalust omavate aktsionäride nimekiri ING LUXEMBOURG S.A., JÄRGMISTE AKTSIONÄRIDE AKTSIATE VALDAJA EUR ‘000 Aktsiate arv 30.06.2023 Osalus 30.06.2023 Aktsiate arv 30.06.2022 Osalus 30.06.2022 Amber Trust II S.C.A 14 813 540 38,3% 14 813 540 38,3% Amber Trust S.C.A 5 381 370 13,9% 5 381 370 13,9% KJK Fund SICAV-SIF 4 063 456 10,5% 4 063 456 10,5% Kokku 24 258 366 62,7% 24 258 366 62,7% 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne68 Kasum aktsia kohta Kasum aktsia kohta on arvutatud emaettevõtja aktsionäridele kuuluva puhaskasumi ja kaalutud keskmise perioodi aktsiate arvu suhtena. 2022/2023 2021/2022 Ettevõtte omanike vahel jagunev puhaskasum (-kahjum) EUR ‘000 128 -7 863 Keskmine aktsiate arv (tuhandetes) 38 683 38 683 Kasum (Kahjum) aktsia kohta (EUR) 0,00 -0, 21 Tava puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) 0,01 -0,21 Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EUR) 0,01 -0,17 Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Dividendid 2020/2021 majandusaastal dividende ei makstud. Tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku lõppenud majandusaasta eest dividende mitte maksta. Mittekontrolliv osalus Mittekontrolliva osalusena kajastatakse OÜ’le Fodiator kuuluvat 49%-list osalust Osaühingus Redstorm. Vaata ka lisa 10. LISA 19. SEGMENDIARUANDLUS Grupi segmendid on määratletud emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsitavatest aruannetest lähtuvalt. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärivaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes. Grupi juhtkonna jaoks on finantstulemuste jälgimisel ja vahendite eraldamisel olulisema kaaluga informatsiooniks aruanded geograafiliste piirkondade lõikes, seega on see jaotus aluseks ärisegmentide määratlemisel. Kahte ärisegmenti, kala segmenti ja muid segmente käsitletakse võrdlusperioodide andmete kajastamisel koos, kuna muude segmentide osakaal äritegevusest on marginaalne. Muude segmentide osakaal oli aruandeaastal 0,1%. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne69 Alates 2017/2018. majandusaastast eristab Grupp kahte geograafilist segmenti: i) Soome, Rootsi ja Eesti segmenti ja ii) Suurbritannia segmenti. 2022/2023 2021/2022 EUR '000 Rootsi, Eesti Suurbritannia Kokku Soome, Rootsi, Eesti Suurbritannia Kokku Segmendite väline müük 6 364 13 214 19 578 27 253 14 876 42 128 Segmentide vaheline müük 0 0 0 0 0 0 Müügitulu kokku 6 364 13 214 19 578 27 253 14 876 42 128 Bioloogiliste varade ümberhindlus 0 0 0 -420 0 -420 EBITDA -711 1 012 301 -2 521 438 -2 083 EBITDA äritegevusest enne bioloogiliste varade ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusid -711 1 012 301 -2 101 438 -1 663 Amortisatsioonikulu -892 -397 -1 289 -1 818 -237 -2 055 Ärikasum/-kahjum -1 586 616 -969 -4 385 201 -4 184 Finantstulud ja -kulud 1 587 -222 1 365 -3 411 -128 -3 539 Tulumaks 0 -65 -65 82 -19 63 Puhaskasum/-kahjum 1 330 331 -8 213 53 -8 160 Segmendi varad 10 397 20 256 30 653 21 199 17 718 38 917 sh käibevara 1 787 3 766 5 553 7 055 821 7 876 sh bioloogiline vara 772 0 772 3 003 0 3 003 sh põhivara 8 611 16 490 25 101 14 145 16 896 31 041 Segmendi kohustused 14 046 8 166 22 212 25 121 5 744 30 865 Segmendi materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 248 0 248 675 7 682 * EBITDA - ärikasum, mida on korrigeeritud põhivara amortisatsiooni ja väärtuse languse kuluga ** enne ühekordseid tulusid-kulusid ja bioloogiliste varade ümberhindlust MÜÜGIKÄIBE JAGUNEMINE GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE LÕIKES EUR ‘000 2022/2023 2021/2022 Soome 0 20 726 Suurbritannia 13 214 14 876 Eesti 6 216 5 312 Muud regioonid 148 1 214 Kokku 19 578 42 128 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne70 PÕHIVARADE JAOTUS VARADE ASUKOHA JÄRGI EUR ‘000 2022/2023 2021/2022 Suurbritannia 16 491 16 896 Eesti 8 229 9 321 Rootsi 0 4 824 Kokku 24 720 31 041 Tabelis kajastatakse põhivarad v.a finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtetesse. LISA 20. MÜÜDUD KAUPADE KULU EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu -11 032 -28 244 Tööjõukulud 23 -2 601 -5 722 Amortisatsioon -964 -1 557 Muud müüdud kaupade kulud -1 407 -3 470 Müüdud kaupade kulud kokku -16 004 -38 993 * Muude müüdud kaupade kulude hulka kuuluvad tootmise ja kalakasvatuse varadega seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ning muud kulud ja allhanketeenused. LISA 21. MÜÜGI- JA TURUSTUSKULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Reklaam, turundus ja tootearendus -82 -222 Transpordi- ja logistikateenused -880 -1 692 Tööjõukulud 23 -435 -1 366 Laoteenus -796 -876 Amortisatsioon -205 -251 Lühiajaliste rendilepingute kulud 0 -169 Muud müügi- ja turustuskulud -293 -268 Müügi- ja turustuskulud kokku -2 691 -4 844 * Muude müügi- ja turustuskulude hulka kuuluvad kinnisvaraga seotud kulud (rent, hooldus, kindlustus, kommunaalmaksed jt), personaliga seotud kulud ja muud teenused. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne71 LISA 22. ÜLDHALDUSKULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Tööjõukulud 23 -864 -1 371 Amortisatsioon -119 -135 Konsultatsiooni- ja nõustamisteenused -97 -161 Informatsiooni- ja kommunikatsiooni teenused -25 -41 Juriidilised teenused -129 -33 Transpordikulud -3 -63 Lähetus- ja esinduskulud 0 -50 Muud üldhalduskulud* -765 -510 Üldhalduskulud kokku -2 002 -2 364 * Muude üldhalduskulude hulka kuuluvad allhanketeenused, pangateenused, kontoriga seotud kulud, kindlustuskulud, personaliga seotud kulud ja muud kulud. LISA 23. TÖÖJÕUKULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Palgakulud -3 329 -6 899 Sotsiaalmaksud -570 -1 560 Tööjõukulud kokku 20, 21, 22 -3 899 -8 459 Töötajate arv perioodi lõpul 181 176 Aasta keskmine töötajate arv 190 245 Tööjõukulud on kajastatud konsolideeritud koondkasumiaruande ridadel “Müüdud kaupade kulud”, “Üldhalduskulud” ja “Müügi- ja turustuskulud”. EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Töölepingu alusel töötavatele isikutele makstud -3 875 -8 400 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud 2 7 -24 -59 Tööjõukulud kokku -3 899 -8 459 Töölepingu alusel töötavate töötajate keskmine arv 189 244 Juhtimis- või kontrollorgani keskmine liikmete arv 1 1 Aasta keskmine töötajate arv 190 245 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne72 LISA 24. MUUD ÄRITULUD JA -KULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Kasum / Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest 12,13 0 0 Tulu sihtfinantseerimisest 17 162 108 Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud -2 417 Muud äritulud/-kulud -10 -218 Muud äritulud/-kulud kokku 150 307 LISA 25. FINANTSTULUD JA –KULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Intressitulu 1 14 Muud finantstulud 0 1 Valuutakursi muutusega seotud tulud/kulud 0 0 Intressikulud -1 211 -1 523 Muud finantskulud 0 - 226 Kokku -1 210 -1 734 LISA 26. TULUMAKSUKULUD EUR '000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Kasum (Kahjum) enne maksustamist (konsolideeritud) 805 -7 723 Tulumaksu kulu 28 -144 Edasilükkunud tulumaksu kulu / tulu 11 -93 -207 Mõju kasumiaruandele -65 63 LISA 27. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on: ● olulist mõju omavad aktsionärid (ASi PRFoods suurim aktsionär on rahvusvaheline investeerimisfond Amber Trust II S.C.A.); ● nõukogu liikmed ja kõikide Grupi ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed; ● eelpool loetletud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne73 Grupi ulatuses on aruandeperioodil teostatud ostu- ja müügitehinguid seotud osapooltega järgnevates mahtudes: Osapoole nimi EUR '000 Tehingu liik 2022/2023 Ost 2022/2023 Müük 2021/2022 Ost 2021/2022 Müük Nõukogu- ja juhatuse liikmetega seotud ettevõtted teenused 413 0 0 0 Kokku 413 0 0 0 Kõik seotud osapoolte vahelised tehingud on juhtkonna hinnangul teostatud turuhindades ja turutingimustel. Bilansipäeval puudusid nõuded seotud osapoolte vastu. Seotud osapoolte vastu olevaid nõudeid ei ole aruandeperioodil alla hinnatud. Kohustused on kajastatud tabelis all: Osapoole nimi Kreeditor Tehingu liik Võlg 30.06.2023 Võlg 30.06.2022 EUR '000 EUR '000 Amber Trust II S.C.A. Aktsionär Investeerimislaen 0 500 Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ Aktsionär Investeerimislaen 465 1 115 Indrek Kasela Juhatuse liige Lühiajaline laen 0 40 Amber Trust II S.C.A. Aktsionär Võlakiri ja võlakirja intress 3 351 2 680 Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ Aktsionär Võlakiri ja võlakirja intress 112 98 Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ Aktsionär Võlad hankijatele 90 0 Fodiator OÜ Seotud osapool Lühiajaline laen 9 0 Fodiator OÜ Seotud osapool Võlad hankijatele 14 0 Rebane Consulting Seotud osapool Võlad hankijatele 3 0 Kokku 4 044 4 433 ASi PRFoods ja selle tütarettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmetele arvestati hüvitisi koos tööjõumaksudega alljärgnevalt: EUR ‘000 Lisa 2022/2023 2021/2022 Lühiajalised hüvitised 23 24 44 Kokku 24 44 ASi PRFoods juhatuse ja nõukogu liikmed ettevõttelt pensioniga seotud õigusi ei saa. Juhatuse liikmetel on õigus saada lahkumishüvitist. ASi PRFoods maksimaalne kulu lahkumishüvitise maksmisest koos maksudega on 73 tuhat eurot (30.06.2022: 83 tuhat eurot). 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne74 LISA 28. SIDUSETTEVÕTJAD A VAMERE K ALAKASVATUS OÜ (50% OSALUS ) 18.01.2019 registreeriti äriregistris ettevõte Avamere Kalakasvatus OÜ, mis on Saaremere Kala ASi sidusettevõte. Aruandeaastal esitas sidusettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse Paldiski lahte kalakasvatuse rajamiseks. Hoonestusloaga taotletakse luba avamere sumpades vikerforellikasvatuse kompleksi rajamiseks. AS T OIDU - JA F ERMENTATSIOONITEHNOLOOGIA A RENDUSKESKUS (20% OSALUS ) AS PRFoods omab 20%-list osalust ettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. Seisuga 30.06.2023 oli ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus bilansiline väärtus 370 tuhat eurot (30.06.2022: 218 tuhat eurot). LISA 29. TEGEVUSE JÄTKUVUS Koroonamõju ja selle tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed on kalatööstusele ning ka grupi tegevusele, likviidsuspositsioonile ja majandustulemustele märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Samas on majanduskeskkond 2022. aasta teise pooles selgelt paranenud ja oleme saanud toodangu hindu tõsta. Majandustulemuste ja finantspositsiooni parandamiseks oleme: ● tõstnud toodangu hindu ● vähendanud toodete sortimenti ja loobunud kahjumlikest toodetest ● vähendanud tegevuskulusid Lisaks on plaanis: ● vajadusel võõrandada muid varaobjekte ja õigusi, mille omand ei ole äri toimimiseks otseselt vajalik ● vajadusel teha võlausaldajatele ettepanekuid maksetähtaegade pikendamise ja summade vähendamise osas Oktoobris 2022 müüdi Rootsi üksus Överumans Fisk AB ning tulevikus võib grupp ka realiseerida muid äriüksusi ning nende võõrandamisest saadud tulust katta laenukohustusi. Tütarettevõtete müügist tingituna jätkub tegevus järgmisel majandusaastal väiksemates mahtudes – grupi käive ning varade maht väheneb. Juhatuse hinnangul on grupp jätkuvalt tegutsev ettevõte ja puudub märkimisväärne kahtlus majandusüksuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, tulenevalt juhatuse hinnangust, et grupp on suuteline ettenähtavas tulevikus, st vähemalt 12 kuu jooksul aruande kinnitamise kuupäevast, oma tegevust jätkama. LISA 30. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED Saaremere Kala AS on sõlminud 25.septembril 2023 Ühiste kavatsuste Protokolli Redstorm OÜ 51% osaluse müügi kohta. Osa hinnaks on 313 tuhat eurot, millele lisandub 51% 2023. aastal bioloogiliste varade realiseerimisest saadud kasum. Lisaks tasub ostja Redstormi grupisisesed võlad summas 560 tuhat eurot. Lepiti kokku ka kalalubade ja hoonestusloa võõrandamises hinnaga 2 500 tuhat eurot. Lubade võõrandamisega seoses kontserni bilanss ei muutu, kuivõrd load on tütarettevõttele väljastatud bilansipäevajärgselt . 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne75 LISA 31. TÄIENDAVAD ANDMED GRUPI EMAETTEVÕTTE KOHTA Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele peab konsolideeriva äriüksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantsaruannete (esmaste aruannete) informatsioon olema avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. Emaettevõtte aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütarettevõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõtted on emaettevõtte eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja eraldiseisvad raamatupidamise aruanded“ nõuetele. Emaettevõtte aruannetes, mis on avalikustatud käesoleva raamatupidamise aastaaruande lisana (Täiendavad andmed Grupi emaettevõtte kohta), on investeeringuid tütarettevõtete aktsiatesse kajastatud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud väärtuse langus. FINANTSSEISUNDI ARUANNE EUR '000 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Raha 3 0 Lühiajalised finantsinvesteeringud 17 220 8 376 Nõuded ja ettemaksed 497 550 Käibevara kokku 17 720 8 926 Investeeringud tütarettevõtetesse 10 378 10 378 Pikaajalised finantsinvesteeringud 370 9 218 Materiaalne põhivara 0 3 Immateriaalne vara 338 316 Põhivara kokku 11 086 19 915 VARAD KOKKU 28 806 28 841 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlad ja ettemaksed 711 600 Lühiajalised kohustused kokku 711 600 Võlakohustused 13 073 12 960 Pikaajalised kohustused kokku 13 073 12 960 Kohustused kokku 13 784 13 560 Aktsiakapital 7 737 7 737 Ülekurss 14 007 14 007 Kohustuslik reservkapital 51 51 Oma aktsiad -390 -390 Realiseerimata kursivahed -2 0 Jaotamata kahjum -6 381 -6 124 Omakapital kokku 15 022 15 281 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU 28 806 28 841 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne76 KOONDKASUMIARUANNE EUR '000 2022/2023 2021/2022 Müügitulu 0 146 Brutokasum 0 146 Tegevuskulud Turundus- ja müügikulud 0 -5 Üldhalduskulud -283 -239 Muud äritulud/-kulud -17 -7 Ärikahjum -300 -105 Finantstulud/-kulud 43 -69 Maksustamiseelne kasum (kahjum) -257 -174 Puhaskahjum -257 -174 Kokku koondkahjum -257 -174 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne77 RAHAVOOGUDE ARUANNE EUR '000 2022/2023 2021/2022 Rahavoog äritegevusest Puhaskahjum -257 -174 Korrigeerimised: Põhivara kulum 59 57 Muud mitterahalised muutused 1 662 176 Muutused nõuetes ja ettemaksetes 53 1 235 Muutused kohustustes ja ettemaksetes 111 187 Rahavoog äritegevusest kokku 1 628 1 481 Rahavoog investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine -78 -60 Antud laenud -697 -5 776 Antud laenude tagasimaksed 0 3 360 Saadud intressid 0 894 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -775 -1 582 Rahavoog finantseerimistegevusest Makstud intressid -850 -963 Rahavoog finantseerimistegevusest kokku -850 -963 Rahajäägi kogumuutus 3 -1 064 Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses 0 1 064 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 -1 064 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 0 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne78 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE EUR '000 Aktsia- kapital Ülekurss Oma aktsiad Kohustuslik reserv- kapital Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital kokku Saldo 30.06.2021 7 737 14 007 -390 51 -5 950 15 455 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus -10 378 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 10 164 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2021 15 241 Aruandeperioodi koondkahjum 0 0 0 0 -174 -174 Kokku muutus 0 0 0 0 -174 -174 Saldo 30.06.2022 7 737 14 007 -390 51 -6 124 15 281 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus -10 378 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 2 950 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2022 7 853 Aruandeperioodi koondkahjum 0 0 0 0 -257 -257 Kokku muutus 0 0 0 0 -257 -257 Saldo 30.06.2023 7 737 14 007 -390 51 -6 381 15 022 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus -10 378 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 2 712 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 30.06.2023 7 356 Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele on jaotatava omakapitali määramisel aluseks korrigeeritud konsolideerimata omakapital. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 79 JUHATUSE KINNITUS MAJANDUSAASTA ARUANDELE Juhatus kinnitab lehekülgedel 8 kuni 79 esitatud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos „Grupp“) 2022/2023. majandusaasta konsolideeritud aruande koostamise õigsust ja täielikkust ning kinnitab oma parimas teadmises, et: ● konsolideeritud aruande tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate Grupi äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust; ● konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; ● konsolideeritud auditeeritud aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Grupi varasid, kohustusi, finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. ● AS PRFoods ja tema tütarettevõtjad on jätkuvalt tegutsevad. Indrek Kasela Juhatuse liige 31.oktoober 2023 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 80 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS PRFoods aktsionäridele Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Arvamus Oleme auditeerinud ASi PRFoods ja tema tütarettevõtete (koos nimetatud kontsern ) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 30. juuni 2023, ning konsolideeritud koondkasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab eespool mainitud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30. juuni 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. juuli 2022 - 30. juuni 2023) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Me oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Peamine auditi asjaolu Peamine auditi asjaolu on asjaolu, mis oli meie kutsealase otsustuse kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsem. Seda asjaolu käsitlesime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditi kontekstis ja selle kohta arvamuse kujundamisel ning me ei esita selle asjaolu kohta eraldi arvamust. Firmaväärtuse hindamine Täiendav informatsioon konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 4 ja 13. Peamine auditi asjaolu Kuidas seda asjaolu auditis käsitleti 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 81 Kontserni finantsseisundi aruandes seisuga 30. juuni 2023 on kajastatud firmaväärtus summas 10 249 tuhat eurot, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas 13. Finantsaruandluse standardid nõuavad, et firmaväärtuse kaetava väärtuse võimalikku vähenemist alla selle raamatupidamisväärtuse hinnatakse vähemalt kord aastas. Kontserni juhtkond kasutab Suurbritannia segmendiga seotud firmaväärtuse (summas 8 097 tuhat eurot) kaetava väärtuse testimisel turukordajaid, millega kaasneb juhtkonna hinnangute tegemine nii ettevõtete võrdlusgrupi moodustamisel kui ka võrdlusgrupi andmete tõlgendamisel. Isegi väikesed muudatused kasutatud sisendites võivad oluliselt mõjutada firmaväärtuse kaetava väärtuse hinnangut ning seeläbi ka Kontserni majandustulemust. Kuna Suurbritannia segmendiga seotud firmaväärtus moodustas aruandekuupäeva seisuga 27% Kontserni varadest ja hinnangu andmine selle kohta, kas Kontserni firmaväärtuse kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud sisendid põhinevad mõistlikel ja asjakohastel hinnangutel, nõudis see auditi ajal kõrgendatud tähelepanu ja seetõttu käsitlesime seda peamise auditi asjaoluna. Meie auditi protseduurid selles valdkonnas hõlmasid muuhulgas järgnevat: • Hindasime, kas läbi viidud firmaväärtuse kaetava väärtuse test on vastavuses IAS 36 „Varade väärtuse langus“ nõuetega. • Kaasasime KPMG hindamisspetsialisti, et kontrollida muuhulgas kasutatud algandmete, eelduste ja metoodikate korrektsust ning tehtud järelduste põhjendatust ja asjakohasust. • Kontrollisime üle juhtkonna koostatud firmaväärtuse kaetava väärtuse arvutuse. • Hindasime firmaväärtusega kohta avalikustatud informatsiooni piisavust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, ühingujuhtimise aruannet ja tasustamisaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 135 3 on meie kohustus kontrollida tasustamisaruande vastavust seadusega kehtestatud nõuetele. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Meie hinnangul on tasustamisaruanne koostatud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-ile 135 3 . Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 82 Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: – teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; – omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; – hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; – teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et kontsern ei jätka oma tegevust; – hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil; – hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. Esitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, avalduse, milles kinnitame, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid, ning edastame neile informatsiooni kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mille puhul võib põhjendatult arvata, et need kahjustavad meie sõltumatust ja, juhul kui see on asjakohane, informatsiooni vastavate kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, esitatud asjaolude seast määratleme need, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi seisukohast kõige märkimisväärsemad ja on seega peamised auditi asjaolud. Kirjeldame neid asjaolusid vandeaudiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud mõne asjaolu kohta informatsiooni avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et mõne asjaolu kohta ei tohiks meie aruandes informatsiooni avaldada, sest võib põhjendatult eeldada, et avaldamise kahjulikud tagajärjed kaaluvad üles avalikes huvides avaldamisest tõusva kasu. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuetele 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 83 Oleme teostanud põhjendatud kindlust andva töövõtu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande iXBRL-vormingus elektrooniliste märgendite osas, mis sisalduvad AS PRFoods koostatud digitaalsetes andmefailides PRFoods_AS-2023-06-30- et.zip. Juhatuse kohustused seoses digitaalsete andmefailide koostamisega vastavalt ESEF RTS-i nõuetele Juhatus vastutab digitaalsete andmefailide koostamise eest vastavalt ESEF RTS-i nõuetele. See vastutus hõlmab: – asjakohaste iXBRL-märgendite valimist ja rakendamist, kasutades vajadusel otsustust; – digitaalse teabe ja inimloetavas vormingus esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavuse tagamist; – ESEF RTS-i kohaldamisega seotud sisekontrollide kavandamist, rakendamist ja alalhoidmist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal arvamust selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektrooniline märgistamine vastab olulises osas ESEF-i regulatiivsetele tehnilistele standarditele (ESEF RTS). Me rakendame rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (Eesti) 1 (täiendatud) ja sellest tulenevalt on kehtestanud mitmekülgse kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure vastavuse osas eetikanõuetele, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevatele nõuetele. Me oleme AS-ist PRFoods sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Viisime läbi põhjendatud kindlust andva töövõtu vastavalt rahvusvahelisele kindlustandvate teenuste standardile (Eesti) 3000 (muudetud) „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“ (ISAE (EE) 3000 (muudetud)). Standardi ISAE (EE) 3000 (muudetud) kohane põhjendatud kindlust andev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendusmaterjali vastavuse kohta ESEF RTS-iga. Protseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse valik sõltub vandeaudiitori otsustest, sealhulgas hinnangust ESEF RTS-i nõuetest pettuse või vea tõttu olulise kõrvalekaldumise riski kohta. Põhjendatud kindlust andev töövõtt sisaldab: – arusaamise omandamist märgistamisest ja ESEF RTS-ist, sealhulgas töövõtuga hõlmatud märgistamisprotsessi suhtes rakendatud sisekontrollidest; – märgistatud andmete võrdlemist auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aruandega seisuga 30. juuni 2023; – konsolideeritud raamatupidamise aruande märgistamise täielikkuse hindamist; – aruandva üksuse poolt ESEF-i põhitaksonoomiast valitud iXBRL-elementide ja sobiva põhitaksonoomia elemendi puudumisel laiendtaksonoomia elemendi loomise asjakohasuse hindamist; – aruandva üksuse poolt kasutatud laiendtaksonoomia elementide kinnistamist põhitaksonoomia elementide külge. Usume, et meie hangitud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Arvamus Meie arvates on AS PRFoods 30. juunil 2023 lõppenud majandusaasta aastaaruandes sisalduv konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne andmekogumis nimega PRFoods_AS-2023-06-30-et.zip märgistatud kooskõlas ESEF-i regulatiivsete tehniliste standarditega (ESEF RTS). Muud audiitori aruande nõuded tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 Need, kelle ülesandeks on valitsemine, määrasid meid esmakordselt 19. detsembril 2019 auditeerima ASi PRFoods seisuga 30. juuni 2020 kuni 30. juuni 2021 lõppevate majandusaastate konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid. Audiitorteenust oleme osutanud katkematult neli aastat ja see hõlmab perioode, mis lõppesid 30. juunil 2020 - 30. juunil 2023. Me kinnitame, et: – meie auditiarvamus on kooskõlas kontserni auditikomiteele esitatud täiendava aruandega; – me ei ole osutanud kontsernile keelatud auditiväliseid teenuseid, millele on viidatud määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1. Me olime auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatud. 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 84 Tallinn, 31. oktoober 2023 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Leen Sandre Vandeaudiitori number 701 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia Tel +372 626 8700 www.kpmg.ee 2022/2023. konsolideeritud majandusaasta aruanne 85 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ASi PRFoods juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jätta puhaskasum 331 tuhat eurot jaotamata. Indrek Kasela Juhatuse liige 31.oktoober 2023 529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:IssuedCapitalMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:SharePremiumMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:TreasurySharesMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:StatutoryReserveMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:RetainedEarningsMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-06-30ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:IssuedCapitalMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:SharePremiumMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:TreasurySharesMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:StatutoryReserveMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:RetainedEarningsMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember529900PFXFO2ZDCRNK932021-07-012022-06-30ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:IssuedCapitalMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:SharePremiumMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:TreasurySharesMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:StatutoryReserveMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:RetainedEarningsMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-06-30ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:IssuedCapitalMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:SharePremiumMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:TreasurySharesMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:StatutoryReserveMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:RetainedEarningsMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember529900PFXFO2ZDCRNK932022-07-012023-06-30ifrs-full:NoncontrollingInterestsMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:IssuedCapitalMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:SharePremiumMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:TreasurySharesMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:StatutoryReserveMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:ReserveOfExchangeDifferencesOnTranslationMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:RetainedEarningsMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:EquityAttributableToOwnersOfParentMember529900PFXFO2ZDCRNK932023-06-30ifrs-full:NoncontrollingInterestsMemberiso4217:EURiso4217:EURxbrli:shares